tuulehoovused. Tänu Coriolise jõule kalduvad tuuled kõrvale ja kallutavad ka hoovusi. Hoovused võimaldavad kasutada muidu suhteliselt väikese liikumisvõimega elustikul (näiteks planktonil) niiöelda transporditeenust ning liikuda ookeanivees edasi. Elutingimusi hoovuste piirkonnas mõjutab loomulikult ka see, kas tegu on sooja või külma hoovusega. (Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Apvellingu (süvaveekerke) piirkonnad asuvad valdavalt ookeanide ja merede järsu mandrinõlva kohal. Seal on rikkalik planktonielustik ja seal paiknevad ka maailmamere parimad kalapüügikohad ja suured linnualad. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing) Vesi on iseenesest väga lihtsa ehitusega. Iga vee molekul koosneb kahest vesinikuaatomist ja ühest hapniku aatomist. Vesiniku aatomid seostuvad hapniku aatomiga asümmeetriliselt. (http://www.marinebiology.org)
Tähtsamad puude perekonnad. Niiskete subtroopiliste metsade paiknemine ja kliima. Tähtsamad puude perekonnad. Troopilised metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Troopiliste vihmametsade struktuur. Puude juurestikutüübid. Epifüüdid ja liaanid. Taimede ja loomade mutualisme. Iseloomulikud taimestiku ja loomastiku esindajad erinevates maailmajagudes. Ookean. Sügavus- ja valgustsoonid maailmameres. Toiduahel ookeanis. Primaarproduktsiooni soodustavad nähtused. Tähtsamad apvellingu piirkonnad maailmameres. Korallriffide ja vetikametsade levik ja iseloomustus. Pelaagiliste tsoonide elustiku iseloomustus. Bentose elustiku iseloomustus. PALEOBIOGEOGRAAFIA Jääperioodide tekke seletusi. Laamtekoonika olemus. Suurimad väljasuremisperioodid maa elustiku ajaloos ning nende põhjendusi. Laatsaruse efekt ja lilliputi fenomen. Arhaikum. Eooni piirid. Elu tekke arvatav aeg. Esmased organismid. Proterosoikum. Eooni piirid
paisub ja moodustab orgaanilise seina. Protoplast eemaldub rakuseinast ja moodustab pantsripoolmed. See on küllaltki harv nähtus, mis toimub kord aastas või kord mitme aasta tagant (Olli, 2010). 1.4 Levik Diatomeed on laia levilaga. Neid leidub nii magevees kui meres, võrdselt nii plaktonis kui bentoses (Olli, 2010). Diatomeesid ei leidu vaid kuumaveeallikates ja soolajärvedes. (Puusepp) Suur osa ookeanide vetikatest on diatomeed. Apvellingu alade suur primaarproduktsioon on tingitud ränivetikate vohamisest. Massilise vohamise tagajärjel sadeneb pidevalt diatomeede pantsreid, mis akumuleerudes moodustavad biogeense räni lademeid. Üks suurimaid lademed asub Seymouri saare lähistel, kus lademe paksus on 1400 meetrit (Olli, 2010). Diatomeesid esineb ka magevees, järvedes, kus moodustavad suure osa fütoblanktoni kevadõitsengust (Olli, 2010). Samuti esineb diatomeesid ka rannikualadel, estuaarides,
* Fotosünteesi võib limiteerida kiirguse vajak (Kuivas on hõredam taimkate, mis püüab vähem kiirgust. See on kuivade alade vähese produktiivsuse peapõhjuseks. Peale langeva kiirguse kasutamise efektiivsus on madal kõikides kooslustes) * Ka vesi on oluline limiteerija. Veedefitsiit on aurumise ja sademete vahe 51. NPP veekooslustes * Sagedasemad limiteerijad on toitainete hulk (N ja P), valgus, heterotroofid (Produktiivsemad on suudmealad ja apvellingu alad) *Valgus limiteerib produktsiooni sügavamates kihtides Eufootiline kiht kiht vees, kus fotosüntees on hingamisest suurem (Eufootilisest kihist sügavamal netoproduktsiooni ei ole) 52. Kuidas muutub energia kogus ja kvaliteet, kui energia liigub toiduahela madalamatelt astmetelt kõrgemale? iga tarbija kasutab ära osa Päikeselt tulevast algsest energiast. Iga järgnev lüli toiduahelas saab selle võrra vähem energiat
3)Koosluse netoproduktsioon (produtsentide biomassi juurdekasv, millest on maha arvatud heterotroofide poolt tarbitud kogus) 4)Vee ökosüsteemide produktsioon *Autohtoonne (kooslustes koha peal toodetud biomass) *Allohtoonne (kooslustesse sisse toodav biomass-surnud orgaaniline aine) 45. Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid? Sagedasemad limiteerijad on toitainete hulk (N ja P), valgus, heterotroofid Produktiivsemad on suudmealad ja apvellingu alad Valgus limiteerib produktsiooni sügavamates kihtides Eufootiline kiht kiht vees, kus fotosüntees on hingamisest suurem Kuivas on hõredam taimkate, mis püüab vähem kiirgust See on kuivade alade vähese produktiivsuse peapõhjuseks Peale langeva kiirguse kasutamise efektiivsus on madal kõikides kooslustes 46. Miks NPP/GPP suhe muutub laiuskraaditi? GPP gross primary production e. koguprimaarproduktsioon.
· Orgaanilise aine lagundajad heterotroofsed veebakterid, zooplankton, zoobentos, kalad. Primaarproduktsiooni soodustavad nähtused hea mineraalainete ja valguse kättesaadavus . · Apvelling toitainete kandumine sügavamalt pinnakihtidesse. · Advektiivne segunemine vertikaalne. · Horisontaalne vee liikumine jaotab toitaineid ümber. · Gaasivahetus atmosfääri ja pinnakihi vahel. Tähtsamad apvellingu piirkonnad maailmameres Apvellingu (süvaveekerke) piirkonnad asuvad valdavalt ookeanide ja merede järsu mandrinõlva kohal. Seal on rikkalik planktonielustik ja seal paiknevad ka maailmamere parimad kalapüügikohad ja suured linnualad. · Põhja-Ameerika ida- ja läänerannik, Lääne-Euroopa, Ida-Aasia, Lõuna- Ameerika ida- ja looderannik. Korallrifide levik ja iseloomustus: Indoneesia ja Austraalia Põhjaosa, Vaikses ookeanis, Kariibi meres ja india ookeanis.
pöörijoone ookean lähistroopiline ookean parasvöötme ookean polaarookean Olenevalt maismaa ja mere jaotusest Maal, hoovustest, tuulte mõjust, aastaajast jm. tingimustest võib samal laiuskraadil asuvate merede iseloom olla üsna erinev. Kõige suuremat mõju maailmamere vööndilisusele avaldavad hoovused, eriti olulised mõjutajad on Lõuna-Ameerika ranniku lähedal kulgev Peruu ja Lõuna- Aafrika rannikuvetes asuv Benguela hoovus. Toob endaga kaasa apvellingu ning toitainete (ja seega ka kalarikka) vee. Tsonaalsus Sügavuti liikudes võib taimestik juba 20cm'ga kardinaalselt muutuda. Tsonaalsus ilmneb kõige selgemini piirkondades, kus saavad kokku meri ja maa, kust nõrgub kogu aeg vette toitaineid. Põhja-jäämerel ei saa tüüpilist tsonaalsust tekkida, sest seal olevad massiivsed jäämäed segavad selle tekkimist. Taimeteadlased jagavad nõlvaala erinevateks vöönditeks:
piirkonnast teise. Suuri imetajaid on Aafrikas 44 liiki. Ookean. · Sügavustsoonid maailmameres: o ?? · valgustsoonid maailmameres: o Eufootiline e valgustsioon kuni ca 100 m. o Düsfootiline e hämarikutsoon kuni ca 200m. o Afootiline e pimedusetsoon alla 200m. · Toiduahel ookeanis. Algab fütoplanktonist. · Primaarproduktsiooni soodustavad nähtused. Väetiste sattumine veekogusse. · Tähtsamad apvellingu piirkonnad maailmameres. Süvaveekerge ehk uhkvool e apvellig on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse. Oluline Peruus, Tsiilis. · Korallriffide ja vetikametsade levik ja iseloomustus. · Pelaagiliste tsoonide elustiku iseloomustus. Bentose
keskosani; tavalisest vähem sademeid, isegi põuad, esinevad Brasiilias, Kesk-Ameerikas, Indoneesias ja Lääne-Aafrika ekvatoriaalpiirkonnas; troopiliste tormide aktiivsus kahaneb Atlandi ookeanis; India ookeani põhjaosas ja Aasia lõunaosas kahaneb mussoonide aktiivsus Normaalsel aastal on Ameerika ranniku lähedal veepinna temperatuur termokliini tõusu tõttu (tugevad lõunapoolkera passaattuuled tekitavad apvellingu) madalam kui Indoneesia lähedal, kus toimub tugev auramine, aga ka sademed ja tormid. Vihmatsoon (ida poole liikuvatest õhumassidest langevad sademed alla) asub Ameerika ranniku lähedal. El Nino esinemise aastal on Vaikse ookeani idaosas ekvaatorist pisut lõuna pool veepinna temperatuur kuni 50C klimaatilisest keskmisest kõrgem (joonis 14.5). - 26 - See on põhjustatud lõunapoolkera passaattuulte nõrgenemisest (see on omakorda
Veekogude produktsiooni piirangüks ei ole veepuudus. Peamiseks veeökosüsteemide madala keskmise produktsiooni pärast on avaookean. Kui enamusi maismaakooslusi iseloomustav värv on roheline, siis veekogusid, eriti avaookeani iseloomustab sinine. See on tingitud ühest küljest vee omadusega hajutada ja peegeldada paremini sinist valgust kui teisi lainepikkusi. Teisest küljest on süüdi klorofülli sisaldavate organismide vahesus. 79. Apvelling? Apvellingu alad on mandrilavade servades, kust hoovustega kerkib pinnakihi setetesse talletunud toitaineid. Ala, kus mere süvakihtidest pärinev külm vesi tõuseb. 80. Fotosünteesi efektiivsus? 1-3%-line taimedele langenud valgusenergia, mida taimed suudavad ära kasutada. Arvutatakse jagades fotosünteesil seotud energia kogu taime pinnale langenud energiaga. Max fotosünteesi efektiivsus on 18%, kõige rohkem piirab seda CO2 kättesaadavus. Teised madala
1. kestev samasuunaline tuul, mis puhub pinnakihi vett rannikust eemale; 2. rannikust eemale voolavad pinnahoovused; 3. pinnahoovuste lahknemine või erisuguste omadustega veemasside segunemine. Mõned apvellingute bioomile iseloomulikud küljed: 1. Biogeenide ja organismide suur kontsentratsioon. 2. Kolossaalsed kalade (ja ka lindude) populatsioonid iseloomustavad mitte ainult suurt produktiivsust, vaid ka lühikesi toiduahelaid. 3. Mere rikkustele vastukaaluks on maismaal apvellingu alade kõrval levinud enamasti kõrbed, sest tekkivad tuuled kuivatavad pinnast. 4. Perioodiliselt leiab aset vee “õitsemine” (tuule suuna muutumise korral), mis tekitab hapnikupuudust. Autvelling (outwelling) – rannapiirkonna vee ümberpaigutamine. Autvelling põhjustab biogeenide ja detriidi väljakannet ookeani (näteks limaanidest). Sellel protsessil on oluline osa rannavee bioproduktsiooni, sh kalavaru kujunemises. Merede elustik ja tsonaalsus.
annaabi.ee 
