Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Ajalugu (4)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu
5 VÄGA HEA
Punktid

  • MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD

  • USA

  • MAJANDUS


    Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta . Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid : perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed .
    1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg.

  • SISEPOLIITKA


    Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid .
    1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte.
    1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti . Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore “Teddy” Roosevelt . Tema kohta õeldi: “Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke.” Oma poliitlist karjääri alustas USA- Hispaania sõjast 1898 . Alustas võitlust trustide ehk monopolide vastu. Tegi palju looduse kaitsmiseks (selleks ajaks olid hävitatud ameerika piisoni karjad . Kuulsamaid piisonikütte oli Buffalo Bill; raisatud oli ka palju maagaasi). Loodi loodusresurside säilitamise komitee. Rajati 5 rahvusparki. Tappamajdes hakati liha kontrollima, t vältida haiguste levikut.
    1908 - Presidendiks vabariiklane William Taft (120kg). Muutis ameerika meesideaali.
    1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson. Võitles monopolide vastu. Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president , kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil ). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920.

  • VÄLISPOLIITIKA


    USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba , Puerto Rico , Filipiinid. Valitses isolatsionism.

  • SAKSAMAA


    Saksa keisririik kuulutati välja 1841 . aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks Keisriks oli Wilhelm II: “Saksa tulevik on merel.” (kuni 1918). Kantsler Otto von Bismarc.

  • MAJANDUS


    Saksamaa ühendamine kiirendas majanduse arengut. Saksamaa oli saanud Prantsusmaalt Elsass 'i ja Lotringi kaevanduste piirkonnad. Arenema hakkas metalli tootmine, keemiatööstus, elektrotehnika jne.
    Tekkisid monopolid: perekond Thyssen; Krupp - relvatööstus; Siemens - kellad , autod; AEG - elektrotehnika.

  • SISEPOLIITIKA


    Mitmepartei süsteem. 1890 sai kantsleriks Bülow.
    20. sajandi alguses moodustati hotendoti plokki valitsusliit (juht - B. von Bülow), mis hääletas maksude tõstmise ja hotendotide mässu mahasurumise poolt. Kuid see liit lagunes sisemiste vastuolude tõttu varsti. Võimule tuli mustsinine polkk (sinine - aadlikud , must - vaimulikud ) - konservatiivne liit.

  • VÄLISPOLIITKA


    20. sajandi alguses valmistuti sõjaks. Bismarci ajal huvituti euroopast, nüüd võeti kurs maailma poliitikale.
    Trang nach Osten [tung itta ] - Saksamaa välispoliitiline põhimõtte pikka aega. Wilhelm II ütles, et Saksamaa tulevik on merel. Asuti ehitama tugevat sõjalaevastikku. Admiraliks ehk mereministriks sai Alfred Tirpitz.
    1882 Kolmikliit - leping Saksamaa Itaalia ja Austria-Ungari vahel.
    1898 - Wilhelm II tegi uhke merereisi idamaadesse ( Damaskus , Konstantinoopol, Jeruusalem jne). Teatas, et on kõigi muhameedlaste hea sõber.
    1903 - Saksamaa ja Türgi vaheline lepping BBB ( Berliin -Bosporus- Bagdad ) raudtee liini rajamise kohta.

  • PRANTUSMAA


    Esimene vabariik 1790-1804.
    Teine vabariik 1848-1852.
    Kolmas vabariik 1875. aastast.

  • MAJANDUS


    Arengutempo oli aeglustunud, seda eriti vanades tööstusharudes. Prantsusmaale olid tekkinud konkurendid siidi ja veini tootmises. Suhteliselt suur osa rahvastikust olid rantjeed. Rasketööstuse tekkisid monopolid. Oli ka palju väikeettevõteid.

  • SISEPOLIITIKA


    Mitmepartei süsteem. Parteide skaala väga lai. Peaministriteks olid radikaalide liider G.B. Clemenceau hüüdnimega “ Tiiger ” ja Emile Combes hüüdnimega “ Papa Combes” sest ta oli väga vana.
    Combes'i saavutusek oli kooli ja kiriku lahutamine 1905. aastal.
    Combes sai peaministriks 1902 . Ta oli antiklerikaal.
    1912 - peaministriks sai Raymond Juan Poincare, kes tegelse suuresti sõjaks ettevalmistumisega.
    1934 - rahutused Pariisis. Fašištid üritasid võimule tulla.
    1935 - Prantsusmaa ja NLi vastastikuse abistamise leping.

  • VÄLISPOLIITIKA


    Hoida oma kolooniaid ja kasutada nende abi sõjaks valmistumisel.

  • SUURBRITANNIA


    1901 - lõppes Suurbritannia hiilgeaeg - Viktooria aeg. Uueks kuningaks sai Edward VII, kes valitses 1910 . aastani.
    1910 - kuningaks sai Georg V.
    Suurbritannia oli suurim impeerium maailmas. Tal oli kõige rohkem kolooniaid.

  • MAJANDUS


    Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses toimus suur allakäik.

  • SISEPOLIITKA


    Leedi Astor - Suurbritannia parlamendi esimene nais saadik (1919).
    Kahe suurema partei süsteem kehtis sajandivahetuse paiku. Vastamisi olid konservatiivid ehk toorid ja liberaalid ehk viigid .
    Liberaalist peaminister Henry Campell -Bannermann. Tema valitsust hüüti talentide kabinetiks.
    1906 Leiboristlik partei - vasakpoolne tööliste partei.
    1920 - Liberaalide kohale pääses parlamenti Leiboristlik partei.
    David Lloyd George - rahandus minister ja peaminister. Meister masside lollitamisel. Tõstis 1909 aastal viski maksu 39% võrra, üritas natsionaliseerida Šoti viski vabrikuid 1915. aastal. 1917 sulges kõik pajadestillaatorid ja aasta hiljem kahekordistas viskimakse. Kuid ta ei olnud mitte ainult karsklane vaid ka waleslane. Tema kohta öeldi: “Enne uppuja päästmist vaadake ega see ei ole juhuslikult David Lloyd George.”
    Valimis süsteem - meestel ja naistel ei olnud võrdsed valimis õigused. Nende ja paljude teiste naiste õiguste eest hakkasid võitlema sufrazetid ehk naisõiguslased. Nende juhiks oli E. Panckhurst. Sufrazetide võitluste tulemusena said naised osaliselt nõutud õigused.
    Home rule - Iirlaste võitlus omavalitsuse eest.

  • VÄLISPOLIITIKA


    1899-1902 Inglis -Buuri sõda. Toimus Lõuna Aafrika Vabariigis.
    1910 - Lõuna Aafrika Vabariigist sai inglismaa dominioon .
    Iiirmaa kuulus Suurbritanniale. Seal algas ärkamisaeg.
    Gaeli Liiga - 19. sajandi lõpus Iirimaal tekkinud organisatsioon , mis võitles rahvuskultuuri säilitamise eest.
    Sinn Fein (Meie Ise) - loodi teise rahvusliku organisatsioonina. Tahtsid majandust oma kätte haarata. Sinn Feinist eraldus IRA - Iiri Rahvuslik Armee .
    Ulster - kõige enam arenenud tööstusprovints põhja-iirimaal. Seal oli ka inglaste osakaal kõige suurem võrreldes teiste iiri linnadega. Iirlased hakkasid nõudma omavalitsust ehk home rule’i.
    1914 - Suurbritannia parlament võttis päevakorda Iirimaale omavalitsuse andmise küsimuse, kuid see ei läinud läbi - ei kinnitatud.
    1916 - Iirlased alustasid lihavõtte ülestõusu. See suruti maha. Hukati 16 juhti, kuid üks juht pääses. Tema sai 1920 aastal Iirimaa presidendiks.

  • ITAALIA


    Ühendati 1870. Kuningriik .

  • MAJANDUS


    Põhjaosas arense tööstus ( tekstiil , keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino . Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano.

  • SISEPOLIITIKA


    Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900.
    Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini .
    1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud “marsi Rooma .” Itaaliast sai fašištlik riik.

  • VÄLISPOLIITIKA


    20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu. Türgi poolt loovutatud aladest sai Itaalia koloonia Liibüa.

  • HISPAANIA


    Suureks löögiks oli 1989 USA-Hispaania sõjas Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinide loovutamine USA-le. Hipaania ei olnud enam suurriik . Hakati otsima nii suurte kaotuste põhjustajat. Tekkis grupeering “98. aasta põlvkond” (haritlased, poliitikud , sõjaväelased). See taotles Hispaania taassündi. Majanduse küljest taassünniks eeldusi oli.

  • MAJANDUS


    Probleemid - kodanlus ei olnud ettevõtlik. Põllumajandus - enamik maast oli suurmaaomanike käes. Riigi soli 6 miljonit talupoega, kellel oli maad alla 1 hektari.
    Hidalgo - hispaania aadlik.

  • SISEPOLIITKA


    Konstitutsiooniline monarhia . Parlament - cortez.
    Parteisid oli palju. Riigi poliitikas oli tähtis koht sõjaväel ja katoliiklikul kirikul. Sõjaväes oli liiga palju ohvitsere ja muid kõrgemaid auastmeid. Näiteks oli 150 sõduri kohta 1 kindral . Armee iseenesest oli konservatiivne. Ainsateks kaasaegseteks väeüksusteks olid õhulaevastik ja merelaevastik. Kodusõja puhkedes jäid need vabariiklaste poolele.
    1902 sai kuningaks Alfonso XIII. Kukutati 1936. Hispaaniast sai vabariik. Algas kodusõda.
    Rahvusküsimus oli lahendamata . Autonoomiat nõudsid endale kataloonia , baskid (kes on euroopa põliste elanike keltide järeltulijad). Rahvusküsimus on lahendamata siiamaani.

  • VÄLISPOLIITIKA


    Hispaania kaotas oma ameerika kolooniad . 20. sajandi alguses sai endale osa Marokost. Võitluses Maroko pärast tõusis esile ohvitser Francisco Franco . Hiljem sai temast gaudillo - juht hispaania keeles.

  • ROOTSI

  • MAJANDUS


    Muutus 20. sajandi alguses industriaal-agraar maaks (60% inimestest töötas tööstuses ja teeninduses). Tööstuse kiirem areng algas 19. sajandi lõppust. Rauale ja puidule oli turg euroopas. Konkurendina kerkis esile USA.
    1907 asutati SKF - Svenska Kullager Fabrik . 1915 loodi Volvo tehased. Ericson. Hakati tootma koorelahutajaid ehk võimasinaid. Toodeti palju tselluloosi.
    Panganduses oli tähtis koht Wallenbergide perekonnal.

  • SISEPOLIITIKA


    Põhiseaduslik monarhia. Parlament Riksdag - kahe kojaline .
    19. sajandi lõppust 1907. aastani oli kuningaks Oskar II.
    1907 - kuningaks sai Gustav V - kes käis ka Eestis vabariigi ajal.
    1905 - lagunes Rootsi-Norra personaalunion.
    Sajandivahetusel hakkasid Rootsis valitsema pahempoolsed meeleolud - tehti palju uuendusi : töökaitse seadus; 1913 vanaduspensionide maksmine ; alustati karskus kampaaniat. Norra tahtis kontrolli oma välispoliitka üle oma kätte võtta. Kuid Norral ei olnud oma saatkondi teistes riikides. Seepärast nõudis Norra Rootsist lahku löömist.
    1905 - Norrast sai iseseisev kuningriik. Esimene kuningas Haakon VII, kes valitses riiki 1957. aastani.
    1929 - Rootsis tuli esimese kapitalistliku riigina võimule sotsialistide valitsus.

  • LADINA-AMEERIKA


    Riigid said iseseisvuse 19. sajandil. Tekkisid peamiselt autoritaarsed valitsused.
    Kuuba - Muutus USA mõjualuseks riigiks. Põllumajanduses tegeleti peamiselt suhkruroo kasvatamisega .
    1902 - USA sai endale Prantsusmaa käest Panama kanali ehitamise õiguse. Kanali tsoon kuulus Kolumbiale. Viimane ei tahtnud loobuda kanali piirkonnast .
    1903 - USA saatis Panamas ülestõusnutele oma laevad appi. Selle tulemusena kuulutati välja Panama Vabariik. Sellega sai USA endale ka kanali tsooni. Kanali tsoon oli 16km lai mõlemile poole kanalit. Kogupikkus 81,6 km. Kanal sai valmis 1914, kuid ametlikult kuulutati avatuks 1920.
    Mehhiko - 1911. aastani valitses diktaator Diaz , kes nimetas parlamenti oma hobuse karjaks.
    1910-1917 toimus Kuubal revolutsioon ja kodusõda. Ülestõsnud talupoegade juhiks oli Zapata ja Villa.
    1917 võeti vastu demokraatlik põhiseadus. Talupoegadele jagati maad ja tööpäeva pikkuseks määrati 8 tundi. Piirati välismaalaste omandiõigust maavaradele.

  • INDIA


    Inglise kooloonia maa.
    19. sajandi lõppus asutati India Rahvus Kongress .
    Rabinaranath Tagore (1913 sai Nobeli preemia) - kuulus India luuletaja.

  • AAFRIKA


    Jaotati suurriikide vahel ära. Maad anti prestiisi pärast.
    Koloniseerimisel oli 3 etappi :
    Kokkulepe euroopa riikide ja aafrika valitsejate vahel.
    Euroopa valitsejad leppisid kokku oma vahel mõjupiirkondade jagamises.
    Aafrika vallutati sõjaliselt.
    Aafrika kolooniad:
    Suurbritannia - Egitputs, Lõuna Aafrika Vabariigi dominioon.
    Prantsusmaa - Alzeeria , Tuneesia, osa Marokost, Madagaskar.
    Saksamaa - Togo , Kamerun .
    Belgia - Kongo .
    Hispaania - osa Marokost.
    Portugal - Angoora , Mosambiik.
    Itaalia - Liibüa.

  • TEADUS


    Becqruel - avastas loodusliku radioaktiivsuse .
    P. ja Marie Curie - sünteesisid puhta raadiumi ja polooniumi.
    Maks Planc - kvant teooria.
    Albert Einstein - relatiivsus teooria (üld ja eri).
    Nils Bohr - täiustas Ruthrfordi aatomi mudelit.
    Sigmund Freud - psühho analüüs, uuris alateadvust.

  • KUNST


    Fovism – “Metsik kundt.” Henry Matisse - fovistide esindaja.
    Kubism - esindaja Pablo Picasso .
    Futurism - Bella “Jalutav koer.”
    Ekspressionism - tervate tundmuste ja elamuste väljendamine.
    Abstraktsionism - Kandinski. Värvi laikude maalijad.

  • VENE-JAAPANI SÕDA (1904-1905)


    Põhjused:
    Venemaa ja Jaapan olid huvitatud oma mõjusfääride laiendamisest kaug-idas.
    Jaapanile ei meeldinud, et Venemaa rentis Hiinalt Liadongi poolsaare.
    Venemaa hakkas Liadongi poolsaarele Port- Arthuri merekindlust rajama - vaikseookeani laevastiku keskus oleks pidanud sellest saama.
    Jaapani laevastiku admiral - Togo.
    Vene laevastiku admiral - Makarov . Venemaa kõige andekam ja kaasaegsema mõtlemisega ohvitser.
    Jaapani poolel olid ka Inglismaa ja USA.
    Jaapan alustas esimesena lahingutegevust - ühes Korea sadamas piirasid Jaapani laevad 2 Venelaeva sisse. Venelased lasid ise need põhja, et mitte alistuda. Makarov hukkus esimesel Jaapani laevade rünnakul, kui Venelaste lippulaev põhja lasti.
    1904 Mukaeni lahing - sõja suurim maismaa lahing selles sõjas. Venelased kaotasid.
    1905 Tsushima merelahing - kaug itta viidi baltimere laevastik , mis tsuhsima lahingus purustati.
    1905 Port Arthuri kaitsmine - venelased olid sunnitud Port Arthuri jaapanlastele andma.
    1905 Ports Mouthis - sõlmiti rahuleping . USA oli vahendajaks, sest ei tahtnud, et Jaapan või Venemaa Vaiksel ookeanil liiga tugevaks saaksid. Rahulepingu tingimused:
    Jaapan sai Korea, mille annekteeris 1910.
    Jaapan sai rendilepingu Liadongi poolsaare peale koos Ports Mouthiga.
    Jaapan sai Sahhalini saare lõunaosa.
    Vene-Jaapani sõjas kasutati esimest korda sõjapidamise ajaloos massiliselt kiirlaske relvi - vintpüsse ja kuulipildujaid. Kasutusele võeti ka miinipildujad, kaevik positsioonid ja raadioside. Jaapnlased võtsid kasutusele kaitsevärvusega sõjaväelaste mundrid. Kogupaukude tulistamiselt mindi üle üksiklaskudele, mis olid täpselt välja sihitud.
    Port Arthuri kaitsmisel osales 350 eestlast, Tshushima lahingus 200. Eestlasi osales kokku 8000 . Ohvitseridena 70 ja lisaks 30 arsti. Tulevastest Eesti kindralitest võtsid Vene-Jaapani sõjast osa Jaan Soote, Aleksander Tõnisson, Ernst Põdder, Andres Larka.
    Kuulsamaid arste oli Ludwig Puusepp.

  • ESIMENE MAAILMASõDA (1914-1919)

  • EELDUSED JA PÕHJUSED.


    Suurriigid olid muutunud imerialistlikeks riikideks. Riikide arengutempod hakkasid tugevalt erinema. Vanad koloniaal riigid pidid oma kolooniaid kaitsema koloniaal riikideks püüdlevate riikide eest. Suurimaks rivaalitsejaks impeeriumide seas oli Saksamaa.

  • RIIKIDE ÜHENDUSED.


    1882 - Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia.
    Andante - Südamete liit: Suurbritannia, Venemaa, Prantsusmaa.
    1893 - liiduleping Prantsusmaa ja Tsaari Venemaa vahel.
    1904 - liiduleping Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel. Suurbritanniale jäi Egiptus , Prantsusmaale Maroko.
    1907 - liiduleping Suurbritannia ja Venemaa vahel. Jagati mõjusfäärid aasias: Afganistaan Suurbritanniale; Venemaa ja Suurbritanni nõustusid mitte sekkuma Tiibeti asjadesse; Iraani põhja oas Venemaale, lõuna osa Suurbritanniale.
    1915 - Itaalia liitus Antante 'iga.
    I maailmasõjast võttis osa 38 riiki. Neist 34 olid Antante'i poolel. 70% maailma elanikkonnast.
    Anatantei vastu võitlesid Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ,
    Türgi - Nelik Liit ehk Keskriikide liit.
    Suhted Venemaa ja Saksamaa vahel: Saksa keisri valitsus proovis Venemaaga sõlmida liidulepingut Suurbritannia ja Parantsusmaa vastu. Kui see ei õnnestunud, sest Venemaa oli majanduslikult Prantsusmaast sõltuv - võlad. Tsaar Nikolai II oli saksameelne, sest tema naine oli Saksa õukonnast pärit.

  • KRIISID ENNE I MAAILMASÕDA

  • I MAROKO KRIIS 1905-1906


    Prantsusmaa esitas reformide projekti, mis tähendas sisuliselt Maroko allutamist Prantsusmaa alla. Saksamaa keiser Wilhelm II teatas, et Saksamaa kaitseb oma huve Marokos , kuid majanduslikult ei olnud Saksamaa sõjaks valmis.
    Kriis lahendati läbiraakimiste teel 1906 Hispaanias. Marokos kehtestati politsei juhtimine, mis allus Prantsusmaale ja Hispaaniale. Toolikontroll Maroko Alzeeria piiril läks Prantsusmaa kätte.

  • BOSNIA KRIIS 1908-1909


    Bosnia-Herzegoviinas oli olnud Austria-Ungari võimu all. 1908 teatas Austria-Ungari, et annekteerib endaga Bosnia-Herzegoviina. See ei meeldinud Serbiale. Kuna Venemaa toetas Serbiat, siis tervanesid vastuolud Austria-Ungari ja Venemaa vahel. Balkanil tekkis jällegi sõjaoht.

  • II MAROKO KRIIS 1911 “PANTRI HÜPPE”


    Maroko pealinna Fešši ümbruses puhkes ülestõus. Prantsuse väed okupeerisid linna. Saksamaa saatis Agadiri sadamassesõjalaeva “ Panter .” (suurtükki paadi) Tekkis otsene sõja oht.
    Läbirääkimistel lepiti kokku:
    Saksamaa tunnustab Prantsusmaa protektoraati Maroko üle.
    Saksamaa sai tükki Prantsuse Kongo kolooniast, mis oli soo ja mets.

  • TRIPOLITAANIA SÕDA 1911-1912


    Itaalia ja Türgi Osmani Impeerium sõdisid Liibüa pärast. Türgit nimetati euroopa haigeks meheks, sest võimsast riigist oli alles jäänud ainult halvasti kaitstud impeerium.
    Itaalia sai endale Liibüa.

  • I BALKANI SÕDA 1912-1913


    Türgi vastu võitlesid Serbia , Kreeka, Bulgaaria, Monte Negro. Türgi kaotas kõik oma euroopa valdused, välja arvatud Istanbul. Bulgaaria sai juurde kõige rohkem alasid. Londoni rahuga 1912 tunnustati Albaania iseseisvust.

  • II BALKANI SÕDA 1913


    Bulgaaria vastu võitlesid Makedoonia, Monte Negro, Rumeenia , Kreeka, Türgi. Bukaresti lepingu järg kaotas 1913 Bulgaaria suurema osa I Balkani Sõjas saadud maadest . Tugevnes omakorda Serbia .
    1907 Pinge Austria-Ungari ja Serbia vahel. Serbiat toetas Venemaa. Seal tekkisid plaanid moodustada Suur-Serbia riik, kuhu koondatakse kõik balkani poolsaarel elavad slaavlased . Kriis tekkis sellest, et Austria-Ungaris elas palju balkani slaavlasi.
    Sõda tahtsid ära hoida Sotsialistid , kes koondusid II Internatsionaali. Jõudsid faktini, et sõda oli kapitalistliku süsteemi tulemus. Sellest järeldasid, et sõja ära hoidmiseks tuleb hävitada kapitalistlik kord.
    1912 - Baseli manifest - pöörduti tööliste poole ja nõuti, et töölised ei tohi üksteist tulistada. Tulevases sõjas peeti süüdlasteks kõikki suurriike.
    Sotsialistide pingutused olid tühised, sest nad olid lõhenenud: parempoolseteks reformistideks, tesntriks ja vasakpoolseteks ehk bolševikeks.

  • AJEND


    Austria-Ungari annekteeris Bosnia-Herzegoviina.
    Serbias planeeriti Suur-Serbia loomist. Selle käigus loodi natsionalistlikud organisatsioonid : Mlada Bosna, Mustkäsi jne. Need võitlesid Suur-Serbia loomise eest. Mustkäsi oli relvastatud ühendus, mis planeeris atendaate Austria-Ungari ametnike vastu.
    Austria-Ungari keiser Franz Joseph (1830-1918), oli keiser 1848-1918. Oma liigse ea tõttu, oli ta aktiivsest valitsemisest loobunud . Tegelikuks valitsejaks oli troonipärija Ertshertsog Franz Ferdinand .
    1914 kevad - teatati, et Franz Ferdinand tahab Bosniasse, Saraajevosse minna vaatam sõjaväe manöövreid.
    Mlada Bosna mõistis Franz Ferdinandi surma, sest Franz Ferdinand oli Suur-Serbia loomise äge vastane.
    28.06.1914 - Franz Ferdinand saabus Saraajevosse. Bosnia võimudel oli teada, et tema vastu planeeritakse atendaati. Palgamõrvareid oli mitu. Esimene katse Franz Ferdinandi tappa ebaõnnestus, sest visatud pomm ei lõhkenud õigel ajal ja see veeres Franz Ferdinandi auto alt läbi. Pommi lõhkemise tulemusena sai vigastada üks Franz Ferdinandi adjudant, kes viidi haiglasse.
    Gavrilo Princip pidi tulistama Franz Ferdinandi, kuid kui auto temast möödus lõi ta araks.
    Muudeti autokolonni marsruuti, et külastada vigastada saanud adjudanti haiglas . Ühel ristil Franz Ferdinandi auto juht korraks peatas auto, sest ta ei teadnud kuhu poole edasi sõita. Samal hetkel väljus Gavrilo Princip samas asuvast kohvikust ja tulistas Austria-Ungari troonipärijat.
    Atendaadis süüdistas Austria-Ungari Serbiat, ning päris koheselt Saksamaalt, kas too on valmis sõda alustama. Saksamaa teatas, et on sõjaks täielikult valmis. Austria-Ungari parlamendis hääletati, kas alustada sõda või mitte. Poolt olid kõik peale Krahv Tisza .
    Venemaa ei olnud veel lõpetanud ettevalmistusi sõjaks. Suurbritannia tahtis, et sõda pihta hakkaks . Sõja puhkemise kiirendamiseks valetas Suurbritannia välisminister Lord Grey Saksamaale, et sõja alates jääb Suurbritannia erapooletuks.
    Prantsusmaa presidendiks oli Poincare, kes käis 20.07.1914 visiidel Peterburis.
    23.07.1914 - Austria-Ungari esitas Serbiale ultimaatiumi väga karmide ja alandavate tingimustega. Tähtajaks anti 48 tundi. Austria-Ungari saadik oli end kodumaale sõiduks ette valmistanud juhuks kui Serblased ei suuda ultimaatiumi tingimusi täita. Serbia poliitikud siiski suutsid peaaegu kõik tingimused vastu võtta. Kui sellest hoolimata saadik lahkus.
    28.07.1914 - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas Serbia kaitseks välja üldmobilisatsiooni. Saksamaa käskis Venemaal üldmobilisatsioon lõpetada, muidu ähvardas sõja kuulutamisega.
    01.08.1914 - Saksamaa kuulutas Venemaale sõja.
    03.08.1914 - Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale, sest viimane ei andnud oma piiriäärseid kindlustusi Saksamaa kätte.
    04.08.1914 - Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale, sest Saksamaa rikkuvat Belgia neutraliteeti.

  • 1914


    Saksamaa sõjaplaani tegi kindralstaabi ülem Schlieffen oma nimelisena. Sisult oli see välksõja ( Blitzkrieg ) plaan.
    Prantsusmaale tahti kallale tungida neutraalsete Belgia, Luksemburgi ja Hollandi kaudu. Prantsusmaa ootas Saksamaa rünnakut otse Saksa-Prantsuse piirilt - Prantsuse-Preisi sõja kordust kardeti. Alguses pidid sakslased purustama Prantsusmaa ja siis minema Venemaa peale.
    Inglismaa oli otsutanud sõjategevuses suhteliselt tagasihoidlikuks jääda. Kasutasid kõige rohkem laevastikku.
    Venemaa sõjaplaani “Auru rull” põhimõtteks suure arvu sõduritega vastased ära lämmatada. Venemaa ohvitserkond oli vananenud, kes ei uskunud uutesse relvadesse.

  • LÄÄNE-RINNE.


    05.09.1914 Marne ’i lahing - sakslased olid vaimustuses oma kiirest edasiminekust ja otsustasid Pariisi otse vallutada.
    Prantsuse kindral Joffre andis käsu Marne'i jõel sakslastele iga hinna eest vastu hakata. Selle jaoks veeti öössel taksodega sõdureid kohale. Prantsusmaa lõi sakslaste pealetungi maha.
    Algas kaevikusõda ehk Sitzkrieg .

  • IDA-RINNE.


    Ida-rindel sõdisid Venemaa vastu nii Saksa, kui ka Austria-Ungari väed. Saksa poolel võitles Ida-Preisi armee. Väejuhtideks olid Lundendorf ja Hindenburg . Vene Loodearmee väejuhtideks olid Samsonoo ja Rennenkompf.
    Looderindel saavutasid edu sakslased, kuid edelarindel pidi Austri -Ungari taganema Venemaa ees, mis tungis Lvovi. Sellel ajal hakkasid tšehhid ja slovakkid vene poolele üle jooksma (nende seas ka Jaroslav Hašek).
    Augustis hakkas Saksamaa vastu kaugidas sõdima Jaapan. Kui sõtta astus ka Türgi, siis tekkis kaukaasias Vene-Türgi rinne.

  • MEREL.


    Merel algas alleveelaevade sõda. U-9, Saksa allveelaev uputas 22.09.1914 kolm Suurbritannia ristlejat.
    1914. aasta lõppuks kujunes välja positsiooni sõda igal rindel. See oli märgiks, et sõda venib pikkale ja hakkab palju reserve nõudma.

  • 1915


    Saksama plaan - pealöök ida-rindel. Purustada sellel aastal Venemaa ja siis kõik jõud läänerindele paisata.
    Venemaa plaan - läbi Preisimaa Berliini tungida ning läbi Karpaatide Viini.

  • IDA-RINNE.


    Kevadel algasid lahingud Karpaatides ja idapreisimaal. Karpaatides saavutas Venemaa edu, sest vallutas tähtsamamd mäekurud.
    Ida- Preisimaal , Augustowi metsades sai aga Vene 20. armee tugevalt lüüa.
    Mai - algas sakslaste Gorlice operatsioon , pealetung . Selle käigus vallutati Galiitsia , kuid otsustavat edu ei saavutatud.
    Venemaa ei alistunud ja talveks kaevuti uuesti maasse.

  • LÄÄNE-RINNE.


    22.04.1915 Ypres'i lahing põhja Prantsusmaal. Sakslased kasutasid kloorgaasi. Gaasiballoonid olid paigutatud 6km pikkusele liinile. Kui tuli sobiv tuul, siis avati balloonid ja tuul viis gaasipilve inglise kaevikutesse. Hukkus 5000 meest, 15'000 kaotas nägemise. Sakslased olid sellisest edust üllatunud, kuid ei saanud seda tekkinud eelist ära kasutada, sest sellele rindlõigule ei olnud kogutud reserve, kellega rünnakut alustada. Nii jäi püsima peaaegu sama rindejoon, mis enne lahingutki. Peale esimest gaasirünnakut leiutati kiiresti gaasimask.
    1915 sügis - inglased kasutasid gaasi, kuid tuul muutis ootamatult suunda ja gaai pilv tuli inglise kaevikutesse tagasi.
    23.05.1915 - Itaalia kuulutas Austria-Ungarile sõja.
    14.10.1915 - Sõtta astus Bulgaaria, keskriikide poolel.

  • MEREL.


    Veebruar - Saksamaa kuulutas välja piiramatu allveesõja.
    Suurbritannia ja Iirimaa ümbruse meri kuulutati sõja tsooniks. Piiramatu allveesõja tulemusena hakati uputama ka reisilaevu. Näiteks uputasid sakslased reisiauriku “Lousitaania,” mille pardal oli ka 115 ameeriklast. 2000 reisiast uppus 1200. “Lousitaania” uputati, sest sakslastel oli infot justkui veetakse selle laevaga USA-st Suurbritanniasse relvi. Ühendriikide propaganada sai sellest hea materjali ameeriklaste ässitamiseks sakslaste vastu.
    Aasta lõpuks oli mõlemis rindel jällegi positsiooni sõda. Sõdivate riikide majandus oli sõjast tugevasti kurnatud . Hakkasid tekkima puudused majanduselus. Mitmelpool kehtestati kaardisüsteem.
    Saksamaal oli 1915/1916 talv väga karm. Seda kutsuti kaalika talveks, sest põhiliseks toiduks olid kaalikad.

  • 1916


    Saksamaa plaan - pealöök anda lääne-rindel Prantsusmaa vastu. Ja seda sellises kohas, mida prantslased kaitseksid viimase meheni - Verdüüni kindlus , sest see asus teel Pariisi.
    Prantsusmaa ülemjuhataja oli kindral Petain, kes korraldas sõdurite transporti Verdüüni.

  • LÄÄNE-RINNE.


    21.02.1916-18.12.1916 Verduni lahing. Kokku hukkus selles lahingus 1 miljon meest. “Verdüüni hakkmasin.” Sakslased tapsid prantslasi nii palju, kui neid suudeti Verdüüni kaitsma tuua - toimus pidev kaadri voolavus . Prantsumaa 95-st diviisist purustati Verdüünis 65. Saksalaste 125-st 50.
    01.06.1916-18.11.1916 Somme’i lahing. Inglased tungisid peale.
    15.09.1916 kasutasid inglased esimest korda maailma ajaloos tanke. Neid oli 10 tükki. Tank - inglise keelest paak. 2,5m kõrge, 8m pikk, 4m lai. Suurim kiirus 4km/h. Tanki sees tõusis temperatuur 70C. Hoolimata oma kohmakusest olid nad väga efektiivsed jalaväe toetajatena, kuid lahingus saavutatud edu oli lokaalne .

  • IDA-RINNE.


    Vene armee peastaap viid Mogiljovi. Ülemjuhatajaks oli kindral Brussilov - kavanadas Venemaa pealteungi plaani ida-rindel - “Brussilovi läbimurre.” Brussilovit on peetud üheks Venemaa andekamaks kindraliks I maailmasõja ajal. Tema plaaniks oli pealetungid mitmes koha korraga, pealöök aga anda Galiitsias. Pealetungi tulemusena liikus rinne 35km lääne poole. Kuid pealetung takkistus, sest õigeks ajaks ei saadud uut varustust.
    Augusti lõpp - Antante'i poolel astus sõtta Rumeenia. Venelased pidid nüüd ka Rumeeniat kaitsma, sest keskriigid olid vallutanud Rumeenia naftaväljad.

  • MEREL.


    Jüüti lahing - Suurbritannia ja Saksa laevastiku vahel, kuid ei andnud mingeid tulemusi.
    Talveks kaevuti jällegi kaevikutesse. Kõik kavandatud pealteungid kukkusid läbi. Sõdivate riikide majandus oli välja kurnatud. Riigil oli ettevõtetele palju sõjalisis tellimusi. Tehastes töötasid naised põhiliselt. Naiste osatähtsuse suurenemine toimus ka ühiskondlikus elus. Enam ei olnud naised ainult koduperenaised. Sõda oli kasulik USA-le ja sõjatöösturitele.

  • 1917


    Prantsusmaa vägede ülemjuhataja kindral Neville otsustas alustada pealetungi ride lõigus, kus sakslastel olid väike eend . See oli nn Neville'i tappatalgud. Sakslased olid rinde taha rajanud Siegfridi liini.

  • LÄÄNE-RINNE.


    20.11.1917 Cambrais'is esimene tankilahing. Antant'i pealetung. Saksa rindest õnnestus läbi murda, kuid Cambrai linnas ei suutnud tankid manööverdada ja rünnak takerdus.
    Itaalia rindel toimus Capretto katastroof. Kui liitlased ei oleks Itaalaiale appi tulnud, oleks terve riik langenud keskriikide kätte.

  • IDA-RINNE.


    1915 olid Sakslased jõudnud Riia alla. Sellel aastal õnnestus neil linn ka vallutada. Koos Riiaga langesid Saksa vägede okupatsiooni alla ka Eesti saared.
    06.04.1917 - USA astus sõtta, sest kartis, et kui Suurbritannia ja Prantsusmaa kaotavad , siis ei saa ta oma laene tagasi.

  • 1918


    Liitlasvägede ülemjuhatajaks oli F. Foch .
    Venemaal toimus veebruari revolutsioon ja võimule tuli ajutne valitsus. Oktoobris toimus oktoobri revolutsioon, mille käigus tulid võimule bolševikud. Bolševikud hakkasid Saksamaaga rahuläbirääkimis pidama .
    03.03.1918 - Bresti Separaat rahu. Vene armeest ei olnud midagi järele jäänud ja saksamaale tuli suureks kasuks ühest rindest vabanemine .

  • LÄÄNE-RINDEL.


    Sakslaste pealetung ei õnnestunud. Saksamaa liitlased hakkasid sõjast välja astuma .
    29.09.1918 - Bulgaaria sõlmis vaherahu Antante'iga.
    31.10.1918 - Türgi astus sõjast välja.
    03.11.1918 - Ausria-Ungari kapituleerus. Austria-Ungari territooriumile tekkisid iseseisvad riigid.
    11.11.1918 kell 11.00 Compaigne metsas sõlmiti vaherahu Prantsusmaa ülemjuhataja Foschi staabi vagunis. Saksamaa kapituleerus ja muutus vabariigiks.
    13.11.1918 - Venemaa tühistas Bresti separaatrahu.

  • TULEMUSED


    10 miljonit inimest suri rindel. 10 miljonit tagalas. 20 miljonit sai haavata . Sõjakahjud kokku üle 360 miljardi dollari. Inimesed olid moraalselt laostunud – “kadunud põlvkond.”

  • TAGAJÄRJED


    Mitmel maal toimus revolutsioon - Venemaa, Saksamaa jne.
    Mitmes riigis kukutati monarhid - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa.
    Suured impeeriumid hakkasid lagunema - Austria-Ungari, Venemaa.
    H.S. Maxim - leiutas raskekuuliüilduja, mida kasutati esmakordsels Inglise-Buuri sõjas.

  • 1919-1920 PARIISI RAHUKONVERENTS.


    Osa võtsid kõik Anatante'i riigid. Kaotajad kutsuti Pariisi ainult lepingutele alla kirjutama. Vaatlejatena osalesid ka Eesti Vabariigi esindajad - Jaan Poska ja Jaan Tõnisson. Konverentsil arutati interventsiooni Venemaa vastu ja natuke ka Balti küsimust. Enamlasi taheti Venemaa kukutada , sest nemad olid kukutanud kodanluse. Tekkis vastuolu Venemaa ja kapitalistlike riikide vahel. Lääneriigid tahtsid kaitsta maailma demokraatiat - intervetsiooniga oleks Venemaal taastatud kodanluse või tsaari võim.
    Rahulepingutes öeldi, et Saksa väed ei tohi baltikumist lahkuda enne Antante'i luba. Samas tunnustati ka Poola riiki, mis iseseisvus novembris 1918.
    Võitnud riikide hulgas etendas tähtsat rolli nn Suur kolmik : USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa.
    USA-d esindas president Wilson (esimene USA president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat).
    Suurbritanniat - David Lloyd George.
    Prantsusaad - peaminister G. B. Clemenceau.
    Itaaliat esindas peaminister Orlando .
    USA president Wilson esitas rahukonverentsil oma ettepanekud ehk nn 14 punkti. Nende eest sai ta Nobeli rahupreemia. Üks punktidest oli ettepanek Rahvasteliid loomiseks. Rahvasteliidu loomine oli hiljem sees kõigis sõlmitud rahulepingutes.
    1920 loodi Rahvasteliit. Keskus Genfis, Sveitsis . Peamiseks ülesandeks oli säilitada rahu euroopas ja ka maailmas, kuid siiski euroopa keskne .
    USA kongress keeldus Rahvasteliitu astumast, sest ei olnud seal piisavalt suurt sõnaõigust.
    1921-1922 Washingtoni konverents - USA sai piisava sõnaõiguse Rahvasteliidus ning liitus sellega. Lisaks sellel otsustati veel et USA-l võib olla Suurbritanniaga ühesuurune sõjalaevastik ning et kõik riigid võivad kaugida vabalt tegutseda.
    Tekkinud süsteemi suurriikide vahel peale I maailmasõda nimetatakse Versaile- Washingtoni süsteemiks. Selle tähtsaimad põhimõtted olid kirjas I maailmasõja kaotanud riikidega sõlmitud rahulepingutes:
    28.09.1919 Versaile leping - rahuleping Saksamaaga. Väga karmid rahu tingimused. Need põhjustasid revansistlikke meeleolusid (taheti taastada endineSuur-Saksa riik).
    Rahutingimused Saksamaaga:
    Reparatsioonide maksmine. Nende suurust ei määratud kindlaks. Maksmine toimus kivisöega.
    Kaduma pidi üldine sõjaväekohustus.
    Saksamaal võis olla maksmaalselt 100'000 meheline armee, neist ohvitsere kuni 4000.
    Lennuväge ega allveelaevu ei tohtinud omada. Pealvee laevastiku aluste arv oli samuti piiratud.
    Saksamaa pidi loovutama 1/8 oma territooriumist naabritele ( Holland , Taani, Prantsusmaa (sai kõige rohkem), Austria, Tsehhoslovakkia ). Prantsusmaa sai endale Alsace ja Lorraine kaevanduste piirkonnad. Saarimaa jäi Rahvasteliidu mandaat alaks. Samuti Klaipeda ehk Memel. Poola sai endisest Preisimaast omale nn Poola koridori . Sellega jagati Saksamaa kahte ossa . Danzig jäi vaba linnaks. Tsehhi sai sudeedi alad. Saksamaa kolooniad läksid Rahvasteliidu kontrolli alla.
    Reini jõe kaldale loodi demilitariseeritud tsoon, kus ei tohtinud olla relvastust ega sõjaväge.
    10.09.1919 Saint- Germani leping - rahuleping Austriaga.
    27.11.1919 Nevilly leping - rahuleping Bulgaariaga.
    04.06.1920 Trianoni leping - rahuleping Ungariga. Ungari jäi ilma 1/3 territooriumist ja 1/3 rahvastikust. Palju ungarlasi jäi elama Rumeeniasse - Transilvaaniasse.
    10.08.1920 Sevras' leping - rahuleping Türgiga.
    1923 Prantsumaa okupeeris Ruhri kivisõe basseini, sest Sakslased ei maksnud piisavalt reparatsioone. See võimaldas ühtlasi Leedul Klaipeda oma valdusesse võtta.
    Peale I maailmasõda iseseisvusid paljud riigid:
    06.12.1917 – Soome
    16.02.1918 – Leedu
    24.02.1918 – Eesti
    28.10.1918 – Tsehhoslovakkia
    11.11.1918 – Poola
    16.11.1918 – Ungari
    18.11.1918 – Läti
    21.01.1919 - Iirimaa

  • WEIMARI VABARIIK (1918-1933)


    09.11.1918 - Revolutsioon. Kukutati Keiser Wilhelm II. Saksamaa populaarseim partei oli Sotsialistide partei, mis oli jagunenud kolmeks.
    1919 - Vasakpoolsed sotsialistid moodustasid Kommunistliku Partei, kuid revolutsiooni tulemusena pääsesid võimule parempoolsed sotsialistid.
    Suvi 1919 Weimaris otsustati, et Saksamaast saab vabariik ja seal võeti vastu põhiseadus. Algas Weimari Vabariig i aeg.
    20ndate alguses valitses majanduskriis . Oli palju töötuid. Sellest saadi üle USA abiga (seda selleks, et äärmuslikud poliitlised parteid nagu kommunistid või fasisitid võimule ei pääseks). Saksamaa totuseks tegu USA rahandusminister oma nimelise plaani - Dawes ’i plaan. Selle järgi USA laenab Saksamaale raha majanduse arendamiseks . Saksamaa maksab Prantsusmaale ja Suurbritanniale oma reparatsioone ning need saavad omakorda tasuda oma võlgu USA-le. Tänu sellele plaanile majanduse olukord stabiliseerus.
    1929-1933 Ülemailmaline majanduskriis. Sellest pääsemiseks oli kaks võimalust: reformid või diktatuur. Saksamaa valis viimase tee.
    1919 - tapeti Komunistliku Partei juht K. Liebknecht.
    1919 loodi NSDAP - Natsionaal Sotsialistlik Saksa Töölis Partei. Nimeks oli Natsionaal Sotsialistlik, et erineda Austria sotsialistidest, kuhu kuulus palju juute . Seetõttu hakati ka saksa parteilasi “natsideks” hüüdma, kuigi sisult olid nad fašištid.
    NSDAP koosolekutel oli nuhk koodnimega Lud, kes pidi kontrollima partei rahvameelsust. Ta muutus ägedaks ja hakkas ise koosolekutel kõnesid pidama.
    1921 aastal sai temast partei juht ehk fürer. Lud oli Adolf Hitler i (sünd. Schikelgruber) koodnimi. Hitler oli Austerlane, kes tahtis olla sakslane .
    Ta oli läbikukkunud kunstnik. I maailmasõja ajal teenis välja nooremkaprali auastme. Peale põrutada saamist hakkas ta Baieri staabis nuhiks.
    1921 - Hitler koos Röhmiga asutasid SA rünnakrühmlased ehk pruunsärklased. Nende tegevuse eesmärk oli sotsialistide segamine ja pidev tülitamine.
    1923 Müncheni õllekeldri putš - Hitleri üritas koos Hindenburgiga
    SA-meestele toetudes võimule tulla. Mäss suruti maha. Hitler
    mõisteti kuueks kuuks vangi. Seal istus ta ühes kongis Rudolf
    Hessiga. Vanglas istudes kirjutas ta valmis “ Mein Kampfi.”
    Kirjutas selles, et Saksa rahvus on välja valitud aaria raasist
    ja võib teisi rahvaid orjastada jne.
    1923 - Kommunistide mässukatse Hamburgis.
    20ndate alguses oli NSDAPs 200 liiget. Majandukriisi ajal
    hakkasid neid toetama monopolistid. Propaganda etteotsa pandi dr
    Goebbels (kes ei olnud “aarialane,” kuid just temale sobivalt
    töödeldi välja aaria rassi eriharu).
    1925 - trükkist ilmus “Mein Kampf.”
    1932 toimusid presidendi valimised. Kandidaadiks oli Hindenburg, keda pooldasid sotsialistid. Kommunitidel oli lahklarvamusi teiste parteidega ja tänu sellele valiti Hindenburg presidendiks.
    1932 - Wimari Vabariik loobus reparatsioonide maksmisest.
    Jaanuar 1933 - Hindenburg määras riigi kantselriks Hitleri.
    Saksamaa muutus fašištlikuks riigiks.

  • REICH (1933-1945)


    Lennuväe juhiks määrati Herman Göring. Göring ja Hitler süütasid arvatavasti vastvalminud riigipäeva hoone veebruaris 1933. Peale nn uurimist teatati, et süütamises olid süüdi kommunistid. Selle tulemusena hakkati kommuniste arreteerima. Komunistliku Partei juhiks oli Thalmann.
    Seejärel likvideeriti kõik ülejäänud poliitilised parteid. 1933. aasta suveks oli säilinud vaid NSDAP.
    1934 - suri Hindenburg.
    Järgmiseks võeti sihtmärgiks juudid . Juute vihkas Hitler arvatavasti selle pärast, et tema ema Klara oli surnud vähki, nii et juudi soost arst ei olnud teda terveks ravinud.
    Nürnbergi seadused - juutidelt võeti kodanlikud õigused ja sakslased ei tohtinud juutidega abielluda .
    30.06.1934 Pikkade nugade öö - Hitler lasi mõrvata SA juhtkonna Röhmiga eesotsas.
    30ndate keskel hakkas Saksamaa valmistuma vallutusteks. Selleks tehti samme Versaile rahulepingust üle astumiseks.
    1934 - Inglismaaga leping, milles öeldi, Saksamaa võib kehtestada uuesti üldise sõjaväekohustuse.
    1935 - kehtestati üldine sõjaväeteenistus kohustus.
    1936 - Saksamaa viis oma väed Reini demilitariseeritud tsooni. Seda sammu kartis Hitler kõige rohkem. Kui Suurbritannia või Prantsusmaa oleks ilmutanud mingisugustki vastupanu märki, oleks ta oma väed demilitariseeritud tsoonist ära tuua.
    1937 Hossbachi protokoll - nõupidamine Hitleri juures. Vajadus laiendada sakslaste eluruumi.
    1938 Kristalli öö - massilised juudipogrommid Saksamaal, mille käigus peksti puruks juutide korterid, poed ja ka juudid ise.
    1938 toimus Anzluss - Saksamaa liitis endaga Austria.
    Gestaapo - salapolitsei, kellel oli info kõigi ja kõige kohta.
    SS - NSDAP julgeoleku organ.
    Riik sekkus tugevalt majandusse. Põhiliselt esitades tööstusettevõtetele sõjalisi tellimusi.
    Tekkis totalitaarne riik.
    Gestapo juht - H. Himmler. Herman Göring oli fasistliku majanduse ja lennuväe juht. Roosenberg oli ideoloogia juht. Rudolf Hess oli partei töö juht.

  • ITAALIA (1918-1930ndad)


    Peale I maailmasõda oli Itaalia võitjatest võidetud. Antante lubas Itaaliale sõja võidu korral lisa maad, kuid peale sõda sai ainult väikese osa põhjapool.
    Sõda oli Itaalia põhjaosast ülekäinud. See oli Itaalia arenenuim osa. Majandus seal oli nüüd alla käinud. Palju töötuid.
    Sõja järgse kriisi tulemusena tekkis Itaalias palju rahvuslikke organisatsioone - fasces (ladina keeles: liit). Sellest on tulnud ka nimetus Fašišm. Kasutatav haakrist on pärit vana-indiast, kus see oli päikese sümbol.
    1919 Milaanos toimus Itaalia fasistlike liitude esimene kokkutulek. Seal kerkis teiste seast esile Benito Mussolini, kellest sai duce - itaalia keeles: juht.
    1920 “Itaalia streik ” - üldstreik. Selle põhjuseks oli kommunismi levimine ja tööstusettevõtete juhtimine töölisklassi poolt.
    1922 Marss Rooma - Fasistide võimule tulek, et ära hoida kommunistide võimuletulekut. Kuningas Vittorio Emanuele III määras peaministriks Mussolini.
    Itaalia jäi endiselt kuningriigiks. Musoliini kehtestas oma diktaktuuri järkjärguliselt. Lõplikult kinnistus see 1929. aastal.
    1924 toimusid parlamendi valimised. Uues valitud parlamendis võttis sõna sotsiaal-demokraat Matteotti, kes hoiatas Itaaliat fašišmi eest. Kõne lõppu lisas ta: “Võite mulle matuse kõne valmis kirjutada.” Nagu ta ise ka arvas , kadus ta mõni aeg hiljem kahtlaselt ära. Mõne kuu pärast leiti ta surnuna.
    Itaalia fašišmile oli iseloomulik, et rahvas oli kõigest üle - kõik itaalased pidid tegutsema ühe eesmärgi nimel. Rahvus on üksikisikust tähtsam.
    Itaalias kehtestati korporatiivne süsteem - ettevõtjad ja töölised pandi ühte ametiühingusse. Itaalia majanduses kehtestati autarkia.
    Välispoliitikas oli iseloomulik agressiivsus .
    1935-1936 Itaalia vallutas Etioopia . Hoolimata Itaalalste tulirelvadest kestis vallutamine kaks aastat etiooplaste vibude ja odade vastu.

  • EUROOPA VÄIKERIIGID 1920NDAD-1930NDAD

  • LÄTI


    Juuli 1915 - Vene tsaarivalitsus lubas moodustada lätlastest rahvusväeosad. Moodustati 8 kütipolku ja üks reserv väeosa Tartus.
    Läti oli I maailmasõjas rohkem kannatada saanud kui Eesti. Sõja esimesel aastal pommitasid sakslased Lipeajat ja jõudsid rindega Riia alla.
    1917 taandusid Läti kütipolgud Venemaale. Seal moodustati neist küti diviis Vacietise juhtimisel. Sellest sai põhiline oktoobri revolutsiooni teostav armee ja bolsevike toetaja. Lätlaste hulgas oli palju bolsevike, sest:
    Lätlaste hulgas oli rahvuslikrõhumine karmim kui Eestis. Venestamine algas Latgallias juba näiteks 19. sajandi keskel.
    Läti oli pikemat aega sõjast haaratud. Rahvas tahtis rahu, mida bolševikud ka lubasid.
    1/3 Läti elanikonnast evakueerus sõja ajal Venemaale. 60% tööstusest purustati sõja jooksul. Emigrandid arvasid, et kui nad tahavad Lätisse tagasi tulla, siis peavad säilitama Venemaaga sõbralikud suhted.
    September 1917 - Saksa väed vallutasid Riia. See viis lätlased omariikluse mõtteni. Teiseks oluliseks tõukeks oli oktoobri revolutsioon.
    November 1917 - Valgas loodi Läti rahvusnõukogu.
    veebruar 1918 - Sakslased alustasid uut pealetungi ja vallutasid kogu Läti. Iseseisvuslased koondusid rahvusnõukogu ja nn demokraatliku ploki ümber.
    17 mehe nõukogu – “Demokraatlik plokk .” Nende seas oli ka Karlis Ulmanis, kes oli õppinud agronoom. Elas varem Saksamaal ja USA-s.
    November 1918 - Venemaa tühistas Bresti rahu. Lõppes I maailmasõda. Lätis kehtis endiselt Saksa okupatsioon .
    17.11.1918 - Riias loodi rahvanõukogu ehk Tautas padome, mis kuulutas 18.11.1918 välja Läti Vabariigi. Presidendiks Cakste ja peaministriks Karlis Ulmanis. Hakati looma ka Läti Vabariigi armeed .
    Detsember 1918 - Lätis moodustati Nõukogude ajutine valitsus, mille juhiks sai Peteris Stucks ( samalaadne tegelane Viktor Kingissepaga). Lätis algas selle sündmusega vabadussõda. Ulmanise valitsus põgenes Liepajasse.
    Jaanuar 1919 - Stucka jõudis Riiga punaarmeega. Neil jäi vallutamata ainult Kuramaa, kus koondasid oma jõude balti-sakslased.
    Aprill 1919 - balti-sakslased kukutasid Ulmanise valitsuse. Viimane põgenes parasjagu Läti vetes sõitvale Suurbritannia laevale ja palus Eestlastelt abi. Balti-sakslased panid Läti Vabariigi juhiks saksameelse Niedra. Samal ajal olid Lõuna-Eestis mõned Läti väeosad, kes toetasid Ulmanist. Nende ja eestlaste vahel sõlmiti veebruaris leping, mille kohaselt Eestlased abistasid Lätlasi toiduainete, varustuse ja rahaga .
    Kevad 1919 - Eesti vägede abiga vabastati Põhja-Läti.
    Mai 1919 - von der Goltz vallutas oma balti-saksa vägedega Riia. Pärast seda liikusid nad edasi põhja poole. Algas Landeswehri sõda, mille eestlased võitsid ning balti-sakslased taandusid kuramaale. Ulmanis pöördus Riiga tagasi. Kuuramaal ühinesid balti-sakslased venevalgetega, keda juhti Bermondt-Avalov.
    Oktoober 1919 - Algas Bermondt- Avalovi avantüür, pealetungiga Lätis. Viimased palusid jälle eestlastelt abi. Eesti väejuhatus saatis Riia alla kaks soomusrongi, milledega novembris löödi Bermondt-Avalov oma vägedega Riia alt tagasi.
    01.02.1920 - Lätist oli punaarmee välja viidud .
    11.08.1920 - Riias sõlmiti Läti-Vene rahu “Riia rahu.” Mõlemad riigid tunnustasid teineteist de jure.
    1919 - algasid piirivaidlused Eesti ja Läti vahel. Vahekohtunikuks määrati Suurbritannia kolonel Tallents , kes otsustas, et Valga tuleb pooleks teha, Heinaste läheb Lätile ja Ruhnu Eestile.
    Läti majandus oli halvas olukorras.
    Maaseaduse võttis vasti 1919 asutatud asutav kogu.
    1922 sai Läti endale põhiseaduse. Parlamendiks oli Seim , saja liikmega . Oli ka presidendi ametikoht. Palju parteisid. 1920ndatel aastatel oli Lätis 17 valitsust.
    Majanduskriis ajal aktiviseerusid kommunistid ja fašištid.
    1934 - Ulmanis ja Baladis tegid riigipöörde.
    1936 Ulamanis sai Läti presidendiks.

  • LEEDU


    Märts 1915 - sakslased okupeerivad Leedu. Sealsetest organisatsioonidest lubasid okupeeriad töötada ainult põgenike abistamise komiteel, mille etteotsa asus Antonas Smetona (õppis Peterburis juurat sajandi alguses, osales 1905. aasta revolutsioonis, asutas Parempoolse rahvuslaste partei).
    Saksamaa poliitika Leedu suhtes erinees Eesti ja Läti omast. Sakslased kartsid, et Leedu astub liitu Poolaga ja taastatakse Leedu-Poola suurriik. Selle takistamiseks tegid sakslased soodustusi ja järeleandmisi Leedu iseseisvuslastele.
    September 1917 - Vilnjuses valiti Leedu Rahvus Nõukogu, mida juhtis Smetona.
    16.02.1918 - Leedu kuulutas end iseseisvaks. Sõltumatus Poolast ja Venemaast. Kuid Saksamaaga jäi Leedu sõjalisse ja majanduslikku liitu. Leedust taheti teha kuningriiki. Kuningas kutsuti Saksaõukonnast, mille peale Wilhelm II tunnustas Leedu iseseisvust. Kuningaks sai Wilhelm van Urach Mindaugas II nime all.
    November 1918 - Leedu muutus vabariigiks, sest Saksamaa kapituleerus. Ametisse pandi esimene valitsus, peaministriks Voldemaras. Hakati looma Leedu sõjaväge. Algas vabadussõda.
    08.12.1918 - Vilnjuses kuulutati välja Leedu Nõukogude Vabariik. Juhiks sai Kapsukas ( Kominterni revolutsioon).
    Veebruar 1919 - Punaarmee vallutas Leedu idaosa . Rahvuslik valitsus kolis Kaunasesse.
    Kevad 1919 - enamlased lahkusid Leedust, samal ajal kui Poolakad tungisid Vilnjusesse. 1920. aastal sõdis Venemaa kodusõjas enamlaste vastu ka valgepoola. Et enamalstel oleks edu, siis pidid nad looma head suhted Leeduga.
    12.07.1920 - Leedu ja Venemaa vaheline rahuleping “ Moskva leping”: mõlemad riigid tunnustasid teineteist de jure ning Nõukogude Venemaa tunnistas, et Vilnjus peab kuuluma Leedule.
    Oktoober 1920 - Poola vallutas Vilnjuse. Vilno nime all jäigi see nüüd Poola territooriumile. 1939. aastani oli Leedu Vabariigi pealinn seetõttu Kaunas . Leedu pöördus abiplvega Rahvasteliidu poole Vilnjuse küsimuses. 1923. aastal ütlesid Itaalia, Jaapan ja Prantsusmaa, et Vilnjus kuulub Poolale.
    1923 - Leedu hõivas endale Klaipeda, kuigi see pidi Versaile'i lepingu kohaselt kuuluma rahvusvahelisse alluvusse. Enne I maailmasõda kuulus Klaipeda Memeli nime all Saksamaale. Klaipeda hõivamine õnnestus Leedul hästi sellepärast, et Rahvasteliidu ja lääneriikide tähelepanu oli pööratud Ruhri kivisöe basseini, kuhu Prantsusmaa viis oma vägesid parasjagu sisse.
    1925 - Poola sõlmis lepingu Vatikaniga, kus Vatikan toetas Vilnjuse kuuluvust Poolale. See oli ka takistuseks Baltiriikikide vahelisele koostööle.
    28.09.1926 - Leedu ja Nõukogude Liidu vahel sõlmiti mittekallaletungi leping. Sellega NL tunnustas uuesti Leedu õigust Vilnjusele (Leedu ei tohtinud osaleda NL-i vastastes liitudes, kuid enamlased väitsid balti julgeoleku liidu just seda olevat).
    1927 - Leedu ja Poola vahel puhkes peaaegu sõda Vilnjuse pärast.

  • Sisepoliitika


    1918-1926 võimul oli parempoolsete kristlike demokraatide partei. See partei esindas peaasjalikult talupoegi ja vaimulikke. Viisid läbi maareformi (igale mõisnikule jäeti alles ca 80 ha maad).
    1926 - võimule tuli vasak-tsenteristlik valitsus. Vanglast vabastati kommunistid, kes võtsid kohe üle kõik ametiühingud. Piirati vaimulike sissetulekut, vähendati sõjalist eelarvet. Parmpoolsete arvates tekkis kommunitliku revolutsiooni oht.
    Detsember 1926 - Leedu president ja valitsus arreteeriti. Võimule tulid rahvuslased . Presidendiks sai Smetona, peaministriks Voldemaras. Seim saaseti laiali 1927. Kehtestati tsensuur . Võeti vastu uus põhiseadus, mis suurendas presidendi võimu.
    1929 Voldemaras ja Smetona läksid tülli.
    1934 Voldemaras üritas sõjaväe abil võimule tulla, kuid see ebaõnnestus ja ta saadeti sunnitööle.
    1930ndate teine pool - teravnes Klaipeda küsimus Saksa-Leedu suhetes. Hitler nõudis endale Klaipedat ja võttis selle väe-võimuga 1938.

  • SOOME


    Soome pralament, Eduskund, kuulutas Soome iseseisvaks 06.12.1917, kui Soome lõi lahku Nõukogude Venemaast, kohe peale oktoobri revolutsiooni. Seni ajani oli Soome NV koosseisus olnud autonoomse riigina. Venemaa koosseisu kuulus Soome 1809. aastast - Tilsiti rahu.
    31.12.1917 - Nõukogude Venemaa tunnustas Soome iseseisvust.
    1918 - sisult kommunistlik Soome Sotsiaal-demokraatlik partei üritas võimu haarata.
    Jaanuar 1918 - Helsingis moodustati rahvavolinike nõukogu. See oli sisuliselt Nõukogude valitsus. Soomes algas kodusõda punaste ja valgete vahel. Seaduslik valitsus põgenes Vasasse. Töölised toetasid riigipööret. Lõuna-Soome läks punaste valdusesse. Vabariigi valitsuse võim jäi kehtima Põhja-Soomes.
    Soome Sotsialistlik Töölis Vabariik ehk punaste riik sõlmis Nõukogude Venemaaga sõpruslepingu. Sellega toodi punaarmee Soome. Vabariigi valitsus vastutasuks sõlmis koostöölepingu Saksamaaga.
    Aprill 1918 - Lõuna-Soomesse tulid Saksalased .
    Mai 1918 - kodusõda lõppes vabariiklaste võiduga Saksamaa toetusel. Kodusõja ajal kujunes Vabariig poolel kaitseliit (vabatahtlike ralvastatud liit). Hakati formeerima ka riikliku Soome armeed. Carl Gustav Mannerheim sai Soome sõjaväe ülemjuhatajaks kodusõja ajal. Talle ei meeldinud koostöö Saksamaaga ja ta astus ajutiselt valitsusest välja.
    Detsember 1918 - Mannerheimist sai riigihoidja ehk riigipea . (Laidoner ja Mannerheim olid koos õppinud.) Tema valitsemis ajal paranesid suhted Soome ja Antante'i vahel.
    1920 - Tartus sõlmiti Soome ja Nõukogude Venemaa vaheline rahuleping. Soome delegatsiooni juhtis Paasikivi.
    1939-1940; 1941-1944 oli Mannerheim Soome sõjaväe ülemjuhataja (Talve ja Jätku sõda).
    1944-1946 oli Mannerheim Soome presidendiks.

  • SISEPOLIITIKA


    Kodusõja järel oli lühikeseks ajaks Soome poliitika Saksameelne. Riigi moodustamisel oldi kahe vahel: teha kuningriik või vabariik. Kuningas otsutati kutsuda Saksamaalt, kuid kui Saksamaa kapituleerus otsustati teha vabariik. Loodi presidendi ametikoht.
    Poliitilistest jõududest olisd tugevamad vasakpoolsed. Venemaale põgenenud Soome kommunistid moodustasid 1918. aastal Moskvas Soome Kommunistliku Partei. Selle üks kuulsamaid juhte on olnud O.V. Kuusinen. Soomes oli kommunistliku partei tegevus keelatud.
    1929 - algas majanduskriis. Tekkis Lapua liikimine, mis sai nime Lapua külast. Sarnanes Eestis tegutsenud vapside liikumisele. Liikmeteks olid talupojad.
    1930 - Lapualased korraldasid marsi Helsingisse. Eduskund pidi selle tulemusena nende survel vastu võtma kommunitisde vastasedi seaduseid.
    Soome on ainuke I maailmasõja järel iseseisvunud riik, mille põhiseadus kehtib 1919. aastast muutumatuna.

  • VÄLISPOLIITIKA.


    1918 - Paranesid Soome suhted Antante'iga. Soome abistas Eestit Vabadussõjas (Põhja pojad). Soome-Eesti liidu idee lükati Soome poolt tagasi.
    1920-1925 osales Soome balti riikide välisministrite konverentsidel. Soome rõhutas, et teeb balti riikidega majandus ja kultuuri alast koostööd, mitte poliitilist. Soome oli vahendaja baltiriikide ja skandinaavia maade vahel. Seda nimetati hobuseraua poliitka , mis toimus kõige aktiivsemalt Reladeri valitsemise ajal.
    1925 - Relander külastas Eestit ja Rootsit.
    1930ndatel eraldus Soome balti riikidest.
    1935 - kuulutas välja neutraliteedi.
    Soome suhted Nõukogude Liiduga olid 30ndatel aastatel kehvad. Venemaa nägi Soomes endiselt ühte oma osa.
    1939. aastal nõudis Nõukogude Liit endale suure tükki Karjalast Leningradi ümbruses. Soomele pakuti asemele 2 korda suuremat piirkonda põhjas, kuid Soome ei nõustunud.
    1940 Talvesõda. Soomlased kaotasid, aga see näitas punaarmee jõuetust. Karjalasse rajatud Mannerheimi liin pidas vastu 1945. aastani.
    1941 Jätkusõda. Soome kuulutas sõja Nõukogude Liidule, kui Saksamaa oli alustanud pealetungi Venemaale. Soome jällegi kaotas, kuid jäi sellest hoolimata iseseisvaks.
    Teise maailmasõja järel sai Soome reparatsioonid. Ning ta oli ka ainuke riik, kes maksis kõik määratud raparatsioonid ära. Kui maksud said makstud tekkis Soomes majanduskriis, mida soomlased nimetavad lamaks.

  • ROOTSI


    1917 - võimule tulid liberaalid ja sotsiaal-demokraadid, kes moodustasid koalitsiooni valitsuse. Rootsi lähenes Antante'ile.
    Sisepoliitikas kinnistus parlamentarism . Pralmanet - Rikstag.
    1920ndatel aastatel vahetusid valitsused kiresti. 1917-1932 oli Rootsis 9 valitsust.
    Kõige tuntum poliitik H. Branting. Ta oli Rootis Sotsiaal-demokraatliku partei asutaja ja juht. Elukutselt astronoom . 3 korda oli peaminister. Sai Eesti Vabariigilt Sõbra tiitli .
    Sotsiaal-demokraadid on Rootsis võimul olnud 1932-1976. aastani (1936. aastal oli 100 päeva, kui nad võimul ei olnud). See on kujundanud Rootsi maksusüsteemi maailmas ainulaadseks. Sellega on Rootis muutunud ka maailma kõige sotsialistlikumaks riigiks.
    1921 - Rootsi tunnustas Eesti iseseisvust pärast Suurbritanniat ja Prantsumaad.
    Neutraalne riik.
    1920ndatel arenes majandus hästi. Eesti sai näiteks Rootsilt 1 miljon Rootis Krooni laenu. Selle eest pidi Eesti Rootsilt ostma põllumajandus tooteid ( masinad jne).
    Wallenberg - Rootsi kuulus pankurite perekond.
    1928 Kreuger sõlmis Eesti valitsusega lepingu, mille järgi ta sai endale Eesti tikku tootmise ja müümise monopoli 28 aataks. Majanduskriis andis hoobi Eesti-Rootsi kaubandus suhetele.
    1929. aastal käis Rootis kuningas Eestis visiidil.
    1934 Rootis katkestas peaaegu igasugused suhted Eestiga , sest tema autoritaarse riigiga ei suhtle .

  • HISPAANIA KODUSÕDA (17.07.1936-01.04.1939)


    Hispaania kodusõda on nimetatud II maailmasõja peaprooviks.
    1931 - kuningas Alfonso XIII loobus troonist. Hispaania kuulutati vabariigiks. 30ndate keskel valitsesis Hispaanias tugevad parempoolsed jõud.
    1936 - võimule tuli Rahvarinde valitsus - kommunistide ja sotsialistide ühendus. See tegi Hispaaniast II riigi maailmas, kus Rahvarinne võimule tuli, esimeseks oli Prantsusmaa. Valitseva võimu vastu tekkis fašištlik vandenõu.
    Maroko oli Hispaania asumaa , kus oli palju Hispaania vägesid. Sealsete hispaanlastest fašištide etteotsa asus Franco “Gaudillo.”
    17.07.1936 - Marokost teatati Hispaaniasse raadio teadete hulgas ka fraas : “Hispaania kohal on sinine taevas.” See tähendas fašištide pealetungi algust. Fašištidel tekkis vajadus tuua Marokost Hispaaniasse maavägi. Lennu- ja merevägi olid Vabariigi poolel.
    Saksamaa ja Itaalia saatsid Marokole fašištidele appi oma lennu- ja mereväe. Neid kasutati otsekohe mässajate Hispaaniasse viimiseks.
    Puhkes kodusõda.
    Vabariigi poolele ei tulnud appi ükski riik. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa leppisid kokku mitte vahelesegamise poliitikas. Vabariigi poolele tulid vabatahtlikult võitlema mehed mitmes riigist, sealhulgas ka Eestist. Need mehed koondusid internatsionaalsetesse brigaadidesse. Inter -brigaadide tunnuseks sai baski -barett.
    Rahvarinde valitsuse tegevust nõrgestas asjaolu, et kommunistid ja sotsialistid ei suutnud kokku lepet saavutada.
    Dolores Ibarruki-Passionara - vabariikliku valitsuse poolel elav naine, kes kutsus Hispaanlasi Franco vastu võitlema.
    Nõukogude Liit asus toetama vabariiki, ning saatis neile hulgaliselt sõjalisi nõuandjaid. Näiteks Mihail Koltsov, Hispaanias töötav ajakirjanik, kes saatis sõjaolukorrast Nõukogude võimule meeldivaid kirjeldusi. Hispaania kodusõjas sai Nõukogude Liit katsetada oma uusi tanki ja lennuki mudeleid .
    1938 - Franco, Itaallaste ja sakslaste abiga, oli vallutanud suurema osa Hispaaniast. Saksamaalt saadeti talle appi lennueskadrill Kondor, mis pommitas Hispaania linnu, mis olid vabariiklaste käes. Sealhulgas ka Guernica't, millest Picasso hiljem maali tegi.
    1938 - interbrigaadid ja Franco sõlmisid lepingu, mille kohaselt Franco kohsutus peale interbrigaadide lahkumist saatma riigist välja ka itaalia ja saksa väed. Interbrigaadid lahkusid Prantsusmaale, kuid itaallased ja sakslased jäid.
    Madriidi pommitamise ajal said kõige rohkem vigastada linnas viibivad naised ja lapsed. Nõukogude Liit tegi “teene” ja viis Hispaania lapsi sõjapiirkonnast Venemaale, kust nad saadeti edasi Siberisse.
    Francol jäi vallutamata ainult Madriid , kuid seal hakkas tegutsema viies kolonn .
    1939 vallutati “viienda kolonni” abiga Madriid.
    Franco'st sai Hispaania regent . Ameti tiitliks sai Caudillio. Franco kasvatas alistatud kuninga poega , et too võtaks riigi juhtimise enda kätte, peale Franco surma, et nii jätkuks tema poolt alustatud fasistlik diktatuur. Kuid peale Franco surma muudeti Hispaania vabariigiks.
    Hispaania II maailmasõjast osa ei võtnud, kuid saatis teljeriikide poolel rindele “Sinise diviisi”

  • RAHVUSVAHELISE SUHTED KAHE ILMASÕJA VAHEL


    1923 - kommunistide ülestõus Saksamaal E. Thälmanni juhtimisel.
    Parempoolsete ülestõusu katsed:
    1920 - Kappi putš.
    1923 - Müncheni õllekeldri putš. Hitleri, Hindenburgi ja Hessi juhtimisel.
    Nõukogude Venemaa võitis kodusõja, kuid jäi endiselt poliitilisse isolatsiooni.
    1920 Rahvasteliit - loodi, et euroopas püsiks rahu. Selle juhid:
    1920-1933 Drummond
    1933-1940 Avenol

  • Rahvusvahelise konverentsid


    05.10-16.10.1925 Locarno konverents. Määrati kindlad piirid euroopas Saksamaa ja Poola ning Saksamaa ja Prantsusmaa vahel vastavate paktidega. Loodi Reini demilitariseeritud tsoon. 1936 Saksamaa rikkus reinidemilitariseeritud tsooni pakti ühe poolselt viies sinna oma sõjaväe.
    27.08.1928 Briand- Kelloggi pakt. “Sõda ei ole riikide vaheliste tülide lahendamiseks.” Alguses liitus sellega 15 riiki. Lõppuks oli allakirjutanuid 48. Patsifistlik liit.
    Saksamaal tekkisid äärmuslikud rühmitused, kes nõudsid revansi.
    1919 loodi NSDAP - Natsionaal Sotsialistlik Saksamaa Tööliste Partei.
    Ka kommunistlik partei oli väga tugev. Kommude heaks töötasid “puna rindade” salgad.

  • ITAALIA


    28.08.1922 Marss Rooma - Mussoliini marssis oma toetajatega Rooma. Kuningas palus tal uus valitsus moodustada.
    1935-1936 vallutas Etioopia. Jõududevahekord sõjas oli Itaalia kasuks, kuid ometi kulus riigi vallutamiseks 2 aastat, millest enamuse toimusid pealinna vallutus lahingud. Võit saabus alles peale keiser Haile Selassie põgenemist, kes palus abi Rahvasteliidult, kuid ei saanud.
    Autoritaarsed reziimid kahe maailmasõja vahel:
    1934 Eesti, Läti
    1933 Saksamaa
    1922 Itaalia
    1924 Venemaa
    1926 Leedu, Poola
    1920 Ungari (kuningriigiks. Kuninga asemel oli regent Miklos Horti)
    Demokraatlikeks riikideks jäid Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA.

  • SUURBRITANNIA


    1924 - Suurbritannias tulid võimule leiboristid .
    1926 - Riigi ajaloo esimene üldstreik.
    1931 - loodi Westminsteri statuudiga Briti Rahvaste Ühendus.

  • USA


    Pidas kinni isolatsionistlikust välispoliitikast.

  • SAKSAMAA


    30.01.1933 Hitler sai riigi kantsleriks.
    1934 - suri president Hindenburg.
    1935 - Suurbritannia-Saksamaa mereleping, millega kahepoolselt rikuti Versaile lepinguid. Suurbritannia lubas oma laevad Läänemerelt ära tuua. Saksamaal taastati üldine sõjaväeteenistus. Hakati looma Wehrmachti, Kriegsmarinet ja Luftwaffet.
    1936 - Saksamaa viis oma väed Reini demilitariseeritud tsooni. Oleks lääneriigid natukenegi vastupanu osutanud, oleks Hitler oma vägedel kohe taganeda lasknud. Paljudes riikides (Nõukogude Liit) toodeti Saksamaa jaoks relvi.
    05.11.1937 Hossbachi protokoll. Hossbach oli Hitleri adjutant. Protokolli sisuks oli Suur-Saksamaa loomise alustamine. Sellega võttis Hitler kursi suurele sõjale. Esimeseks sammuks Suur-Saksamaa loomisel oli Austria liitmine Saksamaaga 11 ja 12.03.1938 - anschluss . Austriast sai Ost-mark - Saksamaa idaprovints .
    Austria kantsleriks määrati Seyss Inguart. Ettevalmistatud sõjaplaan Austria vastupanu korral nimetati “Otto'ks.”
    Teine samm Suur-Saksamaa loomiseks. (Tšehoslovakkia - euroopa kõige demokraatlikum riik sellel ajal. Tööstuses toodeti palju relvi.) Sudeedi aladel, mille Tšehoslovakkia sai I maailmasõja tulemusena elas 300'000 sudeedi sakslast . Need moodustasid fašištlikke organisatsioone, mille peajuhiks sai Henlein. Hitler soovitas tal tšehhidelt nõuda sudeedi aladele autonoomiat ja kes-teab-mida-veel. Tšehoslovakkia küsimust arutati 29.09.1938 Müncheni konverentsil Itaalai, Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsumaa poolt. Tšehoslovakiat aruteludel osada ei lubatud (president Beneš). See konverents oli lepituspoliitika tipp-saavutus. Sõja mitepuhkemise nimel olid Prantsusmaa ja Suurbritannia kõigeks valmis. Lubasid Sakslaste Sudeedimaa endaga liita. Peale vastavate lepingute sõlmimist ütles Chruchill: “Chamberline'il oli valida, kas häbi või sõda. Ta valis häbi ja sai ka sõja.”
    15.03.1939 - Grüün plaaniga okupüeeriti kogu Tšehhimaa. Tekkis Slovakkia Saksamaa marionet riigina.
    1939 - Saksamaa liitis endaga Memeli ehk Klaipeda.

  • VENEMAA


    1927 - kollektiviseerumine.
    1934 - Massi repressioonid .

  • JAAPAN


    Ainud - jaapani põliselanikud.
    1912-1926 Taisho ajastu, keiser Yoshihito. Kiire areng kogu riigis. Valitsev sekt oli Shintoistid ja mõningal määral ka Zen- Budistid . Poliitikat mõjutas keisri juures tegutsev salanõukogu Genro.
    1926-1988 Showa ajastu. Keiser Hirohito . Kujundas valitsemisaja alguses Jaapani vallutusplaanid. Vallutusi peeti vajalikuks, sest Jaapani rahvaarv kasvas liiga suureks. lisaks sellele oli Jaapani saartel vähe loodusvarasid.
    1918-1922 Jaapan võttis osa interventsioonist Venemaale, kuid kaotas.
    1921-1922 Washingtoni konerentsil pidi Jaapan leppima lahtiste uste poliitikaga Hiinas. See oli esimeseks pinnuks Jaapani ja USA vahelistes suhetes.
    1925 Pekingi lepingud . Jaapan normaliseeris oma suted Nõukogude Liiduga.
    1927 Jaapanlased andsid välja ”Tanaka memorandumi” - dokument, kus oli kirjeldatud tulevasi vallutusplaane.
    1931 hõlvas Mandžuuria. Seal moodustati Jaapanile alluv marionet riik - Mandzukuo, mille etteotsa pandi Hiina endine keiser Pu Yi. Mandzukuo oli Jaapanile soodne koht edasiste rünnakute tarvis Nõukogude Liitu ja Hiinasse.
    1933 Jaapan astus Rahvasteliidust välja.
    1937 Jaapan alustas uuesti pealetungi Hiinasse.
    1938 Kokkupõrge Nõukogude Liidu vägedega kaugidas, Hassahi järve piirkonnas. Kuna Nõukogue Liit tõrjus Jaapani tagasi, siis Jaapan loobus edasistest kallaletingidest Venemaale. Punaarmeed juhtis kaugidas Georgi Zukov .
    1939 Konflikt Mongooliaga Halhin-Gol'i jõel.

  • HIINA


    1911 Mongoolia sai autonoomseks.
    1921 Mongoolia punaarmee juhiks sai Suhhe Bator [Punane Vägilane], Kehtestati kommunistlik võim.
    1924 Mongooliast tehti maailmas II sotsialistlik rahvavabariik.
    1919 Hiinas tekkis “4.Mai” üliõpilasliikumine. Sellega üritati kaitsta Hiina rahvuslikku suveräänsust.
    Suveräänsuse elluviimiseks moodustati Lõuna-Hiina Vabariik Sun Yatsen’i juhtimisel. Vabariik kuulutati välja Kantonis.
    1912 Sun Yatsen rajas Guomingdangi ehk Rahvusliku Sõltumatuse Partei.
    1925-1927 Hiinas kodusõda Lõuna-Hiina vägede “Põhja Retkega.” Võimule tuli Chang Kaishek Sun Yatseni asemel.
    1928 Peaaegu kogu Hiina oli ühendatud Lõuna-Hiina vabariigiga. Pealinnaks kuulutati Nanaking. Selle tekkinud riigi vastu astusid välja kommunistid, Mao Zedongi juhtimisel.
    Peale II maailmasõda algas Hiinas uus kodusõda, mille võitis Mao Zedong .
    01.10.1949 - moodustati Hiina Rahvavabariik.

  • POOLA


    11.11.1918 - Poola iseseisvus. Presidendiks sai Pilsudski.
    1920 Poola vallutas Leedult Vilniuse. Samal aastal toimus ka Pilsudskise riigipööre. Poola muutus autokraatseks riigiks.
    1921 Riia rahu - Nõukogude Venemaa ja Poola vahel. (Võrreldav Tartu rahuga.) Poola sai endale nn Curzoni joonest ida poole jäävad alad (Lääne- Ukraina ja Lääne-Valgevene).
    1930ndad - Poola pidi välispoliitikas laveerima Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel.
    1934 - Poola-Saksamaa mittekallaletungi leping, kümneks aastaks.
    1937 - Poola vallutas Tšehhist omale Tešini piirkonna.
    21.03.1939 - nädal peale Tšehhi okupeerimist esitas Saksamaa Poolale nõudmise Gdanski ja Poola kordidori kohta. (Gdansk - poola keeles; Danzig - saksa keeles). See oli kindel märk sellest, et Saksamaa hakkab oma piiri idapoole laiendama (Drang nach Osten).
    Aprill 1939 - Saksamaa ütles lahti mittekallaletungi paktist Poolaga. Saksa Wermachtis hakati koostama plaani “Weiss” - Poola rünnaku plaan.
    Kevad 1939 - Suurbritannia ja Prantsusmaa lubasid karanteerida Poola suveräänsust.
    25.08.1939 - Poola ja Suurbritannia sõlmisid liidulepingu.
    Sõja puhkemine ei olnud poolakatele ootamatu . Nad lootsid , et jõuavad piire omal jõul nii kaua kinni hoida, kuni lääneriigid appi tulevad.

  • II MAAILMASõDA. 1.09.1939-2.09.1945


    Sõja tulemusena iseseisvus:
    Island 1944
    Küpros 1960
    Malta 1964

  • SAKSAMAA LIITVABARIIK


    Kujunes USA, Suurbritannia ja Prantsumaa okupatsiooni tsoonidest. Lõhenemine algas 1948 lääne-tsoonis läbi viidud rahareformiga.
    1949 - Saksamaa lõhestus ametlikult.
    1953 - SLV Bundestagi valimistel kehtestati 5% künnis.
    1961 - Bundestagis olid ainult KDL/KSL, VDP, SSDP . (KDL - Kristlik-Demokraatlik-Liit; KSL - Kristlik-Sotsialistlik-Liit; VDP - Vaba Demokraatlik Partei; SSDP - Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei; Kommunistlik partei oli väike).
    1983 - pralamenti pääsesid ka Rohelised.
    1949-1969 - võimul olid parempoolsed (KDL/KSL).
    1969-1982 - koalitsiooni valitsus, mille moodustasid SSDP ja VDP ehk nn Sotsiaal-Liberaalne koalitsioon.
    1982 - II koalitsoon VDP ja KDL/KSL.
    Konrad Adenauer - KDL/KSL-i esimees. Riigikantsler 1949-1963.

  • MAJANDUS


    Peale II maailmasõda oli Saksamaa kõige raskemini purustatud riik. Hävitatud olid tehased, ettevõtted, elamud , arhitektuuri mälestised. Palju sakslasi oli surma saanud.
    Potsdami konverentsi otsusega läksid paljud Saksamaa alad Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Saksamaa läänetsooni põgenes kokku sõja ajal 11 miljonit inimest. Suur inflatisoon. Tekkis naturaalmajandus, spekulatsioonid jne.
    Sellisest olukorrast pääsemiseks oli kaks võimalust:
    Plaanimajandus , natsionaliseerimisega. Riigi tugev sekkumine majandusse.
    Kehtestada vaba turumajandus .
    Võimule tulnud parempoolsed valisid teise tee. See õigustas ennast lõpptulemusena.
    Hinnad lasti vabaks (esialgus hoidis riik kindla üüri ja põhitoiduainete hinnad).
    Palgad lasti vabaks.
    Kehtis täielik vabakonkurents. Valitsus mõjutas majandust ainult maksusoodustuste kaudu, krediidi andmiste ja ekspordi soodustuste kaudu.
    Kehtestati monoplide vastased seadused.
    Algas väga kiire majanduse areng. 1950ndatel ja 60ndatel nimetati seda Saksa majandus imeks.
    1959 - Saksamaa jõudis euroopas tööstustoodangu poolest esimesele kohale. 1960ndatel ei olnud tööpuudust. Sellest ajast hakkas SLV-sse türklasi tulema . Sotsiaalne turumajandus - heaolu kõigile, see tähendab laialdast sotsiaalhoolekannet. Pension seati vastavusse töötasuga.
    1960ndate teisel poolel hakkas majanduse areng aeglustuma. Tekkis tööpuudus. Langusest saadi jagu globaalse reguleerimisega. Sellel ajal tulid võimule sotsiaaldemokraadid. Hakati rakendama plaanimajanduse elemente. Riik kooskõlastas pankade, ettevõtete ja ametiühingute tegvuse.
    1960ndate lõpust 1970ndate keskpaiganimajandus jällegi kasvas.
    1970ndate lõpu majanduslangus oli tingitud ülemaailmsest energiakriisist.
    1982. aastast, alates Kristlike-Liberaalide võimule tulekust, kehtestati uuesti vabamajanduse põhimõtted. Kantserliks oli sellel ajal Helmut Kohl.
    Uus tööpuuduse laine põhjustas neofasistide ülestõuse.

  • VÄLISPOLIITIKA


    1949-1963 kantselriks oli Adenauer. Saksamaa okupatsiooni tsoonid pidid ühendatama ning SDV-d ei tohtinud teise driigid tunnustada. Suhteid püüti arendada Prantsusmaaga , mille presidendiks oli de Gaule.
    1954 sõlmiti Pariisi kokkulepped, mis jõustusid 1955. Sellega kaotati lääne-saksamaal okupatisooni tsoonid. SLV võeti NATO -sse.
    SLV sai oma armee - Bundeswehri.
    1955 - Halsteini doktriin - SLV lubas lõpetada suhted kõigi riikidega, kes tunnustavad SDV-d, välja arvatud NL. SLV ja SDV suhted olid eriti halvad 1961.
    1966 - välisministriks ja 1969 kantseriks sai Willi Brandt - teostas uut ida-poliitikat. Selle tähtsamad lepingud: 1970 - idalepingud Nõukogude Liidu ja Poolaga. 1971 - neljapoolne kokkulepe Lääne-Berliini suhtes. 1972 - suhete aluste leping SDV-ga.
    SLV tunnustas SDV-d de jure ja loobus Halsteini doktriinist. Mõlemad Saksamaad võeti selle peale ÜRO-sse.

  • SAKSAMAA DEMOKRAATLIK VABARIIK


    Kõige tähtsam partei oli Saksamaa Sotsialistlik Ühtsus Partei (SSÜP). Juhtideks olid Walter Ulbricht (kantsler 1946-1971) ja Erich Honecker (kantsler 1971-1989). SSÜPi juhtivat rolli aitas hoida julgeoleku organ STASI .

  • MAJANDUS


    SDV-s olid tööstusettevõtted, SLV-a tooraine . SDV hakkas toorainet saama NList.
    1950 - SDV astus VMNi. Seal toimus sotsialistlik riikide integratsioon .
    SDV oli teistest sotsialistlik riikidest kõige arenenum. Seal oli kvalifitseeritud tööjõud.
    SDV spetsialiseerus peenmehaanikale: optika , keemiatööstus jne.
    Majanduse arengut pidurdas sunnitud odav eksport . Marshali plaanist SDV abi ei võtnud.
    Põllumajanduses toimus kollektiviseerumine, 1960ndaks aastaks oli selle tase 80%.
    Juuni 1953 - tööliste streigid ja rahutused kõrgemate töönormide vastu.
    SDV-d tunnustasid alguses ainult sotsialistlikud riigid. Teisi takistas Halsteini doktriin.
    1972 tunnustas SDV-d Kambodzha. 1974 USA.
    Peale tunnustuse saavutamist hakkas SDV abistama aafrikas tekkinud noori riike. SDV oli üks viimaseid sotsialistlikw riike euroopas.
    Honecker tegi kõik endast sõltuva, et SDV ja SLV ei ühineks.

  • SAKSAMAADE ÜHINEMINE


    2+4 Ühinemis läbirääkimised - põhilised olid kaks Saksamaad, kuid läbirääkimiste juures olid veel USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja NL.
    Ühinemis kokkuleppele kirjutati alla Moskvas 12.09.1990. Leping jõustus 03.10.1990.
    09.11.1989 - Berliini müür lõhuti maha. Enne seda läksid paljud SDV elanikud Ungari ja Austria kaudu SLV-sse.

  • SUURBRITANNIA


    Peale II maailmasõda pidi Suurbritannia muutuma Imperiumist tavaliseks kapitalistlikus kuningriigiks. Kaotas peaaegu kõik oma kolooniad. Jäid vaid Fa(u)lklandi ja Bermuuda saared ja Gibraltar.
    Peale II maailmasõda vabanesid esimestena suured kolooniad: 1947 India, 1948 Birma ja Tseiloni saar. 1950ndate teisel poolel aafrika kolooniad.
    1931 - Westminsteri statuudi alusel loodi Briti Rahvaste Ühendus Suurbritannia kolooniatest. Peale II maailmasõda otsustasid iseseisvunud kolooniad jääda BRÜ-sse. Seda nimetatakse ka lihtsalt Rahvaste Ühenduseks. Selles on kahte sorti liikmeid:
    Osad peavad Suurbritannia kuningat/kuningannat oma riigipeaks ( Austraalia , Kanada , Uus- Meremaa ).
    Tesitele on kuningas/kuninganna sümbol, mitte riigipea.
    BRÜ liikmed käivad regulaarselt koos, kuid nende otsused ei ole riikidele kohustuslikud vaid soovitava iseloomuga . Koostööd tehakse majanduses, hariduses, kultuuris.

  • MAJANDUS


    Peale sõda inflatsioon . Leiboristid teostasid oma võimuoleku ajal natsionaliseerimist, konservatiivid jällegi denatsionaliseerimist ja subsideerimise vähendamist.

  • SISEPOLIITIKA


    Valitsevad kaks suuremat parteid. Praegu Konservatiivid ja Leiboristid ehk Töö Erakond (sisult sotsialistlik).
    Peale sõda, esimestel valimistel kaotas Winston Leonard Spencer Churchill oma peaministri koha Clemente Attleele 1951. aastani. Siis kaotas Attlee oma koha jälle Churchillile.
    1945 - Leiboristid riigistasid Inglise Panga.
    1947 - riigistati lennuliiklus ja söekaevandus.
    1951 - riigistati raudteed, energeetika, gaasitööstus, terase tööstus.
    1952 - Kuningannaks sai Elisabeth II (sündinud 21.04.1926).
    1953 - Winston Churchill sai Nobeli kirjandus preemia.
    1955 - Peaministriks Anthony Eden .
    1957 - Peaministriks Harold MacMillan. Samal aastal sai Suurbritannia tuumapommi omanikuks. Selle mõjul tühistati üldise sõjaväe kohustuse seadus.
    1963 - peale MacMillani erru minekut sai peaminstriks Alec Douglas -Home.
    1960ndate alguses tekkisid majandusse probleemid: import suurenes, eksport vähenes. Suurenes väikeparteide tähtsus. Näiteks roheliste ja rahvuslike parteide (Sotimaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal).
    1964 - võimule pääsesid konservatiivid. Peaminister Harold Wilson.
    1968 - kokkuhoiu eesmärgil hakati vähendama oma sõjaväebaside arvu välismaal.
    1970 - Peaministriks sai Edward Heath.
    1973 - Suurbritanniast sai Euroopa Majandusühenduse liige.
    1974 - ennetähtaegsetel valimistel sai peaministriks jälle Harold Wilson.
    1975 - oma tegevust aktiviseeris järsult IRA.
    1976 - peaministriks sai James Callaghan.
    1979 - Leiboristid pääsesid võimule, sest riigi majandus oli langenud juba väga madalale tasemele . Peaministriks sai Margaret Thatcher . Esimene naispeaminister euroopas. Ülikooli lõpetanud keemikuna. Hüüdnimi Raudne Leedi. Sellest hoolimata majanduse madalseis jätkus.
    1982 - riigis oli 3 miljonit töötut.
    Thatcheri poolt läbi viidud monetarismi ( thatserism ) kaudu väljus Suurbritannia majanduskriisist. Denatsionaliseerimine. Üritati hävitada sotsialismi. Sellele ajtas kaasa ka nafta leidmine põhjamerest.
    1990 - Peaministriks sai John Major .
    Leiboristid on peale II maailmasõda võimul olnud ajavahemikel:
    1945-1951
    1964-1970
    1974-1979
    Kokku 17 aastat. Konservatiivid aga 32 aastat.

  • VÄLISPOLIITIKA


    Thatcher rakendas karmi poliitika NLiga, mis oli tingitud Afganistaani sõjast. Briti valitsus luba paigutada oma territooriumile uued USA kesktegevusraadiusega tuumaraketid. Mõneks ajaks kehtestati majandus embargo NLi suhtes.
    1982 - Suurbritannia ja Argentiina vahel puhkes lühiajaline sõjategevus Faulklandi ehk Maldiivi saarte pärast. Sel aastal hõivasid Argentiina väed saared, mis olid juba 1833. aastast Briti valduses. Suurbritannia saatis Atlandi lõunaosasse tugeva laevastiku ning lõi mõne ajaga Argentiina väed Faulklandilt minema. Suurbritannia inimekaotused olid väikesed - 10 meest.

  • PRANTSUSMAA


    IV vabriik 1946-1958. Parlamentaarne vabariik, kuid see ei meeldinud de Gaulile.
    1958 algas Alzeerias mäss.
    1958 - võeti vastu uus konstitutsioon . Alguse sai Prantsuse V vabariik. Võimule tuli de Gaule. Presidentaalne Vabariik.

  • AMEERIKA ÜHENDRIIGID (1945-1993)


    1920ndad - majanduses individualism. Riik ei sekkunud. Puudus sotsiaalkindlustus süsteem. Ajajärku nimetati Prosperity ehk õitsengu aeg.
    Ülemaailmne majanduskriis sai alguse USAst , president Hooveri ajast.
    Roosevelt 1933-1945 - viis ellu “New Deal” majandusergutuse programmi, mis pidi majanduskriisi olukorras looma töökohti.
    USA-s seati sisse ka sotsiaalkindlustuse süsteem.
    Välispoliitikas valitses II maailmasõjani Monroe doktriin.

  • HARRY TRUMAN 1945-1953


    Majanduses jätkas “New Deali” kurssi. Probleemiks muutus paljude sõdurite töö puudus. Paljud sõdurid läksid ülikooli. Korraldas süjatööstuse ümber vastavalt rahuaja vajadustele ehk rekonversioon .
    Kardeti et langeb inimeste ostujõud.
    Välkispoliitika:
    1947 Rio de Janeiro leping - vastastikuse abistamise leping ladina-ameerika riikidega.
    1947 Trumani Doktriin ehk “Pidurdamis doktriin.”
    1948-1952 Marshali plaan - euroopa riikidele, keda ähvardab kommunism , abi osutamine. Loobuti isolatsionismist.
    1949 - NATO loomine. Esimne rahuajal loodud sõjaline riikide ühendus.
    Selline välispoliitiline suund ei olnud tõhus, sest 1949 vapustas ameerikat kaks pommi: Nõukogude Liit sai tuumapommi ja Hiinast sai kommunistlik riik. Sellele otsiti süüdlasi: USA senaator MacCarthy arvas, et selles on süüdi USAs elavad kommunistid. Algas makartism - nõiajaht kommunistidele. Chaplin tegi sellest filmi “Kuningas New Yourgis.” Olukord sarnanes Stalini isikukultusele.

  • EISENHOWER 1953-1961


    Vabariiklane.
    II maailmasõja ajal oli ta liitlasvägede ülemjuhataja euroopas. Majandus: mõnevõrra laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Jätkus vana sotsiaal poliitika. Üldine olukord jäi samaks. Tööstuse muutusid tähtsaks sõjalised riigi poolt tehtud tellimused . Sõjatööstuskompleks sai väga tugevaks - tekkis oht, et
    demokraatia võib kaduda.
    Välispoliitika: Eisenhoweri ehk “tagasitõrjumise” doktriin - peab püüdma mõningaid riike kommunismist vabastada. Eisenhower lõpetas Korea sõja. Muidu oli ta välispoliitikas ebaedukas .

  • JOHN FITZGERALD KENNEDY 1961-1963


    Demokraat.
    Katoliiklane. Läbi aegade kõige noorem president. Pärit rikkast perekonnast, seetõttu finantseeris oma valimiskampaaniat ise. Peale võitu ei pidanud sponsoritele antud lubadusi täitma. Oli poliitiliselt sõltumatu. Tema kabinetis olid noored targad nõuandjad. Eesmärgiks oli “uus rajajoon.”
    Majandus: arenes väga kiiresti. 1960ndate majandusbuum. Vähendas väikeettevõtete ja üksikisikute makse. Sellega kaasnes inflatsioon.
    Välispoliitika: paindliku reageerimise doktriin. Kennedy arvas, et ameeriklased peavad olema valmis pidamakahte ja poolt sõda: kahte keskmist ja ühte väikest. Ameerika peab olema valmis pidama partissani sõda. Kennedy välispoliitika oli ebaedukas.
    Sisepoliitika: paljud ei sallinud teda, sest ta oli liiga iseseisev.

  • JOHNSON 1963-1969


    Demokraat.
    Jätkas Kennedy majanduspoliitikat. Oskas hästi lobitööd teha. Jätkas ka Kennedy välispoliitikat. 1964 alustas Vietnami sõda.
    Sisepoliitika: hakkas looma võrdseid õigusi ka mustanahalistele. Martin-Luther King - must pastor , noobeli rahupreemia laureaat. Võitles mustade õiguste eest. Tapeti 1968. Samal aastal tapeti ka Robert Kennedy (Johni vend), presidendi valimiste kampaania ajal.

  • RICHARD NIXON 1969-1974


    Vabariiklane.
    Majandus: tahtis vähendada inflatsiooni, vähendada kulutis riigiaparaadile ja relvastusele. Suurenes tööpuudus. Aeglustus majanduskasv. Nixon doktriin ehk “ realistlik pidurdamine” - tahtis luua normaalseid suhteid Hiina ka NLiga. Hiingaga algas ping -pongi poliitika.
    1972 SRP 1 - USA ja NLi vahel.
    Sisepoliitika: kuritarvitused ja korruptsioon . Nixon pidi tagasiastuma Watergatei afääri tõttu - Watergatei hotelli paigutati Nixoni käsul lutikad . Nii lindistas Nixon oponentide kõnelusi.

  • GERALD FORD 1974-1977


    Teda ei valitud presidendiks ega asepresidendiks.
    Käis Moskvas SRP 2 lepingut ettevalmistamas.

  • JIMMI CARTER 1977-1981


    Demokraat.
    Esimene Lõuna-Osariiklane peale kodusõda, kes sai presidendiks.
    Majandus: tahtis läbi viia mitmeid reforme, kuid ebapüsivuse tõttu suurem osa neist ebaõnnestus.
    Välispoliitika: samuti ebajärjekindel. Hakkas nõudma inimõiguste kaitset maailmas.

  • RONALD REAGAN 1981-1989


    Vabariiklane.
    Esimene USA president, kes oli juba lahutatud. Üks vanemiad presidente.
    Majandus: monetarism ehk reaganoomika . Peatas inflatsiooni. Hoidis kokku sotsiaalkulutuste alalt. Suurendas kulutusi sõjatehnikale. Käivitas neutronpommi valmistamise programmi ja tähesõdade programmi.

  • GEORGE BUSH 1989-1993


    Jätkas Reagani poliitikat. Tema ajal lagunes NL. Pärit rikkast poliitikute perekonnast.

  • VENEMAA XX SAJANDI ALGUSES

  • MAJANDUS


    Tekkisid monopolid, Venemaa jõudis imperialismi perioodi.
    Tööstuse iseärasused:
    Tööstusettevõtete suur konsentratsioon . Enamus ettevõteid olid suurettevõtted.
    Tööstus koondus suurlinnadesse: Moskva, Peterburg, Tallinn, Riia.
    Suur osatähtsus väliskapitalil. Põhiliselt Prantsusmaalt.
    Sergei Witte - Venemaa rahandusminister. Aastast 1905 Venemaa esimene peaminister. Tema initsiatiivil ehitati Suur-Siberi raudtee, mis läks läbi Mandzuuria Kirde Hiinas.
    Venemaa oli põllumajanduslik maa, enamus elanikke olid talunikud. Tähtsaim ekspordi artikel oli vili. 20% kogu Venemaa viljatoodangust viidi välismaale. Suured ikaldused toimusid regulaarselt iga 5 aasta tagant. Tsaari valitsus ei teatanud sellest välisriikidele. Nii ei tetud , et Venemaal on näljahädad.

  • SISEPOLIITIKA


    1894 - Tsaariks sai Nikolai II Romanov “Hodõnsk” ehk “ Verine ”: “Üks impeerium, üks valitseja, üks usk, üks keel.” Nikolai II troonimispidustustel Hodõni platsil tallati 1000 inimesed surnuks , sest rahvale jagati tasuta pirukaid.
    Nikolai II naine oli Saksa kesiriõukonnast. Nikolai oli oma naisega väga lähedastes suhetes.
    Riigikord - absolutistlik monarhia. Puudus põhiseaduslik rahvaesindus kogu ja põhiseadus. Inimestel puudusid demokraatlikud õigused. Ametnike hulgas vohas bürokraatia ja ametnike omavoli. Ääremaades valitses rahvusliku rõhumise poliitika. Venemaad nimetati “rahvaste vanglat,” sest Venemaal elas koos niipalju erinevaid rahvaid. Venemaa koosseisus oli Soome, Balti kubermangud , osa Poolast, Valgevene, Ukraina, taga- kaukaasia , kesk- aasia .
    Kirjaoskuse levik erinevate usundite esindajate seas: luterlased 70%, õigeusklikud 19%, juudid 40%, katoliiklased 32%, budistid 8%, muhameedlased 7%.
    Jätkus möödunud sajandi lõppus alanud Venestamis poliitika.
    1903 - lõhenes Venemaa sotsiaaldemokraatlik partei: Lenini pooldajad ehk bolševikud, kes kasutasid oma võimu kehtestamiseks relvastatud ülestõuse; menševikud, kes üritasid oma võimu kehtestada diplomaatilisel teel.
    Plehhanov - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei looja.
    Tsaari pooldajaid nimetati “must sajaks .”
    Ohranka - tsaari salapolitsei.

  • VÄLISPOLIITIKA


    Venemaa üritas oma piire laiendada.

  • 1905. AASTA REVOLUTSIOON


    Venemaa hakkas “käärima.”
    Põhjused:
    Rahvus lahendamata.
    Maaküsimus lahendamata.
    Valitses isevalitsev võim.
    Rahval puudusid demokraatlikud vabadused .
    Puudus rahva esindus riiklikul tasandil.
    Revolutsiooni puhkemist kiirendas Vene-Jaapani sõda.
    09.01.1905 - verine pühapäev. Peterbuti rahvas läks tsaarile palvekirja viima, seda ohranka õhutusel. Tsaar käskis rahva vastu tule avada. Surma sai 1000 inimest. Haavata 5000.
    Üle Venemaa algasid protesti streigid. Eestis alustas streiki Dvigatel.
    Suvi. Rahutused jõudsid mereväe hulka. Sevastoopolis puhkes ülestõus SMITHI juhtimisel. Ülestõus puhkes ka soomuslaeval Botjomkin.
    Oktoober. Ülevenemaaline poliitiline üldstreik. Töötasid ainult haiglad ja veevärk.
    17. oktoobri manifest:
    Lubati rahvale anda demokraatlikud vabadused.
    Inimestele lubati isikupuutumatust.
    Lubati laiendada valmisõigust.
    Lubarti kokku kutsuda riigi duuma (parlament).
    Saadi õigus õiguse moodustada ühinguid. Venemeel olid poliitilised parteid:
    Kadettide ja Oktobristide Partei. (Loodi 1905.) Oktobristid pooldasid konstitutsioonilist monarhiat. Kadetid konstitutsioonilist demokraatiat.
    Sotsiaaldemokraadid - juht Plehhanov. Lõhenesid 1903 kaheks:
    Bolševikud - enamlased.
    Menševikud - vähemlased.
    Anarhistid - juht Bakunin .
    Mustsada liikumine - tsaari võimu ägedad toetajad. Koosnes põhiliselt asotsiaalidest ehk lumopenproletariaadist. Korraldasid linnade tänavatel pogromme revolutsionääridel.
    Detsember. Toimusid relvastatud ülestõusud mõnedes Vene linnades (Nt Moskvas).
    1906 - tegevust alustasid karistus salgad. Nad karistasid kahel moodusel: ihunuhtlus või surm.
    Tulemus: revolutsioon sai lüüa. Loodi parteid. Rahvas sai esimesed poliitilise võitluse kogemused. Eesti koolides hakati algklassides andma haridust eesti keeles. Revolutsiooni tulemusena sai esimeseks Venemaa peaministriks Sergei Witte. Kokku kutsutud riigiduumal ei olnud seadusandlikke õigusi.
    Piirati valimisõigust. Hakkasid tekkima demokraatlikud alged. Lahendamata jäänud maaküsimust üritas Venemaa peaminister Stolõpin 1906. aastal lahendada. See jäi pooleli . Ta lubas talupoegadel küla kogukonnast välja astuda - see tähendab, et talunik võis oma põllulapid koondafa oma majapidamise ümber. Soodustas ka ümberasumist äärealadele.
    Küla kogukond - talupojad elasid ühes külas. Küla übritsevad põllulapid jagati siiludena külaelanikele.
    Küla käendus - talupoeg , kes ei suutnud makse maksta oli sunnismaine .
    Kulak - jõukas talupoeg.
    Kogukonnast välja astumise võimalust kasutasid kulakud ja kehvikud - esimesed asutasid oma talud , viimased läksid linna tööle.
    Kui puhkes I maailmasõda, ei olnud Venemaa veel sõjaks valmis. Nikolai II veetis enamuse sõja ajast Mogiljovis Tsaari armee peakorteris. Tsaari perele oli sõja ajal toetuseks Rasputin .

  • VENEMAA 1917-1920


    Maailmasõjast üldine kurnatus. Defitsiit kõigest. Rahvas nõudis rahu, leiba ja maad.
    1917 Veebruar revolutsioon - Tsaari Nikolai II loobus revolutsiooni tõttu 03.03.1917 lõppus troonist. Võimule tuli ajutine valitsus, mis oli loodud 02.03.1917, see esindas kodanlust.
    Valitsema hakkas tegelikult kaksikvõim - ajutise valitsuse kõrval madruste soldatite ja tööliste saadikute nõukogu. Ajutise Valitsuse juht oli vürst Lvov , ning 1917. aastast Aleksander Kerenski , kes oli esseer.
    Venemaast taheti ajutise valitsuse poolt teha demokraatlik riik. Ajutine valitsus arvas, et tal ei ole piisavalt võimu maailmasõjast välja astumiseks. Arvas, et selleks otstarbeks on vaja asutavat kogu, mille valimisteks valmistuti. Valimised toimusid oktoobris. Bolsevikud hakkasid ajutise valitsuse venitamise tõttu populaarsust võitma, sest nad lubasid rahvale leiba ja rahu. Kerenski ajas bolsevikud põranda alla ja lõpetas kaksik võimu - likvideeris Madruste, soldatite ja tööliste saadikute nõukogu töö.
    Kõrgemaiks seadusandlikuks organiks (parlamendiks) sai Ülevenemaaline Nõukogude Kongress. Seda vähemalt kommunistide poolelt.
    11-12.03.1917 - Venemaa pealinnaks Moskva.

  • 1917 OKTOOBRI REVOLUTISOON


    Kukutati ajutine valitsus (peaminister - Krenski). Võimule tulid bolsevikud ehk enamlased ehk kommunistid, kes esindasid töölisi, soldateid ja madruseid.
    Enamalastel aitas võimule tulla Saksa valitsus, neid rahaliselt toetades. Seda selleks, et kestvas maailmasõjas oleks bolsevikega sõlmitud vaherahu ja oleks kadunud üks rinne.
    Peterburis juhtis revolutsiooni Lev Trotski, kes võtis võimu üle 25.10.1917. Peterburis oli revolutsiooni ohvreid erinevatel andmetel 2-5 inimest! Frunse juhtis punaarmee kiiret formeerimist.
    25.10.1917 hilisõhtul saabus Smolnõisse Lenin . Seega tema revolutsiooni ei juhtinud nagu NLi ajaloo õpikutes väidetakse.
    26.10.1917 kell 2.00 vallutasid bolsevikud Talvepalee, kuhu ajutine valitsus oli varjunud. Ministrid arreteeriti ja viidi Peeter Pauli kindlus-vangi.
    Kerenski põgenes Ühendriikide saatkonna autoga rindele, et sealt kiiresti Talvepaleekaitsmiseks armee jõudusid tuua.
    Kommunistliku partei nimetus: peale 1905. aasta revolutsiooni VSDT(b)P - Venemaa SotsiaalDemokraatlik Tööliste Bolševike Partei; aastast 1922 VK(b)P - Venemaa Kommunistlik Bolševike Partei; 1924 NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei.
    Komunistliku partei juhiks 1903-1924 - Vladimir Ilitš “Lenin” Uljanov .
    August 1918 - Leninile sooritati atendaat . Tehases peetud miitingult väljudes tulistas üks naisterahvas teda pähe.
    1922 - Insuldi tulemusena jäi Lenin halvatusse. Alates sellest ajast 1924. aasta 21. jaanuarini elas Lenin Gorkis. Grupskaja - Lenini abikaasa.
    1922 - Stalin sai Kommunistliku Partei juhiks. Halvatud Lenin hoiatas partei keskkomiteed Stalini diktaktuuri eest.
    Enamlaste eesmärgiks sai proletariaadi (töölisklassi) diktatuuri kehtestamine. Mitte töölisklassi kuuluvaid inimesi hakati koonduslaagritesse viima. Need ehitati Lenini käsul.
    Märtsis 1918 viidi Venemaa pealinn Peterburist üle Moskvasse.
    25-26.10.1917 - II Ülevenemaaline Kongress võttis vastu maa-, võimu- ja rahudekreedi:
    Maa dekreet - kogu maa riigistati ehk natsionaliseeriti. Edasist maa jagamist kontrollis sulaste-saadikute nõukogu.
    Rahu dekreet - seisukohal, et maailmasõda tuleb lõpetada. Nõukogude Venemaa teeb kohe kõigile sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane vaherahu - ilma anektsioonide ja kontributsioonideta. Selle ettepaneku võttis vastu Nelikliit, mitte Antante.
    Võimu dekreet - määras ära uue loodud bolsevike riigi juhtorganid. Sedusandlik organ - Nõukogude Kongress. Kongresside vahelisel ajal juhib riiki Ülevenemaaline Kesk Täitev Komitee ehk ÜKTK. Selle juhtideks olid alguses Zinovjev ja Kamenev. Valitsust nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks. Ministreid aga rahvakomissarideks. Peaministriks ehk Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks sai Lenin.

  • JULGEOLEK JA KAITSE NÕUKOGUDE VENEMAAL


    Uueks sõjaväe ülemjuhatajaks sai lipnik Krõlenko ja laevastiku ülemjuhatajaks madrus Dõbenko. Korra kaitseks moodustati miilits. Punakaartlastest hakati looma punaarmeed. Julgeoleku organiks oli ŠK (Tše-Kaa) (tšerezbõtšainaja komissija) ehk “Ülevenemaaline erakorraline komisjon võitluseks kontrarevolutsiooni ja sabotaaši vastu,” mis loodi detsembris 1917. Selle juhiks sai alguses Felix Edmundovitš Dzeržinski ehk “Raudne Feilx.” Viktor Kingissep oli samuti tšekist. Uuris 1918 augustis Leninile sooritatud atendaadi katset.
    Algas punakaartlik rünnak kapitalile - eraomandi natsionaliseerimine. Bolsevikud alustasid Saksamaaga separaat rahu läbirääkimisi, et kindlustada oma võimu Venemaal. Lihtinimesed soovisid sõja lõppu.
    03.03.1918 Bresti Separaat Rahu - Venemaa astus Antante'ilt luba küsimata sõjast välja.
    Jaanuar 1918 - Venemaal tuli kokku rahva poolt valitud asutav kogu - bolsevikke oli selles vähe. Enamuse moodustasid Esseerid , kes ei tahtnud bolsevike tahtmistmööda talitada. Seetõttu ajasid enamlased selle organisatsiooni laiali. See oli Venemaa viimane võimalus moodustada demokraatlik riik.
    Esseerid - Venemaa revolutsionäärid - sotsialistid. Korraldasid augustis 1918 Leninile atendaadi. Esitasid parima maareformi projekti riigiduumale. Esindasid väikekodanlust ja ka talupoegasid - see oli lai kandepind.

  • KODUSÕDA JA INTERVENTSIOON . 1918-1920.


    1918 Kevad - Venemaale tungisid kallale USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa, kes viisid oma väed maale Arhangelskis ja Murnmanskis. Vladivostokis panid oma armee maale USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Jaapan. Samad riigid viisid oma väed ka mustale merele .
    Kodusõjas võitlesid kommunistid ehk punased valgete vastu. Valged koosnesid kodanlusest, tsaari armee ohvitserideks, vene aadlike esindajatest, kasakatest, kulakutest ja ka keskmikest. Punaste poolel võitlesidvaesed talupojad, kehvikud, töölised, sõdurid ja madrused.
    Kodusõjaks loodi kommunistide armee - Punaarmee. Esimeseks komandöriks oli Vacietis.
    Valged:
    Siberis koondusid valged Koltšaki juhtimisel ja andsid oma pealöögi 1919 suvel. Neile läks vastu punaarmee komandör Tsapajevi juhtimisel (tema adjutandiks oli Petka). Koltšaki armee purustati 1919 jaanuaris Siberis, Koltšak lasti maha.
    Denikin ründas kommuniste lõunast 1919 suvel. Neile sõdisid vastu eestlastest formeeritud punased kütti polgud.
    Wrangel 1920. aastal ründas Grimmist. Ta löödi kohe puruks. Wrangel põgenes väljamaale. Tema vastu võitles eestlasest punaarmee komandör August Kork .
    Valge-Poola ründas Venemaad 1920.
    Eestis oli valgete juhiks Judenitš, ründas Petrogradi.
    Punased: Budjonnõi - ratsaarmee juhataja. Tema nimest tuleb budjonovka - punaarmeelaste teravatipuline müts; Tšapaajev; Voršilov; Tuhhatševski - võitles valgete poolakate vastu; Blücher; Vacietis.
    Läti punased küti polgud olig kõige tulisemad Nõukogude võimu toetajad. Enamlased võitsid, sest nende valduses oli kogu aeg tööstuslik piirkond ja sõja tegutsemisraadius oli väga väike, ning vaenlased ei rünnanud koos.
    Kodusõja ajal oli Stalin sõjanõukogu liige rindel.

  • VENEMAA PEALE KODUSÕDA JA I MAAILMASÕDA.


    Inimeste psüühika oli laostunud. Kokku oli hukkunud 20 miljonit inimest. Raudtee ja tööstus ei töödanud. Majandus täielikult laostunud. Külvipind ja kariloomade arv oli vähenenud. Raha väärtus oli lengenud, elu kallidus aga tõusnud. Süvenesid ikkaldus ja nälg.
    Nälja piirkonnad 1921-1922: Volgamma, Uural , Kaukaasia, Grimm , Ukraina.
    Välismaalt saadeti näljahädalistele toitu. Häda abi organiseerimise eesotsas oli maadeuurija Nansen.
    Majanduses oli orjenteeritud sõjakommunismile.
    NEP - uus majanduslik poliitika ( Novaja Ekonomišeskaja Pol¡ tika ). See kinnitati Venemaa bolsevike partei X kongressil uue majanduspoliitika suunana.

  • Sõjakommunism.


    Üldine natsionaliseerimine. Riigi kontroll kogu tootmises ja jaotamises. Töölistele palga maksmine toiduainetes (a la 200 grammi leiba päevas). Kommunaal teenusesd tasuta. Raha suure inflatsiooni tõttu väärtusetu. Talupoegadel toiduainete andmise kohustus. Puudusid kaubalis-rahalised suhted linna ja maa asulate vahel. See võimaldas riigi ressursid koondada sõja võitmiseks - punaarmees oli kodusõja lõppuks 5,5 miljonit meest.

  • NEP.


    Võeti vastu, sest talupojad ei olnud rahul toiduainete andmise kohustusega (talupoegade mässud 1921. aastal Voronešis ja Tambovis). Väikeettevõtted anti eraettevõtjatele tagasi. Kaubalis-rahalised suhted maa ja linna vahel taastusid. Talupidajatele hakkas kehtima kindel toitlusmaks, mida võis 1924. aastast ka rahas maksta. Mis sellest üle jäi, võisid maha müüa. Talupoegade tööviljakus tõusis. Venemaale halati looma ühisettevõteid Suurbritannia ja USA osanikega. Toimus rahva varanduslik kihistumine , mis mõndadele Kommunistliku Partei tegelastele ei meeldinud. Buharin ja Lenin olid NEP poolt, Trotski aga vastu.
    Stalin katkestas NEPi ja kehtestas plaanimajanduse.
    1928 - põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme 24% võrra.
    Reformid peale kodusõda:
    1922 Raha reform . Rublad viid kulla alusele. See tegi Tšervovonetsi (10 rubla ) tugevaks rahaks.
    1922 Justiits reform. Tsekaa funktsioonid anti üle NKVD -le (Siseasjade Rahva Komisarjaat ehk Narodnõi Komissariat Vnutrenih Del.) Selle juurde loodi GPU ehk Riilik Poliit Valitsus - sisemine julgeolek. Hiljem nimetati GPU OGPU -ks ümber (Üldine ...). See muutu praktiliselt iseseisvaks organiks ning tuli NKVD
    juurest ära. OGPU juhid:
    1922-1926 Dzeržinski
    1926-1934 Menžinski
    1934-1936 Jagoda
    1936-1938 Ježov
    1938-1953 Laventi Beria
    1924-1925 Sõjaväe reform. Frunze viis seda läbi. Sõdurite arvu vähendati 600'000-le. Loodi sõjalise väljaõppega miilitsa üksused. Loodi ääremaadesse rahvusväeosad.
    30.12.1922 Nõukogude Liidu moodustamine. Tähtsaim reform. Algselt oli Nõukogude Venemaal liiduvabariike 4: Vene NFSV, Valgevene NSV, Tagakaukaasia konföderatsioon (Gruuisa, Armeenia , Azerbaitšaan), Ukraina NSV.
    Lenin tahtis moodustada föderatsiooni, Stalin aga konföderatsiooni. Peale jäi Staalini tahtmine.
    1922 - Venemaa Kommunistliku Partei Keskkomite peasekretäriks sai Jossif Vissarjonovitš Zugašvili “Stalin.”

  • NÕUKOGUDE LIIDU VÄLISPOLIITIKA 1920NDATEL


    Kahepalgeline ehk dualistlik:
    NEP nõudis, et NLil oleksid rahumeelsed kaubandus suhted teiste riikidega.
    1919 loodi Komintern ehk Kommunistlik Internatsionaal - rahvusvaheline organisatsioon , kuhu olid koondunud eirinevate riikide komunistlikud parteid. Kominterni juhiti Moskvast Zinovjevi poolt. Nõukogude Liit üritas selle organisatsiooni kaudu levitada revolutsiooni tesitesse maadesse ehk teha interventsioon.
    Välispoliitika põhiprobleemiks oli tunnustuse saamine.
    Esimesena tunnistas Nõukogude Liitu de jure Eesti Vabariik Tartu Rahuga 02.02.1920. Eestile järgnesid Läti, Leedu ja Soome.
    1922 Genovas toimus euroopa riikide konverents, kus taheti arutada arutada Euroopa olukorda peale Maailmasõda. Sinna kutsuti ka Nõukogude Venemaa delegatsioon - sellega tunnistati Nõukogude Venemaad de facto . Nõukogude Venemaa delegatsiooni juhtis NV välisminister Tšitšerin. Kongressi põhiküsimuseks kujunes euroopa riikide nõudmised NV-lt laenude tagasisaamiseks, mida tsaar ja ajutine valitsus I maailmasõja ajal olid võtnud. NV väitis, et ei vastuta Tsaari võlgade eest ja nõudis hoopis ise euroopa riikidelt raha sõjakahjude katteks. Konverents kukkus läbi.
    Samal ajal Genova eeslinnas Rapallos sõlmiti leping NV ja Saksamaa vahel.
    Rapallo leping - Von Ratenau ja Tšitšerin kirjutasid alla lepingule, milles mõlemad tunnustasid teineteist de jure. Saksamaa oli sellega esimene suurriik, kes Nõukogude Venemaad tunnustas. Saksamaal oli välispoliitikas sama probleem.
    1924 - murrang NV juriidilises tunnustamises. Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa, Kreeka, Mehhiko, Taani, Norra, Rootsi, Hiina.
    Suurbritannia suhted NL-iga halvenesid peale NL-i suursaadiku Krassini surma 1926. aastal.
    1926 - Tsitserin astus välisministri kohalt tagasi halva tervise tõttu. Tema kohale tuli Litvinov, kelle omakorda vahetas 1939. aastal välja Molotov .
    1929 - relvakonflikt Hiinaga.

  • STALINI ISIKUKULTUS .


    1928-1930 likvideerit NEP. Sellele andis tõuke 1927. aasta vilja ikkaldus. Stalin tegi otsuse, et toitlusmaks tuleb taastada toidu andmise kohustusena. Riigile anti õigus võtta talupoegadelt kogu vili.
    1928-1930 Nõukogude Liidus kujunesid välja administratiiv-bürokraatliku sotsialismi mudeli jooned. Sellele on iseloomulik:
    Tutumajanduse likvideerimine.
    Konventeeritava raha käibelt kadumine. Selle asemel trükiti hulgaliselt katteta rahatähti.
    Plaani- ja käsumajandus.
    Juhtimine rangelt tsentraliseeritud. Riiki juhtisid kõrgemad partei organid .
    Põllumajandus - kollektiviseerimine . Maal likvideeriti eraomandus. Talud sunniti kolhoosi või sovhoosi astuma.
    Tööstuses alustati industrialiseerumist. Põhitähelepanu rasketööstusele teiste majandusharude arvelt. Sellega rikuti majanduslikku tasakaalu.
    Majandust arendati viisaastaku plaanide järgi. Nendega rikuti elementaarseid majandusseadusi ja ignoreeriti majanduse tegelikku olukorda.
    Tähelepanu sõjatööstusel.
    Kehtis kaardisüsteem toiduainete ja tarbekaupade jagamisel.
    Inimestele kehtis seadusetus.
    1929-1930 kujunes kohtuvälise karistamise süsteem - moodustati kolmikud ehk troikad , kellel oli õigus karistada . Troikasse kuulus kohalik partei juht, kohalik täitevkomitee esimees ja GPU ametnik (julgeolek).
    Nõukogude Liidus oli kindlaks määratud rahvavaenlaste protsent - 4,6% (7 miljonit inimest). Peeti suuri näidis kohtu protsesse.
    Kommunistlikus parteis püüti hävitada opositsiooni. Nõukogude Liidus kehtis ühepartei süsteem.
    Staalini isikukultus sai alguse 1929. aastast - Stalini 50 juubel .

  • INDUSTRIALISEERUMINE


    Isikukultus võimaldas Nõukogude liitu muuta kapitalistlikest riikidest sõltumatuks. See tugevdas ka riigi kaitse võimet.
    Industrialiseerumiseks oli vaja raha: ehitati kergetööstus ettevõtteid, neist teenitud raha paigutati rasketööstusesse See oleks loomulik viis, kuid seda Nõukogude Liidus ei kasutatud. Industrialiseerumine viid läbi põllumajanduse, kergetööstuse, kaubanduse ja inimeste isiklike varade arvelt. See põhjustas nälga. Kõik talupoegadelt võetud varad paigutati rasketööstusesse.
    1927. aastast anti riigi poolt välja laenu obligatsioone, mida sunniviisiliselt inimestele müüdi. Need osteti tagasi 1970ndatel ja seda 100 korda väiksema hinnaga, kui müüdi.
    Industrialiseerumist alustati esimesel viisaastakul - 1928/1929-1932/1933.
    II viisaastak 1933-1937
    III viisaastak 1938-1942 - jäi pooleli II maailmasõja tõttu.
    1929. aastal likvideeriti Riiklik Statistika Peavalitsus.
    1933. aastal keelati statistiliste andmete avaldamine kohalike ajalehtedes.
    Pravda - partei riiklik häälekandja. Võis ainukesene avaldada partei poolt kinnitatud statistikat.
    Nõukogude Liidus loodi 1500 uut ettevõtet. Näiteks Stalingradi Traktoritehas, Neprogres. Neist enamus ei andnud kvlaiteetset toodangut. Kui aga andsid, siis läksid näiteks traktorid prügimäele, sest neid ei osatud kasutada.
    II viisaastakul loodi 4500 uut ettevõtet. NL jäi tööstuse kogutoodangu poolest maha ainult USA-st. Väliskaubanduse bilans oli positiivne.
    Kollektiviseerimise otsus võeti vastu kommunistliku partei XV kongressil 1927. aastal. Selle ajani andsid enamuse NLi viljast kulakud. Kuid neid kolhoosidesse ei võetud. 1929. aastast hakati kulaklust, kui klassi, likvideerima . Külades otsutati, kes on kulakud; neilt võeti kogu vara ära ja pere saadeti siberisse. Alles jäänud taludel tõsteti makse.
    1932/1933 - Suur näljahäda. Ka kõige viljakamates ja tähtsamates vilja kasvatus piirkondades. Nälga suri 3-7 miljonit inimest.
    Võeti vastu “Viie viljapea seadus” - kes korjas kolhoosi niidetud viljapõllult vähemalt viis mahakukkunud viljapead lasti maha.
    1932 - Nõukogude Liidus kehtestati passisüsteem. Talupoegadele passe ei antud, et nad ei saaks oma külast mujale ära minna.

  • NÕUKOGUDE ÜHISKOND.


    Administratiiv-bürokraatlik käsu süsteem.
    Käskijad olid partei juhtorganid ehk nomenklatuur , kellele allusid bürokraadid ehk ametnikud, kes olid käsutäitmise organiseerijad. Neile allusid omakorda käskude täitjad.
    Kõik kõrgemalt tulnud käsud tuli täita. Kui ei täidetud, siis pandi paberile kirja, et on ikkagi tehtud - korstnasse kirjutamine.
    Inimeste haridustase oli suhteliselt madal. Inteligents oli tapetud , sunnitöölaagris või ise tagasi tõmbunud.
    1940. aastal oli käsutäitjatest 70% algharidus, bürokraatidel aga ainult 40 protsendil. Stalin eemaldas inteligentsi enda ümbert. Stalini isik oli NL-is kõige tähtsam. Talle anti palju ülistavaid aunimetusi. Kõrgeimaks auastmeks anti talle Generalissimus.
    Valitses tahtlikult tekitatud terrori ja hirmu õhkkond. Kõikjal oli desinformatsiooni, kuid õiget infot oli võimatu kätte saada. Maasiterror sai alguse 01.12.1934, kui Leningradis tapeti kohalik partei juht Sergei Kirov . Kirov oli Staliniga võitlema hakanud ning ta oli Leningradis väga populaarne . Partei juhi valimistel valiti juhiks Kirov. Stalin tühistas valimiste tulemused. Käskis Kirovi mõrvata. Selle tulemusena sai ta:
    isikliku vaenlase hävitatud.
    ettekäände massilise terrori alustamiseks.
    Algasid näidiskohtuprotsessid.
    Inimesi hakati nimekirjade alusel surma ja sunnitöö laagritesse saatma. Terror saavutas oma haripunkti 1937/1938.
    1937 aastal toiumus suurpuhastus sõjaväes. Kõige andekamad ja kõrgemad sõjaväelased kõrvaldati armeest. Tuhhatsevski, Kork jne mõisteti surma. Sellest oli suur abi Hitlerile.

  • VÄLISPOLIITIKA


    1933 – USA, viimase suuriigina, tunnustas Nõukogude Liitu. Sõjaohus euroopa palus NLi liituda Rahvasteliiduga. Seda NL tegigi 1934. aastal. 1939. aastal visati NL Rahvasteliidust ära.
    Nõukogude Liitu ehitati sunnitööliste poolt Moskva-Volga kanal, Valgemere-Läänemere kanal, Narelski linn (linn põhjapööri joone taga), Komsomolski linn, Kotlas-Vorkuta raudtee.
    Goelro - Venemaa elektrifitseerimise plaan, mis töötati välja Lenini käsul. Elektrifitseerimisega alustati 20ndatel . Lõpetati I viisaastaku lõpuks. Ilitši lambike.
    Raskolnikov - Nõukogude Liidu välisdiplomaat, kes keeldus Venemaale tagasi minemast. Saatis Stalinile avaliku kirja Stalini kuritegude kohta.
    05.12.1936 - võeti vasti Stalinlik konstitutsioon. Teatati, et sotsialism on ülesehitatud.
    1922-1953 Jossif Stalin oli Nõukogude Liidu juht. Täpne ametinimetus oli: Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomite Poliitbüroo esimene sekretär. Lisaks sellele oli Stalin 1941-1953 NLi ministrite nõukogu esimees, kuni 1946. aastani nimetati seda ametikohta rahvakomissaride esimehe kohaks.
    Majanduses oli rõhk rasketööstuse (eriti sõjatööstuse) eelisarendamises. Valitses käsu- ja plaanimajandus. Majandust arendati ekstensiivselt. Suured majandusprojektid viid ellu sunnitöölaagrite abi kasutades.
    Peale II maailmasõda - tööstusest oli säilinud 91% ja põllumajanduses 60% sõjaeelsest tasemest. Kehtestati kaardisüsteem, mis kaotati 1947. Tööstuses saavutati sõjaeelne tase 1950. aastaks, põllumajanduses 1952. NLi lääneosa tööstusettevõtted ja infrastruktuur olid purustatud. Sõja ajal oli suur osa Lääne-Venemaa tehastest Uuralite taha viidud. Nüüd rajatis ka sinna majandusrajoon.
    Peale sõda hakkasid jällegi toimuma massirepressioonid. Seda teostas Gulag. Igal aastal viidi laagritesse 0,8 miljonit inimest. Kokku oli seal 2,46miljonit inimest. Teine samapalju oli sunnitöö laagrites.
    Partei ideoloogia juhiks sai Zdanov, kes ei mõistnud oma harimatuse tõttu kaasaegse teaduse jõudu. Näiteks tema käsul hävitati kogu venemaa geneetika, koos teadlastega. Paljud kultuuri- ja teadusetegelased ei julenud ennast avaldada.
    05.03.1953 - suri Stalin. Võimule pääses keskminie põlvkond: Laventi Beria, Hrustsiov, Molotov ja Malenkov. Nõukogude Liidu tegelikuks juhiks sai Beria, endine julgeoleku juht. Võimule tulles hakkas ta soosima rahvusliku kaadri võimuletulekut liiduvabariikides. Ta arvas, et SDV-s tuleb loobuda sotsialismi kiirendatud arengust. Beria hakkas ka soosima rahvuskultuuri ja -keele arengut. Ta tahtis parandada NLi suhteid lääneriikidega.
    Alustas ida-euroopas nn pehmet revolutsiooni. Vahetas ida-euroopa riikides välja kompartei juhte.
    Beria kukutati, sest Hrustsiov, Malenkov, Molotov ja Zukov kartsid, et nende kuritegusid hakatakse avaldama.
    Juuni 1953 - Beria arreteeriti Zukovi abil. Sama aasta lõpus lasti ta maha.

  • NIKITA SERGEJEVITS HRUŠTŠIOV 1953-1964.


    Ukrainas sündinud Venelane. Enne II maailmasõda juhtis ta Moskva metroo rajamist . Peale sõda oli ta aga Ukraina kompartei Keskkomitee esimeseks sekretäriks.
    1958-1964 oli ta ka ministrite nõukogu esimeheks, sellel kohal vahetas ta välja Malenkovi. Algas sula-aeg. Tegelik võimuvõitlus jätkus Malenkovi, Molotovi ja Hrustsiovi vahel. Malenkov, ministrite nõukogu esimehena arvas, et tähelepanui tuleks pöörata tarbekaupade tootmisele. Selle eest Hrustsiov kõrvaldas ta.
    1956 NLKP XX Pleenum . Hrustsiov paljastas nelja tunnises kõnes Stalini isikukultuse. Kõik toimunud repressioonid aeti Stalini kaela, tänu sellele jäid teised osalised puutumata. Hakati vabastama vange. Siberisse saadetutele hakati amnesitat andma. Isikukultuse paljastamine oli tähtis ka rahvusvaheliselt. Selle tulemusena puhkesid Nõukogude Liidu vastased ülestõusud Ida-Berliinis ja Poolas. 1956 ka Ungaris.
    1957 - Malenkov ja Molotov nõudsid Hruštšiovi eemaldamist NLKP KK I sekretäri kohalt. Selle eest tagandati hoopis neid endid . Molotov saadeti Mongooliasse suursaadikuks, Malenkov pandi aga elektrijaama direktoriks.
    1961 visati Stalin mausoleumist välja. Isikukultuse paljastmaise tulemusena kadus sunnitöö ja Gulgai laagrid . Palju inimesi rehabilideeriti.
    1959 NLKP XXI pleenum. Teatati, et Nõukogude Liidus on sotsialism ülesehitatud.
    1961 NLKP XXII pleenum. Võeti vastu kompartei III programm - kommunismi ülesehitamise programm. (Esimene programm 1903 oli võimule pääsemisest, teine 1919 sotsialismi ülesehitamisest.) Sotsialism - igaühele tema töö järgi. Kommunism - igaühele tema vajaduste järgi.
    Majandus - Hrustsiov juhtis seda nii nagu parasjagu pähe tuli. Kommunismi ehitamisega korraldati ümber majanduse juhtimine.
    1958/1959 - algas esimene 7- aastak . Varem juhtisid majandust ministeeriumid. 7-aastaku alguses need kaotati ja asemele rajati rahvamajanduse nõukogud. Üle Liiduline Rahvamajanduse Nõukogu juhtis kogu Nõukogude Liidu majandust.
    Eestile oli see kasulik, sest Eesti sai siis rohkem otsustamisõigust.

  • KAMPAANIAD .


    Maisikasvatamine.
    Uudismaade üleskündmise kampaania. 60ndate alguses sai NLKP esimeheks Breznev .
    1961 oli ikkaldus ja põud. NL hakkas selle tõttu esimest korda oma ajaloo jooksul vilja sisse ostma. Hrustsiov otsustas, et Kasahsatni ja Lääne-Siberisse rajatakse komnoorte abil uudismaad. Neile anti traktorid, mis sellele maale ei kõlvanud. Saadud vili aeti hunnikutese, sest viljaaitasid ei olnud. Kuid vili rikne kiirest. Lisaks kõigele muule rikuti ka mulla struktuuri.

  • HRUŠTŠIOVI TAGANDAMINE


    Majanduse areng ei olnu piisavalt kiire; kardeti, et Stalini isikukultust hakatakse laiendama; Hrustsiov ostustas, et partei juhtkonna kaader peab olema liikuv ja vahelduv. Nende põhjuste tulemusena otsustas nomenklatuur Hrustsiovi tagandada. Lisaks sellele läks Hrsutsiov paljude inimestega tülli.
    1964 - Hruštšiov läks Grimmi puhkusele. Sealt kutsuti ta tagasi keskkomitee pleenumile, kus teda sunniti oma kohast loobuma . Inimestele teatati, et ta astus tagasi kõrge vanuse ja halva tervise tõttu.
    Hrustisov suri 1971. Pensionil olles luges ta lindile oma memuaarid , mis on praeguseks raamatuna avaldatud.

  • LEONID ILITŠ BREZNEV 1964-1982


    Stagnatisooni ehk seisaku aeg.
    1964 - Ministrite nõukogu esimeheks sai Aleksei Kossõgin; Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks sai Nikolai Podgornõi; välisministriks Andrei Gromõnko.
    1965 - Kossõgini initsiatiivil alustati majandusreforme. Taheti suurendada ettevõtete iseseisvust ning muuta need sotsialikult sõltumatuks. Ettevõtete tegevust hakati hindama müüdud toodangu järgi. Reguleeriti hindu - riigi poolt. Reform hõlmas ainult tööstust. Kuid selle tulemusena 1960ndate teisel poolel Nõukogude majandus kasvas. Vastukaaluks kehtestas Breznev korra, et kõik majandus otsused tuleb kinnitada poliitbüroos.
    NLi majandus laienes ekstensiivselt loodusressursside müümise arvelt. Majanduse aparaat oli kokku kasvanud poliitilese võimuaparaadiga. Väga tähtis osa oli sõjatööstusel. Tekkis ametnike ringkäendus ja telefoniõigus. Hakkas tugevnema varimajandus ja korruptsioon.
    Partei juhtkonda oli tekkinud reformaatorid ja tagurlased. Breznev oli neostalinistlik- tagurlane. Tahtis Stalinit rehabiliteerida.
    Komparteid hakkas valitsema gerontokraatia ehk vanade meeste võim. Poliitbüroo keskmine vanus tõusis 68 aastani.
    Tugevnes dissidentilk liikumine. Alguses avalikult, hiljem läksid dissidendid põranda alla. Nendega võitles partei ideoloogia sekretär Suslov ja KGB ülem Juri Andropov .

  • JURI ANDROPOV 1982-1984 - NLKP KK I sekretär.

  • KONSTANTIN TŠERNENKO 1984-1985 - NLKP KK I sekretär.

  • MIHAIL GORBATŠOHV 1985-1991


    Ta tahtis sotsialismi reformida. Selle nimel rakendas perestroika . Hakkas välisriikidega suhteid arendama ja lõpetas võidurelvastumise. Välisminstriks sai Ševardnadze (praegune Gruusia president). Algas NSVLiidu lagunemine . NSVLiidu kirstunaelaks oli 1986. aastal alanud glasnost ehk avalikustamine , millele pani aluse Jakovlev . Glasnosti esimeseks katseks oli Tšernobõli katastroof.
    26.04.1986 - Tšernobõli tuumaelektrijaamas toimus plahvatus , mille tulemusena lendas õhku neljas reaktor. Atmosfäär kogu idaeuroopas saastus radioaktiivsete ainetega.
    Komparteis olid ka tagurlased, keda juhtis Ligatsov ja edumeelsed, keda juhtis Boris Jeltsin .
    1988 NLKP XXVIII pleenum. Hakkas kaduma NLKP juhtivad osad. Tekkisid esimesed komparteist sõltumatud liikumised.
    1988 - Nõukogude Liit lubas hakata Afganistaanist oma vägesid välja tooma .
    Ühiskonnas vähenes NLKP osakaal. Väiksemates haldusüksustes läks võim partei käest nõukogude kätte.
    1989 - toimunud rahvasaadikute kongressi valimised olid esimesed vabad valimised Nõukogude Liidus. Valitud kongress valis omakorda Nõukogude Liidule presidendi, kelleks sai Gorbatsohv.
    1990 Gorbatsohv presidendiks. Ligatsov läks erru. Vähenes NLKP osa ühiskonnas. Kukutati läbi “500 päeva” reformide kava.
    Liiduvabariikidega taheti sõlmida uusi liidulepinguid. Taguralsed alustasid selle vastu 19 august 1991 mässu. Nn August Puts. Neile astus vastu Venemaa President Boris Jeltsin (president 1991. aastast). Vandenõulased olid koondunud Moskva Valgesse Majja. Mässajad vahistati. Ligatsov pandi vangi. Julgeoleku ülem, endine Läti kompartei juht Boris Pugo laskis ennast maha.
    25.12.1991 - Gorbatsohv loobus presidendi ametist.

  • NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKE VABARIIKIDE LIIDU LAGUNEMINE.


    Märts 1991 - NLis toimus rahvahääletus. Kaks küsimust ja mõlemisle vastati jaatavalt: Kas soovite Nõukogude Liidu säilitamist? Kas soovite presidendi ameti loomist? Referendumist keeldusid osavõtmast baltimaad ja tagakaukaasia riigid.
    Venemaa arengut hakkas määrama parlament - riigituuma. 1991 sügiseni oli see ühtne - huvitatud ainult NLKP monopoolse võimu likvideerimisest ja Venemaale suurema suveräänsuse muretsemisest. Parlamendi siseseid konflikte selle ajani ei olnud.
    12.06.1991 - Venemaal esimesed vabad ja demokraatlikud valimised. Presidendi ametile oli 6 kandidaati . NLi keskvõim tahtis Jeltsinit takistada, kuid ta sai sellest hoolimata 57,6% hääli. Zirinovski sai 8% (6-7 miljonit häält). Jeltsini võidus oli suur osakaal ka sellel, et ta sõlmis liidu varem õigeusu kirikuga ning rahvas uskus, et Jeltsin viib riigi kriisist välja. Jeltsini võidule aitas kaasa veel sotsiaalmajandusliku olukorra halvenemine valimiskampaania ajal. Ka massimeedia toetas teda.
    Jeltsini töö tulemusna NLKP võim purustati lõplikult, Keelustati partei organisaatorite tegevus ja muud sarnased ametikohad.
    19.08.1991 – Augusti putš - Võim läks erakorralise komitee kätte, sest Gorbatsohv olevat haigeks jäänud. Erakorralisse komiteesse kuulusid Janajev, Krjutskov, Pavlov, Pugo ja teised (kokku 7 meest). Mässu eesmärk oli uute liidulepingute sõlmimise takistamine. Erakorralione komitee hakkas Moskvasse sõjajõude kutusma. Teadmatuse tõttu, mida edasi teha jäid nad lihtsalt ootama. Kogu komitee oli putsi ajal tugevas pohmeluses.
    Jeltisnit toetas elitaarne eriüksus Alfa ja veel mõningad relvajõudude osad. Lisaks sellel kaitses ka rahvas pralamenti.
    Mäss likvideeriti 21.08.1991.
    August 1991 - Detsember 1992 - Venemaal praktiseeriti šokiteraapiat. Kogu võimutäius läks Jeltsinile . See oli Jeltsini viga - ta oleks pidanud ära kasutama rahva aktiivsuse ja parlamendi laiali saatma, sest viimane hakkas talle vastu töötama. Pralament lõhenes kaheks: vanameelsed ja uuenduste pooldajad.
    Reformide läbiviimist juhtis riigis Jegor Gaidar, kuid ta läks peagi erru.
    1992 sai uueks peaministriks Tšernomõrdin.
    Venemaa areng hakkas takerduma.

  • JAAPAN (sajandi algusest)

  • JAAPANI GEISRID


    1867-1912 Keiser Mutsuhito - Meiji ajastu - valgustatud valitsemine.
    Jaapan oli olnud 300 aastat isoleeritud riik. Isolatsioon lõppes 1868. Võeti kasutusele arenenud riikide saavutused. See tekkitas majanduse väga kiire kasvu. Algharidus muudeti kohustulikuks. Tokyosse rajati palju koole , seal hulgas ka palju ülikoole.
    1912-1926 Keiser Yoshihito – Taisho ajastu - suur õiglus.
    1926-1988 Keiser Hirohito – Syowa ajastu - valgustatud rahu ja haritud maailm.
    1988 - Keiser Akihito.

  • Tööstuslik revolutsioon.


    1904-1905 - Vene-Jaapani sõda.
    Peale I maailmasõda, kus võideldi Antantei poolel, sai Jaapan enda hallata Saksamaa aasia kolooniad: Riukiu, Taivan, Korea, Marshali, Mariaani ja Karoliini saared. Jaapani osakaal maailmaturul kahekordistus.
    Keisri kõrval oli tähtis salaorgan Genro. Jaapna oli mitmeparteiline riik, tugev mõju ususektidel ja sõjaväel.
    1918-1922 - Jaapn sõdis Madzuurias Nõukogude Venemaa vastu.
    1921-1922 – Washingtoni konverents - teravnesid suhted USA ja Jaapani vahel, sest Jaapanil ei õnnestunud Hiina lahtiste uste poliitikat vältida. Lisak sellele ei saavutatud heakskiitu oma domineerimisele kaugidas.
    1929/1921 - majanduses väike tagasilöök.
    1920 - Jaapan sai Rahvasteliidu liikmeks.
    1925 Pekingi lepingud - suhete normaliseerimine Nõukogude Liiduga. Jaapan lahkus põhja Sahhalinilt.
    1927 Tanaka memeorandum - Jaapani vallutusplaanid: Mandzuuria, Mongoolia, NL, Hiina. Agressiivsuse põhjusteks oli maadefitsiit, vähesed loodusvarad , ahistatus rahvusvahelisest elust.
    Jaapan hakkas fašišmi suunas liikuma. Võimule tuli sõjavägi. Nelja aastaga tapeti 2 peaministrit. Et kõigile jaapanlastele elamispinda saada, selleks otsustati Jaapani saartelt välja tungida.
    1929-1932 - majanduskriis. Tööstustoodang langes 30%, väliskaubandus vähenes 50%. Võim koondus sõjaväelaste kätte. Kriisist pääsemiseks kinnitati diktaktuur .
    Jaapan hakkas valmistuma sõjaks. Ettekäändeks toodi rahvuslikud huvid. Välispoliitiliseks ülesandeks oli vabastada ja valgustada aasia rahvaid. Aasia maades moodustati Jaapanlaste V kolonnid .
    1931 - vallutati Mandzuuria. Seal moodustati marjonet riik Mandzukuo, mille keisriks pandi võimult kukutatud Hiina endine keisre PU YI. Rahvasteliit ei kiitnud seda heaks. Jaapan jõudis Põhja-Hiinasse, kui seal toimus parajasti kodusõda.
    1933 - Jaapan astus Rahvaste Liidust välja. Jaapan hakkas militariseeruma. Juba lapsi hakati sõduriteks õpetama.
    1936 - sõlmis Kominterni vastase pakti Saksamaaga.
    1937 - Algas agressioon Hiina vastu. Jaapan tungis Shanghaisse, kus toimusid eriti ägedad verevalamised. Selle eest põgenesid paljud Hiinlased maale. Eurooplased, kes juhtusid Hiinas olema evakueeriti.
    Jaapan vallutas Nankingi, Pekingi ja Hongkongi sadamad. Nankingi vallutamine oli sõja veriseim vallutus. Seal toimusid piinamised ja rüüstamised.
    07.12.1941 - Jaapan ründa USA mereväebaasi Vaiksel Ookeanil - Pearl Hearbouri. Sellega sekkus Jaapan II maailmasõtta. Taheti luua suurt õitsengu sfääri.
    Jaapan kapituleerus 02.09.1945, kui USA laeval “ Missouri ” kirjutati alla kapitulatsioonile. USA poolt kirjutas alla kindral MacArthur . USA okupeeris Jaapani. Keiser loobus oma jumalikust seisusest. Riik demilitariseeriti.
    1946-1954 - Jaapani valitsuse eesotsas oli demokraatlikult meelestatud Shigeru Yoshida. Juhtis kokku viit Jaapani valitsust.
    1947 - võeti vastu uus konstitutsioon. 9 paragraf ütleb, et Jaapan ei tohi omada sõjaväge vaid ainult sisemisi kaitsejõude. See vähendas majanduses sõjaväe kulutusi.
    Majanduse arengule aitas kaasa ka Korea sõda, kui Jaapan müüs USAle relvi.
    1951 - San Francisko konverentsil Jaapan taastas oma suveräänsuse. Konverentsist võttis osa 51 riiki. Sõlmiti rahulepingud teiste riikide ja Jaapani vahel, välja arvatud NSVLiit, Poola ja Tsehhoslovakkia, sest jaapan nõudis endale tagasi Kuriili saari .
    1950ndate alguses algas Jaapani majandus ime. Jaapan muutus maailma kapitalistlike riikide hulgas paremuselt teiseks, USA järel.
    1952 - USA ja Jaapani leping, millega USA sõjaväe baasid jäid Jaapanisse .
    1956 - NSVLiidu ja Jaapani vahel sõlmiti vaherahu.
    1968 - Jaapan tõusis oma majandusnäitajate poolest maailma kolmandaks tööstusriigiks USA ja SLV järel.
    1971 - USA sulges oma sõjaväebaasid Okinawal ja Riukiul ning saared tagastati Jaapanile.
    1972 - taastati diplomaatilised suhted Jaapani ja Hiina vahel. Kuid rahuleping kirjutati alla alles 1978. aastal.
    Lõuna-Kuriili saared, mida Jaapan seniajani Venemaalt tagasi püüab saada on: Kunširi, Habomai, Šikotani ja Iturupi.
    Jaapani suurim parempoolne partei, Liberaaldemokraatlik Partei, oli võimul 1955-1993. Tolle ajavahemikul pikkemalt olid ametis peaministrid: Eisaku Sato (1964-1972); Yasuhiro Nakasone (1982-1987); Noboru Takeshita (1987-1992).

  • HIINA (sajandi algusest)


    1644 -1912 – Quing ’i ehk Mandžude dünastia.
    XX sajandi alguses oli riik mahajäänud. Ei osatud ise riiki reformida.
    Avatud uste poliitika - vaba ligipääs kõigile Hiina sadamalinnadele.
    1905 - asutati Guomingdang - Hiina Rahvuslik Rahvapartei. Rajajaks Sun Yatsen.
    1908 - suri keisrinna. Pärijaks 4aastane Pu Yi.
    01.01.1912 - Hiina Keisririik likvideeriti Xinhai revolutsiooni tulemusena. Kuulutati välja Hiina Vabariik.
    I maailmasõjas sõdis Antantei poolel.
    Pariis rahukonverentsi ajal puhkes “4. mai liikumine,” sest sealt ei antud Hiinale tagasi alasid, mis talt olid vallutatud.
    1921 - Sun Yatsen sai Hiina presidendiks.
    Shangais rajati Mao Zedongi juhtimisel Komunistlik partei.
    1924 - Mongoolias moodustati Rahva Vabariik, Nõukogude punaarmee toetusel.
    01.07.1925 - Kantonis kuulutas Guomingdangi valitsus end kogu Hiina valitsusseks.
    1926 - puhkes kodusõda.
    Guomingdang organiseeris oma väeüksuseid. Ohvitsere õpetati Wampu sõjakoolis, mille juhiks oli Chang Kaishek.
    Kommunistlik Partei hakkas kasvama tugeva lobitöö tulemusena.
    1924 oli KPs 300 liiget, 1927 60'000 liiget.
    1925 - Sun Yatesn suri. Guomingdangi juhiks sai Chang Kaishek.
    1926-1928 - Guomingdangi põhjaretk. Sellega allutas ta oma võimule kogu Hiina. Vabariigi vägede koosseisus oli ka kommuniste. Kui neid liiga palju sai ja nad ohtlikuk muutusid lasi Chang Kaishek neil pead maha raiuda . Mao läks põranda alla.
    Kommunistlik ideoloogia suunati töölistelt ümber talupoegadele, sest töölisrevolutisoon oli läbi kukkunud.
    Detsembriks 1928 saavuts Guomingdang kontrolli pea kogu Hiinas. Chang Kaishek proovis Hiinat reformida ja majandust korraldada.
    Kommunistid läksid Lõuna-Hiina mägedesse ja kuulutasid seal välja Hiina Nõukogude Vabariigi. Seda mägedess asumist nimetatakse looderetkeks. Hukkus palju kommuniste. 130'000 alustajast jäi ellu 20'000. Mao sai Komunistliku Partei kindlaks liidriks .
    1931 - Jaapan vallutas Mandzuria. Teravnes olukord kommunistide ja vabariiklaste vahel.
    1937 - Jaapan tungis Hiinale kallale. Kaitseks Jaapani invasiooni eest kaevasid Hiinsaled koopad , kuhu ennast peitsid. Komunistid hakkasid Chang Kaishekiga koostööd tegema. Kommunistid pidasid partisseani sõda. Edukalt.
    Peale II maailmasõda sõlmiti suurriikide survel Chang Kaisheki ja Mao vahel vaherahu. Kuid see lagunes peagi. Kompartei kogus peale II maailmasõda jõudu.
    USA hakkas Hiinat abistama, kuid mitte kommuniste vaid natsionaliste.
    1946-1949 - Hiinas jälle kodusõda. Rahvuslastel oli alguses edu. Suurimas lahingus hukkus ½ miljonit rahvuslast. Lõpuks natsionalistid alistusid, punaarmee ülekaalu tõttu. Hiina muutus kommunistlikuks. Rahvuslaste valitsus põgenes Taivanile (Formosale) ning võtsid kaasa Lõuna-Hiina inimeste kullavarud.
    25.05.1949 - Kommunistid jõudsid Shanghaisse.
    01.10.1949 - Mao kuulutas välja Hiina Rahva Vabariigi. Hiina saatis oma väed Põhja-Koreasse kommunismi kaitsma.
    1949 - Mao läks Moskvasse Stalinile külla. Sõlmiti vastastikuse abistmaise leping 31 aastaks. Arutati Koreas sõja alustamist. Stalin ja Mao läksid siiski tülli, sest Stalin ei uskunud, et talupojad võiksid olla revolutsiooniline kiht.
    1950 - Mao alustas põllumajandus reformi. Hakati likvideerima rikkaid maaomanike. Partei eesmärgiks sai eraomandi kaotamine. Alsutati ka hariduse ümberkorraldamisega. Majanduse areng oli normaalne. Tööstus arenes NLi abiga.
    “Saja lille kampaania” - haritlastele anti sõnavabadus.
    1954 - võeti vastu uus põhiseadus, millega sätestati Hiina kui sotsialistliku riigi olemus.
    1956 - Suur hüpe - algatati üldrahvalikke kampaaniaid tööstustoodangu tõstmiseks. Näiteks rauau põletamine väikestes ahjudes. See kukkus läbi.
    1959 - näljahäda, suure hüppe tulemus. Süüdlasi sellele hakati otsima Komunistlikust Parteist.
    Mao loobus presidendi kohast, kuid jäi Komunistliku Partei esimeheks. Tekkis lõhe Nõukogude Liiduga.
    1959 - Tiibetis toimus ülestõus. Dalai Laama põgenes riigist.
    16.10.1964 - Hiina lõhkas oma tuumapommi. See halvendas Hiina Nõukogude Liidu suhteid veelgi.
    1966 - kultuuri revolutsioon.
    Üliõpilaste ülestõus.
    Trükiti miljonilistes traazides Moa tsitaatide kogumikud. Need olid punaste kaantega.
    1967 - riiki hakkasid juhtima Punavalvurite Revolutsioonilised Komiteed. Riik lähenes anarhiale.
    1960ndatel toimusid piirkondlikud konfliktid NLi Hiina piiril.
    1971 - Hiina sai ÜRO liikmeks ja liitus maailma kaubandusega. Lepitakse Jaapaniga.
    1972 - Nixon külastas Hiinat. Algas ping-pongi poliitika.
    09.09.1976 - Mao suri. Algas võimuvõitlus. Uuesk Kompartei liidriks sai Deng Xiaoping. Ta arendas turumajanduslikku käsumajandust.
    1986 - Hiina KP otsutas poliitilist süsteemi järkjärgult reformida. Hiina jätkab oma sotsialismi ehitamist, millega loodab valmis saada XXI sajandi keskpaigaks.

  • KAHE POOLUSELINE MAAILM


    Peale II maailmasõda jagunes maailma kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks . Sõja tulemusena tugevnesid nii NSVL kui ka USA.
    1946 Praiisis toimus rahukonverents, kus arutati kaotajatega sõlmitavate rahulepingute tingimusi. Lepingud allkirjastati 1947.
    1948 - Tšehhoslovakkias pandi ametisse kommunistlik valitsus.
    Trumani toktriin - USA aitab kõikki riike, keda ähvardab NSVL-i ekspansioon .
    Marshali plaan - Trumani toktriini praktiline läbiviimine. Kõikidest riikidest, kellele abi pakuti, võeti see vastu 17.
    1948 Brüsseli pakt ehk Lääneliit (WEO).
    1949 NATO - Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon.
    1949 VMN - NSVLi algatusel loodud sotsialistlike riikide majandusühing.
    NSVL-i poolt loodi NATOle vastukaaluks 1955 VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon. Selle peakorter oli Varssavis. Sisuliselt oli see sotsialistlike riikide sõjaline organisatsioon.
    Suvi 1945 - Berliin ja Saksamaa jaotati neljaks okupatsiooni tsooniks. Potsdami konverentsil oli Saksamaale määratud neli de-d. Oder -Niesse joonest idapoole jäävad alad pidi Saksamaa Poolale loovutama. Sõja käigus oli Saksmaale tulnud lisaks kohalikele lisaks 14, 3 miljonit sakslast. Okupeeritud riigi demokratiseerumist oli raske alustada, sest riigis ei olnud ühtegi poliitilist parteid (Natsi partei oli keelatud ja teised parteid olid keelustatud juba Natside võimu ajal).
    NSVLi tsoonis allutas Nõukogude võim endale esimesena siseministeeriumi. NSVL-i abiga muutus Ida-Saksamaa suurimaks parteiks Saksamaa Sotsialistlik Ühtsus Partei. Nõukogude tsoonis jäi püsima mitmepartei süsteem. Ida-Saksamaa liidriks sai Walter Ulbricht.
    1948 - Lääne-Saksamaal lõpetas oma tegevuse Liitlaste Kontroll Nõukogu. NSVLi esindajaid selles enam ei olnud.
    Potstami konverentsi otsuste järgi pidi Saksamaa ühendatama. Lõhenemise esimeseks sammuks oli rahareform , mis viidi 1948 esmalt läbi Lääne tsoonis ( selle eeskujul viidi Eestis 1992 aastal läbi rahareform). Rahareformi juhiks oli Erhard .
    1948 - 4 päeva peale lääne tsooni rahareformi alustas NSVL Berliini blokaadi, sulgedes kõik väljapääsu teed Lääne-Berliinist. Linna varustamise ainukeseks meetodiks oli õhutransport, mida kasutati 1949. aasta Maini , ainukese ühendusteena. Plokaad lõppes peale NATO moodustamist.
    Nõukogude Liit nõudis, et Lääne-Berliin ei läheks Lääne-Saksamaa kooseisu. Selle tulemusena jäigi see iseseisvaks linnaks.
    Saksamaa lõhenemine lõppes kummalgi poolel oma põhiseaduse vastuvõtmisega. Lääne-Saksamaal mais 1949. Moodustati Saksamaa Liitvabariik . Ida-Saksamaal oktoobris 1949. Moodustati Saksamaa Demokraatlik Vabariik.

  • SOTSIALISMI SÜSTEEM.


    Sotsialistlikud riigid:
    Nõukogude Venemaa 17.10.1917
    Mongoolia Rahva Vabariik 1924.
    Ida-Euroopas:
    Poola
    Saksamaa Demokraatlik Vabariik
    Ungari
    Bulgaaria
    Jugoslaavia
    Albaania.
    Hiina Rahvavabariik 01.10.1949
    Põhja-Korea ehk Korea Demokraatlik Vabariik.
    Vietnam
    Kuuba 1961.
    Laos 1975.
    Sotsialismi leer - sotsialistlikud riigid peale II maailmasõda.
    1950ndate alguses ulatus sotsialistlik riikide territoorium Elbest Vaikse ookeanini, Põhja-jäämerest Ida-Hiina mereni. Alates 1050ndatest nimetatakse neid riike sotsialistlikeks, varem rahvademokraatlikeks.
    1940ndate lõpul hakkasid tervanema suhted Jugoslaavia ja NLi vahel. Jugoslaavia juht, Jossif Bras Tito, tahtis moodustada Doonau föderatsiooni, See oleks vähendanud NLi mõju euroopas, NL ei saanud seda lubada.
    Jugoslaavia oli ainus sotsialistlik riik, mis võttis vastu Marshali plaani abi. Selle peale viskas Stalin Jugoslaavia Maailma Sotsialistlike Riikide hulgast välja.
    Doonau Föderatsioon on uuem ja parandatud verisoon Suur-Serbia riigist.
    1950ndatel olid suhteliselt head NLi ja Hiina vahelised suhted, kuid teravnesid järsult 1960ndate alguses. Mao Zedong ütles, et Hiinal on kaks vaenlast : USA ja NL.
    1969 toimus Hiina ja Nõukogude Liidu piiril relvastatud kokkupõrge.
    Albaania oli Euroopa kõige väiksema ja mahajäänum sotsialistlik riik. Esimene ülikool avati seal peale II maailmasõda. Umbes sama ajal ehitati seal ka esimene raudtee.
    1950ndatel hakkasid halvenema suhted Albaania ja NLi vahel, sest Albaania tegevust mõjutasid Jugoslaavia poliitika. Albaanial hakkasid paranema suhted Hiinaga, kuid 60ndate lõppul ebaõnnestus ka see. Albaania jäi eraklikuks riigiks. Albaanias hakati teostama autarkliku riigikorraldust. Valitse tugev diktaktuur. Albaania õhuruumi ei lubatud ühtegi lennukit. Rahvast valmistati ette pikaajaliseks kaitsesõjaks.
    NLi ja Hiina suhete halvenemisel kadus väljend Sotsialismileer. Selle asemele tuli sotsialistlik sõprusühendus, millesse kuulusid: NL, Vietnam, Rumeenia, Poola, Saksamaa Demokraatlik Vabariik, tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia.
    Sotsialistlik orjentatisoon: 1960ndatel vabanesid paljud Aafrika riigid. Paljud neist langesid NLi mõju alla.
    Reaalne sotsialism:
    Kogu võim riigis kuulub Kommunistlikule parteile.
    Kommunistlikku Parteid juhib I sekretär või peasekretär.
    Partei diktaktuur varjab isikudiktaktuuri.
    Mõnes sotsialistlikus riigis on säilinud mittu parteid (Saksa Demokraatlik Vabariik, Poola, Tsehhoslovakkia).
    Kommunistlik Partei kontrollib kogu riigi aparaati ja ühiskondlikke organisatsioone.
    Julgeolek kontrollib Kommunistlikku Parteid.
    Kogu majandus on riigistatud. Eraomandit ja eraettevõtlust ei ole (Saksa DV-s oli eraettevõtlus lubatud, kuid vähe soositud).
    Kogu maa natsionaliseeritud. (Poolas kuulus pool põllumaast talupoegadele.)
    Kommunistliku Partei kontrolli all oli ka kultuur. Kunstitöödes võis väljendada vaid sotsialismi ideid.
    Keegi ei tohtinud teistest rikkamaks saada.
    Sotsialistlike riikide sõjaväestatus oli maailma kõrgeim. Nõukogude Liidus 1,8% kogu elanikonnast oli seotud sõjatööstusega. USA-s 0,8%. Kehtis üldine sõjaväeteenistus kohustus.
    1949 VMN - Sotsialistlike Riikide Majandus Ühendus. Sinna kuulus erinevatel aegadel 10 riiki. Ka mõned kapitalistlikud riigid (Soome ja Iraak ), mis tegid lepingulist koostööd. See oli vastukaaluks Marshali plaanile. Võeti suund majanduslikule integratsioonile - vastastikune tööjaotus ja vahetus.
    1953 VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon. Sotsialistlike riikide sõjaline ühendus.

  • VÕIDU RELVASTUMINE


    Võidu relvastumine oli kogu külma sõja perioodil toetanud suuri sõjatööstureid nn pistrikuid, kes ei lasknud NLil demokratiseeruda. Vastasel juhul oleksid nad kaotanud oma sissetuleku allika.
    Lääneriigid ajasid sihilikult oma poliitikat NLi lagunemise suunas. Arvatakse, et Gorbatsohv oli CIA agent , sest ta tegeles NLi lagundamisega üpris aktiivselt.
    Reformide poolest, mis Gorbatsohv läbi viis, peeti teda Hrustsiovi järeltulijaks. Preagu võrreldadakse teda rohkem Beriaga.
    NLi ajaloos on reformide läbiviijateks olnud alati julgeoleku ülemad: Beria, Andropov ja Gorbatsohv. Nemad teadsid milline olukord NLis tegelikult valitses. Samas olid nad kõik süüdi ka paljude inimeste surmas.
    Lääne-riigid tegid valesti kui ida-euroopa riike sotsialismi vastastes ülestõusudes ei aidanud (Poolas, Ungaris, Tsehhoslovakkias). Poola Solidaarsus oli esimene liikumine, mida lääs abistas ja seda alles 1980ndatel.
    Reagani ajal hakati CIA abil Solidaarsusele tehnikat saatma Rootsi kaudu, sest Rootsist saadeti Poola põllumajandustehnikat. 1980ndate teisel poolel hakkas CIA abistama ka teisi Ida-euroopa riike, ka baltimaid.
    Lääne-euroopa riigid hakkasid moodsat relvastust afganistaani viima. Enne Reagani valitsemist olid USA presidendid olnud liiga haritud selleks, et NLi vastu väga rangeid meetodeid kasutada.
    Reagan nimetas NLi “ Kurjuse Impeeriumiks.” Ta alustas totaalset majandussõda. Seni ajani põhinesid NLi sissetulekud looduslike toorainete ja relvade ekspordil. (Maailmas olid relvade müüjateks USA, NL ja Rootsi.) Maailmas langetati nafta hinda, takistati kõrgtehnoloogia müümist NLi. Sotsialistlik riigid jäid selle tulemusena väga madalal tehnilise taseme juurde. Lõpetati ka NLi relvade eksport, näiteks Saudi-Araabiasse. Reagan kuulutas lisaks sellele välja ka “Tähesõdade programmi.” NL oli sunnitud vastama millegi sarnasega. Tähesõjad tähendas endast satelliitide süsteemi, mis kaitseb riigi (antud juhul USA) õhuruumi laserelvadega.
    Kui Gorbatsohv tuli võimule ja lubas võidurelvastumises alistuda, siis Reagan sõdis NLi vastu edasi.
    Võidurelvastumise üheks teravamaks konfliktiks oli 1950-1953 toimunud Korea sõda.
    1991 Lahesõda oli uue maailma korra algus.

  • KOREA SõDA 1950-1953


    II maailmasõja käigus okupeeris Jaapan Korea. Sõja lõppedes jagati Korea kaheks, sest põhja pool olid NSVLi armeed juba sees.
    Põhja-Koreasse rajati Rahvademokraatlik riik. P-Korea juhiks sai Kim Ir Sen (Kim Il Sun), kes oli riigijuhiks 1990. aastani.
    1950. päris Kim Ir Sen Stalinilt, kas ta võib Lõuna- Koread rünnata. Peale Stalini nõustuvat vastust algas Korea poolsaarel sõda. Punaarmee vallutas enamuse Korea poolsaarest. Konflikti sekkus ÜRO ja saatis USA väed Marshali juhtimisel Lõuna-Koreasse.
    Ühendriikide väed vallutasid tagasi kaotatud Lõuna-Korea osa ja veel natuke. Põhja-Koreale tuli appi Hiina punaarmee ja vallutas pool poolsaar Põhja-Koreale.
    1953 sõlmiti rahuleping, mille käigus määrati, et kahe Korea vaheline piir kulgeb umbes mööda 38. põhjalaiust.
    Pariisi kokkuleped 1954 - Liitlased otsustasid lõpetada Lääne-Saksamaa okupatsiooni ja võtta see NATO liikmeks. Lääne-Saksamaal loodi Bundeswehr, mille väed olid NATO koosseisus. Kokkulepped jõustusid 1955. aastal.

  • KRIISID PEALE II MAAILMASÕDA


    1957 Eisenhoweri doktriin - USA võib abistada kõiki riike, majanduslikult ja sõjaliselt, keda ähvardab kommunism.

  • VIETNAMI SÕDA.


    Toimus Vietnamis, Kambotcheas ja Laoses (vähe ka Tais ).
    II maailmasõja käigus okupeeris Vietnami Jaapan. Vietnamist pidi saama Suure õitsengu Sfääri osa. Peale II maailmasõda, 02.09.1945, kuulutati välja Vietnami Demokraatlik Vabariik.
    Uues riigis tegutsesid partisanid - vabastusliikumine Viet -Cong, selle juht oli Ho Chi Minh , kes oli ka Vietnami kommunistide juht ning Vienamis Demokraatliku Vabariigi esimene president.
    Enne II maailmasõda oli Vietnam Prantsusmaa asumaa. Ho Chi Minh hakkas enne sõda Prantsusmaal võitlema Prantsuse kolooniate vabastamise eest. Peale Vietnami iseseisvumist (1946) algas seal sõda, mis kestis 1954. aastani. Sõdisid Prantsusmaa ja Vietnam. Prantrsusmaa tahtis oma võimu taastada, kuid tal puudusid selleks vajalikud jõud. Prantsusmaad hakkas abistama USA.
    Dien Bien Phu lahing - Vietnamlased lõid Prantslasi.
    1945 algasid Genifis läbirääkimised Prantsusmaa, USA, Hiina, Suurbritannia ja Nõukogude Liidu välisministrite vahel. Selle tulemusena otsustati sõjategevus Indo-Hiinas lõpetada.
    1955 - Prantsusmaa tõi oma väed Vietnamist ära. Vietnam jagati kaheks riigiks mööda 17. põhjalaiust. Tunnustati ka Laose ja Kambodzhea iseseisvust.
    Põhja-Vietnamis loodi Vietnamis Demokraatlik Vabariik, pealinnaks Hanoi , juht Ho Chi Minh. Lõuna- Vietnami moodustati lühikeseks ajaks keisririik, pealinnaks Saigon . Keisrivõimu kukutas Ngo Dinh Diem. Võttis lõuna-Vietnamis kogu võimu enda kätte. Kehtestas autoritaarse riigi - nepotistliku riigi, mis põhines onupoja poliitikal. Lõuna-Vietnamis pidi toimuma vabad valimised, kuid need jäid ära.
    USA-s räägiti “dominoo teooriast” - kaugida riigid muutusid selle järgi üksteise järel kommunistlikeks. Peale Hiinat muutus kommunistlikuks Põhja-Vietnam. Arvati et järgnevad kõik Vietnami naabrid . USA ei saanud kaugidas kommunismi levikut takistada, sest Lõuna-Vietnamis ei olnud demokraatlikku valitsust.
    Põhja-Vietnam hakkas hoopis abistama Lõuna-Vietnami kommunistidest partissane.
    1946-1954 aasta sõjast toodi USA-st Vietnamisse sõjatehnikat, raha ja sõdureid.
    1964 - puhkles avalik sõjategevus Vietnamis, USA ja Vietnami vahel. Alguse sai see Tonkingi lahe intsidendist: USA teatas, et Põhja-Vietnam on rünnanud USA laevu (tegelikult intsident lavastati). 1965 hakkasid USA lennukid pommitama Põhja-Vietnami. Samas hakati ka rohkem sõdureid USA-st indohiina poolsaarele viima. 1969. aastaks oli Vietnamis üle ½ miljoni USA sõduri.
    Hoolimata USA tehnikalisest ja rahalisest ülekaalust, ei saadud Põhja-Vietnami partissanidest võitu. Partissani sõjavastu kasutas USA lauspommitamist. Vietnamisse visati rohkem pomme kui II maailmasõja ajal kõik liitlased kokku.
    USA kasutas ka keemiarelva “Orange” - mürkgaas. Kuid mürk hakkas ka USA enda dessantide seas halvasti mõjuma, tekitades peamiselt ajukasvajat. Sõduritel tekkis nn Vietnamisündroom - vajadus inimesi tappa.Hoolimata ägedast pommitamisest ei suudetud partissane alistada.
    1968 Song My külas tapsid USA sõdurid 500 tsiviil inimest.
    1972. aastal algas sõja Vietnamiseerimine - Lõuna-Vietnam seati vastamisi Põhja-Vietnamiga. USA viis oma väed välja.
    Euroopas tekkis 1960ndate lõppus USA vastane liikumine. USAs hakkasid kutsealused armee eest ära jooksma. Samal ajal oli Lõuna-Vietnamis tekkinud kommunismi meelne jõud - Lõuna Vietnami Rahvavabastus Armee. See sõdis L-Vietnami vabariigi armee vastu. L-Vietnami kommunistid moodustasid ajutiselt ka Ajutise Rrevolutsioonilise Valitsuse.
    1969 - Pariisis algasid salajased rahuläbirääkimised.
    27.01.1973 - Pariisis sõlmiti rahuleping USA ja Vietnami Vabariigi ning Vietnami Demokraatliku Vabariigi ja L-Vietnami revolutsioonilise valitsuse vahel. Rahulepingu kohaselt tuli sõjategevus lõpetada ja vahetada vangid. Algas vangide vahetamine, kuid sõjategevus ei lõppenud. Põhja-Vietnam jätkas oma pealetungi lõunasse.
    30.04.1975 - P-Vietnami väed vallutasid Saigoni. Viimased USA sõjalised nõuandjad põgenesid L-Vietnamist.
    1975 - Laos ja Kambodza muutusid sotsriikideks. Kambodzeas tuli võimule Pol Pothi partissanid, keda imetati Punasteks Kmeerideks. Pol Poth tahtis üles ehitada kommunismi talupoegadele, nagu seda oli tehtud Hiinas. Selle tulemusena aet linnadest inimesed maale. Kolme aasta jooksul tapieti repressioonide tulemusena 1/3 rahvastikust - genotsiid . 1979 - Vietnami väed lõpetsid genotsiidi Kambodzas. ÜRO tunnustas Pol Pothi valitsust.
    02.07.1976 - Põhja- ja Lõuna-Vietnam ühendati Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Shaigon nimetati ümber Ho Chi Minhi linnaks.
    Sõja tulemusena hukkus 47'000 USA sõdurit ja 1miljon vietnamlast.

  • BERLIINI KRIIS


    1954 Praiisi rahukonverents. Sõlmiti Pariisilepped:
    Lääneriigid lõpetsid Lääne-Saksamaa okupatsiooni.
    Lääneriigid tunnustasid Saksamaa Liitvabariiki iseseisva riigina.
    Saksa Liitvabariik võeti NATO-sse.
    1955 - Saksa Liitvabariigis (SLV), ilmus Halsteini doktriin - SLV lubas katkestada diplomaatilisedsuhted kõigi riikidega, kes tunnustavad Saksamaa Demokraatliku Vabariiki (SDV) de jure. Üks erand - Nõukogude Liit. SLV pidas ennast Saksamaa ainuesindajaks ja ei tunnustanud SDV-d.
    Sotsiriigid tunnustasid ametlikult SDV-d.
    1955 lõpetas Nõukogude Liit SDV okupeerimise. Sellest ajast alates hakkasid teravnema suhted kahe Saksamaa ja kahe Berliini vahel.
    Nõukogude Liit nõudis ähvardustega, et lääneriigid tunnustaksid SDV-d.
    Jalgadega hääletamine - Ida-Berliini elanikud hakkasid Lääne-Berliini minema. Esimestena läksid haritlased. Et inimeste väljavoolu lõpetada, selleks rajati NLi poolt Berliini Müür 13.08.1961. Müüri rajamisega lõppes Berliini kriis. Sõlmiti rahvusvaheline kokkulepe, et Lääne-Berliin jääb iseseisvaks linnaks.

  • KUUBA KRIIS/KARIIBI KRIIS


    1952 - Algas Batista diktaktuur.
    1956 - Fidel Castro emigreerus Kuubasse.
    01.01.1959 - Partissanide armee hõivas Havanna . Kuubas tuli võimule Fidel Castro, kukutades Batista - Ühendriikide meelse valitseja. Castro ei olnud algselt kommunist . Peale Kuuba kommunistlikuks muutumist keeldus USA Kuubast suhkurt ostmast.
    Kuuba on monokultuurmaa.
    Nõukogude Liit hakkas hoopis Kuuba suhkurt ostma. Paljud rikkad Kuubakad põgenesid USA-sse. Üritasid organiseeruda ja Kuubat tagasi vallutada.
    1961 - intsident sigade lahes.
    USA üritas mitmel korral Castrot tappa. Seetõttu kuulutas 1961 Castro, et ta on kommunist ja Kuubast saab Sotsialistlik maa.
    Nõukogude Liit lubas Kuubale abi kommunistliku revolutsiooni laiendamise eest. Hrustsiovi nõusolekul paigutati Kuubale Nõukogude keskmaa raketid .
    22.10.1962 - Kennedy esines USA kongressi ees ja teatas: “Kuna NL on Kuubal toonud raketid, siis USA plokeerib Kuuba saare ja kehtestab karantiini.” Umbes nädal aega oli USA ja NL-i vahel kõrgendatud lahinguvalmidus.
    24.10.1962 - USA blokeeris Kuuba.
    28.10.1962 - Moskvas lubati, et Kuubalt tuuakse raketid tagasi. Kuu hiljem lõpetas USA Kuuba karantiini.
    USA presidendi ja NLKP KK Peasekretäri vahele seati sisse “kuumliin.” USA oli sunnitud tunnustama Kuuba iseseisvust ja Castro võitu.
    Jaanuaris 1963 - USA ja NSVLiidu ühine kiri ÜRO Julgeoleku Nõugogusse.
    Endised Kuubalased hakkasid aktiivselt revolutsioone korraldama Ladina-Ameerikas.

  • PINGELÕDVENDUS:


    1960ndate lõppus ja 1970ndate alguses.
    Soojenesid suhted kapitalistlike ja sotsialistlike riikide vahel.
    See väljendus:
    SLV-s tulid võimule Sotsiaal-demokraadid Willi Brandti juhtimisel. Brandt loobus Hallsteini doktriinist. SLV tunnustas SDV-d. 1973 võeti mõlemad Saksamaad ÜRO-sse. 1970 SLV sõlmis NLi ja Poolaga nn Ida-lepingud.
    Riigijuhid hakkasid tihedamalt suhtlema ja välisvisiite tegema. Breznev käis Prantsusmaal ja SLV-s. 1972 - Nixon käis Moskvas ja kirjutas alla SRP-1 lepingule. Helsingis toimus Euroopariikide julgeoleku ja koostöö nõupidamine. Selle Initsiaatoriks oli Soome president Kekkonen .
    Loodi NATO ja VLO.
    1966 - Prantsusmaa president de Gaulle käis Moskvas. Paranesid Prantsusmaa-NL-i suhted.
    Samal aastal astus Prantsusmaa välja NATO sõjalisest organisatsioonist.
    1970 Ida-lepingud - SDV tunustas Saksa-Poola piiri, mis kulges mööda Oderi ja Neisse jõge. Tunnistas, et osa põlisest Saksamaast jääb Poolale.
    1971 Leping Lääne-Berliini kohta. Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL. SLV võib esindada Lääne-Berliini huve rahvusvahelistes organisatsioonides, kuid ei ole SLV osa.
    1971 Breznev Prantsusmaal.
    1972 SLV ja SDV suhete aluste leping - SLV tunnustas NL-i rahuliku kooseksisteerimis põhimõtet. Lääne-Euroopa loovutas sellega NL-ile Ida-Euroopa maad.
    Euroopa koostöö ja julgeoleku nõupidamine. Sellest kujunes CSCE.
    1973 algas Helsingi nõupidamine. CSCE asus lühikest aega Helsingis, siis kaks aastat Genfis, kus töötati välja lepingu põhimõtted ja lõpuks lühikest aega Helsingis. See protsess algas tänu Soome president U.K Kekkosele.
    1973 algasid Viinis läbirääkimised Kesk-Euroopas relvastuse vähendamiseks. Takerdus hiljem NL-i vastuseisu tõttu.
    1975 kirjutatti Helsingis alla lõpp- paktile . Alla kirjutasid 33 Euroopa riiki (v.a. Albaania), USA ja Kanada. Lõpp-paktis oli kolm korvi:
    Euroopa julgeolek: II maailmasõja piirid on puutumatud.
    Koostööd majanduses ja muul alal.
    Ei tohi takistada inimeste informatsiooni ja ideede vahetamist.
    Lääne-Euroopa riigid tunnustasid NL-i võimu Ida-Euroopas. Mitmes NL-i vabariiki tekkisid Helsingi komiteed, kust saadeti NL-ile negatiivset infot. NL oli sel ajal oma võimsuse tippul.

  • UNGARI ÜLESTÕUS 1956.


    1953 - algasid rahutused sotsialistlik riikides: SDV, Poola.
    1956 - rahutused Poolas. Ülestõusu alustasid ka ungarlased.
    1968 - Praha kevad.
    1970-1980 - rahutused Poolas. Seal hakkas tegutsema Solidaarsus, juhiks Valesa.
    II maailmasõja ajal oli Ungari teljeriikide liitlane . Ungari valitseja oli regent Horty. Riigikorralt oli Ungari kuningriik.
    1944 - Horty tahtis alistuda NLile, kuid Hitler ei lubanud tal seda teha võttes Horty poja pantvangiks. Saksa väed okupeerisid Ungari.
    1945 - käisid rasked lahingud Ungari pinnal Saksamaa ja NLi vahel.
    II maailmasõja järel jäid Ungarisse Nõukogude väed. Esimestel valimistel, mis pärast sõda toimusid ei saavutanud kommunistid enamust . Nõukogude Liit pani siseministriks Ungaris kommunisti, see andis käsu arreteerida kõik antikommunistid.
    1948 - Ungaris oli säilinud ainult kommunistlik partei - Töörahva partei.
    Sama aastal sai Ungari juhiks Mikloš Rakosi, kes laskis rajada hulgaliselt sunnitöö laagreid , et vangide abil ehitada vajalikud suuremad tööstusehitised.
    Kõige kauem pani komparteile vastu katoliku kirik , mille eesotsas oli kardinal Mindszebty.
    1949 Ungari kuulutati Rahvavabariigiks ja võeti vastu sellekohane põhiseadus. Majanduses hakati teostama natsionaliseerimist, kurs võeti rasketööstuse eelisarendamisele. See tõi kaasa majandusliku katastroofi - kohutava inflatsiooni ja defitsiidi .
    1953 - peale Stalini surma võeti Rakosi ametist maha ja peaministriks pandi Imre Nagy , kes lõpetas sundkollektiviseerimise ja rasketööstuse eelisarendamise. Ta vabastas ka poliitvange.
    1955 - peaministriks sai uuesti Rakosi. Kes hakkas uuest rasketööstus eelisarendama.
    23.10.1956 - algasid üliõpilasdemonstratsioonid. Noored kogunesid Sandor Petöfi kuju juurde. Seal nõuti, et Nagy saaks uuesti peaministriks. Nõuti ka sõna ja trüki vabadust.
    24.10.1956 - Nagy sai peaministriks. Ta vabastas kardinal Mindszenty.
    01.11.1956 - Nagy teatas Moskvasse, et Ungari astub VLO-st välja. Nõukogude Liidu suursaadikuks Ungaris oli Juri Andropov, hilisem KGB juht. Andropov organiseeris kiiresti Ungarisse Nõukogude tankid, et puhkenud ülestõus maha suruda, mida ka tehti. Peale seda oli Budapest halvemas olukorras kui peale II maailmasõda. 200'000 ungarlast põgenes kiiresti üle piiri peamiselt Austriasse. Nagy võeti kinni ja lasti maha 1958. Mindszenty põgenes USA saatkonda.
    Ungaris algasid massilised arreteerimised.
    Uueks peaministriks pandi J. Kadar, kes pehmendas sotsialismi Ungaris.
    1960ndate lõppus algas majandusreform, kus majandusse viidi sisse turumajanduse elemente. Algas majanduse kiire kasv, mis takerdus alles 1980ndatel.
    1988 - Kadar astus oma ametikohalt tagasi.

  • PALESTIINA SÕDA 1948-1949


    19. sajandi lõpus algas juutide hulgas liikumine sionism , mis seadis oma eesmärgiks juudi riigi taastamise . Juute kutsuti üles asuma elama oma põlisele kodumaale - palestiinasse. Hakasidki sinna kogunema.
    1947 - ÜRO peaassamblee otsustas Palestiinasse rajada kaks riiki: juutide ja araablaste riigid.
    14.05.1948 - Lõppes Suurbritannia mandaat Palestiinale ( Palestiina oli selle ajani Suurbritannia koloonia). Samal päeval kuulutasid Juudid välja oma riigi. Öösel alustasid araablased sõda juutide vastu, sest nad ei olnud nõus Palestiinasse Juudi riigi rajamisega. Iisraeli vastu hakkasid sõdima veel Egiptus, (Trans) Jordaania , Süüria, Iraak ja Liibanon (kõik lähis-ida riigid).
    Esimestes lahingutes Jeruusalemma ümber kujunes enesekaitse rühmadest välja Iisraeli armee. Iisrael vallutas osaliselt Araabia riigi territooriumi. Selle tõttu jäi araablaste riik välja kuulutamata.
    Rahu sõlmiti ÜRO vahendusel. Loodeti, et piirid paneb paika rahukonverents, mida ei toimunudki.
    Tekkis Palestiina põgenike probleem, sest araablased rändasid Iisraelist välja (700'000 inimest). Nende põgenike hulgas tekkisid terroristlikud organisatsioonid. Terroriaktidele vastas Iisrael omapoolsete vastureididega.
    Egiptus ei lubanud Iisraeli laevu läbi Suessi kanali ja takistas juurdesõitu Elatile - Iisraeli ainsale sadamale Punase mere ääres.

  • SIINAI SÕDA EHK SUESSI KRIIS 1956


    Algas 29.10.1956 - Iisraeli väed tungisid Siinai poolsaarele, mis kuulus Egiptusele, sest seal olevat Palestiina terroristide tugialad. Iisrael oli kokkulepinud Prantsusmaa ja Suurbritanniaga, kes tahtsid lahendada Suessi kriisi: Egiptus oli välja kuulutanud Suessi kanali natsionaliseerimise otsuse. Suurbritannia kaotas nii tuluallika ja kontrolli meretee üle. Kui Iisraeli väed jõudsid Suessi kanalini, siis Suurbritannia ja Prantsusmaa sooritasid dessandi Suessi kanalile, ettekäändega, et nad peavad kaitsma Suessi kanalit, et säilitada kontrolli mereteede üle.
    Rahvusvahelin üldsus ei kiitnud Suurbritannia tegevust heaks. Oldi sunnitud rahu sõlmima. (Samal ajal toimus Ungaris ülestõus.) Sõda kestis 06 novembrini. Sõja tulemusena pidi Iisrael oma väed 1957. aasta märtsis Siinailt ära viima 1949. aasta rahuvalve jooneni, mida valvasid ÜRO rahuvalve jõud.
    Kriisi tulemusena suurenes USA mõjuvõim lähis-idas, sest ta lubas tagada Iisraeli laevade liikumisvabaduse Akaba lahel . Egiptus muutus sotsialistlikuks riigiks ning ta sai ka Suessi kanali.
    1957 - USAs ilmus Eisenhoweri doktriin - lubati abi lähisida ja keskida maadele, keda ähvardas kommunismi oht.

  • KUUE PÄEVANE SÕDA 1967


    Konflikt sai alguse Süüria lennukitest, mis pommitasid Iisraeli külasid. Iisrael tulistas alla 6 Süüria lennukit. Seejärel blokeeris Ühinendu Araabia Vabariik (Egiptuse nimetus 1958-1971) Elati sadama, koondas oma väed Iisraeli piirile ja laskis eemaldada ÜRO relvajõud.
    05.06.1967 alustas Iisrael sõda AÜV (Egiptuse), Süüria ja Jordaaniaga. Esimesena purustati AÜV väed, seejärel pöörduti Süüria ja Jordaania vägede vastu.
    Iisrael vallutas Gaza sektori Jordania jõe lääne kaldal , Golani kõrgustiku ja Siinai poolsaare. Nendesse hakati kiiruga rajama uusi asulaid. Järgnevatel aastatel käis tekkinud piiridel positsiooni sõda.
    Golani kõrgustik ja Gaza sektor on seni ajani Iisraeli valduses.
    Campa Davidi rahu lepinguga sai 1979 Egiptus Siinai tagasi. Vahendajaks oli USA. Egiptus sõlmis selle separaat rahuna. Peale rahulepingu allkirjastamist tapeti Egiptuse president Anvar Sadat.

  • JOM KIPPURI SÕDA 1973


    Egiptus ja Süüria olevat alustanud sõjategevust Iisraeli vastu juutide lepitus pühal (06.10). Peale tungisid Egiptus ja Süüria. Araablastel alguses edu. Egiptlased forseeris Suessi kanali. Nädal hiljem haaras initsiatiivi Iisrael. ÜRO Julgeoleku Nõukogu nõudmisel sõjategevus lõpetati 24.10.1973.
    Araabia maad kehtestasid Iisraeli toetavate riikide suhtes nafta embargo ja tõstsid teistele hinda kuni neli korda. Nafta kriis.

  • IISRAELI-PVO SÕDA 1982


    06.06 1982 - Iisrael tungis Lõuna- Liibanoni , et likvideerida Palestiina Vabastusorganisatsiooni baasid. Iirael okupeeris 2/5 Liibanoni territooriumist.
    PVO - Palestiina vabastus organisatsioon - juht Jassir Arafat.
    IIsraeli parlament - Khesset. Seal on kõige populaarsem partei Likud.

  • MAAILMA MAJANDUS PEALE II MAILMASõDA.


    Maailma riigid jagunesid kolme rühma:
    maailm - tööstusriigid ehk arenenud riigid. Turumajandus. 1961 moodustasid Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni ehk OSCD . See organisatsioon on Euroopa majandusliku koostöö organisatsiooni järg, mis omakorda tehti Marshali plaani elluviimiseks euroopas. Neid riike nimetatakse G-24'ks.
    maailm - sotsialismi leer. Kujunes 1940ndate teisel poolel. Majanduse aluseks plaanimajandus.
    maailm - arengumaad . Kujunes 1950ndatel, peale koloniaalsüsteemi lagunemist. Tööstus ja põllumajandus madalalt arenenud. Enamasti monokultuurmaad või orjenteeritus ühe maavara liigi ekspordile. Madal elatus tase. Rikka eliidi ja enamuse rahva suur varanduslik erinevus. Sinna kuulub 120 riiki. Osad riigid proovisid sotsialistlikku orjentatsiooni teed minna. Selleks kasutati NLi ja teiste sotsialistlike riikide abi. Nendega loodi mitmeid majanduskoostöö orgnaisatsioone.
    Rahvusvaheline valuuta fond ehk IMF (International Monetary Foundation). Loodi 1945. Liikmed leppisid siis kokku ühises maksu ja valuuta poliitikas. Peamiseks eesmärgiks sai valuutade konventeeritavuse saavutamine. Sotsialistlikud riigid ei kuulunud sellesse.
    Valuutade konventeeritavuse aluseks sai Bretton -Woodsi süsteem 1944. Kõigi valuutada aluseks sai USDollar. USA valitsus kehtestas dollari hinna kullas. USA kohustus dollareid kohesel nõudmisel kulla vastu vahetama .
    1971 - USA loobus Bretton-Woodsi süsteemist. Dollar lasti ujuvale kursile.
    1945 Maailma Pank - selle liikmeteks olid IMFi liikmed. Ülesandeks toetada liikmesriikide majandust investeerimis programmide kaudu. Maailma Pank andis krediite või krediitide garantiisid, andis ka konslutatisoone. Ka Eesti on sealt abi saanud. Peale II maailmasõda andis Maailma Pank laenu euroopa taastamiseks. Edaspidi on abi antud põhiliselt arengumaadele .
    1960 - loodi Maailma Panga tütarorganisatsioon: Rahvusvaheline Arengu Assotsatsioon. See annab laene ennekõike vaesematele riikidele ning seda soodsamatel tingimustel.
    1947 Üldine Tolli Ja Kaubanduse Kokkulepe. Tagas enamsoodustusreziimi kõigile liikmetele ja võrdselt. Protektsionismi vastu.

  • MAAILMA MAJANDUS 1950-1960


    Tööstuse kasvutempo maailmas keskmiselt:
    1701-1800 - 1,5%
    1801-1900 - 3%
    1947-1971 - 6%
    Maailma majanduses esikohal USA. 1950ndatel hakkas kiiremini arenema SLV. Seejärel Itaalia. USA ja Suurbritannia kasvutempo vähenesid. Selle tulemusena läksid SLV ja Jaapan Suurbritanniast mööda. Jaapan mõõdus ka SLV-st ja NList. Suurbritannia jäi maha, sest kaotas oma kolooniad ning ei võtnud majandusuuendusi piisavalt kiiresti omaks. Tehased olid vananenud sisseseadega. Kuna sõjategevus II maailmasõja ajal otseselt Suurbritanniasse ei jõudnud, siis peale sõda, kui kõigis teistes riikides rajati uued tehased uuema sisseseadega, jäi Suurbritannia tehnika vanuse tõttu teistest maha.
    Majanduslangused olid lokaalsed ja pehmed. Tööpuudus oli väiksem kui kahe maailma sõja vahel. Majanduse reguleerimisel lähtuti keinesialismist - põhitähelepanu tööpuuduse vähendamisel. Selle vahenidna kasutati inflatsiooni. Kateta rahast anti sotsiaalabi , sellega suurendati tarbimist ning see omakorda ergutas tootmist. Tootmises tekkis nii uusi töökohti. Kui inflatsioon muutus liiga kiireks , lasti kasvada tööpuudusel.
    Tööstusriikides rajati heaolu ühiskond. Riik hoolitses majandusliku ja sotsiaalse heaolu eest. See tähendas riigi suurt sekumist majandusse. Esmatarbekaupu toodeti massiliselt - see muutis nad odavaks ja kättesaadavaks. Võeti kasutusele kodumasinad .
    Tööpuuduse vähenemise üheks põhjuseks oli ka võidu relvastumine. Sotsialistlikes riikides tegeleti kas ainult võidu relvastumise või tarbekaupade tootmisega. Kapitalistlikes riikides tegeleti mõlemiga.
    Põllumajanduses toimus agraar revolutsioon - mehhaniseerimine ja kemiseerumine. Probleemiks muutus ületootmine. Palju inimesi lahkus põllumajandus sektorist ning läksid tööle teenindusse ja kaubandusse .
    Kasvas riikidevaheline kaubavahetus. Kiiremini kui tööstus.
    1950ndaid nimetatakse hõbedaseks ajaks, 1960ndaid kuldseks ja 1979ndaid vaskseks ajaks.

  • MAAILMA MAJANDUS 1970NDATEL


    1960ndate lõpust kasvas arengumaade tähtsus.
    1974 - ÜRO peaassamblee võtis vastu deklaratsiooni uuest rahvusvahelisest majanduskorrast. Selle järgi seati sisse õiglasemad majandussuhted tööstusriikide ja arengumaade vahel. Suhted seisnesid arengumaadele saadud tooraine eest õiglasema hinna maksmises.
    1971 – Valuuta kriis - Bretton-Woodsi süsteem varises sest:
    Prantsusmaa, president de Gaule, vahetas järjekindlalt dollareid USA kulla vastu, sest tahtis olla iseseisev.
    SLV ja Jaapan hakkasid USAle majanduse arengus järgi jõudma.
    USA kulutis kasvatas Vietnami sõda.
    USA teatas, et tühistab ajutiselt seose kulla ja dollari vahel.
    1973 tühistati seos lõplikult. Rahaturul mindi üle vabakursile.
    1979 Eurropa Ühenduses - loodi Euroopa Valuuta Süsteem, mille arvestuslikuks ühikuks sai eküü (ECU).
    Nafta kriis - algas 1970ndatel. Ülemaailmne energia ja tooraine (ennekõike nafta) kriis. Puhkes 1973, peale Jom Kippuri Sõda.
    Iisrael hakaks sõdima araabia riikide vastu. Need karistasid Iisraeli ja tõstsid OPEC i otsusega nafta hinna nelja kordseks. (OPEC - naftata tootvate ja eksportivate riikide liit. Loodi 1961 Viinis). Selle tulemusena hakkas tööstusriikide valuuta araabiamaadesse voolama.
    Toomine 1974 ja 1975 langes, suurenesid tööpuudus ja inflatsioon. Seda nimetati stagflatsiooniks (stagnatsioon ehk seisak + inflatisoon ehk raha väärtuse langus).
    Kriisist ülesaamiseks enam Keinesialism ei sobinud.
    Sotsialistlikke riike nafta kriis ei mõjutanud, sest need ostsid naftat Nõukogude Liidult vana hinnaga. NLile oli see kriis kasulik, sest siis sai ta rohkem naftat lääneriikidele müüa.
    1980ndate alguses Nõukogude Liidu naftatööstus riigistati, sest see ei tootnud piisavalt naftat ekspordiks.
    Monetarism - rahanduspoliitika suund, mille eesmärgiks on inflatsiooni vähendamine. Riigi keskpank teostab jäika arendus poliitikat. Nõudmise kujuenemine vastavalt pakkumisele. Majadnust stimuleeriti maksude vähendmaisega eraettevõtjatelt ja üksikisikutelt. Kui inimestele jääb rohkem raha, siis nad otavad rohkem kaupu, siis toodetakse rohkem kaupu, siis tekib rohkem töökohti ja riik saab suuremat tulu. Suuremaid tulusid riigile tekitati maksude arvu tõstmisega.
    Monetarismi loojaks peetakse Milton Friedmani, kes sai selle eest 1976 Nobeli majanduspreemia . Kõige selgemalt rakendati seda Tšiilis, Suurbritannias ja USAs.

  • MAAILMA MAJANDUS 1980NDATEL


    Iseloomulik: inflatisoon oli kontrolli all, rahvuslik koguprodukt kasvas stabiilselt , tööpuudus ei vähenenud (10%), nafta hind langes (kokkuhoiu, põhjamere naftamaardlate leidmise ja alternatiivsete energia liikude kasutusele võtmise arvel), protekstionismi suurenes.

  • AREMGUMAAD


    Arengumaad saab jaotada nelja rühma:
    OPECi maad, nn Naftariigid - elatustase suhteliselt kõrge, industrialiseerumise kõrge tase.
    Idaaasia tiigrid : Lõuna-Korea, Taivan, Hong -Kong, Singapur . Tööstus on orjenteeritud ekpordile. Siia rühma kuuluvad ka Brasiilia ja Mehhiko.
    Põhiosa - endised monokultuurmaad või ühe maavara liigi ekspordile orjenteerumine.
    Kõige vaesemad riigid - kõige vaesemad riigid. Enamus neist asub aafrikas.

  • SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS.


    1980ndatel moodustasid sotsriigid 3% maailma majandusest. Nad seisid maailma majandusest väljaspool.
    Sotsialistlikes riikides elas 40% maailma rahvastikust. Sotsialistlik riigid andsid 20% maailma tööstustoodangust. Toodangu madala kvaliteedi tõttu veeti lääneriikidesse toorainet või poolfabrikaate. Näiteks NL vedas välja naftat ja maagaasi, Poola kivisütt, Bulgaaria tubakat jne.
    Sotsialistlikud riigid jäid kapitalistlikest maha teaduse ja tehnika arengus.

  • KULTUUR PEALE II MAAILMASõDA.


    Tööstuse uus revolutsioon - automatiseerimine ja teadusaavutuste kiirem kasutusele võtmine.
    Meditsiinis võeti kasutusele antibiootikumid .
    Põllumajanduses hakati kasutama DDT-d taimekahjurite hävitmaiseks.
    1940ndatel algas USAs ja Suurbritannias televisooni ajastu. Euroopas 50ndatest.
    1950ndatel vallutasid euroopa autod. USAs juba enne II maailmasõda. Laialt hakkasid levima ka kodumasinad. Kujunes välja noorte mood.
    1960ndatel võeti kasutusele aatomienergia . Levis satelliit televisioon (Tokio olüpiamängud levitati ülemaailma sateliit -televisiooni kaudu). Võeti kasutusele laser .
    1980ndatel möödus Jaapani autotööstus USA omast.
    1939 - Natslikul Saksamaal ehitati esimene reaktiivlennuk.
    1946 - USAs esimene arvuti - UNIVAC.
    1947 - USAs eimene ülehelikiirusel lendav lennuk.
    1948 - N. Wiener kirjutas teose “Küberneetika,” mis oli aluseks automatiseerimisele.
    1954 - esimene aatomielektri jaam Obninskis, NLis.
    1954 - esimene aatomialveelaev. USA “ Nautilus .”
    1955 - reaktiivreisilennukid “Bouing 707”
    1956 - esimene aatomielektri jaam USAs.
    1957 - NLi aatomijäälõhkuja “Leenin.” Hoidis puhtana kirdeväila.
    04.10.1957 - NList lennutati üles Maa esimene tehiskaalane Sputnik -1 (sputnik - teekaaslane). Koerad , kes peale seda üleval käisid olid Belka, Strelka ja Laika.
    1959 - USAs eimene aatomikaubalaev “Savannah.”
    12.04.1961 - Esimese inimesena lennutati Vostok-1 taevasse Juri Gagarin .
    1962 - kosmosesse saadeti esimne astronaut John Glenn.
    1963 - kosmosesse saadeti esimene naiskosmonaut Valentiina Nikolajeva Tereškova.
    1965 – Leonov väljus esimese inimesena avakosmosesse.
    Nõukogude Liidu rakette konstrueeris peamiselt Sergei Koroljov . USAs aga Werner von Brown .
    1967 - Lõuna Aafrika Vabariigis toimus esimene südame siirdamine. Patsient elas peale seda veel kaks nädalat.
    20.06.1969 – Neil Armastrong ja James Aldrin astusid esimeste inimestena kuule .
    12.04.1981 - Kosmosesse lennutati esimene kosmosesüstik.
    1981 - avastati AIDS.
    1960ndatel algas hipiliikumine. “ Flower power ” jt.
    1970ndatel rajati diskoteegid ja tulid kasutusse videomagnetofonid.
    Arenenud tööstusriikides hakati 70ndatel rääkima postindustriaalsest ühiskonnast. 80ndatel aga infoühiskonnast.

  • GLOBAAL PROBLEEMID


    1968 asutati nn Rooma Klubi. See oli ülemaailmne tarkade klubi, mille eesmärgiks oli vastavalt maal parajsti toimuvale ennustada tuleviku stsenaariume. Nad kasutasid selleks immitatsiooni moodust.
    1960ndatel arvasid inimesed, et kõik probleemid on lahendatavad teaduse ja tehnika abil.
    Globaal probleemid - inimtegevuse ja looduse vastuolude tagajärg.
    Globaal probleemid jagunevad võimalikeks ja tegelikeks. Keskkonna saatamine: atmosfäri paisatakse orgaanilise kütuse põletamise tulemusena süsihappe gaasi, see põhjustab kasvuhoone efekti, see sulatab polaarjääd, see tekitab maailmamere veetaseme tõusu.
    Hapevihmad - kivisöe ja põlevkivi tootmisest.
    Freoonid - lagundavad osooni kihti, mille tulemusena kasvab UV kiirgus. See hävitab meredes bioplanktoni, toidu ahela alguse.
    Joogi- ja niisutusvee saatamine.
    Demograafiline plahvatus arenguriikides.
    Toitluskriis - näljahäda ja alatoitlus. Põhjused on inimtegevusest ja looduskatastroofidest.

  • ÜHENDUSED


    NACC - Põhja Atlandi Koostöö Nõukogu. NATO lisaorganisatsioon. (Eesti 1991. aastast.)
    PfP - Partnerlus rahu nimel. 1994. Koostöö NATOga. (Eesti liige 1994. aastast.)
    OSCE - Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon. Kujunes välja CSCE-st. Eesti on selle liige 1992. aastast.
    Council of Europe - Euroopa nõukogu. Asub Strasbouris. 40 liiget. (Eesti 1993. aasta maist .)
    1992 - ELi ja Eesti Vabariigi kaubandus- ja majanduskoostöö kokkulepe.
    1995 - Eesti sai ELi assotseerunud liikmeks. See tähendab vaatleja õigusi.
    1994 - Eesti sai WEU assotsioeerunud partneriks.
    1997 - Eestis lõpetati ELi vaatlus demokraatlike vabaduste kohta.

  • EUROOPA LIIT

  • KUJUNEMISE PÕHJUS.


    Peale II maailmasõda oli euroopa majandus laostunud. Euroopa riigid ei saanud majandust ühekaupa arendada, sest USA ületas kõikki teisi konkurentsi poolest.
    Julgeolek - Lääne-Euroopa riigid kartsid, et Nõukogude Liit tahab oma mõjupiire läänepoole laiendada.
    Euroopa riikide ühinemiseks oli kaks võimalust: funktsionistlik ja föderalistlik.
    Funtsionistlik tee - mõningad rahvuslikud ülesanded antakse teistele liikmesriikidele.
    Föderalistlik tee - Euroopa riigid moodustavad liidu, kus riikide valitsused teevad koostööd. Puuduvad üleeuroopalised organid.

  • KUJUNEMISE ETAPPID .


    1948 - Brüsseli leping - esimene euroopa riikide sõjaline liit. Liikmed Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland, Belgia, Luxemburg . Liidu loomise põhjuseks oli Tsehhoslovakkia valitsuse kommunismitseerumine. 1955 liitus sellega SLV ja Itaalia. Seda hakati nimetama Lääne-Euroopa Liiduks ehk WEU. Sellest on tänapäevaks kujunenud Euroopa Liidu (EL) sõjaline organisatsioon.
    1951 Söe ja Terase Liit. Liidu loomise idee tuli Prantsusmaa välisministrilt Robert Schumanilt. Lepingud jõustusid 1952, liikmesriikideks olid SLV, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luxemburg.
    25.05.1957 Rooma lepingud (jõustusid 1958) - moodustati kaks majandusühendust: Euroopa Aatomienergia Ühendus ja Euroopa Majandus Ühendus ehk Ühisturg.
    1967 sõlmiti uued lepingud, millega liideti omavahel Söe ja Terase Ühendus, Euroopa Aatomienergia Ühendus ja Euroopa Majandus Ühendus. Lõptulemuseks oli Euroopa Ühendus.
    Suurbritanniat ei olnud liitu võetud, sest kardeti, et sealt kaudu hakkab oma mõju avaldama USA. Kartjaks number üks oli Prantsusmaa. Kuid 1973 langes Prantsusmaal presidendi kohalt de Gaule. Selle tulemusena liitusid Euroopa Ühendusega Suurbritannia, Iirimaa ja Taani.
    Norra esitas avalduse ühendusse astumiseks, kuid rahvahääletusel ei kiidetud seda heaks.
    1979 - otsevalimistel valiti esimest korda europarlament.
    1981 - Kreeka liitus Euroopa Ühendusega.
    1985 - Liidust astus välja Gröönimaa.
    1986 - Liitusid Portugal ja Hispaania.
    Liidus oli 12 liikmesriiki. Sellest ka Kaksteist tähte EÜ lipul .
    1992 Mastrichti lepingud - sõlmiti uus liiduleping. Euroopa Ühendusest sai Euroopa Liit. Lepingutega suurendati ELi juhtivate organite (parlamendi ja ministrite nõukogu) mõjuvõimu.
    Alates sellest ajast peavad kõigi liikesriikide parlamendid ratifitseerima uue liikme värbamiseks vastavad liitumislepingud. Liitumisel tekkis segadus Taaniga, kus esimesel rahvahääletusel rahvas oli ELi vastu. Teisel korral otsustati siiski liituda.
    Mastrichti lepingud said lõplikult kõigi riikide parlamentides ratifitseeritud 1993. aastaks.
    1995 - ELiga liitusid Soome, Rootis, Austria.
    Liitumis läbirääkimisi on alsutatud Eesti, Ungari, Tsehhoslovakkia, Küprose, Sloveenia ja Poolaga.
    Liitumiseks on avaldused esitanid Tügi, Läti, Leedu ja Malta, kuid viimane on avalduse hiljem tagasi võtnud.
    9 Mai - Euroopa päev.

  • JUHTORGANID


    Euroopa Liidu Nõukogu - koosneb liikmesriikide riigipeadest/valitsusjuhtidest ja välisministritest. Koos käib kaks korda aastas. Iga kuue kuu tagant vahetud eesistuja riik. Seal arutatakse majanduse ja poliitilise integratsiooni küsimusi ning ka ELi rolli maailmas.
    Ministrite Nõukogu - koosneb riikide valitsuste esindajatest. Eesistuja vahetub iga kuue kuu tagant tähestikulises järjekorras. See on seadusandlik organ. Võtab vastu olulisemad seadusandlikud otsused. Ministrite nõukogu juures on liikesriikide alaliste esindajatena suursaadikud.
    Euroopa Komisjon - 20 liiget ehk volinikku ehk komissari. Asukoht - Brüssel. Esimeheks oli mingil ajal Jacques Delaure. Euroopa komisjon valmistab ette seaduseelnõusid ja tegeleb igapäevaste probleemidega.
    Euro Paralment - võtab vastu ELi eelarve. Parlament valitakse iga viie aasta tagant. 626 liiget. Jaguneb fraktsioonideks, mis moodustatakse parteilise kuuluvuse järgi. Praegu on parlamendis kõige rohkem vasakpoolseid. Parlamenti kontrollib Euroopa Komisjon. Parlament võib kaasa rääkida seaduseelnõude ettevalmistamisele.
    Euroopa Kohus - lahendab vastuolusid liikmesriikide vahel.

  • TEGEVUSALAD


    1958-1968 - kaotatiliidu sisesed tolliparjäärid ja ühtlustati põllumajandus poliitika.
    1979 - kehtestati euroopa valuuta ühik - eküü.
    1985 - laiendati liikmesriikide vahelist koostööd välispoliitika, kaitsepüoliitika, teaduse ja tehnika alal.
    1986 - võeti vastu Ühtse Euroopa Pakt, mis suurendas Euro parlamendi ja ministrite nõukogu õigusi rahvusriikide üle.
    Koostööd arengumaadega arutati Togos Lomes.
    1991 - loodi Euroopa Majandusruum ELi ja Euroopa Vabakaubandus Asotsatsiooni ehk EFTA vahele.
    1998 - võeti kasutusele EURO - euroopa rahaühik. Esialgu küll piiratult.

  • ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON


    Hakkas kujunema II maailmasõja ajal.
    01.01.1942 - alkirjastati Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon . Sellele kirjutasid alla 26 riiki, kõik teljeriikide vastased.
    1944 - mõeldi alalise organisatsiooni loomisele. Nõukogude Liit nõudis, et temaga koos võetakse vastu kõik Liiduvabariigid eraldi.
    Veebruar 1945 - Jalta konverents - Roosevelt ja Stalin lepisid kokku, et 5 II maailmasõja võitnud riiki moodustavad Julgeoleku nõukogu. Igaühel seal on veto õigus.
    NLi kõrval võeti Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni liikmeks Ukraina ja Valgevene.
    Aprill 1945 - Loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon San Francisko konverentsil. Seal oli kohal 50 II maailmasõja võitnud riiki. Esimest korda ei olnud Euroopa riikidel mingisuguse riikide liidu loomisel ülekaalu.
    24.10.1945 - jõusutus ÜRO põhikiri. See päev kuulutati ÜRO päevaks.
    ÜRO ülesanded:
    Säilitada püsiv rahu maailmas.
    Arendada riikide vahelisi suhteid võrdõiguslikkuse ja enesemääramise alusel.
    Organiseerida koostööd majanduse, kultuuri ja muudel aladel.
    Inimõiguste deklaratsiooni loomine.
    Peakorter asub New Yorgis .
    ÜRO tähtsamad organid on:
    Peaassamblee - kõikide riikide delegatsioonid, kes saavad kokku kord aastas sügiseti ja ka erakorralised kokkukutsumised. Peaassamblee otsused on soovitava iseloomuga.
    Julgeoleku Nõukogu - 15 liiget, neist 5 alalist ja 10 vahetuvat. Alalised riigid on USA, Prantsumaa, Hiina, Suurbritannia ja Nõukogude Liit/Venemaa. Otsused on liikmesriikidele kohustuslikud.
    Majandus ja Sotsiaal Nõukogu - organiseerib koostööd.
    Rahvusvaheline Kohus - asub Hagis, Hollandis. Koosneb 15 kohtunikust. Iga 3 aasta tagant valitakse 5 neist ümber. Kõik kohtunikud peavad olema erinevatest riikidest.
    Sekretariaat - tegeleb asjaajamisega. Seda juhib ÜRO peasekretär, kelleks praegu on Koffi Annan.
    ÜRO peasekretärid:
    1946-1952 Trygve Lie (Norra)
    1952-1961 Dag Hammarskjõld (Rootsi)
    1961-1971 Sithu U Thant (Birma)
    1971-1981 Kurt Waldheim (Austria)
    1981-1991 Javier P‚rezde de Guellar (Peruu)
    1991-1997 Boutros Boutros- Ghali (Egiptus)
    1997 Koffi Annan (Etioopia)
    ÜRO tüttarettevõtted: Maailma Pank, IMF, UNESCO (Ühinenud Rahvaste Haridus , Teadus, Kultuuri Organisatsioon), UNICEF (Ühinenud Rahvaste Rahvusvaheline Laste Hädaabi Fond).
    ÜRO loomisel võeti sotsialistlikke riike sinna vähe, euroopast Poola ja Tšehhoslovakkia - 1955 liitusid sotsialistlikest maadest Albaania, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari.
    1949 - ÜRO tunnustas Taivani, mis esindas Hiinat ÜROs 1970nda aastani.

  • PÕHJA ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON


    04.04.1949 - Washingtonis sulmitakse NATO lepingud. Asutaja liikmeteks on Belgia, Kanada, Taani, Prantsusmaa, Island, Itaalia, Luxemburg, Holland, Norra, Portugal, Suurbritannia ja USA.
    18.02.1952 - NATOga liituvad Türgi ja Kreeka.
    23.10.1954 - Pariisi kokkulepped avavad SLV-le tee NATOsse.
    05.05.1955 - SLV-st saab NATO liige.
    14.05.1955 - NLi eestvedamisel moodustatakse VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuuluvad veel Albaania, Bulgaaria, Tsehhoslovakkia, SDV, Ungari, Poola ja Rumeenia.
    04.11.1956 - NL surub maha rahvaülestuusu Ungaris ajal, mil NATO on huivatud Suessi kriisiga.
    22.10.1962-20.11.1962 Kuuba Kriis - sellega kaasnes VLO ja NATO sõjajõudude mobilisatsioon euroopas.
    10.03.1966 - Prantsusmaa teatab , et lahkub NATO sõjalisest struktuurist.
    12.12.1979 - NATO välis- ja kaitseministrite kohtumisel Brüsselis otsustatakse, et Euroopasse paigutatakse 1983. aasta sügisest USA uued tuumaraketid, et vähendada NLi raketi potensiaalist lähtuvat ohtu.
    02.04.1982-14.06.1982 - NATO üks asutaja liige Suurbritannia on sõjas Argentiinaga Fa(u)lklandi saarte pärast.
    30.05.1982 - Hispaaniast saab NATO 16. liige.
    17.01.1991-28.02.1991 - NATO osaleb Lahesõjas Kuveidi vabastamiseks Iraagi okupatsioonist.
    01.07.1991 - VLO saadetakse laiali.
    20.12.1991 - Luuakse Põhja Atlandi Koostöö Nõukogu, mille töös osalevad 16 NATO liikmesriiki ning 9 Kesk- ja Ida-Euroopa riiki.
    Märts 1992 - NATO peasekretar Manfred Wörner külastab Poolat ja Balti riike. Tema sõnul on NATO uksed Poolale avatud.
    1994 - NATO tipp-kohtumisel Brüsselis kutsutakse Kesk- ja Ida-Euroopa riike osalema NATO rahuvalve operatsioonides. NATO välisministrid teatavad valmisolekust võtta vastu uusi liikmesriike.
    Juuli 1997 - NATO tippkohtumisel Madriidis otsustatakse, et esimeses järjekorras liituvad organisatsiooniga Poola, Ungari ja Tšehhi.
    Märts 1999 - Poola, Ungari ja Tšehhi liituvad NATOga.
    OPEC - Naftata Eksportivate Maade Organisatsioon.
    WEU - Lääne Euroopa Liit.
    EL - Euroopa Liit.
    WTO - Maailma Kaubanduse Organisatsioon.
    GATT - Üldine Tolli ja Kaubanduse Kokkulepe.
    ECSC - Euroopa Söe ja Terase Ühendus.
    Euratom - Euroopa Aatomienergia ühendus.
    EEC - Euroopa Majandus Ühendus.
    EC - Euroopa Ühendus.
    ECU - eküü.
    SEA - Ühtse Euroopa Akt.
    EFTA - Euroopa Vabakaubanduse assotsatsioon.
    EES - Euroopa Majandus Ruum.
    1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1
    1.1 USA 1
    1.1.1 MAJANDUS 1
    1.1.2 SISEPOLIITKA 1
    1.1.3 VÄLISPOLIITIKA 1
    1.2 SAKSAMAA 2
    1.2.1 MAJANDUS 2
    1.2.2 SISEPOLIITIKA 2
    1.2.3 VÄLISPOLIITKA 2
    1.3 PRANTUSMAA 2
    1.3.1 MAJANDUS 3
    1.3.2 SISEPOLIITIKA 3
    1.3.3 VÄLISPOLIITIKA 3
    1.4 SUURBRITANNIA 3
    1.4.1 MAJANDUS 3
    1.4.2 SISEPOLIITKA 3
    1.4.3 VÄLISPOLIITIKA 4
    1.5 ITAALIA 4
    1.5.1 MAJANDUS 5
    1.5.2 SISEPOLIITIKA 5
    1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 5
    1.6 HISPAANIA 5
    1.6.1 MAJANDUS 5
    1.6.2 SISEPOLIITKA 5
    1.6.3 VÄLISPOLIITIKA 6
    1.7 ROOTSI 6
    1.7.1 MAJANDUS 6
    1.7.2 SISEPOLIITIKA 6
    1.8 LADINA-AMEERIKA 6
    1.9 INDIA 7
    1.10 AAFRIKA 7
    1.10.1 TEADUS 8
    1.10.2 KUNST 8
    1.11 VENE-JAAPANI SÕDA (1904-1905) 8
    2. ESIMENE MAAILMASõDA (1914-1919) 9
    2.1 EELDUSED JA PÕHJUSED. 9
    2.2 RIIKIDE ÜHENDUSED. 9
    2.3 KRIISID ENNE I MAAILMASÕDA 10
    2.3.1 I MAROKO KRIIS 1905-1906 10
    2.3.2 BOSNIA KRIIS 1908-1909 10
    2.3.3 II MAROKO KRIIS 1911 “PANTRI HÜPPE” 10
    2.3.4 TRIPOLITAANIA SÕDA 1911-1912 10
    2.3.5 I BALKANI SÕDA 1912-1913 11
    2.3.6 II BALKANI SÕDA 1913 11
    2.4 AJEND 11
    2.5 1914 12
    2.5.1 LÄÄNE-RINNE. 13
    2.5.2 IDA-RINNE. 13
    2.5.3 MEREL. 13
    2.6 1915 14
    2.6.1 IDA-RINNE. 14
    2.6.2 LÄÄNE-RINNE. 14
    2.6.3 MEREL. 14
    2.7 1916 15
    2.7.1 LÄÄNE-RINNE. 15
    2.7.2 IDA-RINNE. 15
    2.7.3 MEREL. 16
    2.8 1917 16
    2.8.1 LÄÄNE-RINNE. 16
    2.8.2 IDA-RINNE. 16
    2.9 1918 16
    2.9.1 LÄÄNE-RINDEL. 17
    2.10 TULEMUSED 17
    2.11 TAGAJÄRJED 17
    2.12 1919-1920 PARIISI RAHUKONVERENTS. 17
    2.13 WEIMARI VABARIIK (1918-1933) 19
    2.14 REICH (1933-1945) 21
    2.15 ITAALIA (1918-1930ndad) 21
    2.16 EUROOPA VÄIKERIIGID 1920NDAD-1930NDAD 22
    2.16.1 LÄTI 22
    2.16.2 LEEDU 24
    2.16.3 SOOME 26
    2.16.4 ROOTSI 28
    2.17 HISPAANIA KODUSÕDA (17.07.1936-01.04.1939) 28
    3. RAHVUSVAHELISE SUHTED KAHE ILMASÕJA VAHEL 30
    3.1 Rahvusvahelise konverentsid 30
    3.2 ITAALIA 31
    3.3 SUURBRITANNIA 31
    3.4 USA 31
    3.5 SAKSAMAA 31
    3.6 VENEMAA 32
    3.7 JAAPAN 32
    3.8 HIINA 33
    3.9 POOLA 34
    4. II MAAILMASõDA. 1.09.1939-2.09.1945 34
    4.1 SAKSAMAA LIITVABARIIK 35
    4.1.1 MAJANDUS 35
    4.1.2 VÄLISPOLIITIKA 36
    4.2 SAKSAMAA DEMOKRAATLIK VABARIIK 36
    4.2.1 MAJANDUS 37
    4.3 SAKSAMAADE ÜHINEMINE 37
    4.4 SUURBRITANNIA 37
    4.4.1 MAJANDUS 38
    4.4.2 SISEPOLIITIKA 38
    4.4.3 VÄLISPOLIITIKA 39
    4.5 PRANTSUSMAA 39
    4.6 AMEERIKA ÜHENDRIIGID (1945-1993) 39
    4.6.1 HARRY TRUMAN 1945-1953 40
    4.6.2 EISENHOWER 1953-1961 40
    4.6.3 JOHN FITZGERALD KENNEDY 1961-1963 41
    4.6.4 JOHNSON 1963-1969 41
    4.6.5 RICHARD NIXON 1969-1974 41
    4.6.6 GERALD FORD 1974-1977 41
    4.6.7 JIMMI CARTER 1977-1981 42
    4.6.8 RONALD REAGAN 1981-1989 42
    4.6.9 GEORGE BUSH 1989-1993 42
    4.7 VENEMAA XX SAJANDI ALGUSES 42
    4.7.1 MAJANDUS 42
    4.7.2 SISEPOLIITIKA 43
    4.7.3 VÄLISPOLIITIKA 43
    4.7.4 1905. AASTA REVOLUTSIOON 43
    4.7.5 VENEMAA 1917-1920 45
    4.7.6 1917 OKTOOBRI REVOLUTISOON 45
    4.7.7 JULGEOLEK JA KAITSE NÕUKOGUDE VENEMAAL 47
    4.7.8 KODUSÕDA JA INTERVENTSIOON. 1918-1920. 47
    4.8 VENEMAA PEALE KODUSÕDA JA I MAAILMASÕDA. 48
    4.8.1 Sõjakommunism. 48
    4.8.2 NEP. 49
    4.8.3 NÕUKOGUDE LIIDU VÄLISPOLIITIKA 1920NDATEL 50
    4.8.4 STALINI ISIKUKULTUS. 51
    4.8.5 INDUSTRIALISEERUMINE 51
    4.8.6 NÕUKOGUDE ÜHISKOND. 52
    4.8.7 VÄLISPOLIITIKA 53
    4.8.8 NIKITA SERGEJEVITS HRUŠTŠIOV 1953-1964. 54
    4.8.9 LEONID ILITŠ BREZNEV 1964-1982 56
    4.8.10 JURI ANDROPOV 1982-1984 - NLKP KK I sekretär. 57
    4.8.11 KONSTANTIN TŠERNENKO 1984-1985 - NLKP KK I sekretär. 57
    4.8.12 MIHAIL GORBATŠOHV 1985-1991 57
    4.8.13 NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKE VABARIIKIDE LIIDU LAGUNEMINE. 57
    4.9 JAAPAN (sajandi algusest) 58
    4.9.1 JAAPANI GEISRID 58
    4.9.2 Tööstuslik revolutsioon. 59
    4.10 HIINA (sajandi algusest) 61
    5. KAHE POOLUSELINE MAAILM 63
    5.1 SOTSIALISMI SÜSTEEM. 64
    5.2 VÕIDU RELVASTUMINE 66
    5.3 KOREA SõDA 1950-1953 67
    6. KRIISID PEALE II MAAILMASÕDA 68
    6.1 VIETNAMI SÕDA. 68
    6.2 BERLIINI KRIIS 70
    6.3 KUUBA KRIIS/ KARIIBI KRIIS 70
    6.4 PINGELÕDVENDUS: 71
    6.5 UNGARI ÜLESTÕUS 1956. 72
    6.6 PALESTIINA SÕDA 1948-1949 74
    6.7 SIINAI SÕDA EHK SUESSI KRIIS 1956 74
    6.8 KUUE PÄEVANE SÕDA 1967 75
    6.9 JOM KIPPURI SÕDA 1973 75
    6.10 IISRAELI-PVO SÕDA 1982 75
    7. MAAILMA MAJANDUS PEALE II MAILMASõDA. 75
    7.1 MAAILMA MAJANDUS 1950-1960 76
    7.2 MAAILMA MAJANDUS 1970NDATEL 77
    7.3 MAAILMA MAJANDUS 1980NDATEL 78
    7.4 AREMGUMAAD 78
    7.5 SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS. 79
    8. KULTUUR PEALE II MAAILMASõDA. 79
    9. GLOBAAL PROBLEEMID 80
    10. ÜHENDUSED 81
    10.1 EUROOPA LIIT 81
    10.1.1 KUJUNEMISE PÕHJUS. 81
    10.1.2 KUJUNEMISE ETAPPID. 81
    10.1.3 JUHTORGANID 82
    10.1.4 TEGEVUSALAD 83
    10.2 ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON 83
    10.3 PÕHJA ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON 85
    89
    • .DOC Laadi alla originaalfail 89 lk · .doc · 299 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Ajalugu #1 Ajalugu #2 Ajalugu #3 Ajalugu #4 Ajalugu #5 Ajalugu #6 Ajalugu #7 Ajalugu #8 Ajalugu #9 Ajalugu #10 Ajalugu #11 Ajalugu #12 Ajalugu #13 Ajalugu #14 Ajalugu #15 Ajalugu #16 Ajalugu #17 Ajalugu #18 Ajalugu #19 Ajalugu #20 Ajalugu #21 Ajalugu #22 Ajalugu #23 Ajalugu #24 Ajalugu #25 Ajalugu #26 Ajalugu #27 Ajalugu #28 Ajalugu #29 Ajalugu #30 Ajalugu #31 Ajalugu #32 Ajalugu #33 Ajalugu #34 Ajalugu #35 Ajalugu #36 Ajalugu #37 Ajalugu #38 Ajalugu #39 Ajalugu #40 Ajalugu #41 Ajalugu #42 Ajalugu #43 Ajalugu #44 Ajalugu #45 Ajalugu #46 Ajalugu #47 Ajalugu #48 Ajalugu #49 Ajalugu #50 Ajalugu #51 Ajalugu #52 Ajalugu #53 Ajalugu #54 Ajalugu #55 Ajalugu #56 Ajalugu #57 Ajalugu #58 Ajalugu #59 Ajalugu #60 Ajalugu #61 Ajalugu #62 Ajalugu #63 Ajalugu #64 Ajalugu #65 Ajalugu #66 Ajalugu #67 Ajalugu #68 Ajalugu #69 Ajalugu #70 Ajalugu #71 Ajalugu #72 Ajalugu #73 Ajalugu #74 Ajalugu #75 Ajalugu #76 Ajalugu #77 Ajalugu #78 Ajalugu #79 Ajalugu #80 Ajalugu #81 Ajalugu #82 Ajalugu #83 Ajalugu #84 Ajalugu #85 Ajalugu #86 Ajalugu #87 Ajalugu #88 Ajalugu #89
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 89 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 299 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor silja500 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    maailm xx sajandi alguses imperialismi periood esimene maailmasõda (1914-1919) kriisid enne i maailmasõda i maroko kriis 1905-1906 bosnia kriis 1908-1909 ii maroko kriis 1911 ?pantri hüppe? tripolitaania sõda 1911-1912 i balkani sõda 1912-1913 ii balkani sõda 1913 lääne-rinne ida-rinne 1919-1920 pariisi rahukonverents weimari vabariik (1918-1933 reich (1933-1945) itaalia (1918-1930ndad) euroopa väikeriigid 1920ndad-1930ndad hispaania kodusõda (17 1936-01 1939 rahvusvahelise suhted kahe ilmasõja vahel ii maailmasõda 1939-2 1945 saksamaa liitvabariik saksamaa demokraatlik vabariik saksamaade ühinemine ameerika ühendriigid (1945-1993) harry truman 1945-1953 eisenhower 1953-1961 john fitzgerald kennedy 1961-1963 johnson 1963-1969 richard nixon 1969-1974 gerald ford 1974-1977 jimmi carter 1977-1981 ronald reagan 1981-1989 george bush 1989-1993 venemaa xx sajandi alguses 1905 aasta revolutsioon venemaa 1917-1920 1917 oktoobri revolutisoon kodusõda ja interventsioon 1918-1920 sõjakommunism ühinenud rahvaste organisatsioon põhja atlandi lepingu organisatsioon

    Sarnased õppematerjalid

    Ajaloo arvestuse küsimused 24 11 2017
    28
    docx

    Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

    Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikv

    Ajalugu
    Külm Sõda
    5
    rtf

    Külm Sõda

    KÜLM SÕDA 1. Milliseid probleeme lahendati Pariisi rahukonverentsil? 1946 juuli ­ oktoober arutati Saksamaa Euroopa liitlaste (Itaalia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Soome) saatust: kehtestati uued piirid ja lisaks reparatsioonid. 2. Mis oli liitlastevaheliste suhete jahenemise ajendiks? Venemaa stalinistlik vägivallapoliitika neis riikides, kuhu Punaarmee oli II MS lõpul jõudnud, mille eesmärk oli upitada võimule kommunistid, kehtestada nõukogulik majandussüsteem ja oma mõjuvõim. Lisaks Kesk-Euroopale tahtis NL oma mõjuvõimu laiendada ka Balkanil ja Türgis. 9. veebruaril pidas Stalin kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas 3. Millistest sündmustest loetakse külma sõja algust? 5. märtsil 1946 andis Briti sõjaaegne peaminister Churchill Stalinile vastuse. USAs Fultoni linnas peetud kõnes tõi ta seniste liitlaste vastuolus rahvusvahelise avalikkuse ette. 4. Mis on Trumani doktriin? Seoses Kreekat ja Türgit ähvar

    Ajalugu
    Ajaloo riigieksami kordamine 2010
    23
    docx

    Ajaloo riigieksami kordamine 2010

    2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: 1* 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. 2* Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. 3* Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: 1* Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. 2* Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23) 4* KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): 5* Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 6* 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. 7* Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. 8* Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi v?

    Ajalugu
    II MS ja Külm sõda
    30
    docx

    II MS ja Külm sõda

    KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused  Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse  Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad  Albaania sai taasiseseisvaks  Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse  Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde  Island iseseisvus  NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad P

    Ajalugu
    Kronoloogia ajaloo riigieksamiks
    23
    doc

    Kronoloogia ajaloo riigieksamiks

    Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. ­ IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. ­ VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. ­ II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. ­ I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I ­ V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V ­ VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX ­ XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten ­ tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunatud lääneslaavi hõimude vastu. Surut

    Ajalugu
    Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda
    6
    doc

    Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda

    Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda (1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda ­ 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 ­ 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu te

    Ajalugu
    Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses
    27
    doc

    Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

    1. Maailm 20nda sajandi alguses Kuidas inimesed elasid? Toimus tööstuse areng ja linnastumine. Toimus linnade slummistumine. Tekkisid teravad keskkonna ja hügieeniprobleemid. Linnades tekkis ilma juurteta massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Haridus ja arstiabi said kättesaadavaks ka madalamatele ühiskonnakihtidele. 20nda sajandi alguse linnainimese elulaadis oli palju tänapäevast: ühistransport, kraanivesi, elekter, autod, tummfilmid. 19nda sajandi lõpu ja 20nda sajandi algust on nimetatud teadusrevolutsiooni ajaks. Rassism ja antisemitism Väljarändamisliikumine Antisemitism on juutide teistest rahvastest halvemaks või maailma hädades süüdlasteks pidamine. Prantsusmaal toimus nn. Dreyfusi afäär. Dreyfus oli juudipäritolu prantsuse ohvitser, keda süüdistati sõjasaladuste reetmises. Tänu avaliku arvamuse survele vabanes ta vanglast mõne aasta pärast. Suurbritannias toimus äge naisõiguslaste võitlus valimisõiguste vastu.

    Ajalugu
    II maailmasõda ja külm sõda
    26
    docx

    II maailmasõda ja külm sõda

    Bulgaaria, Ungari, Soome). 5. Jaapani purustamine 1945.a. suvel, Potsdami konverentsi ajal, said ameeriklased valmis aatompommi - 6.august Hiroshima, 9.august Nagasaki - 9.august - NL kuulutas Jaapanile sõja, vallutas Mandžuuria, Põhja-Korea, Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared. - 2.sept. 1945 - Jaapani kapitulatsioon USA vägede ülemjuhatajale McArthur’ile Ajalugu – Külm sõda Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 – 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Külma sõja tunnused on võidurelvastumine ja pidev tuumasõja oht (tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina), kahepooluselise maailma tekkimine (USA, lääneriigid ja Jaapan vs. NSVL ja teised kommunistlikud riigid

    Ajalugu


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (4)

    Pede_panda profiilipilt
    Pede_panda: Väga hea ja põhjalik abivahend ka eksamiks valmistujale ;)
    21:20 18-09-2011
    Merkzzz profiilipilt
    Merkzzz: väga hea , sain teada kõik mis vaja :)
    00:25 19-10-2011
    snow2wake profiilipilt
    snow2wake: väga hea ja kokkuvõtlik
    16:42 02-03-2010



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun