Tallinna Tehnikagümnaasium Eesti luhad ja lammid Referaat Koostaja: Kätlin Tiigi 10c Juhendaja õp. Kersti Veskimets Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................lk 2 Üldiseloomustus........................................................................lk 3 Abiootilised tegurid.................................................................lk 3 Valgus..........................................................................................lk 3 Ultraviolettkiirgus........................................................................lk 4 Infrapunane kiirgus...........................................................................lk 4 Õhuniiskus..................................................................................lk 4 Kitsa ökoamplituudiga liik..........................................
keskmiselt lagunenud Keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) Mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,8- 6,5) Alaliselt veega küllastunud põhjaveelise toitumisega üleujutatav Võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas kuna liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Nõod Madalad tasandikud Jõgede ja ojade lammid Mikroreljeef keskmiselt mätlik Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole(57%) Eestis on järel 25 000 ha madalsoid (neist ligikaudu 5000 ha madalsoometsad)
Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenedes jäävad veevabaks varasemad jõe põhjad moodustades astmelisi pinnavorme. Meretekkelised Kujunevad lainetuse tegevusel rannikutel *) Kulutuslikud Järskrannikutel, kus lained jõuavad randa suurel kiirusel, mille tegevusel toimub ranniku purustamine ja järskude astangute tekkimine. Avanevad pealiskorra settekivimid. Levivad põhjarannikul.
Euroopas on temperatuur kõige rohkem tõusnud lõunapoolsetes ja arktilistes piirkondades; sademete hulk on kõige rohkem vähenenud Lõuna-Euroopas ning suurenenud põhja- ja loodepiirkondades. Kliimamuutusest on eriti haavatavad järgmised Euroopa piirkonnad: Lõuna-Euroopa ning Vahemere piirkond (kuumalainete ja põudade tugevnemise tõttu); mägised alad (lume ja jää suureneva sulamise tõttu); rannikuvööndid, deltad ja lammid (meretaseme tõusu ning tugevate vihmade, üleujutuste ja tormide sagenemise tõttu); Muutused kliimas võivad meile juba mõnekümne aasta pärast tuua kordades rohkem üleujutusi ja torme ning sadu liigsurmasid aastas. Tulevikus ei peaks inimesed tänase tegevusetuse pärast kannatama. Me tarbime neid ressursse, mis meil on ja ei mõtle väga selle peale, et neid ressursse hoida ka tulevastele põlvedele.
Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenedes jäävad veevabaks varasemad jõe põhjad moodustades astmelisi pinnavorme. Meretekkelised Kujunevad lainetuse tegevusel rannikutel *) Kulutuslikud Järskrannikutel, kus lained jõuavad randa suurel kiirusel, mille tegevusel toimub ranniku purustamine ja järskude astangute tekkimine. Avanevad pealiskorra settekivimid. Levivad põhjarannikul.
* Temp. suured muutused, * Veis, CO2. Organismide jäätumine. jäägid. * Erineva koostisega kivimid * Lubjakivi, kivisool. * Kuiv, jahe kliima, ka kõrbes, * Niiske ja soe kliima. kõrgmägedes. 7. VOOLAV VESI * Kulutab (jõesängid, kärestikud, joad, uhtorud); * Kannab materjali edasi; * Kuhjab materjali (lammid, deltad). erosioon - pinnase ärakanne tuule või vooluvee poolt. uhtorg - voolava vee poolt tekitatud järskade nõlvadega lõhe maapinnas. LAINETE TUGEVUS * Lained kulutavad - tekivad järsakud ja pangad; * Lained kuhjavad - tekivad rannavallid ja maasääred.
Kuidas antud kooslus tekib? Lammimetsadeks nimetatakse jõgede orge ja nõgusid, järvede kaldaosi, mis on perioodiliselt või pikemat aega tulvaveega üleujutatud. Neile on omane lame põhi ja mõnikord jõesängiäärne kõrgem osa ehk kaldavall. Mullastik Mullad on seal huumusrikkad, suure mineraalainete ja lämmastikusisaldusega. Kaldavallidel esineb ka suuremaid kruusatükke, mis on toodud sinna jää sulamisega Veereziim ja toitainete sisaldus Kevadiste üleujutuste ajal on lammid üleujutatud. Vee taandudes püsib muld üsna niiske. Kõrgema reljeefi tõttu vabaneb kaldavall kiiremini üleujutuste alt, mistõttu on seal vähem niiskust mullas. Vesi toob väga palju toitaineid, mis ladestuvad tulvavee kadudes. Soolsus ja happesus Soolsus on väga väike Happesus on väga madal, pigem neutraalne Päikesevalgus Kuna puurinne on üsna hõre, paistab palju valgust rohurindele Tänu toitainete rikkusele ja päikesevalgusele on rohurinne lopsakas
suurim on Loodi looduspark. Pinnamood Sakala kõrgustik on pinnamoelt orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa, kuid maastik on vahelduv ja eriilmeline.Ürgorud koos külgorgudega moodustavad orustikke.Mitmed peaorru sisse tungivad liustikukeeled on muutnud nad lõiguti orundilaadseks.Ürgorgude hulgas on nii pikki orge kui ka uurakuid ja jäärakuid.Vanades orgudes on allikad tekitanud allikasoid ja allikalubjast ebaterrasse.Samuti on vanades orgudes metsakasvanud veerud ning soostunud lammid. Suurimad orundid on Tänassilma-Viljandi-Raudna ürgorg, Karksi ürgorg, Kõpu-Õisu ürgorg, Tääksi ürgorg, Ärma ürgorg, Õhne ürgorg, Tarvastu ürgorg ja Loodi–Sinialliku ürgorg. Põhjaosa reljeef on vahelduv astangute, voorede, ooside ja moreenkuplitega. Kesk- ja lõunaosa on künklik moreenmaastik. Kõrgustiku lõunaosa nõlv liivane kaldtasandik. Sakala kõrgustik paikneb Devoni liivakivil. Jääajal kõvasti kulutatud aluspõhjale on jäänud viimasest liustikust
A D U S Balti paisjääjärve lame rannavall Tandemäel (Eesti geoloogiline baaskaart.Seletuskiri 2005) veelised: alluviaalsed: jõevee setted M deluviaalsed: nõlvadelt uhutud setted orud, lammid A A T E A D U S Kanjon: on piklik sügav ning kitsas järsuseinaline org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite M
[1]Kõige suurem äravool maailmas on Amazonases, Eestis on kõige veerohkem Narva jõgi. vooluhulk - vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.Mõõdetakse jõe suudmes (m³/s).Reeglina on jõe vooluhulk aasta jooksul ebaühtlane, jõe toitumisest sõltuvate maksimumide ja miinimumidega.Vooluhulga muutumine aasta jooksul põhjustab veetaseme kõikumist veekogudes. lamm- üleujutustasandik on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Koosneb jõe poolt mahajäetud setetest. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Põhjavesi e. maapinnaalune vesi e. maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. mod. peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage. Pinnavesi- mod. Maa pinda kattev vesi.Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. filtratsioon- millegi eraldamine või liikumine mingis keskkonnas.Vedeliku või gaasi liikumine looduslikus poorses keskkonnas, nt pinnases.
paekalda) ja neotektoonilise maatõusu poolt. Paekallas määrab ka jugade asukoha. Lääne-Eesti tasandikulised jõed on ühtlase languga, suurema languga lõikude paiknemist määravad tektoonilised rikked ja nüüdisaegsed maakoore liikumised. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusad pikiprofiilid, mis on kujunenud aluspõhja reljeefi ja nüüdisreljeefi mõjul. 35. Mis on lamm? Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt maha jäetud setetest. Lammid kujunevad tavaliselt jõe alamjooksul, kus on valdavaks küljeerosioon, mistõttu on jõgi väga looklev ehk meandreerunud. Jõe orus võivad esineda oru terrassid, mis on kunagiste lammide jäänukid. 36. Selgita oruterrasside teket. Oruterrassid tekivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Oruterrassid on jõgede kunagised lammid. 37. Iseloomusta Eesti jõgede veereziimi.
Reovee puhastamine:1)mehaaniline puhastamine- selle käigus eraldatakse reoveest ujuv praht ja muud jämedad tahked osakesed, naftasaadused või muud õliproduktid, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja. 2) Bioloogiline puhastamine: mikroorganismid lagundavad reovees olevat orgaanilist ainet 3) Keemiliselt puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. 4) Looduslähedased puhastusvõtted-biotiigid, puhastuslodud ja pinnasfiltrid, ka looduslikud märgalad, nagu lammid ja taimestikurikkad lodud. Merekonventsioonid ja kokkulepped: 1970-merekaitse üldleping, merekk reostamise vähendamine nii rannikult kui laevadelt merre lastavate reoainetega; 1974- konventsioon, rahvusvaheline koostöö Läänemere kaitseks reostuse eest, selle elluviimiseks loodi töökomisjon HELCOM. ; 1970- Gdanski konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitmises Läänemeres ; Ramsari rahvusvah. Tähtsusega märgalade konventsiooni eesmärgiks on
iii. Rohukonn (Rana temporaria) iv. Tiigikonn (Rana lessonae) v. Veekonn (Rana esculenta) Kahepaiksete elupaikadeks on: rannikud ja kaldad (R), luited ja liivikud (L), rannaniidud (Nr), inimmõjul tekkinud ruderaalalad, klutuurmaistu (I), ajutised (efemeersed) veekogud (Ve), järvede ja jõgede kaldad (Rj), järved (seisuveelised veekogud, sh tehisveekogud) (Vä), metsad (M), põõsastikud (P), pargis, aiad, õues (Ia), niidud (N), lammid (A) ja sood (S) [1]. Ohustatus Eestis Kahepaikseteliigid esinevad piiratud alal väikesearvuliste ja sageli isoleeritud asurkonadena ning nii on nad looduslikest ja inimtekkelistest muudatustest kergesti mõjutatavad. Eelkõige ohustab kahepaikseid nende sigimisveekogusid muutvad tegurid. Ohtutegurid, mis piiravad kahepaiksete levikut on: põllumajanduslik tegevus (P), veekogude ohustamine (V), häirimine
.. *Tundrataimed: vaevakask, rabamurakas, kivirikud, ubaleht,... *Soostumine: soosamblad jt. sootaimed *Puud ja metsastumine kask, kuusk, mänd,... *Siseveetaimed: kuuskhein, jõgitakjas, vesikupp *Puistu muutumine: kuusk, mänd, kask, kadakas, haab 2) Varaholotseeni taimkate (10 000- 9000 a. tagasi) (kliima kuivem ja soojem) *Puistu muutumine: kask, mänd, haab, saar, jalakas,... *Veetaimed: vesikupud, vesiroosid,... *sood (turbasamblad, hundinuiad,...) ja lammid (lepp, künnapuu,...) *lubjalembesed taimed: leesikas, lõikeheinad,... *metsamarjad: pohl, mustikas,... *samblikud 3) Keskholotseeni taimkate (8000- 2500a. tagasi) (kliima niiskem ja soojem ) *rabade kujunemine *puistu muutumine: lepp, kuusk, mänd, tamm, jalakas, pöök, vaher, pärn, *niitude kujunemine (looalad, rannaniidud, liivikud, metsade asemele) 4) Hilisholotseeni periood (algas 2500 a. tagasi) ( kliima jahedam ja niiskem)
Lamminiidud Lamminiidud ehk luhaniidud on üleujutatud kohad jõgede, järvede, ojade lammidel. Kuhjuvad setted muudavad lammimullad viljakaks ja luha viljakuse aluseks on jõeuhtega kantud toiteelemendid (Paal 1997). Lamminiidud on enamasti alguse saanud inimtegevusest lammimetsade maharaiumisele on järgnenud niitmine ja karjatamine. Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslikud tingimused on kujundanud luhtade omapärase taime- ja loomakoosluse (Mägi 2005). Käsitlevad Rannapungerja lammid on parasniisked ning korrapäraste üleujutustega, mis asuvad gleistunud lammimuladel (Ag) ja lammi-gleimuldadel (AG) (Maa-amet). Klassifikatsiooni alusel kuuluvad nad seega aasrohumaade tüüpi ning võib eeldada, et kuivade aasade alla, kus esineb suure kasteheina kooslus viljakal kaldalammil (Kukk 2004). Paal aga klassifitseeriks parasniisked Rannapungerja lamminiidud niiske lamminiidu kasvukohatüüpi.
Lääne-Eesti tasandikulised jõed on ühtlase languga, suurema languga lõikude paiknemist määravad tektoonilised rikked ja nüüdisaegsed maakoore liikumised. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusad pikiprofiilid, mis on kujunenud aluspõhja reljeefi ja nüüdisreljeefi mõjul. 36. Mis on lamm? (teke; veereziimi, mullastiku, taimestiku eripära) Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt maha jäetud setetest. Lammid kujunevad tavaliselt jõe alamjooksul, kus on valdavaks küljeerosioon, mistõttu on jõgi väga looklev ehk meandreerunud. Jõe orus võivad esineda oru terrassid, mis on kunagiste lammide jäänukid. 37. Selgita oruterrasside teket? Oruterrassid tekivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Oruterrassid on jõgede kunagised lammid.
26. Miks puhuvad eestis kõige sagedamini läänekaare tuuled? Sest eesti asub läänemere rannikul, olles avatud valitsevatele läänekaare tuultele. 27. Kus tekib talvine lumikate Eestis kõige varem? Kus sulab lumikate kõige hiljem? VEESTIK 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? Veestiku moodustavad pinnaveekogud (ookeandi, mered, järved, jõed,ojad, veehoidlad, kanalid, tiigid, kraavid), suured märgalad (sood, lammid, padurannik), jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 1. Pinnaveekogud, jääkilbid ja liustikud, maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Mered ja suured järved vähendavad aasta temp amplituudi ning ühtlustavad kliimat. sammuti jõed ja järved niisutavad maapinda millest sõltub maa ala viljakus 3. Sisemered vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Länemeri ja Vahemeri (Liguuria, Türreeni, Aadria, Joonia, Egeuse, Marmara) 4
28. Mis on lamm? (teke; veereziimi, mullastiku, taimestiku eripära) metsaks. Niitmine ja karjatamine toimib kooslusele samamoodi nagu looduslikud tegurid, näiteks suured Lamm (ka üleujutustasandik) on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lamm koosneb alluuviumist ehk rohusööjad loomad või tuli. Seetõttu saavad poollooduslikes kooslustes hakkama paljud looduslikud taime- jõe poolt mahajäetud setetest. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Valdavaks on küljeerosioon, ja loomaliigid, kes kultuurkooslustes vastu ei peaks. Tugevam inimmõju, näiteks rohukamara mistõttu võivad lammi omavad jõed olla väga looklevad ehk meandreerunud. ümberkündmine, väetamine või mürgitamine, kahandab liigirikkust tunduvalt. 29. Selgita oruterrasside teket? 37. Millal leidis aset
aastal. ("Eesti punane raamat"1998, lk 9) Viimane raamat ilmus 2008.aaastal.(wikipedia) Eesti punasesse raamatusse kantud elustikuvormid: seened, samblikud, vetikad, sammaltaimed, soontaimed, selgrootud ja selgroogsed. Ohustatuse kategooriad: hävinud või tõenäoliselt hävinud, eriti ohustatud, ohualtid, haruldased, tähelepanu vajavad ja määratlemata. Elupaikade jaotus: metsad, põõsastikud, sood, niidud, rannikud ja kaldad, lammid, kaljud, loopealsed, luited ja liivikud, 4 veekogud või inimmõjul tekkinud ruderaalalad. ("Eesti punane raamat"1998, lk 12, 14,16) 1998.aasta raamatus oli seeneliike 91, samblikuid 110, selgrootuid 490, limuseid 39, putukaid 314, mardikalisi 132, kiletiivalisi 57, selgroogseid 101, kalasid 25, kahepaikseid 5, roomajaid 1, linde 56, imetajaid 17. ("Eesti punane raamat"1998) Ökosüsteem Kunagi kaua aega tagasi oli inimese mõju keskkonnale väga väike ja kohaliku tähtsusega.
Enamlevinud on happeliste reovete neutraliseerimine ja mürgiste ühendite oksüdeerimine klooriühendite või osooni abil. Bioloogiliselt puhastatud veest saab veel täiendavalt eemaldada P- ja N ühendeid, et vähendada veekogude veekogude reostamist biogeenidega. Väikese reoveehulga puhastamiseks saab kasutada looduslähedasi puhastusvõtteid. Sellel otstarbel rajatakse biotiike, puhastuslodusid ja pinnasfiltreid; samuti saab kasutada looduslikke märgalasid nagu lammid ja taimestikurikkas lodud. Põhimõttelist erinevust looduslike ja tehislike biopuhastuste vahel ei ole. Looduses toimub orgaanilise reostuse lagunemine keemilistes ja bioloogilistes protsessides aeglasemalt kui tehispuhastites. Samuti sõltub puhastuse efektiivsus looduslikes süsteemides ilmastiku sesoonsetest muutustest. Tehisseadmetest on tingimused aasta läbi enam- vähem ühesugused.
tavaliselt ääreni vett täis. Sälkorg sängorust sügavam, V-kujulise lõikega, mida vesi täidab vaid osaliselt. Esineb suure langusega aladel, kus põhjaerosioon on ülekaalus. Moldorg sälkoru põhja ja küljeerosiooni tasakaalustamisel tekib Ukujulise ristlõikega org. Enamus Eesti jõgesid. Lammorg madalate kallastega org. Tekib moldorgude arengu jätkudes, kui küljeerosioon saavutab ülekaalu. Emajõgi. Lammoru juurde kuuluvad elemendid on meandrid, soodid, lammid, kaldavallid ja jõeoru terrassid. (õpik lk 30) Kanjonorg järskude, kohati püstiste astmeliste veergudega orud. 4. MERETEKKELISED PINNAVORMID Murrutuspangad, rannajärsakud, rannabarrid, maasääred, rannavallid. (õpik lk. 31) 5. PÕHJAVEETEKKELISED PINNAVORMID Kujunevad siis kui pinna ja põhjavesi lahustab kivimeid, mille tagajärjel tekivad maapinnal lõhed ja varingud, seda protsessi nimetatakse karstumiseks. Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa
mille kallastel on valdavalt lamminiidud. Rabade vahelised alad on kaetud metsamassiividega. Tähelepanu väärivad alal esinevad lammi- ja lodumetsad (Lapp, 2001). Perioodiliste üleujutuste viljaka toime tõttu olid praktiliselt kõik siinsed jõelammid kunagi kasutusel luhaheinamaadena, millele andsid kauni maastikulise ilme põlistammed. Kevadisel tulvaperioodil on jõelammid linnurikkad, kuid haudelinnustik on seal üsna vaene. Soomaa soised metsa ja lammid on väike-konnakotka, musta- 11 toonekure armastatud elupaigaks, soosaartel pesitseb kaljukotkaid. Haruldastest imetajatest leidub Soomaal lendoravat ja laane-karihiirt (Kuresoo, 1998). Endla soostik Pandivere kõrgustiku servaalal asuv 8050 hektari suurune soostik on Eesti kõige paremini uuritud sookompleks (Kuresoo, 1998). Tänaseks on mõistetud, et veeküllus on sealse looduse suurim väärtus
veesegunemine lakkab. Sellist kihti, kus vee t° kiiresti kahaneb nim hüppekihiks e. termokliiniks. Sellest sügavamal on t° ühtlaselt madal kuni maailmamere põhjani, umbes +4°C. Maailmamere pinnakihis, kus toimub fotosüntees on vees lahustunud hapnikusisaldus körgem. Pöhjas on lahustunud hapniku sisaldus madalam. Vee liigid- Põhjavesi, pinnasevesi, mullavesi, pinnavesi Veelised pinnavormid- alluviaalsed: jõevee setted; deluviaalsed: nõlvadelt uhutud setted; orud, lammid. Mariinsed, limnilised: rannavallid, rannaastangud, kaldvallid. Sulfosioonilised: põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakanne. Veeringe Eluta looduses toimub veeringe päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Väikese veeringe- Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja aur kandub atmosfääri., kus ta temperatuuri languse, aurukontsentratsiooni suurenemise tagajärjel kondenseerub taas veeks ja tekivad sademed. Vesi langeb
sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu õhtlases veekihis. Koosneb peamiselt liivadest fluvioglatsiaalne delta: sarnane sanduriga settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites. moreentasandik - valdavalt moreenist koosnevad lainjad tasased moreeniga kaetud pinnavormid moreenküngas, rannavallid - moreenist koonsevad vallid orud veelised setted alluviaalsed: jõevee setted deluviaalsed: nõlvadelt uhutud setted orud lammid kajon on piklik sügav ning kitsas järsuseinaline org,mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest Murrutuskulpad - maisma purustamise lainete toimel tekkinud muurutusjärsakud,mille alumises osas võivad esineda koopad Karst - põhja ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning
kujunenud aluspõhja reljeefi ja nüüdisreljeefi mõjul. 35. Mis on lamm? Lamm koosneb jõe poolt maha jäetud setetest. Kujunevad tavaliselt jõe alamjooksul, kus on valdavaks küljeerosioon, mistõttu on jõgi väga looklev. Jõe orus võivad esineda oru terrassid, mis on kunagiste lammide jäänukid. 36. Selgita oruterrasside teket. Oruterrassid tekivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Oruterrassid on jõgede kunagised lammid. 37. Iseloomusta Eesti jõgede veerežiimi. Kõige suurem vooluhulk on Narva jõel, sellele järgnevad Emajõgi ja Pärnu jõgi. Iseloomulik on veehulga sesoonne muutumine. Läbivooluaeg on jõgedel 4-8 päeva ning veetaseme kõikumise amplituud 1,5-5,5m. Väikestel jõgedel ja ka suurematel Lääne-Eesti jõgedel võib kevadise suurvee osatähtsus moodustada 40-90% aastasest äravoolust. Kõige intensiivsemalt toimuvad kulutus-kuhjeprotsessid kevadise suurvee ajal. 38
) Põhja-Eesti jõed on kiire languga ja lühikesemad.Kiire lang alamjooksul. Suubuvad enamasti Soome lahte(0m). Lõuna-Eesti jõed on üldistatult väiksema languga, pikemad kui Põhja-Eestis ning suubuvad järvedesse, mis asuvad 0pinnast kõrgemal(Peipsi-30m).Kiirem lang ülemjooksul. 30. Mis on lamm? (teke; veereziimi, mullastiku, taimestiku eripära) Jõevee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt mahajäetud setetest. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Valdavaks on küljeerosioon, mistõttu võivad lammi omavad jõed olla väga looklevad ehk meandreerunud. Lammil asuvat taimekooslust nimetatakse luhaks. Lammialad ujutatakse üle mõneks päevaks kuni paariks kuuks või kauemgi. Muld on parasniiske kuni märg, toitainerikas. 7 31. Selgita oruterrasside(JÕEterrasside) teket
puudega kaetud • Kõdusoomets-kõdusoometsad on tekkinud sügava turbaga soode kuivendamisel Soo tekketüübid •Mültumine e. terrestrialisatsioon - veekogu kinnikasvamine •Soostumine e. paludifikatsioon - maismaa (mets, niit) soostumine Toitumistüübilt jaotatakse sood: Minerotroofne, geogeenne, reofiilne – põhja- ja pinnaveetoiteline - Limnogeenne – järve- või jõeveetoiteline (õõtsikud ja lammid) - Terrigeenne - Topogeenne – seisva pinnaseveega, põhjaveetoitelised - Soligeenne – liikuva pinnaseveega, allikalised Ombrotroofne – sademevee toitelised Eesti soodes on mitmeid taimkatte kasvukohatüüpe, taimestik ja selle iseärasused on aga toiduahelate ja toiduvõrgustike alus. Eesti soode taimkatte kasvukohatüübid Madalsoo - liigivaene madalsoo - liigirikas madalsoo - õõtsik- madalsoo - madalsoomets - lodumets - allikasoo
või merepõhja osa,mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest Kosmogeensed pinnavormid - Metoriidi kraater(liht ja komplekskraater) Endogeensed pinnavormid - Maa siseenergria mõjul tekkinud vulkaanilised ja tektogeensed Eksogeensed pinnavormid Maa välisenergia mõjul tekkinud Glatsiaalsed pinnavormid mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus Veelisedpinnavormid - rannavallid, rannaastangud, kaldavallid, orud, lammid. Kanjon piklik, sügav ning kitsas järsuseinaline org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest. Laguun looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on kas maasäärega täielikult või osaliselt eraldatud, või ühendatud kitsa väina abil põhiveekoguga (tavaliselt merega). Laguunidega on morfoloogiliselt väga sarnased limaanid.
2-silbiliste AV sõnade pluuralis on kasutusel NA tüvi, nt jalaDe; TA inessiiv, tüvevokaal muutub Q3-s tunnuse ees e-ks, nt aittes ‘aidas’; konsonantide geminatsioon, nt kippe ‘kibe’; kogu Lääne-Eestis: o TA inessiiv, nt jalGas; o TA pluurali 3. pööre, nt tahtvaD; o id-lõpp imperfekti ja konditsionaali pluurali 3. pöördes, nt naD võtsiD; o da-infinitiiviline kaudne kõneviis, nt ta piDaDa minema; o lammuD, lamBoD, lammid – lammu, lambiD – ‘lambad’; Sisemine liigendus 10 Põhjarühm Põhja-Läänemaa murrakud, mille keel on lähedane keskmurde looderühma keelele, aga ka saartele; Noarootsi, Lääne-Nigula, Ridala, Martna, Kullamaa ja Märjamaa murrak; Erijooned: o konsonantühendi püsi sõna algul; o ks-noomenid: katusse, varesse ‘varese’;
keskjooksule. o Pandivere kõrgustikult Peipsi järve voolavad jõed on astmelise pikiprofiiliga, põhiline langus on kõrgustiku piires. · Saartel on vähese languga väikesed jõed ja ojad. 26. Mis on lamm? Lamm (ka üleujutustasandik) on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt mahajäetud setetest. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Valdavaks on küljeerosioon, mistõttu võivad lammi omavad jõed olla väga looklevad ehk meandreerunud. 27. Selgita oruterrasside teket? Jõeorus võivad esineda oruterrassid, mis on kunagise lammi jäänukid. Oruterrasse suurvesi üle ei ujuta. 28. Reljeefi mõju klimaatilistele erisustele (3 näidet). 29. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (Temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, lumikate, tuul jne.) Too näiteid.
kõrgvee perioodi nimetatakse vastavalt kevadiseks ja sügiseks suurveeks. Talvel ja suvel valitsevad madalamad vee seisud osal jõgedest esineb regulaarselt kõrge vee seis mill vesi tõuseb üle kallaste ja ujutab üle oma naaber alad. Mittmel moel voolavad jõed lammorgudes(lamm-aegajalt suurveega üle ujutatud jõeoru põhi, lamorg-laia ja tasase lammiga jõeorg) suurvee ajal ujutatakse madalad jõe äärsed tasandid ehk lammid üle, madalvee ajal jäävad need kuivaks selline rütm on pikka aja jooksul välja kujunenud üle ujutusega kantakse lammile uusi toite rikkaid setteid mis rikastavad mulda ning on vajalikud põllu kultuuri kasvatamiseks- Selle näiteks on kaua aegne edakus maa viljendus egiptuses Niiluse orus keset kõrbe. Mailmas esineb ka üsnapalju erakordseid ja sagely ootamatuid üle ujutusi mille põhjustavad tugevad tormid, paduvihmad äkiline sulamine mägedes. Mille
kogu valgalalt. Settimise kiirus ja osakeste suurus sõltub kaugusest jõesangist ja seetõttu on ka lammidel märgatav vööndilisus. Suuremad osakesed settivad jõe kalda aarde ja nii moodustub kaldavall, mille taga on tasane ala. seetõttu on lammi üleujutamiseks vaja suuremat üleujutust, millised esinevad enamasti kuni paar korda aastas ja vesi jääb lammile ka pikaks ajaks pärast veetaseme alanemist jões. Setete tõttu on lammid väga produktiivsed ja paljudes piirkondades, ka Eestis, on jõelamme kasutatud heinamaadena ja nii on kujunenud lamminiidud e. luhad. Looduslikult esinevad pärasvöötme jõelammidel enamasti lammimetsad, kus kasvavad tammed, saared, jalakad ja künnapuud. Lisaks taimedele pakuvad lammid hulgaliselt võimalusi ka suurele hulgale loomaliikidele, kellest Eesti lamminiitudel tuleks eriliselt markida linde, paljud neist on ka Euroopa mastaabis väga haruldased. Sood
Soost valguva vee ja niiske kliima tõttu levisid niiskuslembesed taimed sooservast iga aastaga ikka kaugemale, põhjustades ka seal turba tekkimist ning seega soo pindala pidevat suurenemist. Niisiis, soo säilitab oma arenguloo turbas. Soode areng sõltub aga soo geneesist. Toitumistüübilt jaotatakse sood: Minerotroofne, geogeenne, reofiilne – põhja- ja pinnaveetoiteline •Limnogeenne – järve- või jõeveetoiteline (õõtsikud ja lammid) •Terrigeenne Topogeenne – seisva pinnaseveega, põhjaveetoitelised Soligeenne – liikuva pinnaseveega, allikalised Ombrotroofne – sademevee toitelised Eesti soodes on mitmeid taimkatte kasvukohatüüpe, taimestik ja selle iseärasused on aga toiduahelate ja toiduvõrgustike alus. Eesti soode taimkatte kasvukohatüübid Madalsoo - liigivaene madalsoo - liigirikas madalsoo - õõtsik- madalsoo - madalsoomets - lodumets - allikasoo Siirdesoo - rohu- siirdesoo - õõtsik siirdesoo
Jõe säng on see osa jõe oru põhjast, kus jõgi voolab. Sängorg - ainult vooluveest koosnev org. Sälkorg - sängorust sügavam ja järskude nõlvadega, vesi täidab orgu vaid teatud kõrguseni. Moldorg - ristlõige on U-kujuline, säng on tekkinud oru nõgusasse põhja. Lammorg- lai org, mille põhjas on tasandik - lamm. Küljeerosioon saavutanud ülekaalu. Lamm on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Kuristikorg sälkoru erijuhtum, on väga sügav ja mille veerud pole kuigivõrd varisenud. Kanjonorg - järskude, kohati rippuvate veergudega org, mille põhja jõesäng täielikult ei hõlma. Meander - jõelooge, -silmus, mida kujundavad pinna-ja põhjahoovused, mille suund ei ühti voolusuunaga. Kujunevad küljeerosiooni tulemusena. Meandrid hakkavad moodustuma, sest jõe vool on alati turbulentne ning
Jõe säng on see osa jõe oru põhjast, kus jõgi voolab. Sängorg - ainult vooluveest koosnev org. Sälkorg - sängorust sügavam ja järskude nõlvadega, vesi täidab orgu vaid teatud kõrguseni. Moldorg - ristlõige on U-kujuline, säng on tekkinud oru nõgusasse põhja. Lammorg- lai org, mille põhjas on tasandik - lamm. Küljeerosioon saavutanud ülekaalu. Lamm on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Kuristikorg sälkoru erijuhtum, on väga sügav ja mille veerud pole kuigivõrd varisenud. Kanjonorg - järskude, kohati rippuvate veergudega org, mille põhja jõesäng täielikult ei hõlma. ·Mägijõgi enamasti kitsas ja sügavas suure langu ja ebatasase põhjaga orus, on kärestikuline ja kiirevooluline. Intensiivne põhjaerosioon.·Tasandikujõgi enamasti laias väikese languga orus, on aeglasevooluline ja võib meandreeruda
kus suubla kõrge veetase ei võimalda kasutada drenaaži; kui kuivendusega taotletakse pinnavee kiiret ärajuhtimist. sobivate geoloogiliste tingimuste korral (näiteks õhuke turvas jämedal liival, kus kraavide vahekaugus kujuneb suureks) Kraavkuivendust kasutatakse ka põllul, kui ei ole muude kuivendusviiside kasutamine tehniliselt võimalik või majanduslikult põhjendatud. Selliselt on kuivendatud looduslikud rohumaad, jõgede lammid, kus poldrit pole rajatud. Drenaaži ehitamise ja filtermaterjalide kasutamisel hästilagunenud turbaga aladel tuleb arvestada, et need sood on tavaliselt veega küllastunud ja seetõttu nõrga kandevõimega. Seetõttu on siin on vaja rakendada eelkuivendust nii kandevõime suurendamiseks kui ka põhjusel, et dreenitorusid ei või asetada porisse. Hästilagunenud turba kaevandamisel veega küllastunud olekus tekib palju muda, mis ummistab nii filtri poorid kui ka dreeniliidused
keskmiselt kuni hästi lagunenud, toiterikkus on küllaltki kõrge. Iseloomulik on kestev kõrge veeseis. Puurindele on iseloomulikud sookask ja sanglepp. Lodumetsad on vilja- kamad, seal boniteet II-III, madalsoodes on muld vähem viljakas ja boniteet langeb IV-V. Eesti metsadest moodustavad rohusoometsad 4%. Tüübirühm jaguneb madalsoo ja lodu kasvukohatüübiks. 2.1. MADALSOO KASVUKOHATÜÜP (Md) Reljeef: nõod, madalad tasandikud, jõgede ja ojade lammid; mikroreljeef keskmiselt mätlik. Muld: õhukesed-, keskmise sügavusega- või sügavad madalsoomullad M´, M´´, M´´´, mille turvas on enamasti keskmiselt lagunenud, keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%), mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,8-6,5). Veereziim: alaliselt veega küllastunud, põhjaveelise toitumisega, üleujutatav. Puurinne: enamasti domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sangleppa
annaabi.ee 
