Mihhail Bakunin Mihhail Bakunin Mihhail Aleksandrovits Bakunin sündis 30.mai ja suri 1.juuli 1878 Bernis kus on ka tema haud Ta oli vene anarhist, revolutsionäär ja filosoof Teda peetakse sageli ka anarhismi isaks Tema anarhistliku teooria tuumaks on proletariaadi diktatuur ja riikluse kõikide vormide eitamine Lapsepõlv ja sõjaväeteenistus: Bakunin pärines vene põlisaadlist 14. a saadeti ta Peterburi sõjakooli ning peale seda teenis ta kuni 1835. a ohvitserina Minskis ja Hrondas Alates 1842. a elas Bakunin Berliinis, Pariisis, Brüsselis ja Sveitsis Pariisis ta tutvus Karl Marxi ja Pierre- Joseph Proudhoniga 1848. a võttis ta osa Slaavi kongressist Prahas, mis lõppes ülestõusuga. Vangipõli: 1849. a Dresdenis vallandunud vastuhakkamisel sattus Bakunin revolutsionääride etteotsa ja nende
Kas kohustuste täitmine teeb inimese vabaks? Mis on inimese kohus, selle saab kindlaks teha kategoorilise imperatiivi alusel, mis ütleb, et lähtuda tuleb sellisest motiivist, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik inimesed kui mõistuslikud olendid. Kant loetles selliseid kohuseid: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine, õnnelik olemine, ligimese armastamine. Mis on vabadus, sellele mõistele on hea definitsiooni andnud Mihhail Bakunin teaoses ,,Revolutsiooni katekismus", ,,Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vaba nõusoleku millelegi sellisele alluda."
töötab Eesti Draamateatris 1998. aastast 4. Praegu mängukavas Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja akvaviit Mihhail Bakunin – Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk Norman Bassett – Michael Cooney Rahauputus Rollid Eesti Draamateatris 1996 Betti Alver, Priit Pedajas Lugu valgest varesest (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 1997 Hannikas Madis Kõiv Peiarite õhtunäitus (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus) 1997 Pickering – Alan Jay Lerner, Frederick Loewe Minu veetlev leedi (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus)
kujutava kunsti kaudu. Eestis kujunes punk 1970. aastatel. Kuna punk on ideoloogiliselt ühiskondlike normide, võimu ja massikultuuri vastu, oli Eesti pungi kriitika peamiseks sihtmärgiks nõukogude kord. Ehkki tavaliselt piirdus noorte mässulisus väljakutsuva käitumise ja gräfititega, leidus punkarite hulgas ka veendunud anarhiste ja vabadusvõitlejaid. Levisid mitmesugused vaated: seksuaalne vabadus, patsifism. Tähtsad tegelased Mihhail Aleksandrovitš Bakunin(30. 05. 1814 – 01. 07. 1876) „Vabadus ilma sotsialismita on privileeg. Sotsialism ilma vabaduseta on türannia". "Minu vabaduse jaoks on oluline kõigi vabadus". Teda peetakse anarhismi isaks. Tähtsad tegelased vol.2 Pjotr Aleksejevitš Kropotkin(9. 12. 1842 – 8. 02. 1921) oli vene filosoof ja geograaf, anarhokomm unismi rajaja. Tänan kuulamast!!
Tegevus toimub ajavahemikul 1846 kuni 1852 Moskva lähistel mõisas, Saksamaal Salzbrunnis, Pariisis, Dresdenis ja Nizzas. "Laevahuku" keskne tegelane on Aleksandr Herzen, mõjukas vabamõtleja, toimetaja ja publitsist, kes elab pagulasena välismaal ja asutab Londonis vaba vene trükikoja ning annab välja almanahhi "Põhjanael" (Poljarnaja Zvezda) ning ajalehte "Tornikell" (Kolokol). Lisaks on teisigi ajaloolisi tegelasi, nagu Turgenev, Belinski, Bakunin, Marx jt. Tõsielusündmustele tuginev näidend on unistustest nii ühiskondlikest kui ka isiklikest ning hoolimata karidele jooksust ikkagi nende unistuste eest võitlemisest. See räägib väga hästi ajast, kus totalitaarne valitsus kõike kontrollib. Sellest räägib ka Aleksander Solzenitsõn oma ,,Gulagi Arhipelaagis" väga ilmekalt, kuigi aegade vahe on umbes sada aastat.
ilmne kättesaamatus ning trükis mitteilmumine teeb raskeks sellele viitamise: seepärast viitan sellele ja kasutan seda - vaid äärmisel vajadusel). Ka on Hasso Krull avaldanud trükis anarhismi kaasaegset relevantsusust selgitavad artikleid ning samuti tõlkeid. Inglise keeles on materjale ohtramalt, seda tänu Interneti kaudu materjalide leidmise võimalusele: sealt on võimalik leida mitmete vanemate anarhismiteoreetikute olulisemad teosed: Kropotkin, Godwin, Bakunin, Proudhon, Tolstoi, Stirner, Rüdiger, Fourier, kui nimetada vanemaid teoreetikuid [Parim kollektsioon anarhistide töist on aadressil: http://www.pitzer.edu/~dward/ Anarchist_Archives/archivehome.html ]. Antud töö mahu tõttu piirdun siiski suuresti eestikeelse materjaliga. Anarhism kui kriitika Anarhistlik kriitika näitab esmalt, et kaasaegne ühiskonnakord põhineb eeldusel, et inimene on loomult halb: sellest räägib Hobbes oma "Leviathanis"; sarnaselt väitsid
sajandil - kas müüt või tegelikkus? ,,Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vaba nõusoleku millelegi sellisele alluda." Mihhail Bakunin Mida mõeldakse sõna ,,vabaduse" all võib arutleda tundide kaupa, kuid on 21. sajandi inimese vabadusteks peetakse: sõnavabadus, valiku vabadus, usu vabadus. Samas vabaduste all võib mõelda ka kohustusi ja õigusi. Nende piirjooned on väga ähmased. Küsimus seisnebki selles, kas inimese vabadus 21. sajandil on müüt või tegelikkus. Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni.
Lk. 131 Uuendused kaevanduse osas Lk. 137 Vulkaan Lk. 153 Etienne juhiks, edu Lk. 156 Kriis kaevanduses, langus (MASU) Lk. 160 Kaevanduse kuulutus(kuidas edasi) Lk. 162 Kabineti kirjeldus Lk. 166 inimesed jooksevad varingu eest... .. .õnnetus Lk. 176 Hennebeau sünd ja elulugu Lk. 190 mingid läbirääkimised (kellegi vahel?)(Maheu ja selle Etienne vahel vist) Lk. 198 streik jätkub Lk. 200 Etienne on endiselt juht! Lk. 211-212 Karl Marxi idee Lk. 214 teooria hävitusest Bakunin Lk. 218 Plucharti koosolek Lk. 219 juhtimise lõpp Lk. 220 arvamus streikidest Pluchart Lk. 223 ikka elu halb Lk. 225 Mouqutte sebib Etienne, rõõmsad kõlakad kompanii kohta Lk. 230 Vanaisal oli reuma, kõik teised ka väga haiged Lk. 235 Jeanlin koos Beberti, Lydie ja Requillartiga saaki varitsemas Lk. 236 röövimine Lk. 239 Etienne järgneb Jeanlinile Lk. 264 Deneulin peab kõnet Lk. 265 läheb edasi, inimene ei või enda elu ohtu seada(mingi kamm Chavaliga) Lk. 267 Nõlva kirjeldus Lk
rõhumist ning ebavõrdsust ja viletsust. Olles vabastanud rõhumisinstitutsioonide hävitamisega ühe indiviidi, vabastab anarhist paratamatult kõik. "Olla isiklikult vaba tähendab seda, et ükski sotsiaalses keskkonnas elav inimene ei alluta oma mõtet või tahet mingile võimule, vaid allub enese mõistusele ja õiglustundele...ei allu ühelegi teisele seadusele peale selle, milleni jõuab tema enda südametunnistus." (Bakunin) [Akadeemia 1994 nr 3 ] Usun, et anarhismil on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Anarhistid tahaksid, et kõik inimesed oleksid võrdsed, neile ei meeldi, et eksisteerib koos nii rikkus kui ka vaesus. Samuti ei meeldi neile, et eksisteerib riik. Üldiselt ma siiski arvan, et riik ja valitsus peaksid olemas olema. Kodanikud valivad ju selle partei, kes neile rohkem meelepärasem on, seega võimule ei saa kõige jubedamad. Ilma valitsuseta ja riigita valitseks siiski korralagedus
2012 Patsy – Enda Walsh Uus elektriline tantsusaal 2002 Norman Bassett – Michael Cooney Rahauputus 2012 staabikapten; Peep; Eller – Andrus Kivirähk 2002 Johanan Tsingerboi – Hanoch Levin Kummikauplejad I Kevadine Luts 2003 Davey – M. McDonagh Inishmore´i leitnant 2013 Mihhail Bakunin – Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk 2004 Skvaier Frederick Fairlie – Wilkie Collins Naine valges 2013 Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja akvaviit 2004 Capuletti, Julia isa – William Shakespeare´i sõnadel 2013 Ahto – Mika Keränen Vana roosa maja Julia 2014 Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla
puudumine. " Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vabanõusoleku millelegi sellisele alluda " (Mihhail Bakunin, "Revolutsiooni katekismus", 1865 ) Tekib küsimus, mis on tahtevabadus ja kas sellisel juhul on alati võimalik käituda vastavalt tahtmisel ? Tahtevabaduse põhimõttel peaks olema igal inimesel võimalik valida oma tahtmisi. Ka tahtmised on piiritletud, alustades pärilikkusest ja lõpetades ühiskonnaga, kus inimene viibib. Igal ühel on välja kujunenud väärtushinnangud, mille alusel tehakse vastavaid valikuid ja otsuseid. Igal sündmusel on põhjus ja just tänu sellele teab
"Lendav Hollandlale" ja "Tannhäuser". Wagnerite peatumise Dresdenis lõpetas Richardi kaasalöömine vasakpoolses poliitikas. Rahvuslik liikumine kogus jõudu iseseisvates Saksa Osariikides kutsudes üles konstitutsioonilist vabadust ning teiste saksa vürstiriikide liitumist üheks suureks riigiks. Richard Wagner mängis selles liikumises innukat rolli temal käisid külas inimesed nagu August Röckel (toimetas vasakpoolsete lehte "Volksblätter") ning Venemaa anarhist Mikhail Bakunin. Laialt levinud rahulolematus Saksimaa riigikogu vastu jõudis tippu 1849. aasta aprillis, kui Kuningas Frederick Augustus II tühistas riiguvolikogu ning lükkas tagasi uue põhiseaduse, mille rahvas oli talle peale surunud. Puhkes Mai Ülestõus, kus Wagner mängis väikest rolli. See revolutsioon suruti koheselt maha Saksi- ning Preisimaa sõdurite poolt ning volitati revolutsionääride arrestimine. Wagner pidi põgenema algselt Pariisi ning sealt edasi Zürichi
vaadetega? Kas ühiskond oleks suuteline omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima selline riigivorm nagu anarhia? Anarhia võimalikkus meis endis ning ühiskonnas kas see võib olla tõesti võimalik? Anarhism on mitmeti mõistetav seda nii teoreetilisest kui elluviidavast vaatepunktist. Ka kõige tuntumatele anarhistliku liikumise pooldajate (Proudhon, Kropotkin, Stirner ja Bakunin) vahel on osaks saanud terav vastuolulisus, mille kutsuvad esile nende erinevad maailmakäsitlused. Tavaelus saab seda vaid filosoofiliselt oletada, missugune oleks meie elu anarhismi vaimus. See võib tähendada ühele piiramatut vabadust, kus pole absoluutselt kohustusi, pole vaja ehk õppida, tööl käia ning muretseda materiaalse kindlustatuse pärast. Anarhismi peetakse kui vabandusena pidada lõpmatult revolutsiooni ,olles kõigi ja kõige vastu, mis parasjagu ei meeldi
Ühiskonna klassikoosseis sõltub selle teooria järgi ühiskondlik-majanduslikust formatsioonist milliseid eristati viis : 1)ürgorjanduslik kord. 2)orjandus 3)feodalism 4)kapitalism 5)sotsialism. Klassivõitluse teooria alusel õhutasid marksistid vihkamist ja klassivaneu.Klassivõitlus pidi viima proletariaadi dikatatuurile,eitasid demokraatlikku riigikorda,ülistasid vägivalda ja propageerisid harimata rahvakihtide valitsemist. Anarhism : Willam Godwin,Pierre Joseph Proudhon,Mihhail Bakunin Anarhistid väitsid,et riigi on loonud tugevad ja rikkad nõrkade ning vaeste vastu,mistõttu tuleb riik kaotada.Bakunini põhiseisukoha järgi oli ühiskonna hädade ja puuduste põhjus riik.Üksikisiku eneseteostus saavutatakse anarhistide arvates loova töö kaudu.Nad arvasdi et revolutsioon peab puhkeme stiihiliselt.Osa anarhiste kasutas võitlusmeetodina individuaalset terrorit riigipeade vastu. Internatsionaalid : George Odger 1864
Perekonnaliitu, kus vara on ühistatud ning kehtib üldine töökohustus. Kommunistlikku ühiskonda pidi juhtima filosoofiline meditsiin, füüsika ja mehaanika. Üleminekuteeks valis Weitling ülestõusu revolutsiooni algatamiseks, mille puhul jäi lootma kaltsakproletariaatidele. Anarhism Sai populaarseks 19. sajandi II poolel sotsialistlikus liikumises, eriti Lõuna-Euroopas ja Venemaal. Anarhism - võimu puudumine. Eeskäijateks on M.Bakunin, P.J.Proudhon ja W.Godwin. bakunin pidas hädade aluseks riiki, seega pooldas ta üksikisiku vabadust ilma käsutajateta. Kõik inimesed pidid töötama ning pidi kaotama pärismisõiguse, hüvesid tuli kulutatada vastavalt tööajale. Kasutati individuaalset terrorit valitsejate ja riigimeeste vastu. See anarhistlik terrorilaine tekitas aga nördimust Euroopa ja Ameerika ühiskonnas, kus levisid demokraatia ideed. Põhja- ja Kesk-Itaalia ühendamine
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS
Venemaa revolutsioonilise liikumise üks esimesi teoreetikuid oli Aleksandr Herzen (1812- 1870), kes suure osa oma elust (1847-1870) elas välismaal (Sveitsis,. Prantsusmaal, Londonis). Ta oponeeris keisrivõimule ja aristokraatiale, pooldas sotsialismi ja indiviidi õigusi, pidas iganenuks õigeusu kirikut. Äärmiselt mõjukas nii vene liberaalide kui radikaalide seas. Herzeni kaasaegne oli aadlisoost vene emigrant Mihhail Bakunin (1814-1876), kellest sai üks tuntumaid anarhismi teoreetikuid. Bakunin, Herzen ja paljud teised revolutsiooniliselt meelestatud rikkad vene noored olid ühtlasi kirjanikud, kirjanduskriitikud või poeedid ning omasid tihedaid sidemeid saksa ja prantsuse revolutsiooniteoreetikutega. Herzenist tugevasti mõjutatud oli radikaalne sotsialist Nikolai Tsernõsevski (1828-1889), kelle revolutsioonile kutsuv raamat ,,Mida teha?" (1863) kujunes üheks mõjukaimaks teoseks 19
Valitsemine on kahjulik. Võisid olla ka kommuunid, aga need pidid olema kordineeritud ilma igasuguse juhatuseta. Anarhistide teoreetikud William Godwin 1793. a ründas kapitalistlikku ühiskonda. Erinevalt paljudest teistest eitas vägivalda. Ühiskonda saab ümber korraldada ainult mõistuse järgi, mis tugineb õigustundele. Tema tütar on Frankensteini looja. Venelastel on samuti kaks kuulsat anarhisti Mihhail Bakunin ja Pjotr Kropotkin. Bakunin võttis osa 1848 a revolutsioonidest. Selle tulemusena sattus Pakunin vanglasse. Oli ka siberis, kust põgenes. SBs hakkas oma anarhistlikke vaateid propageerima. 1864. võttis esimesest internatsionaalist osa. Konflikt tekkis Marxiga, sest marx pidas õigeks, et kõikide riikide töölisparteisid peab juhtimina tsentraliseeritult. Bakunin suri samuti vaesuses Genfis 1876. Kropotkin samuti kõrgaadli peres sündinud. Kirjutas pr revolutsioonist, kus ta näitas
ning punkarid olid need alamklassi omad, kelle pillimäng ja teistsugune elu ei sobinud võimukandjatele algusest peale. 5 1.1 Anarhia Mõned punkarid ei kujuta ette punkultuuri ilma anarhiata. Sest just anarhia on koondnimetuseks nende protestile ja mässumeelsusele. Sõna on tulnud kreeka keelest (anarchia) mis tähendab võimuvabat, ilma valitsemiseta elukorraldust. Maailma kuulsamaid anarhiste on Max Stirner, Mihhail Bakunin, kes on ka ühed anarhia alustalade loojaid. Esmalt toon näiteid kuidas on inimesed tõlgendanud anarhiat. Velikije Luki kitarrist Ivar Kont kirjutas mulle antud intervjuus, et Tema tänase hetkega pungi ja anarhia vahele võrdlusmärki ei tõmbaks, punk on Tema jaoks rohkem muusika ja anarhia sellisena ei oma Tema jaoks väärtust, see on rohkem selline sinisilmne loba.(Lisa 4) Hasso Krull:"Kõikidest mõistetest, mida anarhiaga seostatakse, on mäss kõige tavalisemaid:
revideerida; nende meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järkjärguliste reformidega 2. Vene enamlased ehk bolsevikud eesotsas Vladimis Uljanov (Lenin); ainus tee sotsialismile on vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine 3. Tsentristlik suund eesotsas Karl Kautsy; tsentristid proovid leida keskteed kahe eelmise suuna vahel, enamlased ründasid neid selle eest teravalt 4. Anarhia eesotsas Mihhail Bakunin; anarhistide arust tuli kodanlik kord kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid nad ei pooldanud diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele Populaarsemaks muutus sõja ülistamine väljapääsu igavast ning tühisest argipäevast nähti kõike purustavas ning puhastavas võitluses
*) Klassivaen allutatud klass võitleb pidevalt ülemiste klasside vastu; *) Kodanluse kukutamine ja proletariaadi võim/diktaktuur; *) Eraomandi puudumine ehk ühisomand + klassideta ühiskond; *) Demokraatliku riigikorra eitamine; *) Vaenulik suhtumine religiooni; *) Sallimatus teisitimõtlejate suhtes; *) Rahvus on ebaoluline, oluline on võrdsus kõigi vahel; *) Vägivalla eelistamine. -) Anarhism looja Mihhail Bakunin üritati ellu viia Venemaal, Itaalias ja mujal, kus oli palju ühiskonna heidikuid: *) Individuaalne terror; *) Stiihiline ehk ilma ettevalmistuseta revolutsioon; *) Eesmärk kaotada riik (ja teised võimuorganid) ning asendada see vabatahtliku koostööga; *) Täielik vabadus; *) Pärimisõiguse kaotamine; *) Töö tegemise ülistamine; *) Raske saavutada, sest vajab kõigi inimeste koostööd, kuid inimestel on erinevad vaated
objektiivsust. Keskseks tegelaseks on nimitegelane Rudin, kes on 35-aastane mees. Ta on õppinud Moskva ülikoolis filosoofiat ja hiljem täiendanud ennast Sm-l. Tegevus algab 40ndate aastate alguses. See on oluline. Tegevus lõppeb 1848. aasta 26. juunil. Sel kuupäeval tapetakse Rudin Pr revolutsioonis barrikaadidel. Rudin on Turgenevi jaoks tüüp, üldistatud kuju. Rudin on intellektuaal. T pooldab romaanis Hegeli vaateid. Olulised on prototüübid. Tähtsamaks prototüübiks on Mihhail Bakunin. Ta kuulus filosoofilistesse ringidesse, ta tundis Hegelit suurepäraselt. 1842. aastal lahkus ta Vm-lt ning hakkas propageerima rev-i vajalikkust ja võimalikkust Vm-l. Ta võttis osa Pr revolutsioonist kui agitaator. Lõpuks ta vahistati ja anti üle Austria ja seejärel Vene võimudele. Temast sai väga tuntud anarhismiteoreetik. Rudin suudab oma kaasvestlejaid suurepäraselt veenda. Rudini kujus on palju autori irooniat. Rudin oli kirglik intellektuaal ja uskus oma ideid siiralt
Inimestele lubati isikupuutumatust. Lubati laiendada valmisõigust. Lubarti kokku kutsuda riigi duuma (parlament). Saadi õigus õiguse moodustada ühinguid. Venemeel olid poliitilised parteid: Kadettide ja Oktobristide Partei. (Loodi 1905.) Oktobristid pooldasid konstitutsioonilist monarhiat. Kadetid konstitutsioonilist demokraatiat. Sotsiaaldemokraadid - juht Plehhanov. Lõhenesid 1903 kaheks: Bolsevikud - enamlased. Mensevikud - vähemlased. Anarhistid - juht Bakunin. Mustsada liikumine - tsaari võimu ägedad toetajad. Koosnes põhiliselt asotsiaalidest ehk lumopenproletariaadist. Korraldasid linnade tänavatel pogromme revolutsionääridel. Detsember. Toimusid relvastatud ülestõusud mõnedes Vene linnades (Nt Moskvas). 1906 - tegevust alustasid karistus salgad. Nad karistasid kahel moodusel: ihunuhtlus või surm. Tulemus: revolutsioon sai lüüa. Loodi parteid. Rahvas sai esimesed poliitilise võitluse kogemused.
annaabi.ee 
