Rasvatihane Rasvatihast tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes on näinud teda akna taga pekitükikese küljes rippumas, see tunneb ta ära helekollase kõhualuse järgi. Samuti on teda kerge ära tunda ainult temale iseloomuliku lihtsa ja meeldiva lauluviisi järgi ("tsitsifüüü, tsitsifüü"), mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringi. See vilgas linnuke on levinud peaaegu kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on levinud ta üle kogu maa. Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, looduslikes- ja kultuurpuistutes. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind. Pesa asuvad ehitama mõlemad vanemad koos. Pesa ehitatakse tavaliselt sobivatesse puuõõnsustesse või pesakasti. Ära ei põlata ka kuldnoka
RASVATIHANE Rasvatihast tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes on näinud teda akna taga pekitükikese küljes rippumas, see tunneb ta ära helekollase kõhualuse järgi. Samuti on teda kerge ära tunda ainult temale iseloomuliku lihtsa ja meeldiva lauluviisi järgi ("tsitsifüüü, tsitsifüü"), mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringi. See vilgas linnuke on levinud peaaegu kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on levinud ta üle kogu maa. Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, looduslikes- ja kultuurpuistutes. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind. Pesa asuvad ehitama mõlemad vanemad koos. Pesa ehitatakse tavaliselt sobivatesse puuõõnsustesse või pesakasti. Ära ei põlata ka kuldnoka
väga ägedaid võitlusi. Kui paar on moodustunud, siis alustatakse pesa ehitusega. Suve ainukeses kurnas on 3 5 muna, keda hautakse keskmiselt kaks nädalat. Toidulaud. Peoleo põhitoiduks on putukad ja nende vastsed, vähemal määral ämblikud ja teised selgrootud. Suve teisel poolel marjade valmides sööb ka neid. Eelistades küpseid kirsse ja mureleid võib aedu rüüstata. Arvukus. Eestis pesitseb 1020 tuhat paari, Euroopas 2,4 4,1 miljonit paari. Rasvatihane Rasvatihast võib meil kohata aastaringi. Levinud peaaegu kogu Euraasias (va tundras) ja LoodeAafrikas. Eestis on levinud üle kogu territooriumi. Enamasti paigalind, kuid just noorlinnud võtavad ette rändeid, siirdudes sügisel Kesk Euroopasse. Mida inimasustusele lähemal on rasvatihase elupaik, seda paiksem ta on. Tagasiränne veebruarismärtsis. Must pealagi, valged põsed, kollane kõhualune, mida läbib must pikkivööt ja
Rasvatihaste seltsis võib näha musttihaseid, põhjatihaseid, tutttihaseid, sootihaseid, sinitihaseid, sabatihaseid. Kõik nad turnivad osavasti okstel, ripuvad kasvõi pea alaspidi. Iga puu ja põõsas uuritakse läbi äkki on kusagil mõni putukas peidus. Söömise peale kulub neil kogu lühike talvepäev. Nimetus tihane ja kõik selle variandid tiane, tiha, tihake, tihalane, tialane on sõnad, mis annavad edasi linnu häälitsust. Rasvatihane Rasvatihast tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes on näinud teda akna taga pekitükikese küljes rippumas, see tunneb ta ära helekollase kõhualuse järgi. Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringselt. See vilgas linnuke on levinud peaaegu kogu Eoroopas, Aasias ja Põhja- Aafrikas. Eestis on levinud ta kogu üle maa. Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, looduslikes-ja kultuurpuistetes.
Elupaik ja pesitsemine Tihased pesitsevad metsaservades, parkides ja aedades ning on talvel toidumaja tihedad külastajad. Suluspesitsejana teevad tihased oma pesa puuõõnsusesse, või pesakasti ja vahel isegi postkasti. Kurnas on tavaliselt kuni 12 muna. Toitumine Tihased on sega toidulised kes suvel pisikesi selgrootuid ja talvel seemneid ning muid taime osasid söövad. Erinevad liigid RASVATIHANE Rasvatihane (parus major) elab metsades. Ning on sööda majakeste tihe külastaja. Rasvatihast tunnevadki enamus inimesed kollase kõhuga linnuna kellel on läikiv must pea ja suur valge põse laik ning kes käib talvel akna taga pekki söömas. Rasvatihase emas ja isas linnul saab vahet teha väga lihtsalt, isas linnul on rinna peal jäme must triip mis ulatub üle terve kõhu, emas linnul on see triip aga üpriski peenike ja hajuv. Rasvatihane toitub väikestest selgroogsetest, semnetest, pekist jms
Koostaja: Kärt Hansen Klass: 3.klass Juhendaja: õp. R. Rist Kaarma 2010 Sissejuhatus 1. Keda vaatasid? Vaatasin paiga linde. 2. Kus asub söötmiskoht või söögimaja? Riputasin akende taha ja puude otsa söögikohad. 2 Lindude liigikirjeldus. 1. Rasvatihane. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks selgrootud, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil aga võib see väike linnuke tappa metstika või mõne teise tema pessa tikkuva linnu.
......................................................................12 2 Kes on tihased? Selgroogsete hulgas on klass Linnud (Aves) liigirohkuselt teine. Eestis elab 328 liiki linde. Need jaotuvad 20 erinevasse seltsi, 63 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud värvuliste selts 128 liigiga. Tihased kuuluvad väruliste seltsi. Eestis elab kaheksa liiki tihaseid. · Sinitihane · Sabatihane · Musttihane · Rasvatihane · Põhjatihane · Sootihane · Kukkurtihane · Tutt tihane (Linnud ,,Eesti selgroogsed") Tihased on kiire kohanemisvõimega ja neid on võimalik ka õpetada. Näiteks Inglismaal on teada juhtumeid, kus tihased on õpppinud piimapudeleid nokkadega avama (R.Ling, 1980). Kõik tihased peale sabatihase elavad puuõõnsustes (Tihased). Pesa ehitab sabatihane tihedasti vastu puutüve ainult mõnele oksakesele toetuvana, või jämedama puuoksa
NÄITEID EESTI LINDUDEST Metsis Naerukajakas Kägu Cuculus canorus Käo muna võõras pesas Suitsupääsuke Musträstas Musträstas Kuldnokk Lehelinnud Metsvint Metsvindi pesa Kuldpeapöialpoiss Põldlõoke Ööbik Rasvatihane Koduvarblane Leevike Hallvares ja künnivares Harakas Sinitihane Sabatihane Tutttihane Pasknäär Hakk Ronk tuttpütt Tuttpüti pesa Must toonekurg Valgetoonekurg siniraag jäälind habekakk merikotkas hiireviu Suurkirjurähn musträhn roherähn linavästrik kiivitaja Kühmnokkluik laululuik
KOOSTANUD HAJA OJARAND Toiduks on: Must lagipea ja kurgualune, punane rind. Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses . Põhitoiduks on seemned, võrsed ja pungad. Leevike rõõmustab inimest oma kauni välimuse ja flöötiva lauluga. Kollane kõhualune. Lauluviis “sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks ussikesed, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihased tegutsevad enamasti salkadena. Üks rasvatihasepaar koos poegadega sööb aastas 75 kg mitmesuguseid putukaid, kellest valdav osa on kahjurid. Helesinine lagipea ja ülapool. Sinitihane on rasvatihasest veidi väiksem. Teda võib kohata meil nii suvel kui ka talvel. On teada, et sinitihasepaar kandis päeva jooksul poegadele toitu 651 korral!
· Kaldapääsuk · Võsa- · Sabatihane e ritsiklind · Salutihane · Suitsupääsu · Jõgi-ritsiklind · Põhjatihane ke · Roo- · Tutt-tihane · Vesipapp ritsiklind · Must-tihane · Stepilõoke · Kõrkja- · Sinitihane · Välja- roolind · Rasvatihane väikelõoke · Tiigi-roolind · Puukoristaja · Nõmmelõok · Soo-roolind · Porr e · Aed-roolind · Kukkurtihan · Tuttlõoke · Rästas- e · Põldlõoke roolind · Peoleo · Räästapääsu · Käosulane · Punaselg- ke · Mustpea- õgija
rohkem MÄND - MÄNNIK KUUSK - KUUSIK KASK - KAASIK HAAB - HAAVIK LEHTPUU SEGAMETS OKASPUU SEGAMETS Metsadele antakse nimetus ka selle järgi, millised on seal taimede kasvutingimused. SOOMETS ARUMETS · Loomets · Nõmmemets · Palumets · Laanemets · Salumets Metsas elavaid loomi: · Putukad · Imetajad · Linnud Putukad Sipelgas Jaanimardikas Imetajad Põder Siil Linnud Metsvint Rasvatihane PUIT TOIT HAPNIK ·Mööbel ·Jahiloomad ·Paber O2 ·Ehitus ·Marjad ·seened ·Küte Metsa tähtsus RAVIMID VAIK ELUPAIK LOOMADELE Kolm põhjust miks metsa minna: 1. Seal on palju erinevaid taimi, mida vaadata 2. Seal on palju helisid, mida kuulda 3. Värske õhk ja rahu
Linnud - birds Alk aue Raisakotkas vulture Faasan pheasant Rasvatihane great titmouse Hahk eider Ronk raven Haigur heron Rukkirääk corn-crake Haigur heron Rähn woodpecker Hakk daw Siisisaba - silktale Hani goose Sinikaelpart smallard Harakas magpie Sookurg crane Harksabakull kite Suitsupääsuke barn swallow Jaanalind ostrich Teder black grouse Jahikull falcon Tedrekana grey-hen
· Pirnipuud · Ploomipuud · kirsipuud Taimed Marjaaed: · Maasikataimed · Vaarikataimed · Karusmarja põõsad · Mustsõstra põõsad · Punasesõstra põõsad Putukad Puuvljaaed: · Õunamähkuri valmik, · Õunamühkur, · Mesilane, · Kimalane, · Lehetäid, · Lepatriinu, Putukad Marjaaed: · Vaarikamardikas, · Mesilane, · Nälkjas(tigu) Linnud · Varblane · Rasvatihane · Hallrästas · Laulurästas · Kuldnokk Loomad · Mutt · Mügri · Hiir · Siil · Vihmauss Antud kooslus tekib järgmistes tingimustes: · Mereline kliima · Soe ja niiske õhk (20-30 kraadi) · Sademete hulk u. 1000-2000 mm aastas · Palju valgust · Keskmine happelisus (3-4 pH) · Soolsus 30-40 promilli · Troopilised, ekvatoriaalsed või lähisekvatoriaalsed (puna-kollased, punased j apruunid ferraliitmullad)
10. Looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse säilitamisega 11. Eesti peamised keskkonnaprobleemid tulevnevad põlevkivikaevandamisest ja põletamisest. 12. Eesti keskkonastrateegia 2010 saavutamine tugineb elanikkonna keskkonnateadlikkuse suurendamisele. 5. 13. Kisklus, 14. Konkurents, 15. Sümbioos, 16. Parasitism, 17. Kisklus, 18. Herbivooria 1.A 1. Põder mänd-H, 2. Lehetäi kask-D, 3.mutt-vihmauss- kisklus, 4.vetinad ja seened- S 5.Sinitihane rasvatihane KO, 6. Hamster kurk H 2. 7.Happevihmade tekkes on oluline osa atmosfääri sattunud CO2. 8. Ökoloogiliseks tasakaaluks nim. populatsiooni arvukuse tabiilsust pikema aja jooksul. 9. ÕIGE 10. Erosioono põhjustavaks teguriks on nt. tuul, suurtel lagedatel maa-aladel, mis puhub ära mulla mineraalse osa. 11. kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremise. 12. Meie rahvuspargis on Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Karula, Soomaa 14
Emane kärjeleedik muneb muna, millest koorub vagel, kuid keda nimetatakse hiljem röövikuks. Röövikud teevad kärgede sisse käike ning toituvad kärjemassist, rikkudes seejuures nii kärge kui seal olevat hauet. Harilik nahanäkk suhteliselt väike mustjas mardikas. Nahanäkki võib sageli kohata hoolitsemata ja nõrkades peredes. Nahanäkk toitub surnud mesilastest ja hauetest. Samuti toituvad nahanäki vastsed suirast. Rasvatihane kahjutekitaja talvel. Tihane koputab taru eesseinale ja ootab seni kuni mõni mesilane tuleb vaatama, kes nende rahu rikub. Seejärel haarab tihane mesilase ja sööb ta tagakeha ära. Kui tihane jätkab mesilaste rahu häirimist ja nende söömist, siis mesilaspere võib kevadeks niivõrd nõrgaks jääda, et hukkub. 4. Nimeta 2 suvel õitsevat meetaime. Õitsemise aeg ja meeproduktiivsus. Aedvaarikas õitseb juuni esimeses pooles
Loomade territooriumikäitumine Kui isaslind suudab endale kevadel välja võidelda suure pesitsusterritooriumi koos kõige juurdekuuluvaga, võib ta kindel olla, et mõni munemisihalusest pakitsev emaslind temasse peagi kõrvuni armub. Nii nagu inimesed oma kodumaa piire valvavad ning uksi lukustavad, asub ka isaslind peale territooriumi endalevõitmist seda kaitsma. Väike südikas rasvatihane teadvustab kõlavate ksülofonihelidega üle metsatuka: ,,Siin on minu maa! Siinsed pesaõõnsused, maitsvad putukad, rammusad röövikud kuuluvad mulle ja minu abikaasale, kes parajasti meie ühises pesas oma kaheteistkümnendat muna muneb!" Ta on valmis kõhklematult vastu sööstma igale võõrale sissetungijale. Territooriumikäitumise eesmärgiks on kaitsta konkurentide eest mingeid hädavajalikke ressursse. Kaitse alla võetakse erinevad
Töö lõplik vormistlemine Lisad Maja peremees Põhja mõõdud cm Kõrgus cm Lennuava läbimõõt cm Sootihane 9 x 9 2225 3 Põhjatihane 9 x 9 2225 3 Tutttihane 9 x 9 2225 3 Mustkärbsenäpp 9 x 9 2225 3 Rasvatihane 12 x 12 2228 34,5 Sinitihane 12 x 12 2228 34,5 Väänkael 12 x 12 2228 34,5 Puukoristaja 12 x 12 2228 34,5 Aedlepalind 12 x 12 2228 34,5 Kuldnokk 14 x 14 2835 5 Kakud 25 x 25 6065 1012
3) Endeem - takson, mille levima piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga. Ül. 2 Too näide iga liigitekke võimalusest. Allopatriline liigiteke - kahel pool mäestikku arenevad erinevad hirveliigid. Peripatriline - väike grupp konni lähevad teisse asustamata järve, et seal paremaid sigimispaiku otsida. Areneb uus liik. Parapatriline - tiigikonn + järvekonn = veekonn Sümpatriline - Tihase eellasliigist tekkisid paljud teised liigid nt: sinitihane, rasvatihane jne. (parasiteerimine eriliiki peremeesorganismil) Ül. 3 Nimeta neli viljastumise vältimise viisi 1) ajaline isolatsioon 2) käitumuslik isolatsioon 3) mehhaaniline isolatsioon 4) sugurakkude keemiline sobimatus Ül.4 Miks arenevad geograafiliselt eraldatud populatsioonidest eriliigid? (3tk) 1) keskkonnatingimuste erinevustest tingituna on eelistatud eri genotüübid. 2) populatsioonides toimuvad üksteisest sõltumatult juhuslikud muutused (geenitriiv)
Veel on liblikalisi, kiililisi ja sihktiivalisi, mille alla kuuluvad rohutirtsu laadsed. Salumetsas esineb palju linde( osad neist on paiknevad linnud teised rändlinnud). Eesti paigalinnud on: laanepüü, sinitihane(tema on ka hulgulind, kuid põhiliselt paigalind), kodukakk, pasknäär( tavaliselt on paigalind, kuid on ka juhuseid kus on ka hulgu- ja rändlind kui ka lihtsalt läbirändaja), musträstas(on rändlind ainult põhjaosas muidu on paigalind), rasvatihane, hallvares ja harakas( vanalinnud on paiksed, aga noored hulguvad). Eesti rändlinnud on: aed-põõsalind( tavitub Lõuna-Aafrikas), vööt- põõsalind( talvitub Ida-Aafrikas), kaelustuvi ehk meigas, ööbik, metsvint, kägu, punarind( üksikud võivad talvituda meil), hallrästas ehk paskrästas, peoleo, metskiur, rohevint( Eestis võib olla ka hulgulind), kuldnokk, käosulane, karmiinleevike, väänkael ning väike-lehelind, salu-lehelind ja mets-lehelind
2.1. Hõbekajakas (Larus argentatus)................................................................................18 2.4.2.2 Kalakajakas (Larus canus)..........................................................................................19 2.4.3. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: tihaslased (Paridae)...................................20 2.4.3.1. Sinitihane (Parus caeruleus syn. Cyanistes caeruleus)..............................................20 2.4.3.2. Rasvatihane (Parus major).........................................................................................21 2.4.4. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: vintlased (Fringillidae).............................22 2.4.4.1. Leevike (Pyrrhula pyrrhula)......................................................................................22 2.4.4.2. Metsvint (Fringilla coelebs).......................................................................................23 2.4.5
Seenesääsk Laanekuklane Laanekuklase Mullamurelane pesa Haava- Kuuse- lumik kooreürask Kuusesikk Männiöölane Harilik Sitasitikas maipõrnikas Musträhn Käbilind Suur-kirjurähn Leevike Rasvatihane Metsvint Lehelind Sinitihane Punarind Sabatihane Ööbik Pasknäär Hallrästas Metsis Kägu Händkakk Orav Rebane Hunt Mäger Kährik Metssiga Mäger Metsnugis Pruunkaru Valgejänes Ilves
Naerukajakas Kajakas Kajaklased Kurvitsalised Linnud Keelikloomad Loomad Kägu Kägu Kägulased Käolised Linnud Keelikloomad Loomad Suitsupääsuke Suitsupääsuke Pääsulased Värvulised Linnud Keelikloomad Loomad Hirundo rustica Hirundo Hirundidae Passeriformes Aves Chordata Animalia Rasvatihane Tihane Tihaslased Värvulised Linnud Keelikloomad Loomad Imetajad Karu/ pruunkaru Karu Karulased Kiskjalised Imetajad Keelikloomad Loomad Ursus arctos Ursus Ursidae Carnivora Mammalia Chordata Animalia 5
Ka tänapäeval peetakse jahti hanelistele (rabahani, hallhani, sinikael-part), kurvitsalistele (tikutaja, mets- kurvits) ja kanalistele (nurmkana, laanepüü). Jahilindude küttimine on lubatud sügisel. Jääkoskla mune on rannarahvas kasutanud kanamunade asemel. Inimasulate tekkimine ja kasvamine on mõjutanud paljusid linde kolima üha enam ini- meste lähedusse. Seda on soodustanud ka pesitsusvõimaluste loomine (kuldnokk, valge- toonekurg) ja täiendav toitmine (rasvatihane, sinikael-part). Taimekaitsevahendite ning teiste kemikaalide kasutamine põllumajanduses ja ka üldine looduse reostamine on Eesti linnustikule negatiivset mõju avaldanud. Eestis on 116 linnuliiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viite alt "Looduskaitsealused linnud Eestis". 5 LEEVIKE LEEVIKE on meile oma punase vesti, musta mütsi ja halli kuuega armsaks saanud
40. Milline erinevus on auto- ja heterotroofidel, too nende kohta näiteid? AUTOTROOFID sünteesivad ise eluks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainet On valgusenergia sünteesijad nt rohelised taimed. Ja keemilise energia kemosünteesijad. HETEROTROOFID saavad oma eluks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Kõik seened, loom Enamused bakteritest ja proteistid. Liik on nt pruunkaru, rasvatihane ja võilill. 41. Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon, milline on nende protsesside energeetiline väärtus (sisend/väljund), too näiteid organismides toimuvatest protsessidest. Assimilatsioon on kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse sahhariide, lipiide, valke, nukleiinh Vaja on selleks lähteaineid, ensüüme, täiendavat energia. (makroenergilised ühendid) Nt fotosüntees, DNA süntees
Kui see emaslinnule sobib, siis on pesakoha valik otsustatud. Kuivanud puulehtedest pesa ehitatakse puude oksaaukudesse või teiste lindude vanadesse pesaõõnsustesse. Kurnas on 6 muna. Munad on helesinised, ilma tähnideta. 21Rasvatihane Parus major Rasvatihast tunneb ära helekollase kõhualuse järgi. Samuti on teda kerge ära tunda ainult temale iseloomuliku lihtsa ja meeldiva lauluviisi järgi ("tsitsifüüü, tsitsifüü"), mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringi. Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused looduslikud ja kultuurpuistud (v.a. pidevad tihedad okasmetsad). Rasvatihane on ka üks tavalisemaid liike inimasulate juures. Paiga- ja hulgulind, osaliselt rändlind. Kevadel pesitsusajal elavad paaridena. Suve lõpupoole kui pojad on suureks kasvanud võivad moodustada ka kolooniaid. Päevase eluviisiga. Ränne Eestis paigalind, kes osalt võtab ette hulgurändeid
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid
kujunevad). Nt talvel pole jänesel valgest karvkattest kasu. Mesilastel mürgiastel. Kaktused saavad veevaeses kohas hakkama, aga veerikkas kohas mitte. Liikide tekkimine Liik sarnaste isendite rühm, kes võivad omavahel järglasi anda ja kellel on alati olemas oma kindel areaal ehk leviala. Liikidekriteeriumid, mis teevad neid sarnaseks. Erinevaid liike eristab ristumisbarjäär. 1) pärimus välis- ja siseehituse sarnasus. N. tutt-tihane ja rasvatihane liike eristab välimuse järgi. Väliselt võivad sarnased olla, aga sisemuselt kromosoome erinev arv. 2) Füsioloogiline paljunemise iseärasused, nt on aeg erinev paljunemisel 3) Keemiline koostis erinev 4) Ökoloogilised erinevused 5) Geograafiline Ühest liigist rääkides peab enamus kriteeriumeid kokku langema, aga mitte alati kõik. Liigi tekke teed on: (algüksuseks on populatsioon ja peab olema eraldatus): 1) geograafiline ruumiline isolatsioon
meloodiline kõhualune, mida läbib must pikkivööt ümbruses, samuti ja hallikasroheline selg. Noorlindude looduslikes- ja kõhualune heledam, pealagi kultuurpuistutes. *Rasvatihane pruunikas ja põsed kollakad. *Rohevint Värvulised Laul on valju ja sidistav-kuristav Isaslinnu sulestik on rohekas, Rohevinti võib kohata laulu hääl. emaslinnul aga rohekashall ja parkides, aedades, pruunivöödilise seljaga. Isaslindudel kalmistutel,
ronk, kaaren (Corvus corax) vares (Corvus) vareslased (Corvidae) urvalind (Carduelis flammea) ohakalind (Carduelis) vintlased (Fringillidae) pasknäär (Garrulus pasknäär (Garrulus) vareslased (Corvidae) glandarius) kuldnokk (Sturnus vulgaris) kuldnokk (Sturnus) kuldnoklased (Sturnidae) puukoristaja (Sitta europeae) puukoristaja (Sitta) puukoristajalised (Sittidae) rasvatihane (Parus major) tihane (Parus) tihaslased (Paridae) must-kärbsenäpp (Ficedula must-kärbsenäpp kärbsenäplased (Muscicapidae) hypoleuca) (Ficedula) väike-lehelind, silksolk lehelind põõsaslindlased (Sylviidae) (Phylloscopus collybita) (Phylloscopus) ööbik (Luscinia luscinia) ööbik (Luscinia) rästaslased (Turdidae)
Metsaloomastik: Selgrootud( hiid-puiduvaablane,tuhatjalgne,laanekukklane);linnud (musträhn ,käblik,metsvint,lehelind); imetajad(karu,kits,hunt); Väikekiskjad. Nirk, kärp, nugis, tuhkur, rebane, mäger, mink. Liigid: metstilder, metsvint, rohevint, suurnokk-vint, metskiur, hall-kärbsenäpp, talvike, siisike, väike-lehelind, salu-lehelind, mets-lehelind, suur-kirjurähn, mustpea-põõsaslind, aed- põõsaslind, laulurästas, hallrästas, musträstas, vainurästas, pasknäär, rasvatihane, põhjatihane, sootihane, tutt-tihane, sinitihane, sabatihane, punarind, käblik, kaelustuvi, leevike, karmiinleevike. Lääne-Eestile iseloomulikke elupaigatüüpe: metsad ja sood. Põlismets on looduslik, inimtegevusest puutumata mets. Ürgmetsa aineringe kulgeb kinnises tsüklis ja seda iseloomustab tootmise-tarbimise tasakaal (P/R=1). Ürgmetsa taimekooslus(ed) on üsna stabiilsed. Inimpelglikud liigid.. Eesti kotka-aabits. IV Niidud
Liikidevahelised suhted Konkurents - on isendivaheline võitlus eluks vajalike tingimuste pärast - mida rohkem liikide ökonisid omavahel sarnanevad, seda tugevam konkurents - elujõulisem liik võib nõrgema välja tõrjuda - liigisisene kevadel lindude vahel, kes konkureerivad pesapaiga ja sigimispartneri pärast (nt laulurästas pesitsusajal) - eri liiki isendite vahel selliste loomade vahelm kel on elutingimuste osas samad vajadused (nt rasvatihane ja sinitihane sama elupaik ja toit; porgandid ja umbrohi) Konkurents taimedel - juure ja lehed võistlevad teiste taimedega ruumi, vee, mineraalainete ja valguse pärast - osal taimede eritavad keskkonda konkurente kahjustavaid aineid Konkurents loomadel - üks liik on tugevam ja nõrgem pea tagasi tõmbuma, siirduma teisele alale, sööma midagi muud Taimtoidulisus - taimtoidulise looma ja taime omavaheline toitumissuhe, mis on kasulik
Samas laiendavad paljud linnud oma leviala Eestisse ning pesitsevad siin üha arvukamalt. Sellisteks liikideks on näiteks hõbekajakas, kühmnokk-luik, hahk, kormoran, kaelus- turteltuvi, roohabekas, aed-roolind, rohe-lehelind, karmiinleevike, kukkurtihane. Inimasulate tekkimine ja kasvamine on mõjutanud paljusid linde kolima üha enam inimeste lähedusse. Seda on soodustanud ka pesitsusvõimaluste loomine (kuldnokk, valge-toonekurg) ja täiendav toitmine (rasvatihane, sinikael-part). Taimekaitsevahendite ning teiste kemikaalide kasutamine põllumajanduses ja ka üldine looduse reostamine on Eesti linnustikule kahtlemata oluliselt negatiivset mõju avaldanud. Eestis on 116 linnuliiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viida alt Looduskaitsealused linnud Eestis.• 328 liiki • 20 seltsi • 63 sugukonda • Suurim värvuliste selts – 128 liiki • Arvukamalt esinevad linnud – metsvint ja salu-lehelind
Isaseid on vähem, neid hakatakse rohkem tootma. Hapodiploidia isaseid väga vähe. Seal hoitakse isaste arvu kontrolli all. See saavutatakse sellega, et pea kõik emased on paljunemisvõimetud. Emase genotüüp on diploidne ja isasel haploidne. Mesilased, sipelgad, termiidid. Hermafrodiidid kaks sugu ühes kehas. Enamik tigusid. Monogaamia looduses hästi levinud. Püsivaid paare moodustavad väga paljud loomad alates sisalikest kuni lindudeni. Rasvatihane, tal on u 30% lastest võõras isa. Niipea, kui isane selja keerab, semmib emane kellegi teisega. Kui ta sellega eelmisele isasele vahele jääb, on pesakond määratud hukkumisele. Imetajate puhul peale inimese pole täheldatud. Vanemhool on emase pärusmaa, kuna toitmine käib piimaga ja isastel piimanäärmeid pole. Polügaamia · Polüandria mitme mehe pidamine. Haruldane. · Polügüünia mitme naise pidamine. Enamik isaseid jääb pika ninaga, paljunevad üksikud. 59
Isiksuse mõistatus · Miks on indiviidide käitumine ühetaoline? o Peaks ju olema väga erinev · Kui on olemas igas käitumises parim käitumisviis, peaks ju evolutsioon viima optimaalsele käitumisele kui miks käituvad kõik erimoodi? · Miks on erinevad käitumised omavahel seotud? · Miks on sarnased isiksusetüübid olemas erinevatel liikidel, loomadel? · Isiksusetüüpide uurimine: o Rotid, sead, kanad o Rasvatihane o Eksootilisemad (papaida, kaheksajalad, ahvid) · On küll erinevad, kui käitumine ikkagi sarnane Isiksusetüüpide uurimine · Aitab uurida käitumist (ka ebakohast) o Nt ämblik emane sööb ju isase ära! (paarumiskäitumisele halb ju) · Oluline loomkatsete ettevalmistamisel ja uurimisel aitab ette ennetada o Nt rottide uurimine (laboris on välja jäetud agressiivsed hiired ära evolutsioneerunud)
leethiir, kaelushiir; laanepuuk, mullakakand, kiritigu, metsprussakas, kirju samblasultan, hiid-puiduvaablane, tuhatjalgne, kägu- vaablane, kivirähk, seenesääsk, harilik kõrvahark, laanekuklane, laanekuklase pesa, mullamurelane, haavalumik, kuusesikk, kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, sinitihane, ööbik, sabatihane, pasknäär, hallrästas, metsis, kägu, händkakk. 2.Taimestik – ARUMETSADE JA SOOMETSADE JAGUNEMINE ALUSTAIMESTU RINNETE ESINEMISE ALUSEL 1.Puhmarindega arumetsad Nõmmemetsad Palumetsad Rabastuvad metsad Rohurindega arumetsad Loometsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Soometsad Kuivendamata sood Kuivendatud sood Kõdusood Nõmmemetsad
kes tahavad seisukohta võtta tunneksid ökoloogia aluseid: võimulolijad, kes tahaksid seisukohta võtta ja asju lahendada, ettevõtjad, kes ei soovi looduse katastroofe jne. Mõned küsimused aasa ja selle elanike kohta, mis võiksid ökoloogi huvitada: o kuidas elatub jänes, kust saab ta eluks vajaliku toidu ja energia? o miks sinililled kasvad metsas, aga mitte aasal? o miks mõnel aastal on rohkem hiiri kui teisel? o miks pääsuke lendab lõunasse, aga rasvatihane jääb siia? 1 Ökoloogia uurimisvaldkonnad 1.2 uurimisvaldkonnad Ökoloogiline mõtteviis: mis see on? Ökoloogiline mõtteviis tähendab, et ökoloogilised aspektid on igasugusel planeerimisel niisama kaalukad kui iga teine näiteks majanduslik arvestus. Organismid on seotud keskkonnaga aine ja energiavahetuse kaudu, keskkond osaleb nende fenotüüpide kujunemises ja lõppkokkuvõttes sõltub kõigi organismide ontogenees keskkonnast.
suur. Kui ühe polvkonna järglased hukkuvad, on võimalik oma geenid edasi anda järgneval sigimiskorral. ● Ressursside üldine nappus. Sel juhul põhjustaks suure hulga järglaste korraga ilmumine väga tugeva konkurentsi ja suremus oleks suur nii järglaskonna kui vanemorganismide seas. Suurem osa K-strateege on iteropaarsed. Tegelikult on iteropaarsuse (ja tegelikult ka semelpaarsuse) tasemeid mitu. Nii naiteks muneb kalakajakas igal aastal 3 muna ja seda kümne aasta jooksul, rasvatihane aga 10 muna igal aastal ja seda kolm aastat. Ka semelpaarsus ei pruugi tingimata tähendada kõigi järglaste vabastamist ühe korraga. Seda võib teha ka järkjärgult mitme päeva jooksul. 42. Suured vs. väikesed järglased? K-strateegidel on enamasti vähe järglasi, kuid need on kasvult suured (nn. hea kvaliteediga) ja kes sageli saavad nautida ka vanemlikku hoolitsust. Nende ellujäämis protsent on kõrge. R-
pesitsuspaiga ja sigimispartneri pärast. Pesitsusajal meelitab näiteks laulurästas lauluga emast ning annab samast soost liigikaaslastele märku, et need hoiaksid tema territooriumist eemale. Lind kaitseb oma territooriumi, et talle ja järglastele jätkuks toitu. Edukal linnul on suurem territoorium ja ta leiab partneri. Eri liiki isendite vahel esineb konkurents siis, kui neil on elutingimuste suhtes ühesugused vajadused. Näiteks ühesugust pesapaika (puuõõnsust) vajavad rasvatihane ja sinitihane. Elupaiga ja toidu pärast konkureerivad inimese läheduses elavad kodurott ja rändrott. Peamiselt talvitumispaiga pärast võistlevad rebane, mäger ja kährikkoer. --- 89 Järelikult, kui lähestikku elavatel organismidel on ühesugused nõudmised elupaiga või toidu suhtes, võib üks teise välja tõrjuda. Omavahelises konkurentsis ei pruugi nõrgem alati hukkuda, kuid ta tõrjutakse elupaika, kus on halvemad elu- ja toitumistingimused.
annaabi.ee 
