HAPNIKU TÄHTSUS: HINGAMINE,PÕLEMINE JA KÕDUNEMINE HINGAMINE Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. molekulaartasandil toimuvat hingamist nimetatakse ka rakuhingamiseks. molekulaarne hapnik jõuab organismi rakkude mitokondreisse ja seejärel biokeemilistes oksüdatsiooniprotsessides vabanev CO2 (käsikäes teiste ainetega) väljutatakse organismist. Hingamine on üks vähestest kehalistest funktsioonidest, mida on võimalik teatud piirides tahtega mõjutada PÕLEMINE
3.1 Tumedas pudelis toimub hingamine (respiratsioon). · Mõõdetakse hapniku hulk heledas pudelis enne (A) ja pärast inkubeerimist (H): H-A = puhas- ehk neto-produktsioon (N) · Mõõdetakse hapnik hulk pudelis enne (A) ja pärast inkubeerimist tumedas pudelis(T): A-T= hingamine · Koguproduktsioon (neto-produktsioon + hingamine) = hele pudel pärast inkubeerimist-tume pudel pärast inkubeerimist). Tulemused arvutatakse: H-A = puhasproduktsioon e netoproduktsioon (N) A-T = hingamine e respiratsioon (R) N+R = (H-A) + (A-T) = H-T = koguproduktsioon ehk assimilatsioon 4 Joonis 4. Hapniku meetod Pudelite sügavused valitakse lähtudes vee läbipaistvusest, mida mõõdetakse Secchi ketta abil. Pind 0,25 Secchi ketta läbipaistvust
anorgaaniline (v.a. hapnik). Substraatide katabolism Bakterid on võimelised kasutama süsiniku ja energia allikana süsivesikuid, rasvhappeid, aminohappeid, puriine, pürimidiine ja suur hulk teisi substraate. Energiat saadakse katabolismi (lõhustamis protsesside) abil. Vastavalt sellele, mis bakteriga on tegu ja mis keskkonnas bakter esineb, on võimalik eristada erinevaid kasutatavaid kataboolseid radu. Põhilised rajad on aeroobne respiratsioon (ehk hingamine ehk oksüdatsioon), anaeroobne respiratsioon ja fermentatsioon.6 Aeroobse respiratsiooni puhul on tegemist aeroobsete bakterite aeroobse metabolismiga. Aeroobsed organismid omavad tsütokroome ja tsütokroomi oksüdaase, mis osalevad oksüdatiivses fosforülatsiooni protsessis. Aeroobse metabolismi puhul saadud täielik energia hulk on 38 molekuli ATP-d, kui energia allikaks on glükoos, ning lõpp-produktideks on vesi ja süsihappegaas
Toitainete varu määrab vees primaarse produktsiooni vees. Sellel on 3 aspekti: 1)puhtempiiriline aspekt - pärast toitainete lisandumist keskkonda, suureneb netoproduktsioon - toitainetest limiteeritud produktsioon 2) liigiline koosseis - toitainetevaeses vees esinevatel rakkudel on järgmine suhe: C (106), N (16) ja P (1) mooli. EKSAMIS 3) toitainete mõju ökosüsteemi netoproduktsionile. Ökosüsteemi puhastoodang = ökosüsteemi kogu prim prod – (miinus) ökosüsteemi kogu respiratsioon. Prim prod sõltuvus toitainetest Kõik autotroofid vajavad toitaineid eri kogustes. Ränivetikad vajavad lisaks veel räni. Mageveekeskkondades on limiteerivaks teguriks fosfor, rannikumeres hoopis lämmastik (sinikud seovad õhulämmastikku veekogu rikastamine lämmastikuga). Mõne ookeanipiirkonna limiteeriv faktor sõltub aastaajast – põhiliselt on ltd faktoriks N, kuid P võib selle funktsiooni temalt üle võtta, näiteks Poola rannikul.
Inimese energiavahetus, toiduratsioonid Energiakuluga on seotud inimese liikumine ja liigutuste sooritamine. Kuid energiat on vaja ka keha püsiva temperatuuri säilitamiseks, samuti organismile omaste ühendite sünteesimiseks ning ainete transportimiseks rakkudevälise ja -sisese keskkonna vahel.Vajaliku energiasaab inimene toiduga. Peamisteks energeetilist väärtust omavateks toitaineteks on toiduainetes sisalduvad valgud, rasvad ja süsivesikud. Hingamine Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. See võib toimuda nii anaeroobses (mineraalne hingamine) kui ka aeroobses (hapnikuhingamine) keskkonnas. Sõltuvalt hingamisprotsesside toimumiskohast saab rääkida kopsuhingamisest, nahahingamisest, lõpushingamisest jne; molekulaartasandil toimuvat hingamist nimetatakse ka rakuhingamiseks. Mõnikord käsitletakse (hapniku)hingamist laiemas ja kitsamas mõistes. Esimesel juhul haarab see
Bakterid, kes hapnikku oma elutegevuseks ei vaja, kasutavad ,,hingamiseks" väävlit või lämmastikku (nad toodavad sama palju energiat kui kulutavad, seega on netoproduktsioon nullis). Fotosünteesi ja päikesekiirguse vahelist seost näitab kõver p ja e kõver madala kiirguse korral on fotosünteesi intensiivsus lineaarselt proportsionaalne valguskiirguse suurenemisega. Kompensatsioonivalgus(Ec) valguskiirgus, mille korral fotosüntees ja respiratsioon on süsiniku sidumise ja vabanemise osas võrdsed. Nii palju kui toodetakse nii palju ka lõhutakse ära. Netoproduktsioon on nullis. Valguse kiirgus Ec on liigispetsiifiline(ühe liigi piires).Valgusküllastumine - produktsioon enam ei tõuse hoolimata valguse lisamisest. P ja e suhet tähistatakse alfaga. Ek- alfa ja P maksimumi vahelisest kiirgusest, e. küllastunud valgus. Netofotosüntees fotosünteesist hingamine maha, bruto kõik kokku... Valgusega kohanemine (Aklimatsioon)
ainevahetust. Erinevate tempide mõju ektodermidele järgib tüüpilist mudelit. Laias laastus pakuvad meile huvi kolm tempi-piirkonda; ohtlikult kõrged tempid, ohtlikult madalad tempid ja nende vahele jääv temp piirkond. Temp tõus keskmise vahemikus toob endaga kaasa ainevahetuse hoogustumise. Kui temp tõuseb 10 kraadi, siis ainevahetus kiireneb 2,5 korda. Madalamatel tempidel on kõigi ektodermide ainevahetus aeglasem ja kulutvad ka vähem. Teatud protsessid nagu respiratsioon leiab aset igasugustel tempidel. Ektodermide paljunemiseks sobiv temp-vahemik on palju kitsam kui temp-vahemik kui nad saavad kasvada. Kasvuks sobiv temp-vahemik on omakorda kitsam temp-vahemikust, kus neil on võimalik veel ellu jääda. Kui me räägime ektdermaalsetest organimidest, siis temp on selline faktor, mis sõltub enim arengut. Arenemine nõuab teatud füsioloogilist aega. Ntks rohutirtsul: tema puhkeseisundis järglaste
() , , ( ). . Hingamine Fotosünteesil tekivad taimedes päikeseenergia, CO 2 ja vee baasil energiarikkad glükoosi molekulid. Kui need reageerivad hapnikuga, moodustuvad väiksemad väga suurte energeetiliste sidemetega molekulid ATP-d (adenosiintrifosfaadid), mis on universaalne ,,valuuta" energiavahetuses. ATP võib salvestuda tulevikuks või kuluda ära rakustruktuuris. Hingamine sisend Hingamine väljund respiratsioon C6H12O6 + 6O2 38ATP+6CO2+6H2O+soojus Hingamisprotsessis eralduvad süsihappegaas ja vesi. Organism (keha) kiirgab pidevalt soojust, mis hajub keskkonnas. Termodünaamika I seadus Kõik energeetilised protsessid alluvad kahele üldisele seadusele termodünaamika seadusele, mis kirjeldavad erinevate energia vormide vahelisi sõltuvusi. I seadus e. energia jäävuse seadus: Energia võib üle minna ühest vormist teise, kuid ei teki ega kao.
kalduvad päikesekiirguse kvandid oma esialgsest suunast kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajuskiirgusena, osa peegeldatakse tagasi. Neeldumisel annavad kiirguskvandid oma energia üle neid neelanud molekulidele, mis võivad juba ise kiirata kas sama või mõne teise lainepikkusega kvante. 12 47) Mis toimub hingamisel? Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. See võib toimuda nii anaeroobses (mineraalne hingamine) kui ka aeroobses (hapnikuhingamine) keskkonnas. Sõltuvalt hingamisprotsesside toimumiskohast saab rääkida kopsuhingamisest, nahahingamisest, lõpushingamisest jne; molekulaartasandil toimuvat hingamist nimetatakse ka rakuhingamiseks. Hingamise protsessi käigus toimub kopsude ventilatsioon ja gaaside vahetus keha rakkude ja atmosfääri vahel
Kasvuhoonegaasid: H2O, CH4, CO2, NOx, N2O Kasvuhoonegaasid lasevad läbi PARi, aga neelavad FRi. Nii jääb energia kasvuhoone sisse. Positiivse tagasiside põhimõttel: 1. Sulab igikelts (tundrad püsivalt külmunud, mikroorganismide rikkad) 2. Anaeroobseb bakterid hakkavad tegelema, meeletu N2O ja CH4 pump atmosfääri 3. Veel suurem hulk kasvuhoonegaase. Mida rohkem on, seda rohkem tekib. Fotosüntees 6CO2 + H2O + e =(UV/klorofüll/OR)= C6H12O6 + 6O2 OR – oksüdatiivne respiratsioon. Taimed elavad mineraalse süsiniku näljas. Fotorespiratsioon Kui CO2 on vähe, siis paneb valk RnBisCo (äärmiselt ebaefektiivne katalüsaator) fotosünteesi tsükli tagurpidi tööle. Algab valgushingamine ning see on mõttetu raiskav protsess. Kui kuuma ja kuivuse tulemusena õhulõhed sulguvad veepuuduse tekke vältimiseks, siis fotosüntees taimes toimub edasi. Nii ei pääse tekkiv O2 välja ja sisse ei pääse vajalik CO2. Siis
1. Ökoloogia aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas eluk...
transport), sidemed, kõõlused, kõhr ja luu. 1) tugifunktsioon (luu, kõhr),2) toitefunktsioon (veri) 3) kaitsefunktsioon, kuna mõned sidekoe rakud on võimelised neelama ja seedima organismi sattunud võõrkehi, eriti haigustekitavaid baktereid Elund ehk organ koosneb paljudest kudedest ja omab kindlat funktsiooni (N. süda, maks) Elundkond ehk organsüsteem ühist funktsiooni täitvad elundid N. seedeelundkond 3.1. Respiratsioon Ehk hingamine- sissehingatud hapnikku kasutatakse rakkudes toitainete lagundamiseks ning tekkinud süsihappegaas eemaldatakse rakkudest ja kogu kehast. Eristatakse välishingamist, mis seisneb gaasivahetuses organismi ja väliskeskkonna vahel ning sisehingamist ehk koe- e. rakuhingamist, mis seisneb hapniku toimel toitainete lagundamises. Difusioon põhjustab komponentide kontsentratsioonide ühtlustumist, N. 02 liigub sinna, kus teda on vähem). Lõpused, trahheed, kopsud (lindudel õhukotid).
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilah...
● fütoplanktonist toituvatel zooplankteritel 50 – 90%. Kõige väiksema efektiivsusega imetaja on hiidpanda, tema suudab oma toidust energiat kätte saada vaid 20% selle energiasisaldusest. Kõige väiksema efektiivsused esinevad veekogude setetest toitujatel, kelle toidu orgaanilise aine sisaldus on väga väike. Ühel krabiliigil on mõõdetud selleks 0,19%. Kui organism on energia omandanud e. assimileerinud võib ta seda kasutada kaheks otstarbeks. Hingamine e. respiratsioon hõlmab endas keha alalhoidmise (vigastuste ja muude kahjustunud struktuuride pärandamise) ja eluprotsesside käigushoidmine. Teine energia kasutamise viis on kasvamine ja sigimine, mida kokku nimetatakse produktsiooniks. Seda osa (protsenti) omastatud energiast, mis organism investeerib kasvüks ja sigimiseks kutsutakse kasvu e. produktsiooni efektiivsuseks. Eriti oluline on see pärameeter karjakasvatajatele. Näiteks on noore sea kasvu efektiivsus on kuni 20%, mis on väga suur
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
Lisaks hapniku andmisele ja elutähtsate talitluste toimimise kontrollimisele EKG, vererõhu ja saturatsiooni mõõtmise abil, tuleb rakendada erinevaid ravivõtteid, mis puudutavad sageli muudki peale respiratoorse süsteemi. VÕTMESÕNAD hingamise abilihased hingamisteede sulgus apnoe bradüpnoe düspnoe hüpoksia obstruktsioon ortopnoe Rägin respiratsioon respiratoorne puudulikkus striidor tsüanoos Teadmiste kontrolli küsimused 1. Kirjeldage hingamissüsteemi tavapärast anatoomiat. 2. Millised on hingamise tavapärased füsioloogilised näitajad? 3. Milliseid hingamishäirete põhjusi te teate? 4. Millised on tüüpilised hingamishäirete sümptomid? 5. Milliseid ravimeid kasutatakse düspnoe ravimiseks?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
