Okasmets Okasmetsavööndit nimetatakse TAIGAks ja see on kõige levinum loodusvöönd Esinevad puud: Mänd, Kuusk, Nulg, Lehis, Tsuuga, Ebatsuuga, Seeder, Seedermänd, Kadakas, Jugapuu ja Sekvoia Põõsaja rohttaimerinne on vaene Leviala Okasmetsad on levinud põhjapoolkeral, väga vähe ka lõunapoolkeral Eestis on levinud nii parasvöötmeline okas kui ka lehtmets Peamiselt on okasmetsad parasvöötme põhjaosas Leviala kaart Parasvöötme okasmetsa leviala Mullastik Okasmetsades on kujunenud happelised huumusained. See põhjustab mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Selle tulemusena lahustuvad vihmavees ja kanduvad sügavamale. Kliima Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid lehtmetsast karmim Okasmetsa keskmine temperatuur on +10° kuni +20° (juuli) ja talvel aga 10° kuni 30° (veebruar) Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1...
Okasmets Loodusvööndid Asend Okasmets asub nii Euraasias kui ka Põhja- Ameerikas. Kliima Mandriline kliima. Jahe ja niiske suvi ning külm talv. Temperatuuri ja sademete kõikumine suur. Mullastik Okasmetsas on leedemullad. Need on keskmise viljakusega, sest sajab rohkem, kui jõuab ära aurta ja üleliigne vesi kannab taimedele vajalikke toitaineid. Taimestik Heletaiga Tumetaiga Tüüpilised puud lehised ja Tüüpilised puud kuused ja männid. nulud. Liivastel ja soistel aladel. Mets on tihe ja varjuküllane. Mets on hõre ning Põõsa-ja rohurinne on valgusküllane ja seal nõrgalt arenenud ning liigivaene. kasvab hulgaliselt Seal kasvavad seened, puhmaid ja samblikke. saprofüüdid ja puhmad (nt. pohlad, mustikad, kanarbikud) Klõps...
Paide Ühisgümnaaium Okasmets Referaat Karmen Tafitsuk 7.b klass Paide 2010 TUTVUSTUS Okasmetsad levivad katkematu vööndina läbi kogu Euraasiua ja Põhja- Ameerika. Okasmetsade teine nimetus on taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis on suured okasmetsad. Okasmetsades on kliima mahedam. Talved on sisemaal külmad, aga suvel see-eest üpris palavad. Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega. Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad kasvada, on vaid üksikud puudetukad paremate kasvutingimustega kohtades. http://userpage.fu-berlin.de/~rpeter/images/eco/taiga.jpg ASEND JA KLIIMA Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja- Ameerikas hõlmab see ulatuslikke igikülmunud alasid. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi...
geograafia kontrolltõõ rohtlad ja metsad. 1.loodusvõõndite asend kaardil vastus-okasmets-parasvõõtme mandriline lehtmets-parasvõõtme mereline rohtla-parasvõõde 2.mullad,võrdlus,nimetused,tunnused,kliima ja taimestiku mõju mulla tekkele. vastus-lehtmets-pruunmullad (viljakas) okasmets-leetmullad (väheviljakas) rohtla-mustmullad (kõige viljakam) lehtmets-kiire aineringe,pakshuumuse horisont,palju mikroorganisme,viljakad mullad ,sest mikroorganismidele hea elukoht ja sajab palju ning kõdunevat materjali on üsna palju. okasmets-aeglane lagunemis protsess,vihmavesi uhtub pealmise viljaka kihi alla ning peale jääb väheviljaks õhuke hele kiht. rohtlad-rohttaimestik annab palju taimejäänuseid mis kõdunevad kiiresti,paks huumuse horisont (kuni 20 m) ,mullabakterid ja selgroogsed kobestavad mulda,puid pole ,sest vihma sajab vähe. 3.keskkonnaprobleemid nendes loodusvõõndites. vastus- ...
Segametsad Asuvad parasvöötme kliimaga aladel. Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ning sisaldavad alumiiniumi- ja raua ühendeid. Segametsad on mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega,alumine rinne on rohurinne. Segametsades valmistuvad puud talve puhkeperioodiks. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad: Okaspuud: kuusk,mänd Lehtpuud: lepp,kask,haab,vaher,pärn Madalamad lehtpuud ja põõsad: toomingas,sarapuu Lehtmetsad Kasvavad parasvöötme pehmema kliimaga aladel. Enamiku puudest moodustavad laialehelised puud. Taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Aastased temperatuuri erinevused on suured. Piisavalt sademeid (400-1000mm) Viljakad mullad. Lehtpuudest kasvab: tamm,pöök,saar,vaher ...
SEGA JA LEHTMETS ASEND PõhjaAmeerikas suurjärvistu ümbruses, aasias. KLIIMA Suved on seal jahedad, kuna meri ei lase soojaks minna, ning talved on pehmed sest meri ei lase külmaks minna. MULD toitainerikkad mustmullad, ning kõdunenud lehed annavad värvuse. TAIMESTIK lehtpuud, nt kask, vaher, pöök, tamm. Alustaimestik. LOOMASTIK vähe elupaiku, rebased, metssead, metskitsed, oravad. INIMTEGEVUS põllumajandud, tööstused. KESKKONNAP ülerahvastus, õusaaste, veereostus. ROHTLA ASEND mandri siseosas ja rannikul. KLIIMA aastas sajab 350550 mm. Talvel langevad sademed lumena, kevadel vihmana. Suved on kuumad ja võib esineda ka põud. MULD väga huumuserikkad mustmullad. TAIMESTIK kuivalembeline, tihedapuhmakulised kõrrelised, puid ei kasva seal sellepärast, et seal on kuiv. LOOMASTIK närilised ja ka piisonid. INIMTEGEVUS kasvatatakse nisu, päevalilli, suhkrupeeti (päevalilledest tehakse õli), maavarade kaevandamine. KESKK...
Nõmmemets Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Puurindest kasvavad nõmmemetsas peamiselt männid. Põõsarinnet ei olegi nõmmemetsas. · Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. · Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva k...
OKASMETSAD Vööndi üldiseloomustus Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: 1) parasvöötme mereline 2) paras...
tammetõrudest. Mõned jäävad talveunne. Kiskjaid vähe, kuna kütitakse palju. Põhilised loomad: metssiga, pesukaru, nugis, hirv, naarits, pruunkaru. 7. Inimesed Tegeletakse karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse ja maavarade kaevandamisega. Rannikul tegeletakse ka kalandusega. Kõige tihedam asustatus maailmas. Peamised põllukultuurid on nisu, rukis, oder, kartul. Kasvatatakse veiseid, lambaid. PARASVÖÖTME OKASMETS 1. Kliimavööde parasvööde 2. Kliima jahe ja niiske suvi ning külm talv 3. Piirkonnad Euraasia põhjaosa, Põhja-Ameerika põhjaosa 4. Mullastik nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda, vee ülejääk imbub pinnasesse. 5. Taimestik okasmetsad ja sood. Peamised okaspuud: igihaljad mänd, kuusk ja nulg; suvehaljas lehis
Loodusvööndid Asukoht Kliimavöönd Mullatüüp Taimed Loomad Vetikad, Antarktika, Gröönimaa,Põhja Arktiline ja samblikud, Pingviin, Jääkaru, Külmakõrbed Jäämere saared Antarktiline puudub kõrrelised vaalalised, loivalised PõhjaEuraasia, PõhjaAmeerika Arktiline ja Lähis Igikelts, õhuke islandi samblik, Põhjapõder, Tundra põhjaosa arktiline mullakiht vaevakask lumekakk, lemming Euraasia põhjaosa, Põhja ...
Geograafia Kontrolltöö (Rohtlad, vahemereline taimestik) 1. Kirjelda ja näita kaardil rohtlate levikuala. Levib Euraasia ja Põhja-Ameerika mandrilise kliimaga siseosades. Preeria, Pusta, Stepp, Saratov, Pampa. 2. Iseloomusta kliimakaartide ja -diagrammide põhjal rohtla kliimat. Suvi on pikk ja soe, kuiv. Talv on külm, põhjapool võib olla väga külm. 3. Miks on rohtlas väga viljakad mustmullad? Sest taimejäänuseid on palju ning sademed ei kanna toitelemente ära. 4. Miks on rohtlad põlluks haritud? Sest maa on lame, viljakas ja selle peal ei kasva puid. 5. Selgita, mis probleemid tekivad rohtlavööndis põlluharimisega. Kuivemates kohtades kus põldu niisutatakse, kasutatakse palju põhjavett, mille tagajärjel võivad põhjavee varud väheneda ning seal tekib muldade sooldumise oht. Väetised võivad rikkuda põhjavett ning ohustada inimeste tervist. 6. Võrdle inimtegevuse võimalusi parasvöötme rohtlas, okas- ja lehtmetsas. Rohtlas saavad ini...
Nimi Kliima Muld Taimed Loomad Inimene Muu Vihmamets niiske, palav, ferralliitmuld, suured õied, anakonda, küttimine, konkurents, epifüüt(õhujuured), ekvatoriaalne, toitainetevaene lehed, viigi-, aara, jaaguar, korilus, saprofüüt(seened), +23 kuni +27C kakao-, gorilla, tapiir alepõllundus, parasiittaimed, kautsukipuu väärispuit mangroov(juured vees) Savann 2 aastaaega ferralliitmuld kõrrelised, sebra, aafrika karjakasvatus, kohvipuu, puuvill, ananass niiske ja kuiv, ahvileivapuu elevant, lõvi, pällundus, kultuurtaimed sajab suvel , akaatsia, ...
Metsandus ja metsamajandus Metsad katavad umbes 30% maismaast (4 miljardit hektarit), kuid jaotuvad piirkonniti väga ebaühtlaselt. Maailma metsarikkamad riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia. Euroopas Rootsi, Soome, Eesti ja Norra. Valdav riiklik metsaomand: 1. Euroopas riigimetsi 90% 2. Põhja-Ameerikas 64% 3. Aasias 94% 4. Aafrikas 100% 5. Venemaal 100% Vaid kolmandik maailma metsadest on esmased nn looduslikud metsad, mida inimene oma majandustegevuse käidus pole muutnud. Hoiumetsad: Mets, kus ei tehta mitte mingisugust majandustegevust. Inimtegevus piirdub looduse kaitsmisega. Raied on lubatud vaid liigikaitselisel või looduslikkuse taastamise eesmärgil. Kaitsemets: Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kui hoiumetsas kaitstakse metsa ennast, siis kaitsemets kaitseb omakorda midagi. Selleks võivad olla rannad, kaldad, allikad looalad, põhjavesi, erosiooniohtu, saastatust. ...
OKASMETSAD konspekt Geograafiline asend · Levivad nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas. · Näiteks Euroopa põhjaosa, Soome Venemaa, Kanada. Kliima · Talved on külmad, umbes -10° kuni -20°. Venemaa aladel võib esineda ka -50° külma. · Suveperiood on soojem: umbes 10°-15°. · Keskmine temperatuur on -2° kuni -15°. · Sademeid keskmiselt ~500 . · Suvi on niiske. · Nii temperatuur kui ka sademed kõiguvad tugevasti. Veestik · Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan · Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood · Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. · Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik · Leedmullad · Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. · Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. · Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik · Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. · Peamiselt igihaljad män...
rododendron, loorber, liaanid, sidruniväändik, korgipuu e. sametpuu. Loomad: pesukaru, punahirv. Nirk, tiiger, leopard, tähnik, karud, kuradihaigur, vesihirv, mägilammas, korkas, kährik, kurvits metsnugis, metskass, piison. Inimesed: soodasad elutingimused, tihe inimasustus, tihe teedevõrk, palju maavarasid, looduskaitse alad, kõrgtehnoloogiline tootmine, kalapüük, siid, põllukultuurid, vähe säilinud traditsioone. Keskond: heitgaasid, happevihmad. OKASMETS 45-62 pl.ll, põhi ameerika, skandinaavia, venemaa, siber. Kv: mereline-kontinentaalne parasvööde. S 20-10 T -10-130 sajab 400-1000 mm suve lõpp, sügis. Pinnas: sügaval huumus, Nim. Leetmullad, igikelts e. kirsmaa. Taimed: kuusk, nulg, mänd, lehis, kask ,haab, seedermänd, pohl, mustikas, kanarbik, põdrasamblik, leseleht, jänesekapsas, kanada tsuuga, ebatsuuga, sekvoia, lepp. Loomad: hunt, soobel, pruunkaru, põder, saarmas, jalgkakk, nugis, ilves, orav, jänes, grisli,
KALANDUS * Mis on majandusvöönd? 200 miili e 370 km pikkune mereala, kus riik võib arendada majandustegevust * Millised riigid müüvad oma kalapüügiõigust? Okeaania riigid, Namiibia, Angola * Kalarikkamad piirkonnad jõgede suudmealad, 30ndad laiuskraadid, külmade hoovuste piirkonnad * peamised kalapüügipiirkonnad põhjapoolkera rannikualad, Lõuna-Ameerika läänerannik *perspektiivsed kalapüügipiirkonnad lõunapoolkera * Suuremad kalapüüdjariigid: a) Euroopas Island, Norra, Suurbritannia b)Aasias Hiina, Jaapan, Filipiinid c) Ameerikas- Usa, Peruu, Tsiili * kalanduse vormid, nende iseloomustus: RANNIKUPÜÜK: kaluritel külmutusseadmetega laevad: minnakse merele nädalateks: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi: rannabaasis on kalurite ja nende perekondade elamud ning neid teenindav infrastruktuur. Ida-Aasia ja Kagu-Aasia OOKEANIPÜÜK: püügiga on seotud terve laevastik, kus peale püügilaevade on ka saaki töötlevad b...
Mis on loodusvööndid? · Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad. Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivd suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. · Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja eannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused. Ekvatoriaalne Vihmamets. · Ekvaatorilägedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu Aasias. · Iseloomustavad suurusi: 1. Kliima on aastaringselt soe ja niiske; 2. Sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); 3. Taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; 4. Taime ja loomaliike kõige rohkem; 5. Paljud linnud talvituvad vihmametsades; 6. Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. · Ekvaatoriaalne kliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. · Ööpäeva keskmine tem...
Geo kontrolltöö parasvöötme metsad, rohtla Okasmetsad: Okaspuude kohastumised: igihaljas, okkad takistavad aurumist, koonusekujuline et lumi libiseks maha, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitsevad pakase eest. Heletaiga: valgusrikas, kliima mandriline, külm ja kuiv, kasvavad peamiselt mänd ja lehis, pumad ja samblikud. Tumetaiga: tihe, varjuküllane, pime, paks mets, kliima merelisem, soojem ja niiskem, peamiselt kasvavad kuusk, nulg, tsuuga ja seedermänd, puhmad ja samblad. Mandriline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk. Lühikese suve ja õhukeste väheviljakate muldade tõttu ei ole seal eriti tulus elada, seega on see hõreda asutusega...
lume ja jääga. murenemine. Tähtsamad taimed neis vööndites: 1. Ekvatoriaalne vihmamets 2. Savann akaatsia, boabab. 3. Kõrb velvetsia, sukulendid, aaloe. 4. Vahem. põõsastik ja mets rosmariin, salvei , oliivipuu, korgitamm. 5. Rohtla tarn, puju, pojeng. 6. Parasvöötme sega- ja lehtmets kask, vaher, tamm, kuusk, mänd. 7. Parasvöötme mussoonmets liaanid 8. Parasvöötme okasmets - kuusk, mänd, tsuuga, sekvoia. 9. Tundra sablik, jõhvikas, sookail. 10. Jäävöönd - samblad / samblikud.
Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on libisev jääkate. Jäämägi on mandriliustiku murdunud tükk. Murenemine on temperatuuri Kliimavöönd Loodusvöönd muutumisel kivimite pragunemine. Polaarne Polaarkõrb,igijää. Tundra: 65-75º pl (P-Ameerika, Lähispolaarne Tundra Euraasia); lähispolaarne, talvel Parasvööde Okasmets, leht- ja arkt. õhumass, külm, kuiv, -15º - segamets, rohtla. -20º, suvel PÕM, jahe, niiske, Lähistroopiline Igihaljas mets ja polaarpäev, 10º, 150-400 mm. põõsastik, niiske Euroopa osa soojendab P-Atlandi lähistroopiline hoovus, Ameerika rannikut mets. jahutab Labradori hoovus; muld
MAAILMA METSAD OKASMETS Taiga- ehk okasmetsavöönd on suurima levilaga loodusvöönd Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub temperatuur ja sademete hulk tugevasti. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja kasvukoha suhtes. Seetõttu valitsevad erinevate piirkondade puurindes erinevad okaspuuliigid. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad, et vähendada aurumist. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks ja heledaokkalisteks. Tu...
o Kõvad lehtpuud-tamm, pöök o Tarbeokaspuud-kuusk, mänd lehis o Väheväärtuslikud lehtpuud-kask, haab, paju, lepp o Erikasutusega puud-hevea ehk kautsukipuu, korgipuu, datlipalm jt · Reegel: metsaraie=aastane juurdekasv · Metsatüübid: Metsatüüp Riigid(3-5),kus Peamised puuliigid Metsa iseloomustus, kasvab juurdekasv m3/ha Parasvöötme okasmets Venemaa Kuusk 1-2 m3/ha Rootsi Mänd Tarbeallikas Kanada Seeder Soome Nulg Norra Lehis Tsuuga+kitsa lehised puud(kask, paju, haab)
kasvavad igihaljad tammed, pöögid, magnooliad, kääbuspalmid, rododendron, kummipuu, mahagonipuu. Florida soodes kasvab sooküpress. Väga levinud on siinsetes metsades liaanid, mis end teiste suuremate puude ümber väänavad. Puurinde võrade all olevad taimed moodustavad enamasti hõreda põõsarinde ja hästi väljakujunenud puhma-rohurinde ning samblarinde. Mullad PARASVÖÖTME SEGA- JA PARASVÖÖTME OKASMETS LEHTMETS Nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad Pruunmullad – leedemullad. toitainerohked, Sademeid langeb piisavalt huumust. rohkem, kui jõuab Püsivad raua- ja auruda, vee ülejääk alumiiniumiühendid. imbub pinnasesse. USA lääneranniku alad
metall, Lihakari. KLIIMA TAIMED LOOMAD MULD INIMTEG. KK VARIA OKASMETS Parrasvöötme mandriline kliima, Okasmetsad, sood, Liigivaene, Paksu Leedemullad, Vähe sobivaid maid Külmade tõttu Kaevandatakse:Rootsis Okasmets e. taiga, Suvi jahe ja Higihaljadmännid, karvkattega kiskjad, Leedehorison e. põllumaaks, asenduvad maaki, Soomes vaske, niiske, Talv külm, Temperatuur ja kuus, nulg, lehis, Paiksed linnud väljauhte horisont, Metsandus, okasmetsad Siberis naftat., Kõige sademete hulk erinevates osades (kask, haab)
kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust, samuti ei saa tegeleda mägistel aladel põllumajandusega. Prantsusmaal on mitu suurt ja veerikast jõge: Seine, Loire, Garonne ja Rhône. Enamikku Prantsusmaast katab põllumaa. Suur osa maast on ka karjamaa ja mets. Suurim metsaala paikneb Põhja-Prantsusmaal, Püreneedest lõunas, Biskaia lahe ääres. Looduslikke karjamaid ja istandusi on vähe. Taimkattest moodustab suurima osa laialehine mets ja niit, seejärel mets ja põõsastik ning okasmets. Peamised metsatüübid on okasmets, lehtmets ja segamets. Väga vähesel määral on mäginiite ja tundralasid. Viimased asuvad peamiselt mägistes piirkondades, näiteks Alpidel ja Püreneedel. Prantsusmaa asub merelises parasvöötmes, ainult väike osa Lõuna-Prantsusmaast ulatub merelisse lähitroopilisse kliimavöötmesse. Parasvöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad
TUNDRAVÖÖND OKASMETS ROHTLA KÕRB-JA POOLKÕRB TROOPIKA 1.Madal temperatuur 1.Jahe niiske kliima 1.Kontinentaalne 1.Aurumist rohkem, kui 1. Kuum niiske 2.Aurumine väike 2.Sademed ületavad kliima sademeid. 2.Sademeid rohkem, kui aurumise 2Aurumine=sademed 2.Temperatuur kõrge aurumist Üles sulavas osas liig- Keerulise ehitusega Soodsad tingimused On kestnud kõige niisketes oludes väga mullad(niiskus). mulla tekkeks. kauem(2mil a).Mullakiht aeglane 6-10m. Aluste ja ränu vaene, Fe ja Al-oksiidide ...
4. Temperatuuri kõikumine 13°C 10°C 5. Aasta sademete hulk mm 611 mm 635°C 6. Sademete reziim Suvel ja sügisel Suvel ja sügisel sajab rohkem sajab rohkem 7. Kliimavööde Parasvööde Parasvööde 8. Loodusvöönd Sega- ja lehtmets Okasmets 4. Kliimategurid, mis mõjutavad linnade kliimat Kliimategur London Helsingi 1. Kaugus ekvaatorist määrab Parasvööde Parasvööde kliimavöötme 2. Kõrgus merepinnast 7m 51m 3. Kaugus ookeanidest, meredest 70 km Mere kaldal 4. Valitsevad tuuled Läänetuuled Läänetuuled 5
4. Temperatuuri kõikumine 13°C 10°C 5. Aasta sademete hulk mm 611 mm 635°C 6. Sademete reziim Suvel ja sügisel Suvel ja sügisel sajab rohkem sajab rohkem 7. Kliimavööde Parasvööde Parasvööde 8. Loodusvöönd Sega- ja lehtmets Okasmets 4. Kliimategurid, mis mõjutavad linnade kliimat Kliimategur London Helsingi 1. Kaugus ekvaatorist määrab Parasvööde Parasvööde kliimavöötme 2. Kõrgus merepinnast 7m 51m 3. Kaugus ookeanidest, meredest 70 km Mere kaldal 4. Valitsevad tuuled Läänetuuled Läänetuuled 5
Loodusvöönd Kliima iseloomustus ja mõju mulla Mulla veereziim Mulla Peamised horisondid Iseloomulikud Sobivus kultuuride tekkele paksus mullaprotsessid viljelemiseks Tundra Pikk külm talv, lühikese jaheda Liigniisked, igikelts takistab Õhuke AT-CG-Cd-D Gleistumine Vegetatsiooniperiood liiga suvega(t alla 10) läbiuhtelise veereziimi teket. 5-10 cm (igikelts) Turvastumine lühike ja külm, ei sobi igikelts ei sula, sademeid vähe kuid ka (solifuktsioon, põllumajanduseks. aurumine ...
6)INIMTEGEVUS kasutatakse looduslikke taimi ja ise teatud põllukultuure. (väetamine, maaharimine, reostamine, põlluharimine) MULLA PROFIIL mullahorisontide läbilõige lähtekivimist maapinnale. MULLA HORISONDID erineva koostisega, värvusega, mullakihid, mis kujunenud muldade arengu käigus MULLA TÜÜBID: 1)Tundra TUNDRAGLEIMULLAD savistunud, liigniisked, väheviljakad. 2) Parasvöötme okasmets LEETMULLAD suhteliselt väheviljakad 3)Parasvöötme segamets LEETUNUD MULLAD, PRUUNmULLAD 4)Parasvöötme lehtmets PRUUNMULLAD, KASTANMULLAD suht. Viljakad 5) Parasvöötme rohtla MUSTMULLAD väga viljakad 6)Lähistroopiline mets PUNAMULLAD suht. Viljakad 7) Kõrb ja poolkõrb KÕRBE HALLMULLAD väga väheviljakad 8) Savann SAVANNI PRUUNMULLAD suht.viljakad. 9) Ekvatoriaalne vihmamets LATERIITMULLAD väheviljakad
Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim- peenem pindmised murenenud kivim Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub. Sõltub kivimite mineraalsest koostisest, mullavee omadustest, murenemise ajast. Korrosioon- kivimipindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. Leostumine- lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast Mulla tekketegurid- Passiivsed: · Lähtekivim Aktiivsed · Reljeef · Kliima · Aeg · Organismid · Inimtegevus Huumushorisont- toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotaks...
Metsamajandus Maailma metsarikkamad piirkonnad Euroopas- Rootsi, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Rumeenia Maailmas- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, India Peamised metsatüübid Ekvatoriaalsed vihmametsad- Suurtel aladel Lõuna- Ameerikas, Aafrikas, Kagu- Aasias. Aastane juurdekasv on väga suur- kuni 50m3/ha. Enamasti koosnevad majanduslikult väheväärtuslikest puuliikidest. Niiske lähistroopika metsad- Peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv. Kuiva lähistroopika metsad- Madal tootlikkus, aga väärtuslik koosseis Vahemeremaades, USA- s. Parasvöötme okas- ja lehtmetsad- Kasvavad aeglaselt ja on suhteliselt hõredad. Koosnevad vähestest puuliikidest, kuid enamusi kasutatakse tarbepuiduna, väike aastane juurdekasv. Metsade majandamise põhimõte Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus m...
............................ 1 Rootsi põllumajandus..................................................................................................................2 Kasutatud materjalid................................................................................................................... 3 1 Rootsi põllumajandus 1. Looduslikud eeldused Rootsi asub Skandinaavia poolsaare idaosas. Üle poole maast katab okasmets. Põllud hõlmavad ainult 8 % maast. 60 % põldudest asub Lõuna-Rootsis. Rootsi asub lähispolaarses vöötmes, jahedas- ja mõõdukas parasvöötmes. Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse läheduse tõttu on kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias samadel laiuskraadidel. Sademete hulk on umbes 1000 mm aastas ja temperatuuri keskmine on 3ºC. Vegetatsiooni periood on lühike ja on võimalik saada 1 saak aastas. Niisutamine pole vajalik, küll aga kuivendamine
veeta 6 Kuidas maailmametsad jagunevad? Täienda sektordiagrammi! (7p) 7 Mis erinevus on tihumeetril ja ruumieetril? Tihumeeter on 1m3 puhta puidu maht ilma koore ja õhuvahedeta, ruumimeeter on 1m3 ritta laotud halgudelt mõõdetud metsamaterjali kogus koos koore ja õhuvahedega. 8 Täida puuduvad metsatööstuse klastri osad! (8p) 9 Iseloomusta antud metsatüüpe! (6p) Metsatüüp Levik Puuliigid Juurdekasv Okasmets Eesti, Rootsi, Harilik mänd, 1-5 m3/ha a Kanada, Soome, ebatsuuga, nulg, Venamaa harilik kuusk Lähistroopika Brasiilia, Eukalüpt, palmid 10-20 m3/ha a mets Austraalia
PEDOSFÄÄRI KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Mulla tähtsus: Taimed kinnutuspinnas Taimede kasvupinnas Loodusfilter Elupaik mullaorganismidele Olulisem tootmisvahend põllumajanduses Mullatekketegurid: Lähtekivim Kliima Aeg Inimtegevus Mullaorganismid Reljeef Taimed Mulla tekketegurid jagunevad omakorda kaheks : AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID o Kliima o Mullaorganismid o Inimtegevus PASIIVSED MULLATEKKETEGURID o Lähtekivim o Reljeef o Aeg (mulla vanus) Mulla vanus sõltub: Mullaprofiilist Horisontidest Lähtekivimitest Peamised mullas toimuvad protsessid: Leetumine Leostumine Kamardumine Gleistumine Soostumine Sooldumine Mulla koostis: Tahke osa Mineraalne osa Orgaaniline Vesi Õhk Mullahorisondid O- Kõduhorisont ...
METSAMAJANDUS JA TÖÖSTUS Näitajad metsavarude suuruse hindamiseks: o pindala (%) 48,7% Eesti o puiduvaru (kuupmeeter) o aastane juurdekasv puidul (kuupmeeter/ha) aastas tohib metsa maha võtta nii palju, kui juurde kasvab Peamised metsatüübid NIMETUS RIIK PUUDE NIMETUS AASTANE JUURDEKASV OKASMETS Venemaa, Kuusk, mänd, 12 kuupmeeter/ha Kanada, USA tsuuga, ebatsuuga, nulg, lehis, araukaaria LEHTMETS LõunaRootsi kuni Tamm, pöök, 1020 Uurali mäestik, vaher, kollane kuupmeeter/ha USA, Lääne kask, hikkoripuu, Euroopa ...
Vähe kahepaikseid, levivad seemnetest ja pähklitest toituad loomad 3) Traditsioonilised tegevusalad Põllumajandus, mäetööstus, kalandus 4) Kultuurtaimed Nisu, rukis, oder, kartul PARASVÖÖTME OKASMETS 1) Taimestiku eripära Okaspuud, palju on soid 2) Loomastiku eripära Loomastik on liigivaene 3) Traditsioonilised tegevusalad Metsandus, kalandus, jahindus 4) Kultuurtaimed Kartul, oder TUNDRA 1) Taimestiku eripära Maapinda katab sammal-samblik ja puhmastaimed 2) Loomastiku eripära Vähe loomi, need vähesed jaotatakse paikseteks ja rändasukateks 3) Traditsioonilised tegevusalad Küttimine, põhjapõtrade karjatamine, kalandus 4) Kultuurtaimed
liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike ja raiutakse eelkõige väärispuude saamiseks. Niiske lähistroopika mets - aastane tootlikkus 15-20m3/ha, okaspuud, lehtpuud, väärispuud. Kuiva lähistroopika mets - madal tootlikkus, vähe säilinud, keskkonnakaitselne tähtsus. Parasvöötme lehtmets kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv, liigiliselt mitmekesised, puit läheb mööblitööstusele. Parasvöötme okasmets - ulatuslikul territooriumil, väikese juurdekasvuga aastas, suhteliselt hõredad ning vähe puuliike ja enamasti kasut. Tarbepuiduks. 3 kalanduse vormi ja iseloomustus? 1)Rannikupüük- kalurid elavad rannikut palistavates kalurikülades ja püüavad väikeste paatidega kala. Kala töötlevad ise või annavad väikestele tehastele ning ei kalasta rannikust kaugel. 2)Ookeanipüük- püütakse rannikust kaugel, püügile tuleb saata terve
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, Taimestik puudub, antarktiline ümbruses puuduvad vaal, pingviin, kotik, esinevad samblikud plankton Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud Euraasia polaarrebane, kanarbik, kukemari põhjaosas lumekakk, polaarhunt vaevakask Okasmets Parasvööde Parasvöötme Leetmullad Pruunkaru, hunt, põder, Mänd, kuusk, leh...
Loodusvöönd Kliimavöönd Paiknemine Mullastik Taimestik Loomastik Inimtegevus Keskkonnaprob. Jäävöönd Polaarne Pooluste Puudub Seened, Jääkaru, Polaar jaamad, Liustike sulamine, (Jää - ja ümber (igi-jää ja vetikad, pingviin, maavarade osooniaugud, Külmakõrbed) lumi) samblikud, hülged, kaevandamine, reostus bakterid veelinnud, küttimine vaalad, morsk Tundrad Lähis Põhja igikelts Samblad, Lumekakk, Põhjapõtrade Reostus, heitgaasid arktiline poolusel madalad lumepüü, kasvatus, ja...
Lehed muutuvad okasteks; kakk; kooniline võra; igihaljad; Siberi lehis; mustikas; pohl; põdrasamblik; kuusk; mänd; nulg; Metsade langetamine; maavarade kaevandamine; kuivaperioodil võivad äikesega tekkida metsatulekahjud; Parasvöötme okasmetsad Taiga on okasmets eelkõige Venemaal. 1. Tumetaiga kuusk, nulg 2. Heletaiga mänd, lehis, seedermänd Igikelts on igikülmunud pinnas mõnest meetrist mitmesaja meetrini. Kirsmaa on igikeltsa alad maailmas (25% maismaast). Leedemullad kujunevad välja tingimustes, kus sademete hulk ületab aurumise. Toitainetevaesed. Esineb hele väljauhtehorisont. Puis- ja lagesood tekivad jõelammidel ja nõgude soostumisel, ka järvede kinnikasvamisel. Kühmusood ehk palsad on sood igikeltsa aladel.
PÕHJAPÕDER MÕÕTMED Tüvepikkus 185220 cm. sabapikkus 1015 cm, õlakõrgus 82120 cm. kehakaal isastel 70150 kg, emastel 40100 kg. sünnikaal 48 kg. Õlakõrgus on 110140 cm. ELUPAIK Põhjapõdra levilaks on Euraasia ja PõhjaAmeerika põhjaosa Euraasia põhjapõtru nimetatakse porodeks, PõhjaAmeerika metsikuid põhjapõtru kaributeks. Elupaigaks on okasmets, tundrud, alpiinne ja arktiline tundra. Osa asurkondadest rändab: suveks lagetundrasse ja talveks metsatundrasse. JALAD pikk kere ja kael, jalad suhteliselt lühikesed. eriti lühikeste jalgadega põhjapõdrad elavad teravmägedel. Põhjapõdra keskmiste varvaste sõrad on suured, laiad ja kühvlina kõverdunud. kaks sõrga koos moodustavad nagu suure lusika, millega on hea lund kraapida. Teravmägede põhjapõdrad Põhjapõdra sõrg KARVASTIK
http://lemill.net/content/pieces/uppiece.2010-10-29.2034168275 Geograafiline asend Kõrgusvööndilisus asub nii põhjapoolkeral kui ka lõunapoolkeral. Asukohad: Põhja- ja Lõuna- Ameerika äärealad, Aasia sisealad, Aafrika ja Põhja- Euroopa. Kliimavööde Tippude suunas vahelduvad üldjoontes samad loodusvööndid, mis leidub ka tasandikel. Nendeks on ekvatoriaalne vihmamets, troopiline ja lähistroopiline taimkate, leht- ja segamets, okasmets, mägitundra ning igijää ja lumi. Kõrgusvööndilisus paikneb põhimõtteliselt igas kliimavöötmes. Peamiselt ekvatoriaalses kliimavöötmes, troopilises ja lähistroopilises vöötmes ning parasvöötmes. Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://y.delfi.ee/norm/contest/15/370621_MEIKGA
aastane juurdekasv suur, koosnevad väheväärtuslikest puuliikidest Lähisekvatoriaalne mets: väga väärtuslikud metsad, väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud liigid Vahemerelised hõrendikud: küllaltki madal tootlikkus; Vahemeremaades, USA-s, Austraalias Niisked lähistroopilised metsad: kasvavad peamiselt okaspuud, aastane juurdekasv suht suur Parasvöörme leht-ja okasmets: okasmetsad- suhteliselt hõredad, kasvavad aeglaselt, väike aastane juurdekasv. Lehtmetsad on tootlikumad, kui okasmetsad, liigiselt mitmekesisem 10.Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid. Intensiivne raie, öosüsteem hävineb, palju raiudes tekib korrosioon Mõisted: agrokliimavööde, vegetatsiooniperiood, agrotööstuskompleks, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, loomavabrik,
Pedosfäär biosfääri osa, mis hõlmab maa pindamist kihti ning, kus tekivad mullatekke protsessid. Pedosfääri reguleerivad bio-, geokeemilised ainetegurid. Mulla tähtsus : *loodusvara *tootmisvahend põllumajanduses *võtab osa ökosüsteemist *filtreerib vett Koostis : ELUS ELUTA *bakterid *mullavesi *seened *mullaõhk *väikesed imetajad *mineraalne osa kivimitest *orgaaniline osa ehk kõdu ja huumus taimedest Lähtekivim maapinnale kõige lähem kivim, millele muld tekib Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub Füüsikaline murenemine ehk rabenemine -> temperatuuri muutmumise mõjul Keemiline murenemine ehk porsumine -> kivimite keemilise koostise muutumise mõjul Korrosioon kivimi pindade uuristumine...
· Naabrid on lõunast Taani, läänest Island. Maismaapiiri omab Rootsi, Soome ja Venemaaga Rahvastik · Norrakad moodustavad 88,6% kogu rahvastikust ja immigrandid 11,4% · Rahvastik paikneb ebaühtlaselt- umbes pool rahvstikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul · 77% rahvastikust elab linnades · Keskmine eluiga meestel 77,4 ja naistel 82,9 aastat Loodus · Mets katab Norrat peaaegu mandriosa lõpuni ning 90% sellest on okasmets · Suure osa territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra · Looduses leidub raua-, titaani-, nikli-, vase- ja tinamaaki · Norra on järvederikas maa 4,7% kogu pindalast · Sügavale mägisesse loodusesse tungiv meri moodustab maailmakuulsad Norra fjordid · Fjordi kallastel asuvad joad, tuntumad neist Seitse Õde ja Kosilane Seitse õde Trollsveggen · Pikim püstloodis kaljusein Euroopas · Kõrgus orust kaljuseinani on
Okasmetsad Hanna-Mary Suits Asend • Okasmetsad on enim levinud Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; • Okasmetsavöönd on suhteliselt noor, tekkinud 10 000 aastat tagasi. KLIIMA • Neli aastaaega • Suvi on jahe ja niiske. • Talv on külm • Sajab mõõdukalt kogu aasta jooksul. • Kõige lumerohkem vöönd. • Lumi katab maad kuni 7 kuud aastas. • Sademeid on aastas 400-1000mm Lumerohke talv. Veestik • Okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. • Siin pildil on Venemaa jõgi Vasjugan. Mullastik • Okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. • Mulla paksus kuni 1m. Taimed Kanarbik. Lehis. Mänd ...
a) Toituvad peamiselt vihmaveest, aasta ringi veerohked. 7) Maarijärved kunagiste vulkaanide kraatrites peaaegu täiesti ümarad järved. Loodusharuldused, kaitse all. 8) Lõuna-Euroopa lähistroopikavöötmes on vetevõrk hõre. a) Talvel on jõed veerikkad. b) Suvel kuivavad jõed peaaegu täielikult ära. 4. Euroopa loodusvööndid + peamised tunnused ning paiknemine. 1) Tundra. a) Island. 2) Okasmets. a) Soome. b) Rootsi. 3) Segamets. a) Eesti. b) Läti. c) Leedu. 4) Lehtmets. a) Inglismaa. b) Saksamaa. c) Holland. 5) Vahemereline mets ja põõsastik. a) Malta. b) Itaalia. 6) Metsastepp. a) Slovakkia. 7) Rohtla. a) Venemaa stepp. b) Põhja-Ameerika preeria.
suvel. 2. Kliima üldiseloomustus : keskmine õhutemperatuur suvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja valdkond. Valitseb lähisarktiline, jaheda suve ja pehme talvega niiske merelinekliima. Keskmine temperatuur on juulis 10-12 ºC . Sisemaal on talvel keskmine temperatuur -5 kuni -10 ºC. Lõuna- ka läänerannikul sajab 1000-1500mm, mäenõlvul üle 2000, suurte liustike lagedel 4000 ja põhjarannikul vaid 450- 650 mm/a. Metsatundra, okasmets. Lähisarktiline vööde. 3. Kuidas mõjutab kujunenud kliimat geograafiline asend (ookeani või merede suhtes jm). Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talv suhteliselt pehme. 4. Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega. Millest tulenevad erinevused (sarnasused)? Norra keskmine sademetehulk on 250-1000mm. Keskmine temperatuur jaanuaris 0 ºC kuni -16 ºC, juulis 0 ºC kuni 16 ºC. Eesti keskmine sademetehulk aastas on 500-1000mm
tundmatuseni. Kuna maapind kerkib, siis muudavad ka suured järved oma kuju. vesi valgub enam järvede lõunapoolsetesse otstesse ja ujutab üle järveäärsed madalad alad. Sinna tekivad ulatuslikud sood. Tulles maastiku muudete juurest loomade ja maapinnale kinnitunud taimede levikule on Eestis algselt paiknenud põhjapõdrad ja teised polaarloomad, just seetõttu, et jääaja lõppedes tekkis Eestis kõigepealt kõle tundramaastik. Taolise maastiku asemele tekkis pikkamööda okasmets, kuhu paiknesid põder, tarvas, piison, hirv, metssiga, ulukhobune jne. Ligikaudu 7500 aasta eest hakkas kliima kiiresti soojenema ja järgnevaks kolmeks aastatuhandeks said valdavaks laialehelised metsad. Sealtpeale on kliima siin olnud üsna tänapäevane, kord veidi soojem, kord külmem. Vanimad tõendid Eesti alade inimasustuse kohta pärinevad Sindi lähedalt Pulli külast, kust on leitud tulekivist ja lust esemeis. Seal elasid inimesed umbes V|| aastatuhandest eKr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
