ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused (0)

Q: Kelle mitmekesisus suurtel laiuskraadidel suurem Avamaal?

Vastus leiad õppematerjalist: ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused

Q: Kes kõik tarbivad sama ressurssi?

Vastus leiad õppematerjalist: ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused

Q: Miks ma pole piisava põhjalikkusega eksamiks valmistunud?

Vastus leiad õppematerjalist: ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused

Ökoloogia - Ökoloogia

4 HEA

Esitatud küsimused

Kelle mitmekesisus suurtel laiuskraadidel suurem Avamaal?
Kes kõik tarbivad sama ressurssi?
Miks ma pole piisava põhjalikkusega eksamiks valmistunud?

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a.

Ökoloogia – aine, alajaotused;
Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega.
Jaguneb:

Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia

Autökoloogia (isendi/organismi tasandil)

Demökoloogia (populatsiooni tasandil)

Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil)

Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond)

Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem)

Ökoloogia põhimõisted – isend ( genet , kloon , ramet ), populatsioon , kooslus, ökosüsteem, bioom ;
Isend- kindla genotüübiga organism
Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam-vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed ( kloonid ).
Ramet on haruorganism, geneti või kännise iseseisev või suhteliselt iseseisev osa. Taimede puhul on rametiks näiteks võsu, loomade puhul näiteks loomik.
Kloon on raku või organismi vegetatiivne järglaskond ja seetõttu geneetiliselt ühetaoline.
Poulatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ning on võimelised saama omavahel paljunemisvõimelisi järglasi. Panmiktiline populatsioon e. deem vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Metapopulatsioon alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma.
Kooslus – koos elavate populatsioonide kogu.
Ökosüsteem - Samal alal ja ajal elavate organismide vastastikud suhted ning koos eluta keskkonnaga moodustuv tervik. ( Tansley , 1935) Süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt).
Bioom – geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte - ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. Sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma, nt. taiga, tundra , savann.

Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused ), ökoloogiline amplituud , tolerantsuskõver, ökoloogiline nišš;
Ökoloogilised tegurid: kõik keskkonna aine ning info- ja energiavood, millega organism ja tema keskkkond üksteist mõjutavad.
1) Jagunevad: a) abiootilised (füüsikalised) – päiksevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk; b) biootilised (organismide vahelised suhted) – sümbioos, konkurents , parasitism jne
2) Ressursid , tarbitakse otseselt, neid on tavaliselt vähe: FAK e. PAR (fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus), vesi, mineraalid, hapnik, teised organismid.
3) Tingimused, mis võimaldavad ressursside tarbimist (loovad võimaluse ressursside tarbimiseks ), nt. pH, temp., soolsus .
Otsesed saab otseselt tarbida, nt. toit. Kaudsed ei saa otseselt tarbida, nt. kõrgus.
Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldav isend saab elada, kasvada ja paljuneda.
Tolerantsuskõver: tavaliselt Gaussi kõver ( optimum keskel minimumid äärtes), iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist.
Ökoloogiline nišš (Hutchinson 1948) piirkond n-mõõtmelises hüperruumis, mille dimensioonideks on olulised ökoloogilised faktorid ja mida asustab antud liik e. tingimuste kompleks , kus ta elada oskab. Graafiliselt kujutab seda Dilberti ruum (kõik n telge omavahel risti). Fundamentaalne nišš tähistab osa hüperruumist, kus liik põhimõtteliselt võib elada, e. autökoloogiline. Realiseeruks siis, kui ei oleks teisi segavaid organisme. Realiseerunud nišš see piirkond, kus liik tegelikult elab, e. sünökoloogiline. Realiseerunud niššides väänduvad tolerantsikõverad konkurentsi tõttu.

Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained , vesi, hapnik;
PAR – fotosünteetiliselt aktiivne päikeselt pärit kiirgus, jääb vahemikku 380-710 nm. 44% tulevast kiirgusest on kasutatav fotosünteesiks, ülejäänud läheb õhu soojendamiseks. Jaguneb maakeral suhteliselt ebaühtlaselt, erinevus üle 2 korra. Fotosünteesi efektiivsus – tõenäosus, et kvant läheb keemiliseks energiaks: Troopikas Ef = 1-3% (kuni 3 kvanti 100-st); Parasvöötmes Ef = 0,6-1,2% (ca 1 kvant 100-st);
CO2 – Süsinik oluline ressurss autotroofide jaoks. Teevad anorgaanilisest süsinikust orgaanilise, heterotroofid tarbivad viimast. CO2 on taimedele eelistatuim süsiniku allikas (lisaks HCO3- ; CO3-). Talvel on CO2 rohkem, kui suvel, sest taimed talvel ei fotosünteesi. Praegu elavad taimed süsiniku näljas, seepärast on tekkinud C4-fotosüntees (suurendab fotosünteesi efektiivsust) Õhus 387 ppm (osakest miljoni kohta) ~ 0,04%
O2 – molekulaarne hapnik ~20,9% 6H2O + 6CO2 C6H12O6 + 6O2
Hapniku hakkasid tootma taimed veest ja CO2-st, jäi järgi. Taim surres ladestus , puudusid lagundajad. Hapnik hakkas reageerima rauaga , edasi väävliga, ülejäänud jäi õhku, molekulaarset hapnikku ca 4%.
Külmas (ja magedamas) vees lahustub hapnik paremini. Eluks paremad tingimused.
6H2O – kogu biokeemia toimub vesilahuses. Sademed olulisemd taimedel kui põhjavesi.
Mineraalsed soolad – Heterotroofid saavad taimi süües koos süsinikuga taimedelt. Taimed ei tarbi NaCl, neid ioone tuleb eraldi juurde saada. Taimed ja loomad vajavad suures koguses N, K (taimedele rohkem vaja), P

Tingimusfaktorid: temperatuur, pH;
t0 – temperatuuriga on seotud elutegevuse intensiivsus (kõigu- ja püsisoojased). Ühe organismi temeratuuri mõjutab päris mitu tigimust, konna näide – lühilaineline kiirgus (otsene, pilvedelt peegeldunud, hajus kiirgus) langeb maale, soojendab konna. Konna keha vahetab maaga soojust – konduktsioon. Kivi soojendab õhku, õhk konna - konvektiivne ülekanne. Infrapuna kiirgus vahetub konna ja taime vahel. Tagasikiirgus lahkub tagasi, soojuskadu . Lisaks aurumine , soojuskadu.
pH – mõjutab ressursside kättesaadavust. pH 9 on organismidele toksiline . (On olemas ekstreemsete pH talujad) Muldade hapestumine on loomulik protsess, taimede laguproduktid kergelt happelised .
Madalatele pH-dele kohastumine väga keeruline, seal hakkab Al taimedesse liikuma. Al ei dissotseeru , tegemist alumiiniumi mürgisusega. Aluselistes muldades raua kättesaamine probleemiks.
Happelises veekogus fotosünteesijatel suurem süsiniku nälg, kui aluselises.

Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus;
Fenotüüp – organism oma tunnustega, genotüübi realisatsioon .
Fenotüübiline plastilisus – organismi võime toota erinevaid fenotüüpe sõltuvalt keskkonna tingimustest sama genotüübi piires. (Vegetatiivselt paljundatud taim panna kasvama varju ja päikese kätte). VF = VG + VK + VG *K + Ɛ; VF- Fenotüüp; VK- keskkonnast põhjustatud varieeruvuvs; VG *K – kahe koosmõju. Kasti sees olev osa määrab plastilisuse .
Vt ka vihikust Reaktsiooni normi graafikuid – seos fenotüübilise tunnuse ja keskkonna tingimuse vahel.

Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)*
Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ning mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise seadused.
Füüsikaliselt on muld mitmefaasiline süsteem, milles on esindatud aine kõik kolm faasi – gaasiline, vedel, tahke. Põhimass on tahke aine, milles eristatakse mineraalset (85-98% mulla massist) ja orgaanilist osa. Mineraalosa pärineb maakoort moodustavaist kivimeist (lähtekivimid) ja on mineraaltoitainete reservuaariks taimedele.
Orgaaniline osa on mulla aktiivseim komponent , mulla tekke ja – arengu liikumapanev jõud ning lämmastiku allikas. Org osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ning taimede poolt omastatavate mineraalainete moodustumine.

Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)*
Lähtekivim määrab mulla mineralse koostise, hulga ja omavahelise vahekorra. Mulla viljakuse määravad sekundaarsed kivimid, mis on tekkinud primaarsetest mineraalidest keemiliste ja bioloogiliste protsesside käigus. Mida enam primaarseid (pürokseen, päevakivi amfibool , vilgud ) min., seda suuremad varud sekundaarsete moodustumiseks. Kvartsi ülekaaluga mulla viljakus on madal.
Fraktsioonist sõltub mulla keemiline potentsiaal ja taimede toiterežiim. Mida peenemad on mullaosakesed, seda rikkam on nende keemiline koostis. Suure fraktsiooniga osakesed (kruus, liiv) ei hoia vett kinni, väikse fraktsiooniga osad hoiavad (ibe, peen ja keskmine tolm), aga tiheda lasuvuse tõttu halvasti õhutatud. Taimede seisukohalt vajalik kõigi fraktsioonide optimaalne vahekord .

Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)*
Mulla geneetilised horisondid on mullas olevad kihid , mis erinevad üksteisest huumusesisalduse, mineraloogilise, mehaanilise ja keemilise koostise ning morfoloogia poolest. Kujunevad taimede elutegevuse ning huumusainete ning mulla mineraalosa vastastikkuse toime tegajärjel.
Mullaprofiil on maapinna eri horisontide vertikaalläbilõige muutumatu lähtekivimiga, mis peegeldab mulla ehitust. Profiile iseloomustavad makromorfoloogilised tunnused – horisontide tüsedus, värvus, lõimis, ülemineku iseloom, struktuur jne. Mullaprofiil kujuneb järk-järgult ning on sõltuv bioloogilistest, klimaatilistest, litoloogilistest ning teistest tingimustest. Arenemise staadiumid on püsivad ning iseloomuliku järjestusega.

Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)*
Vesi mullas esineb seotud ning vaba veena ning veeauruna mullaõhus. Keemiliselt seotud vesi kuulub mineraalide ja huumuse koostisesse, taimed kasutada ei saa. Füüsikaliselt seotud vesi – hügrokoopsusvesi ja kilevesi , mida hoivad mullaosaksetel molekulaarjõud. Hüg. vesi taimed ei omasta, aga vahetu kontakti tõttu tahke faasiga, võib temas lahustuda keemilisi osakesi, mis võivad difundeeruda kilevette ja sealt edasi vabasse vette .
Kilevesi on vähesel määral liikuv paksemalt kihilt õhemale ning taimedele raskesti omastatav.
Taimed omastavad vaba vett, mis liigub mullas kapillaar - ja gravitatsioonijõudude mõjul. Osaleb lahustuvate ainete ümberpaigutumises. Tähtsaim liik rippuv kappillaarvesi. Mood. sademetest ja lume sulamisveest mulla ülemistest kihtidest, taimede peamiseks veega varustajaks.
Niiskusrežiim iseloomustab taimede varustamist veega. Kui vett on liiga palju väheneb mulla aeratsioon ning taimede normaalseks elutegevuseks ja süsivesikute, valkude jne. ei jätku hapnikku.

Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi;

essentsiaalsed – lämmastiku juurdeandmine taimele ei asneda süsiniku puudujääki;

täielikult asendatavad – anna kanale otra või nisu

komplementaarsed – ühte ressurssi tarbides kulub seda rohkem, kui tarbiks mitut ressurssi.

Antagonistlikud – kahte ressurssi koos tarbides kulub seda rohkem, kui ühte
Vt. Slaid loeng 04, 2

Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid – eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus;
Piiramatu kasvuvõime: Populatsiooni kasvukiirus e isendite arvu muutus pindalal või ruumalas ajaühiku kohta võrdub erikasvukiirus (r) korda isendite arv pindala ühiku kohta (N) dN/dt = rN
r – erikasvukiirus, liigi võimekus suureneda ning võimalikult kaua elada( r=B (sünnid) – D ( surmad ))
Logistiline kasvukõver: dN/dt = rN – ɣN2
Pidurdav mõju PM = ɣN2; ɣ - liigiomane koefitsent korda populatsiooni tiheduse ruut
Keskonna kandevõime K = r/ ɣ, kust ɣ = r/K läheb logistilise kasvukõvera võrrandisse.
dN/dt = rN – r/KN2 => dN/dt = rN(1 – N/K) = rN((K – N)/K).
Kui N = K, siis populatsiooni kasvukiirus dN/dt on 0.

Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus , vanuseline suremus , viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid;
Populatsioonitihedus – Isendite arv pindalaühikul, N
Puhas kasvukiirus – R0 = Ʃ lxmx , summerituna x = 0 kuni lõpmatus (slaidi näite peal oli x=0 - 5). Kui N=K; siis R0=1 e populatsioon ei kasva; R0 >1 – kasvab; R0 w=CN-1 --> log w = log C – 1log N; N-populatsiooni tihedus; w- ühe taime keskmine mass. Biomass pindalaühiku kohta jääb samaks taimede arvust sõltumata. Kui on sama suurel pindalal 5 kapsast, või 15, siis 5 kapsast kasvavad suuremaks . Mass jääb samaks.
Isehõrenemise seadus: Pindalal kasvavate taimede summaarne lehepind ei saa kasvada lõpmatuseni, vaid saavutab maksimaalse L (lehtede kogupindala pindala ühiku kohta).
Isehõrenemine tuleneb: Kui taimed on tihedalt, käituvad nad kuupidena, kui hõredalt siis lehtedena ning viimasel juhul annab kõrguse mõõde erinevuse. Log w = log C – 3/2 log N

Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt);
Neutralism 00
Mutualism ++
Tarbimine ( kisklus , parasitism, herbivooria) +-
Konkurents --
Kommensialism 0+
Ammensialism 0-

Konkurents – mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel, limiteeriva sarnasuse printsiip, niššide diferentseerumine ;
Konkurents on vastasmõju, kus mõlemad osapooled saavad kahju: a) liigisisene – sümmeetriline, asümmeetriline; b) liikide vaheline 1) Otsene konkurents (läbi ühise ressursi tarbimise, nii, et kokku ei puutu , kaelkirjak ja sebra jõevett joomas, või aktiivne võitlus ressursi pärast); 2) Kaudne konkurents ( interaktsioon läbi ühise vaenlase, nt parasiite taluv organism kannab edasi sellele, kes ei talu või konkurents läbi ühise konkurendi)
Gause eksperimenteeris amööbidega, kes sõid pärmiseeni. Kaks liiki sõid eelistatult hõljumit, üks põhjast. Kaks sama nõudlusega liiki koos põhjustas ühe liigi surma.
Gause reegel Kaks liiki, kelle nõudlused limiteeriva ressursi suhtes kattuvad, ei saa pikka aega koos eksisteerida, vaid üks tõrjutakse konkurentsist välja.
Limiteeriva sarnasuse printsiip sama sööki tarbivatel putukatel erineb pikkus maksimaalselt 1,3 kordselt
Niššide diferentseerumine: selleks, et liigid koos eksisteerida saaks, on vaja minimaalset vajalike ressursside erinevust e niššid ei tohi täielikult kattuda.

Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, mükoriisa tüübid;
Mõlemale osapoolele kasulik vastasmõju.

Käitumuslik kohastumus – kaks liiki evolutsioonis omandanud käitumismustri, mis on mõlemale kasulik (meemäger vs meenäitaja)

Põllumajandus – sipelgad karjatavad lehetäisid või kasvatavad seent

Levimisega seotud mutualism – peamiselt taimedel liikumisvõimetuse tõttu. Seedimatud seemned
Sümbiontne mutualism – sümbioos kahe organismi pidev kooselu. Sümbiont väiksem organism

Keha pinnal; b) Keha öönes; c) Keha öönes ja raku sees; d) raku sees
Mükoriisa e seenjuur: a) ektomükoriisa - seene niidid puittaimedel kapslina juure ümber; b) endomükoriisa – seeneniidid rohttaimedel juure sees ja juure pikendused; c) samblik , vetikas seeneniitide vahel

Kisklus, herbivooria. Kiskja -saakloom dünaamika Lotka -Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt;
Kisklus – organism tapab söögiks teise
Herbivooria – organism tarbib ohvrist ainult osa. Ohver jääb ellu.
Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteem:
{ dN/dt = rN – áNP; dN/dt = 0 → rN = áNP → P=r/á
{ dN/dt = fáNP – qP; dN/dt = 0 → fáNP = qP → N = q/fá
dN/dt – kasvukiirus
r – erikasvukiirus
N – isendite arv pindalaühikul (populatsiooni tihedus – siin tähistab saaklooma)
P – kiskja populatsiooni tihedus
á – saagi otsingu efektiivsus, koefitsent
f – effektiivsus , millega söödud toit järglasteks konverteeritakse
q – liigisisese konkurentsi koefitsent
Süsteem on stabiilne kui N = q/fá ja P=r/á võrdub (liigiomase) konstandiga ehk kui kasvukiirus dN/dt on mõlemal juhul võrdne nulliga.
Saaklooma soodsad tingimused annavad võimaluse kiskjal paljuneda. Kiskja paljunemise arvelt väheneb saaklooma arvukus, mistõttu väheneb mõne aja pärast ka kiskja arvukus. See omakorda annab võimaluse saakloomal jälle paljuneda.

Saakloomade kaitsekohastumused ;
a) Pelgupaik; b) mehhaaniline (kilpkonna kilp); c) keemiline (mürgise nahaga konnad ); d) kaitsevärvus: 1) varjuvärvus – sulandub keskkonda; 2) segav värvus – häirib kiskja keskendumist; 3) ehmatav muster ( liblikad tiibu lahti tehes); 4) hoiatusvärvus – erk värv, näitab, et on väga mürgine

Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid, parasiidi levikulävi;
Parasiit – organism, kes hangib lõviosa ressurssidest ühelt või mõnelt peremeesorganismilt.
Rohkem kui 50% asustavatest liikidest parasiidid – igal liigil on vähemalt üks liigispetsiifiline parasiit.
Jagunevad: Mikroparasiidid ( mikroobid ) ja makroparasiidid
Puhas kasvukiirus R0 (järglaste arv, mida keskmiselt üks isend elu jooksul toodab) R0 = 1 stabiilne;
R0 1 populatsioon kasvab ( epideemia )
R0 suureneb kui

Pikeneb aeg, mille jooksul peremees jääb nakatunuks (L)

Suureneb nakkusele vastuvõtlike isendite tihedus populatsioonis (S)

Suurem parasiidi ülekandekiirus (β)
R0 = LSβ
Levikulävi: S on kriitiline suurus, tsentraalse tähtsusega peremehele. Kui R0 = 1, siis ST(hereshold)=1/Lβ
Avaldame kriitilise proportsiooni pc, mis tuleks immuniseerida, et saavutada R0 = 1 (piirata levikut)
pc = 1 – ST/S0 ; S0 – algne populatsiooni vastuvõtlike isendite tihedus.

Kommensalism. Laguahel . Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro - meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites;
Kommensialism – ühele osapoolele kasulik, teisele neutraalne .
Laguahel – doonor -kontrollitud süsteem. Lagundajad ei mõjuta peremeesorganismi populatsioonilist tihedust .
Detrivoorid – surnud struktuurse orgaanilise aine sööjad, toodavad ainest järgmise astme laguahela esindajatele.
Erinevate suuruste lagundajate aktiivsus on eri kliimavöötmetes erinev:
1) Troopiline mets – enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid.
2) Parasvöötme mets – enamik mesofauna , süüakse mesofauna väljaheiteid ( vihmauss kobestab enne ära).
3) Tundra – enamik mikrofauna (väike produktsioon ), otsesed detriidi sööjad

Koosluste struktuuri aspektid;

Taksonoomiline struktuur – liigiline koosseis

Liigiline mitmekesisus – kui palju erinevaid liike koos elab.

Koosluse horisontaalne ja vertikaallne struktuur – koosluse paiknemine ruumis

Struktuuri muutumine keskkonnagradiendil

Struktuuri muutumine ajas – suktsessioon .

Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon;
Organistlik – Taimekooslus on superorganism, millel on kindlad arengumehhanismid. Kooslused on diskreetsed , muutuvad hüppeliselt
Individualistlik – Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja isekalt. Kooslus sõltub sellest, millised liigid kokku satuvad. Muutub sujuvalt , pidevalt.
Gleasoni mudelit saab ordineerida e järjestada. Klassifikatsiooni põhiüksuseks tüübirühm, mis jaguneb iseloomuliku taimeliigi järgi kasvukohatüüpideks.

Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuseordinatsiooniruumis;
Nõmmemetsade tüübirühm: a) sambliku tüüp; b) kanarbiku tüüp
Loometsade tüübirühm: a) leesikaloo t; b) kastikuloo t
Palumetsade tüübirühm: pohla tüüp
Laanemetsade tüübirühm: a) jänesekapsa tüüp; b) mustika t
Salumetsade tüübirühm: a) sinilille t; b) naadi t; c) sõnajala t
(kõige viljakamad mullad )
Rabastuvate metsade tüübirühm: a) sinika t; b) karusambla t
( soostumine toitainetevaeses mullas)
Rabametsade tüübirühm: raba t
Soovikumetsade tüübirühm: a) angervaksa t; b) osja-tarna t
( liigniiske , porine , keskmiselt viljakas)
Rohusoometsade tüübirühm: a) siirdesoo t; b) madalsoo t
(ainult rohttaimed kasvavad)
Lodumetsade tüübirühm: lodu t
( viljakad , liikuva põhjaveega, hapniku juurdepääs hea. Soostumist ei teki, liigniiske)
Puuliigid kasvavd:
Mänd – Leesikaloo, kanarbiku, sambliku, sinika, karusambla, raba, osja, siirdesoo t
Nõmmemännik, palumännik, rabastuv männik, loo männik
Kuusk – kastikuloo, pohla, sinilille, jänesekapsa, mustika, naadi angervaksa, sõnajala, karusambla t
Salukuusik, laanekuusik
Sookask – tarna, madalsoo t
Sanglepp – lodu; lodumets

Koosluste suktsessioon, kliimaksi mõiste;
Suktsessioon – taimekoosluste vaheldumine ajas selliselt , et eelnevad kooslused oma liikidega valmistavad ette keskkonda järgmiste jaoks. (Taimed tahtmatult muudavad keskkonda selliselt, et nad lõpuks ise on sunnitud sealt lahkuma ). Jaguneb
Primaarne s (veest kerkival taimkatteta pinnal);
Sekundaarne s (peale metsa raiet)
Soode suktsessioon – Tingimused muutuvad autogeenselt. Veekogu hakkab kinni kasvama → madalsoo. Põhja ladestub kasvav turbahorisont, tekivad oligo - (vähe-) , aga ka ombotroofsed (vihmaveetoiteline) mättad → siirdesoo. Turbagorisont tüse, ombotroofne süsteem → kõrgsoo e raba
Kliimaks – kliimale omane suktsessiooni lõppstaadium. Kindlate kliimatiingimuste juures areneb suktsessiooni käigus kindel lõppstaadium, mis on vastavates kliimatingimutes ühesugune→ monokliimaks. Mõiste arenes edasi oligokliimaks → tekivad mõned lõppstaadiumid (Eestis kolm: kuiv männik, parasniiske ja -toiteline kuusik ja liigniiske raba).

Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus;
Bioloogiline diversiteet – koosluste taksonoomiliste üksuste mitmekesisus, eelkõige peetakse silmas liigilist mitmekesisust. Jaguneb a) geneetiline mk; b) funktsionaalne mk; c) taksonoomiline mk

Liikide ligikaudne arv maakeral tähtsamates organismirühmades praeguseks kirjeldatud liikide arv ja arvatav tegelik liikide arv;
1,8 miljonit liiki loendatud. 8 milj eeldatavasti tegelikult. St 22,5% liikidest on teada.
Prokarüoodid – 30 000 taksonit, kultiveeritavad
Protistid – 80 000 taksonit
Taimed – 320 000 liiki, Eestis 1500
Seened – 86 000 liiki, Eestis 5000
Loomad – 1 320 000 liiki, millest putukad 1 100 000, millest vähid 40 000; ämblikulaadsed 75 000; putukad 1 000 000, millest mardikad 400 000

Hästikirjeldatud ja alakirjeldatud organismirühmad. Alakirjeldatuse võimalikud põhjused;

Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse gradiendil;
Suurem liigirikkus koondunud väikestele laiuskraadidele ( ekvaatori lähedale), v.a. samblikud , kelle mitmekesisus suurtel laiuskraadidel suurem. Avamaal ??? toituvatel lindudel ja fütoplanktonil samuti gradient tagurpidi , st. suurtel laiuskraadidel liigirikkus suurem.

Liikide arvu varieerumine absoluutse kõrguse ja sügavuse gradiendil;
Kõrgemale minnes liigirikkus väheneb. Linnud ja imetajad kõrgemal kui taimed. Diversiteet sügavusgradiendil pole monotoonne , st 0,5 – 2 km sügavusel meres liigirikkus märgatavalt suureneb, alates 2 km hakkab märgatavalt vähenema, vahepeal korraks hüppeliselt tõustes.

Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid – poolsaare efekt, lahe efekt;
Poolsaare e lahe efekt – Lahe sopi ja ja poolsaare tipu suunas diversiteet väheneb. Põhjus: Meres olevasse suvalisse punkti võivad vaadeldava keskkonna potentsiaalsed asukad e liigifondi liikmed migreeruda igast küljest. Lahte saavad nad liikuda ainult ühest suunast , sest laht on piiritletud maismaaga.

Liikide arvu ja pindala seos;
Log S = C + Z logA → S = CAZ
C- organismi omane muutuja ; Z- saarele või maismaale omane koefitsent (maismaa Z=0,09; saarel Z= 0,30); A- area, piirkond
Uusi liike otsides tuleb uurida hajusalt, erinevatelt tükkidelt. Globaalses skaalas S=CAZ enam ei kehti, see pigem regionaalne.

Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega; Küürselg-kõver (hump-backed curve);
PET – potentsiaalne evapotranspiratsioon. Evaporatsioon – vee aurumine, transpiratsioon – vee liikumine mullast läbi taimede atmosfääri. Kaks protsessi kokkuvõttes – kui palju aasta jooksul vett atmosfääri paisatakse. Hea disversiteedi ennustaja, soodsamas kliimas rohkem asustajaid. PET sõltub põhjaveest, temperatuurist, sademetest. Kontinentaalne vs mereline kliima. Kontinentaalses kliimas suured temperatuuri kõikumised, mida enamus liike ei talu.
Keskkonna ruumiline heterogeensus – Mida muutlikum keskkond, seda rohkem liike seda asustab. Vees ( homogeenne ) kõikidel ühesugused tingimused, põõsal ( heterogeenne ) võimalusi palju.
Küürselg-kõverad – liikide arv on suurim keskmise ja madala produktiivsuse juures. (Produktiivsust mõõdetakse biomassiga)

Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel;
Sessoonses kliimas ka elu sessoonne . Nt talvel eestis vähem linde kui suvel.
Van der Maareli karuselli mudel – mõne aastaste kõikumistega taimeliik tuleb ja siis jälle läheb.

Liigilise mitmekesisuse muutused koosluste suktsessiooni käigus (primaarne ja sekundaarne suktsessioon; konspekt);
Primaarne suktsessioon kestab mõnisada kuni mõnituhat aastat. Alustatakse tühja koha pealt.
Sekundaarne suktsessioon kõik sõltub objektist. Nt parasvöötme mets peale raiet – ca 10 aastat liigirikkus suureneb paranenud valgustingimuste tõttu, siis hakkab vähenema, sest puud on kasvanud ja metsaalune on pimedam. Rohttaimed on sunnitud süsteemist lahkuma, toimub diversiteedi vähenemine. Puud kasvavad suureks, hakkavad surema, nende arvelt tekivad valguslaigud. Diversiteet hakkab jälle suurenema, kuni saavutab kliimaksi ca 100 aastat.

Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite ) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid;
Loomariigis on kasv eksponentsiaalne, uusi taksoneid tuleb juurde kiirenevalt. Suured evolutsioonilised läbimurded ei ole mõjutanud vanu olijaid, areng on kiirenev.
Taimeriigis surub moodsama rühma teke alla vanema olija, kuna taimed tarbivad täpselt samu ressursse, vähesed on spetsialiseerunud.
Massekstinktsioonid – liikide väljasuremine ajas on alanev , st taksonite eluiga keskmiselt pikeneb.
Kiiresti tekkinud taksonid surevad ka kiiremini välja, kuna tõenäoliselt tekivad uued effektiivsemad liigid, kes tõrjuvad teied välja.

Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse „sõrmejälg”;
Meetod, mis lubab hinnata üheaegselt nii taksonite arvu kui ka ühtlust e kui ühtlaselt on ressursid jagunenud taksonite vahel Murtud kepi mudel – ressursid jagunevad liikide vahel juhuslikult, pole hierarhilist struktuuri.
Geomeetriline seeria – kooslus on hierarhilise ülesehitusega e kõige tugevam liik hõlmab mingi kindla proportsiooni, järgmine liik hõlmab olemast olevast ressursist samasuguse proportsiooni jne nagu poolestusaeg radioaktiivsetel elementidel.
Log-normaalne jaotus – normaaljaotus . Kõige rohkem liike, kellel on keskmine ohtrus , vähese ohtruse ja suure ohtrusega liike vähe.

Diversiteedi kaks komponenti – liigirikkus ja ühtlus;
Liigirikkus näitab liikide arvu pindalaühikul.
Ühtlus mõõdab kui ühtlaselt on ressursid erinevate taksonite vahel jaotunud. Millise osakaaluga on liik koosluses.
Liigirikkus võib kahel pindalal olla sama, aga nt ühel pindal on näha ainult ühte taime, ülejäänud liiki on mõned üksikud, samas liigirikkus jääb samaks, teisel pindalal on võrdselt kõiki erinevaid taimi.

Diversiteediindeksid : Simpsoni indeks, Gini indeks, Shannoni indeks, ühtluse indeksi konstrueerimine Simpsoni indeksi baasil;
Simpsoni indeks on sama, mis anti-diversiteedi e dominantsuse indeks (λ). Mõõdab, kui suur on tõenäosus, et kaks kooslusest juhuslikult valitud isendit, on samast liigist. λ= Σ
pi2
Gini indeks on Simpsoni indeksi vastand . Mõõdab, kui suur on tõenäosus, et kaks kooslusest juhuslikult valitud isendit, on erinevast liigist. Arvestab korraga nii liigirikkust, kui ühtlust.
Diversiteet = 1- λ
Shannoni indeks (H´)näitab korrapäratust e entroopiat . Liigi osakaal on korrutatud naturaallogaritmiga liigi osakaalust H´ = Σ pi lnpi
Ühtluse indeksi konstrueerimine Simpsoni indeksi baasil: Kui ühtlus on maksimaalne (liike ühe palju), siis Simpsoni indeksi pöördväärtus 1/λ on võrdne eksponentsiaalse Shannoni indeksiga eH´ ja on võrdne liikide arvuga S. eH´ ja 1/λ [0H´ ja 1/λ > S]
Simpsoni pöördväärtus on tundlikum ühtluse komponentide suhtes: Eühtlus = (1/λ)/S

Wallace ’i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, tasakaalulise diversiteedi käsitlus Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teoorias, konkurentsitasakaalul põhinev käsitlus (+ planktoni paradoks ), mittetasakaaluline käsitlus (+ häiringute roll mitmekesisuse säilimisel – Pisaster jne.), liigifondi teooria;
1)Wallace arvas, et troopikas on rohkem liike, kuna seal on olnud pidevalt soe ja niiske kliima, ka jääajal. See on andnud soodsad tingimused liikide evolutsioneerumiseks.
2) Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teooria järgi kujuneb liikide arv mingil pindalal välja vastandlike jõudude tasakaaluna, nt Immigratsioon ja Ekstinktsioon. Kui saarel pole liike, siis seda rohkem saab sinna immigreeruda e ajas immigratsioon väheneb. Kui saarel on palju liike, suureneb ekstinktsioon.
3)Koosluse liigirikkust seletatakse läbi kooslusele mõjuvate sisemiste protsesside kaudu, eelkõige läbi konkurentsi. Dogmaks Gause reegel, mis ütleb, et kaks sama nišši liiki ei saa kaua koos eksisteerida, üks tõrjutakse süsteemist välja. ( Spetsialiseerumine annab eelise.) Liigirikkus on tasakaal immigratsiooni ja konkurentse väljatõrjumise vahel.
Planktoni paradoks – kuidas seletada sellisel juhul erinevate planktonite kooseksisteerimist, kes kõik tarbivad sama ressurssi?
4)Häiring- välise jõu poolt põhjustatud katastroofid, mis seotud suure suremusega või biomassi hävitamisega. Nt herbivoorid näkitsevad rohtu või inimene niidab muru, mis ei anna võimalust ühtedel liikidel teisi välja tõrjuda.
Pisaster i eemaldamisel rannalt vähenes merekarpide liikide arv pea poole võrra, kuna Pisaster oli häiring, kes sõi domineerimisvõimelisemaid karpe. Häiringu eemaldamisel hakkasid vastavad liigid domineerima, tõrjudes välja nõrgemad.
5) liigifond. Liikide arv on seotud liigifondi liikmetega, kes on kohastunud vastavale kliimale, keskkonnale ja kes on antud regioonis olemas.

Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta – päiskivi-liikide (keystone species ) kontseptsioon, needi hüpotees;
Päiskiviliigid on liigid, kelle eemaldamisel ökosüsteemist, võib süsteem täielikult muutuda (Pisaster). Kui ei teata, kes on päiskiviliik (kes hoiab süsteemi kontrolli all), tuleb kaitsta kõiki.
Needi hüpoteesi kohaselt võib ka ilma päiskiviliikideta süsteem lõppeda katastroofiga. Võrreldakse lennukiga – neete ükshaaval ära kiskudes. Alguses ei juhtu midagi, piisavalt kaua tehes, kukub tiib ära.

Looduslik valik, kohasus , elukäigutunnused;
Kohasus on evolutsioonilise teooria tsentraalne termin. Vaadeldava isendi, seega ka genotüübi suhteline panus järgnevatesse põlvkondadesse. Paljunemisedukuse lühiajaline mööt.
Looduslik valik on kohasemate ellujäämine.
Elukäigutunnused – organismi põhilised kasvu ja paljunemisega seotud tunnused: keha suurus, paljunemiskordade arv (üks või mitu), järglaste arv, eluea pikkus, lõimetishoolde olemasolu/puudumine, Deevey kõver ( millisesse elujärku koondub suremus)

Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus;
Elukäigutunnused vaadeldavad, kuidas organismid oma ressursse erinevate funktsioonide vahel ümberjaotavad (suunavad kasvu või paljunemisse)
Mida rohkem järglasi, seda rohkem tuleb ressurss suunata nende kasvatamisele. Optimumülesande lahendus on leida paljunemiskordade arv, mis oleks kõige kasulikum, et ressurss ei läheks raisku (Laste kasvatamiseks tööga end tappa)

Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel;
Lõivsuhe on negatiivne seos kahe võimekuse vahel, nt kasv ja paljunemine – kaht korraga ei saa.
Allomeetriline seos – paremini ressurssi haaravad isendid kasvavad paremini ja paljunevad rohkem.

Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protoandria , protogüünia), Fisheri 1:1 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest ( haplodiploidia );
Sooline determinatsioon- soovahetuse mõistlikkus ja ajastatus sõltub paljunemisedukuse ja kehasuuruse vahelisest seosest emastel ja isastel.
Fisheri reegli järgi sünnib mees- ja naissoost isendeid võrdselt. Haplodiploidia mesilastel

Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumused, händikäp-tunnused ja –käitumine;
Suguline valik paralleelne loodusliku valikuga. Partneri valik järglaste saamiseks: a) isased võistlevad omavahel; b) emane valib. Viimasega seotud händikäp-tunnuste arenemine. See on isasele kahjulik tunnus, mis annab märku tema suutlikusest. Nt tutt lindude peas teeb ta nähtavaks vaenlastele, see tähedab, et peab rohkem pingutama, et elus olla. Ja kuna ta on elus, siis järelikult on ta võimekas.

Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres;
Maismaal rohkem kui meres, troopikas ülekaalus. Meredes koondunud kontinentide äärtele.

Energiavoog ökosüsteemides. Troofilised tasemed , ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik;
Igalt troofiliselt tasemelt läheb järgmisele 10%. Ökoloogiline püramiid illustreerib energia liikumist eelmiselt tasemelt järgmisele. Troofilised tasemed algavad primaarsete produtsentidega ja lõppevad ca 4 astme tarbijatega. Toiduahel on organismide toitumissuhete alusel reastatud organismide jada.
Toiduvõrgustik on ühe ökosüsteemi omavahel põimunud toiduahelad.

Tarbimisefektiivsus , assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus , troofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus;
Tarbimisefektiivsus: tarbimine jagatud eelmise taseme produktsioon In/Pn-1;
Assimilatsiooni efektiivsus: assimileeritud energia jagatud tarbitud energia (tarbimine) An/In
Produktsiooniefektiivsus: produktsioon jagatud assimileeritud energia Pn/An
Energeetiline efektiivsus: produktsioon jagatud eelmise taseme produktsioon Pn/Pn-1= ca10%

Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus;
Selgroogsetel kõigusoojastel herbivooridel: AE 50%, PE 10%
Selgroogsetel püsisoojastel herbivooridel: AE 50%, PE2% (keha soojuse hoidmiseks kulub palju)
Selgroogsetel kõigusoojastel karnivooridel: AE 80%, PE 10%
Selgroogsetel püsisoojastel karnivooridel: AE 80%, PE 2% (keha soojuse hoidmiseks kulub palju)
Segrootud herbivoorid: AE 40%, PE 40%
Selgrootud karnivoorid: AE 80%, PE 30%
Selgrootud mikrobivoorid: AE 30%, PE 40%
Selgrootud detritivoorid: AE 20%, PE 40%

Aineringed – süsinikuringe, veeringe , lämmastikuringe, fosforiringe . Põhilised fondid ja vood ringetes;
Süsinikuringe – suurimad fondid: ookean → muld → atmosfäär → maismaataimed.
Veeringe – suurimad fondid: ookean → jää → põhjavesi → atmosfäär.
Lämmastikuringe – suurimad fondid: atmosfäär, millest läheb primaarsetesse produtsentidesse mikroobide vahendusel, kes seaovad õhust lämmastikku. Lämmastikuringe algab organismi surmaga. Ammonifitseerijad ( bakterid , kes tarbivad aminohappeid ) NH3→ NH4+;
Nitrifitseerijad NH4+→ nitrit → nitraat;
Denitrifitseerijad nitraat → N2O; N2.
Fosforiringe – taimed saavad kätte lahustunult mullast, kuhu see tuleb maapõues olevatest mineraalidest. Suurim fond on ookean.

Miks ma pole piisava põhjalikkusega eksamiks valmistunud?
*Loengus ei käsitleta, õppida raamatust “Botaanika III” (väljas pdf- failina ka ÕIS-is).

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 116 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

116 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kuku.qxK Õppematerjali autor

eksami kordamisküsimuste vastused

Sarnased õppematerjalid

doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline kes

Ökoloogia

doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2

Ökoloogia

docx

Ökoloogia eksami kordamisküsimused

Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3

Ökoloogia

docx

Nimetu

72. Kuidas avaldub produktsiooniefektiivsus? A. PE = In/Pa-1 B. PE = An/In C. PE = Pn/An-1 D. PE = Pn/An 73. Kas kiskja-saaklooma süsteemis: A. Kiskja populatsioonitiheduse madalseis vastab saaklooma populatsiooni suurimale tihedusele B. Kiskja ja saaklooma populatsioonitihedus võnguvad samas rütmis veerandperioodilise faasnihkega C. Saaklooma populatsioonitihedus on kiskja omast sõltumatu kuid fluktueerib samas rütmis 74. Termini ökoloogia võttis kasutusele: A. K. Zobel B. V. Masing C. Haeckel D. Hutchinson E. V. Gause 75. Seen võib olla: A. Loom B. Imetaja C. Nematood D. Parasiit E. Primaarne produtsent 76. Produktsiooni efektiivsus on suurem: A. Kõigusoojastel selgroogsetel? B. Püsisoojastel selgroogsetel? C. Nendel selgroogsetel, kelle energiakadu hingamisele on null? 77. Millise elemendi ringe puhul on atmosfäär väheoluliseks fondiks? A. N B. P C. C D. O 78

Kategoriseerimata

doc

ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a.

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid

Bioloogia

doc

Ökoloogia konspekt

1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme.

Ökoloogia

doc

Ökoloogia konspekt

Ökosüsteem Esimesena kasutas seda sõna Tansley 1935. eluskooslus ja selle abiootiline keskkond. Nt kuumaveeallikas, lillepeenar vms. Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma. Nt troopiline vihmamets, tundra. Biosfäär globaalne ökosüsteem. Kõik teadaolevad ökosüsteemid on avatud süsteemid, st et nad vahetavad naabersüsteemidega nii ainet kui energiat, ja ei ole seetõttu eraldiseisvad üksused. Ökoloogia valdkonnad: · Molekulaarne ökoloogia meetodile viitav. · Ökofüsioloogia uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. · Antökoloogia isendi suhted keskkonnaga. · Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) · Sünökoloogia(koos, kaasa, kooslemise), kooslusökoloogia · Süsteemökoloogia · Geograafiline ökoloogia · Biosfäroloogia Ökoloogiline faktor(tegur) aine, energia või informatsiooni voog keskkonnast, mis

Ökoloogia

doc

Ökoloogia kordamisküsimused

1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia.

Ökoloogia

Rohkem sarnaseid