Aeroobne hingamine - omane bakterile, mis elavad aeroobses vees ja mullas, taimede, loomade pinnal. Anaeroobne hingamine - mitmed bakterid mis suudavad hingata ilma hapnikuta. Käärimine - anaeroobsetes tingimustes toimuv anaeroobne glükolüüs. Huumus - keerulise struktuuriga orgaaniline aine, mis moodustub taimede ja mikroorganismide mõnedest koostisosadest ensüümide toimel. Nitrifikatsioon - protsess mille tulemusena tekib nitraat. Denitrifikatsioon - tulemusena tekivad gaasilised produktid NO, N2O ja N2. Toksiin - mürgine aine mille tekitab enamik patogeenseid baktereid. Kemolitroof-saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist ja kasutavad süsihappegaasi. Kemoorganotroof - heterotroofsed bakterid, mis saavad energiat orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. Plasmiid täiendavad DNA rõngasmolekulid, need replitseeruvad bakterikromosoomist sõltumatult ja neid on tavaliselt mitu...
AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
Merevee kemism; ainete lahustuvus vees; ainete ringed; organismide roll biogeensete elementide ringes; valgus vees Õppejõud Peeter Pall Joonis 1. Globaalses veeringluses osaleva veemassi paiknemine 1 Joonis 2. Veemassi jaotumine ruumiliselt Joonis 3. Vesi kui erandlik vedelik 2 Joonis 4. Vee molekul Joonis 5. Vee molekulide asetus kolmes erinevas olekus. Joonis 6. Energia liikumine külmumise ja sulamise protsessides 3 Vee keemiline koostis...
e) Fototroof- on organism, kes saab energiat valgusenergiast (bakterid, protistid ja taimed ehk fotosünteesivad organismid). f) Kemilitotroof- bakterid, kes saavad energiat keemiliste sidemete energiast (erinevalt autolitotroofidest, kes saavad energiat valguskiirgusest) ja kasutavad elektroni doonorina anorgaanilisi ühendeid (erinevalt kemoorganotroofidest, kes kasutavad selleks orgaanilisi ühendeid). 2. Mis on denitrifikatsioon ? Denitrifikatsioon on anaeroobsetes tingimustes toimuv protsess, mille käigus nitritid ja nitraadid redutseeritakse gaasilisteks lämmastikuühenditeks (nt N 2O; N2) või ammoniaagiks (NH3). Kõik denitrifitseerivad bakterid on võimelised aeroobseks hingamiseks. Juhul, kui hapnikku pole, kantakse elektronid üle nitraadile (NO3-) või nitritile (NO2-). 3. Mis on nitrifikatsioon? on NH3 bioloogiline kahe-etapiline oksüdeerumine hapniku osalusel nitraatideks. Protsessi viivad läbi nitrifitseerijad bakterid...
Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. 20. Mügarbakterid perekond gramnegatiivseid mullabakterid, kes seovad õhust lämmastikku. 21. Nitrifikatsioon ammoniaagi bioloogiline kaheetapiline oksüdeerumine hapniku osalusel nitraatideks. Protsessi viivad läbi nitrifitseerijad bakterid. 22. Denitrifikatsioon lämmastikuringe oluline lüli, milles nitraadid või nitritid redutseeritakse järkjärgult gaasilisteks ühenditeks (N2O või N2). Denitrifikatsiooni viivad läbi denitrifitseerijad bakterid. 23. Normaalne mikrofloora enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest asjaoludest. Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigusetekitajate eest,...
· Protsess, kus vees leiduvad bakterid ja teised mikroorganismid lagundavad surnud taimi ja loomi(orgaanilist ainet) · Mineralisatsioon-mikroorganismid muudavad taimede ja loomade orgaanilise lämmastiku ammooniumiooniks-ammooniumi kontsentratsioon vees tõuseb- spetsiaalsed mikroorganismid (nitrifitseerivad bakterid) muudavad ammooniumioonid nitrit ja edasi nitraatioonideks · NH4+ ja NO3- on taimedele kättesaadavad. Denitrifikatsioon · Protsess, mille käigus elimineeritakse vees leiduv lämmastik amosfääri. · Anaeroobsetes tingimustes konverteerivad denitrifitseerivad bakterid NO 3- lämmastik gaasiks. · Mõned mere-ja magevee rohevetikad konverteerivad atmosfääri N2 taimedele omastatavaks lämmastikuks. Entrofeerumine-veekogude rikastumine toitainetega Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine...
Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaa...
5) Mineraalväetistega mulda antav lämmastik Mineraallämmastiku kogus ei tohi ületada saagi formeerumisel puudu jäävat lämmastiku kogust. Külvimaterjali, seemnetega läheb väike osa lämmastikust mulda, ka taimejäänustega jääb. NB! LÄMMASTIKUGA MULLAS TOIMUVAD PROTSESSID On ka 5 kao allikat: 1. välja uhtumine (nitraatlämmastik, mitte ammooniumlämmastik). 2. Mulla pinnalt NH4+ ammooniumi lendumine ja denitrifikatsioon . Tingimisi kaod: - fiksatsioon taimed ei suuda omastada. - immobilisisatsioon aastati omastatav. Orgaanilised lämmastikuühendid mullas 11 AMMONIFIKATSIOON NH4+ mulla pinnalt NH3+ lendumine MULLALAHUSES MULLAKOLLOIDIDEL MULLA SAVIMINERAALIDE...
Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon ; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema transformats...
Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teise, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks . Nitrifikatsiooniks on vajalik vaba hapnikku sisaldav aeroobne keskkond, mis suurendab puhastusjaama hapnikuvajadust. Denitrifikatsioon toimub aga anoksilises keskkonnas, kus hapnikku on vähe (alla 1 mg/l). Füüsikalis- keemiline lämmastikuärastus 1. Kloreerimine: NH4 + hapendatakse N2 gaasiks ja haihtub atmosfääri. Kloreerimisel võivad tekkida toksilised CI- orgaanilised ühendid. Orgaaniliselt seotud N ei hapendu. 2. loonvahetus: NH4 + ioonid seatakse kationiidiga, mille regenereerimisel tekkiv kontsentreeritud ammoniakaalne lahus tekitab uue jäätmeprobleemi. 3...
Lühike toitumine ja energeetika - lito kivi - võihape tekib mäletseja looma vatsas - formiaat sipelghape - Miks on ohtlik nitraatide sisaldus toidus ja joogivees? Nitraatsed hingajad bakterid võivad tegutseda maos ja peensooles ning jämesooles. Nitraat redutseeritakse nitrititeks ja nitrit imbub verre. Nitrit reageerib hemoglobiiniga ja hemoglobiin ei ole võimeline enam hapikku siduma. - Denitrifikatsioon bakterite vahendusel nitraatide redutseerimine gaasiliste produktideni (NO, N2O, N2) - Metaan tekib looduses: o vesinik + süsihappegaas o atsetaat Õhulämmastiku fikseerimine - õhulämmastikku esuudavad kasutada ainult prokarüoodid (nii bakterid kui ka arhed) - õhulämmastiku sidumine tähendab õhulämmastiku redutseerimist ammoniaagini - azot lämmastik - trifolii ristik...
[email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi...
Lämmastikuringe põhikomponendid · Lämmastiku fikseerimine (molekulaarse lämmastiku redutseerimine - nõuab palju energiat, toimub nii aeroobsetes kui ka anaeroobsetes tingimustes) · Nitrifikatsioon (CO2 assimileeritakse ja ammoonium oksüdeeritakse nitritiks ja sealt edasi nitraadiks, aeroobne protsess) · Denitrifikatsioon (vastand lämmastiku fikseerimisele, lõpp-produkt vaba gaasiline lämmastik, anaeroobsetes tingimustes) · Ammonifikatsioon (orgaanilise lämmastiku bioloogiline muundumine ammooniumiks) N-ringes osalevate mikroorganismide funktsionaalsed rühmad · Nitrifitseerivad bakterid · Denitrifitseerivad bakterid · Lämmastikku fikseerivad bakterid · Nitritit ja nitraati ammonifitseerivad bakterid...
Peamine probleem fosfori ärastamine olmereoveest- kasutatakse peamiselt keemilist sadestamist ja bioloogilist sidumist. Lämmastik eraldatakse nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Kõrge NH4 sisaldus > hapendumisel tarbitakse, vees lahustnud hapnik > hapenduvad, nitritiooniks(NO2)> nitraatiooniks- nitrifikatsioon. Nitraadid taandatatkse denitrifitseerivate bakterite abil gaasiliseks lämmastikuks(N2), mis haihtub atmosfääri- denitrifikatsioon . Reostuskoormus: keskkonna reostskoormus ja selle vähendamise võimalused: orgaaniline reostus satub veekogudesse ka looduslike elutsüklite käigus, kuid oluliseid on reovete mõju veekogudele. Veekogude reostuskoormus:- orgaaniline aine hakkab veekogus lagunema biokeemiliste protsesside käigus. Sellesk on aeroobsed bakterid, mis saavad hapniku veest. Kui lahustunud hapnikku vees ei piisa , muutub kekskkond anaeroobseks ja lagunemine toimub...
umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...
kasutavad hingamiseks nitraate, vabaneb gaasiline lämmastik mis lahkub süsteemist N2 fikseerimine - gaasilise lämmastiku tõmbamine toiteahelasse (näiteks sinivetikate poolt) Lämmastiku fikseerimine 2 N2 + 3H2 2 NH3 Nitrifikatsioon Nitrosomonas: 55 NH3++ 76 O2 + 109 HCO3- C5H7O2N + 54 NO2-+ 57 H2O + 104 H2CO3 Nitrobacter: 400 NO2- + NH4+ + 4 H2CO3 + HCO3- + 195 O2 C5H7O2N + 3H2O + 400 NO3- Denitrifikatsioon 106(CH2O)16(NH3) + H3PO4 + 94 HNO3 106 CO2 + H3PO4 + 177 H2O + 55,2 N2 Lämmastiku fikseerimine N2 NH3 Nitrifikatsioon NH3 NO2- ja NO2- NO3- Denitrifikatsioon NO3- NO2- NO N2O N2 FOSFORIRINGE · Varud peamiselt kivimites Fosfor on: oluline komponent nukleiinhapetes (DNA, RNA) oluline komponent rakumembraanides oluline komponent luudes ja hammastes...
Bakterid jagunevad pooldudes. NB! Gaasimullid, rakumembraan, rakukest, DNA (nukleoid), plasmiidid (lisageenid rõngasmolekulid), piilid (et kinnituda toidulaua külge), limakest, vibur, ribosoomid. Liikumine Aktiivne Passiivne Viburi abil Vee, tuule abil Lima abil libisedes Loomade abil Edasi kruvides Hingamine Aeroobid (mügarbakter) ja anaeroobid (piimhappebakter) Toitumine Enamasti on bakterid heterotroofid (mügar-, piimhappe...
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...
- Leelismetallide (Na, K jt), ka hõbeda oksüdatsiooniaste ühendites on I. Redoksreaktsioonid keskkonnas: - Reovee puhastamine (orgaanilised saasteained): {CH2O} + O2 CO2 + H2O (aeroobne keskkond) - Fotosüntees: CO2 + H2O + hv {CH2O} + O2 - Metallide korrosioon: M M2+ +2 - Metaani tekkimine: {CH2O} CH4 +H2O (anaeroobne) - Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon / denitrifikatsioon - Metalle sisaldava vee omadused: Fe2+ lahustub vees, Fe3+ vähelahustuv (Fe(OH)3) Cr6+ kantserogeenne, Cr3+ vajalik biometall põhjaveest Fe2+ eemaldamine õhustamisel · Oksüdtasiooniaste- elemendi aatomi laeng ühendis eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. Ainet või iooni, mis seob oma struktuuri elektrone, nim. oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (oksüdatsiooniaste kahaneb)....