Kui populatsioon taastub, siis on ta teise geneetilise struktuuriga. Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik. Mis takistab liikidevahelist ristumist? 1. Geograafiline isolatsioon: · suur vahemaa · ökoloogilised tõkked (nt. mäestik, kõrb, veekogu) · lihtsalt ei satu kokku 2. Bioloogiline isolatsioon: · ökoloogiline eraldatus (nt. must ja valge toonekurg, erinevad elupaigad) · ajaline isolatsioon (nt. leedrid õitsevad eri aegadel) · signaaltunnused ja seksuaalkäitumine (nt. häälitsused, lõhnad, pulmatants) · sugurakud ei sobi kokku Liigitekke peamised tegurid: mutatsioonid geenitriiv looduslik valik geograafiline isolatsioon Liigi püsimajäämise eeldused: arvukuse tõus leviala laienemine ristumisbarjääri teke geograafiline eraldatus Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees, võib viia uute liikide tekkeni
elupaikade hävimine. (Wikipedia, 2011) Teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia) Teelehe-mosaiikliblika elupaigad on niisked lillerohked märjad või soostunud niidud ja võrdlemisi kuivad alvarid. Tegelikult on ka alvaritel piisavalt niiskeid piirkondi. Põhja- Iirimaal elavad nad isegi liivikuil. Liblikas muneb munad 530 kaupa toidutaime lehtede alaküljele. Röövikute toidutaimede loetelu on pikem kui eelmisel liigil. Sellesse kuuluvad mitmed teelehed, mailased, kurerehad, leedrid, peetrileht, emajuur, palderjan, kuslapuud, enelad, lodjapuud. Inglismaal on toidutaimena märgitud veel harilik äiatar ja tui-tähtpea. Sügiseni toituvad röövikud koos võrgendist pesas. Talvituvad varjatult kulusse tehtud talvituspesas. Kevadel roomavad laiali, otsides toidutaimede värskeid lehti. Nukustaadium kestab kaks-kolm nädalat. Lendavad mai lõpust juuni keskpaigani. Mosaiikliblikate peamised looduslikud vaenlased on kiletiivaliste, aga ka kahetiivaliste
need, mis kasutavad sumbiontseid baktereid lammastiku fikseerimiseks (liblikõielised, puudest lepad). Sageli on esimeseks taimeks osjad, näiteks põldosi (Equisetum arvense), millel on samuti sümbioos lammastikku fikseerivate bakteritega kuid mille eelis teiste sarnaste taimede ees on eoseline levik. Liblikõieliste seemned on sageli rasked ja kehva levimisvõimega. Pärast rohttaimi saabuvad põõsad. Sageli on tegemist poosastega, mis kannavad marju ja levivad lindude abil (viirpuud, leedrid, pihlakad, kibuvitsad, toomingad jne.), puudest võivad esimesteks olla kased, lõunapoolsemates piirkondades ka tammed. Enamasti kasvavad tammed kaskedest lõpüks üle ja kased surevad välja. Koos tammedega hakkavad kasvama varjutaluvamad liigid nagu pärnad ja saared. 108. Suktsessioon veekogus Pärastjaaegne suktsessioonirida algas ka jaa sulamisel maapinnalohkudesse tekkinud järvedes. Esialgu sisaldas vesi vaid anorgaanilisi osakesi, mis kogunesid erosiooni tõttu maapinnalt ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
