16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Barokki iseloomustab äärmine teatraalsus, illusoorsus ja dünaamika. Samuti on iseloomulik valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk rõhutab, et elu - see on eelkõige liikumine, äge võitlus - on täis suuri vapustusi. Oma arutluses käsitlen ma vararenessanssi Masaccio maali ,,Püha kolmainsuses'' ja barokki kuulsama esindaja Peter Paul Rubensi maali ,, Kristus ristil. Odahoop''. Masaccio ,, Püha kolmainsuse'' (1425-1428) Mõõtmed: 680x475 cm Asukoht: Santa Maria Novella kirik Lehekülg: https://et.wikipedia.org/wiki/Masaccio#/media/File:Masaccio_trinity.jpg P.P. Rubens ,, Kristus ristil. Odahoop'' (1620) Kõrgus: 429 cm Laius: 311 cm Asukoht: Royal Museum of Fine Arts Antwerp Lehkülg: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Peter_Paul_Rubens_- _Christ_on_the_Cross_between_the_Two_Thieves_-_WGA20235.jpg
sajandil.Grünewaldi tegelik nimi oli Mathis Gothart. Temast ei teatud üpris midagi enne XX sajandit, ainult 13 tema maalingutest on säilinud. Grünewald sündis ja kasvas üles Würzburg´is Nürnbergi lähedal. Aastast 1501 kuni 1521 oli ta töökoja omanik Seligenstadtis. Grünewaldi peateos on Isenheimi altar Colmari muuseumis,mis valmis u. 1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on keskne pilt, mis kujutab Kristust ristil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Vastandina Dürerile ei lasknud Grünewald end mõjutada selle murranguaja vooludest, püüetest suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Ta töödes esineb tüüpiline hilisgooti segane, kuhjatud ornamentika; riiete käsitlus on rahutu, joonistuses puudub uue stiili pehme ja painduv ümarus. Figuurides ei taotle ta monumentaalset suurust ja väärikust, vaid deformeerib meelega kehavorme. Grünewaldi loodustunnetus on
Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja LõunaKoreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Kristlus õpetab, et Jeesus Kristus kõndis maa peal, olemuselt Jumal ja ometi läbinisti inimene ja suri ristil. Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) AJALUGU Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. USKUMUSED Kristluse aluseks on usk Jumalasse.
altarimaal ,,Kristus ristil". Altarimaal on pärit aastast 1863. Altarimaal ,,Kristus ristil" on Niguliste kiriku neogooti altari maal. Altarimaal on tohutu suur ja minu arvates meenutab kujult gooti akent. See altarimaal nõudis minu tähelepanu päris pikaks ajaks, tahtsin ma seda või mitte. Väga omapärane on ka altarimaali väline sõnum. Altarimaalil on näha Kristust, kes on ristilööduna ristil, ning Maarja on põlvitamas Kristuse juures. Maalil on veel kujutatud kahte prohvetit. Minu jaoks on see vapustavalt kaunis ning pani mõtlema, et 1863.aastal valminud altarimaal on nii hästi säilinud. Ning suudeti nii ilmekaid altarimaale teha. Näoilmed on tõsised ja tardunud, kuid välja saab lugeda kannatust ja valu. Teine altarimaal mis mulle meeldis ja mida ma olekski võinud vaatama jäädagi, oli umbes 1490.aastal loodud ,,Püha hõimkonna altar"
Küsimused 1. Milline kohutav sündmus on tabanud Teeba linna näidendi alguses? 2. Millised kaks pattu olid Teiresiase sõnul Oidipuse hingel? 3. Milles süüdistas Oidipus Kreoni? 4. Millise ende oli Iokaste sõnul saanud Laios enne lapse sündi? Mida ta oli teinud, et ennet vältida? 5. Mida oli saanud Oidipus teada Delfi oraaklilt? 6. Miks lõi Oidipus maha manatee ristil vastu tulnud rauga? 7. Missugused kaks teadet tõi Teebasse Korinthose saadik? 8. Mis juhtus Iokaste ja Oidipusega kui selgus lõplikult tõde? 9. Millise palve esitas Oidipus Kreonile, seoses oma lastega? Vastused 1. Teeba linna oli tabanud katk. 2. Oidipus tappis enda isa Laiose ning sai enda emaga lapsed. Oidipus kandis kahte needust. 3. Kreon naitus Oidipuse õega. Oidipuse arvates oli Teiresias Kreoni tahtel võltsi juttu
Number viis Number viite on alati peetud kui müstilist ja maagilist numbrit, kuid "inimlikku". Meil on viis sõrme/varvast igal jäsemel. Me tihti viitame et inimesel on viis meelt - nägemine, kuulmine, haistmine, puudutamine ja maitsmine. Number 5 on seatud planeediga "mars", see sümboliseerib tõsidust, konflikti ja harmooniat läbi konflikti. Kristlaste jaoks number viis sümboliseerib viite jeesuse haava ristil. Moslemite religioonis on viis usu sammast ja viis päevast palvetamisaega. Keskajal oli rüütlil viis voorust - suuremeelsus, viisakus, kasinus, rüütellikkus ja vagadus nagu sümboliseerib Sir Gaiwani pentagrammi seade. Kaitse kurjuse vastu Usutakse juba ammusest ajast et pentagramm kaitseb kurjuse eest, konflikti sümbol mis kaitseb kandjat ja ta kodu. Ilma ringita pentagramm
meetri kõrgune, muutes Oleviste kiriku keskaegse Tallinna ning kogu Euroopa kõrgeimaks kirikuehitiseks. Oleviste kiriku silmapüüdvaimaks vaatamisväärsuseks oli Willhelm Georg Alexander von Kügelgeni alarimaal ,,Kristus ristil". Meil tekkis ka harukordne võimalus piiluda Oleviste kiriku kunagisse raamatukokku ning ka altari taha, kus oli mitmeid hauaplaate. Erakordne oli ka suures aknas olev vitraaz, millesse graveeritud Jeesus ristil ilmub päikesevalguse käes suurendatuna kiriku seintele. Kord oli isegi noormehe matustel seesama rist ilmunud hukkunu laubale. Veel torkasid silma mitmeosalised laes olevad lühtrid ning stiilne orel. Tallinna Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkirik Toomkirikut mainiti esmakordsel 1219. aastal. Arvatavasti rajati see alguses puukirikuna. Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel, valmis sai see 1240. aastal. Kuningas
Johann Köler Köler sündis 8.märtsil 1826.a. Vastemõisa vallas Kõõbral. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13-aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. 1857.aastal tegi täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Enne välismaale sõitmist peatus kunstnik kodukohas Lubjassaarel, kus ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe. Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., päras...
Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus, auk"; bruitism- estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus, auk"; bruitism- estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus,...
poolt loodud maalidele, nagu näiteks Rubensi '' Taaniel lõvide augus", kus on kujutatud Taanieli suurt häda, kui too jumalale pühendunud mees otsustas kuninga asemel kummardada siiski vaid oma jumalat Jehoovat. Samuti on inspireerinud antud teema Bourdon`i, kes on maalinud pildi ''Vaarao tütar leiab väikese Moosese'' . Minu arvamus antud teemast on see, et ristiusk on kunsti üsna palju mõjutanud, sest tänapäevalgi kujutatakse kirikutes Jeesuse kuju ristil ja maale väikesest Jeesusest Maarja süles. Samuti, võib paljudes kirikutes tänapäevalgi näha laemaale. Nüüdisajal on hakatud ristiusuaegseid maale taastama, kuna need annavad pildi tolle aja kunstist, kultuurist, religioonist ja ajaloost. Kurb on aga see, et Jeesust on vaid kujutatud väikese lapsena või ristil surevana. See jätab varju tõiga Jeesusest, kui suurest kuningast. Samuti kujutatakse Jeesust haiglaslikult kõhna väljanägemise- ja pikkade sagris
Kunstiajaloo töö Saksa kunst 15.-16. sajandil Mattias Grünewald kristuse ülestõus. Maaling Isenheimi altari ühelt tiivalt. Mattias Grünewald kristus ristil. Isenheimi altari keskosa välisvaade. Albrecht Altdorfer püha Floriani lahkumine. Albrecht Altdorfer Albrecht Dürer püha Hieronymus. Vasegravüüs. Albrech Dürer rüütel, surm ja kurat. Vasegravüüs. Albrech Dürer autoportree maastikuga. Albrech Dürer pattulangemine. Puulõikesarjast "väike passioon" Albrech Dürer paradiisist väljaajamine. "väike passioon" Albrech Dürer ninasarvik. Puulõige.
1865. Õli, lõuend. Roomlanna Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree "Herakles toob Kerberose põrguväravast" "Lorelei needmine munkade poolt". Õli. 1887 Kunstniku sünnikoht Johann Köleri "Ema portree" ja "Isa portree" tunduvad olevat väga sünge meeleoluga, kuna mõlemad vaatavad alla poole ja omavad süngeid jooni oma näos. Portreed on väga detailsed ja hästi joonistatud. Köleri maal "Kristus ristil" on suurtes mõõtmetes maal, mis kujutab Kristuse piinu ristil. Pildi meeleolu on väga sünge. Seda kajastab pildil olevad pilved, mis on peaaegu süsimustad. Inimesed, kes tulid Kristust oma viimasele teekonnale saatma on väga kurvad ja nutavad. Maal on joonistatud väga hästi, seda on eriti hästi näha kui sa seisad selle pildi ees ja vaatad hoolikalt igat detaili. Johann Köler maal "Herakles toob Kerberose põrguväravast " on samuti väga suurtes mõõtmetes maal. Maal on mütoloogilise sisuga, kus Kreeka kangelane Herakles võitleb põrgukoeraga
Eesti kunsti sünd Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudu kodumaal rakendus: tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, millest oli selleks ajaks kujunemas Eestist pärit andekate noorte õpingute ja töökoht. Kunstnikud ei tulnud tagasi kodumaale, sest Eestis polnud neile tellimusi ega töid. Nad töötasid nii peterburis kui ka vahepeal Euroopas ringireisides Pariisis, ...
Oidipus. Ta oli avatud oma rahvale ja rahvas temale nende vahel toimus avalikke arutlusi, mis iseloomustab demokraatlikku valitsemisviisi. Kuningas oli rahva seas väga austatud, sest peale tõe avalikustamist ei pööratud tema vastu, vaid rahval oli kahju, et Oidipust selline traagiline saatus tabas. Halvaks võib tema juures pidada äkilisust ning sellega kaasnevat mõtlematust. Seda oli tunda tema sõnasõdades Teiresiasega ja Kreoniga. Selle tunnistajaks on ka intsident kolme maantee ristil. Oidipus oli jumalakartlik mees. Oma tegudes lähtus ta oraakli sõnadest ning oli valmis tegema kõik, mis taevajõud käsivad. Kuningas oli väga armastav ja hooliv oma laste suhtes: palus Kreonil oma tütarde eest hoolt kanda.
teise hauamonumenti looma. Selle jaoks tegi ta mh. "Moosese" (1515/16) ja "Aheldatud orja" (1513). Hauamärk , mille kallal ta 30 aastat töötas 1508 1512 maalis Michelangelo Vatikanis Sixtuse kabeli laefreskod, 1534 1541 lisandus Viimse kohtupäeva stseen altariseinal. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu Aadama loomine (Sixtuse kabel) Viimne kohtupäev Vaade Sixtuse kabeli saali ja altarile Sixtuse kabeli laemaal Taavet Võit Surev ori Kristus ristil Bacchus Sixtuse kabel, mille Michelangelo ise oma poistega ehitas
Saksa renessansskunst · Oluline graafika · Trükikunsti leiutajad · MARTIN SCHONGAUER arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks · Gravüürid: o Puugravüür puuklotsi sisse lõigatud kujundid o Vasegravüür vask ei säili nii kaua · MATTHIAS GRÜNEWALD o ISENHEIMI TIIBALTAR - peateos Colmari muuseumis "KRISTUSE ÜLESTÕUSMINE" "KRISTUS RISTIL" · leinavad Maarja, apostel Johannes ja Maarja Magdaleena põlvitab, paremal seisab Ristija Johannes · Kõige kuulsam ALBRECHT DÜRER: o Tema loomingus ka autoportreed 10 tükki o Maale säilinud 100 maali o Eelkõige gravüürid o Puulõikesarjad: KRISTUSE KANNATUSLUGU MAARJA ELU O "RÜÜTEL, SURM JA KURAT" O "MELANHOOLIA" O "AADAM JA EEVA"...
rovingide Kunst Muiredachi rist Iirimaalt, 923 a. Rõngasristid on iseloomulikud keltidele. Ristil on kujutatud stseene Jeesuse elust ja Jeesust kui maailma kohtumõistjat. Merovingide aegne kunst Kõige tähtsam koht oli käsitööl ja rahvaloomingul Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst. Igapäevaseks eluks vajalikud tarbe- ja tööriistad, relvad, puitehitised,ehted olid kaunistatud mitmevärvilise põimleva ornamentikaga. Merovingide raamatukunst Raamatuid kirjutati käsitsi ja neid illustreeriti initsiaalidega ,peamiselt tehti neid kloostrites
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt ............................................................................................................... 4 Karl von Kügelgen .................................................................................................................... 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Lisad ....................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt ............................................................................................................... 4 Karl von Kügelgen .................................................................................................................... 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Lisad ....................................................
Kirjuta siia ka nende nimede hääldus.1) Chartres'i katedraal 2) Pariisi Jumalaema katedraal 3)Amiens'i katedraal 6. Leia Reimsi katedraali läänefassaadil portaalid, nende kohal olevate ehisviiludega, roosaken, kuningategalerii. Kus näed sa ehistornikesi fiaale, ristlillikuid, krabisid, kolmik ja neliksiiruse kujulisi kaunistusmotiive? fiaale näeb roosakna kõrval, 7. Mida tähendavad mõisted ,, krutsifiks" ja ,,pieta`"? Kristus ristil ja Maarja Kristuse surnukeha 8. Too näiteid igast kirikutüübist Eesti kirikute hulgast! 7. Mida tähendavad mõisted ,, krutsifiks" ja ,,pieta`"? Kristus ristil ja Maarja Kristuse surnukeha 8. Too näiteid igast kirikutüübist Eesti kirikute hulgast! a) ühelööviline kirik-Pöide kirik, Jõhvi Mihkli kirik b)kahelööviline kirik-Keila kirik c)kolmelööviline kirik-Türi Püha Martini kodakirik, Tallinna Jaani kirik 9
Johann Köler Maalikunstnik Johann Köler sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Ta käis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Césises maalriametit. 1846. a asus ta elama Peterburi ja õppis seal 184855 Kunstiakadeemias maalikunsti ning sai lõputöö «Herakles toob Kerberose põrguväravast» eest väikese kuldmedali. 1857. a tegi ta täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Pariisis lõi ta 1858.a Césise kiriku altarimaali. 1858. a läks Köler Rooma, esitas seal 1859. a näitusele selle maali teisendi «Kristus ristil» ja sai selle eest 1861. a Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetuse. Alates 1862. aastast töötas ta Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis ja ajutiselt ka Kunstiakadeemias ning oli keisri perekonnas kunstiõpetajaks. Talle langes ka austav ülesanne portreteerida esimese kunstnikuna uut keisrit Aleksander III pärast selle troonileasumist. Osalt tänu seotusele...
Jüri kirik Jüri kirik on Jüri kihelkonna kirik. See asub Harjumaal Rae vallas Jüri alevikus Endine kirik Varem asus samas paigas aastail 12201227 ehitatud Vaskjala kirik, esimesi kirikuid Põhja- Eestis.Augustis 1884 lammutati keskaegne kirik vundamendini maha. Lagunevat vana kirikut alles ei jäetud ega tehtud ülesmõõtmisi, mis oleksid muinsusest arhitektuuriloossegi jälje alles jätnud. Vaid asjaarmastaja detailitäpne joonistus annab ettekujutuse, milline praeguse kiriku eelkäija Jüris välja nägi. See oli tõenäoliselt 14. sajandi keskpaiku ehitatud, kolme kandekonsooliga nelinurkse viilutorniga ühelööviline, Harjumaal haruldane kolmetraveeline, nelinurkse kooriruumiga kirik Praegune kirik Praegune Jüri kirik, mis ehitati vana kiriku vundamendile, pühitseti sisse 15. detsembril 1885.1886. aastal sai orelimeister Gustav Normanni poolt Jüri kiriku jaoks ehitatud o...
S T 1 5s aj S A K S A Madonna 1507 1508 1523-1524 1523 K murumättal Aadam ja Eeva Venus ja Cupido Kristus ristil Edward VI lapsena U 1539-1540 N S Martin Schongauer Albrecht Dürer Lucas Cranach vanem Matthias Grünewald Rotterdami Erasmose portree Kuninga Henry VIII T portree 1 5- 1 6 sa
rõivad omavahel ja istusid maha ning valvasid teda seal. Ja nad panid ta pea kohale kirja tema süüga: "See on Jeesus, juutide kuningas." Siis nad lõid koos Jeesusega risti kaks teeröövlit, ühe ta paremale, teise vasemale käele. Evangelist Luukas teab samuti rääkida, et risti kandjaks oli hoopis Küreneest pärinev Siimon, kuid tema kirjelduses on üks lõik, mis veel kord tõestab, et Kristus on andestaja Jumal ning et kahetseda pole kunagi hilja: Aga üks ristil rippuvaist kurjategijaist teotas Jeesust: "Eks sa ole Messias? Päästa siis iseennast ja meid!" Aga teine sõitles teda: "Karda ometi Jumalat, kuna sa oled sellesama karistuse all! Meie küll õigusega, sest me saame kätte, mis meie teod on väärt, aga tema ei ole teinud midagi sündmatut." Ja ta ütles: "Jeesus, mõtle minu peale, kui sa tuled oma kuningriiki!" Ja Jeesus ütles talle: "Tõesti, ma ütlen sulle, juba täna oled sa koos minuga paradiisis
Johann Köler 1826-1899 Johann Köler oli... ...maalikunstnik, ...poliitik ...ärkamisaja suur tegelane Johann Köler 8. märts 1826 Vastemõisa 22. aprill 1899 Peterburi. Oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 omandas Csises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse. 18481855 Peterburi Kunstide Akadeemia. 1858 reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika 18571859 esitles kompositsiooni "Kristus ristil" (õli, Eesti Kunstimuuseum). 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus 1862 tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetaja...
Liis Viidas 12C Eesti kunsti sünd 1. Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudu kodumaal rakendus: tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. 2. Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, ...
Mida uut sain teada Niguliste muuseumit külastades Kuna ma varem ei olnud käinud Niguliste muuseumis siis sain ma seekord sellest palju uut teada. Oli reedene päev. Täpselt kaks tundi enne sulgemist jõudsin muuseumisse sisse astuda. Niguliste kirik on uhke ja suur ehitis, mis rajati 13.sajandil. Ka kiriku uksed on suured. Ostsin pileti ära ning asusin Niguliste muuseumiga tutvuma. Esimesena jõudsin Alexander von Esseni hauaplaadi juurde, kus on kujutatud imikut ning palvetavat meest ja naist. Edasi sisenesin suurtest ustest ja kohe jäi silma maal ,,Kristus Ristil", aastast 1863. See on altarimaal. Pildil on kujutatud põlvitavat Maarja Magdaleenat, tema kõrval seisab punases rüüs Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Kõndisin paar sammukest edasi ning nägin Herman Nierothi 1642 aastal valminud hauaplaati, millel on kujutatud meest, kes hoiab käsi palveks koos. Mehel on pikad lokkis juuksed ning vuntsid. Nägin veel...
Johann Köler(1826-1899) Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline ehk romantilis-klassitsistlik. Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt: 1)Esindusportreed - nt Aleksander II ja III portree ja Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine) 2)Ajaloomaal - *Herakles toob Kerberose põrguväravast *Lorelei needmine munkade poolt Eesti suurim tahvelmaal *Truu valvur 3)Eesti-ainelised tööd: *Fr. R. Kreutzwaldi portree *Ema portree , *Isa portree mõlemad lihtsad ja siirad *Ketraja ehk Katkenud lõng 4)Itaalias kujunesid Köleri lemmikzanriteks portree ja maastik. Nt: *Itaallanna lastega ojal kaunis ja väärikas modell, kaunis maastik, ilusad värvikooskölad *Peterburi akadeemia lõputöö teemal *Pariisi ,,Kristus ristil" *Itaalias Iseenda autoportree *Itaalias ,,Itaalia tütarlaps" *Itaalias ,,Tütarlaps allikal" *Itaalias ,,Itaallanna lastega ojal" *Peterburis paraadportree ,,Doktor Karelli portre...
omamoodi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapildist. Teater ja maskeraad Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklukud etendused arenesid välja jumalateenistusest. Et jumalateenistust rahvale arusaadavamks teha,jülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad. Järk-järgult kasvas siit välja kiriklik näitemäng-müsteerium. Näitemängude teemad olid võetud piiblist. Kõige levinum lavastus Kristuse kannatustest ristil ja tema ülestõusmisest. Seda nimetati kannatusmänguks.
Peter Paul Rubens 28.06.1577-30.05.1640 Elukäik · Sündis 1577 Siegenis Saksamaale lahkunud juristi peres. · Lapsepõlv möödus Kölnis. · Hariduse sai ladina koolis, kus õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. · Kunsti õppis noor Rubens Tobias Verhaechiti, Otto Veniuse ja Adam von Hoorti käe all. · 1598 võeti Rubens vastu Püha Lucia gildi, kust ta sai õiguse asuda iseseisvalt tööle. · 1600 asus kunstnik Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. · 1608 sai Rubensist Hispaania Madalmaade asehaldurite hertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. · Rubens töötas ka diplomaadina. · Rubens suri 1640. aastal Antwerpenis. Abielud · Peale ema surma abiellus Rubens 18aastase Isabella Brantiga, kes 1625. aastal suri. · 1630 abiellus 53aastane kunstnik Isabella kauge sugulase Helene Fourmentiga, kes oli abielludes 16aastane. Rubensi ...
Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Seekordne taastamine võttis aega 20 aastat. Välisilmesse lisandusid neogooti elemendid, kirikusse ehitati ahjud, torn taastati tänases kõrguses: 123,7 m. 27. juulil 1931 süttis torn taas pikselöögist. Tuli kustutati ning torn taastati endiste plaanide järgi. Nüüd: Oleviste kiriku ees osas on altar, millel on pilt kus Jeesus on ristil. Altari taga on koori ümbriskäik. Selles kirikus on selgelt näha kesklõõv, mille kõrgus on 31. meetrit. Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist. Keklõõvis, kooris ja kabelites on tähtvõlvid. Kesklõõvi eraldab külglõõvidest paksud ja suured sambad. Sambaid ühendavad ümarkaarelised võlvid. Kohe kirikus sissekäigu kohal asub Oleviste kiriku torn. Torni kiviosa ulatub 57
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas Loe õpikust pt 16 (lk 89-93) 1. Täida lüngad, vali vastused või lahenda ülesanded. Kõik vastused tee siniseks. Barokkstiil kujunes välja … (kus?)Itaalias (millal?)16. saj lõpul. Termin barokk pärineb Portugali keelest ja tähendab korrapäratut poolümmargust pärlit. Millised omadused sobivad barokkstiili iseloomustamiseks. Tee sobivad siniseks. LOPSAKAD KAUNISTUSED; DEKORATIIVNE; TAGASIHOIDLIK; ROHKETE KAUNISTUSTEGA; RANGE; LUKSUSLIK; ASKEETLIK; TORETSEV; LIHTNE SISEKUJUNDUS 2.Koosta ristsõna Euroopa barokkstiili kohta Tutvu ristsõnade loomiseks mõeldud veebikeskkonnaga SIIN Vali ristsõnatüüp Criss-Cross (risti-rästi). Järgi juhendit. 1. Pane oma ristsõnale pealkiri: Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas 2. Sisesta ristsõna ruutude arv (sobima peaks 25x25) 3. Ruudu standardsuurus on 30 4....
Johann Köler' ist Johann Köler sündis 8. märtil aastal 1826 Vastsemõisas. Köler suri aastal 1899 22. aprillil Peterburis. Tema aluse eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool 18391846 omandas Csises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse 18481855 Peterburi Kunstide Akadeemia. Esialgu õppis õhtuklassis joonistamist, hiljem Markovi juhendamisel maalikunsti, lõpetas akadeemia ajaloomaali alal mütoloogiaainelise teosega "Herakles toob Kerberose põrguväravast" (1855, õlimaal). Teos on Eesti Kunstimuuseumis ja selle eest pälvis Johann Köler väikese kuldmedali. 1857 täiendas end välismaal. Läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias. 1858 reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika 1857...
…KOOL JOHANN KÖLER Referaat Autor: …, 10. klass … 2018 JOHANN KÖLERI ELULUGU Johann Köler sündis 1826. aastal 8. märtsil Viljandimaal Vastemõisa vallas. Ta oli Kööbra Tõnise talu saunike Kai ja Peet Köhleri seitsmes laps. Üheksa-aastaselt saadeti ta elama venna Tõnise juurde Viljandisse. Köler asus õppima Viljandi elementaarkooli ja hiljem kreiskooli. Pärast kolme aastat kreiskoolis polnud Köleril rahalistel põhjustel võimalik edasi õpppima minna ja ta läks tööle Vastemõisa valitseja Faberi juurde. Tulevane kunstnik abistas Faberit arvepidamises ja kirjavahetuses. Mõisavalitseja märkas, et Köleril on joonistamisannet, kui nägi tema paberilehele joonistatud taime. Peremees lasi tal pärast seda joonistada mitmeid viinaköögi masinaid. Hiljem päris Faber, kelleks Köler saada tahab, k...
Saksa kunst 15. 16. sajandil Trükigraafika levimine o Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa ja peale tekstide hakati trükkima ka pilte. o Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos nn. plokkraamatud. o Vanim trükitehnika oli puulõige puuklotsi sisse lõigatud kujundid. o L-Saksamaal leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür. See võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Vask ei säilinud kaua. Martin Schongauer [soongauer] o Arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. o Madonna murumättal. Vasegravüür. o Peale Madonnade on trükkinud ka olustikupilte. Matthias Grünewald [Grüünevald] o Tema peateoseks on maalingid Isenheimi kloostri kahe tiivapaariga altaril. See asub Colmaris Prantsusmaal. o Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda tae...
ABSTRAKTSIONISM: isel:1)loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest 2)punktid,jooned,värvipinnad 3)väljendatakse kunstniku tundeid,meeleolu,suhtumist maailma Esin: V.Kandnisky(vene) tegi I abs. töö: 1)lõuend ,,värviteater" 2)muuta nähtavaks elukutsed,seadused 3)kompositsioon musta kaarega P.Mondrian(hol):1)neoplastitsism 2)absoluutne ja universaalne 3)horisontaalid-põllud/luited 4)vertikaalid- puud ja kellatornid K.Malevitch(vene): 1)suprematism 2)tajuda eimiskit, esemetust, universaalset ruumi 2 suunda:1)ekspressiivne e spontaanne-Kandisky 2)konstruktiivne e geomeetriline- Mondrian,Malevitch Tekkimine:1)otsiti uusi kirjutamisvõtteid 2)kunstniku isikliku filosoofia otsingud 3)ühisk uued suundumused DADAISM 1916-22: Isel: 1)rangelt võttes polnud kunstistiil 2)ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-see ongi uudne 3)eitada senist kunsti 4)ideaaliks oli ,,suur eimiski, tühjus, auk" 5)bruitism-esemete üheagne kakofooniline kokkumäng 6)impone...
Johann Köleri elu kunstnikuna Johann Köler oli esimene eesti rahvusest akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Tema looming on eelkõige 19. saj vene maalikooli kontekstis. Johann Köleri esindab romantilise varjundiga hilisklassitsisimi ideaale. Õppides kreiskoolis, mis jäi rahapuudusel lõpetamata, asus Köler Vastemõisa mõisavalitseja Faberi teenistusse, kus abistas tood kirjavahetuses ning arvepidamises. Faber, märganud poisi joonistuoskust, saatis ta Võnnus elava maalermeistri juurde õpipoisiks, kus Köler töötas 7 aastat. 1848 alustas ta Peterburi Kunstide Akadeemias, mille lõpetas 1855 aastal mütoloogilise lõputeosega: „Herakles toob Kerberose põrguväravast.“ Peale ülikooli lõpetamist reisis Johann Köler mitmel pool Euroopas: nt Saksamaa, Holland, Belgia. Töötates Roomas eraakadeemia kostüümiklasis, omandas ta täiusliku akvarelltehnika. Esitas kompositsiooni „Kristus ristil“ 1859 Room...
Franz Joseph Haydn Pilt 1 (1792) Franz Joseph Haydn Sündis: 31. märts 1732 Rohrau Suri: 31. mai 1809 Viin Tuntakse rohkem Joseph Haydn’ina Austria helilooja Stiil: Klassikaline muusika Ametid: helilooja, kapellmeister Pilt 2 Perekond Isa: Mathias Haydn- tõllassepp ja külavanem Ema: Maria oli töötanud Harrachi krahvi kokana Vend: Michael Viisi ei osatud. Isa oli innukas rahvamuusik, kes mängis iseõppijana harfi ja laulis. Pilt 3: Michael Haydn Pilt 4: Maria Keller Muusikamaailma 1738: Saadeti 6-aastaselt Johann Matthias Frankh-i juurde. 1739: Viini Püha Stephani katedraali muusikajuhi Georg von Reutteri tähelepanu 1740-1749: Püha Stephani katedraali poistekooris Töö-ja loominguaastad 1750- 1752: vabakutseline muusik 1752: Itaalia helilooja Nicola Porpora teenrina 1754–1756: lisamuusik Viini õukonnas 1756: parun Fürnbergi alluvuses Weinzierlis 1759-1761: krahv Morzini väikese kapelli juht 1...
üheks markantsemaks esindajaks ja Eesti Kunstnikkude Ryhma peasuundade tähtsamaks eestvõitlejaks, väärtustus tema varasem looming 1960. aastate lõpul ja järgmise kümnendi algul kunsti tulnud uuendusmeelse põlvkonna kaudu. "Sügis" Graafiline leht "Sügis" on kunstnikule omaselt teostatud äärmiselt meisterlikult, kuid selle kõrval pakub mõtlemisele ainest pigem teose sisuline kontekst. Aiavaiadest moodustuval ristil istub vares, kes kuulutab ette sügise saabumist. Kujutatud motiivi tagant võib iga vaataja otsida enese jaoks sümbolistliku tähenduse. Teos: "Balzac" 1946
KUNSTIAJALUGU R O M AAN I S T I I L J A G O O T I K A ROMAANI STIIL 10.-12.saj CULNY KLOOSTER Prantsusmaa 910. aastal Romaani stiil MARIA LAACHI KIRIK Saksamaa Romaani stiil 1093-1156 ehitati (63 aastat) POITIERS´ JUMALAEMA KIRIK Prantsusmaal Romaani stiil 10. sajand avati PISA TOOMKIRIK Itaalia 1063-12.sajand ehitati Romaani stiil PÜHA MARKUSE KATEDRAAL (SAN MARCO) Veneetsia, Itaalia 1063-1092 ehitati Romaani stiil BORGUNDI KIRIK Norra Romaani stiil 12. sajand avati DURHAMI KATEDRAAL Inglismaa Romaani stiil 1018 avati VIIMSE KOHTUPÄEVA RELJEEF Prantsusmaa Romaani stiil GERO RIST Saksamaa 187 cm 965-970.a Puit Rist on originaal, kuid detailid risti taga lisati 1683 Barokki ajal Romaani stiil HILDESHEIMI PRONKSUKSED Saksamaa 1020 Romaani stiil BAJEUX´ VAIP Prantsusmaa 70m Depicts the events leading up to the Norman conquest of England conce...
Neist levinuim on Kristlus, mis jaguneb oma-korda veel erinevateks vooludeks. Kristlasi on maailmas umbes 2 miljardit. Alustame kristlastest. Ka neid on erinevaid. On kristlasi, kes usuvad oma usku tulihingeliselt, käituvad kõikide reeglite järgi ja teevad kõike, mida usund kuulutab. Kuid on ka inimesi, kes on küll kristlased, kuid ei käitu nii täpselt, reeglitesse suhtu-takse lõdvemalt. Kõik kristlased on ristitud ja kannavad kaelas keti otsas risti. Nimelt Jeesus suri ristil. Kristlased tähistavad iga aasta tema sünnipäeva 24. detsembril, kuigi arvatakse, et ta päriselt ei sündinud sellel ajal. Kristlaste argielu mõjutavad ka 10 käs-ku, mida tuleb järgida. Osa neist on enesestmõistetavad, kuid on ka teisi, mida peab järgima. Minu arust mõjutab usk kõige rohkem moslemite elu. Moslemite naised peavad end katma - paljud neist on pealaest jalatallani katetud, ühtegi katmata kohta pole, ja vaadata saab
- oidipus arvas et kreon oli saatnud teiresiase. Oidipus arvas et kreon tahab ta hukka saata ja siis tema koha endale võtta. 4)millise ende oli Lokaste sõnul saanud Laios ning mida teinud, et selle täitumist vältida? - Ta sai teada et tema ja Iokaste laps lõpetab Laiose elutee. Et seda ei juhtuks kõitis ta lapselt jalge liikmekohtadest ja lasi heita laane põhja mäestiku. 5)miks ei olnud Teebas enam teenrit, ainsat pääsenut, kes rääkis Lokastele ta mehe tapmisest kolme maantee ristil? -Teener olles näinud Laiose surma ja pärast kui nägi, et Oidipus troonile sai palus ta et ta veisekarjuseks saaadetaks sellest linnast kaugele 6)mis jäi Korinthoses elades Oidipuse hinge nii torkima, et ta läks vanemate teadmata vargsi Delfi oraakli juurde? mida ta seal teada sai? -ühel võõruspeol üks purjus mees ütles talle et ta on võõraslaps. Oraakel ennustas, et ta heidab oma emaga ühte, toimub verepilastus, mda on kõigil vastik vaadata. Isa
4) Ära tee teisele 40 muu seda, mida ei 30 rahvus taha, et sulle 20 tehakse 10 5) Ära tapa 0 Moraali alus 6) Austa oma vanemaid Kristlik faktor (eestlased) RSE 2014 · 1) Minu usus on olulisel kohal Jeesuse Kristuse isik · 2) Usun, et Jeesus Kristus lunastas inimkonna ristil · 3) Mul on huvi tulevikus jumalateenistusel osaleda · 4) Mulle meeldivad kristlikud põhimõtted · 5) Pean ennast kristlaseks · 6) Kristlik õpetus on moraalseks inimeseks kasvamise alus · 7) Loen piiblit või mõnda muud kristlikku kirjandust · 8) Kuulun mõnda kogudusse · 9) Olen tundnud, et on olemas mingi kõrgem jõud, mis minu elu juhib ja mind ohu korral kaitseb · 10) Olen viimase 5 aasta jooksul palvetanud või osa võtnud jumalateenistusest
KRISTLUS Jeesus Kristus, kelle järgijaks kristlased end peavad, sündis enne 1.saj eKr Rooma provintsis Palestiinas (praegune Iisrael, Liibanon ja Jordaania). Ta suri ristil 33-aastasena. Umbes 3 aastat veetis ta rändjutlustaja ja tervendajana Naatsareti ja Jeruusalemma ümbruses. Kristlased usuvad, et ta on Jumal või Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskude suhtes sõnakuulmatud inimesed. Öeldakse, et Jeesuse ema Maarja viljastas Jumal, mitte mees. Jeesus on tõeline inimene ja tõeline jumal. Jeesus löödi risti ja ta tõusis surnust üles ning elab senini kui kõige loodu Issand.
Esineb nii ühelöövilise kiriku kui ka kolmelöövilise kodakiriku tüüp. Tavaliselt on neil torn; nüüd saavad torni mõned varem tornita olnud vanemad kirikud. Nagu XIII-XIV saj kirikud, täitsid hilisgooti kirikud mõnikord kaitse ülesandeid. Oma ehitusviisilt on mõned Põhja-Eesti maakirikud väga lähedased Tallinna ehitistele ja neid võib lugeda Tallinna arhitektuurikoolkonna mälestisteks. XV-XVI saj on ehitatud kirikud Keilas, Kosel, Ristil, Kuusalus, Rakveres, Kadrinas jm. Lõuna-Eestis on mõned maakirikud säilinud ümberehitatud kujul (Rannus, Karulas, Põlvas, Puhjas). Keskaja ühiskondlikke hooneid on säilinud ainult Tallinnas. Neist silmapaistvaim on a. 1404 valminud kahekorruseline raekoda, mille huvitavaim ruum on kahelööviline kodanikesaal teisel korrusel. Selle võlve toetavad kaks kaheksatahulist piilarit. Raekoda idafassaadi kohal kerkib sale kaheksatahuline torn.
mis sarnanes ooperile, kuid olipikem kui aaria või duett basso continuo saatel.tunnused-väike koosseis,saadeti kammeransambliga,salongliku iseloomuga. Oratoorium- - ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile,mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnesmuusikaliste vahenditega.Tekkis 1600. Roomas.Esimeseks oratooriumiks võib pidada Cavalieri "Hinge ja keha etendus".kuulsamad oratooriumid- Schütz "Lunastaja 7 sõna ristil ", Carissini "Jefta",Alessandro Scarlatti.Oratooriumi alaliigiks on passion, mis räägib jumala kannatustest ja surmas t.Passionide loojad-Basch ja Schütz. Basso Continuo e generaalbass- 1.teatud pillide koosseis ,bassihääl-tsello,fagott, viola da gamba.teiseks pilliks on harmooniapill-orel,klavessiin,klavikord )2.Bassipartii kirjapanemise viis(noodina pandi bassipartii ja akord lisati kasutades intervallide numbreid.
Klassitsism- kunst, mis kestab üle oma aja. 1. Valgusajastu 2. Klassitsism väärtustab antiik maailma. 3. Uued žanrid: sonaat, sümfoonia, instrumentaal kontsert. SOOLOLAUL kui žarn. 4. I korda ülekaalus ilmalik, instrumentaal ja homofooniline muusika. 5. Klassitsism sa alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusika uutest vooludest 6. Õukond ja kirik ei olnud enam määraval kohal 7. Viini klassikutele polnud võrdväärseid 8. Vanad vaimsed väärtused ei lugenud enam nii palju 9. Klassitsismi ajal hakkas helilooja „suhtlema“ publikuga, talle ei olnud ette nähtud kindlad kriteeriumid. 10.Hakati korraldama kontserte 11.Lihtsad ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust 12.I muusikaajakiri, 1725. Hamburgis, Johann Mattheson 13.Instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast 14. Klassikaline sonaadivorm 1. Ekspositsioon- esitleb omaette lõikudes kaht peamist helistikku . Igal kõ...
Peter Paul Rubens(Pieter Pauwel Rubens) Elukäik 28. juuni 1577 Siegen 30. mai 1640 Antwerpen. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Juba poisieas tärganud huvi kunsti vastu ja kalduvus joonistada viisid 14-aastase nooruki looduspilte maaliva Tobias Verhaechiti ateljeesse, seejärel õppis ta Adam van Hoorti ja veel mõne kohaliku tähtsusega kunstniku juures. 1594. aastal sattus nooruke Rubens õuekunstnik Otto Veniuse, tolleaegse suurima Madalmaade romantist...
karakterite jäädvustamine kujutamine Fantaasiaküllus, inimtüüpide Ühtsus ja voolavus valik ja tunnete usutavus Grünewaldi peateos on Isenheim´i altar Kolmar´i muuseumis, mis valmis 1511 a. Suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on tsentraalse tähtsusega pilt, mis kujutab Kristust ristil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Ristist vasakul põlvitab Maarja Magdaleena, kelle kõrval seisab punases rüüs jünger Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Paremal pool seisab rahulikus poosis Ristja Johannes; ta näitab Kristuse figuurile. ,,Isenheimi altar" Matthias Grünewald 1512-1516
Klassitsism ja barokiajastu vormid ja zanrid Sonaadivorm ehk sonaat, allegro vorm, mis koosneb 3 põhiosast ekspositsioon, töötlus, repriis, ja 2 mittekohustuslikust osast sissejuhatus ja coda. Sonaaditsükkel instrumentaalmuusika vorm, mille esimene osa on sonaadivormis. Sümfoonia ulatuslik, kaaluka sisuga sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, mille esimene osa peab olema sonaadivormis(4osaline). Keelpillikvartett kahele viiulile, vioolale e.altviiulile ja tsellole kirj.sonaaditsükkel. Instrumentaalkontsert sonaaditsükkel soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sonaat:sonaaditsükkel ühele või kahele pillile. Klaveriduo =klaver+teine soololpill, Klaveri kvintett=klaver+keelpillikvartett. Franz Joseph Haydn(1732-1809) Klassikalise stiili esimene suur meister. Tema looming hõlmab kõiki klassitsismi muusika zanre. Sündis Alam-Austrias, külas. Vanemad tahtsid et ta õpiks vaimulikuks, kuna ta ei olnud nõus siis nad teda enam rahali...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
