ELEVANDILUU SÕJAD- VIIMANE VÕIMALUS ZAKOUMA Referaat Juhendaja: Monika Meier Õpilane: Liis Uus Leisi 2010 1 Sel ajal kui salakütid tapavad viimaseid Kesk-Aafrika ellujäänud elevante nende kihvade pärast, annab pelgupaik Chadis sellele ohustatud liigile relvastatud kaitset ja võimalust võidelda. Loodusvaatleja J.Michael Fay ja fotograaf Michael Nichols raporteerivad otse sündmuspaikadest. Surnud, suur isane elevant lamab küljeli. Värske surma, kopituse ja uriini lehk hõljuvad üle laiba. See on vaatepilt, mida J.Fay on Kesk-Aafrikas näinud sadu kordi. Kui ta ulatas oma käe üle elevandi keha, londist sabani, voolasid pisarad tema põskedelt alla
Elevant Elevante on kolme liiki: India elevant, Ameerika elevant ja mammut, mis on juba väljasurnud liik. Elevandid võivad olla kuni 7,5meetrit pikad, püstiseistes 3,64 meetrit kõrged ja kaaluda kuni 7,5 tonni. Loomadel on väga hõreda karvkihiga nahk, mitmeti talitlev lont ja võhad ehk suured lõikehambad. Karv on elevandil mustjas-hall. Elevant kaalub rohkem kui 50 inimest ühtekokku. Üllatav on tõsiasi, et elevandid kõnnivad lausa varvastel, kand maast lahti. Jala
India elevant on 5-10 m pikk. India elevant on sarnane aafrika elevandiga, kuid tal on väiksemad silmad ja lühemad kihvad, samuti on tal väiksemad kõrvad, peenem lont ning nahk pole nii kare ja loomulikult on India elevandil väiksem mass: isasloom ei kaalu kunagi üle 5000 kilogrammi. Nagu ikka elevantidel on ka India elevantide lont mis on võimeline tõstma kuni 5-tonniseid puutüvesid. Lont on neil ka toidu ja vee hankimiseks. Kihvad on olemas vaid isasloomal. India elevante on kodustatud juba tuhandeid aastaid ning kasutatud raskete koormate kandmiseks, suurte sahkade vedamiseks, palkide tõstmiseks ja ka etendustel. India elevant Elevandid on arukad loomad, nad õpivad kiiresti lihtsaid käske täitma ja jätavad õpitu meelde. Lõuna-Aasias toovad elevandid palke välja paigust, kuhu metsaveomasinad ligi ei pääse. Metsiku elevandi väljaõpetamiseks kulub umbes 8 kuud. India elevant toitub väga
Kadrioru Saksa Gümnaasium India elevant referaat Pärtel Toompere 7.B Tallinn 2007 EESSÕNA Raske on midagi eessõnaks öelda. Mis ma siin ikka räägin, et elevant on suur loom, suurte kõrvade ja pika ninaga; et aafrika elevandid on metsikud ja India elevante proovitakse kodustada. Jah, see kõik on õige, aga kõik teavad ju seda. Selles referaadis räägin ma aga kõigest huvitavast india elevantide kohta, mida kõik kindlasti ei tea. Teadsite Te näiteks, et india elevandid kuuletuvad ka lastele ning laps võib seista rahulikult kartmata elevandi kõrval? Teadsite? Ei teadnud? No vot! India elevantide kohta leidub aga ka palju muud huvitavat. Head lugemist.... või kuulamist! VÄLIMUS India elevant (Elephas maximus indicus) on 5-10 meetrit pikk
Elevandid elavad karjades. Nad on üldiselt rahumeelsed ega ründa vabaduses inimesi, kuid võivad oma suurte mõõtmete ja massi tõttu vahel inimestele kogemata viga teha. Vanad isasloomad elavad vahel üksinda ja võivad muutuda tigedaks, muuhulgas inimest ilma provotseerimata rünnata. Korduvalt on juhtunud, et elevant safaripargis auto katuse peale keerab. Nii aafrika kui aasia elevanti saab kodustada, ehkki aasia elevanti kodustada on märksa lihtsam. Varem kasutati elevante hulganisti tööloomadena, kuid traktorid on hakanud neid välja tõrjuma. KaguAasias kasutatakse elevante veel väga soistes piirkondades, kuhu traktor lihtsalt sisse vajuks ja kinni jääks. Vangistuses sigivad elevandid väga halvasti. Sellepärast hangiti minevikus loomaaedadele ja tsirkustele uusi loomi peamiselt metselevantide püüdmise teel [2]. Alles viimastel aastakümnetel on õpitud loomaaedades elevantidele niisuguseid tingimusi looma, et neid järjekindlalt paljundada saab
augustil 1939 pindala on ca 89 ha 31.12.2010 seisuga oli Tallinna loomaaia kollektsioonis 7865 isendit 578 liigist/alamliigist Diretkor on Mati Kaal Loomaaia osad Troopikamaja Kullimägi Elevandimaja Kaug-Ida Sise-Aasia Faasanid Alpinaarium Boreaalium Lõuna-Ameerika Polaarium Linnutiik Insektaarium Kured Laste loomaaed(suvel) Elevandimaja avati 1989 Tallinna Loomaaia 50. sünnipäevaks Hoones saab näha elevante ninasarvikuid ja jõehobusid ja ka roomajaid ja pisinärilisi. Hoones elab kolm elevanti: kaks emast Draay ja Fien ning isane Carl Carl - Toetajad Tallinna loomaaeda toetab ligikaudu: 50 firmat (McDonald's) 20 õppeasutust(Gustav Adolfi Gümnaasium ) 20 eraisikut. Lisaks on ka teisi toetajaid (Saku Läte) Sihtgrupp Väga lai. Teenindab kõiki vanusegruppe, rahvusi ja eluvaldkondi.
Elevandil on kaks võhka, mille abil ta kisub lahti puukoort ja võitleb. Elevandid elavad väikestes perekarjades, kuhu kuuluvad emasloomad poegadega. Karja juhib vanim emasloom. Kui elevandipojad om umbes 10-12 aastaselt täiskasvanuks saanud, lahkuvad nad karjast ja moodustavad ise rühma. Vanemad elevandid elavad üksi. India elevant on väiksem kui tema Aafrika sugulane. India elevandil on võhad vaid isasel, ka tema kõrvad on tunduvalt väiksemad kui aafrika elevandil. Elevante on juba sajandeid kütitud nende võhkade pärast. Tänapäeval on elevandiluuga kauplemisele seatud ranged reeglid ja elevandi on kaitse all. Keskkond Elevandid elavad perekondadena üheskoos. Nende suhted on nii lähedased, et nad korraldavad surnud loomadele matused ning katavad need okste ja lehtedega. Pereliikme kaotuse järel tunnevad nad isegi nii suurt kurbust, et nad valvavad surnud looma juures kaua aega
Park kirjutas juba noorena nii luuletusi kui ka lugusid Esimene luulekogumik ,,Mõrkjas tuul" ilmus 1983. aastal. Tema sõnul luule liidab tundeid mõtetega, proosa aga ühendab mälestusi mõistusega. Tema loomingus on luuletusi, mis püüdlevad filosoofiliste järelduste poole. Eelistab vabavärssi Looming Mõrkjas tuul (luuletused, 1983) Hullu Hansu lugu (romaan, 1988) Öö valgus (luuletused, 1990) Tolm ja tuul (romaan, 1992) Naeru õpilane (romaan, 1998) Mees, kes mäletas elevante (novellid, 1994) Pääse karusellile (novellid, 2000) Vaba langemine (luuletused, 2002) Lõks lõpmatuses (romaan, 2004) Homsed uudised (luuletused, 2005) Absoluutne meister (novellid, 2006) Tulearm (luuletused, 2007) ,,Lõks lõpmatuses" See raamat sai 2004. aastal Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna Kaasakiskuv psühholoogiline 208-lk romaan, kust leiab tundeid ja sündmusi, mida võib üks inimkauplejate küüsi sattunud noor neiu kogeda. Raamat sisaldab sotsiaalseid probleeme, mis
Maalikunst Peale skulptuuri oli Indias hästi arenenud ka maalikunst. Joonised on tehtud põhiliselt punase ja valge pigmendiga, mõnes kohas on ka rohelist ja kollast värvi. Kujutatud on igapäevaseid stseene aastatuhandete tagant -- küttimine, tantsimine, hobuse ja elevandiga sõitjad, võitlevad loomad, mee korjamine, keha kaunistused, maskeerimine ja tavalised nö kodumajapidamise stseenid. Loomadest on kujutatud piisoneid, tiigreid, lõvisid, metssigu, elevante, antiloope, koeri, sisalike, krokodille jne. Loomi on kujutatud looduslähedaselt, kuid ometi stiliseeritult. Kujutatud on ka religiooseid sümboleid. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid oma meela iluga. Tarbeesemed Induse linnades leidus arvukalt mitmesuguseid käsitööliste kodasid, kus valmistati kõikvõimalike esemeid nii igapäevaseks kui ka spetsiaalseks kasutamiseks või kaubavahetuseks. Savinõusid tehti ilmselt igas asulas, sest neid vajati
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik Sri Lankal elab üle 21 miljoni inimese Peamiselt räägitakse singali ja tamili keelt Sõbralikud ja heatahtlikud inimesed Loomad Sri Lankal liikudes näeb igal sammul loomi Hotellides sibavad ringi gekod jms Paljude loomade elupaik on rahvusparkides Palju elevante Dzunglis maod ja mürgised putukad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Majandus Ainuüksi tee annab 65% Sri Lanka ekspordituludest. Peamiselt eksporditakse teed, kookosõli ja maitseaineid. Sri Lankal toodetakse tsementi, paberit, riiet, grafiiti ja vääris- ja poolvääriskive. Huvitavaid fakte
teatasid Uganda looduskaitseametnikud, et mestiku suurim liustik Margherita metipul on lhenenud. Ruwenzoris eristatakse viit taimkatteala: 12 km krgusel asuvad lesharitud maad, 23 km krgusel mgimetsad, 2,53,5 km krgusel bambuseala, 34 km krgusel kanarbikuala ja 44,5 km krgusel alpiniidud ja -nmmed. Sellest krgemal valitseb mgikrb. Ruwenzori mgede loodus on lopsakas ning seal elab palju haruldasi ja ohustatud taime- ja loomaliike, sealhulgas endeemseid liike. Mgedes elab teiste seas elevante, mitu esikloomaliseliiki ning 89 linnuliiki. Nlvadel kasvavad kuni kuue meetri krgused puis-eerikad, keenia puisristirohi ja lobeelia Lobelia deckenii. Kohalikud inimesed tegelevad oma igapevaste majapidamistdega. Nad veavad oma raskeid kandameid mda mgede teesi. Ruwenzori mestikus asub ja looduspark. Selle pindala on umbes 1000 km. See park on Aafrikas kolmas kige kaunima vaatega park ja on kuulus just oma mitmekesise taimestiku poolest.
Indohiina poolsaarest, Austraaliast Kesk- ja Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Ameerikast ja . Savanni loomad Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid . Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, aakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Taimestik Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil kuivavad nende maapealsed osad täielikult, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad.
Osav inimene oli umbes 120-140 cm pikk. Ta valmistas ja kasutas algelisi kivist ja puust tööriistu. Ta ei tundnud tuld ega osanud kõnelda. Karjadena elades toitusid nad peamiselt viljade, juurikate jm. korjamisest ning väikeloomade küttimisest. 2 kuni 1 miljonit aastat tagasi rändasid püstise inimese (Homo erectus) esindajad Aafrikast välja Vana Maailma troopilistele aladele üle Egiptuse ja Iisraeli. On tõendeid, et Homo erectus kasutas kivist ja puust tööriistu, küttis elevante ja valmistas tulel toitu ning oskas kõnelda. Nad elasid karjadena koobastes ja oskasid teha loomanahkadest rõivaid. Nad matsid oma surnuid ja omasid religiooni algeid. Püstine inimene suri välja umbes 300 000 aastat tagasi. Ligikaudu samal ajal tekkis Aafrikas praeguste rasside ja rahvaste eellane - pärisinimene ehk tark inimene. 100 000 aastat tagasi rändas ta välja Euroopasse. Neist kujunesid neandertaallased ja kromanjoonlased.
Second level Third level Fourth level · Seal on 35 liiki Fifth level imetajaid. · Üle 500 liigi linde. · Üle 3 miljoni Aafrika elevant imetaja. · Kõige rohkem on gnuusi,sebrasi,ga selle ja antiloope. · Seal on ka elevante,kaelkirja kuid, lõvisi,leopardeid jne. Gasellid Leopard Lõvi Gnuud Kaelkirjak Ränded Click to edit Master text styles Second level · Serengeti moodustab Third level Fourth level olulise osa Fifth level
Pratibha Devisingh Patil on India jurist ja poliitik, alates 25. juulist 2007 India president. Ta valiti presidendiks 19. juulil. Ta on esimene naine India presidendi ametikohal. Enne seda oli ta Rajasthani kuberner. Kliima on Indias troopiline, mussoontuuled toovad riigi ookeanilt suvel kaasa vihma. Vihma sajab palju ka India kirdeosas, seal asub maailma sademerohkeimaid linnu Cherrapunji. India sügavamates metsades võib kohata ka jaaguare, gepardeid, pühvleid elevante, krokodille ja muid loomi. India rahvusloomaks on tiiger. Esimene India tsivilisatsioon tekkis umbes 8000 aasta eest Induse jõe orus, kuid selle hävitasid põhjast sissetunginud aaria hõimud. Kuningas Ašoka rajas 3. sajandil eKr suure riigi, tema ajal levitati laialdaselt buda usku (budism). Hinduismi mõju tugevnes umbes aastal 400 pKr. Muslimitest vallutajad (islam) hõivasid 9.–12. sajandil India põhjapoolsed alad. Põhjas rajati ka Mogulite riik, mis arenes jõukaks riigiks
troopilised metsad. Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, kuid lõunapoolsetel aladel on neid palju alles. Himaalaja kõrgematel mäenõlvadel võib kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi, seedri ja muud okasmetsad. Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde, india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte, india pühvleid, saakaleid ning palju liike ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid. India rahvastik on väga kirev. 85% rahvastikust on brahmanistid võid hinduistid
meeldivaim ja kirjelda seda viie lausega. René Magritte" La Clairvoyance" Pildil istub mees, kes maalib. Mees näeb munast midagi palju rohkemat, kui see tegelikult on. Maalilt on näha väga head kujutlusvõimet. Pildi toonid on sünged. Mehe silmist võib näha elukogemust, kuid kurb tõsiasi on see, et muna, millest oleks pidanud saama hetkel maalitav koolibri ei muutu kunagi selleks linnuks. Salvador Dali"Elephants" Pildil on kujutatud elevante. Elevantidel on ebaloomulikult pikad jalad, mis on väga peenikesed. Nende jalge ees on kaks väikest inimest. Elevandid kannavad turjal samba moodi raskust, kuid nad ei kanna sambaid füüsiliselt, vaid vaimselt. Sellest võib ka järeldada, miks sambad hõljuvad. Max Ernst" The Nymph Echo" Nimi: Pilt on süngetes toonides. Pildil on eristatavaid inimese jäsemeid, kuid inimest pole täielikult näha. Pildil oleks nagu
Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, kuid lõunapoolsetel aladel on neid palju alles. Himaalaja kõrgematel mäenõlvadel võib kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi-, seedri- ja muud okasmetsad. Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. Loomastik Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde, india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte, india pühvleid, saakaleid ning palju liike ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid. Keel India rahvastik on väga kirev. Indialaste põhitunnuse määrab usutunnistus. 85% rahvastikust on brahmanistid võid hinduistid
tööriistu. Ta ei tundnud tuld ega osanud kõnelda. Karjadena elades toitusid nad peamiselt viljade, juurikate jm. korjamisest ning väikeloomade küttimisest. 2 kuni 1 miljonit aastat tagasi rändasid püstise inimese (Homo erectus) esindajad Aafrikast välja Vana Maailma troopilistele aladele üle Egiptuse ja Iisraeli. Nad olid umbes 140-160 cm pikkused ja nende aju oli juba märksa suurem. On tõendeid, et Homo erectus kasutas kivist ja puust tööriistu, küttis elevante ja valmistas tulel toitu ning oskas kõnelda. Nad elasid karjadena koobastes ja oskasid teha loomanahkadest rõivaid. Nad matsid oma surnuid ja omasid religiooni algeid. Sellest inimeseliigist kujunes hiljem mitu alamliiki. Püstine inimene suri välja umbes 300 000 aastat tagasi. Homo erectus ilmus Ida-Aafrikasse umbes 1.6 miljonit aastat tagasi ja rändas Aasiasse. Tema aju oli juba tunduvalt suurem ja ta kasutas suhtlemiseks korralikku keelt. Nemad ja
Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. Loomastik Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, saakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja krokodille. Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. Esimese vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad
Põuaperioodil Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja taimede maapealsed osad kuivavad, kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. säilivad vaid maasisesed juured ja Kuival aastaajal on sademeid vähe alumistes lehetuppedes asuvad ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal pungad. seevastu kuni 1000 mm Loomastik Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele: lõvidele, leopardidele, saakalitele, hüäänidele ning geparditele. Veekogude ääres elavad jõehobud ja krokodillid. Arvukalt leidub savannides putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elavad jaanalind, marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Veekogude ääres flamingod, pardid, haned, kured, luiged jne. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Brasiilia
Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase vaheldumine suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad Kõrrelised Paljud puud langetavad oma lehed põuaperioodiks maha leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid Kiskjatest on lõvid, leopardid, saakalid, hüäänid ning gepard. 27.12.12 Vihmametsad 27.12.12 laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu- Aasias Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a)
tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega üle elada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal. Loomastik Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, aakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja krokodille. Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. Esimese vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele
olukorras oma tarkust näidata, kas seda on või mitte. Ükskord üritas Puhh mesilaste juurest mett varastada, kuid tal ebaõnnestus see kuri plaan. Siis ütles Puhh nii: "Ma siin arutasin seda asja ja jõudsin väga tähtsale otsusele. Tead sa need siin pole üldsegi õiged mesilased. Ja ma arvan, et nad ei tee üldsegi õiget mett. Puhh pobiseb vihast midagi, mis pole kindlasti tõsi, üritades end nii lohutada. Notsu ja Puhh tahtsid elevante püüda, Puhh arvas, et kõige parem on pann lõksu purk mett. Ta läks koju mee järgi, võttis kapist purgi mett ja hakkas mõtlema ja arutama. ,, Aga mine sa tea, mulle tuleb meelde, mu onu ütles kord, et tema olevat täpselt sama värvi juustu näinud. Nii ta siis pistis keele korra prooviks purki ja limpsas ühe hästi suure limpsu. "Jah, on küll mesi. Kui ainule kegi pole ehk naljapärast sellele juustu põhja pistnud. Võib-olla on siiski parem, kui katsun natuke
vaigu kogumisel ja karvastiku hooldamisel.[5] · Ahvileivapuu: Puit on pehme ning veerohke. Lisaks sellele, et kuivaperioodil on võimalik sealt elevantidel vedelikku saada(mitte Madagaskaril- seal elevante ei leidu), aitab see ka puul endal kuivaperiood üleelada. Kohastumus olekski see, et puit on pehme ning veerohke. [6] · Ränduripuu Püsti olevad varred hoiavad vihmavett kinni ja tänu sellele saab puu hädaolukordades (kuivaperioodil) vett
· Hommikul ärgates kuulevad turistid nii mõndagi siiani tundmatut linnuhäält ja ainult mõnda tunnevad nad ka ära. Seejärel hakkavad nad juba minema loomavaatlusele. Üldisemalt koosnevad Samburu maastikud peamiselt puissavannist- madalad, lauged künkad on silmapiirini kaetud rohuga ja harvade, ligi kuue meetri kõrguste puudega, mille vahel paikneb põõsaid. · Sealne mõne Eestimaa talu maastikuga. Turistid jaotavad omavahel lemmikloomi ning seejärel loevad, kes elevante, kes kaelkirjakuid jne. Kõge liigirikkam on antiloopide pere. Nei on eri suuruseid, alates küülikusuurusest sinikarbikust ja lõpetades saaremaa hobuse kasvu, pikkade sirgete sarvedega ida-aafrika orüksiga. Savann elab nagu ikka, oma igapäevast elu... · Tihtipeale jalutab sebra lõvist suhteliselt lähedalt mööda ja isegi ei karda teda- see tähendab, et loomad saavad, meie jaoks arusaamatute, märkide abil aru, et kiskjal on kõht täis või siis vastupidiselt tühi
Pilt. Ahvileivapuu. 6.Pilt. Müüroder. 7.Pilt. Akaatsia 5 LOOMASTIK Savanniloomad on kohastunud läbima pikki vahemaid vee- ja toiduotsingul. Nii rohusööjad kui kiskjad eelistavad elada karjades. Veevajaduse rahuldab paljudel toit. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele: lõvidele, leopardidele, saakalitele, hüäänidele ning geparditele. Veekogude ääres elavad jõehobud ja krokodillid. Kuivaks perioodiks koondub loomastik jõgede ja järvede lähedusse, esimese vihmaga ja rohu tärkamisega hajuvad loomad tasandikele poegima. Arvukalt leidub savannides putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elavad jaanalind, marabu, kurgkotkas ning kangurlind
Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, kuid lõunapoolsetel aladel on neid palju alles. Himaalaja kõrgematel mäenõlvadel võib kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi-, seedri- ja muud okasmetsad. Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde, india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte, india pühvleid, saakaleid ning palju liike ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid. 4. RAHVASTIK India on rahvaarvult Hiina järel maailmas teisel kohal, seal elab 16% maailma rahvastikust.
...... 12 Kokkuvõte........................................................................................... 13 Sissejuhatus India on väga mitmekülgne maa, mis on maailmas rahvaarvult teisel kohal. Seal räägitakse üle 1600 keele ning inimesed tegelevad seal peamiselt põllumajandusega. India pealinn on New Delhi. Seal on samuti ka väga rikkalik loodus, kus kasvab väga palju väärispuid nt. bambus ja palmid. India sügavamates metsades võib kohata ka jaaguare, gepardeid, pühvleid elevante, krokodille jne. Vürtsised toidud, värvikirkad riided, odav kaup ja kriket- need ongi India märksõnad.(1, 2 ) 2 INDIA, KUI RIIK India on mõjurikas maa, mis on rahvaarvult maailmas teisel kohal olev riik. India on 3 287 590 km² suur, ning seal elab umbes 1 014 004 000 inimest. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. Peamine tegevus Indias on põllumajandus. (1)
art-and- archaeology.com/india/bhi1.html Joonised on tehtud põhiliselt punase ja valge pigmendiga, mõnes kohas on ka rohelist ja kollast värvi. Kujutatud on igapäevaseid stseene aastatuhandete tagant -- 2 küttimine, tantsimine, hobuse ja elevandiga sõitjad, võitlevad loomad, mee korjamine, keha kaunistused, maskeerimine ja tavalised nö kodumajapidamise stseenid. Loomadest on kujutatud piisoneid, tiigreid, lõvisid, metssigu, elevante, antiloope, koeri, sisalike, krokodille jne. Kujutatud on ka religiooseid sümboleid. http://www.travelmasti.com/domestic/mp/bhimbetka.htm Induse orust arheoloogilistel kaevamistel leitud kujukesed on tehtud nii alabastrist, marmorist kui põletatud savist, leitud on ka fajansist esemete tükke. Kujutatud on nii mehi, naisi kui loomi (Britannica, 1953: 216-217).
India elevant on kahest elevandi liigist kõige väiksem. Teda eristab Aafrika elevandist kumer selg, väiksemad kõrvad ja vaid ühe jätkega varustatud londiots. India elevandid põhiliselt metsas, kus nad toituvad rohttaimedest kui ka puulehtedest. Nii nagu Aafrika elevandid, kasutavad ka nemad lonti tööriistana, mille abil on hea taimi maast ja lehti puu otsast haarata. Isastel India elevantidel on mõnikord suured võhad, kuid emastel on need väga väiksed või puuduvad üldse. India elevante on taltsutatud ja tööloomadena kasutatud juba vähemalt 4000 aastat. Neid püütakse ning treenitakse siiani, kuigi metsikult elavate India elevantide arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt langenud (Õpilase loomade entsüklopeedia, lk 282). India elevant on inimesele väga kuulekas loom ning teda on kerge õpetada. Indias sõidetakse elevantidega metsatöödele ja kaelal istub 1 inimene ning seljas veel 4 inimest. Aafrika elevant
Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, kuid lõunapoolsetel aladel on neid palju alles. Himaalaja kõrgematel mäenõlvadel võib kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi-, seedri- ja muud okasmetsad. Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb. Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde, india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte, india pühvleid, saakaleid ning palju liike ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid. 2.4 Loodusvarad Maavarasid on Indias palju : kivisüsi, nafta, maagaas, rauamaak, mangaan, boksiit,
elevandist koduneb india elevant kergesti, muutub kiiresti väga kuulekaks, allub hämmastavalt kergesti õpetamisele ning suudab teha keerulist tööd. Raskesti läbitavates soistes ja metsastes piirkondades sõidetakse elevandi seljas ratsa: iga looma seljal paiknevasse spetsiaalsesse sadulasse mahub vabalt 4 inimest arvestamata elevandi kaelal istuvat ajajat ehk mahautit. Elevandid võivad kanda suuri raskusi kuni 350 kg ja enamgi. Kõige sagedamini kasutatakse kodustatud elevante metsatöödel, kus nad kannavad mahasaetud puude raskeid tüvesid, ent teevaid ka keerulisi töid: sorteerivad saelaudu, laadivad ja lossivad praame, tirivad palke veest välja. Vabatuses elavate india elevantide arv väheneb, praegu on neid 30 000 -40 000 (kõige rohkem Indias). Areaal on maade ülesharimise ja metsade hävitamise tõttu katkeline. Elevant jõuab kanda niisama palju kui 6 hobust.
Kõrgveldist saavad alguse põhja suunduv Sambesi jõgi, lõunasse voolav Limpopo ja paljud väiksemad jõed. Esimesed kaks suubuvad Mosambiigis India ookeani. Maa suurim järv on Kariba tehisveehoidla. Zimbabwe on kuulus oma looduskaitselade poolest, kus taimi ja loomi suurima hoolega hoitakse. Silmapaistvaim kaitseala on Wankie rahvuspark maa edelaosas. Levinuim maastikutüüp on savann, kuigi idas haljendavad ka mõned troopilised metsad. Kohaliku rikka loomastiku seas kohtame jõehobusid, elevante, kaelkirjakuid, hüääne, lõvisid, impalaid ja palju teisi loomi. Kliima: troopiliselt palav ja niiske, kuid kuumakraadid on kõrguse mõjul üsna mõõdukad. Keskmine temperatuur on juulis 15,6 kraadi ja jaanuaris 21 kraadi (Zimbabwe asub lõunapoolkeral, kus juulis on talv ja jaanuaris suvi). Kõige rohkem sajab oktoobrist märtsini, lõuna pool on ilmastik vihmasem kui põhjas. Rahaühik: Zimbabwe dollar ZWD
Eeva Park on kirjutanud ka näidendeid ning on olnud mitmeid aastaid Põhjamaade luulefestivalide üks korraldajaid. 1994. aastal pälvis Pargi novell ,,Juhuslik" Friedebert Tuglase novelliauhinna. Eeva Pargi looming -- Mõrkjas tuul (luuletused, 1983) -- Hullu Hansu lugu (romaan, 1988) -- Öö valgus (luuletused, 1990) -- Tolm ja tuul (romaan, 1992) -- Palveränd (LRK 1/1996) -- Naeru õpilane (romaan, 1998) -- Mees, kes mäletas elevante (novellid, 1994) -- Pääse karusellile (novellid, 2000) -- Vaba langemine (luuletused, 2002) -- Lõks lõpmatuses (romaan, 2004) -- Homsed uudised (luuletused, 2005) -- Absoluutne meister (novellid, 2006) Teose -- Tulearm (luuletused, 2007) põhiprobleemid Teos käsitleb inimkaubanduse ohvriks sattunud noore naise mõttemaailma. Raamatu tegevus toimub aga mitmel tasandil, nimelt lisaks olevikusündmustele saab lugeja paralleelselt aimu naise minevikust
tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega üle elada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal. Loomastik Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, aakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja krokodille. Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. Esimese vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele
koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega üle elada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal. Loomastik Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, aakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja krokodille. Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. Esimese vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele
(2 kuni 1 miljonit aastat tagasi rändasid püstise inimese (Homo erectus) esindajad Aafrikast välja Vana Maailma troopilistele aladele üle Egiptuse ja Iisraeli. Nad olid umbes 140-160 cm pikkused ja nende aju oli juba märksa suurem. On tõendeid, et Homo erectuskasutas kivist ja puust tööriistu, küttis elevante ja valmistas tulel toitu ning oskas kõnelda. Nad elasid karjadena koobastes ja oskasid teha loomanahkadest rõivaid. Nad matsid oma surnuid ja omasid religiooni algeid. Sellest inimeseliigist kujunes hiljem mitu alamliiki. Püstine inimene suri välja umbes 300 000 aastat tagasi. Homo erectus ilmus Ida-Aafrikasse umbes 1,6 miljonit aastat tagasi ja rändas Aasiasse.
pikkade aegade vältel inimesega kokku puutunud ning kõigi nelja alamliigi Malaisia , Sumatra , India mandriosas ning Sri Lanka . ( Loomad lk 220 ) India elevant on elevandi kahest liigist väikseim . India elevandid elavad põhiliselt metsas , kus nad toituvad nii rohttaimedest kui ka puulehtedest . Nii nagu Aafrika elevandid kasutavad nemadki tööriistana lonti , mille abil on hea maast lehti ja puid haarata . Isastel India elevantidel on vahest pikad ja suured võhad . India elevante on taltsutatud ja kasutatud juba viimased 4000 aastat . Neid püütakse ning treenitakse siiani , kuigi metsikult elavate India elevantide arvukus on viimasel ajal massiliselt langenud . ( Õpilase looma entsüklopeedia lk 282-283 , David Burnei ) . Võhad : Võhad on erilised hambad , mis kasvavad välja looma suust ning võivad olla nii üles kui ka allapoole kõverad , kuid mõnikord ka täiesti sirged . Võhad kasvavad kogu looma eluaja ,
andma publikule aega end sisse seada või siis saatma lavadekoratsioonide vahetust. · Itaalia ooper Itaalis kujunes välja kaks ooperizanri: tõsine ooper (opera seria) ja koomiline rahvaooper (opera buffa). Ooper juurdus kõige sügavamalt just seal. · Prantsuse ooper Prantsuse õukonnas kujunes välja ooper-ballett. Prantsusmaal toodi nende suurejoonelisuse huvides ka elevante, hobuseid, lõvisid ja ilutulestikke. · Esimene ooperiteater ehitati 1637.a. Veneetsias. · Teosed: W.A. Mozart "Figaro pulm", "Don Giovanni", "Cosi van tutte". J. Peri "Daphne" (esimene ooper) A. Zurbin "Orpheus ja Eurydike" · Eesti ooper levis põhiliselt XIX saj. lõpp ja XX saj. algus. Olid rahvusromantilisest ainestikust lähtuvad laulumängud.
Ta maalis kokku üle 1500 maali. 1931. aastal maalis Dalí ühe oma kuulsamatest teostest "Mälu püsivus", millel kujutas pehmeid, sulavaid taskukelli. Üldlevinud tõlgenduse järgi sümboliseerivad painduvad kellad arusaama, mille kohaselt aeg ei ole jäik ja ettemääratud. 1937. aastal maalitud "Elevandid luikede peegelpildina". Nagu pealkiri ütleb, on pildil kujutatud järves olevaid luikesid, kelle peegelpildis võib näha elevante. 1934-1935 "Mae Westi nägu" See maal on minu lemmik maal Salvador Dali poolt. Maalil on kujutatud lava, kus on tagaseinas 2 maali linnast, mis kaugelt vaadates tunduvad silmad, lavakardinad, mis oleksid nagu juuksed ning diivan keset lava, mis moodustab huuled. Maal on väga andekalt tehtud ja näha on, et loomingulisust tagasihoidlikust Dalil pole. KOKKUVÕTE Salvador Dali oli Hispaania maalikunstnik ning 20 sajandi üks tähtsamaid sürrealiste,
Tuntumad savanni taimed on akaatsia, ahvileivapuu, sõrmrohi, purpus-hiidhirss, eukalüpt, pudelpuu. 6 Loomastik Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, saakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja krokodille. Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub eluks hädavajalikku vett. Esimese vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Peale
· Tuld ei tundunud · Elasid karjadena, toitusid nad peamiselt viljadest, juurikatest ja väikeloomade küttimisest. Püstine inimene Homo erectus · H. erectus ilmus 2 kuni 1 miljon aastat tagasi. · H. erectus oli esimene, kes rändas Aafrikast välja Vana Maailma troopiliste aladele. · Olid umbes 160 cm pikk · Aju oli märksa suurem kui H. habilisel · Ajumaht 800-1000 cm3 · On tõendeid, et kasutas kivist ja puust tööriistu, küttis elevante · Valmistas tulel toitu · Oskas kõnelda · Elasid karjadena koobastes ja oskasid teha loomanahkadest rõivaid. · Matsid oma surnuid · Omasid religiooni algeid · Sellest inimeseliigist kujunes hiljem mitu alamliiki. Tark inimene Homo sapiens- neandertallane · Ligikaudu 300 000 aastat tagasi suri H.erectus välja · Samal ajal tekkis Aafrikas praeguste rasside ja rahvaste eellane pärisinimene ehk tark inimene · Neist kujunes veel neandertallased
Jaapani saarestikul - Koosneb umbes 3900 saarest - Lähimad naabrid: Lõuna.Korea, Hiina ja Venemaa 2. Loodus ja kliima: - 70% territooriumist moodustavad mäed - Palju kuumaveeallikaid - umbes 67 vulkaani - Talved: külmad ja sajab paju lund (Temperatuur võib langeda kuni -40°) - Suved: palavad ja niisked - Palju loomaliike ja putukaliike, kuid vähe imetajaid: rebased, kährikkoerad - Suurim loom on karu, kunagi leidus seal ka elevante - Põlluharimine on kõrgel tasemel 4 4. Traditsioonilised toidud Misosupp on jaapani rahvustoit. Peamisteks maitseandjateks on dashi ja miso (sojaoapasta). Misosupp on hooajaline supipõhi on aasta läbi sama, koosnedes tofust, wakamest ja kevadsibulast, ent lisandid võivad vastavalt aastajale vahetuda. Kevadel lisatakse supile näiteks bambusevõrseid, suvel baklazaani, sügisel seeni ja talvel maguskartulit.
http://kodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/inimese_evolutsioon.html 10 4.6 Püstised inimesed 2 kuni 1 miljonit aastat tagasi rändasid püstise inimese (Homo erectus) esindajad Aafrikast välja Vana Maailma troopilistele aladele üle Egiptuse ja Iisraeli. Nad olid umbes 140-160 cm pikkused ja nende aju oli juba märksa suurem. On tõendeid, et Homo erectus kasutas kivist ja puust tööriistu, küttis elevante ja valmistas tulel toitu ning oskas kõnelda. Nad elasid karjadena koobastes ja oskasid teha loomanahkadest rõivaid. Nad matsid oma surnuid ja omasid religiooni algeid. Sellest inimeseliigist kujunes hiljem mitu alamliiki. Püstine inimene suri välja umbes 300 000 aastat tagasi. http://kodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/inimese_evolutsioon.html 4.7 Päris inimesed Ligikaudu samal ajal (300 000 aastat tagasi) tekkis Aafrikas praeguste rasside ja rahvaste
tonni teelehti, maailmas esikohal) ja tubakat. Olulisel kohal on taimekasvatuses ka kookospalm, hevea, mooruspuu, banaan, ananass, kohvi-, mango-, apelsini- ja mandariinipuu, papaia ning vürtsid (must ja punane pipar, kardemon, nelk, ingver). Loomakasvatus on teisejärguline. Veiste arvult (u. 225 mln.) on India maailmas esikohal, kuid lehma kohta tuleb aastas ainult u. 250 kg piima. Peamine tööloom on kodupühvel (96 mln.), kuid tööks kasutatakse ka taltsutatud elevante. Kitsi ja kanu peetakse kõikjal, lambaid (59 mln.) peamiselt mägialadel. Püütakse kala (u. 3,6 mln. tonni aastas) ja muid mereloomi. (2) 9. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS 14 Pikaajalise inimtegevuse tagajärjel on looduslik taimkate suurtel aladel hävinenud. Metsa on veel ainult 19% territooriumist. Lääne- Ghattide tuulepealseil nõlvul, Himaalaja idaosa
Tônlé Sabi järve äärde. Kambodza aladel kasvavad banaan, kautsuk, kookos, kapok, mango ja apelsin. 60% Kambodzast katab mets. 1970. aastast on vihmametsa osakaal maharaiumise ja põletamise tõttu drastiliselt langenud. Rahvusvaheline Looduskaitseliit on paljud liigid kandnud metsade hävitamise, salaküttimise, ebaseadusliku kaubanduse, liigse põllunduse või kalastamise tõttu ohustatud liikide nimekirja. Loomastik Kambodzas leiab loodusest punahunte, elevante, hirvi, pantreid, karusid ja tiigreid, lindudest kormorane, kurgi, papagoisid, faasaneid, samuti arvukalt mürkmadusid. Metsa kadumine, mineerimine ja reeglistamata küttimine on riigi loomastiku mitmekesisust järsult vähendanud. 5 Haldusjaotus 6 Kambodza on halduslikult jagatud pealinnaks
Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Kõrgreljeefsed kivinikerdused kujutavad väga ilmekalt sõdalasi, tantsijannasid, elevante, akrobaate, ratsanikke, muusikuid... ... jahimehi ning kirglikus embuses ühtivaid armastajaid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Istari nime lugedes tuli mille silmapilk meelde ,,Gilgamesi" näidend, mis oli kindlasti meie üks selle aasta tublimaid ja toredamaid saavutusi, ettevalmistuseks järgmiseks aastaks, mis tuleb veelgi vahvam koos kunstinädalaga. Ootan juba suve, et saaks hakata vaikselt ettevalmistusi rahulikult selleks tegema koos klassikaaslastega. Kõige mõnusamaks lugemispäevaks võin lugeda päeva, kui käisin loomaaias raamatut lugemas: vaatasin kaamleid, ahve, lõvisid, elevante ja oli just meeletult kaunis päiksepaisteline ilm. See viis mind justkui selle raamatu sisse, Egiptusesse, või tegelikult lihtsalt ära Eestist. Tundsin ennast selle raamatuga hästi ja unustasin tol hetkel ära isegi, et mul oli jäänud veel 400 lehekülge lugeda. Ma kindlasti ei kahetse seda, et ma ,,Sinuhet" lugesin, sest see andis mulle nii mõningaidki teadmisi juurde, aga tunnistan ausalt, et tähtajaks oli seda kahjuks mul tõesti pisut keeruline läbi
millest on alles vaid 11%. Selle tagajärjeks on olnud mullaerosiooni järsk suurenemine, tammide ummistumine mudaga ja maalihked. 1984. aastal toimus India suurim keskonnakatastroof: Bhopalis, Union Carbide'i tehases, pihkusid plahvatuse tagajärjel surmavad gaasid. Hukkus rohkem kui 2000 inimest. 4. Loomastik Põline loomastik vaheldub piirkonniti. Võib kohata jaaguare, leoparde, gepardeid, pantreid, india elevante, mustkarusid, hunte, ninasarvikuid, india pühvleid, saakaleid ning palju liike ahve, närilisi, metskitsi ja uluklambaid. Tiigreid ja lõvisid näeb haruarva. Roomajatest on tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab hästi palju eredavärvilisi troopikalinde, nagu paabulinnud, haigrud ning mitut liiki papagoisid. Fauna on jõe- ja merekaldal rikas. Indias elab 193 millionit veist, 118 millionit kitse ning 44, 8 millionit lammast.
annaabi.ee 
