kohastumus kohastumus pole ideaalne kõigis tingimustes - 1 kktegur võib tingida kohastumusstrateegiaid. Nt. talveuni - kasulik org. rühmale, kuid kahjulik üksikisendile. Nt. Mesilased - 1 kohastumus mõjutab teisi (antiloobi kiirus) Liigi tekke tunnused: geenifond, levila, kindel kromosoomide arv, saavad omavahel ristuda, sama füsioloogiline ja biokeemiline koostis, sama ökoloogiline niss, ühtne põlvnemine Liigi geenifondi aitavad säilitada ristumisbarjäär e. bioloogiline isolatsioon ja ruumiline eraldatus e. geograafiline isolatsioon. Biol. Iso. Nt: õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudel sageli pärsitud. Liigitekke etapid: saavad kokku 2 genofondi. Toimub populatsioonide vaheline geenivool. Mutantsete geenide sageduse tõus loodusliku valiku tagajärjel. Tekib uus liik v tuleb ristumisbarjäär Makroevolutsioon Täiustumine uute senisest keerukamate ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ja areng
· mutatsioonid · kombinatiivne muutlikkus · geenitriiv 3) Muutuste fikseerumine muutused peavad jääma püsima. Sellele aitavad kaasa: · isolaadi isendite vähene hulk ja sugulusristumine · LV (looduslik valik) tingimused on teised kui lähte populatsioonis. 4)Ristumisbarjäär omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Kujuneb välja väga pika aja jooksul järk-järgult. Põhineb väikeste erinevuste kuhjumisel. Hetkel, mil ristumisbarjäär on kujunenud, on tekkinud ka uus liik! Vajalik on ka ökoniss selleks saabki isolaadi isendite reaalne elukeskkond. II Bioloogiline isolatsioon a)Takistused hübriidide tekkeks 1. Isolatsioon eluaseme alusel (erinev pinnas, vee soolsus) 2. Aastaajaline isolatsioon (õitsemine eri ajal) 3. Vastassooliste isendite vahelise ,,külgetõmbejõu" puudumine (isalinnu laul) 4. Mehhaaniline isolatsioon suguelundite mittesobivuse tõttu või
8. Mida nimetatakse kohastumiseks ? - Kohastumiseks nimetatakse liigi ellujäämist ja sigimist soodustavaid pärilikke omadusi. 9. Mille tagajärjel tekivad uued liigid ? - Uued liigid tekivad looduses loodusliku valiku tulemusena. 10. Mis põhjustab uute liikide tekke ? - Uute liikide tekkimise põhjustab populatsioonide eraldumine mitmesuguste tõkete tõttu või leviala laienemine isendite väljarände tõttu. 11. Mis on ristumisbarjäär ? - Ristumisbarjäär on eri liiki kuuluvate isendite mitteristumine geneetilise sobimatuse tõttu.
Suunav valik- seisneb keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemises Lõhestav valik- seisneb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises Olelusvõitlus- organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust mitmesugustest takistavatest asjaoludest nimetas Darwin olelusvõitluseks Varjevärvus- see sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Etoloogia-loomade käitumist uuriv teadusharu Bioloogiline isolatsioon- ehk ristumisbarjäär. Liikidel on evolutsioonis kujunenud mitmesuguseid omadusi, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra liigi isenditega.seliste omaduste olemasolu nim nii Geograafiline isolatsioon- ehk ruumiline eraldatus. Erinevate liikide levilad on üksteisest sageli eraldatud veekogude, mägede või lihtsalt kauguse tõttu Ristumisbarjäär- ehk bioloogiline isolatsioon Divergents- evolutsiooniline mitmekesistumine
Mõisted lk 84 Adaptatsioon- Organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- rajajaefekt Bioloogiline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloodilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv- (geenitriiv) alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel varempõlvkonnast järglasko...
kehakuju tekkimine) 20. suguline valik sugupartneri valik mingite isendi kvaliteeti näitavate omaduste alusel. (nt isase paabulinnu saba) 21. kohanemine elu jooksul toimuv reageerimine keskkonnatingimustele. (nt. kassi rasvakihi tekkimine talve saabudes) 22. hoiatusvärvus värvus, mis annab märku, et isend on ohtlik. (nt lepatriinu punane-must värvus hoiatab, et isend on ebameeldiva maitsega). 23. kohastumus vt. adaptsioon. 24. ristumisbarjäär vt. bioloogiline isolatsioon 25. liigiteke uue liigi evolutsiooniline teke olemasolevast. (nt sümpatriline liigiteke, hübriid- liigiteke) (hübriidid tavaliselt kas hukkuvad või jäävad viljatuks, nt muul) II Too näiteid 1. viljastumiseelsetest ristumisbarjääridest 2. viljastumisjärgsetest ristumisbarjääridest 3. kohastumuste suhtelisusest 4. mimikrist 5. organismide vastastikuse kohastumise kohta 6. käitumiskohastumusest 7. olelusvõitluse teguritest 8
asub ühes piirkonnas. 5. Mis tagab looduses liikide suhtelise püsivuse? Populatsiooni sisene ristumine. 6.Nimetage neli evolutsioonitegurit, mis viivad uute liikide tekkele. · Mutatsioonid · Alleelide kombineerumine · Geenitriiv ja geenisiire · Looduslik valik 7. Koostage liigiteket kirjeldav tekst, milles näitate seoseid järgmiste mõistete ja protsesside vahel: liik, isolatsioon, looduslik valik, geneetilise materjali muutus, ristumisbarjäär Liigiteke võib alguse saada isenditerühma eraldumisega lähteliigist ja sattudes isolatsiooni. Põhjuseks näiteks maapinna kerkimine, saarte kujunemine aga ka liigi arvukuse tõus. Eraldusse sattunud organismirühm hakkab kohanema uute keskkonnatingimustega. Tänu looduslikule valikule annavad uutes tingimustes rohkem järglasi need isendid, kelle kohastumused on antud tingimustega kõige sobivamad. Kohastumuste aluseks on muutused geneetilises materjalis.
-lugemine -pupilli lainememine -immuunsuse teke haiguse vastu -lihasmassi suurenemine Liigiteke (LV tagajärg) . sarnaste organismide kogu, kellel on teistest erinev geenifond ja kindel levila I Populatsioon satubgeograafilisse isolatsiooni -saarele -jõgi (2 pop vahel) -mägi/mäesik -mets – lagendik II isolatsioonis oleva populatsiooni peavad toimuma geneetilised muutused -mutatsioonid -geenitriiv III peavad tekkima kohastumused, mis sobivad/on kasulikud antud keskkonnas IV tekib ristumisbarjäär ,,vana’’ liigiga –tagab liikide olemasolu -ristumisbarjäär e bioloogiline isolatsioon 1)erinev paljunemisaeg (arukask – tolmnemisaeg) 2)värvuse, kuju erinevused – tunneb liigikaaslase ära 3)kindel seksuaalkäitumine (n pulmatants) 4)sugurakkude sobimatus 5) tekkinud isend ei ole viljastumisvõimeline (nt muul) järglane viljatu
-lugemine -pupilli lainememine -immuunsuse teke haiguse vastu -lihasmassi suurenemine Liigiteke (LV tagajärg) . sarnaste organismide kogu, kellel on teistest erinev geenifond ja kindel levila I Populatsioon satubgeograafilisse isolatsiooni -saarele -jõgi (2 pop vahel) -mägi/mäesik -mets lagendik II isolatsioonis oleva populatsiooni peavad toimuma geneetilised muutused -mutatsioonid -geenitriiv III peavad tekkima kohastumused, mis sobivad/on kasulikud antud keskkonnas IV tekib ristumisbarjäär ,,vana'' liigiga tagab liikide olemasolu -ristumisbarjäär e bioloogiline isolatsioon 1)erinev paljunemisaeg (arukask tolmnemisaeg) 2)värvuse, kuju erinevused tunneb liigikaaslase ära 3)kindel seksuaalkäitumine (n pulmatants) 4)sugurakkude sobimatus 5) tekkinud isend ei ole viljastumisvõimeline (nt muul) järglane viljatu
soodustavad ellujäämist ja paljunemist antud tingimustes Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega Biosfäär – Maa pinnakihtide ruumisosa, mida asustavad elusorganismid Kohastumused – populatsioonile või liigile ühised pärilikud omadused, tunnused või tunnustesüsteemid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist Bioloogiline isolatsioon e. ristumisbarjäär – mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel Geograafiline eraldatus – eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega Divergents – liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist
termiidid) Liigi teke* Liigi teke – sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma kindel geenifond ja levila ehk areaal, ühtne põlvnemine ning kes võivad omavahel vabalt ristuda ja anda viljakaid järglasi. Liikide ristumist takistavad tegurid* 1. Geograafiline isolatsioon – ruumiline jaotus. Liigid ei saa ristuda, sest nende areaalid ei kattu. a. Näiteks: India ja Aafrika elevant 2. Bioloogiline isolatsioon – ehk ristumisbarjäär. Liigid ei ristu bioloogiliste iseärasuste tõttu. a. Näiteks: Erinev paljunemisaeg ja koht (kalad), erinev käitumine seoses paaritumisega. Liigi tekke etapid/järjestus* 1. Organismirühma eraldumine lähteliigist – toimub geograafiline isolatsioon. 2. Isolaadi kujunemine ja säilitamine. 3. Lähteliigist erinevad keskkonnatingimused – erinev loodusliku valiku suund. 4. Muutused isolaadi geneetilises struktuuris (geenitriiv,
*Adaptsioon organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. *Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. *Erimaine liigiteke (allopatriline e. Geograafiline liigiteke)liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. *Geenivool (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. *Geneetiline triiv (geenitriiv) alleeli-ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statilistes valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. *Geograafiline isolatsioon eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumili...
EVOLUTSIOON 1.Mis on evolutsioon? Eluslooduse ajalooline areng,mile liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. 2.Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. On võitlus ellujäämise ja järglaste andmise pärast. Põhjustab paljunemise intensiivsus. 1)Liigisisene olelusvõitlus-ühe ja sama liigi vahel smade keskonnatingimuste või toidu pärast nt:lõvid, porgandid 2)Liikide vaheline olelusvõitlus- eriliikide vaheline olelusvõitlus. nt:gepard ajab antiloopi taga, umbrohi ja karul 3)Eluta loodusteguritega- elutaloodusega olelus võitlus. nt:loomad ja matsatulekahju, puud ja äike. 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) On nende isendite ellujäämine ja võimalus anda järglasi, kellel on võrreldes teistega mingid eelised kasulikumate tunnuste näol. Võimalik tänu erinevustele sama liiki isendite vahel. Tagajärjed: 1) kohastum...
a) liik, b) isolatsioon, c) looduslikvalik, d) geneetilise materjali muutus, e) ristumisbarjäär Ühest liigist võib areneda teine liik kui looduslikvalik tingib näiteks uute keskkonnatingimuste tõttu algse liigi geneetilise materjali muutumise nii palju, et uus populatsioon erineb algsest oluliste anatoomiliste tunnuste poolest. Geograafiline isolatsioon soodustab ristumist liigikaaslastega ja takistab ristumist võõra liigi isenditega. Samuti on olemas ka bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär, mis tänu liigi bioloogilistele iseärasustele (ökoloogilised, käitumuslikud, geneetilised, biokeemilised) takistab edukat ristumist teiste liikidega. 26.Selgita, mis on divergents. Divergents ehk liigiline mitmekesistumus seisneb selles kui lähteliik areneb täiesti uueks liigiks, kuna ta kohaneb uute elutingimustega. Imetajatel divergents avaldub näiteks väliste mõõtmete, jäsemete ja hammaste mitmekesisuses.
4)indiviid kohaneb, populatsioon kohastub Mimikri mittesuguluses olevate loomade kaitsekohastumuse tüüp, mis väljendub nende sarnanemises üksteisele, s.t. ühe looma mingi kohastumus (näiteks mürgise looma hoiatusvärvus) on "üle kandunud" teisele loomale, kes aga tegelikult pole mürgine. Liik populatsioon/populatsioonide rühm, mille isendid on sarnased ja annavad viljakaid järglasi. Bioloogiline isolatsioon ristumisbarjäär. Mistahes bioloogilised omadused takistavad ristumist ühel alal elavate isendite vahel. Geograafiline isolatsioon isendite ristumist takistab ruumiline eraldatus. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass) Divergents mitmekesistumine. Kaasneb uute ja erinevate elupaikade asustamisega. Nt: eukarüoodid > seened, taimed, loomad Imetajad > kohastumine vee, maismaa jm eluks Konvergents sarnastumine
Adaptsioon- organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine , sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogoline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused , mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisestn geograafilise isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv- (geenitriiv) alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekand...
· mutatsioonid · kombinatiivne muutlikkus · geenitriiv 3) Muutuste fikseerumine muutused peavad jääma püsima. Sellele aitavad kaasa: · isolaadi isendite vähene hulk ja sugulusristumine · LV (looduslik valik) tingimused on teised kui lähte populatsioonis. 4)Ristumisbarjäär omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Kujuneb välja väga pika aja jooksul järk-järgult. Põhineb väikeste erinevuste kuhjumisel. Hetkel mil ristumisbarjäär on kujunenud, on tekkinud ka uus liik! Vajalik on ka ökoniss selleks saabki isolaadi isendite reaalne elukeskkond. II Bioloogiline isolatsioon a)Takistused hübriidide tekkeks 1. Isolatsioon eluaseme alusel (erinev pinnas, vee soolsus) 2. Aastaajaline isolatsioon (õitsemine eri ajal) 3. Vastassooliste isendite vahelise ,,külgetõmbejõu" puudumine (isalinnu laul) 4. Mehhaaniline isolatsioon suguelundite mittesobivuse tõttu või
struktuuri pöördumatu muutumine teatud suunas. Kohastumus liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad omadused. Liik sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Geograafiline isolatsioon ruumiline eraldatus näiteks veekogude, mägede või kauguse tõttu. Bioloogiline isolatsioon erinev paljunemisperiood, käitumine paaritumisperioodil, hübriidid hukuvad või jäävad viljatuks. Ristumisbarjäär liigitekke käigus kujunenud bioloogilise mehhanism, mis takistab ristumist teiste liikidega, ka emaliigiga. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. Evolutsiooniline progress uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Divergents erinevate elupaikade asustamisega kaasnev algtüüpide lahknemine uuteks liikideks
kujunemiseks. Nemad hakkavad andma rohkem järglasi ning seega muutub kogu rühma geneetiline struktuur. Sümpatriline liigiteke See seisneb ühe, algse liigi jagunemisel kaheks või enamaks ilma ruumilise (geograafilise) isolatsioonita, ühise levila piires. Näiteks: algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele nishidele (nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel). Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär · Erinev paljunemisperiood Eri liiki isendid ei saa omavahel kokku, kuna nende sugulise aktiivsuse periood ei kattu. Näiteks putukatel võib paarumisaktiivsus piirduda vaid mõne tunniga ööpäevas. · Käitumine paaritumisperioodil Etoloogiline sobimatus loomadel (pulmatantsud, kutsehüüd, lõhnaained) või erinev õitseaeg taimedel võib põhjustada vaba ristumise piiratust. Hübriid-liigiteke Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid.
Inimese asukoht - Riik: loomad, Hõimkond: keelikloomad, Klass: imetajad, Selts: primaadid ehk esikloomalised, Sugukond: inimlased, Perekond: inimesed, Liik: tänapäeva inimene 2. Mõisted Olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest organismidest ja eluta looduse teguritest Kohastumused – isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär – organismide omadused, mis takistavad nende ristumist teist liiki organismidega Bioloogiline evolutsioon – eluslooduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu Liik – rühm sarnaste tunnustega isendeid, kellel on teistest liikidest erinevad tunnused ning leviala ja kes omavahel annavad viljakaid järglasi Populatsioon – rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas
1. Ristumisbarjäär-liigi bioloogilise iseärasusi, mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega 1) ökoloogiliselt eraldatud 2) ajaline isolatsioon 3) signaaltunnused 4) seksuaalkäitumine 5) sugurakkude biokeemiline sobimatus 2. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisega geograafilisse isolatsiooni. Geneetilise struktuuri erinemine lähtepopulatsioonist, uutes tingimustes allub rajajapopulatsioon senisest erinevatele valikuteguritele 3. Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Kolme tüüpi protsessid: 1) mitmekesistumine 2) täiustumine 3) väljasuremine 4. Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilisest võimetest. Liigiline mitmekesistumine e. divergents. Darwini vindid- liik satub uude elupaika, mitmekesisemad ökoloogilised tingimused, konkurents ...
Evolutsioon 1. Evolutsioon. Evolutsiooni 4 vormi (füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne) ning nende sisu. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Füüsikaline ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide) tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine iga eluvormi ehituse ja talituse sobitumine elukeskkonna tingimustega; liigistumine liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine ...
geenifondis ja geneetilises struktuurid. Nt mesilaste mürgiastel oma peamiste vaenlaste, roomajate (konnade) ründamiseks; ujupõis kaladel; varje- ja hoiatusvärvused; mimikri ehk organismi tunnuste sarnanemine teise liigiga (kameeleon, kaheksajalg, lehe välimusega rohutirts). Liik on sarnaste tunnustega organismirühm, kelle isendid annavad viljakaid järglasi ja kellel on oma levila. Selleks, et uus liik jääks püsima peab tekkima bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär ehk võimetus saada teist liigi isendiga järglasi. Seda mõjutab näiteks käitumine paaritumisperioodil ja selle perioodi erinev aeg. Geograafiline isolatsioon on liikide eraldumine erinevatesse elukeskkondadesse. Nt seemnete sattumine eraldatud saarele, kus tekib eraldi liik. Endeem on liik, mis esineb üksnes teatud piirautd alal. Nt pandakaru Hiinas, leemur Madagaskari saarel. Hübriid tekib kahe erineva liigi isendite järglase saamise korral. Hübriidid on
Liigi fenotüübiline kontseptsioon lähtub sellest, et organismide morfoloogilised sarnasused peaksid kajastama ka nende geneetilist sarnasust. Kuigi paljudel juhtudel see nii ongi, on ka piisavalt liike, mille puhul see ei kehti. Näiteks Drosophila pseudoobscura ja Drosophila persimilis isendid on fenotüübiliselt eristamatud ja võiksid fenotüübilise klassifikatsiooni alusel kuuluda ühte liiki. Seda, et tegemist on siiski kahe erineva liigi esindajatega, tõestab nendevaheline ristumisbarjäär. Seega, lähtudes liigi bioloogilisest kontseptsioonist, on tegemist kahe lähedase, suhteliselt hiljuti lahknenud liigiga, mis ei ole jõudnud fenotüübiliselt veel märkimisväärselt divergeeruda. Liigi bioloogilise kontseptsiooni põhjal on samasse liiki kuuluvad isendid omavahel sarnased sellepärast, et nende geneetiline materjal on sarnane, kuid erineb teistesse liikidesse kuuluvate isendite omast. Liigi bioloogiline kontseptsioon on võrreldes fenotüübilise kontseptsiooniga laiemalt
Ühe liigi isendid saavad omavahel ristuda ja anda järglasi. Liigid on arenenud varem elanud liikidest! Uue liigi tekkimise eeldused: I populatsiooni ruumiline isolatsioon, mille tagajärjel toimub populatsioonide muutumine: a) Isolatsioon takistab populatsiooni eri osade vahelist ristumist. b) Erinevatesse tingimustesse sattudes muutuvad populatsiooni eri osad vastavalt tingimustele (tekivad mutatsioonid). c) Erinevus järjest suureneb d) Tekib ristumisbarjäär st organismil kujunevad omadused, mis takistavad tal ristumist teiste liikidega. e) Ongi tekkinud uus liik Kuidas tekib isolatsioon? 1. füüsilised tõkked mäed, metsad, veekogud jne 2. üksteisest kaugel elavad populatsioonid muutuvad pika aja möödudes erinevateks tekib ristumisbarjäär II populatsiooni levila laienemine toimub rännete tõttu. a) uutes tingimustes omadused muutuvad b) muutused kinnistuvad c) tekib ristumisbarjäär
isenditerühma eraldumisega lähteliigi ühest populatsioonist. Selle rühma geneetiline struktuur võib lähtepopulatsiooni omast erineda juhuslikult, geneetilise triivi tõttu. Uutes tingimustes allub rajapopulatsioon senisest erinevatele valikuteguritele, mille tulemusena kujunevad selle isenditel vastavad kohastumused. Neis tingimustes võivad kinnistuda ka niisugused iseärasused, mis piiravad ristumist lähtepopulatsiooni isenditega. Lõplik liigi iseseisvust tagav ristumisbarjäär kujuneb sageli välja alles eristunud populatsioonide taaskohtumisel. Liigist kõrgemate taksoniteteket nimetatakse makrorevolutsiooniks. Selles eristatakse mitmekesistumist, täiustumist ja väljasuremist. Makrorevolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi mikrorevolutsioonilistest muutustest samade tegurite toimel. Peamiseks makrorevolutsiooniliseks protsessik on liigitekke käigus kohastumise tulemusena toimuv mitmekesistumine
mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Liigiline mitmekesistumine võimaldab kasutusele võtta uusi ökoloogilisi nisse ja rikastada kooslusi. Erimaise liigitekke kõrval peetakse võimalikuks ka samamaist liigiteket. Kui liigi levile on ökoloogiliselt liigendunud võib tekkida kaks alampopulatsiooni, nt niidu- ja metsapopulatsioon. Hiljem tekib nende vahele ristumisbarjäär. Iseviljastuvate või vegetatiivselt paljunevate taimedel on uue, suguliselt isoleeritud liigi teke võimalik isegi üksikisendi genoommutatsioonist tingitud polüploidiseerumise tagajärjel.
(evolutsioon)- perekond, selts, klass. b) konvergents - sarnastumine c) biosfäär – Maa sfäär mis hõlmab kolme osa- atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri (maakoor) ning nendes paiknevat elusainete kogumit sidudes elus- ja eluta looduse ühiseks tervikuks. d) kohastumused – organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks (samas teistes tingimustes võivad olla kahjulikud) e) bioloogiline isolatsioon - ristumisbarjäär f) geograafiline eraldatus – geenivoolu takistav ning populatsiooni eraldav geograafiline barjäär (meri, mäestik, kõrb vms) g) tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega. h) olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus neid takistavatest asjaoludest (teistest organismidest või eluta loodusest) 17. Millised antud väidetest on õiged, millised väärad? Tee vastavad parandused eitust kasutamata! 17.1
· ei sisalda kõiki liigiomaseid alleele · erineda võib ka geneetiline struktuur Eraldusse sattunud organismirühma geenifond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega. Uutes elutingimustes osutuvad edukamateks isendid, kellel on geenid nendele tingimustele vastavate tunnuste kujunemiseks. Nemad hakkavad andma rohkem järglasi ning seega muutub kogu rühma geneetiline struktuur. 3 .Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär · Erinev paljunemisperiood Eri liiki isendid ei saa omavahel kokku, kuna nende sugulise aktiivsuse periood ei kattu. Näiteks putukatel võib paarumisaktiivsus piirduda vaid mõne tunniga ööpäevas. · Käitumine paaritumisperioodil Etoloogiline sobimatus loomadel (pulmatantsud, kutsehüüd, lõhnaained) või erinev õitseaeg taimedel võib põhjustada vaba ristumise piiratust. Hübriid-liigiteke Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid.
Mikroevolutsioon Mikroevolutsiooi uutused viivad uue liigi tekkele. Muutused toimuvad populatsiooni tasandil. Mikroevolutsiooni materjal: 1) Uued alleelid (mutatsioonid annavad esmase päriliku muutlikkuse väheses hulgas, kuna enamus mutatsioone on kahjulikud ja sageli ilmnevad pöördmutatsioonid. Organismidel mitmeid võimalusi mutatsioonide mõju vähendamiseks. Geenivool e. geenisiire- uute isendite sisseränne, kes ristuvad kohapealsetega) 2) Olemasolevate alleelide sageduse muutus (geenitriiv- väiksemates populatsioonides jääb juhuslikult ellu juhuvalim. Näiteks looduskatastroofide korral. Ellujäänud isendid kujundavad konkurentsivabades tingimustes uued põlvkonnad. Rajajaefekt- populatsioonist eraldub isendite grupp juhuvalimina ning uues levilas ...
Süstemaatika -teadus, mis grupeerib liike suguluse järgi. 1) Liik sarnaste tunnuste, eluviisi ja levialaga isendid, kes saavad järglasi. 1,6 mln liiki teada,1 mln liiki putukaid 2)Perekond:Koer 3)Sugukond:Koerlased 4)Selts:Kiskjalised 5) Klass: Imetajad(linnud, roomajad, kahekapiksed, kalad) 6) Hõimkond: Keelikloomad, selgrootud 7) Riik: Loomariik, taimeriik, seened, algloomad, bakteririik Evolutsioon- liikide põlvnemine üksteisest eellastest. Darwin 1858,,Liikide tekkimine":1)tekivad uued,teised surevad 2)evolutsioon on pidev protsess,mis ei lõpe kunagi 3)evolutsioon mitmekesistab maailma Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas kohastumine- sobivad pärilikud omadused, mis tagavad ellujäämise Liikide teke: pika aja jooksul,loodusliku valiku tagajärjel 1)ruumiline isolatsi...
Kordamisküsimused Platon- kõik olemasolev on ebatäiuslik koopia täiuslikust vormist (evolutsiooni suur antikangelane); Linne- pani aluse modernsele organismide klassifikatsioonile; Lamarck- elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele, Cuvier- fossiilsetele leidudele tuginedes tõestas ta liikide väljasuremise, Darwin- evolutsiooniteooria rajaja Evolutsiooniteooria põhiseisukohad: Isendite sigivust arvesse võttes peab paratamatult tekkima konkurents piiratud ressursside pärast ehk olelusvõitlus. Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk on keskkonna suhtes juhuslikud. Osa muutusi võimaldavad isenditel keskkonn...
Ül. 1 Seleta mõisted 1) Liik (bioloogiline definitsioon) - organismi rühm, kuhu kuuluvad reaalsed või potentsiaalsed ristuvate looduslike populatsioonide esindajad. 2) Liik (morfoloogiline definitsioon) - organismi rühm, mis erineb anatoomiliste tunnuste poolest kõigist teistest organismirühmadest. 3) Endeem - takson, mille levima piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga. Ül. 2 Too näide iga liigitekke võimalusest. Allopatriline liigiteke - kahel pool mäestikku arenevad erinevad hirveliigid. Peripatriline - väike grupp konni lähevad teisse asustamata järve, et seal paremaid sigimispaiku otsida. Areneb uus liik. Parapatriline - tiigikonn + järvekonn = veekonn Sümpatriline - Tihase eellasliigist tekkisid paljud teised liigid nt: sinitihane, rasvatihane jne. (parasiteerimine eriliiki peremeesorganismil) Ül. 3 Nimeta neli viljastumise vältimise viisi 1) ajaline isolatsioon 2) käitumuslik isolatsioon 3) mehhaaniline is...
Tähendab kohastumine ei ole täiuslik. Näide: mesilase astel kui kaitse, kuid mesilasele kasutamisel surmav. 1. Liigi teke Liik on sarnaste organismide rühm, mille esindajad kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. Millest algab liigi teke? Geograafilise isolatsiooni tekkega populatsioonide vahele. Mis võivad seda põhjustada? Kliimamuutus, Populatsiooni lained ja kaasneb geenitriiv Mis peab välja kujunema? Ristumisbarjäär Too näiteid olelusvõitlusest: a. liigisisesest olelusvõitlusest taimedel: võilille seemneid on küll palju aga neist vähestest kasvavad uued taimed. Metsas kasvavad puud võitlevad toitainete ja valguse pärast, kes alla jääb peab oma koha nö loovutama. b. liigisisesest olelusvõitlusest loomadel: Huntide võitlus territooriumi või toidu pärast. Isashirvede võitlus emahirvede pärast. c
tänapäevani. Olelusvõitlus- Isenditevaheline konkurents ellujäämise pärast.Peamine võit on järglaste andmine. Looduslik valik- Protsess, mille käigus jäävad ellu vaid kõige tugevamad ning edukamad. Liikide teke Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. Uued liigid tekivad siis, kui populatsioon jaguneb üksteisest isoleeritud osadeks.Liik hakkab erinevalt kohastuma ning muutuma ning lõpuks on samal liigil nii erinevad omadused, et kohtudes tekib ristumisbarjäär, mis tähendab, et on tekkinud uus liik. Veel tekivad rändamisel, leviala laienemisel ning füüsilisel tõkkel. Vahest on aga võimalik erinevate liikidevahelised ristumised, ning neid järglasi nimetatakse hübriidideks. Bioloogilise evolutsiooni tõendid · Kivistid- fosiilid · Rudimendid · Lootelise arengu võrdlemine · Organismide ehituse võrdlemine Paleontoloogia- Teadus mis uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistisi, elutegevuse jälgi ning arengut.
arvukuse muutumine arvukuse tõusu perioodil rändab osa isendeist väljapoole leviala piire ning võibki püsima jääda eraldatud populatsioonina ehk isolaadina. Peamisteks teguriteks on : mutatsioonid, geenitriiv, looduslik valik. Geograafiline isolatsioon - Erinevate populatsioonide ja liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mägede, asulate või kauguse tõttu. Bioloogiline isolatsioon ristumisbarjäär. Võib seisneda sigimisaegade või paikade erinevuses. 17. Võrdle mikro- ja makroevolutsiooni. Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada ku...
Üleminek lihtsama ehitusega organismitüübilt täiuslikumale on toimunud vahevormide kaudu. 17. 13. Ühegi liigi geenifond ei võimalda lõputult ümber kohastuda VALE Liikide geenifondid võimaldavad lõputult ümberkohastuda. 17. 14. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite(elusa looduse) osakaal ÕIGE 17. 15.Kahepaiksed põlvnevad vihtuimsete kalade sarnastest eellastest ÕIGE 18.TÄIDA LÜNGAD: 18.1. Kui eraldunud organismirühmal tekib lähteliigi suhtes ristumisbarjäär,suureneb arvukus ja kujuneb oma levila,tekib populatsioon 18.2. Suuremate organismirühmade vaheliste põlvnemisseoste selgitamine võimaldab kujutada nende evolutsiooni kujunemist 18.3. Hobuslaste evolutsioonis toimus kehamõõtmete suurenemine, varvaste arvu vähenemine ja hambapindade mutumine väiksemateks. 18.4. Mikro- ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine 18.5. Sarnaste tunnustega isendite rühm, kel on oma geenifond ja areaal, on liik
Evolutsioon Õp. lk 152- 183 1. Mõisted- lõpeta definitsioon sobiva bioloogilise terminiga. Bioloogiline evolutsioon- maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteise põlvnemise kaudu Olelusvõitlus- organismide võitlus ellujäämise eest. Looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi edukamad organismid Liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila ning kes omavahel ristudes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Sama liigi isendite rühm, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kohastumus- liigi säilitamine, selle isendite ellujäämist ja sigimist soodustavaid pärilikke omadusi 2. Miks annavad elusorganismid rohkem järglasi, kui neid ellu jääb? Too ka näide. Enamik organisme annab rohkem järglasi, kui neid saab ellu jääda, sest organismide ellujäämine ja paljunemine sõltuvad teistest organi...
Evolutsioon Evolutsioon kindlasuunaline pöördumatu areng järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, mille järgnesid taastusperioodid. Eluslooduse süsteem Süstemaatika tegeleb elusolendite rühmitamisega. Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm. Taksonite hierarhia iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik EVOLUTSIOONI VORMID (ETAPID) Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon I Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon: Ca 15 -4,5 miljardit aastat tagasi II etapp-tekkisid molekulid aatomite ühinemisel III etapp on bioloogiline evolutsioon- elu on tekkinud umbes 4 miljardit aastat...
Evolutsioon Sigfried Kesküla 9a Rapla Ühisgümnaasium 2015 Mõisted: Olevusvõitlus e konkurents-organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest isenditest organismidest ja eluta looduse teguritest Bioloogiline evulutsioon-liikide järkjärguline muutumine põlvkondade jooksul Kohastumused-isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär-organismide omadused, mis takistavad nende ristumis teiste organismidega Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, annavad omavahel viljakaid järglasi Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas Looduslik valik-protsess, kus tugevad isendid jäävad ellu Rudimendid-pimesoole ussjäte, karvkate, tarkusehambad, kolmassilmalaug, ...
3. Milles seisneb liigi morfoloogiline määratlus? Sugutult sigivate organismide (nt. paljud taimed) ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline ehk tüpoloogiline liigimääratlus. See ütleb: liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. 4. Millised tegurid takistavad liikidevahelist ristumist? Geograafiline isolatsioon ja ristumisbarjäär(ehk bioloogiline isolatsioon). 5. Mis on ristumisbarjäär ja mis seda põhjustavad? Liigi bioloogilisi iseärasusi (ökoloogilisi, käitumuslikke, biokeemilisi, geneetilisi). Bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumistühel alal elavate liikide vahel, nimetatakse ristumisbarjääriks ehk bioloogiliseks isolatsiooniks. Ristumisbarjääri põhjustavadki liikide iseärasused. 6. Millest algab liigiteke? Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. 7
Evolutsioon-on mingi kinda suunaline muutumine,tavaliselt lihtsamalt keerulise suunas.Evolut alguses on areng suhteliselt kiire,hiljem aeglustub.neli evolutsooni tüüpi. 1.Füüsikaline-suurpauk-aatomite teke.2.Keemiline-molekulid-org.aine molekulid(valk,lipid,polüsahhariid),3.Bioloogiline-eeltuumsedorg-Homo sapiens.4.sotsiaalne-homosapiens. Evolutsiooni idee kujunemine. G.Cuvier-uuris kivistike,liigid muutuvad,katastroofi teooria,selletõttu osad liiggid paleontoloogia välja surnud. E.Darwin-poeetiliselt faktilised,mörkas üleproduktsiooni. J.B.Lamarck-zoloogia filosoofia,esimene evolut õpetus,1.elu on ise tärganud-isetärkamise teel,mis on kordumatu,2.muutused on tingitud.Tegurid:1.Täiustumisetund(sisemine tung)2.Keskkonnategurite muutused.3.Tunnuste pärandumine järglastele. C.Darwin- elu on maapeal tekkinud ise tärkamise järgi (loodusliku valiku õpetus).Looduslikvalik:1.liigi üleproduktsioon.2.olelusvõitlus-paremini kohastunu.3.pärilik muu...
Genofond-populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenivool-isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Geneetiline triiv-alleelide ülekanne järglaspõlvkonda, mida mõjutab juhus. (See on ainult väikestes populatsioonides, vähendab geneetilist muutlikkust, suurendab geneetilisi erinevusi liigi teiste populatsioonide vahel.Pudelikaelaefekt-kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Mikroevolutsioon-populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (piiravad tegurid võivad olla biootilised:konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad, abiootilised:ebasoodne temperatuur,niiskus, soolsus, valgus ja organismide sõltuvus nendest tingimustest on olelusvõitlus.)Loodusliku valiku vormid: *stabiliseeriv e. säilitav val...
Vetikad (puuduvad koed, keha ei jaotata organiteks -> Samblad(kattekude, tugikude, juhtkude, vars, leht, annab TURBA)-> Sõnajalgtaimed(juur, juhtkude, annab KIVISÜTT, paljuneb eostega)-> Paljasseemne taimed(okastaimed: seeme, pung, annab PUITU, koos mägede tekkega) -> Katteseemnetaimed(õistaimed: õis, vili, rohttaimed) Evolutsiooni protsessid: Põlvkonnad ei muutu sest: 1. isend · Populatsioon on väga suur 2. liik · Ristumised on vabad 3. populatsioon · Mutagenees puudub 4. kooslus · Populatsioon on isoleeritud 5. biosfäär · Puudub looduslik valik Geneetilise muutlikkuse allikad: 1. . Mutatsioonid *geenmutatsioon *generatiivsed mutatsioon...
BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON I MÕISTED · bioloogiline evolutsioon- maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu · olelusvõitlus- ellujäämine sõltub keskkonnatingimustest ja teistest organismidest · konkurents- olelusvõitlus liikide vahel, nt toidu pärast · looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustest teistest edukamalt toime tulla · kohastumused- liigi säilimist soodustavad omadused · kohastumised- kui kohastumus on välja kujunenud väga paljudel liigiisenditel · liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on sarnane päritolu ja kes annab viljakaid järglasi. Igale liigile on omane teatud territoorium · populatsioon- ühe liigi isendite kogu samas paigas samal ajal · ristumisbarjäär- organismide omadused, mis takistavad organismide ristumist teiste ...
Populatsioon-Väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm, rühm üht liiki isendeid samal ajal samas kohas(saavad ristuda) Ideaalne popul.-Esineb vabaristumine e panmiksis, puudub looduslik valik ja mutats-d. Popul. on isoleeritud, p. arvukus suur. Tegelikkuses seda ei eksist. Looduslik valik- paremini kohastunud isendite eelispaljunemine Stabiliseeriv valik e sälitav valik, kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi, kaovad ära äärmuslikud tunnused, toimub spetsialiseerumine, eelispaljunemine keskmiste tunnustega isenditel, toimub stabiilsetes keskkonnatingimustes Suunav valik- tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine, muutumine peab olema suunatud ja pikemaajaline; n: aju täiustumine selgroogsetel Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, erinevad tingimused, suur areaal (mida suurem ja erinevam, seda seda tõenäolisem on lõh.valik); n: ra...
· Ühe liigi jagunemine kaheks või enamakas geograafilise isolatsiooni tõtt (mäeahelike teke, mandrite triiv) Sümpatriline liigiteke · See seisneb ühe, algse liigi jagunemisel kaheks või enamaks ilma ruumilise (geograafilise) isolatsioonita, ühise levila piires. · Algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele nishodele · nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär · Erinev paljunemisperiood · Erinev käitumine paaritumisperioodil Hübriid-liigiteke · Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid · Tavaliselt hübriidid hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. · Looduses sünnib hübriide harva · nt. Muul on hobuse ja eesli järglane (isane muul on viljatu) Peamised tegurid liigitekkeks: · mutatsioonid · geenitriiv · looduslik valik · geograafiline isolatsioon Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on:
EVOLUTSIOONIÕPETUS Kordamine kontrolltööks I MÕISTED Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon-bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. On põhiliselt adaptiivse (-organismide ehituse ja talitluse muutumine, sobitumaks keskkonnale ja eluviisiga) iseloomuga. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Fossiil(kiv...
Koosneb järgnevatest etappidest: (liblika näide, kelle tavaline elukeskkond on muutunud) 1.)järglasi on väga palju 2.) mõnel järglasel avaldub mutatsioon 3.) olelusvõitlus uus tunnus saab eelise konkreetses keskkonnas, mis on varasest erinev 4.)Uue tunnusekandja saab paljunemiseelise ehk võime endasuguseid juurde tekitada 5.) Uus tunnus süveneb ehk tiiva värv on tumedam. Vana tunnusekandja kaovad ( nt süüakse ära) 6.)Uus tunnus on eristunud sedavõrd, et tekkib tunnusekandjaga ristumisbarjäär, uut tunnust võib nimetada uueks liigiks Igasugune kohastumine on suhteline ja ta on seotud konkreetse keskkonnaga.Looduslik valik jaguneb 3 ks: 1.) Stabiliseeriv valik annab eelise keskmise väärtusega tunnusele ja kõrvaldab äärmised 2.) Suunav valik annab eelise ühele äärmusele, liik areneb selle tunnuse suunas ( nt: hall kapsaliblikas) 3.) Lõhestav valik kõrvaldab keskmised ja annab eelise kahele äärmusele, nt: sügisräim ja kevadräim 7. Kohastumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
