LEEDU VABARIIK 1920 - 1939 LEEDU VABARIIK 27. Millal valiti Rahvusnõukogu? 1917. September valiti Rahvusnõukogu. 28. Kellest sai Rahvusnõukogu esimees? Rahvusnõukogu esimeheks sai A. Smetona. 29. Millal kuulutati välja iseseisvus? Iseseisvus kuulutati välja 16. veebruaril 1918 30. Millisel tingimusel tunnustas Wilhelm II Leedu iseseisvust? Siis kui Leedu lubas kuningaks valida sakslase. 31. Milline sündmus tegi lõpu planeeritavale Leedu kuningriigile? Saksamaa lüüa saamine sõjas. 32. Kellega oli Leedu sunnitud jääma sõjalisse ja majanduslikku liitu pärast iseseisvuse väljakuulutamist? Ta oli sunnitud jääma Venemaa ja Poolaga. 33
teostas riigipöörde, mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. Kahe aasta pärast omandas endale ka presidendi tiitli ja volitused. Ulmanis ja Päts nägid oma riigi majanduse ja ühiskondliku elu tähtsaima alusena talusid ja põllumajandust. Leedus oli autoritaarne võim juba aastast 1926. 1920. aastate keskel oli võimul kommunistid ja läheneti NSV Liidule, kuid parempoolsed teostasid riigipöörde ja võimule tuli Antanas Smetona, kes jäi presidendiks 1940. aastani. Leedul oli Vilnuse vallutamise pärast tüli Poolaga ja hõivatud Saksa piirkonna pärast pingeline suhe Saksamaaga.
POOLA: Pilsudski riigipööre 1926, kehtestati autoritaarne reziim, et taastada kehval järjel olev majandus ja parandada riigi üldist heaolu; liiduleping Saksamaaga 1934 EESTI: majanduskriisist tingitud rasked ajad, krooni devalveerimine, vapside ehk vabadussõdalste liikumine hakkas nõudma kindla käega juhti, Päts kehtestas 1934. aastal autoritaarse reziimi, majanduslikult edukad aastad LÄTI: 1934 kehtestas president Ulmanis autoritaarse reziimi LEEDU: 1926 tuli võimule Smetona ja kehtestas autoritaarse reziimi, head suhted NSV Liiduga Eluolu ja kultuur · Kergemeelsed kahekümnendad · Naiste õiguste ja võimaluste laienemine · Kolme keisrikoja kadumine · Autod · Dzässmuusika laialdane levik · Raadio · -ismid kirjanduses ja kunstis · Dadaism-paroodiline kunstivool, mis pilkas nii konservatiivset kodanlust kui ka originaalitsevaid kunstnikke · Eksistentsialism
1936.aastal võttis Ulmanis endale presidendi tiitli ja volitused. Nii Päts kui Ulmanis nägid oma riigi majanduse ja ühiskondliku elu tähtsaima alusena talusid ning põllumajandust. Leedus tugevnesid 1920.aastate keskel vasakpoolsed meeleolud, võimule tuli vasak- tsentristlik valitsus, kes andsid kommunistidele avarad tegutsemisvõimalused ja alustas lähenemist NSV Liidule. Rahvuslik-parempoolsed jõud ei jäänud ootama ja teostasid riigipöörde. Võimule tuli Antanas Smetona, kes jäi tugeva võimuga presidendiks, kuni 1940.aastani. Leedu spetsiifilisteks probleemideks olid esiteks Poola hõivatud-Vilnius, teiseks Leedu hõivatud Saksa piirkond- Memeli linn ja ümbrus. Tulemuseks oli leppimatu tüli Poolaga ja pingelised suhted Saksamaaga. Sellest kõigest lõikas ainsana kasu NSV Liit, kes sai esineda Leedu suure sõbrana.
Oli Nõukogude Liidu valitsusjuht. Sõlmis Molotov Ribbentropi pakti. 9. Gustav V Rootsi kuningas. Ta oli vastu demokraatlikele liikumistele ja tööliste õiguste suurendamisele. Ta pooldas mõlema maailmasõja ajal sakslasi. 10. Jozef Pilsudski Poola riigijuht. Käskis okupeerida Vilniuse ja ümbruskonna, et viia Poola piir Lätini. 11. Karlis Ulmanis Läti peaminister. Teostas riigipöörde, mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. 12. Antanas Smetona Leedu president. Teostas Leedus riigipöörde. 13. Mustafa Kemal ehk Atatürk oli Türgis president. Asus Türgit moderniseerima: suurendas naiste õigusi lubades käia neil ilma näokatteta ja keelas haaremid. Keelati traditsiooniline peakate fess. Võeti kasutusele ladina tähestik ja moderniseeriti seadusandlus. 14. Jawaharlal Nehru oli India kongressis radikaalse tiiva eesotsas. 15. Mahatma Gandhi Indias kõige tähtsam rahvajuht. Pooldas iseseisvuse
Isikud: Franklin Roosevelt - USA president, demokraat, lubas kriisist välja viia Jozef Pilsudski - marssal, Poola riigijuht Vladimir Uljanov - (Lenin) Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja Mustafa Kemal - Türgi Vabariigi rajaja (türklaste isa), esimene president Karlis Ulmanis - Läti peaminister, võttis ka presidendi tiitli ja volitused Antanas Smetona - Leedu president lühikest aega Mahatma Gandhi - rahvajuht, pooldas isesisvuse saavutamist vägivallatul teel Jawaharlal Nehru - esimene India peaminister Mao Zedong - Hiina Kommunistliku Partei juht Charles Lindbergh - ameeriklane, kes ületas esimesena lennukil õnnelikult Atlandi ookeani Salvador Dali - kunstnik, sürrealist
Leedu sakslaste okupeeritud, Eesti püsis sõjategevusest enam-vähem vaba, lätlased kannatasid kõige enam. -Alfred Rosenberg, tulevane Kolmanda Reichi peaideoloog. - Leedu Sõjaohvrite Abistamise Komitee- Ycas V PEATÜKK: Lühike iseseisvusaeg (1917-1939) - Venemaa sattumine kodusõja küüsi enamlaste võimuhaarde järel ja Saksamaa lüüasaamist Eseimese maailmasõjas kasutasid Leedu Eesti ja Läti rahvuslikud juhid ära - Smetona, Päts ja Ulmanis Vene revolutsioon ja Saksa okupatsioon - 1917 2.märts astus Nikolai II tagasi. Eestlased, lätlased ja leedukad esitasid nõudmised taaselustamisele ning esitasid need Petrogradis loodud uuele Ajutisele Valitsusele. - Esimest korda võimule eestlased ja lätlased: Venemaa Ajutine valitsus määras Eestimaa komissariks Tallinna linnapea Jaan Poska ja Liivimaa komissariks Riia linnapea Andrejs Krastkalnsi. (1917) - 15
valdussüsteem). Karm rekvisitsiooni- ja töösunnipoliitika. Rekvireeriti toitaineid ja töösunnipoliitika oli seotud tööjõu puudusega. Esialgu sakslased soovisid Leedut annekteerida, kuid hiljem kui USA sekkus hakati soosima leedulaste rahvusliku taotlust. Leedu Taryba (Maanõukogu) moodustamine (september 1917)- 20 liikmeline rahvusnõukogu, millesse kuulusid rahvusvähemused - valgevenelased, juudid, poolakad. Esimeheks sai A. Smetona. Toimusid ettevalmistused Leedu iseseisvumiseks. 1917. aasta oktoobris ja novembris käisid Taryba esindajas Rootsis ja Sveitsis. Stockholmis koosolnud Leedu esindajad USA-st ja Venemaalt kiitsid heaks konverentsi otsused ja tunnustasid Tarybat iseseisva riigi ülesehitamisel õiguspädeva organina. Iseseisva Leedu riigi väljakuulutamine (16.02.1918)- 20. novembril 1917. aastal Taryba võtab vastu deklaratsiooni Leedu lahkulöömise kohta Vene riigist. Arvesse
Peamine roll ebaseaduslikes tegevustes · Benito Mussolini - fasistide juht · Adolf Hitler Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht · Paul von Hindenburg saksa sõjaväelane, riigiteadlane ja president aastal 1925-1934 · Lev Trotski vene revolutsionäär · Sergei Kirov nõukogude liidu poliitik · Josef Pilsudski Poola riigijuht, marssal · Antanas Smetona Leedu tugeva võimiuga president kuni 1940-ni · Karlis Ulmanis Läti peaminister · Coco Chanel prantsuse moelooja · Charlie Chaplin koomik · Salvador Dali kunstnik · Leni Riefenstahl saksa dokumentaalfilmide autor ja rezissöör
armee vahikompanii. RO mehed ei tohtinud tungida lossi territooriumile. Päris kindel valve siiski polnud. Eriti varasemal perioodil oleks president vahest põgenema pääsenud. Lisaks Ameerika Ühendriikide saatkonnale oli teine konkreetne võimalus põgeneda Soome. Kuhu siis Päts oleks võinud minna? Võimalikeks riikideks olnuksid niisuguses olukorras vähemalt ajutiselt Soome, võib-olla ka Rootsi või siis Saksamaa. On mainitud ka Ungarit. Leedu president Smetona leidis varjupaiga Saksamaal ja pääses nii Stalini vanglast. Pärast presidendiametist vabastamist siirdus Päts maale oma tallu. Maja valvati juba päris hoolikalt, nii et põgenemine juulikuu viimastel päevadel oleks olnud üha keerulisem. Kui arreteerijad tulid 30.7.1940 Kloostrimetsa majja, olid kohal ka Pätsi perekonnaliikmed. Pakkimiseks ei jäetud kuigi palju aega. Seda tegevust valvasid Vene soldatid, autod ootasid väljas. Kaasa läksid veel ka poeg Viktor abikaasa ja kahe
Eesti majanduskriis, millele järgnes majanduslik edu, 1924.a 1 dets. kommunistide mässukatse hirmutas rahvast ja tekitas kartuse NSVL osaks saamine, vapsid tekitasid põhiseaduse kriisi, 1934a riigikogu ,,vaikiv ajastu", järgnes Pätsi aeg. Läti peaministriks sai K. Ulmanis kes järgis Pätsi riigipööret mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. Leedu 1920. Vasaktsentristlik valitsus, parempoolsed tegid riigipöörde, võimule tuli Antanas Smetona, pingelised suhted Poola ja Saksamaaga. Diktatuuri kehtestamine- K.Päts- Eesti riigivanem Vapsid- vabadussõjalased Eestis Vaikiv ajastu- erakonnad keelatud autoritaarnereziim Lapua liikumine- rahvuslikparempoolne liikumine Soomes K. Ulmanis- Läti peaminister A.Smetona- Leedu president Vilniuse probleem- Vilnius okupeeriti Poola poolt 6. Eluolu ja kultuur 1920.-1930. aastatel.
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Viisaastaku plaanid. Sundkollektiviseerimine. Suur terror. 1934. Senini vaid talupoegade vastu, siis aga ka kompartei, julgeolekuorganite jms vastu. Loodi GULAG. Sunnitöölaagrid. Soome. Lapua liikumine vastukaaluks kommunistidele vist. Edukad. Poola. Jozef Pilsudski laskis okupeerida Vilniuse. 1926. riigipöörde tegi, kuulutas end peaministriks ja kehtestas sanatsioonireziimi. (tervendamine). Lätis oli alates 1934. peaministriks Karlis Ulmanis, Leedus Antanas Smetona. Balfourdi deklaratsioon maailmasõja ajal lubasid inglased juutidele nende rahvusliku kodu taastamist. India. Jawaharlal Nehru. Mohandas Gandhi -> Mahatma. (suurhing). Iseseisvuse saavutamine vägivallatul teel. Hiina. Sun Yatsen asus riiki ühendama, oli rahvuslik kodanike jõudude liider. Tema erakond Guomindang. Tema tööd jätkas Chiang Kaishek. Kantoni valitsust toetanud kommunistid lõid lahku ja kuulutasid välja Hiina Nõukogude Vabariigi. 1935. võimule Mao Zedong. Kultuur.
11.1922 · August 1922 · Sveitsi järgi · Lisaklausel · Võeti mitmete veebruaris riikide järgi 1922 · Prantsusmaa järgi DIKTAATORID KONSTANTIN KARLIS ULMANIS ANTANAS PÄTS president SMETONA peale riigivanem/president 1934 40 riigipööret 1934 40 Puudus parlament ja 1926 40 Ainupartei puudus partei (riigipööre toimus parempoolsed vasakpoolsete vastu) Laiapõhjaline valitsus BALTI RIIKIDE AJALUGU 6
deklareeriti ka liidusuhteid Saksamaaga. Koostati rahvuskogu Dariba. Oktoobris ja detsembris käisid Dariba esindajad rootsis ja Sveitsis kus kohtuti nii Venemaa ja USA leedulastega, kes tunnustasid Daribat ja iseseisva Leedu otsuse heaks. Novembris tulid Venemaal võimule enamlased 20. oktoobril võttis Dariba vastu deklaratsiooni Vene riigist lahku löömise kohta. Küll polnud aga ka Daribas ühtsust, sest Smetona pooldas koostööd Saksamaaga aga sotsiaaldemokraadid mitte. 19. detsember 1917 teatas vastavalt saavutatud kokkuleppele Saksamaaga Leedu iseseisvusest. Küll aga see akt vähendas dariba populaarsust rahva hulgas, sest iseseisvus kuulutati Saksamaa tingimustel ja piirides. Seetõttu asus Smetona esimehe kohalt tagasi ja taastati Dariba ühtsus. 16. veebruar 1918 Leedu iseseisvuse välja kuulutamine, kus juba puudusid viited ja seosed Saksamaaga.
Saksamaa müüs kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga NSVL ka Leedu, saades selle eest vastutasuks osa algul NSVL mõjusfääri kuulunud Poola territooriumi. Baltikumi okupeerimine 14 juunil 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Leedu VB, nõudes luba Punaarmee Täiendavate üksuste sissemarsiks ning ,,ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist. Leedu võttis NSVL tingimused vastu ning 15. juunil 1940 Leedu okupeeriti ning Leedu president Smetona põgenes Saksamaale 16. juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile. Eestilt nõuti 100 000 punaväelase sisselaskmist ning Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Mõlemad ei näinud sellest väljapääsu ning oli nõus. Punavägi võttis oma kontrolli alla lennuväljad, sadamad, raudteejaamad, postkontorid ja omavalitsused. 17. juunist 1940 olid Balti riigid okupeeritud ja kaotanud iseseisva riigi tunnused Talvesõda
1922 sai Läti endale põhiseaduse. Parlamendiks oli Seim, saja liikmega. Oli ka presidendi ametikoht. Palju parteisid. 1920ndatel aastatel oli Lätis 17 valitsust. Majanduskriis ajal aktiviseerusid kommunistid ja fasistid. 1934 - Ulmanis ja Baladis tegid riigipöörde. 1936 Ulamanis sai Läti presidendiks. 2.16.2 LEEDU Märts 1915 - sakslased okupeerivad Leedu. Sealsetest organisatsioonidest lubasid okupeeriad töötada ainult põgenike abistamise komiteel, mille etteotsa asus Antonas Smetona (õppis 24 Peterburis juurat sajandi alguses, osales 1905. aasta revolutsioonis, asutas Parempoolse rahvuslaste partei). Saksamaa poliitika Leedu suhtes erinees Eesti ja Läti omast. Sakslased kartsid, et Leedu astub liitu Poolaga ja taastatakse Leedu-Poola suurriik. Selle takistamiseks tegid sakslased soodustusi ja järeleandmisi Leedu iseseisvuslastele. September 1917 - Vilnjuses valiti Leedu Rahvus Nõukogu, mida juhtis Smetona. 16.02
vähendamaks poola mõjusid); veebruaris 1918 kuulutati välja iseseisev Leedu, 1918. aasta suvel Württembergi dünastiast pärit prints Wilhelm Leedu kuningaks (ei asunud valitsema); detsembris 1918 algas sõda Nõukogude Venemaaga, võideti; 1919. võideldi Bermondt-Avalovi vägedega, võideti; 1920. kaotati pärast lahinguid Poola vägedega Vilniuse piirkond; 1923. annekteeriti Klaipeda piirkond; 1926. aastal riigipööre, Antanas Smetona haarab võimu, opositsioon surutakse maha, Smetona valitseb diktaatorina kuni 1940. aastani; pidevad territoriaalsed tülid Poolaga; 1939. aastal loovutas Klaipeda Kolmandale Reichile; 1939. aastal sai Nõukogude Liidult baaside sisselubamise eest Vilniuse; 1940. annekteeritakse Nõukogude Liitu; 1941-1944 Kolmanda Reichi okupatsioon; 1944-1988 Nõukogude Liidu koosseisus; idabloki lagunemise ajal tegutseb Sajudis, taotleb
2. võimu tugisambaks SS, juhtis Himmler 3. SS-ile allus salapolitsei e Gestapo · eesmärgiks Sm kiire taasrelvastamine ja Versailles' lepingust vabanemine: uued sõjatehased, uued teed--->tööpuuduse likvideerimine, elatustaseme tõus Autoritaarsed riigid: · esimesi Portugal: 1926 Gomes De Costa, 1932 peaminister Salazari, võimul üle 35 a · 1926 sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski · samal aastal Leedu, Smetona · 1924 Albaania, Ahmed Zogu · 1929 Jugoslaavia, kuningas Aleksander · 1932 Austria · 1934 Läti, Eesti, Bulgaaria · 1935 Kreeka, kindral Metaxas 1936 · 1938 Rumeenia, kuningas Carol 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal Olukord Vm-l pärast Kodusõda. Nõukogude Liidu loomine: · kehtestati diktatuur relvastatud riigipöördega · alates 1918 üheparteisüsteem
2. võimu tugisambaks SS, juhtis Himmler 3. SS-ile allus salapolitsei e Gestapo eesmärgiks Sm kiire taasrelvastamine ja Versailles' lepingust vabanemine: uued sõjatehased, uued teed--->tööpuuduse likvideerimine, elatustaseme tõus Autoritaarsed riigid: esimesi Portugal: 1926 Gomes De Costa, 1932 peaminister Salazari, võimul üle 35 a 1926 – sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski samal aastal Leedu, Smetona 1924 – Albaania, Ahmed Zogu 1929 – Jugoslaavia, kuningas Aleksander 1932 – Austria 1934 – Läti, Eesti, Bulgaaria 1935 – Kreeka, kindral Metaxas 1936 1938 – Rumeenia, kuningas Carol 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal Olukord Vm-l pärast Kodusõda. Nõukogude Liidu loomine: kehtestati diktatuur relvastatud riigipöördega alates 1918 üheparteisüsteem
Sakslaste kiire edu, mida Stalin ei olnud osanud ette näha, näitas, et kapitalistid ei jookse verest tühjaks. Enne kui Hitler veel midagi saavutab, on tarvis vähemalt MRP- ga lubatu teoks teha, on tarvis riigid NL-ga ühendada ja sovietiseerida. 14.juunil esitas Moskva Leedu valitsusele ultimaatumi, nõudes Punaarmee täiendavate väekoondiste sisse viimist Leedusse ja Leedu valitsuse välja vahetamist. Olukord oli lootusetu, abi polnud kuskilt saada, otsustati survele alistuda. President Smetona, kes oli lasuta alistumise vastane, põgenes Ida- Preisimaale, 15.juunil tulvasid Punaarmee koondised üle Leedu. 16. juunil oli järk Läti ja Eesti käes, said ka ultimaatumid, otsustasid alistuda, 17.juunil okupeeriti mõlemad riigid korraga. Järgnev hakkas toimuma ühesuguse sts järgi, kõigisse balti riikide pealinnadesse saadeti NL kõrged aukandjad, Eestisse tuli Andrei Ždanov, Riiga saadeti 30ndate suurte pol protsessidega endale nime