Mats Traat - ,,Irdinimene" tegelased: Peategelane:Ollimar Arvik- tõsise olemisega mustapäine traktorist, kes tuli Karjamäe sovhoosi tööle. Kontoriplikad nuhkisid paberitest välja, et Arvikul on keskharidus ja mõlemad tema vanemad on surnud. Kuna tegemist oli uustulnukaga, oli huvi tema vastu suur. Mõnigi tundis varjamata huvi uue noormehe vastu, ent arvik oli niivõrd kinnine ja napisõnaline, et kõik lähenemiskatsed läksid vähemalt esialgu luhta. Ka viinamaias ei paistnud uus traktorist olevat ja kohalikud mehed, kelle elu sisuks oli töö, perekond ja pisike naps, pidasid teda uhkeks.
Eesti blokeeriti maalt, merelt ja õhust. Eestlastel ei õnnestunud omariiklust taastada. 1940-41 toimus esimene Nõukogude okupatsioon. See oli metsavendade suurima aktiivsuse periood. Balti kett oli 1989 aastal Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus. Kunagi koolitöö käigus tegin intervjuu Eha Looritsaga, kes rääkis oma mälestustest seoses sellega. Kirjutan siia kokkuvõtva jutu sellest intervjuust ja tema mälestustest. Läksime Mõniste sovhoosi. Mina töötasin sel ajal Mõniste keskuses. Sovhoosi buss valmistus minema Balti ketile. See toimus 23. augustil 1989. Selleks, et saaksin Balti ketile minna, pidin luba küsima ülemuste käest ja leidma endale asendaja. Kõik töölised sovhoosis jätsid oma töö pooleli. Töö tehti järgi, paljud töötasid öösel või pühapäeval. Meie eesmärgiks oli minna Viljandimaale Lilli asulasse. Autosid tuli igalt poolt. Mina võtsin Balti ketile kaasa vana lipu, mis oli minuga sama vana
Ometi lisab suhteliselt rikkalik ehitusajalooline minevik paigale minevikus ära, säilinud mõisahoonestus, mis hästi sobitatud maastiku ning ümbritseva pargiga, pälvib tähelepanu oma aja ehitustraditsioonide ilmeka tunnusmärgina. Just seet õttu peaks olema põhjendatud ka viimase tähelepanelikum vaatlemine valdussuhete, omanikuloo, siin viljeldud tähtsamate majandusharude (suundade) l õikes. Veelkordselt t õstatavad Pikva arhitektuuriajaloolisi v äärtusi Alavere sovhoosi poolt kavandatud remontrestaureerimist ööd, reaalsena kerkib päevakorda kunagi tegevus ning rahvarohke 3 ansambli revitaliseerimine. Allpool esitatud ajaloolised andmed tahavad sellele lisada m õnevõrra teaduslikku autentsust ning minevikuvõlu . Ajaloolised andmed. Varasemad teated Pikva m õisast pärinevad 19. sajandi algusest. Mõisast vanem on samanimeline k üla. Veel päris 18
Milvi Lembe „Käed eemale õnnest“ Elulugu Sündis 14. augustil 1930 Tallinnas 1963 – 1964 Trükikoda Oktoober pealepanija. 1964 – 1974 Tallinna mõõduriistade tehase kontrolör ja insener–ökonomist. 1969 – 1972 Tallinna kergetööstuse tehnikum, tehnik–planeerija. 1974 – 1976 Alliku sovhoosi noorkarjatalitaja 1985 – 1986 Paide trükikoja köitja 1985 – pensionär Abielus, kaks last, kolm lapselast, üks lapselapselaps Teosed „Elukäänakud“ „Elule“ „Eluvöödid“ „Kolme õe kõverteed“ „Kõht külmetab“ „Neliteist valget liiliat“ Sisututvustus Eluei lähe hästi Ema ja kasuisa Rasedus ja Kaspar Ootamatu lõpp Peategelane 14 aastane Julge Sõbralik Naiivne Raske lapsepõlv
Nagu vanavanaema rääkis aias oli 12 õunapuud ning mõni õunapuu oli isikliku nimega näiteks „Valge klaar“ mille eest vanavanaema ise hoolt kandis ning tema õel Lainel oli ka oma isiklik õunapuu millel, kasvasid ilusad punased õunad. 1947. aastal läks vanavanaema mehele sealsamas Saaremaal ning sünnitas kaht last (poeg Eduard, kes sündis 1948 aastal ja tütar Maija, minu vanaema 1951 aastal). Paar aastat hiljem kogu pere kolis elama mandrile Keila linna lähedale Karjaküla sovhoosi, kus oli enne seda kuulsa Eesti kirjaniku Eduard Vilde majahoone, kus ta elas vähest aega, sest ta reisis pidevalt ringi. FOTO 4 ja 5 Siin pildil (1958) saamegi näha E.Vilde maja, mille ees on pursskaev, mille keskel on ilus kuju. Maja taga paikneb suur park, kus kasvab E. Vilde isiklikult istutatud kask, selle kõrval on mälestuskivi, mille peal on kirjas, et E. Vilde oli istutanud selle kase. Vanavanaema koos oma perega said elada teisel korrusel,
lauludega jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Abielust Reet Linnaga on tal tütar Hanna-Stina ja poeg. Reet Linnaga oli ta abielus 1973 1995. 1999. aasta juunis abiellus ta raamatupidaja Imbi Aderiga Tunnustused · 1979. aastal sai Ivo Linna koos Valter Ojakääru ja Heldur Karmoga Ranna sovhoosi auhinna laulu "See meeletu maailm" eest · 1980. aastal nimetati Ivo Linna parimaks lauljaks Arne Oidi nimelisel võistluskontserdil "Tallinn-80" · valitud parimaks lauljaks ajakirja Noorus küsitlustel · samuti Eesti Raadio saates "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate poolt · 2000. aastal anti talle Valgetähe IV klassi teenetemärk
Praeguse territooriumi sai Haanja vald pärast Haanja külanõukogu, Ruusmäe külanõukogu ja osa Viitina külanõukogu ühendamist 1960. aastal. Siis viidi ka vallakeskus Plaanile, kus vallamajaks sai endine Plaani 7 klassilise kooli internaadihoone, veel varasemalt kirikupapi elamu. Valla staatuse sai Haanja külanõukogu uuesti 10. jaanuaril 1991. aastal. Vallakeskus toodi Haanjasse tagasi 1992. aasta augustis, kus nüüd sai vallamajaks endise Munamäe sovhoosi kontorihoone. Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigiga. Haanja küla kaugus Tallinnast on 275 km, Riiast ca 220 km, Võrust 16 km, Ruusmäest 10 km ja Rõugest 9 km. Võru poolt tulles pööra Koselt paremale, seal näitab silt Haanja 12 km. Teed on rohkete tõusude, languste ja kurvidega ole ettevaatlik
1909. aastani. Oma ainsale pojale ei saanud ta Lossi pärandada, kuna to oli rüütelkonnast välja heidetud. Tütar aga oli kolinud välismaale. Nõnda sattus loss lõpuks Woldemar von Uexküll AJALUGU 1936 aasatl avas Vabariigi siseministeerium seest põhjalikult ümberehitatud lossis noortekoloonia. Hiljem raadiojaama kontor ja korterid. Kuni nõukogude aja lõpuni oli mõisas postkontor, raamatukogu,arstipunkt, kinosaal, kohalik automaat-telefoonijaam, sovhoosi söökla ja väike pagaritöökoda. Alates 1994-1995 seisis mõis peaaegu tühjana ja kippus lagunema. Laitse loss 1971 tagakülg Laitse loss 1971 esikülg Laitse loss 1986 AJALUGU 1996. Aastal aalustati lossis renoveerimistöödega, mis kestsid 2013. aastani. Korrastati park ning ehitati kabel. Laitse lossi kabel Laitse lossi park Laitse lossi peahoone Loss on ehitatud Vasalemma paekivist( marmorist). Liigendatud krohvimata hoone on palju elemente laenanud
Põllumajandusliku suurtootmise rajamiseks puudus sel ajal majanduslik vajadus. Peamine oli abstraktne ideoloogiline eesmärk: likvideerida eraomandus põllumajanduses. Polnud ka majanduslikke eeldusi suurtootmisele vajaliku ainelise baasi loomiseks. Minimaalselt vajalik baas kujunes alles paarikümne aasta jooksul 1960. aastate lõpuks. Ettevõtete süsteemi ümberkujundamine algas seniste riigimõisate ümbernimetamisega sovhoosideks. 1945. aasta lõpuks oli 70 sovhoosi. Maareformiga riigi reservi jäänud maade arvel moodustati neid juurde. 1951. aasta lõpuks oli 127 sovhoosi. Esimesed 5 kolhoosi moodustati 1947. aastal, 1948. aasta lõpuks oli rajatud 439 kolhoosi. Forsseeritult jätkus kollektiviseerimine 1949. aasta märtsiküüditamise järele, aasta lõpuks oli rajatud 2898 kolhoosi. Esialgu moodustati väikeseid nö. üheküla-kolhoose, kuid juba 1950. aastal algas üleliiduline majandite liitmise kampaania. Selle aasta lõpuks oli Eestis kolhooside
Toimusid ülekuulamised ja arreteerimised. Mustas nimekirjas oli ka Lahmuse veski omanik Juhan Kull, kes oli sunnitud "vabatahtlikult" loobuma omandist. 1948.a. läks talu Alko Puu-ja Aedviljatehase majandi alluvusse (majand kuulus ENSV Toiduainetetööstuse Ministeeriumile ), veskisse määrati uus juhtkond, kellle eesotsas oli Mihail Buzin. Juhan Kull viidi üle Alko peainseneriks. 1950.a.moodustati selle majandi baasil Lahmuse Aiandussovhoos. Sovhoosi loomadele söödavilja jahvatamiseks paigaldati veskisse desintegraator. Tänu veski töötajatele säilitati olemasolevad seadmed, olgugi tugevasti amortiseerunult. Lahmuse Aiandussovhoosis (1950-1965) tegeldi marja-, puuvilja-, köögivilja-ja tomatikasvatusega(tomatid kasvasid avamaal ja andsid head saaki). 1955. a. ehitati 100-kohaline karjalaut. Mõisa ait, puutöökoda(sepikoda), villaveski ja viljaveski olid sovhoosi valduses. Järve kaldal
aastal orkestris Vana Toomas, 19751980.aastal kuulus ta ansamblisse Apelsin ning alates 1978. aastast on ta Rock Hotelis. Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute lauludega jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Ivo Linna on võitnud ka arvukalt auhindu. 1979. aastal sai Ivo Linna koos Valter Ojakääru ja Heldur Karmoga Ranna sovhoosi auhinna laulu "See meeletu maailm" eest. 1980. aastal nimetati Ivo Linna parimaks lauljaks Aarne Oidi nimelisel võistluskontserdil "Tallinn-80". Ta on valitud parimaks lauljaks ajakirja Noorus küsitlustel ja samuti Eesti Raadio saates "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate poolt. Tiit Kõrvits Tiit Kõrvits (sündinud 3. oktoobril 1951 Tallinnas) on eesti muusik, arhitekt ja õpetaja. Ta on üks Eesti hinnatumaid kitarriste. Margus Kappel Margus Kappel (sündinud 7
Nende härgade ajajad olid väikesed 8-9. aastased poisid ja tüdrukud. Nende brigaadis oli kaks Eesti poissi. Vanaema oli järelriisuja ja pidi pärast kuhja ümbruse ilusti korda tegema. Töö algas juba hommikul vara, nii et neid ei lubatud heinamaalt koju, ka õhtul tehti tööd seni , kui kaste maha tuli. Laupäeval said nad koju , et saunas käia. Süüa tehti heinamaal, seal pandi ka lauad ja pingid kohale ja oli ühine sõõmine. Ka toidunõud olid alumiiniumist ja sovhoosi omad. Tehti ka laupäevakuid ja pühapäevakuid , siis oli söök tasuta muidu võeti toiduraha palgast maha. Sügisel kui ka vili koristati,(siis olid juba kombainid) peeti oktoobri pühades pidu. Oli muidugi igal ühel osamaks ja selle raha eest anti igale ühele 300g viina ja hunnik leivakesi või nagu seal öeldi kalatsikuid. Need olid olnud väga head, pehmed. Kohalikus poes oli leiba väga vähe harva muugil ja kui toodi , siis anti igale töölise kohta pool kilo päevas.
Igasugusest siin toimunud sõjategevusest andmed puuduvad. See linnus oli vasalli alaliseks eluasemeks, millele viitavad danskeri (käimla), kätepesukoha, kabeli ja kamina olemasolu elukorrusel. Keldrit ühendab teise korrusega kitsas müürisisene trepikäik, mis oli algselt ainukeseks pääseteeks keldrisse, kus hoiti nii laske- kui toidumoona. Esimene korrus oli töötegemiseks, viimane korrus aga vahipidamiseks. Linnus restaureeriti endise Vao sovhoosi eestvedamisel 1986. aastal. Töid teostas Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse Rakvere osakond . Linnust on võimalik külastada alates 1991. aastast. 1991-1997 tegutses endises valitsejamajas Vao muuseum Janis Tobrelutsu eraalgatusel. 1998. aastal valmis torni esimese korruse ekspositsioon koostöös Väike-Maarja Muuseumiga. Stendid tutvustavad torni, mõisa ja ümberkaudsete külade ajalugu.
Ei andnud isegi nime pojale. Mats Traat on Eesti proosakirjanik, luuletaja, stsenarist ja luuletõlkija. Abielus tõlkija Victoria Traadiga. Haridustee: Arula kool 1945-1946 Vana-Otepää kool 1946-1947 Nõuni kool 1947-1949 Rannu kool 1949-1951 Tartu tehnikum 1952-1953 Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957 Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964 Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor. ·Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide tegija, kolleegiumi liige. ·Alates 1970 kutseline kirjanik. Tunnustused: ·Eesti NSV teeneline kirjanik 1977a. ·Vilde-nimeline kirjanduspreemia 1979 a. ·Virumaa kirjandusauhind. ·Võitnud Tuglase novelliauhinna kolmel korral 1996 aastal, 2002 aastal ja 2007aastal. ·Pälvinud Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali preemia proosa kategoorias.Kirjanduspreemia sai
Kõik suved aga veetsid-nad,neli vanemat last-vanavanemate pool maal.Algul Kullamaal,kus vanaisa oli kirikuõpetaja,hiljem Rõuges,kui ta kodukanti tagasi tuli.Oli Erki seitsmene.Kolimine oli tal hästi meeles , kuna kui kraam oli majja tassitud, sõid nad pakendist võetud viinereid ja sinki.See oli tollal ajal haruldane kraam,vanaisa oli selle kaasa toonud Leningradist , kus ta käis kuus ingrisoomlastele jumalateenistust pidamas. Rõuges tehti tollal kaunis aktiivselt sporti. Sovhoosi spordiinstruktor oli Karin Laine nimeline naisterahvas, tõeline spordiärataja.Küll ta organiseeris võrkpalli, küll ujumist.Saime tema poegadega hea klapi, mängisime ja sportisime koos. Kui Erki nüüd mõne aasta eest seal käis rohu kasvanud palli platsi nägi hakkas kurb. 1978. aasta suvel läks Erki esimest korda õpilaste töö- ja puhkelaagrisse raha teenima. Tööks oli kõplamine, mis kestis terve juunikuu
võis elada 0,15 ha • Ühepereelamud olid ehitatud kõik ühte kokku, neist moodustusid Leedus linnakud. • Inimestele jäi alles 2-3ha OMANDIREFORM • 1940. 23. juuli natsionaliseerimisakt tühistas 210 000 kinnistu, sh 140000 talju ja väiketootmisega maakodu omandit. • Lehma hind rikkas majandis 500-600 krooni, vaesemates 270-300 krooni • 11. märts 1992 põllumajandusreform Sovhoosi/kolhoosi võis 1. muuta aktsiaseltsiks, osaühinguks vm ja tervikuna edasi töötada. 2. reformida väiksematesk tootmisüksusteks 3. likvideerida- jagada talunikele jn töötajatele näiteks üks MTZ - tppoi traktis 50ha maa kohta Iga majand jagati sõltuvalt: 4. vara jagati tervikvaradena. 5. konkreetse sovhoosi/kolhooni rikkusest. või vaesusest ( 400lehma+ 2 traktorit+ 3 väiksemat traktorit+ 1 veoauto) 6
Hiljem nimetati see ümber Tallinna Kalakombinaadi tiigimajandiks. Mõne aja pärast muudeti majand Tallinna Kalurikolhoosiks. Peamiselt kasvatati forelli, kuid veel ka karpkalu. Suvisel ajal, kui ilmad olid palavad ning vesi tiikides kuumenes, ohustas kalu hapnikupuudus. Vastuabinõuna lisati värsket vett. Ligikaudu 50 aastat tagasi allutati piirkond Tallinna puukoolile. Edasi moodustati Tallinna puukooli asemele Pirita aiandussovhoos. Sovhoosi keskus jäi esialgu Löwenruh' parki, millena sai tegutseda mitu aastat. 1993. aastal võeti valitsuse määrusega ,,Tallinna parkide kaitse alla võtmine ja välispiiride kirjeldused" looduskaitsealla Löwenruh` park ja tiik. Hetkel on kaitstud parke Tallinnas veel 15. Konkreetse pargi väärtuseks on tema vanus ja vana pargi aura. Vanuse poolest võib seda võrrelda Kadrioru pargiga, kuna nad on eakaaslased. Omapäraks on ka tema mitmeid sajandeid vana tiikidesüsteem.
Ta on sündinud 23.novembril 1936 Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuudse talus põllutöölise pojana. Õppinud on ta paljudes erinevates koolides: Arula kool 1945-1946; Vana-Otepää kool 1946-1947; Nõuni kool 1947-1949; Rannu kool 1949-1951; Tartu tehnikum 1952-1953; Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957; Moskva Kirjandusinstituut 1959- 1964; Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969. On töötanud erinevatel ametitel: Kureküla sovhoosi tööline 1951-1954 nomeneerija, tehniline järelvalve inspektor; Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liige 1965-1968; Alates 1970. aastast kutseline kirjanik. Traadi luule on poeetiline autobiograafia, mis on otsekui eestlaste nägu- tõsine ja murelik. Traat on kirjutamisel lähtunud arhiiviürikutest, dokumentidest ja perekondlikest pärimustest. Mats Traat "sisenes" eesti kirjandusse aastal 1962 kassetipõlvkonna kõige säravamas
peredele rahuldavat elatist. Kolmekümnendate aastate teisel poolel arutleti tõsiselt elujõulisemate talude loomise üle väiketalude liitmise teel, kuid sõda lõpetas kavatsused ja ideest teostuseni ei jõutudki. Järgmine muutustelaine tabas Eesti maamajandust aastatel 19471950 sundkollektiviseerimise käigus. Maa, loomad, tootmishooned ja tehnika võõrandati omanikelt ja anti ühismajandite käsutusse. Loodi 2213 kolhoosi, sh. 100 kalurikolhoosi ja 127 sovhoosi (otse riigile alluvat majandit). Kolhoosi liikmetele jäeti õigus kasutada 0,6 ha õue-aiamaad ja 1,5 ha karjamaad ning pidada lehma, mullikat, sigu ja lambaid. Kollektiviseerimisele järgnes võõraste kultuuri- ja tootmistavade sissetoomine. Kolhoosi liikmetele maksti töö eest naturaaltasu (teravili, kartul), Alates 1959. aastast kaotati Eestis esimesena endises Nõukogude Liidus töötasu maksmine natuuras ja hakati palka maksma sularahas
Foto 3. Elektrijuhtivuse mõõteriist ORDIOR Cond 330i 6 Foto 4. pH-meeter ORDIOR pH 330i 7 2. UNDI VEEHOIDLA ÜLDANDMED Undi veehoidlat on nimetatud ka Hundi veehoidlaks ja Võibla paisjärveks. Vello Sulakatkole edastatud küsimustikust (lisa 1) selgus, et Undi veehoidla rajati 1977. aastal. Undi veehoidla ja Savikoja paisjärv rajati Sootaga sovhoosi karjamaade vihmutussüsteemi tarvis varuvee kogumiseks (vihmutussüsteemi Volzanka toiteveena - Sootaga suurfarmi kultuurkarjamaade vihmutussüsteemide 1 ja 2 veega varustamiseks). Paisjärved rajati Pupastvere peakraavile, mis saab alguse Pupastvere järvest ja suubub Amme jõkke. Rajamine toimus Sootaga sovhoosi juhtkonna algatusel, mitte käsukorras, kultuurkarjamaade söödabaasi paremustamiseks ja majandi piimatoodangu tõstmiseks.
: Kasutatud materjal lk 5 1 Elulugu: Arvo Valton, kodanikunimega Vallikivi, sündis 14-ndal detsembril 1935 aastal Märjamaal. Arvo Valton on tuntud, kui proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist. Sündis Märjamaa alevis ettevõtja pojana, õppis 1943-1949 Märjamaa algkoolis. Koos vanematega väljasaadetuna jätkas õpinguid 1949-1951 Novosibirski oblasti Tsanovski sovhoosi 7-klassilises koolis, 1951-1953 Tsanõ Keskkoolis. 1954 lõpetas Magadani oblasti Susumani keskkooli ja tuli tagasi Eestisse. 1954-1959 õppis TPI keemia- ja mäeteaduskonnas, mille lõpetas mäeinsenerina. 1961-1967 õppis üleliidulises kinoinstituudi kaugõppes, lõpetas filmidramaturgina. Töötas 1959-1961 Maardu keemiakombinaadis vahetusülemana karjääris ja rikastusvabriku tehnilise juhatajana, 1961-1968 Tallinna mõõduriistade tehases inseneri, konstruktori ja patendiosakonna
Asukoha reljeef laskub põhja ja loode suunas, mistõttu on hoonel oma asukohas küllaltki domineeriv positsioon. Keskusehoone lähudeses on loodes eramajad ning kagus ja lõunas tüüpprojektide järgi ehitatud kortermajad. Hoone on tühi ja seetõttu on ka maja ümber võsastunud haljastus. Hoonest läände jääb parkmets. Krundi kujunduse osaks on algselt olnud betoonist lillekastid maja küljes , kuid enamus nendest on lagunenud. Laeva sovhoosi hoone, kui oli äsja valmis saanud. Tänapäeval Laeva sovhoosi hoone Hoone toimis alates 1980. aastast kuni kolhoosikorra lagunemiseni Laeva katsesovhoosi administratiivhoonena. Katsesovhoos rajati kuna sovhoos vajas ametiruume juhtkonnale ja spetsialistidele. Projektis nimetati hoonet katsejaamlabortooriumiks, et taga kiiremm rahastamine, kuna keskushoone ehitamine oleks tähendanud keerukamat bürokraatiat. Hoone ehitas Tartu Üldehitustrust Jaak Kalmu juhtimisel. Alates 1992
aastal orkestris Vana Toomas, 19751980 kuulus ta ansamblisse Apelsin ning alates 1978. aastast on Rock Hotelis. Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute lauludega jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Ivo Linna on võitnud ka arvukalt auhindu: ·1979. aastal sai Ivo Linna koos Valter Ojakääru ja Heldur Karmoga Ranna sovhoosi auhinna laulu "See meeletu maailm" eest; ·1980. aastal nimetati Ivo Linna parimaks lauljaks Aarne Oidi nimelisel võistluskontserdil "Tallinn- 80"; ·valitud parimaks lauljaks ajakirja Noorus küsitlustel; ·samuti Eesti Raadio saates "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate poolt; ·Albumid: "Ivo Linna '93" (1993) "Ivo Linna" (2001) "Enne ja pärast päeva" (2001) "Üksi, iseendas üksi..." (2006) Urmas Alender Urmas Alender (22.nov.1953-28.sept.1994) oli sti laulja ja helilooja
aastal lahendamas Rooma paavsti legaat. Avanduse küla nimi on esimest korda kirjas Taani hindamisraamatus (1241) - Auendois, Avanduse mõisat on esimest korda kirjasõnas märgitud 1453. aastal. Tuntuim mõisaomanik oli Vene Geograafia Seltsi asutaja, ümbermaailmareisi juht ja Peterburi Teaduste Akadeemia president aastail 1864-1881 Friedrich Lütke. Aastatel 1938-1955 asus Avanduse mõisahoones põllumajanduskool, hiljem Simuna sovhoosi/kolhoosi kontor, siis Avanduse vallavalitsus. Praegu on hoones raamatukogu, muusikakool, noortekeskus ja Simuna osavalla keskus. Simunast 12 km Rakke pool asub muinaseesti Pudiviru vanema Tabelinuse linnuse asukoht. 1827. aastal mõõtis F.G.W. Struve geodeetilise meridiaanikaare Simuna-Võivere baasjoone. 2005. aasta juulis kanti Struve Goedeetiline Meridiaanikaar UNESCO kultuuripärnadi nimekirja. Hariduslugu Juba rootsi ajal, 17. saj keskpaiku, hakati maarahvalt
Muidugi ei tulnud talle kasuks ka see, et tema poeg oli Saksa sõjaväes ning vend põgenes Rootsi, ja et äraandjalik Eesner seda kõike teadis. Taavet aimas ette, et ta võib-olla küüditatakse ning mõtles, et ,,kas na sääl vallamajan arvase, et mia, ütsik vana inemine, saagi vukssaega suure riigi aampalki". Tõepoolest, kommunistid pidasid ohtlikuks igasugust üksiktalu pidamist, sest see näitaks ju inimestele, et parem elu on ilma sovhoosi ja kolhoosita, kuid see õõnestaks ideoloogiat ja tekitaks inimestes vastuseisu. Lisaks ei läheks ju sellise süsteemiga enamus tulust riigile. Taavet oli aga uhke ja aus mees, kes ei läinud redusse ja ei andnud talu virtina hoolde, mistõttu oli teda lihtne minema toimetada. Taavet Aniluige karistamist ei pea ma kohe kindlasti õiglaseks. Esiteks on mulle vastumeelt juba see, et riik seab oma huvid inimeste omadest tähtsamaks, kuna võtab enamiku talupidaja tulust
Enam talud, ma arvan, et nad oleks rohkem mitmekesisust taimede ja see eksportida üha rohkem riike. Kui inimesed saavad otsustada rohkem ise see ka muutub tööga rahulolu, mis soodustab riigi toodangust. Enam eraettevõtted konkureerida isegi riigis, mis on hea, on riigi heaolu. Võttes ei ole võimu üle nagu see, mida ettevõtted investeerivad ja kulud panustab riik ei saa nii palju raha. Samuti ei saa välja võtta nii palju auhinnaraha, kui neid oli põllumajandus. Sovhoosi enamikku toidu riigi äri. Talud rohkem investeerima eksportkaupade näiteks suhkru, tubaka ja kohvi. Töötus Kõik töötajad Kuubal on riigi teenistuses. See kehtib ka välisriikide äriühingute vahel. Füüsilisest isikust ettevõtja on osaliselt lubatud, kuid ainult teatud sektorites on lubatud. Ei ole julgustatud riik. Töötajate organisatsioonid üritavad koguda tööjõu toetada kommunistliku režiimi ja liikuda tootmise eesmärke.Kommunistlik
Oma tunnistamisega aitas ka ühe varga kinni panna. Perekond: Naine Pilve Manta ja kaks tütart Surmapõhjus: loomulik surm 4.37. Andrei Suikkunen Sünnikoht: Inger, Keltto küla Ametid: sõdur; karjabrigadir; kuivatikütja; Lugu: Staraja Russa soodes võideldes sai Andrei haavata sellisesse kohta, et naisevõtust võis ta vaid unistada. Ta sai vapra võitlemise eest medali. Neljakümne kuuendal aastal läks ta Haralasse. Seal määrati ta Harala sovhoosi karjabrigadiriks. Kümmekond aastat tegi ta seda tööd: õiendas karjanaistega ja pidas arveid. Ta oleks töömedaligi saanud, aga reuma alandas ta kuivatikütjaks. Ükskord pärast viinavõtmist ütles ta süda üles. Vaprusemedal pandi hauda kaasa, aga tema hallid vildid viidi töökotta tihenditeks. Surmapõhjus: Süda ütles üles. 4.38. Theodor Mölder Sünnikoht: Harala Olemus: arg mees, kes tahtis olla kangelane ja midagi suurt korda saata, aga
- Et see, mida kõik tahavad, täide läheks." "Poliitiliselt on see minu meelest vajalik - ajalugu tuleb ümber hinnata, õiglus jalule seada." 8.2. Ester Pae meenutus ,,Olin siis 17-aastane. Tol ajal olid eestimeelsus ja inimeste rahvuslik eneseteadvus kasvanud ja ühtekuuluvustunne pakitses hinges. Kuna elasin maal, siis muudest üritustest sain osa vaid teleri vahendusel. Tihtipeale tõusid ihukarvad püsti, kui nägin sinimustvalgeid lippe või kuulsin ärkamisaja laule. Ridala sovhoosi keskuses oli üleval Balti ketti kutsuv kuulutus, samuti räägiti sellest teleris ja raadios. Kihutustööd oli palju ja inimeste teadlikkus ikkagi suhteliselt suur. Meid viidi sovhoosi bussiga kusagile Raplamaale, arvatavasti Rapla ja Türi vahele. Maantee oli täis busse, autosid ja rahvast. Seal paigutati meid rivvi, kus ootasime seda ,,õiget momenti". Meeleolu oli ülev, rõõmus, ühtne. Ketist võttis osa väga palju noori inimesi, kel oli ehk kõige rohkem lootusi-ootusi vabale Eestile
- Et see, mida kõik tahavad, täide läheks." "Poliitiliselt on see minu meelest vajalik - ajalugu tuleb ümber hinnata, õiglus jalule seada." [4] 8.2. Ester Pae meenutus ,,Olin siis 17-aastane. Tol ajal olid eestimeelsus ja inimeste rahvuslik eneseteadvus kasvanud ja ühtekuuluvustunne pakitses hinges. Kuna elasin maal, siis muudest üritustest sain osa vaid teleri vahendusel. Tihtipeale tõusid ihukarvad püsti, kui nägin sinimustvalgeid lippe või kuulsin ärkamisaja laule. Ridala sovhoosi keskuses oli üleval Balti ketti kutsuv kuulutus, samuti räägiti sellest teleris ja raadios. Kihutustööd oli palju ja inimeste teadlikkus ikkagi suhteliselt suur. Meid viidi 14 sovhoosi bussiga kusagile Raplamaale, arvatavasti Rapla ja Türi vahele. Maantee oli täis busse, autosid ja rahvast. Seal paigutati meid rivvi, kus ootasime seda ,,õiget momenti". Meeleolu oli ülev, rõõmus, ühtne
Põllumajandusliku suurtootmise rajamiseks puudus sel ajal majanduslik vajadus. Peamine oli abstraktne ideoloogiline eesmärk: likvideerida eraomandus põllumajanduses. Polnud ka majanduslikke eeldusi suurtootmisele vajaliku ainelise baasi loomiseks. Minimaalselt vajalik baas kujunes alles paarikümne aasta jooksul 1960. aastate lõpuks. Ettevõtete süsteemi ümberkujundamine algas seniste riigimõisate ümbernimetamisega sovhoosideks. 1945. aasta lõpuks oli 70 sovhoosi. Maareformiga riigi reservi jäänud maade arvel moodustati neid juurde. 1951. aasta lõpuks oli 127 sovhoosi. Esimesed 5 kolhoosi moodustati 1947. aastal, 1948. aasta lõpuks oli rajatud 439 kolhoosi. Forsseeritult jätkus kollektiviseerimine 1949. aasta märtsiküüditamise järele, aasta lõpuks oli rajatud 2898 kolhoosi. Esialgu moodustati väikeseid nö. üheküla-kolhoose, kuid juba 1950. aastal algas üleliiduline majandite liitmise kampaania. Selle aasta lõpuks oli Eestis kolhooside
1874. aastaks oli vana kirik aga nii halvas seisukorras, et see lammutati. Uus kirik, mis on põhja-lõuna suunaline, valmis 1878. aastal. Johannese kabel asus S. Waxelbergi plaani järgi täiesti omaette Lihula alevi kruntidest läänepool. Kabeli asukohta on samastatud 1505-1520. aastal rajatud frantsiskaanide mungakloostri asukohaga. Täpsemad andmed selle kohta aga puuduvad. Antoniuse kabel paiknes S. Waxelbergi plaani kohaselt linnusest lõunas. Ilmselt kadusid selle pühakoja jäljed sovhoosi lautade ehitamisel. Lihula piiskopilinnus 1211. aastal pühitses Riia peapiiskop Albert de Bekeshovede (von Buxhoeve den, Buxhövden) Dünamünde kloostri abti Theoderici (Theodorich, Theodoric) esmalt Lihula ja hiljem ka Eestimaa piiskopiks. Piiskopkonna keskuseks pidi saama Lihula. Miks valiti Lihula? Selleks on mitmeid põhjuseid. Sakslased ja nende liitlased ei olnud Lõuna- ja Lääne-Eestist palju kaugemale jõudnud. Hea
Sest praegu lugejana, vastuvõtjana, on minu vaatepunkt selline, kus olen pääsenud Linda, Zara, Ingli ja Aliide traumadest, mis nendel minu vanuseks olnud olid. Mul on kogu elu ees ja minu strardijoon on parem kui kellelgi neist (ja kui teistel naistel raamatus: Katja, Aino, jt). Võib-olla seisneb mõne kriitiku vastakas arvamus üksnes ta enda elukäigus ja hetke meeleseisundis. Võib-olla ma loeksin seda teisiti, kui oleksin viisteist aastat vanem ja abiellunud prestiizi pärast sovhoosi traktoribrigadiriga, kes iseseisvusaja alguses kaotas väga palju ning jäime maha Igasuguse Heaolu rongist. Mis veel pisut vanematesse naiskriitikutesse puutub, siis üks eesti juurtega vene prostituut kirjanduses ei riku kõigi eesti naiste mainet. Mis siis veel kõigist nendest ameerika 3 prostituutidest, tuhandetest ja kümnetest? Me ju ei eelda, et eranditult kõik ameerika naised on hoorad
Maja on ammugi lammutatud ja praegu ei ole ka seda kohta leida. 2. "Kamariku" koolimajas töötas kool 1887 aastani. Ka seda maja pole enam olemas. On aga Kooli talu hooned ja siin maantee ääres asuski koolihoone. 3. Silla koolimajas asus Nurtu kooli kuni 1929. aasta sügiseni. 4. 1928. aastal algasid Silla koolimaja õuel uue koolimaja ehitustööd ja 1929. aasta sügisel kolis Nurtu kool oma eluea jooksul juba neljandasse majja. Maja on praegu alles ja seal elavad Valgu sovhoosi töölised. "Kamariku" koolimaja põhiplaan "Silla" koolimaja põhiplaan (Joonistel ära toodud kahe varasema Nurtu koolimaja põhiplaanid on joonistatud mälu järgi, mispärast mastaabid ei vasta täpselt tegelikkusele ega pole ka ruumide mõõdud peale kantud.) Õppe- ja kasvatustööst Nurtu algkoolis Nurtu kool on suurema osa oma elueast pidanud läbi ajama ühe õpetajaga ja töötama ühe klassikomplektiga, kui maha arvutada need mõned aastad (1925-1931) ja
muud tulud 1%. Tulude osakaal on sisuliselt samasugune ka 2008. aastal. 3.3 Haridus ja tervishoid Vääna kool töötab ajaloolises mõisahoones alates Vääna mõisa riigistamisest 1920. aastal, 1999. a asutati kooli juurde ka lasteaed. Uues koolimajas alustas 1986. aastal tööd Tabasalu Ühisgümnaasium, samas hoones avati ka Tabasalu Muusikakool. Vanas suvemõisas asuvas Harkujärve Lasteaed-algkoolis alustati õpetuse jagamist 1990. aastal. Tabasalu lasteaed Tibutare valmis Ranna sovhoosi lastepäevakoduna 1970. aastal. Viimase kuue aasta jooksul on vald ehitanud neli uut lasteaeda: uksed avasid Tabasalu Teelahkme Lasteaed, Harku Lasteaed, Rannamõisa Lasteaed ja Pangapealse Lasteaed. Laste ja noorte vaba aja korraldamisega tegelevad valla noorsootöö- ja haridusasutused ning mittetulundusühingud (MTÜ). Huviringide juhendajate tööd tasustatakse valdavalt valla eelarvest. Lepingute alusel toetab vallavalitsus ka MTÜ-de tegevust. Tabasalu
rakendumine, mille olulist mõju võis märgata juba mõned aastad enne liitumist. 2009. aastal alanud periood, millesse jäävad ,,toidukriisina tuntud hinnahüpped maailmaturul, üleilmne finantskriis, majanduskriis, suurenenud toorainehindade volatiilsus ning suhteliselt suur üldine ebakindlus tuleviku suhtes. Põllumajanduslike majapidamiste arvu muutuste põhisuunad ja põhjused 1989. aastal oli Eestis 326 kolhoosi ja sovhoosi, mille keskmine maakasutus oli 7628 ha. Samal ajal oli juba loodud 828 talu keskmise suurusega 25 ha. Järgneval 10 aastal kasvas talude arv plahvatuslikult ning põllumajandusettevõtete arv vähenes, sest paljud neist ei osutunud muutunud oludes elujõuliseks. 2001. aastast alates on aga toimunud vastupidine protsess ning viimase 10 aastaga on põllumajanduslike majapidamiste arv kiiresti vähenenud. 2010. aastal oli Eestis esialgsetel
1933. aastal ehitati majale teine korrus. Ivan asutas majja kaupluse. Müügil oli kõik vajalik majapidamiskaup, enamasti rauakaubad. 1940. aastal kauplus natsionaliseeriti, pererahvas tunnistati kulakuks, poeg Mihkel tapeti ning 1949. aastal osa perest küüditati. 1945. aastal pandi majja Obinitsa külanõukogu kantselei. Peale seda on majas tegutsenud meierei, sidejaoskond, arstipunkt, raamatukogu ja rahvamaja. Aastatel 1960–1995 asus hoones Obinitsa sovhoosi kontor. Alates 2004. aastast on Evar Riitsaar rajanud hoonesse galerii Hal’as kunn. 4. Eesti Kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919. aastal asutatud muuseum, mis kogub ja tutvustab eesti kunsti keskajast tänapäevani. EKM-i kuuluvad Kumu kunstimuuseum, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum, Niguliste muuseum ja Adamson-Ericu muuseum. Ajaloolist kirikukunsti eksponeeritakse Niguliste muuseumis, 16.–20. sajandi
,,Lepatriinude" rühmas hakkab detsembrist käima esialgu 11 last. ,,Mõmmikute" rühmas on 1, ,,Naerupallide" rühmas 2 ja ,,Lepatriinude" rühmas 1 laps vene keelsest perekonnast. Vara lasteaial on tihe side Vara Põhikooliga (teatrietenduste külastamine, ühised üritused jne). Seda juba põhjusel, et paljud Vara lasteaia lõpetajad hakkavad käima Vara Põhikoolis. (5) Koosa Lasteaed ,,Tipp ja Täpp" asub Koosa külas Vara vallas. Lasteaed avati 20. veebruaril 1975 aastal, Koosa sovhoosi lastepäevakoduna. Maja ehitati algselt 4-rühmaliseks. Lasteaia 7 algusaegadel oli lapsi lasteaias üle 80, töötasid ka ööpäevased rühmad. Praeguseks on lasteaias 2-liitrühma, lapsi lasteaias 40. Nooremas liitrühmas, Niksi ja Naksi käivad lapsed vanuses 2- 4 aastat. Vanemas liitrühmas, Triksi ja Traksi käivad lapsed vanuses 5- 7 aastat. Teeninduspiirkonna kehtestab vallavolikogu. 01.09
Abja- Paluoja kõrval olid kohalikeks keskusteks Penuja (kultuurimaja, raamatukogu, algkool) ja Saapa küla (Kariste raamatukogu, kolhoosiklubi, Vana-Kariste algkool) (Mulgi Kultuuri Instituut). Aastal 1973 liideti Abja külanõukoguga Rajangu külanõukogu ning osa Saarde külanõukogust ning 4,5km² riigimetsa. Osa territooriumist läks Halliste külanõukogule (43,9km²) ja Saarde külanõukogule (2,7km² Nõmme sovhoosi maad). Suurema kahju tõi kaasa 1973. aasta, mis enim kahju tekitas põllumajandusele. Suured talud tükeldati. Loomad jagati kümnetesse kätesse ja külvikorrad aeti segamini. Paljud talud jäid karjadeta, inventar lõhuti või kanti laiali ja põllud kurnati. Põletamisi ja purustamisi punased Abjas ei suutnud praktiseerida. Tule ohvriks langes vaid Abja võrdlemisi väike jaamahoone ja paar talu. Otsustavat osa mängis Saksa vägede kiire lähenemine ja abjakate püssid (Niinemets, 1943).
Alates 1992. aastast seisab hoone tühjana ja laguneb. Kolhooside loomise järel hakati maapiirkondades välja kujundama keskasulaid ning nendesse rajama administratiivhooneid. Keskusehoonetes paiknes ühismajandite administratsioonile lisaks tihti veel muid funktsioonening kolhoosikorra edenedes kujunes nendest üks peamisi kolhooside arhitektuurse eneseväljenduse objekte. Võimaluseö telliti oma keskushoonele eriprojekti. Algselt oli Laeva sovhoosi keskusehoone planeeritud mahukamana, hoone tagumises osas jäi välja ehitamata katlamaja. Hoone esindab 1970. teisele poolele omast ratsionaalset nõukogude modernismi, millele on omane uusfunktsionalistlik vormikeel. Uusfunktsionalismi tulektu Eesti nõukogude perioodi maaarhitektuuris seostatakse tihti Toomas Reinu isikuga, kelle tööde hulka kuulub mitu silmapaistvat kolhoosi- ja sovhoosikekust. Laeva keskusehoone ülesehitus on kahekorruseline ja väline vorm iseloomustab jõuliselt
Le Coq, Fizz, Aura ja Limonaad. Ettevõtte suurima tootegrupi moodustavad õlled, mida toodetakse peamiselt A. Le Coq kaubamärgi all. Aura kaubamärk esindab mittealkohoolseid tooteid, kuhu kuuluvad mahlad, veed ja tervislikud mahlajoogid Aura Active nime all. Üks tuntumaid rahvusvahelisi kaubamärke ettevõtte portfellis on Fizz, mis esindab naturaalsete puu- ja marjamaitseliste siidrite sarja. AS Grüne Fee Eesti on Eesti-Soome ühisfirma, mis on asutatud 30.06.1993 endise Luunja sovhoosi Anne aiandi baasil. Ettevõte asub Tartu linnaga piirnevas Väike-Lohkva külas. Ettevõtte põhitegevusala on aastaringne kurgi, salatite ja maitseroheliste kasvatamine katmikalal. Oma ala suurima tootjana Eestis, oleme tööandjaks ligi sajale inimesele, kelle tubli töö tulemusena kasvavad tervislikud lisandid tarbija toidulauale. Toitlustusspetsialistide väitel on just kohapeal kasvatatud toiduained parimad inimeste energia- ja vitamiinivajaduse rahuldamiseks.
aastal sai ta Haridus- ja teadusministri tänukirja. Vabal ajal tegeleb ta aianduse ja fotograafiaga. Hetkel seob spordiga Evi Lauerit see, et ta tegeleb käsipallivõistlustel lauakohtunikuna. 2.4 Urmo Sitsi Urmo Sitsi sündis 1971. aasta 15. novembril Tartus. 23 Juba kooli ajal oli Urmo Sitsi sportlik. Ta tegeles korvpalli, suusatamise, jalgratta sõidu, kergejõustiku, dzuudoo, aerutamise ja loomulikult käsipalliga. Lõpetanud Tartu 10. Keskkooli, siirdus ta õppima Võnnu sovhoosi spordimetoodikuks. Kehra kooli kehalise kasvatuse õpetajaks ja käsipallitreenriks sattus Urmo Sitsi peale 1992. aasta Kehra Cupi, kui Evi Laueri, Tarmo Tiidemaaga ja Jüri Lepaga tuli jutuks, et Kehrasse on vaja noortetreenrit. 1993. aastal asus ta juba Kehra Keskkoolis tööle. 2002. aastal lõpetas ta kehalise kasvatuse õpetaja ja käsipallitreeneri töö ja asus järgmiseks 3-ks aastaks ametisse Kehra Keskkooli majandusjuhatajana.
ühe tädi sülest maha ning kaotas mitmeks aastaks kõnevõime. Lapsepõlve algusaastaid ilmestas veel teinegi eripära, mis ilmnes, kui vanaema ta kord kaasa võttis, kui ühele pulmapeole toitu valmistama läks: pulmaliste laulma hakates puhkes Urmas täiesti lakkamatult nutma tal olid nimelt ülitundlikud kõrvad. (Ibid, lk 6) Mõne aasta pärast asusid nii ema kui ka isa koos elama Hagudisse, Purila sovhoosi Seli osakonda, kus 21. juunil 1962 sündis Urmasele õde Lea. Isa poolt tõmmu nahavärviga tüdruk meeldis Urmasele ning ta väljendas seda nii, et viis õe säravvalge laia pitsiga tekile pliidi alt pisikeste peotäite kaupa tuhka, moodustades tüdruku ümber uhke tuhakuhjakestest auringi. Sellest ajast peale oli neile südamelähedane kõik, mis kaudselt tulega seotud (näiteks meeldis neile erinevaid kodus
millegagi võttis tänuga vastu. Hiljem selgus et kotikeses olid värsked kanamunad, mis ühiselamusse jõudes meenutasid midagi enamat. Aga rõõmsam pool oli asjal ka. Meie igaõhtune ,,firmaroog" praekartul sai maitsva lisandi munapudru toel. Veel on meeles tööpraktikad ja tollele ajale iseloomulikud leninlikud laupäevakud. Ega eriti keegi Unoga punti minna tahtnud, sest ei jõudnud temaga töös sammu pidada. Hästi on meeles botaanika praktikum Valgamaal Laatre sovhoosi Korva luhas. Nimelt tuli meil seal koguda herbaariumi jaoks erinevaid heintaimi. Uno oli just eelnevalt välja väänanud parema jala hüppeliigese. Teistele see sobis, ilmselt ainus kord kui tundsime end temaga võrdselt. Mida rohkem me seal luhas edasi liikusime, seda enam hakkas Uno lonkama. Kaastundest tegime ettepaneku puhata ja pikutada. Uno oli ettepanekuga päri ainult tingimusel, et Maie lubaks tal pea oma rinnale asetada. Taimed said korjatud-kuivatatud, herbaarium
kättenäitamise ja tähistmise looduses, * õue-aiamaade eraldamise kolhoosi ühismaadest. 1950.a koostati 110 valla kaarti, millele kanti kõikide maakasutuste piirid. Korrastati ligi poolte kolhooside ja sovhooside maakasutused. Teise etapina korrastati majandisisene maakasutus. Kolhoosides, kus maakasutuspiirid olid kindlustunud ja maakasutuspuudused kõrvaldatud, viidi sisse külvikorrad. Tekkinud kolhooside ning sovhoosi maakasutuste korastamiseks teostati 1949.a dets majanditevaheline maakorraldus. Üleribasuse, kiildumise, kaugmaasuse jt puuduste likvideerimiseks vahetati laialdaselt naabemaakasutajate maid. 17. Maakorraldustööd 1960.90. (lk 238) 1960.aastate alguseks olid majandite ühendamise tulemusena kujunenud välja suhteliselt suured põllumajandusettevõtted. Ligi poolte majandite maakasutus koosnes mitmest lahustükist, tootmine oli hajutatud paljudesse kohtadesse. 1961.a kuulutati välja nn
vastureaktsioon ei jõuta ega taheta enam. Kui tegevus oleks meelepärane, oleks ka tahe suurem. Seepärast suurendati kolhooside sõnaõigust plaanide koostamisel ja alustati järk järgulist üleminekut rahapalgale 45. Seakasvatuses on Torma sovhoos rea aastate jooksul oma tootmisülesandeid hästi täitnud ... Et omas majandis sündinud vasikatest ei piisa, siis võetigi tänavu vastu sotsialistlik kohustus osta sovhoosi töölistelt kokku 250 vasikat. Meie rajooni majandeist on see kõige kõrgem kohustus. Rahva seas tehtud selgitustöö kandis vilja. Seni on sovhoosi lauta toodud umbkaudu poolteistsada vasikat. Enamik noorloomi kasvatakse Lilastvere osakonnas (Jõgis: 1960). Eesti hakkas kujunema NSV Liidu sigalaks ja seafarmiks, kuhu veeti sisse jõusööt ning välja valmistoodang. Majandid tugevnesid väikekolhooside- ja sovhooside ühendamise tagajärjel
39 Eelnimetatud lipu õmbles Ain saare abikaasa Läti iseseisvuspäeva tähistamiseks 18. Novembril 1987. aastal. 4. detsembril joonistas Ain Saar lipule valge värviga (hambapastaga) Võru vapikuuse kujutise ja sõna ,,WÕRU". Foto 3. Läti iseseisvuspäeva tähistamiseks õmmeldud, hamba- pastaga ,,kaunistatud" lipp 40 Veel ühel korral võeti Kolonni poolt üles pandud, siiski veel keelatud sinimustvalge lipp, täitevkomitee esimehe Elmar Tiidu ja Munamäe sovhoosi partorg Ilmar Vene algatusel maha. Nimelt oli kolonni liige Mia-Ly Saar õmmelnud uue lipu ja 12. juulil 1988.a tõmmati see Suure Munamäe vaatetornis üles.41 14. juulil toimus Rahvarinde õhtu Kubja lauluväljakul. Pärast Rahvarinde aktivistide sõnavõtte esines mikrofonil Ain Saar, teda saatsid lippudega Võru Skautsalga liider Allar Abel ja Vabadussamba eduka taastamise eest Kolonni auliikme staatusse tõstetud Kalju Rohtlaan
Õie Vesik: "Nagu ma lapsena aru sain, usuti pärast sõda, et okupatsioon on ajutine. Rääkida sellest aga ei julgetud, sest inimesed mäletasid veel täpselt venelaste varasemaid hirmutegusid. " [Lisa 1:4:2] 21 Pärast sõda algas nn loov ülesehitustöö. Kuna palju maju olid pommitamistest kannatada saanud, hakati neid taastama ja ehitati ka uusi. Õie Vesik: ,,Sovhoosi ajal hakkasid inimesed, kelle majad olid pommirünnakutega purustatud ja elasid viletsates ,,saunades", aegamisi maju ehitama. Ka sovhoos ehitas oma töötajatele maju. " [Lisa 1:4:3] Senine hektarites mõõdetav kodu ahenes majaks, õueks ja väikeseks aiamaaks. Põllutööriistad läksid koos lehmade- hobustega kolhoosile või jäid tallinurka lagunema. Õie Vesik jutustab: ,,Kolhoosid oli algul väikesed. Põllutöölised rahalist tasu ei saanud. Osta ka midagi polnud. Maad
Soojakao aastase suuruse määrab ära enamjaolt soojatrassi kvaliteet, katlasüsteemi seisukord ja Tamsalus valitsev kliima. (Vaata lisa 3 ja 4) 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES AS-is Tamsalu Kalor töötas 1992. aastal, kui ettevõte rajati, 16 töötajat enamus töötajatest olid üle tulnud Tamsalu EPT-le kuulunud Tamsalu katlamajast. Pärast Põdrangu sovhoosi tegevuse lõppemist 1993. aastal, liitus AS-iga Tamsalu Kalor Sääse katlamaja ja töötajate arv tõusis 24-ni. Ettevõtte suurenemise tulemusena tõusis 1994. aastal töötajate arv 27-ni ja 1995. aastal juba 30-ni. 1996. aastal vähenes töötajate arv 23-ni, kuna samal aastal loodi OÜ Tamsalu Vallakommunaal, mis võttis Sääse katlamaja enda omandusse. Lisaks vähenes 1996. aastal katlamajas ka katlaoperaatorite arv, kuna
nende loetelu muidugi pidevalt muudeti. 1980. Demobiliseeritutest pidid valdades saama aastatel kuulus ENSV nomenklatuuri 118 partei ideoloogilised toed ja uue võimu keskkomitee aparaadi töötajat, 492 rajooni ja kindlustajad. 1947. aastaks moodustasid nad linnakomitee funktsionääri, 293 kolhoosi keskmiselt aga juba üle 80% kõikidest valla sovhoosi esimeest, 219 täitevkomiteede liiget ja partorgidest ja täitevkomiteede esimeestest. 226 muud parteilast, kokku 1348 isikut. Ka no Demobiliseeritud vahetasid välja endised menklatuursetele ametikohtadele kinnitamine maakonnakomiteede sekretärid ja täi toimus erinevatel tasanditel: maakonna/
vili. 1928-1930 Nõukogude Liidus kujunesid välja administratiiv-bürokraatliku sotsialismi mudeli jooned. Sellele on iseloomulik: Tutumajanduse likvideerimine. Konventeeritava raha käibelt kadumine. Selle asemel trükiti hulgaliselt katteta rahatähti. Plaani- ja käsumajandus. Juhtimine rangelt tsentraliseeritud. Riiki juhtisid kõrgemad partei organid. Põllumajandus - kollektiviseerimine. Maal likvideeriti eraomandus. Talud sunniti kolhoosi või sovhoosi astuma. Tööstuses alustati industrialiseerumist. Põhitähelepanu rasketööstusele teiste majandusharude arvelt. Sellega rikuti majanduslikku tasakaalu. Majandust arendati viisaastaku plaanide järgi. Nendega rikuti elementaarseid majandusseadusi ja ignoreeriti majanduse tegelikku olukorda. Tähelepanu sõjatööstusel. Kehtis kaardisüsteem toiduainete ja tarbekaupade jagamisel. Inimestele kehtis seadusetus.
annaabi.ee 
