Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"paljunevatel" - 64 õppematerjali

thumbnail
2
rtf

Viljastumine, ontogenees, parteneogenees

Lk 117-Viljastumine 1. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. 2. Millal algab ja lõppeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemast eraldumisel ja lõppeb surmaga 3. Mis on parteneogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uue organismi arenemine viljastamata munarakust. 4. Tooge näiteid kehasisesest ja ­välisest viljastumisest. Kehaväline-kalad, kahepaiksed; kehasisene- imetajad 5. Kuidas sõltub järglaste arvukus kehasisesest ja ­välisest viljastumisest? Kehavälisel viljastumisel on hukkumis protsent suurem ja seega on sugurakkude...

Bioloogia
138 allalaadimist
thumbnail
6
doc

EVOLUTSIOONILISED MUUTUSED

1) Mutatsioonid – seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel -enamasti evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta 3) Geenivool(geenisiire)- ei vii muutustele, sest tulevad teistest populatsioonidest teiste geenidega -isendite immigratsioon sama liigi teise populatsiooni ristumine kohalike isenditega -tagajärjed: 1) teises populatsioonis tekkinud mutatsioonid 2)muudab olemasolevate alleelide sagedust 4) Geenitriiv – võib suurendada geneetilisi erinevusi...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muutlikkus

modifikatsiooniliseks (on täielikult tingitud keskkonnast, muutuse suuruse määrab genotüüp, kuid genotüüp ise ei muutu, on sujuv muutus; organismi reaktsiooninorm võib olla lai, kui keskkonnateguri mõjul toimub suur muutus (kehakaal, juuksevärv, nahavärv) või kitsas, kui keskkonnateguri mõjul toimub väike muutus (kõrvade suurus, silmade värv, silmaava suurus)) ning pärilikuks e. generatiivseks, mis jaguneb omakorda kombinatiivseks (esineb suguliselt paljunevatel organismidel, järglased ei ole oma vanematega identsed, kuna nad saavad mõlemalt vanemalt pooled tunnused, sugurakkude arenemisel võib toimuda homoloogiliste kromosoomide ristsiire ning igas sugurakus on organismi geenidest ainult 50%) ja mutatsiooniliseks (muutus toimub organismi genotüübis, on hüppeline, mitte sujuv, võib olla väike või ulatuslik, kahjulik (sagedaim), neutraalne või kasulik, spontaanne (iseeneslik) või indutseeritud (esilekutsutud))...

Bioloogia
189 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Organismide pärilikus ja muutlikus

Muutlikus jaguneb pärilikuks muutlikkuseks (see pärandub järglastele, muutused on toimunud kas geenides või kromosoomides) ning mittepärilikuks muutuseks. Pärilik muutlikus esineb mutatiivse (juhuslikud, tavaliselt väliskeskkonna mõjul toimunud muutused e. mutatsioonid muudavad geenide või kromosoomide struktuuri või kromosoomide arvu) ja kombinatiivse (kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel ­ sugulisel paljunemisel toimub meioosis geenide ümberkombineerumine, selle tulemusena saadakse erineva pärilikkusega sugurakud, viljastumisel ühinevad isas- ja emassugurakud, millega kaasneb samuti geenide kombineerumine) muutlikkusena. Mutageenid on mutatsioone põhjustavad erinevad tegurid, mis jaotatakse bioloogilisteks (viirused, bakterite ja hallitusseente toksiinid, taimsed alkaloidid), keemilisteks...

Bioloogia
275 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muutlikkus

Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist. Kombinatiivne muutlikkus seisneb vanemate geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpideks. Kombinatiivse muutlikkuse korral kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus. Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest. Kombinatiivne muutlikkus saab tekkida vaid seetõttu, et populatsiooni isenditel on geenide ja kromosoomide erivormid ­ alleelid ja homoloogilised kromosoomid. Mutatsiooniline muutlikkus seinsneb muutustes kromosoomide või geenide struktuuris. Geenmutatsioonid on väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses. Geenmutatsioonide tulemusena võivad tekkida uued alleelid...

Bioloogia
102 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Organismide paljunemine ja areng

Sperm-mehe seemnerakk. Spermatogoon-spermide esmane eellane. Spermatogenees-seemneraku areng spermatogoonist küse spermini. Munarakk-naise sugurakk. Ovogoon-munaraku eellane. Ovogenees-munaraku areng. Ovulatsioon- Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. 4.5. Viljastumine. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ühe isendi areng viljastumisest surmani. Millal algab ja lõpeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga. Milles seisneb partenogenees? Kellel see esineb? See on nähtus, kus uus organism areneb viljastumata munarakust. seda esineb mõnedel alamatel loomadel ja ka osal taimedest. (isamesilased). Tooge näiteid kehavälisest viljastumisest. Kalad, kahepaiksed. Millistel organismidel esineb kehasisene viljastumine? Enamikel lülijalgsetest, roomajatel, lindudel, imetajatel. Mida nimet menstruaaltsükliks?...

Bioloogia
490 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Taimekasvatus

Saab kasutada kahte mullaharimisviisi : a) klassikaline sügisene mullaharimine ­ koosneb kahest võttest : koorimisest ja sügiskünnist. Põldu peaks koorima kohe pärast vilja alt vabanemist, et umbrohtudelt võtta assimilatsiooni võimalus. Kui mullatemperatuur on veel suhteliselt kõrge ja muld niiske, moodustuvad vegetatiivselt paljunevatel umbrohtudel mullas olevate organite puhkavatest pungadest uued lehed. Nende moodustamiseks on taim kulutanud oma varuaineid, seega ennast teatud määral kurnanud, mis ongi koorimise siht. Soovitavaks on koorida 8-10cm sügavuselt. Koorimine on efektiivne ainult koos sügiskünniga ühtses süsteemis. Ei tohiks unustada ka järgneva kultuuri jaoks PK- väetiste andmist enne kündi. Puudused: 1) kündmine toimub hilja ja lühikese sügise korral võib osa...

Önoloogia
76 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Evolutsiooniõpetus

Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. · Teiseks, populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega. · Kolmandaks, toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega. Nendest kolmest tähelepanekust võib järeldada, et sellises keskkonnas tekib isendite vahel olelusvõitlus. (Hiljem on osutunud, et see järeldus pole üldkehtiv.) · Neljandaks, suguliselt paljunevatel liikidel on iga isend teisest erinev. Varieerumine on suur. · Ja viiendaks, suur osa sellest varieerumisest on pärilik. Sellest võib järeldada: maailmas, kus populatsioonid on stabiilsed ja iga isend peab olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on "paremad" tunnused, ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele. (See on jällegi nõrk järeldus, sest "paremad" on siin määratletud tautoloogiliselt.)...

Õenduse alused
31 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Miks inimesed kardavad lennata?

Töö sisaldab ka lõiku intervjuust, kus ajakirjanike küsimustele vastas endine Estonian Air asepresident Erki Urva, kus ta seletab meedias kajastunud sündmusi ja sealt tuleb välja erinevus päris elu ja meedia poolt kajastatu vahel. 1.Inimese käitumisest Käitumine tähendab bioloogiliselt indiviidi nähtavaid reageeringuid stiimulile. Stiimul võib tulla teistelt organismidelt või füüsilisest ümbruskonnast. Looma käitumine aitab tal leida toitu, vältida vaenlasi, ning seksuaalselt paljunevatel liikidel aitab leida ka kaaslase, kellega paljuneda. Psühholoogia koolkonda, mis tegeleb inimeste ja loomade käitumise uurimisega, nimetatakse biheiviorismiks. Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud, õpitud ning kaasasündinud, instinktiivne. Kaasasündinud käitumine on arenenud evolutsiooni jooksul ning see päritakse vanematelt. Kaasasündinud omadusi saab õppimisega arendada. 1.1Biheiviorism Biheiviorism on 20...

Suhtlemispsühholoogia
53 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Muutlikkus

Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist. Kombinatiivne muutlikkus on vanemate erinevate geeni alleelide ümberkombineerumine meioosiprotsessis 1) ristsiirde käigus ja 2) sügoodi tekkel ehk viljastumisel (ühinevad vanemate sugurakud, mis sisaldavad kumbki 50% genotüübist). Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest. Mutatsiooniline muutlikkus. Mutatsioon on kromosoomide arvu või struktuuri muutumisest tulenev genotüübi muu tu s ( muut us geneetilises materjalis). Organismivälised tegurid (mutageenid) põhjustavad mutatsioonide teket. Mutageenidena võivad toimida kiirgused ja vibratsioon, keemilised ühendid (ravimid, taimekaitsevahendid ja putukatõrjevahendid, fosfororgaanilised ühendid jne.), viirused....

Keemia
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pärilikkuse alused

Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemiseja arenemise iseärasusi. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. See on desoksüribonukleiinihape e. DNA. Molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Üks valkudega seotud DNA molekul moodustub kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Kromosoomid on pärit isalt ja emalt. Sugurakkudes on iga kromosoom ühekordselt, st neis on kromosoome poole vähem kui keharakkudes. Inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes23 kromosoomi. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. DNA molekulid liigenduvad geenideks. Geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geen on pärilikkuse alg...

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mõisted: pärlikkus, kromosoom, geen jne

tuumade ühinemine esmased sugutunnused - sugunäärmed ja suguelundid teised sugutunnused - habe, madal hääl, lihastik, laiad õlad jne muutlikus - organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. mutatiivne muutlikus - muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus mutagen - mutatsioone põhjustavad tegurid kombinatiivne muutlikus - teine päriliku muutlikuse vorm, mis on kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel. kaksikud - kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. suguline paljunemine - vaja kahte elusorganismi, kus kombineeruvad emas- ja isasprganismide geenid ja kromosoomid. mitte suguline paljunemine - paljunemine, mis jaguneb vegetatiivseks- või eoseliseks paljunemiseks. vegetatiivne paljunemine - võivad paljuneda nii üherakulised, kui ka hulkrakulised isendid. Üherakulistel isenditel toimub kas pooldumine, pungumine või hulgijagunemine....

Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Konspekt pärilikkus, muutlikkus, viirused

Muutlikkus Geneetiline (pärilik) muutlikkus ­ selle korral on võimalik muutuse edasi kandumine järglasetele, näiteks sugurakkudes tekkinud muutus antakse viljastumisel edasi. Vegetatiivsel paljunemisel kandub muutus edasi, kui muutus toimub paljundatavas ehituslikus osas. Geneetiline muutlikkus võib olla genotüübiline (sisene) või fenotüübiline (väline). On olemas kahesugust muutlikkust: a) Kombinatiivne ­ tekib suguliselt paljunevatel organismidel sugurakkude küpsemisel ristsiirdena ja viljastumisel, kui ühinevad kahe organismi geenid. b) Mutatsiooniline ­ tekib raku geneetilise materjali muutumisena. Kui muutus tekib sugurakkudes, siis on selle muutuse edasikandumine suurema tõenäosusega kui keharakkudes toimunud mutatsioonil. Isendit, kellel esineb mutatsioon nimetatakse mutandiks. Mutantidel on muutus väline (fenotüübiline). a. Geenmutatsioon ­ tekib geeni nukleotiidide rea muutusel...

Bioloogia
94 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Suguline paljunemine

14.päeval lausa miljoneid pärast menstruatsiooni munarakke 12.Ontogenees-isendi individuaalne areng.Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel-vanemorganismist eraldumisest surmani.(Enamasti suguliselt paljunevatel organismidel) Partenogenees-uue organismi areng viljastumata munarakust. (nt.vesikirbul,võilillel,kortslehel,lehetäil) 13.Embrüogenees-organismi looteline areng.Algab munaraku viljastumisega ja lõppeb sünnimomendiga, Koorumisega või idu moodustumisega seemneks. 14.Platsenta on oluline lootele, kuna see on ühenduses emasorganismiga.Platsentat läbivad veresooned, mis Varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Lisaks sellele...

Bioloogia
57 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Pärilikkus, soo määramine.

Suurem osa mutatsioone on organismidele kahjulikud: · Kõige sagedamini tekib vähese kahjuliku mõjuga mutatsioone. · Kuna enamik mutatsioone on kahjulikud, püüavad organismid neid kas kõrvaldada või nende tagajärgi leevendada. Kombinatiivne muutlikkus ­ geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine: · Kombinatiivne muutlikkus on kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel. Organismi tunnused kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjul: · Geenides oleva informatsiooni avaldumises, st organismi tunnuste kujunemises on suur osa keskkonnal. · Organismi tunnused kujunevad välja keskkonna ja geenide koosmõjul. · Mittepärilik muutlikkus kujuneb välja keskkonnatingimuste mõjul. Mittepärilikud muutused ei mõjuta geene ja...

Bioloogia
78 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Bioloogia mõisted 11klass

(12)Vastus:- LK 135 Mõisted. 1. Geneetiline muutlikkus - võib olla genotüübiline (sisene) või fenotüübiline (väline) 2. Modifikatsiooniline muutlikkus - tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. 3. Mutatsiooniline muutlikkus - on muutus väline (fenotüübiline) 4. Kombinatiivne muutlikus ­ tekib suguliselt paljunevatel organismidel sugurakkude küpsemisel ristsiirdena ja viljastumisel, kui ühinevad kahe organismi geenid. 5. Mutatsioon ­ muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. 6. Geenimutatsioon - muutunud võib olla 1 geen ja selle tagajärjel võivad toimuda suured muutused välisilmes või talitluses. 7. Kromosoommutatsioon- muutub kromosoomide ehitus ja arv (downi sündroom) 8...

Bioloogia
72 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pärilik muutlikkus. Mutatsioonid. Haigused

Pärilik muutlikkus Elusloodusele on iseloomulikud nii pärilikkus kui ka muutlikkus Muutlikkus väljendub populatsioonisiseses isendite erinevustes. Kaks tüüpi muutlikkust : pärilik e geneetiline ja mittepärilik e modifikatsiooniline Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest. Kombinatiivne muutlikkus saab tekkida vaid seetõttu, et populatsiooni erinevatel isenditel on erinevad geenide ja kromosoomide vormid: alleelid ja erisustega homoloogilised kromosoomid Kaks päriliku muutlikuse tasandit: genotüübiline ja fenotüübiline muutlikkus . Isendite genotüübilised erinevused on alati suuremad kui fenotüüpides avaldub. Mutatsioonid ­ muutused raku geneetilises materjalis...

Bioloogia
68 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Modernism

Darwin-evolutsiooniteooria- Esiteks, liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. Teiseks, populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega. Kolmandaks, toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega. Nendest kolmest tähelepanekust võib järeldada, et sellises keskkonnas tekib isendite vahel olelusvõitlus. (Hiljem on osutunud, et see järeldus pole üldkehtiv.) Neljandaks, suguliselt paljunevatel liikidel on iga isend teisest erinev. Varieerumine on suur. Ja viiendaks, suur osa sellest varieerumisest on pärilik. Sellest võib järeldada: maailmas, kus populatsioonid on stabiilsed ja iga isend peab olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on "paremad" tunnused, ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele. K...

Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Pärilik ja mittepärilik muutlikkus

(suhkrutõbi, lühinägevus) Pärilik ja mittepärilik muutlikkus; geneetika ja meditsiin Pärilikkus- seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad vanematele nii MÕISTED ehitustelt kui ka talitluselt. Downi sündroom- inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud Reaktsiooninorm- tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piir. Kitsas- genoommutatsioonist. 21. Kromosoom on 3x -> keharakkus on 47 kromosoomi. juuksevärvus, karvade läbimõõt. Lai- kehakaal, kanade munatoodang, Veiste (väikest kasvu, mongoloodse silmalõikega, lameda näoga, kõrgete põsesarnadega, piimaand. Määratud isendi genotüübi poolt. vaimse alaarenguga, ,,ahvivagu") Somaatilised mutatsioonid- ke...

Bioloogia
110 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Üldbioloogia materjal

elus organisimides on 70 ­ 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid ­ 97 ­ 98% · C/O/H/N/P/S ­ mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 ­ 2,5,...

Üldbioloogia
54 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun