NSV Liit 1. NSV Liit ja Suur Depressioon. Kommenteerige! (F lk 137 ) NSV Liit oli üks väheseid riike, keda ülemaailmne majanduskriis otseselt ei mõjutanud. Enne kriisi puhkemist võeti vastu otsus põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimise ning industrialiseerimise kohta ehk esimene viisaastakuplaan, mida Nõukogude ajaloos nimetati suureks murranguks. Nn suur murrang tähendas naasmist sõjakommunismi juurde.Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandeisse.Talupoegade maa ja tööloomad/tööriistad muutusid kolhoosi omandiks. Kolhoosnikud pidid eelkõige täitma riigi leivatarnimisplaani ning jätma endale vaid ülejäägi(Varem oli vastupidi).Kes kollektiviseerimisele vastu osutasid, arvati kulakuteks või kulakute käsilasteks. Sellistelt talupoegadelt võeti ära vara ning saadeti vangilaagritesse.Seati sisse jagajate ning kaar...
Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...
Kui geneetiliselt muundatud kultuuride omadused kanduvad üle teistele organismidele, võib tagajärjeks olla ümbruskonna geneetiline saastumine. Seega on teaduse areng inimeste ette asetanud tõsise valiku: koos geneetiliselt muundatud organismide ilmumisega avanevad meie ees täiesti uued võimalused, kuid ka ettenägematud ohud. Esimese geneetiliselt muundatud organismina jõudis 1990. aastate keskel suurtootmisse mais. Maisi muundamise põhjuseks oli tõlvikusse roniv kahjur , kelle õõnestustööd ei saanud põllumehed mürgi abil peatada, sest liblikaröövik ronis maisivarre sisse. Teadlaste hinnangul moodustavad geneetiliselt muundatud mais ja soja 70.80% Ameerika Ühendriikide 2000. aasta maisi- ja sojasaagist. Oluliselt tagasihoidlikumal määral kasvab seal geneetiliselt muundatud riisi, nisu, kartulit, tomatit ja puuvilla. Ameerika Ühendriikide jälgedes on hakanud geneetiliselt muundatud taimi kasvatama ka Kanada, Austraalia, Hiina, Lõuna-Aafrika Vabariik...
Inimene peab olude sunnil oma rahakoti kergendama, olenemata sellest, et meie riigis on vabaturumajandus, kus peaks valitsema turumajanduslik tasakaal. Kuidas on lood demograafia probleemidega? Teadaolevalt on rahvastiku iive negatiivne ehk suremust rohkem kui sündi. Kuid mis võib selle põhjustada? Ehk liiga väiksed toetused? Olen arvamusel, et siiski peamine kahjur iibele on raha puudus ja inimeste materiaalsuse vähesus. Loomulikult mängivad oma rolli ka erinevad haigused ja efektiivse arstiabi puudus. Sotsiaalne turvalisus. Inimesed loodavad riigi abile, kuid riik ei aita inimesi nii palju, kui nad seda vajavad. Inimesed, kellel on rahadega probleeme, saavad näiteks valla poolt taodelda toetusraha. Töötutel inimestel on praegu väga raske olukord, paljudel on maksuraskused, kuid tööd pole kusagilt saada...
*** EESTI NÄRILISED Referaat *** 7c Tallinn 2005 Sisukord Kes on närilised?..................................................................................................................3 Kahjur-närilised................................................................................................................... 3 Suuremat kasvu närilised..................................................................................................... 4 Näriliste erinevused............................................................................................................. 4 Eesti näriliste toitumine....................................................................................................... 5 Kasutatud materjalid:...
Tigudel on hõõrel ja nad hingavad kopsudega.Karbi vastsed elavad kala parasiidina.Nad on toiduks suurematele loomadele(limused).Lülijalgsed:a)vähidb)ämblikudPutuka arengu tüübidVaegmoone:muna- >vastne->valmik(näiteks prussakad, rohutirts)täismoone:muna->vastne->nukk- >valmik(mardikad, liblikad)Mesilaste tähtsus:tolmendavad õisi, toodavad mett, vaha.Kogutakse taruvaiku, ema mesilase toitepiima ja mürki.putukate kasulikus:siidiliblikas(siid), metsakuklased(hävitavad kahjur putukaid), raisamatjad, lepatriinu(söövad lehetäisi jne)kahjulikud putukad:riidekoi, kirp, voodilutikas, peatäiPutukad ÄmblikudSarnasus:keha katab kitiinkate.keha ja jäsemed on lülistunud.Erinevus1. kolm paari jalgu 1.4 paari jalgu2.hingab trahhesüsteemiga 2.hingab raamatkopsudega3.kolm kehaosa: 3. kaks kehaosa : pearindmik ja tagakehapea, rindmik, tagakeha.Seepia-peajalgsed, kakand- vähid,...
Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades...
Ühel õhtul mängis Gregori õde kolmele üürnikule, kes olid Samsade juurde elama asunud, viiulit. Gregor, kes elas nüüdseks väga räpases ning prügihunnikuid täis toas (kuna kolm meesterahvast viskasid sinna kõik kasutu), kuulas tähelepanelikult oma õde. Gregor oli vastupidiselt üürnikele, lummatud viiulimängust. Ta mõtles endamisi, et see ongi toit, millest ta on niiväga puudust tundis. Kuna kahjur liikus tasahaaval juba üle koridori, märkasid üürnikud teda. Nad tahtsid uurida olevust, kuid isa keelustas selle. Mehed ähvardasid kohtusüüdistusega. Mehed lahkusid. ,,Ema, isa," lausus tütar, ,,me ei saa niiviisi edasi. Ma ei taha kutsuda seda koletist oma vennaks, ainuke mis ma saan öelda, on see, et me peame temast lahti saama. Me oleme teinud kõik tema heaks. Keegi ei saa meid süüdistada." Ema nutab nurgas (sokist) ning isa nõustub....
Referaat Umbrohud Umbrohud Umbrohud on tavaliselt väga vastupidavad, hästi kohastunud ja tõhusate paljunemisviisidega. Ühed paljunevad seemnetega, teistel on pikk ja võimas juurestik. Umbrohud kasvavad kultuur taimede vahel ja neist on raske vabaneda. Seemned levivad kas tuule, vee, loomade või inimese kantuna. Umbrohi ei ole alati kahjulik. Umbrohud meelitavad õitele paljusid kultuurtaimedel tegutsevaid kahjur putukaid. Õitsvad umbrohud annavad varju ka nendele putukatele, kes toituvad aiakahjuritest. Väetatud mullas umbrohi ei kasva. Tüütu umbrohi võib olla ka inimesele kasulik. Võilill (piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi) Võilill on nii tavaline taim, et lähemat tutvustamist ta ei vaja. Võililleliike on Eestis tublisti üle saja. Kõik nad tunduvad väga sarnased. Suur osa võililleliikidest...
5 Sibula Juurelest Sibulatesse näritud peened pruuni näripuruga täidetud käigud, milles valkjaskollased ovaalse kehaga kuni0,8mm suurused läikivad lestad. Lest kahjustab sibulaid hoidlas ja kasvuperioodil. Tulbi lehed kolletuvad , sibulad kõdunevad. Hoidlas imevad kahjurid sibulate sees õiepunga algmeid ja närivad puruks sibulakanna. Kahjustatud sibulad muutuvad rabedaks ja lagunevad. kahjur muneb ühte sibulasse kuni 800 muna. Lestad arenevad intensiivselt, kui hoidla õhuniiskus on üle 70% ja temperatuur üle 13°C. Kuivas hoidlas juurelesta areng peatub. Kahjustad tulpi ka ajatamisel. Ta on polüfaag: esineb kõikidel sibullilledel ning kahjustab hoidlas ka söögisibulat,kartulit ja katmikalal kurgijuuri. Tõrje: 1. Kahjustatud taimed koos mullapalliga kõrvaldada 2. hoida sibulaid kuivas ruumis 3...
Ka on raske avastada kas veel elutseb või on vanade käikudega tegemist, sest majasikk väljub kevadel puidust, ülejäänud aja on puidu sisemuses. Kui avadest pudenev puidu tolm on hele, siis tegemist värskete lennuavadega, kui kolletunud siis juba vanad käigud. Nemad tunneb ära tihtipeale mardika kehastki pikemate tundlate järgi. Majasikk kahjustab ainult okaspuitu, valides kohti, kus puidu niiskusesisaldus on 1020%. See kahjur armastab kõrgemat temperatuuri (2528 ºC) ning levib seetõttu ehitiste soojades osades, eelistades põrandaid, aknaraame, laetalasid ja sarikaid. Kui putukaid on palju, võib kahjustus olla väga tõsine. Siklaste vastsed on valkja või kollaka lapiku kehaga. Nad närivad end puitu ega välju sealt mitme aasta kestel. Siklaste enam-vähem ovaalse kujuga väljalennuavad on tunduvalt suuremad kui tooneseplaste omad. Hooneid kahjustab eelkõige majasikk...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine...
Kapsakoi talvitub nukuna taimejäänustel, muneb lehe alumisele küljele, nukkub taimel. 1 kj vastne kaevandab lehe soontes ja sammaskoes. 2 kj lehe alumisel küljel ja tungivad ka taime südamikku ja kapsapeade sisse. 2 pk, harvem 3. Kapsaöölane talvitub nukuna mullas. Muneb lehtede alla, nukkub mullas. Nooremad vastsed toituvad välimistel vanetmatel lehtedel, vanemad vastsed liiguvad kapsa sisemusse ja uuristavad käike kuni südamikuni. 1 pk. Kahjur Milline arengufaas talvitub? Kes kahjustab? Selts: sarnastiivalised Muna Vastne, valmik Selts: lutikalised Valmik Vastne, valmik Maakirp Noormardikas Vastne/valmik Naerimardikas Valmik Vastne/valmik Hiilamardikas Noormardikas (vastne), valmik...
Ajas vihale, kuid samas tegi ka väga kurvaks. Nad olid väga lihtsakäelised ja hoolimatud. Pärast metamorfoosi jätsid nad Gregori maha väga lihtsakäeliselt ning tundsid temast aina vähem puudust. Alguses, enne Gregori muundmist, koristati tema tuba hoolikalt, kuid hiljem aga oli ta tube kaetud paksu tolmukihiga. Gregor võis küll olla putukas kui kahjur , keda me enda ümber ei taha, kuid ta oli siiski nende perekonnakaaslane. Samuti oli ärritav see, et Grete ema abiga mööbli, mis Gregorile väga kallis oli, tema toast ära viis. Ilmselt olid nad kaotanud igasuguse lootuse, et Gregor võib veel kunagi üldse inimeseks muutuda. ,,ja kas ei ole nii, nagu näitaks mööbli eemaldamine, et me ei looda enam mingit paranemist ja jätame tema ükskõikselt saatuse hooleks." 4. Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma...
Kasvuhoonekarilasele meeldib soojus üle 25° ja kuiv õhk. Soojal ja kuival ajal, nagu oli tänavu juulis, kooruvad vastsed 57 päeva pärast munemist. Kui terve suvi on kuum, annab karilane palju põlvkondi. Ta võib talvituda ka avamaal varisenud lehtede ja taimekõdu all. Lennuvõimeline kahjur võib ootamatu külalisena ilmuda naaberaiastki. Tõrjetööde ajal lendavad valmikud eemale. Karilane muneb lehtede alaküljele. Kahvaturohelised 0,3 mm suurused lühikeste karvakestega kaetud lamedad vastsed kinnituvad varsti pärast koorumist püsivalt lehtedele ja imevad seal mahla. Keha ümber moodustub neil kaitsev vahabarjäär. Viimases kasvujärgus kujuneb vastsest kuni 1 mm pikk ja 0,5 mm kõrge näsade ja vahaniitidega kaetud pupaarium. Vastsejärk kestab kokku 2530 päeva...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Ilutaimede hooldusjuhend Juhendaja : Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens...
Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta. 3. Liikide arvu varieerumine...
Tuleb koristada kiirest, Õisikut varjutada ei ole vaja Väldi liiga sügavale Ei vaja varjutamist Lõigatakse umbes 10cm muidu hakkab õitsema Põua perioodil on oht et istutamist Ohtlik kahjur kapsakärbes pikkuse varrega hakkab kiiresti õitsema Õied halvendavad maitset, Lämmastiku vajadus suurem kvalilteeti...
Sõstra-kublatäi pole midagi vaja nende vastu teha. 23. Sõstra-pahklest (lk107) Ümarad pungad. Korjata ja põletada, hävitada. 24. Maasika-närbuss (lk109). Taimed moondunud kasvuga, väikesed. Tõrjeks istikute töötlemine. Peiulill mulla parandamiseks. Kasvukord. 25. Nälkjas (lk110) Korjame kokku. Niidame muru, Võsa ei lase tekkida. Näljad armastavad niiskust. 26. Vaarikamardikas (lk112) 27. Kasvuhoonekarilane valge liblikas. Tüüpiline kahjur igas kasvuhoones ja toas. Vajab keemilist tõrjet ja karantiini. Kui taime liigutada, liblikad tõusevad lendu 28. Kedriklest Kasvuhoonetes. Kahjustab kurki ilutaimi, põuasematel aastatel ka avamaataimi. Keemiline tõrje, desifitseerimine. 29. Kilptäi Toataimede kahjur, ka õues. Täi, pealt kipbiga, Raskesti hävitatav, kipl kaitseb. Süsteemset, Piiritusega varsi ja lehti hõõruda. 30. Villtäi toataimedel peal valge puru, täpid. Tõrje nagu kilptäi. Vill...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi...