värvinguga. Uskumus võib olla tunnetatud tugevalt (veendumus) voi nõrgalt. Inimesel võib olla samaaegselt mitmeid vastuolulisi suhtumisi teatavasse käitumisse. Käitumine kujuneb suhtumiste üldmõjul. Teiseks on käitumine mõjustatud subjektiivsete normide poolt. Subjektiivsete normide all mõistetakse inimese arusaamist, kuidas mõtlevad tema teatavast käitumisest tema jaoks olulised isikud, st millised on lahedaste (oluliste) inimeste ootused tema käitumisele. Nimetatud kahe peamise teguri mõjul kujuneb kavatsus kaituda teataval kindlal viisil. Kavatsus on kaitumisele juba vaga lahedal. Naiteks inimeste kavatsus lopetada suitsetamine soltub nende suhtumisest suitsetamise lopetamisse, mis omakorda voib olla mojutatud uskumustest, et suitsetamise lopetamisel on positiivsed tagajarjed. Vaga oluline on teada, et inimestel tekib kavatsus lopetada suitsetamine ainult siis, kui nad
nii konservatiivne nagu teised kindlustusliigid ja nõuab inimeselt rohkem mänguhasarti ning otsustamisjulgust, kuna investeerimisega kaasnevad riskid kannab inimene ise. Investeerimiskindlustuse paindlikkust iseloomustab ka asjaolu, et sõlmimisel ei panda paika täpset maksegraafikut: see võimaldab inimesel oma kulutusi paremini planeerida. 24. Laenukindlustuslepingud Laenukindlustus on mõeldud selleks, et kliendi poolt võetud laen ei langeks surma korral lahedaste või käendajate võlgadele. Kliendi elu kindlustatakse sama suure summa peale kui lanujääk. Kindlustatu surma korral makstakse hüvitis pangale laenujäägi katteks. Lisaks kindlustusselts võib võtta kohustust tasuda ka kuni kahe kuu ulatuses kindlustatud isiku surma kuupäeva ja kindlustussumma väljamaksmise vahelisel ajal kogunenud laenuintressi. Kindlustusseltsid võivad pakkuda ka invaliidsuse lisakindlustus juurde. Invaliidsushüvitise
Need kooslused on seetõttu liigirikkad, sageli liigirikkamad kui sama piirkonna looduslikud kooslused (vähemalt taimestiku poolest). 94. Miks langeb liigirikkus pooluste suunas? Globaalne koosluste liigiline mitmekesisus kipub langema ekvaatorilt pooluste suunas. See reegel kehtib pea kõikide organismiruhmade kohta (kuid on ka üksikuid erandeid). Põhjuseid selleks on mitmeid aga nendel me väga pikalt ei peatu. Üks olulisemaid on kindlasti suuremate laiuskraadide (pooluste lahedaste) karmim kliima, mis talveperioodiks seiskab pea kogu looduse (va. paljud veeorganismid, imetajad ja linnud). Nii pidurdub ka oluliselt evolutsiooniprotsess. Seega ei saa parasvöötme põhjapoolsetes osades olla samapalju liike kui troopikas, kuna aktiivne eluperiood on ca. poole lühem kui troopikas. Siia lisanduvad veel jääajad, mis siinsete laiuskraadide elutegevuse lihtsalt minema pühivad 95. Mis on ökosüsteem, kuidas seda piiritleda? Ökosüsteem
annaabi.ee 
