sidet geenide ja sõltuvuste vahel, keskendudes edasi DRD2 geenile. Arvatakse, et alkoholisõltuvus tekib 11 koromosoomi vea tõttu Veaga kromosoome, mis soodustavad alkoholi liigtarbimist esineb rohkem naistel, kuid kuna mehed on keskkonnamõjudele vastuvõtlikumad, siis on alkohoolikute protsent suurem meeste seas Hiljutised uuringud näitavad, et alkoholismi ja söömishäirete teket soodustab sama geen Alkoholismi on kergem ravida nendel inimestel, kelle geenikombinatsioon soodustab alkoholismi raviks kasutatavate ravimite vastu võtmist Mis on NIAAA? The National Institute on Alcohol Abuse(Rahvusvaheline Alkoholi Kuritarvitamise uuringute istituut, mis kuulub rahvusvahelisse Terviseuuringute instituuti) Tegeleb uuringutega, mis puudutavad alkoholi tarbimist ja selle mõju inimese tervisele. Tegemist on suurima alkoholi tarbimisega seotud uuringute rahastajaga maailmas. Kasutatud materjal http://www.hambaarst.ee/artiklid/502/ http:// forte.delfi
muutused ei toimu genotüübis, muutused tekivad elu jooksul, vajalik et kohaneda keskkonnaga) Pärilik ehk geneetiline muutlikkus jaguneb omakorda: 1.Kombinatiivseks muutlikkuseks *on enamlevinud suguliselt sigivatel organismidel *moodustavad põhiosa pärilikust muutlikkusest *tuleneb kromosoomide ristsiirdest meioosis ->sugurakud saavad erineva pärilikkusinfo *erineva pärilikkusega sugurakud ühinevad, tekib uus geenikombinatsioon järglasesse 2.Mutatiivseks ehk mutatsiooniliseks muutlikkuseks: *muutusi kutsuvad esile väliskeskkonna juhutegurid *mutageen-väliskeskkonna tegur, mis põhjustab muutusi isendi genotüübis *mutatsioon muutus raku geneetilises materjalis *mutant pärilike muutustega isend Mutageenid võivad olla: 1.FÜÜSIKALISED (kiirgused) 2.KEEMILISED (olmekeemia, torusiil, Fairy) 3.BIOLOOGILISED (hallitusseened, bakterid ja nende poolt
põhjustavad teise närviraku talitluse muutuse, edastades sõnumeid, mis võivad olla kas erutavad või pidurdavad.Esimesel juhul teine närvirakk ärgastub, teisel juhul aga hoitakse teise närviraku ärgastumine ära. Virgatsaine toime teisele neuronile lõpeb, kui virgatsaine on lammutatud või närvilõpmesse transportmolekulide poolt tagasi haaratud. 10.Uimastitarvitamist mõjutavad riskifaktorid: Indiviidi tasandil: geneetiline eelsoodumus(nt. riskantne geenikombinatsioon) temperamendi omapära (ebastabiilne närvisüsteem, ekstravertsus) elamustejanuline käitumine ebaadekvaatne enesehinang (liigakörge/liiga maal) emotsionaalne eneseregulatsiooni puudulikkus (toimetulematus, äravus ja viha) tajutavad elumuutused, mis on seotud kaotusega(nt. armastatud inimest, positsiooni, ideaalid jne.) Pere tasandil: vanemad, kes tarvitavad uimastid vanemate salliva suhtumine uimastitarbimisse
geenivahetus. 5) mida lähemal on geenid kromosoomis üksteisele, seda suurem on tõenääosus, et nad päranduvad koos ehk aheldunudlt. 6) mida kaugemal on geenid üksteisest kromosoomis, seda suurem on tõenäosus, et nad geenivahetusega üksteisest lahknevad. Aheldunud pärandumise bioloogiline tähtsus: 1) välditakse kõikvõimalike geenikombinatsioonide teket. 2) Säilitatakse evolutsioonis ennast õigustav geenikombinatsioon eriti just stabiilse keskkonna puhul. 3) Aheldunud päranduse käigus kanduvad edasi nn geeniperekonnad geenid mis moodustavad talitluslikke terviküksusi. Nt ühe valgu erinevate ehitusüksuste sünteesi määravad geenid. Geenivahetuse bioloogiline tähtsus: 1) uute geenikombinatsioonide teke. Sugulisel paljunemisel üldiselt kahte identset isendit ei teki. 2) Materjal looduslikult valikule evolutsiooniprotsessis. 3) Bioloogiline kaitse keskkonna mõjutegurite eest. Haigustekitajate eest
kromosoomanomaaliaga. Kohe hakati püüdma teha uuringuid, kui sagedasti see anomaalia esineb normikuulekatel ja kui sageli esineb see vaimuhaigetel. Tulemuseks saadi, et 10 korda oli sellise anomaalia esinemine sagedam vaimuhaigetel. Järgmine etapp vaadati, kas kurjategijatel on ka midagi taolist probleemi. Leiti, et kurjategijatel tuli umbes samasugune vahe. Ei saa teha järeldust, et XYY anomaalia on selgelt kuritegevust põhjustav geenikombinatsioon, sest sugugi mitte kõigil selliste anomaaliaga isikute puhul pole tegemist kurjategijate või vaimuhaigetega, on ka normikuulekaid isikuid. Need inimesed on ka välimuselt erinevad nad on pikad, tursked ja karmide näojoontega ning nende väljanägist võiks lugeda stereotüüpse kurjategija omaks. Kui nad sooritaksid kuritegeliku teo, siis suure tõenäosusega jäävad nad ka vahele, sest nad jäävad meelde.
seemne arengüks vaja siiski seemnerakku (tolmutera), kuid viimane ei osale raku viljastamises vaid käivitab ainult arengu. Hea näide apomiktilisest liigist on harilik võilill, mille seemned arenevad täiesti normaalselt ka siis kui enne õitsemist taim teistest eraldada (laboris näiteks) ja lõigata ära tolmukad. Apomiktiliselt arenenud seemne genotüüp on sama, mis emataimel. See viib paljude identsete liinide tekkele. Vahest ristub võilill siiski ka teiste võililledega ja tekib uus geenikombinatsioon, mis edaspidi paljuneb taas apomiktiliselt. Nii tekib tohutu hulk peamiselt apomiktiliselt paljunevaid liine, mille kallal süstemaatikud kõvasti päid saavad murda. Kuna ristumine on väga harv sündmus, näevad eri liinid kohati küllaltki erinevad välja. Nii on Eesti taimede nimestikus 55 liiki võilillesid. Vegetatiivne paljunemine: Paljud taimed ei vajagi sigimiseks seemneid. Sellisel sigimisel võib olla palju erinevaid vorme
annaabi.ee 
