ndate lõpul II uuendusmeelsed kommunistid alustasid ettevaatlike reformide ning sõnavabaduse järk-järgulise laiendamisega, esimeste vabade valimiste toimudes kaotasid kommunistid senise võimumonopoli, moodustatakse mittekommunistlikud valitsused, mis alustasid laiaulatuslikke reforme demokraatia taastamiseks ning üleminekuks seniselt plaani- ja käsumajanduselt turumajandusele. Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa DV-s ja Saksamaade ühendamine I • Samal ajal kui teistes Ida-Euroopa riikides algas 1980-ndate teisel poolel vaikselt demokratiseerimisprotsess, ei juhtunud SDV- s esialgu midagi. Samas suurenes majanduslangus ja taas hakkas kasvama põgenikevool läände, mis majanduslangust veelgi süvendas (oskustöölised / insenertehniline kaader lasi jalga). • 1989. a sügisel algas seda kiirem sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine:
tagajärjel kehtestati sõjaseisukord 1980ndate alguses. Kiriku tähtsus suurenes. Õhus oli ka Katõni massimõrva probleem. Aprillis 1989 legaliseeriti ,,solidaarsus", korraldati majandusreforme ning taastati katoliku kiriku staatus. Juunis 1989 toimusid valimised, mis olid 50% vabad. Kaotati kommunistlike parteide osa ühiskonnas ning taastati sõjaeelne sümboolika. Punaarmee lahkus Poolast ning toimus hinnatõus seoses tuumamajanduse ümberminekuga. Saksamaade ühinemine Saksamaade ühinemine toimus 3. okt. 1990. Enne seda toimus Austira-Ungari piiri avanemine. SDVs toimusid meeleavaldused valitseva rezsiimi vastu. Ametist astus tagasi Honecker. 9.nov 1989 toimus ka Berliini müürist läbimurdmine. Ühinemine toimus 2+4 plaani alusel. Selle plaani järgi jõudsid kokkuleppele sakslased omavahel ja alles siis kooskõlastavad võitjatega selle. Veebruaris algasid läbirääkimised majandusliku ühinemise üle, mille kokkuvõtteks loodi majandus-, sotsiaal-
lagunemiseni; erinevalt Tšehhoslovakkiast toimus see vägivallaga: Sloveenia, Horvaatia ja Bosnia läksid mittekommunistliku valitsuse alla ja katkestasid 1990-1991.a.suhted senise Jugoslaavia juhtosa-Serbia ning sealse kommunistliku diktaatori S.Miloševičiga, kes riigi kooshoidmiseks alustas pikka ja ohvriterohket konflikti (millesse sekkusid ka ÜRO rahuvalveväed, ent suhteliselt tulutult). 4. Saksa DV- Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa DV-s ja Saksamaade ühendamine (1990): • Samal ajal kui teistes Ida-Euroopa riikides algas 1980-ndate teisel poolel vaikselt demokratiseerimisprotsess, ei juhtunud SDV-s esialgu midagi. • 1989.a. sügisel algas seda kiirem sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine: alustati demonstratsioone demokraatia taastamiseks SDV juhkonna katsed rahva rahulolematuse kasvu veidigi pidurdada läbi lubaduse alustada reforme jäid lootusetult hiljaks
Arvan, et Inglismaal õnnestus demokraatia säilitada kuna neil oli seda olnud juba rohkem kui 2 sajandit. Inglismaa sisepoliitika ei olnud niivõrd kirju kui teistel suurtel Euroopa riikidel(näiteks Saksamaa). Üldiselt vaadates käsitletud riike, siis olen arvamusel, et Prantsusmaal ja Inglismaal läks vähekene kergemini ja nad olid ka paremal tasemel oma eluga. Nende poliitika ei olnud nii segane ja enam-jaolt oli see ka demokraatlik. Venemaade ja Saksamaade probleem oli see, et nad tahtsid liiga palju saavutada või vallutada. "Suur tükk ajab suu lõhki" - nagu juba vanasõna selline on.
1981-89 R.Reagan VP reaganoomika, monetarism majanduses, inflatsiooni pidurdamine, sotsiaalprogrammide piiramine, saatis sõjaväe Grenada saarele, suhete jahenemine 1984 eriti NSVL-ga 1989-93 G.H.W.Bush VP Lahesõda, külma sõja lõpp, kommunismi kokkuvarisemine, Saksamaade taasühinemine, Eesti taasiseseisvumine 1993-01 B.Clinton DP väga edukas majanduspoliitika, USA oma võimsuse tipul 2001-09 G.W.Bush VP 11.09.01 terrorirünnak, USA vägede viimine Iraaki ja Afganistani Keinsism on suund majandusteaduses, mis lähtub eeldusest, et kapitalistlik majandus ei ole
¤avalikustamine e. glasnost ¤kultuurisvääri vaimne vabanemine ¤tsensuurialade nõrgenemine ¤stalinismi ja neostalinismi kriitika ¤ajaloo valgete laikude täitmine ¤tähtsaks muutus meedia roll avaliku arvamuse kujudamisel ¤rahvusküsimus esilekerkimine ¤represseeritud rahvaste õigeksmõistmine Välispoliitika: ¤uutmoodi mõtlemine ja initsiatiiv relvastusalasteks läbirääkimisteks ¤regionaalsetest konfliktidest lõrvalejäämine ¤sotsialismisüsteemi kokkuvarisemine ¤Saksamaade ühinemine 1990. sügisel ¤Külm sõda kuulutati lõppenuks
.. · Sotsiaalne turumajandus (vabadus ettevõtteid rajada, tugev sotsiaalpoliitika · Saksamaa saavutab kiireima majanduskasvu · Suur langus (70ndate kriis) kasvutempo ei ole enam nii kiire · Võimule tulevad sotsiaaldemokraadid (ei suuda kriisi ületada) · 80ndatel majandustõus Välispoliitika: · Kuni 69nda aastani kristlikud demokraadid ei tunnistanud SDV · Kui võimule tulevad sotsiaaldemokraadid suhted tihenevad Nt. Poola ja NSV-liiduga · Saksamaade ühinemine 90ndatel Nõukogude Liidu nõrgenemisel · Saksamaa ja Prantsusmaa Euroopa Liidu algatajad/alustajad USA Valitsemine: · Demokraatlik vabariik · Täidesaatevvõimpresident · Seadusandlik võim kongress (esindajate koda ja senat) · Kaks peamist parteid vabariiklased ja demokraadid · Maailma stabiilsuse eest vastutav üliriik Sisepoliitika:
Raketitööstus: - Algas NSV Liidu Sputnikuga (1957) - Lõpes USA kosmonaudi Neil Armstrongi kuule astumisega (1969) Võisteldi tuumarelvade, viiruste ja gaaside/mürkide valmistamises Tagajärjed: - Tuumakatsetused ökoloogilised ja eetilised probleemid Pinge lõdvendus 1970-ndad USA maine vähenemine maailmas tänu Vietnami sõjale Relvakulud kasvasid liiga suureks Liiga palju tuumarelvi Saksamaade leppimine Koostöö kosmoses Suhete paranemine USA ja Hiina vahel Tuumarelvade leviku tõkestamise leping USA ja NSV Liidu kokkulepe relvastuse piiramise kohta Afganistani sõda 1979-1989 1979 tungisid NSV Liidu väed Afganistani See näitas, et NSV Liit pole oma välispoliitikat muutnud Mitmeaastane sõda ei toonud NSV Liidule edu USA surus NSV Liidule peale uue võidurelvastumise NSV Liit mõistis, et vajab uuendusi ning ei suuda
KÜLM SÕDA(1945-1989) Põhjus: Kahe vastandliku leeri kujunemine. · Külm sõda- ei toimu reaalne sõjategevus, vaid vastaseid survestatakse propaganda ja vastase luurega. Vastandlike sõjaliste blokaadide moodustamine ning võidurelvastumine. Lõpp: Külma sõja lõpuks võib pidada 1980-1990 aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. Osapooled: 1. NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid: · Ida-Euroopas : Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia ja Albaania · Aasias: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam · Ameerikas: Kuuba · Aafrika 2. USA ja teised turumajanduslikud riigid ( Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV, jne) MÕISTED: · Esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid
kommunistid ei loobunud ning demokraatiat nõudvate noorte ja üliõpilaste rahumeelne demonstratsioon Taevase Rahu väljakul Pekingi kesklinnas suruti veriselt maha(1989). Ka hiljem on igasugune teisitimõtlemine Hiinas maha surutud (nagu on tehtud ka Põhja-Koreas; Kuubas ja Vietnami RDV-s, kus kommusistlik reziim on tänapäevani säilinud. Peep Reimer 4. Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa DV-s ja Saksamaade ühendamine (1990): · Samal ajal kui teistes Ida-Euroopa riikides algas 1980-ndate teisel poolel vaikselt demokratiseerimisprotsess, ei juhtunud SDV-s esialgu midagi. Samas suurenes majanduslangus ja taas hakkas kasvama põgenikevool läände, mis majanduslangust veelgi süvendas (oskustöölised / insenertehniline kaader lasi jalga). · 1989.a. sügisel algas seda kiirem sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine: alustati demonstratsioone demokraatia taastamiseks
gaaside/mürkide valmistamises. II MS lõppedes ei jäänud relvatehased seisma. Tööd hakkas neile andma kujunev külm sõda.kartes sõjalises mõttes vastasele alla jääda, täiustasid mõlemad pooled pidevalt oma sõjatehnikat. 1949 sai ka NSVL aatompommi. 1953-54 katsetasid NSVL ja USA esimesi vesinikupomme PINGELÕDVENDUS 1970-NDAD USA maine vähenemine maailmas tänu Vietnami sõjale *Relvakulud kasvasid liiga suureks *Liiga palju tuumarelvi *Saksamaade leppimine *Koostöö kosmoses *Suhete paranemine USA ja Hiina vahel *Tuumarelvade leviku tõkestamise leping *USA ja NSV Liidu kokkulepe relvastuse piiramise kohta AFGANISTAANI SÕDA 1979-1989 1979 tungisid NSV Liidu väed Afganistani *See näitas, et NSV Liit pole oma välispoliitikat muutnud *Mitmeaastane sõda ei toonud NSV Liidule edu *USA surus NSV Liidule peale uue võidurelvastumise*NSV Liit mõistis, et vajab uuendusi
meretagused departemangud Réunion, Martinique, Guadeloupe ning Prantsuse Guajaana. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said endised EFTA riigid Iirimaa, Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitusid EMÜ-ga Fääri saared ning Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ- st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal toimunud Saksamaade ühinemise käigus laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007. aastal võeti Euroopa Liitu Rumeenia ja Bulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia ja Horvaatia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne Gruusias, Ukrainas, Serbias, Montenegros, Albaanias ning Bosnia ja Hertsegoviinas
liidulepingu väljatöötamine 1990- 1991 rahvusküsimuse esilekerkimise ootamatus represseeritud rahvaste rehabiliteerimine, 1990 Saksamaade ühinemine etnilised konfliktid 1991 NSVL lagunemine 1991-92 Jugoslaavia lagunemine 1991 Jeltsin VNFSV president 1991 19.-21.august puts 8.dets. NSVL laialisaatmine, asemele SRÜ
sekkumisega takistada püsis 38.ndal laiuskraadil Berliini Kriis(1958-1961) Põhjused Kulg Tagajärjed NSVL tahtis kehtestada NSVL ja Lääneliitlased olid Lääne-Berliin püsis kommunismi kogu valmis oma positiivse eraldiseisvana maailmas; LÄÄNE jõuga kaitsma lääneliitlaste kaitse all BERLIIN Saksamaade ei tohtinud olla erand ühinemiseni(1990) USA lääneliitlased ei olnud 1961-NSVL ehitas Lääne valmis sõjaväge välja Berliini ümber müüri, et viima rahvas ei läheks Läände KAKS SAKSA RIIKI Saksa Liitvabariik Saksa demokraatlik vabariik Lääneliitlaste heakskiidul rajatud NSVL heakskiidul rajatud riik, milles oli
aprillil 1975. 1976. aastal ühinesid Vietnami DV ja Lõuna-Vietnam ametlikult. Riik sai nimeks Vietnami Sotsialistlik Vabariik, pealinnaks jäi Hanoi (Põhja-V). Pingestusid Vietnami ja Hiina suhted. Algas tulevahetus Kambodza (hiinameelne) ja Vietnami piiril.1979. tungisid Vietnami väed Kambodzasse ja kukutasid sealse diktaatori Pol Pothi. Sellele vastas Hiina RV karistusoperatsioonidega Vietnami SV piiril. 28. Miks algas 60ndate lõpus Saksamaade lähenemine? Üldine pingelõdvendus maailmapoliitikas. 1966 tulid Lääne-Saksamaal võimule sotsialistid. Sotsialistide uue idapoliitika autoriks oli Willy Brandt (välisminister). Brandt teatas, et Sm loobub Hallsteini doktriinist. 1971. sõlmiti Lääne-Berliini leping USA Suurbritannia, NLi ja Prantsusmaa vahel: 29. Mis olid idalepingud? Miks oli oluline Oder-Neisse jõe joon?
· Andropovlik distsipliini juurutamine ja võitlus korruptsiooniga Iseloomusta NSVL välispoliitikat 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · Aktiivsed suhted lääneriikidega · Gorbatsov sai Nobeli rahupreemia · Relvastuse vähendamise leping · Lõpetab Afganistaanis sõja (toob väed välja) · Loobub Breznevi doktriinist · Sotsialismileer laguneb rahumeelselt · Lagunevad VLO, VMN · Saksamaade ühinemine · NSVL on muutumas tavaliseks riigiks · Desarmeerimine · Külma sõja lõpetamine Iseloomusta ,,sula" perioodi NSVL. (millal, milles seisnes, kes oli võimul, tagajärjed) · Võimul N. Hrustsov (1956 1964) · NLKP KK XX kongressil mõistetakse hukka Stalini isikukultus · Stalinismiohvrite rehabiliteerimine (nt küüditatute tagasipöördumine) · Terrori ja hirmu vähenemine, tekib optimism
tõstatamisse;rahvusküs:represseeritud rahvaste õigeksmõistmine,rahvusküsimuse esilekerkimine,etnilised konfliktid;igapäevaelu:defitsiit,üleminek talongidele,elamuehitusprogramm"Eluase 2000",programm ettevõtete abimajanditest,mis pidid kasvatama köögivilja;välispol:regionaalsetest konfliktidest kõrvalejäämine,desarmeerimise algatamine,initsiatiiv Külma sõja lõpetamiseks,sotsialismisüsteemi demokratiseerumine&kokkuvarisemine,Saksamaade ühinemine,E.swardnadze SULA 1953-64,liider: Nikita Hrustsov;pol:riigiaparaadi reorganiseerimine,lahtiühtlemine stalinistlikust pärandist(1956),parteivastase grupi võimult tõrjumine,sisevõitlus partei juhtkonnas,sõjaväe-ja julgeolekuorganite mõju vähendamine,isikukultuse hukkamõistmine,L.Beria,G.Malenkov;maj:ulaatuslikud maj.reformid,uudismaade ülesharimine,sunniviisiline maisikasvatus,sõjaliste kulutuste vähendamine,GULAG-i süsteemi lagumine,rahareform,G
1952 Egiptuses võimule G. A. Nasser 1956 Egiptusest ainuparteiline sotsialistlik islamiriik 26. juuli Suessi kanali riigistamine Suessi kriis II 29. okt Iisraeli sissetung 31. okt Inglismaa ja Prantsusmaa pommitavad Egiptust 5. nov dessant 6. nov vaherahu Suessi kriis III 1958 Egiptus Suessi ametlik omanik 1958-61 Ühendatud Araabia Vabariik Nasser 1964-1970 Mitteühinemisliiga peasekretär 1957 Eisenhoweri doktriin Berliini kriis 1955 Saksamaade iseseisvumine Hallsteini doktriin 1958 NSVL nõuab Lääne-Berliini ühendamist SDV-ga 13. aug 1961 Berliini müür Kuuba kriis I 1. jaan 1959 Kuubas võimule F. Castro maareform, tootmiskooperatiivid jaan 1961 USA katkestas Kuubaga diplomaatilised sidemed 1961 Kuuba ainuparteiliseks apr Castro vastaste purustamine Sigade Lahes Kuuba kriis II 1962 NSVL kekmaaraketid Kuubale 22. okt USA poolne karantiin Kuuba ümber 28. okt NSVL teatas rakettide äraviimisest 20
pidanud 1953-55, siis aga kommunistide poolt lahti lastud. Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. 11.Pingelõdvenduspoliitika. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine 1975 Helsingis. Saksamaade leppimised ja Halsteini donktriinist loobumine. NSV Liidu ja USA suhted 70ndatel. Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a
Vastuseks sellele blokeeris NL sõjaväega kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiga sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid avasid selle vastukaaluks õhusilla LääneBerliiniga, mida NL ei julgenud sõjahirmus takistada. × NATO asutamine (1949) USA, Kanada, Island, UK, Belgia, Holland, Norra, Luxemburg, Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Taani × Saksamaade lõhenemine (1949) Läänetsoon ja idatsoon. Riik jagunes kahe poliitilise süsteemi vahel. Idas loodi Saksa DV ja läänes Saksa LV. × IndoHiina sõda (19461954) Vietnamis sõdisid Vietnami DV ja Prantsusmaa. Lõppes Prantsusmaa kapituleerumisega. Vietnam jagati 17. Laiuskraadi mööda kaheks. Üks pool jäi Vietnami DVle ja teine Vietnami Vabariigile.
60-70ndad Pr-keelne nimetus Detente. 60ndate alguseks Lääneriikide mõjuvõimu enam polnud. Otsiti koostööd kommunismiga (Punase impeeriumiga). Prantsusmaa Charles de Gaulle sai peaministsiks ja presidendiks, diktaatorlik valitseja. Oli USA vastu. 1966 lahkub Pr NATOst sõjalisest aliantsist (ei puutu kokku sõjaväega), muidu jääb NATOsse. NKL, Breznev kutsub Gaulle endale külla, sellest said mõlemad kasu. Pingelõdvendus väljendus · Saksamaade leppimine 1955-66 Hallsteini doktriin- Saksade vahelised suhted külmutatud. W. Brandt- idapoliitika, saab SLV peaministriks valimistel. NKLile see meeldis. Idalepingud-Lääne-Saksa ennem Lääne-Poola piiri ei tunnistanud, lepingutega tunnistas. See parandas suhteid NKLi ja L-S vahel. Transpordi lepingud- Lääne-Berliin sai rahvusvaheliseks üksuseks, ent esindab seda L- S. 1972 mõlemas Saksad tunnustavad üksteist diplomaatiliselt
parandama. Tihenesid otsekontaktid mõlema üliriigi juhi vahel. Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid. Nõukogude Liit asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida- Euroopast. Loobuti nn Brežnevi doktriinist. 1989.a. kukkusid kokku NSVL nukurežiimid Ida-Euroopas. 1990.a. ühines Saksamaa. Formaalselt kuulutati külm sõda lõppenuks 1990.a. OSCE poolt, seoses sotsialismileeri kadumisega Euroopas (viimane sündmus: Saksamaade ühinemine). Samal aastal kirjutati Pariisis toimunud Euroopa riikide tippkohtumisel alla tavarelvastuse vähendamise leppele. Külma sõja lõpetas sisuliselt NSV Liidu kadumine maailmakaardilt 1991.a. Asemele ilmus 15 iseseisvat riiki Euroopas: Venemaa FV, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Moldova, Taga Kaukaasias: Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan; Aasias: Kasahstan, Kõrgõztan, Turkmenistan, Usbekistan, Tadzikistan Euroopa poliitiline kaart 1991. aasta augustist:
reziimiga riigi. 1989. aastal nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides. Kuid 1989. aasta detsembris vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud Ceausescu enam maha suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti kiirustades süüdi ja hukati koos võimuka naise Elenaga veel sama aasta lõpus. See oli kõige verisem kommunistliku reziimi taandumine Ida-Euroopas. BERLIINI MÜÜRI LANGEMINE,Saksamaade taasühinemine Ida-Saksamaa oli sotsialismileeri üks olulisemaid tugipunkte ja Berliini müür külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol. Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada. Kuid poliitilise muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid ka Ida-Saksamaal 1989. aasta sügisel ulatusliku massliikumise. Eriti mõjutas Saksa DV sisepoliitilist arengut
Hallsteini doktriin rakendamine - SLV on saksa rahva ainus esindaja. Kõiki riike, kes loovad diplomaatilised suhted SDV-ga käsitleti kui SLV vaenulikke ja nendega katkestati igasugused suhted. Erandiks oli NSV Liit. Peale Berliini müüri püstitamist 1961.a. läbikäimine Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel praktiliselt lakkas. · 1970-ndatel SDV tunnustamine: Sotsiaaldemokraatide (Willy Brandt, kes sai SLV uue idapoliitika ja Saksamaade leppimise eest 1971.a. Nobeli rahupreemia) võimule tulemisega muutus idapoliitika, sest vasaktsentristlikud sotsiaaldemokraadid suutsid paremini saavutada kontakti kommunistliku maailmaga: SLV hakkas sõlmima nn. idalepinguid: · 1970.a. leping Poola ja SLV vahel, millega lepingupooled lubasid loobuda vastastikku jõudu kasutamast ja tunnistati tingimusteta II maailmasõja järgseid piire Euroopas. · 1970.a. sõlmiti samasugune leping SLV ja NSV Liidu vahel (NB
Idablokis hakkasid tegutsema teisitimõtlejad. - Välispoliitiline kriis: Ei suudetud toime tulla võidurelvastumisega NSVL mõju langemisega hakkas maailmas tõusma USA ja Euroopa riikide mõju Gorbatsovi algatatud muutused ja reformid NSVL-s andsid eeskuju ka teistele Idabloki riikidele Loobuti Breznevi doktriinist. KÜLMA SÕJA LÕPP Kommunistliku süsteemine lagunemine Saksa DV-s ja Saksamaade ühendamine 1990 - Põgenikevool läände süvendas majanduskriisi - Demokraatia demonstratsioonid - 9.11.1989 Berliini müüri lammutamine - 1990.a. said mittekommunistid enamuse ka SDV valitsuses - Poola kartis, et ühinenud Saksamaa hakkab Poolale esitama territoriaalseid nõudmisi endiste IIMS eelsete alade tagastamiseks. - 1990.a. kaks Saksamaad ühinesid; ühinenud Saksamaast sai Euroopa mõjuvõimsaim majandusriik. NSVL lagunemine 1991
hoidis külma sõja aastatel ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (e pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus. Külma sõja lõpuks võib pidada 1980.-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. 1.3. Külma sõja osapooled: Külma sõja käigus kujunes välja bipolaarne (e kahepooluseline) maailm: NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Samas polnud Idabloki riigid alati
kaitsjana maailmas (näiteksvälja edukalt lõppenud Lahesõda Iraagi ja selle diktaatori S.Husseini vastu 1991.a.). 63* Külm sõda lõppes demokraatlike ning turumajanduslike riikide võiduga plaanimajanduslike diktatuuririikide üle, näidates viimaste ebamajanduslikkust ning sisemist nõrkust demokraatia puudumise tingimustes. Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa DV-s ja Saksamaade ühendamine (1990): 64* Samal ajal kui teistes Ida-Euroopa riikides algas 1980-ndate teisel poolel vaikselt demokratiseerimisprotsess, ei juhtunud SDV-s esialgu midagi. Samas suurenes majanduslangus ja taas hakkas kasvama põgenikevool läände, mis majanduslangust veelgi süvendas (oskustöölised / insenertehniline kaader lasi jalga). 65* 1989.a. sügisel algas seda kiirem sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine: 51* alustati demonstratsioone demokraatia taastamiseks
Kreeka liitumisele oldi vastu nii majanduslikult, kui ka poliitiliselt. Enamus siiski otsustas, et vahet pole ja võeti vastu. · 1986 Hispaania ja Portugali ühinemine Euroopa Ühendustega 3 · 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) uus hingamine, kõik hakkas muutuma. Esimene kord, kus kolme aluslepingut muudeti. · 1990 Saksamaade ühendamine - Gröönimaa astus 85 välja. · 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Koostöö õigus- ja siseküsimustes · 1994 Euroopa Majandusruumi lepingu (EEA) jõustumine (sõlmitud mais 1992; EU ja EFTA) · 1995 Austria, Soome ja Rootsi ühinemine Euroopa Liiduga
Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelõdvendusega ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus. Alguseks võib pidada Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külma sõja lõpuks võib pidada 1980.-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. Külma sõja käigus prooviti vastast edestada uute võimsate relvade tootmises e. võidurelvastumises, teiseks soovisid USA ja NSVL saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati oma mõjuvõimu laiendada Kolmandas Maailmas e. riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike ega ka kommunistlikku idablokki. 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti? Trumani doktriin
parandama. Tihenesid otsekontaktid mõlema üliriigi juhi vahel. Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid. Nõukogude Liit asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida- Euroopast. Loobuti nn Brežnevi doktriinist. 1989.a. kukkusid kokku NSVL nukurežiimid Ida-Euroopas. 1990.a. ühines Saksamaa. Formaalselt kuulutati külm sõda lõppenuks 1990.a. OSCE poolt, seoses sotsialismileeri kadumisega Euroopas (viimane sündmus: Saksamaade ühinemine). Samal aastal kirjutati Pariisis toimunud Euroopa riikide tippkohtumisel alla tavarelvastuse vähendamise leppele. Külma sõja lõpetas sisuliselt NSV Liidu kadumine maailmakaardilt 1991.a. Asemele ilmus 15 iseseisvat riiki Euroopas: Venemaa FV, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Moldova, Taga Kaukaasias: Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan; Aasias: Kasahstan, Kõrgõztan, Turkmenistan, Usbekistan, Tadzikistan Euroopa poliitiline kaart 1991. aasta augustist: VII
- Ühtne põllumajanduspoliitika b) Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamise leping 3. 1960 Euroopa vabakaubanduspiirkonna (EFTA) konventsioon 4. 1973 Ühendatud Kuningriigi, Taani ja Iirimaa ühinemine EÜ-ga 5. 1981 Kreeka ühinemine EÜ-ga 6. 1986 Hispaania ja Portugali ühinemine EÜ-ga 7. 1985/87 Ühtne Euroopa Akt 8. 1990 Saksamaade ühendamine 9. 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) a) Euroopa Liidu kolm sammast - I: Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) senise koostöö süvendamine ja laiendamine - II: Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - III: Koostöö õigus- ja siseküsimustes 10. 1995 Austria, Soome ja Rootsi ühinemine EL-ga 11
Hungveipingid- tõlkes punavalvur. Noorte jõugud, kes kultuuri revolutisooni ellu viisid 60ndate aastate lõpus sai enim trükitud raamatuks raamat juhuslikest Mao lausetest Dazibao- Mao laused, mis kleebiti tänavatele üles Indoneesia Sukarno- Indoneesia riigi rajaja Suharto- Indoneesia juht Gestapu- juhtiv partei Pingelõdvendus Dente NSVL ja lääneriikide suhete paranemine 1960. a II pool-1970 a lõpp 1. Pr-NSVL suhted paranesid 2. Saksamaade leppimine 1969-74 W.Brandt „uus idapoliitika“ Tunnustati SDV-d Idalepingud: SDV suhete loomine Idapiiri kindlaksmääramine USA-NSVL suhted 1972 tippkohtumised Nixon Brežnev SRP-1- strateegilise relvastuse piiramise leping (SALT) SRP-2- strg relvastuse vähendamise leping (START) Sojuz-Apollo ühislend 1975 Helsingi protsess 1973 Euroopa julgeoleku ja koostööleping 33+2 1. Maj ja kultuueialane koostöö 2
● Äärmine konservatiivsus ● Moslemite 7-8saj kujunenud šariaadi täpne järgimine ● Sõjakas sallimatus läänemaailma, eeskätt USA vastu. Pingelõdvendus detente Ida-Lääne suhete paranemine 1) NSVL-PM suhete paranemine 2) SM-de leppimine Pingelõdvendus ● Detente, 1970ndad ● Suhted kahe üliriigi vahel hakkasid paranema; ● Algab NSVL ja Prantsusmaa suhete paranemisega ● Saksamaade leppimine; ● W. Brandt (1969-1974 Saksamaa Liidukatsler) ● Uus idapoliitika; 1) Tunnistati Saksa DV olemasolu; 2) Tunnustati Poola läänepiiri; ● 1973 võeti mõlemad saksamaad ÜRO liikmeteks; 3.) USA ja NSVL suhete paranemine; ● 1972. USA ja NSVL presidentide kohtumine (Nixon ja Brežnev) ● Valmistati ette kaks lepingut: ○ SRP-1 tuumarelvade leviku piiramine (salt) viidi elu
aastal. Praegu on 192 liiget. Mõningad muutused ÜRO liikmeskonnas: o Egiptus ja Süüria olid mõnda aega üks riik 1950/1960ndatel: Araabia Ühendatud Vabariik. See liitriik ei kestnud kuigi kaua, kuna süürlaste arvates oli Egiptuse surve liiga suur. o Praegune Tanzaania, mis alguses kuulus Tanganjikast ja Sansibari saartest. o Mõlemad Jeemenid (1990) ühendati Jeemeniks. o Saksamaade ühinemine, mõlemad olid ÜROs 1970ndatest alates. o NSVLi lagunemised, kus Venemaa säilitas endal NSVLi mandaadi ka Julgeolekunõukogus; kõik teised võeti omaette vastu o Tšehhoslovakkia lagunemine 1992. aastal o Hiinade asendumine Liikmesoleku peatamine ja muud sanktsioonid: o rakendatud on seda ühel korral LAVi puhul, kuid loobuti sellest kiiresti o on proovitud rakendada ka Iisraeli ja Iraani suhtes
Juuni 1953 - tööliste streigid ja rahutused kõrgemate töönormide vastu. SDV-d tunnustasid alguses ainult sotsialistlikud riigid. Teisi takistas Halsteini doktriin. 1972 tunnustas SDV-d Kambodzha. 1974 USA. Peale tunnustuse saavutamist hakkas SDV abistama aafrikas tekkinud noori riike. SDV oli üks viimaseid sotsialistlikw riike euroopas. Honecker tegi kõik endast sõltuva, et SDV ja SLV ei ühineks. 4.3 SAKSAMAADE ÜHINEMINE 2+4 Ühinemis läbirääkimised - põhilised olid kaks Saksamaad, kuid läbirääkimiste juures olid veel USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja NL. Ühinemis kokkuleppele kirjutati alla Moskvas 12.09.1990. Leping jõustus 03.10.1990. 09.11.1989 - Berliini müür lõhuti maha. Enne seda läksid paljud SDV elanikud Ungari ja Austria kaudu SLV-sse. 4.4 SUURBRITANNIA Peale II maailmasõda pidi Suurbritannia muutuma Imperiumist tavaliseks kapitalistlikus kuningriigiks
annaabi.ee 
