Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ajalugu (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD

  • USA

  • MAJANDUS


    Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta . Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid : perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed .
    1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg.
  • SISEPOLIITKA


    Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid .
    1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte.
    1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti . Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore “Teddy” Roosevelt . Tema kohta õeldi: “Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke.” Oma poliitlist karjääri alustas USA- Hispaania sõjast 1898 . Alustas võitlust trustide ehk monopolide vastu. Tegi palju looduse kaitsmiseks (selleks ajaks olid hävitatud ameerika piisoni karjad . Kuulsamaid piisonikütte oli Buffalo Bill; raisatud oli ka palju maagaasi). Loodi loodusresurside säilitamise komitee. Rajati 5 rahvusparki. Tappamajdes hakati liha kontrollima, t vältida haiguste levikut.
    1908 - Presidendiks vabariiklane William Taft (120kg). Muutis ameerika meesideaali.
    1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson. Võitles monopolide vastu. Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president , kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil ). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920.
  • VÄLISPOLIITIKA


    USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba , Puerto Rico , Filipiinid. Valitses isolatsionism.
  • SAKSAMAA


    Saksa keisririik kuulutati välja 1841 . aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks Keisriks oli Wilhelm II: “Saksa tulevik on merel.” (kuni 1918). Kantsler Otto von Bismarc.
  • MAJANDUS


    Saksamaa ühendamine kiirendas majanduse arengut. Saksamaa oli saanud Prantsusmaalt Elsass 'i ja Lotringi kaevanduste piirkonnad. Arenema hakkas metalli tootmine, keemiatööstus, elektrotehnika jne.
    Tekkisid monopolid: perekond Thyssen; Krupp - relvatööstus; Siemens - kellad , autod; AEG - elektrotehnika.
  • SISEPOLIITIKA


    Mitmepartei süsteem. 1890 sai kantsleriks Bülow.
    20. sajandi alguses moodustati hotendoti plokki valitsusliit (juht - B. von Bülow), mis hääletas maksude tõstmise ja hotendotide mässu mahasurumise poolt. Kuid see liit lagunes sisemiste vastuolude tõttu varsti. Võimule tuli mustsinine polkk (sinine - aadlikud , must - vaimulikud ) - konservatiivne liit.
  • VÄLISPOLIITKA


    20. sajandi alguses valmistuti sõjaks. Bismarci ajal huvituti euroopast, nüüd võeti kurs maailma poliitikale.
    Trang nach Osten [tung itta ] - Saksamaa välispoliitiline põhimõtte pikka aega. Wilhelm II ütles, et Saksamaa tulevik on merel. Asuti ehitama tugevat sõjalaevastikku. Admiraliks ehk mereministriks sai Alfred Tirpitz.
    1882 Kolmikliit - leping Saksamaa Itaalia ja Austria-Ungari vahel.
    1898 - Wilhelm II tegi uhke merereisi idamaadesse ( Damaskus , Konstantinoopol, Jeruusalem jne). Teatas, et on kõigi muhameedlaste hea sõber.
    1903 - Saksamaa ja Türgi vaheline lepping BBB ( Berliin -Bosporus- Bagdad ) raudtee liini rajamise kohta.
  • PRANTUSMAA


    Esimene vabariik 1790-1804.
    Teine vabariik 1848-1852.
    Kolmas vabariik 1875. aastast.
  • MAJANDUS


    Arengutempo oli aeglustunud, seda eriti vanades tööstusharudes. Prantsusmaale olid tekkinud konkurendid siidi ja veini tootmises. Suhteliselt suur osa rahvastikust olid rantjeed. Rasketööstuse tekkisid monopolid. Oli ka palju väikeettevõteid.
  • SISEPOLIITIKA


    Mitmepartei süsteem. Parteide skaala väga lai. Peaministriteks olid radikaalide liider G.B. Clemenceau hüüdnimega Tiiger ja Emile Combes hüüdnimega Papa Combes” sest ta oli väga vana.
    Combes'i saavutusek oli kooli ja kiriku lahutamine 1905. aastal.
    Combes sai peaministriks 1902 . Ta oli antiklerikaal.
    1912 - peaministriks sai Raymond Juan Poincare, kes tegelse suuresti sõjaks ettevalmistumisega.
    1934 - rahutused Pariisis. Fašištid üritasid võimule tulla.
    1935 - Prantsusmaa ja NLi vastastikuse abistamise leping.
  • VÄLISPOLIITIKA


    Hoida oma kolooniaid ja kasutada nende abi sõjaks valmistumisel.
  • SUURBRITANNIA


    1901 - lõppes Suurbritannia hiilgeaeg - Viktooria aeg. Uueks kuningaks sai Edward VII, kes valitses 1910 . aastani.
    1910 - kuningaks sai Georg V.
    Suurbritannia oli suurim impeerium maailmas. Tal oli kõige rohkem kolooniaid.
  • MAJANDUS


    Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses toimus suur allakäik.
  • SISEPOLIITKA


    Leedi Astor - Suurbritannia parlamendi esimene nais saadik (1919).
    Kahe suurema partei süsteem kehtis sajandivahetuse paiku. Vastamisi olid konservatiivid ehk toorid ja liberaalid ehk viigid .
    Liberaalist peaminister Henry Campell -Bannermann. Tema valitsust hüüti talentide kabinetiks.
    1906 Leiboristlik partei - vasakpoolne tööliste partei.
    1920 - Liberaalide kohale pääses parlamenti Leiboristlik partei.
    David Lloyd George - rahandus minister ja peaminister. Meister masside lollitamisel. Tõstis 1909 aastal viski maksu 39% võrra, üritas natsionaliseerida Šoti viski vabrikuid 1915. aastal. 1917 sulges kõik pajadestillaatorid ja aasta hiljem kahekordistas viskimakse. Kuid ta ei olnud mitte ainult karsklane vaid ka waleslane. Tema kohta öeldi: “Enne uppuja päästmist vaadake ega see ei ole juhuslikult David Lloyd George.”
    Valimis süsteem - meestel ja naistel ei olnud võrdsed valimis õigused. Nende ja paljude teiste naiste õiguste eest hakkasid võitlema sufrazetid ehk naisõiguslased. Nende juhiks oli E. Panckhurst. Sufrazetide võitluste tulemusena said naised osaliselt nõutud õigused.
    Home rule - Iirlaste võitlus omavalitsuse eest.
  • VÄLISPOLIITIKA


    1899-1902 Inglis -Buuri sõda. Toimus Lõuna Aafrika Vabariigis.
    1910 - Lõuna Aafrika Vabariigist sai inglismaa dominioon .
    Iiirmaa kuulus Suurbritanniale. Seal algas ärkamisaeg.
    Gaeli Liiga - 19. sajandi lõpus Iirimaal tekkinud organisatsioon , mis võitles rahvuskultuuri säilitamise eest.
    Sinn Fein (Meie Ise) - loodi teise rahvusliku organisatsioonina. Tahtsid majandust oma kätte haarata. Sinn Feinist eraldus IRA - Iiri Rahvuslik Armee .
    Ulster - kõige enam arenenud tööstusprovints põhja-iirimaal. Seal oli ka inglaste osakaal kõige suurem võrreldes teiste iiri linnadega. Iirlased hakkasid nõudma omavalitsust ehk home rule’i.
    1914 - Suurbritannia parlament võttis päevakorda Iirimaale omavalitsuse andmise küsimuse, kuid see ei läinud läbi - ei kinnitatud.
    1916 - Iirlased alustasid lihavõtte ülestõusu. See suruti maha. Hukati 16 juhti, kuid üks juht pääses. Tema sai 1920 aastal Iirimaa presidendiks.
  • ITAALIA


    Ühendati 1870. Kuningriik .
  • MAJANDUS


    Põhjaosas arense tööstus ( tekstiil , keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino . Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano.
  • SISEPOLIITIKA


    Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900.
    Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini .
    1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud “marsi Rooma .” Itaaliast sai fašištlik riik.
  • VÄLISPOLIITIKA


    20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu. Türgi poolt loovutatud aladest sai Itaalia koloonia Liibüa.
  • HISPAANIA


    Suureks löögiks oli 1989 USA-Hispaania sõjas Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinide loovutamine USA-le. Hipaania ei olnud enam suurriik . Hakati otsima nii suurte kaotuste põhjustajat. Tekkis grupeering “98. aasta põlvkond” (haritlased, poliitikud , sõjaväelased). See taotles Hispaania taassündi. Majanduse küljest taassünniks eeldusi oli.
  • MAJANDUS


    Probleemid - kodanlus ei olnud ettevõtlik. Põllumajandus - enamik maast oli suurmaaomanike käes. Riigi soli 6 miljonit talupoega, kellel oli maad alla 1 hektari.
    Hidalgo - hispaania aadlik.
  • SISEPOLIITKA


    Konstitutsiooniline monarhia . Parlament - cortez.
    Parteisid oli palju. Riigi poliitikas oli tähtis koht sõjaväel ja katoliiklikul kirikul. Sõjaväes oli liiga palju ohvitsere ja muid kõrgemaid auastmeid. Näiteks oli 150 sõduri kohta 1 kindral . Armee iseenesest oli konservatiivne. Ainsateks kaasaegseteks väeüksusteks olid õhulaevastik ja merelaevastik. Kodusõja puhkedes jäid need vabariiklaste poolele.
    1902 sai kuningaks Alfonso XIII. Kukutati 1936. Hispaaniast sai vabariik. Algas kodusõda.
    Rahvusküsimus oli lahendamata . Autonoomiat nõudsid endale kataloonia , baskid (kes on euroopa põliste elanike keltide järeltulijad). Rahvusküsimus on lahendamata siiamaani.
  • VÄLISPOLIITIKA


    Hispaania kaotas oma ameerika kolooniad . 20. sajandi alguses sai endale osa Marokost. Võitluses Maroko pärast tõusis esile ohvitser Francisco Franco . Hiljem sai temast gaudillo - juht hispaania keeles.
  • ROOTSI

  • MAJANDUS


    Muutus 20. sajandi alguses industriaal-agraar maaks (60% inimestest töötas tööstuses ja teeninduses). Tööstuse kiirem areng algas 19. sajandi lõppust. Rauale ja puidule oli turg euroopas. Konkurendina kerkis esile USA.
    1907 asutati SKF - Svenska Kullager Fabrik . 1915 loodi Volvo tehased. Ericson. Hakati tootma koorelahutajaid ehk võimasinaid. Toodeti palju tselluloosi.
    Panganduses oli tähtis koht Wallenbergide perekonnal.
  • SISEPOLIITIKA


    Põhiseaduslik monarhia. Parlament Riksdag - kahe kojaline .
    19. sajandi lõppust 1907. aastani oli kuningaks Oskar II.
    1907 - kuningaks sai Gustav V - kes käis ka Eestis vabariigi ajal.
    1905 - lagunes Rootsi-Norra personaalunion.
    Sajandivahetusel hakkasid Rootsis valitsema pahempoolsed meeleolud - tehti palju uuendusi : töökaitse seadus; 1913 vanaduspensionide maksmine ; alustati karskus kampaaniat. Norra tahtis kontrolli oma välispoliitka üle oma kätte võtta. Kuid Norral ei olnud oma saatkondi teistes riikides. Seepärast nõudis Norra Rootsist lahku löömist.
    1905 - Norrast sai iseseisev kuningriik. Esimene kuningas Haakon VII, kes valitses riiki 1957. aastani.
    1929 - Rootsis tuli esimese kapitalistliku riigina võimule sotsialistide valitsus.
  • LADINA-AMEERIKA


    Riigid said iseseisvuse 19. sajandil. Tekkisid peamiselt autoritaarsed valitsused.
    Kuuba - Muutus USA mõjualuseks riigiks. Põllumajanduses tegeleti peamiselt suhkruroo kasvatamisega .
    1902 - USA sai endale Prantsusmaa käest Panama kanali ehitamise õiguse. Kanali tsoon kuulus Kolumbiale. Viimane ei tahtnud loobuda kanali piirkonnast .
    1903 - USA saatis Panamas ülestõusnutele oma laevad appi. Selle tulemusena kuulutati välja Panama Vabariik. Sellega sai USA endale ka kanali tsooni. Kanali tsoon oli 16km lai mõlemile poole kanalit. Kogupikkus 81,6 km. Kanal sai valmis 1914, kuid ametlikult kuulutati avatuks 1920.
    Mehhiko - 1911. aastani valitses diktaator Diaz , kes nimetas parlamenti oma hobuse karjaks.
    1910-1917 toimus Kuubal revolutsioon ja kodusõda. Ülestõsnud talupoegade juhiks oli Zapata ja Villa.
    1917 võeti vastu demokraatlik põhiseadus. Talupoegadele jagati maad ja tööpäeva pikkuseks määrati 8 tundi. Piirati välismaalaste omandiõigust maavaradele.
  • INDIA


    Inglise kooloonia maa.
    19. sajandi lõppus asutati India Rahvus Kongress .
    Rabinaranath Tagore (1913 sai Nobeli preemia) - kuulus India luuletaja.
  • AAFRIKA


    Jaotati suurriikide vahel ära. Maad anti prestiisi pärast.
    Koloniseerimisel oli 3 etappi :
    Kokkulepe euroopa riikide ja aafrika valitsejate vahel.
    Euroopa valitsejad leppisid kokku oma vahel mõjupiirkondade jagamises.
    Aafrika vallutati sõjaliselt.
    Aafrika kolooniad:
    Suurbritannia - Egitputs, Lõuna Aafrika Vabariigi dominioon.
    Prantsusmaa - Alzeeria , Tuneesia, osa Marokost, Madagaskar.
    Saksamaa - Togo , Kamerun .
    Belgia - Kongo .
    Hispaania - osa Marokost.
    Portugal - Angoora , Mosambiik.
    Itaalia - Liibüa.
  • TEADUS


    Becqruel - avastas loodusliku radioaktiivsuse .
    P. ja Marie Curie - sünteesisid puhta raadiumi ja polooniumi.
    Maks Planc - kvant teooria.
    Albert Einstein - relatiivsus teooria (üld ja eri).
    Nils Bohr - täiustas Ruthrfordi aatomi mudelit.
    Sigmund Freud - psühho analüüs, uuris alateadvust.
  • KUNST


    Fovism“Metsik kundt.” Henry Matisse - fovistide esindaja.
    Kubism - esindaja Pablo Picasso .
    Futurism - Bella “Jalutav koer.”
    Ekspressionism - tervate tundmuste ja elamuste väljendamine.
    Abstraktsionism - Kandinski. Värvi laikude maalijad.
  • VENE-JAAPANI SÕDA (1904-1905)


    Põhjused:
    Venemaa ja Jaapan olid huvitatud oma mõjusfääride laiendamisest kaug-idas.
    Jaapanile ei meeldinud, et Venemaa rentis Hiinalt Liadongi poolsaare.
    Venemaa hakkas Liadongi poolsaarele Port- Arthuri merekindlust rajama - vaikseookeani laevastiku keskus oleks pidanud sellest saama.
    Jaapani laevastiku admiral - Togo.
    Vene laevastiku admiral - Makarov . Venemaa kõige andekam ja kaasaegsema mõtlemisega ohvitser.
    Jaapani poolel olid ka Inglismaa ja USA.
    Jaapan alustas esimesena lahingutegevust - ühes Korea sadamas piirasid Jaapani laevad 2 Venelaeva sisse. Venelased lasid ise need põhja, et mitte alistuda. Makarov hukkus esimesel Jaapani laevade rünnakul, kui Venelaste lippulaev põhja lasti.
    1904 Mukaeni lahing - sõja suurim maismaa lahing selles sõjas. Venelased kaotasid.
    1905 Tsushima merelahing - kaug itta viidi baltimere laevastik , mis tsuhsima lahingus purustati.
    1905 Port Arthuri kaitsmine - venelased olid sunnitud Port Arthuri jaapanlastele andma.
    1905 Ports Mouthis - sõlmiti rahuleping . USA oli vahendajaks, sest ei tahtnud, et Jaapan või Venemaa Vaiksel ookeanil liiga tugevaks saaksid. Rahulepingu tingimused:
    Jaapan sai Korea, mille annekteeris 1910.
    Jaapan sai rendilepingu Liadongi poolsaare peale koos Ports Mouthiga.
    Jaapan sai Sahhalini saare lõunaosa.
    Vene-Jaapani sõjas kasutati esimest korda sõjapidamise ajaloos massiliselt kiirlaske relvi - vintpüsse ja kuulipildujaid. Kasutusele võeti ka miinipildujad, kaevik positsioonid ja raadioside. Jaapnlased võtsid kasutusele kaitsevärvusega sõjaväelaste mundrid. Kogupaukude tulistamiselt mindi üle üksiklaskudele, mis olid täpselt välja sihitud.
    Port Arthuri kaitsmisel osales 350 eestlast, Tshushima lahingus 200. Eestlasi osales kokku 8000 . Ohvitseridena 70 ja lisaks 30 arsti. Tulevastest Eesti kindralitest võtsid Vene-Jaapani sõjast osa Jaan Soote, Aleksander Tõnisson, Ernst Põdder, Andres Larka.
    Kuulsamaid arste oli Ludwig Puusepp.
  • ESIMENE MAAILMASõDA (1914-1919)

  • EELDUSED JA PÕHJUSED.


    Suurriigid olid muutunud imerialistlikeks riikideks. Riikide arengutempod hakkasid tugevalt erinema. Vanad koloniaal riigid pidid oma kolooniaid kaitsema koloniaal riikideks püüdlevate riikide eest. Suurimaks rivaalitsejaks impeeriumide seas oli Saksamaa.
  • RIIKIDE ÜHENDUSED.


    1882 - Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia.
    Andante - Südamete liit: Suurbritannia, Venemaa, Prantsusmaa.
    1893 - liiduleping Prantsusmaa ja Tsaari Venemaa vahel.
    1904 - liiduleping Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel. Suurbritanniale jäi Egiptus , Prantsusmaale Maroko.
    1907 - liiduleping Suurbritannia ja Venemaa vahel. Jagati mõjusfäärid aasias: Afganistaan Suurbritanniale; Venemaa ja Suurbritanni nõustusid mitte sekkuma Tiibeti asjadesse; Iraani põhja oas Venemaale, lõuna osa Suurbritanniale.
    1915 - Itaalia liitus Antante 'iga.
    I maailmasõjast võttis osa 38 riiki. Neist 34 olid Antante'i poolel. 70% maailma elanikkonnast.
    Anatantei vastu võitlesid Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ,
    Türgi - Nelik Liit ehk Keskriikide liit.
    Suhted Venemaa ja Saksamaa vahel: Saksa keisri valitsus proovis Venemaaga sõlmida liidulepingut Suurbritannia ja Parantsusmaa vastu. Kui see ei õnnestunud, sest Venemaa oli majanduslikult Prantsusmaast sõltuv - võlad. Tsaar Nikolai II oli saksameelne, sest tema naine oli Saksa õukonnast pärit.
  • KRIISID ENNE I MAAILMASÕDA

  • I MAROKO KRIIS 1905-1906


    Prantsusmaa esitas reformide projekti, mis tähendas sisuliselt Maroko allutamist Prantsusmaa alla. Saksamaa keiser Wilhelm II teatas, et Saksamaa kaitseb oma huve Marokos , kuid majanduslikult ei olnud Saksamaa sõjaks valmis.
    Kriis lahendati läbiraakimiste teel 1906 Hispaanias. Marokos kehtestati politsei juhtimine, mis allus Prantsusmaale ja Hispaaniale. Toolikontroll Maroko Alzeeria piiril läks Prantsusmaa kätte.
  • BOSNIA KRIIS 1908-1909


    Bosnia-Herzegoviinas oli olnud Austria-Ungari võimu all. 1908 teatas Austria-Ungari, et annekteerib endaga Bosnia-Herzegoviina. See ei meeldinud Serbiale. Kuna Venemaa toetas Serbiat, siis tervanesid vastuolud Austria-Ungari ja Venemaa vahel. Balkanil tekkis jällegi sõjaoht.
  • II MAROKO KRIIS 1911 “PANTRI HÜPPE”


    Maroko pealinna Fešši ümbruses puhkes ülestõus. Prantsuse väed okupeerisid linna. Saksamaa saatis Agadiri sadamassesõjalaeva “ Panter .” (suurtükki paadi) Tekkis otsene sõja oht.
    Läbirääkimistel lepiti kokku:
    Saksamaa tunnustab Prantsusmaa protektoraati Maroko üle.
    Saksamaa sai tükki Prantsuse Kongo kolooniast, mis oli soo ja mets.
  • TRIPOLITAANIA SÕDA 1911-1912


    Itaalia ja Türgi Osmani Impeerium sõdisid Liibüa pärast. Türgit nimetati euroopa haigeks meheks, sest võimsast riigist oli alles jäänud ainult halvasti kaitstud impeerium.
    Itaalia sai endale Liibüa.
  • I BALKANI SÕDA 1912-1913


    Türgi vastu võitlesid Serbia , Kreeka, Bulgaaria, Monte Negro. Türgi kaotas kõik oma euroopa valdused, välja arvatud Istanbul. Bulgaaria sai juurde kõige rohkem alasid. Londoni rahuga 1912 tunnustati Albaania iseseisvust.
  • II BALKANI SÕDA 1913


    Bulgaaria vastu võitlesid Makedoonia, Monte Negro, Rumeenia , Kreeka, Türgi. Bukaresti lepingu järg kaotas 1913 Bulgaaria suurema osa I Balkani Sõjas saadud maadest . Tugevnes omakorda Serbia .
    1907 Pinge Austria-Ungari ja Serbia vahel. Serbiat toetas Venemaa. Seal tekkisid plaanid moodustada Suur-Serbia riik, kuhu koondatakse kõik balkani poolsaarel elavad slaavlased . Kriis tekkis sellest, et Austria-Ungaris elas palju balkani slaavlasi.
    Sõda tahtsid ära hoida Sotsialistid , kes koondusid II Internatsionaali. Jõudsid faktini, et sõda oli kapitalistliku süsteemi tulemus. Sellest järeldasid, et sõja ära hoidmiseks tuleb hävitada kapitalistlik kord.
    1912 - Baseli manifest - pöörduti tööliste poole ja nõuti, et töölised ei tohi üksteist tulistada. Tulevases sõjas peeti süüdlasteks kõikki suurriike.
    Sotsialistide pingutused olid tühised, sest nad olid lõhenenud: parempoolseteks reformistideks, tesntriks ja vasakpoolseteks ehk bolševikeks.
  • AJEND


    Austria-Ungari annekteeris Bosnia-Herzegoviina.
    Serbias planeeriti Suur-Serbia loomist. Selle käigus loodi natsionalistlikud organisatsioonid : Mlada Bosna, Mustkäsi jne. Need võitlesid Suur-Serbia loomise eest. Mustkäsi oli relvastatud ühendus, mis planeeris atendaate Austria-Ungari ametnike vastu.
    Austria-Ungari keiser Franz Joseph (1830-1918), oli keiser 1848-1918. Oma liigse ea tõttu, oli ta aktiivsest valitsemisest loobunud . Tegelikuks valitsejaks oli troonipärija Ertshertsog Franz Ferdinand .
    1914 kevad - teatati, et Franz Ferdinand tahab Bosniasse, Saraajevosse minna vaatam sõjaväe manöövreid.
    Mlada Bosna mõistis Franz Ferdinandi surma, sest Franz Ferdinand oli Suur-Serbia loomise äge vastane.
    28.06.1914 - Franz Ferdinand saabus Saraajevosse. Bosnia võimudel oli teada, et tema vastu planeeritakse atendaati. Palgamõrvareid oli mitu. Esimene katse Franz Ferdinandi tappa ebaõnnestus, sest visatud pomm ei lõhkenud õigel ajal ja see veeres Franz Ferdinandi auto alt läbi. Pommi lõhkemise tulemusena sai vigastada üks Franz Ferdinandi adjudant, kes viidi haiglasse.
    Gavrilo Princip pidi tulistama Franz Ferdinandi, kuid kui auto temast möödus lõi ta araks.
    Muudeti autokolonni marsruuti, et külastada vigastada saanud adjudanti haiglas . Ühel ristil Franz Ferdinandi auto juht korraks peatas auto, sest ta ei teadnud kuhu poole edasi sõita. Samal hetkel väljus Gavrilo Princip samas asuvast kohvikust ja tulistas Austria-Ungari troonipärijat.
    Atendaadis süüdistas Austria-Ungari Serbiat, ning päris koheselt Saksamaalt, kas too on valmis sõda alustama. Saksamaa teatas, et on sõjaks täielikult valmis. Austria-Ungari parlamendis hääletati, kas alustada sõda või mitte. Poolt olid kõik peale Krahv Tisza .
    Venemaa ei olnud veel lõpetanud ettevalmistusi sõjaks. Suurbritannia tahtis, et sõda pihta hakkaks . Sõja puhkemise kiirendamiseks valetas Suurbritannia välisminister Lord Grey Saksamaale, et sõja alates jääb Suurbritannia erapooletuks.
    Prantsusmaa presidendiks oli Poincare, kes käis 20.07.1914 visiidel Peterburis.
    23.07.1914 - Austria-Ungari esitas Serbiale ultimaatiumi väga karmide ja alandavate tingimustega. Tähtajaks anti 48 tundi. Austria-Ungari saadik oli end kodumaale sõiduks ette valmistanud juhuks kui Serblased ei suuda ultimaatiumi tingimusi täita. Serbia poliitikud siiski suutsid peaaegu kõik tingimused vastu võtta. Kui sellest hoolimata saadik lahkus.
    28.07.1914 - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas Serbia kaitseks välja üldmobilisatsiooni. Saksamaa käskis Venemaal üldmobilisatsioon lõpetada, muidu ähvardas sõja kuulutamisega.
    01.08.1914 - Saksamaa kuulutas Venemaale sõja.
    03.08.1914 - Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale, sest viimane ei andnud oma piiriäärseid kindlustusi Saksamaa kätte.
    04.08.1914 - Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale, sest Saksamaa rikkuvat Belgia neutraliteeti.
  • 1914


    Saksamaa sõjaplaani tegi kindralstaabi ülem Schlieffen oma nimelisena. Sisult oli see välksõja ( Blitzkrieg ) plaan.
    Prantsusmaale tahti kallale tungida neutraalsete Belgia, Luksemburgi ja Hollandi kaudu. Prantsusmaa ootas Saksamaa rünnakut otse Saksa-Prantsuse piirilt - Prantsuse-Preisi sõja kordust kardeti. Alguses pidid sakslased purustama Prantsusmaa ja siis minema Venemaa peale.
    Inglismaa oli otsutanud sõjategevuses suhteliselt tagasihoidlikuks jääda. Kasutasid kõige rohkem laevastikku.
    Venemaa sõjaplaani “Auru rull” põhimõtteks suure arvu sõduritega vastased ära lämmatada. Venemaa ohvitserkond oli vananenud, kes ei uskunud uutesse relvadesse.
  • LÄÄNE-RINNE.


    05.09.1914 Marne ’i lahing - sakslased olid vaimustuses oma kiirest edasiminekust ja otsustasid Pariisi otse vallutada.
    Prantsuse kindral Joffre andis käsu Marne'i jõel sakslastele iga hinna eest vastu hakata. Selle jaoks veeti öössel taksodega sõdureid kohale. Prantsusmaa lõi sakslaste pealetungi maha.
    Algas kaevikusõda ehk Sitzkrieg .
  • IDA-RINNE.


    Ida-rindel sõdisid Venemaa vastu nii Saksa, kui ka Austria-Ungari väed. Saksa poolel võitles Ida-Preisi armee. Väejuhtideks olid Lundendorf ja Hindenburg . Vene Loodearmee väejuhtideks olid Samsonoo ja Rennenkompf.
    Looderindel saavutasid edu sakslased, kuid edelarindel pidi Austri -Ungari taganema Venemaa ees, mis tungis Lvovi. Sellel ajal hakkasid tšehhid ja slovakkid vene poolele üle jooksma (nende seas ka Jaroslav Hašek).
    Augustis hakkas Saksamaa vastu kaugidas sõdima Jaapan. Kui sõtta astus ka Türgi, siis tekkis kaukaasias Vene-Türgi rinne.
  • MEREL.


    Merel algas alleveelaevade sõda. U-9, Saksa allveelaev uputas 22.09.1914 kolm Suurbritannia ristlejat.
    1914. aasta lõppuks kujunes välja positsiooni sõda igal rindel. See oli märgiks, et sõda venib pikkale ja hakkab palju reserve nõudma.
  • 1915


    Saksama plaan - pealöök ida-rindel. Purustada sellel aastal Venemaa ja siis kõik jõud läänerindele paisata.
    Venemaa plaan - läbi Preisimaa Berliini tungida ning läbi Karpaatide Viini.
  • IDA-RINNE.


    Kevadel algasid lahingud Karpaatides ja idapreisimaal. Karpaatides saavutas Venemaa edu, sest vallutas tähtsamamd mäekurud.
    Ida- Preisimaal , Augustowi metsades sai aga Vene 20. armee tugevalt lüüa.
    Mai - algas sakslaste Gorlice operatsioon , pealetung . Selle käigus vallutati Galiitsia , kuid otsustavat edu ei saavutatud.
    Venemaa ei alistunud ja talveks kaevuti uuesti maasse.
  • LÄÄNE-RINNE.


    22.04.1915 Ypres'i lahing põhja Prantsusmaal. Sakslased kasutasid kloorgaasi. Gaasiballoonid olid paigutatud 6km pikkusele liinile. Kui tuli sobiv tuul, siis avati balloonid ja tuul viis gaasipilve inglise kaevikutesse. Hukkus 5000 meest, 15'000 kaotas nägemise. Sakslased olid sellisest edust üllatunud, kuid ei saanud seda tekkinud eelist ära kasutada, sest sellele rindlõigule ei olnud kogutud reserve, kellega rünnakut alustada. Nii jäi püsima peaaegu sama rindejoon, mis enne lahingutki. Peale esimest gaasirünnakut leiutati kiiresti gaasimask.
    1915 sügis - inglased kasutasid gaasi, kuid tuul muutis ootamatult suunda ja gaai pilv tuli inglise kaevikutesse tagasi.
    23.05.1915 - Itaalia kuulutas Austria-Ungarile sõja.
    14.10.1915 - Sõtta astus Bulgaaria, keskriikide poolel.
  • MEREL.


    Veebruar - Saksamaa kuulutas välja piiramatu allveesõja.
    Suurbritannia ja Iirimaa ümbruse meri kuulutati sõja tsooniks. Piiramatu allveesõja tulemusena hakati uputama ka reisilaevu. Näiteks uputasid sakslased reisiauriku “Lousitaania,” mille pardal oli ka 115 ameeriklast. 2000 reisiast uppus 1200. “Lousitaania” uputati, sest sakslastel oli infot justkui veetakse selle laevaga USA-st Suurbritanniasse relvi. Ühendriikide propaganada sai sellest hea materjali ameeriklaste ässitamiseks sakslaste vastu.
    Aasta lõpuks oli mõlemis rindel jällegi positsiooni sõda. Sõdivate riikide majandus oli sõjast tugevasti kurnatud . Hakkasid tekkima puudused majanduselus. Mitmelpool kehtestati kaardisüsteem.
    Saksamaal oli 1915/1916 talv väga karm. Seda kutsuti kaalika talveks, sest põhiliseks toiduks olid kaalikad.
  • 1916


    Saksamaa plaan - pealöök anda lääne-rindel Prantsusmaa vastu. Ja seda sellises kohas, mida prantslased kaitseksid viimase meheni - Verdüüni kindlus , sest see asus teel Pariisi.
    Prantsusmaa ülemjuhataja oli kindral Petain, kes korraldas sõdurite transporti Verdüüni.
  • LÄÄNE-RINNE.


    21.02.1916-18.12.1916 Verduni lahing. Kokku hukkus selles lahingus 1 miljon meest. “Verdüüni hakkmasin.” Sakslased tapsid prantslasi nii palju, kui neid suudeti Verdüüni kaitsma tuua - toimus pidev kaadri voolavus . Prantsumaa 95-st diviisist purustati Verdüünis 65. Saksalaste 125-st 50.
    01.06.1916-18.11.1916 Somme’i lahing. Inglased tungisid peale.
    15.09.1916 kasutasid inglased esimest korda maailma ajaloos tanke. Neid oli 10 tükki. Tank - inglise keelest paak. 2,5m kõrge, 8m pikk, 4m lai. Suurim kiirus 4km/h. Tanki sees tõusis temperatuur 70C. Hoolimata oma kohmakusest olid nad väga efektiivsed jalaväe toetajatena, kuid lahingus saavutatud edu oli lokaalne .
  • IDA-RINNE.


    Vene armee peastaap viid Mogiljovi. Ülemjuhatajaks oli kindral Brussilov - kavanadas Venemaa pealteungi plaani ida-rindel - “Brussilovi läbimurre.” Brussilovit on peetud üheks Venemaa andekamaks kindraliks I maailmasõja ajal. Tema plaaniks oli pealetungid mitmes koha korraga, pealöök aga anda Galiitsias. Pealetungi tulemusena liikus rinne 35km lääne poole. Kuid pealetung takkistus, sest õigeks ajaks ei saadud uut varustust.
    Augusti lõpp - Antante'i poolel astus sõtta Rumeenia. Venelased pidid nüüd ka Rumeeniat kaitsma, sest keskriigid olid vallutanud Rumeenia naftaväljad.
  • MEREL.


    Jüüti lahing - Suurbritannia ja Saksa laevastiku vahel, kuid ei andnud mingeid tulemusi.
    Talveks kaevuti jällegi kaevikutesse. Kõik kavandatud pealteungid kukkusid läbi. Sõdivate riikide majandus oli välja kurnatud. Riigil oli ettevõtetele palju sõjalisis tellimusi. Tehastes töötasid naised põhiliselt. Naiste osatähtsuse suurenemine toimus ka ühiskondlikus elus. Enam ei olnud naised ainult koduperenaised. Sõda oli kasulik USA-le ja sõjatöösturitele.
  • 1917


    Prantsusmaa vägede ülemjuhataja kindral Neville otsustas alustada pealetungi ride lõigus, kus sakslastel olid väike eend . See oli nn Neville'i tappatalgud. Sakslased olid rinde taha rajanud Siegfridi liini.
  • LÄÄNE-RINNE.


    20.11.1917 Cambrais'is esimene tankilahing. Antant'i pealetung. Saksa rindest õnnestus läbi murda, kuid Cambrai linnas ei suutnud tankid manööverdada ja rünnak takerdus.
    Itaalia rindel toimus Capretto katastroof. Kui liitlased ei oleks Itaalaiale appi tulnud, oleks terve riik langenud keskriikide kätte.
  • IDA-RINNE.


    1915 olid Sakslased jõudnud Riia alla. Sellel aastal õnnestus neil linn ka vallutada. Koos Riiaga langesid Saksa vägede okupatsiooni alla ka Eesti saared.
    06.04.1917 - USA astus sõtta, sest kartis, et kui Suurbritannia ja Prantsusmaa kaotavad , siis ei saa ta oma laene tagasi.
  • 1918


    Liitlasvägede ülemjuhatajaks oli F. Foch .
    Venemaal toimus veebruari revolutsioon ja võimule tuli ajutne valitsus. Oktoobris toimus oktoobri revolutsioon, mille käigus tulid võimule bolševikud. Bolševikud hakkasid Saksamaaga rahuläbirääkimis pidama .
    03.03.1918 - Bresti Separaat rahu. Vene armeest ei olnud midagi järele jäänud ja saksamaale tuli suureks kasuks ühest rindest vabanemine .
  • LÄÄNE-RINDEL.


    Sakslaste pealetung ei õnnestunud. Saksamaa liitlased hakkasid sõjast välja astuma .
    29.09.1918 - Bulgaaria sõlmis vaherahu Antante'iga.
    31.10.1918 - Türgi astus sõjast välja.
    03.11.1918 - Ausria-Ungari kapituleerus. Austria-Ungari territooriumile tekkisid iseseisvad riigid.
    11.11.1918 kell 11.00 Compaigne metsas sõlmiti vaherahu Prantsusmaa ülemjuhataja Foschi staabi vagunis. Saksamaa kapituleerus ja muutus vabariigiks.
    13.11.1918 - Venemaa tühistas Bresti separaatrahu.
  • TULEMUSED


    10 miljonit inimest suri rindel. 10 miljonit tagalas. 20 miljonit sai haavata . Sõjakahjud kokku üle 360 miljardi dollari. Inimesed olid moraalselt laostunud – “kadunud põlvkond.”
  • TAGAJÄRJED


    Mitmel maal toimus revolutsioon - Venemaa, Saksamaa jne.
    Mitmes riigis kukutati monarhid - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa.
    Suured impeeriumid hakkasid lagunema - Austria-Ungari, Venemaa.
    H.S. Maxim - leiutas raskekuuliüilduja, mida kasutati esmakordsels Inglise-Buuri sõjas.
  • 1919-1920 PARIISI RAHUKONVERENTS.


    Osa võtsid kõik Anatante'i riigid. Kaotajad kutsuti Pariisi ainult lepingutele alla kirjutama. Vaatlejatena osalesid ka Eesti Vabariigi esindajad - Jaan Poska ja Jaan Tõnisson. Konverentsil arutati interventsiooni Venemaa vastu ja natuke ka Balti küsimust. Enamlasi taheti Venemaa kukutada , sest nemad olid kukutanud kodanluse. Tekkis vastuolu Venemaa ja kapitalistlike riikide vahel. Lääneriigid tahtsid kaitsta maailma demokraatiat - intervetsiooniga oleks Venemaal taastatud kodanluse või tsaari võim.
    Rahulepingutes öeldi, et Saksa väed ei tohi baltikumist lahkuda enne Antante'i luba. Samas tunnustati ka Poola riiki, mis iseseisvus novembris 1918.
    Võitnud riikide hulgas etendas tähtsat rolli nn Suur kolmik : USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa.
    USA-d esindas president Wilson (esimene USA president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat).
    Suurbritanniat - David Lloyd George.
    Prantsusaad - peaminister G. B. Clemenceau.
    Itaaliat esindas peaminister Orlando .
    USA president Wilson esitas rahukonverentsil oma ettepanekud ehk nn 14 punkti. Nende eest sai ta Nobeli rahupreemia. Üks punktidest oli ettepanek Rahvasteliid loomiseks. Rahvasteliidu loomine oli hiljem sees kõigis sõlmitud rahulepingutes.
    1920 loodi Rahvasteliit. Keskus Genfis, Sveitsis . Peamiseks ülesandeks oli säilitada rahu euroopas ja ka maailmas, kuid siiski euroopa keskne .
    USA kongress keeldus Rahvasteliitu astumast, sest ei olnud seal piisavalt suurt sõnaõigust.
    1921-1922 Washingtoni konverents - USA sai piisava sõnaõiguse Rahvasteliidus ning liitus sellega. Lisaks sellel otsustati veel et USA-l võib olla Suurbritanniaga ühesuurune sõjalaevastik ning et kõik riigid võivad kaugida vabalt tegutseda.
    Tekkinud süsteemi suurriikide vahel peale I maailmasõda nimetatakse Versaile- Washingtoni süsteemiks. Selle tähtsaimad põhimõtted olid kirjas I maailmasõja kaotanud riikidega sõlmitud rahulepingutes:
    28.09.1919 Versaile leping - rahuleping Saksamaaga. Väga karmid rahu tingimused. Need põhjustasid revansistlikke meeleolusid (taheti taastada endineSuur-Saksa riik).
    Rahutingimused Saksamaaga:
    Reparatsioonide maksmine. Nende suurust ei määratud kindlaks. Maksmine toimus kivisöega.
    Kaduma pidi üldine sõjaväekohustus.
    Saksamaal võis olla maksmaalselt 100'000 meheline armee, neist ohvitsere kuni 4000.
    Lennuväge ega allveelaevu ei tohtinud omada. Pealvee laevastiku aluste arv oli samuti piiratud.
    Saksamaa pidi loovutama 1/8 oma territooriumist naabritele ( Holland , Taani, Prantsusmaa (sai kõige rohkem), Austria, Tsehhoslovakkia ). Prantsusmaa sai endale Alsace ja Lorraine kaevanduste piirkonnad. Saarimaa jäi Rahvasteliidu mandaat alaks. Samuti Klaipeda ehk Memel. Poola sai endisest Preisimaast omale nn Poola koridori . Sellega jagati Saksamaa kahte ossa . Danzig jäi vaba linnaks. Tsehhi sai sudeedi alad. Saksamaa kolooniad läksid Rahvasteliidu kontrolli alla.
    Reini jõe kaldale loodi demilitariseeritud tsoon, kus ei tohtinud olla relvastust ega sõjaväge.
    10.09.1919 Saint- Germani leping - rahuleping Austriaga.
    27.11.1919 Nevilly leping - rahuleping Bulgaariaga.
    04.06.1920 Trianoni leping - rahuleping Ungariga. Ungari jäi ilma 1/3 territooriumist ja 1/3 rahvastikust. Palju ungarlasi jäi elama Rumeeniasse - Transilvaaniasse.
    10.08.1920 Sevras' leping - rahuleping Türgiga.
    1923 Prantsumaa okupeeris Ruhri kivisõe basseini, sest Sakslased ei maksnud piisavalt reparatsioone. See võimaldas ühtlasi Leedul Klaipeda oma valdusesse võtta.
    Peale I maailmasõda iseseisvusid paljud riigid:
    06.12.1917 – Soome
    16.02.1918 – Leedu
    24.02.1918 – Eesti
    28.10.1918 – Tsehhoslovakkia
    11.11.1918 – Poola
    16.11.1918 – Ungari
    18.11.1918 – Läti
    21.01.1919 - Iirimaa
  • WEIMARI VABARIIK (1918-1933)


    09.11.1918 - Revolutsioon. Kukutati Keiser Wilhelm II. Saksamaa populaarseim partei oli Sotsialistide partei, mis oli jagunenud kolmeks.
    1919 - Vasakpoolsed sotsialistid moodustasid Kommunistliku Partei, kuid revolutsiooni tulemusena pääsesid võimule parempoolsed sotsialistid.
    Suvi 1919 Weimaris otsustati, et Saksamaast saab vabariik ja seal võeti vastu põhiseadus. Algas Weimari Vabariig i aeg.
    20ndate alguses valitses majanduskriis . Oli palju töötuid. Sellest saadi üle USA abiga (seda selleks, et äärmuslikud poliitlised parteid nagu kommunistid või fasisitid võimule ei pääseks). Saksamaa totuseks tegu USA rahandusminister oma nimelise plaani - Dawes ’i plaan. Selle järgi USA laenab Saksamaale raha majanduse arendamiseks . Saksamaa maksab Prantsusmaale ja Suurbritanniale oma reparatsioone ning need saavad omakorda tasuda oma võlgu USA-le. Tänu sellele plaanile majanduse olukord stabiliseerus.
    1929-1933 Ülemailmaline majanduskriis. Sellest pääsemiseks oli kaks võimalust: reformid või diktatuur. Saksamaa valis viimase tee.
    1919 - tapeti Komunistliku Partei juht K. Liebknecht.
    1919 loodi NSDAP - Natsionaal Sotsialistlik Saksa Töölis Partei. Nimeks oli Natsionaal Sotsialistlik, et erineda Austria sotsialistidest, kuhu kuulus palju juute
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ajalugu #1 Ajalugu #2 Ajalugu #3 Ajalugu #4 Ajalugu #5 Ajalugu #6 Ajalugu #7 Ajalugu #8 Ajalugu #9 Ajalugu #10 Ajalugu #11 Ajalugu #12 Ajalugu #13 Ajalugu #14 Ajalugu #15 Ajalugu #16 Ajalugu #17 Ajalugu #18 Ajalugu #19 Ajalugu #20 Ajalugu #21 Ajalugu #22 Ajalugu #23 Ajalugu #24 Ajalugu #25 Ajalugu #26 Ajalugu #27 Ajalugu #28 Ajalugu #29 Ajalugu #30 Ajalugu #31 Ajalugu #32 Ajalugu #33 Ajalugu #34 Ajalugu #35 Ajalugu #36 Ajalugu #37 Ajalugu #38 Ajalugu #39 Ajalugu #40 Ajalugu #41 Ajalugu #42 Ajalugu #43 Ajalugu #44 Ajalugu #45 Ajalugu #46 Ajalugu #47 Ajalugu #48 Ajalugu #49 Ajalugu #50 Ajalugu #51 Ajalugu #52 Ajalugu #53 Ajalugu #54 Ajalugu #55 Ajalugu #56 Ajalugu #57 Ajalugu #58 Ajalugu #59 Ajalugu #60 Ajalugu #61 Ajalugu #62 Ajalugu #63 Ajalugu #64 Ajalugu #65 Ajalugu #66 Ajalugu #67 Ajalugu #68 Ajalugu #69 Ajalugu #70 Ajalugu #71 Ajalugu #72 Ajalugu #73 Ajalugu #74 Ajalugu #75 Ajalugu #76 Ajalugu #77 Ajalugu #78 Ajalugu #79 Ajalugu #80 Ajalugu #81 Ajalugu #82 Ajalugu #83 Ajalugu #84 Ajalugu #85 Ajalugu #86 Ajalugu #87 Ajalugu #88 Ajalugu #89
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 89 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 224 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor silja500 Õppematerjali autor

    Mõisted

    aastal prantsuse, saksamaa tulevik, admiraliks, 1882 kolmikliit, 1898, 1903, 1910, leedi astor, valimis süsteem, home rule, 1910, gaeli liiga, ulster, fiat, rahvusküsimus, koorelahutajaid, 1902, 1903, mehhiko, 1910, suurbritannia, becqruel, albert einstein, sigmund freud, kubism, futurism, ekspressionism, 11 vene, andante, 1904, bosnia, moodustada suur, 1914 kevad, saksama plaan, venemaa plaan, 1915 sügis, saksamaa plaan, prantsumaa 95, tank, jüüti lahing, maxim, 12 1919, samuti klaipeda, 1919 saint, jaanuar 1933, nürnbergi seadused, gestaapo, juuli 1915, september 1917, november 1917, veebruar 1918, detsember 1918, kevad 1919, bermondt, märts 1915, september 1917, november 1918, veebruar 1919, kevad 1919, oktoober 1920, detsember 1926, jaanuar 1918, mai 1918, detsember 1918, 1931, inter, dolores ibarruki, 1920 rahvasteliit, 1931, ost, ainud, 1930ndad, aprill 1939, kevad 1939, sotsiaalne turumajandus, 1971, sdv, juuni 1953, sdv, 1931, leiboristid, 1920ndad, roosevelt 1933, algas makartism, nixon doktriin, sergei witte, riigikord, 1903, plehhanov, mustsada liikumine, küla käendus, august 1918, rahu dekreet, võimu dekreet, jaanuar 1918, esseerid, nep, kaubalis, kahepalgeline, rapallo leping, pravda, administratiiv, goelro, raskolnikov, valitses käsu, alustas ida, vahetas ida, juuni 1953, kommunism, märts 1991, august 1991, 1904, 1971, 1644, 1931, 1959, 1971, trumani toktriin, marshali plaan, 1949 vmn, nsvl, nsvl, sotsialismi leer, doonau föderatsioon, kogu majandus, 1949 vmn, 1953 vlo, võttis lõuna, sdv, jalgadega hääletamine, 1959, batista, kuuba, jaanuaris 1963, slv, 1970 ida, majandusliku katastroofi, 10 iisraeli, pvo, 1971, 1950ndaid, 1971, monetarism, ülemaailma sateliit, 1959, globaal probleemid, hapevihmad, toitluskriis, nacc, pfp, funtsionistlik tee, föderalistlik tee, liitumis läbirääkimisi, liitumiseks, ministrite nõukogu, euro paralment, euroopa kohus, veebruar 1945, aprill 1945, peaassamblee, peaassamblee otsused, julgeoleku nõukogu, alalised riigid, rahvusvaheline kohus, sekretariaat, 1971, asutaja liikmeteks, märts 1992, juuli 1997, märts 1999, opec, weu, wto, ecsc, euratom, eec, 8 ladina, 11 vene, 1 lääne, 1 ida

    Kommentaarid (4)

    Pede_panda profiilipilt
    Pede_panda: Väga hea ja põhjalik abivahend ka eksamiks valmistujale ;)
    21:20 18-09-2011
    Merkzzz profiilipilt
    Merkzzz: väga hea , sain teada kõik mis vaja :)
    00:25 19-10-2011
    snow2wake profiilipilt
    snow2wake: väga hea ja kokkuvõtlik
    16:42 02-03-2010


    Sarnased materjalid

    56
    doc
    Eesti ajalugu
    48
    docx
    LÄHIAJALUGU
    83
    doc
    Eesti ajalugu
    43
    docx
    12 klassi esimese kursuse ajalugu
    52
    docx
    Lääne-Euroopa Suurriigid
    94
    doc
    Läti ajalugu
    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul
    8
    doc
    Lähiajalugu I



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun