Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
41. Presidentaalse vabariigi mõiste: Presidentaalses vabariigis on kõrgeim võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte, kel on parlamendi kõrval seadusandlik pädevus ja kes mõnes riigis on ka valitsuse juht (USA). Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ja valitsus ei vastuta parlamendi ees. 42. Parlamentaarse vabariigi mõiste: Parlamentaarne vabariig rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusele. President täidab peamiselt esindusfunktriooni ja normaalseis oludes puudub tal seadusandlik pädevus. Valitsus vastutab parlamendi ees ja tal peab olema parlamendi usaldus. Valitsuse juhiks saab tavaliselt parlamendivalimised võitnud partei liider. Tüüpline parlamentaarne vabariik on 1992.a. põhiseaduse järgi EV. 43. Presidendi funktsioonid põhiseaduses:...
Vabariigi valitsuse koosseisu, tema valitsemisala ja tegevuse korra määrab Vabariigi Valitsuse seadus. 35.Eesti Vabariigi valitsuse koosseis. Ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord. PS §88 kohaselt kuuluvad valitsusse peaminister ja ministrid. Ministrite arvu ja valitsemisalad määrab Vabariigi Valitsuse seadus mis on konstitutsiooniline seadus PS §104 mõistes. Peaministrit ja Vabariigi Valitsust teenindab Vabariig Valitsuse juures asuv Riigikantselei, keda juhib PS §95 kohaselt riigisekretär. Riigisekretär osaleb sõnaõigusega Vabariigi Valitsuse istungeil. Peaministri kandidaadi esitab PS §89 kohaselt Vabariigi President 14 päeva jooksul eelmise valitsuse lahkumisest Riigikogule toetuse saamiseks. Riigikogu peab 14 päeva jooksul otsustama suhtumise peaministri kandidaati. Peaministri ametisse kinnitamise järel esitab viimane 7 päeva jooksul kabineti...
MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matuse...
Kuningate aeg Iseloomusta kuningate aega. Rooma varane ühiskond Roomas valiti kuningaid rahvakoosolekutel ja ta valitses koos senatiga. Arvatakse, et Roomas on kokku olnud 7 kuningat. Esimene oli Romulus, aga tema eksisteerimises ei olda kindel, aga järgnevad kuningad on kindlalt ajaloolised isikud. Viimane kuningas oli Tarquinus Superbus, kelle vastu tõusis ülestõus ja ta oli sunnitud Roomast põgenema. Peale seda algas Roomas vabariig aeg. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja need omakorda perekondadeks. Rooma rikkaid nimetati patrioonideks ja talupoegi klientideks. Patroonid võtsid kliendid oma kaitse alla ja andsid talle maad. Klient pidi maad hooldama ja käima koos patrooniga sõjaretkedel. Mõlemad pooled tõotasid olla üksteisele ustavad. Kui patroonil oli rohkem kliente oli tal ka rohkem mõjuvõimu rahvakoosolekutel....
· Venemaal oli kukutatud tsaar Nicolai II. · Lenin tuli kommunistitega võimule, kes tahtsid ka Eestit omale võtta. · Ameerika Ühendriigid ja Brasiilia kuulutasid Saksamaale sõja. · Soome maapäev kuulutas Soome iseseisvaks. Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 1. märts Tallinnas üldstreik. · 11.13. märts Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks. · 23. mai Maapäeva valimised. · 2. juuli Tallinnas "Estonias" Maa- asemike kongress ehk rahvakongress. · 29. september 8. oktoober sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa. EESTI AASTATEL 1917-1918 Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 27. oktoober võtsid võimu enda kätte enamlased. · 15. november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku...
15. augustil 1916 ülendati J ohan Laidoner kindralstaabi alampolkovnikuks. 11. märtsil 1917 määrati Kaukaasia grenaderidiviisi staabiülemaks, misjärel viidi sama aasta oktoobris üle 62. jalaväediviisi staabiülemaks. Esimese maailmasõja ajal sõdis Galiitsias, Poolas ja Valgevenes Saksa Keisririigi ning Austria-Ungari Keisririigi vägede vastu. Te e nis tus käik Ee s ti rahvus like s väe o s ade s ja Ee s ti Vabariig i s õ javäe s 2. detsembril 1917 kutsuti J ohan Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt Eestisse formeeritava 1. eesti jalaväediviisi ülemaks. J uhtis Eesti rahvusvägesid kuni 19. veebruarini 1918, mil oli sunnitud Eestis võimu haaranud enamlaste survel lahkuma. Te g e vus Nõ uko g ude Ve ne maal Ee s ti o kupats io o ni ajal S aks a väg e de po o lt Saksa okupatsiooni ajal tegutses J ohan Laidoner Eesti Ajutise Valitsuse sõjalise esindajana Nõukogude...
MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Mak...
Eesti Vabariig aren 1920-1940: probleemid ja lahendused Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid, seda suuremad olid koalitsio...
Suurbritannia rahvusvahelise tähtsus oli langenud. Seal säilis kaheparteisüsteem. Sõda ja nelja-aastase okupatsiooni tulemusena tekitati olulist kahju majandusele. Sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest. Juhina oli De Gaulle. Ta moodustas 1944. aastal Ajutise Valitsust. Valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud. 1946. aastal sai Prantsismaast parlamentaarne vabariig . Majanduspoliitika muutus vasakpoolseks. De Gaulle oli 4 vabariigi põhiseaduse vastu. 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust. Hakkas Prantsuse kolonialimpeeriumi alanud lagunemine. Saksamaa purustati sõjas ja jagati neljaks okupatsioontsoonideks. NSVL-u tsoonis kehtestati totalitaarne riigikord, lääneriikide tsoonides asuti aga teostama demokratlikke reforme. Lääne- Saksamaal olid suured majanduslikud probleemid ja probleemid rahanduses: raha oli kaotanud...