Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Giorgio Armani on sündinud 11. juulil 1934(Emilia-Romagnas Piacenzas) on itaalia moelooja. Eriti tuntud on tema loodud meesterõivad. Armani sündis kolmelapselisse perekonda, kus kõik lapsed olid suurte vanusevahedega. Poolteist aastat enne Giorgio sündi oli surnud väike õde Silvana. Tema isa oli fasistliku partei administratiivtöötaja ja ema oli küll koduperenaine kuid oli tegev ka sotsiaalsfääris. Just ema oli see, kes teda inspireeris, olles nõudlik ja õrnustele mitte aldis. Ema valmistas militaarriietest ja langevarjudest lastele riideid, ta oskas kõige lihtsamat eset eriliseks muuta, mis väljendub ka Giorgio Armani stiilitunnetuses. Giorgio vanaisa valmistas linnateatri rahvale 19.sajandi stiilis parukaid ning Giorgiole meeldis vanaisaga teatris kaasas käia.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendatud, jõule toetuv võim. Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Fasistliku Itaalia kujunemine oli tingitud Esimese maailmasõja järgsest inimeste rahulolematusest võimulolijate vastu. Selle vilju sai nautida fasistliku ideoloogia juht Benito Mussolini. Fasistlik partei saavutas 1921. aasta valimistel võidu ning Itaalia peaministriks sai läbi ultimaatumi Mussolini. 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seaduseid, mis andsid peaministrile kuningaga samaväärsed õigused. Benito sõjakas poliitika viiski välja fasistliku diktatuuri kujunemiseni Itaalias. Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aastal, pärast bolsevike
Itaalia sisepoliitika 1922-1939 Koostas Karl Olaf Kolla Ta sündis 29 juuli 1883 Suri 28 aprill 1945(ta lasti maha kommunistlike partisandide poolt) Ta oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922-1943 Benito Amilcare Andrea Mussolini Itaaliat valtises Mussolini koos Fasistliku parteiga aastail 1922-1939 Valitsus *Mussolini ja fasistlik partei lubasid itaallastele uut majanduslikku süsteemi korporatismi.Korporatism oli sotsialismi edasiarendus uueks majandussüsteemiks, kus tootmisvahendid jäid algselt avaliku sektori kätte, kuid neid suunas ja kontrollis riik. *Itaalia koloniaalekspansioon Etioopiasse aastal 1936 avaldas negatiivset mõju Itaalia majandusele. Itaalia Ida-Aafrika koloonia eelarve 1936.-37. eelarveaastal
võitjaid, kuid sotsiaalmajanduslik olukord, millesse maa sõja-aastatega sattus oli katastroofiline. Inimesed ootasid olukorra paranemist. Versailles' rahulepingust lootis Itaalia enamat kui sai, eriti maavalduste osas. Riigis võttis võimust kommunistlik, anarhistlik, sotsialistlik jm kihutustöö. Ajutiselt seiskus streigilainete tõttu kogu tööstus.Rahvas hakkas unistama kõva käega juhist 2. Mussolini võimuletulek- Itaalias oli majanduskriisi tulemuseks fasistliku riigi lõplik väljakujunemine. 1922.aastal korraldas Mussolini demonstratsiooni kuningas Vittorio Emanuelle III-le, kus nõudis valitsust endale. Kuningas kuulutaski Mussolini peaministriks. Kui sai ametisse, kehtestas diktatuurivõimu. Nimetas end kuningaga võrdseks. Kommunistid ja teised vasakpoolsed suruti maha, autoritaarset natsionalistlikku võimu tugevdati. Itaalia muutsid nad samm-sammult totalitaarseks fasistlikuks diktatuuriks
Diktatuurid Itaalias ja Saksamaal Diktatuuride tekke põhjused · Demokraatiakogemuse puudumine laiadel rahvahulkadel · Pettumine Versailles' süsteemis · Pettumine demokraatias (võimuvõitlus, ebastabiilsus) tõi kaasa igatsuse kõva käega valitsuse järele · Majandusraskused Autoritaarne valitsemine- võim ühe isiku käes, rahval puudub võimalus poliitikas osaleda, pole reeglina vägivaldne. Totalitaarne valitsemine- võim on koondunud ühe isiku või partei kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuste üle, massirepressioonid, rikutakse inimõigusi. Fasistlik diktatuur Itaalias Fasistliku diktatuuri kehtestamise põhjused · Rahulolematus Versailles' rahu tulemustega · Majandusraskused · Kommunistide väljaastumised ja streigid · Fasistlik partei lubas taastada korra ja taltsutada kommuniste ja töölisi Fasistliku õpetuse põhiseisukohad: · Muuta Itaalia suurriigiks ...
Liiduga seotud ringkondades, kuna Jossif Stalin ei soovinud omal ajal rahvussotsialiste sotsialistideks tunnistada ja sundis seetõttu neid nimetama fasistideks. Fasism kui reziim ja diktatuur Kõige üldisemalt nimetatakse fasismiks ekstreemset paremäärmuslikku liikumist, mida iseloomustab põlgus demokraatlike traditsioonide vastu. Fasismi iseloomustasid autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine fasistliku parteiga, ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine, üldkohustuslik fasistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas sovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja patriotismi nimel korda saadetud massiterror vähemusrahvuste (ksenofoobia, antisemitism), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, vaenuõhkkonna tekitamine
kes ta hukkasid. Elu viimastel päevadel pöördus Mussolini tagasi oma juurte juurde. Teise maailmasõja lõpus, kui pool Itaaliat oli Saksa ja teine pool liitlasvägede käes, teatas Mussolini kogu tööstuse riigistamisest ja kõige selle elluviimisest, mis oli "kirjutatud sotsialistliku liikumise lippudele neljakümne aasta kestel". Itaalia fasismi juht oli kogu elu südamepõhjas sotsialist ja selle varjamiseks ongi teda hakatud kujutama poliitilise klounina. Tänapäeval on fasistliku diktaatori hauakambrisse jäetud kümneid tuhandeid kirju, kus palutakse Mussolini abi tervise-, armu- ja rahaasjus ja isegi jalgpallimeeskonna toetuseks. http://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=Bo8oxRAFyJk http://www.youtube.com/watch?v=ZH-CJechOJ4 http://www.youtube.com/watch? NR=1&v=ciQ6MGU4GV8&feature=endscreen http://www.youtube.com/watch? v=nH0Et56Hxt4&feature=fvwrel
Mussolini. Mustsärklased võitlesid kurjategijatega ja korraldasid kokkupõrkeid kommunistidega. Mussolini õpetus: · Natsionalistlik õpetus tähtsamail kohal oli rahvus · Rahvus on jääv ja kõikahaarav · Üksikinimene on rahvuse osa · Kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele 1921 a saavutas fasistlik partei valimistel võidu. 1922 a määrati Mussolini peaministriks. 1925 a kehtestati üheparteisüsteem ja algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed seadused ( duce ). · Töölised jagati erialade järgi kutsekogudesse. · Ametiühingud ja kõik poliitised parteid peale fasistliku kuulutati ebaseaduslikuks. · Valitsuse kontrolli alla võeti kirjutised, haridus, inimeste töö ja igapäevaelu. · Selleks, et muuda sõdimine populaarseks, ülistati VanaRooma vallutajate kangelaslikkust.
Mustsärklased võitlesid kommunistide mõju all oleva töölisliikumisega, kurjategijatega ning vandaalitsejatega. Kõik see jättis mulje, et just fasistid on korra peamiseks tagatiseks. Paljudes linnades (näiteks Bolognas) kasutatigi Mussolini mustsärklasi politseijõududena. Vastavalt sellele, kuidas laienes tööpuudus ja kasvas inimeste rahulolematus, siirdus üha suurem osa itaalia rahvast Benito Mussolini poolehoidjate hulka. 1922. aasta oktoobris toimus Napolis Fasistliku Partei kongress. Tunnetanud oma mõjuvõimu kasvu, nõudis Mussolini peaministri kohta. Vastasel korral lubas ta organiseerida mustsärklaste "marsi Rooma". Kuna kuningas Vittorio Emmanuel III oli samuti fasistlike vaadete pooldaja, siis määraski ta 28. oktoobril Benito Mussolini peaminitstriks. Mussolini muudatused ühiskonnas: 1925. aastal moodustas Mussolini võitluseks poliitiliste vastastega salapolitsei (OVRA) ja rajas koonduslaagrid
toetust, kes pöördusid tema poole palvetega, kui ta ole ära keelanud vabad ametiühingud. Nii haaraski ta oma kätte üha suurema võimu, nii sai temast il duce kogu rahva juht. Toetuseks Mussolini sai fasismile parlamendi ja PFI muutus usaldusväärsemaks. Ühendas aktivistide rühmad, suutis sünteesida omavahel eri osi, et fasismiks võiks nimetada ülemaailmseks liikumiseks ja ülemaailmseks parteiks. 1925. Aastani Mussolini kindlustas võimu, 1929. aastani kiirendas fasistliku reziimi loomist. 1927. aastal loodi antifasistide jälitamiseks salapolitsei OVRO, mis allus otse Mussolinile. 1929. Aastal sõlmis Mussolini kokkuleppe Rooma paavstiga, mis ajaloos on tuntud Lateraani paktina; sellega lahendati ligi kuuskümmend aastat kestnud tüli Itaalia riigi ja katoliku kiriku vahel; paavst aktsepteeris fasistliku valitsuse ja Mussolini kuulutas katolitsismi kogu riigi ametlikuks religiooniks. 1930 aastal üritas Mussolini tugevdada totalitaarset võimu
Mitusada tuhat inimest sai rindel surma. Sõjakulud olid küll tunduvalt väiksemad, kui Atlandi juhtivatel riikidel, kuid mahajäänud Itaalia majanduse jaoks osutus ka see üleliia raskeks koormaks. Sõja-aastail tekkis tohutu välisvõlg. Itaalia pidi leppima lubatust palju väiksemate aladega. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itallastesse üleolevalt, mitte kui võrdväärsesse partnerisse. Kes oli Benito Mussolini, mis aastal sai ta võimule Benito Mussolini oli Rahvusliku Fasistliku Partei juht. (Itaalia edasi viia). Ta sai võimule 1922. aastal. Temast sai valituse (peaminister) ja kogu Itaalia rahva juht. Kes olid fasistid ja miks nad esile kerkisid? Fasistid olid endised sõjaväelased ja töötud. Nad kerkisid esile, kuna sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk. Valitsused vahetusid pidevalt, mis koosnesid mitme erakonna esindajatest. Parteivaheliste
Sissejuhatus. Fasistlike ideoloogiate üldpõhimõtted Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest jäi fasistliku ideoloogia levik Suurbritannias 1920. ja 1930. aastatel marginaalseks. Kuigi näiteks Suurbritannia fasistlike liikumiste lipulaeva British Union of Fascists ülesehitamine toimus loogilise ja ammendava programmi alusel - rahva poolehoidu taotlevad aktsioonid järgnesid alles hiljem - , ei suudetud pikaajalise demokraatiatraditsiooniga brittidelt leida piisavat toetust. Mark Hagopian nimetab pärast Esimest maailmasõda Itaalias ja mujal
rongid täpselt graafikus · lahendamaks nn. lõuna probleemi (kõne all on Lõuna-Itaalia vaesus võrreldes maa põhjaregioonidega) alustas Mussolini riigi lõuna osas uue suurlinna MUSSOLINIA rajamist; see linn pidi regiooni rikkuse tooma 1929. Aastal sõlmis Mussolini kokkuleppe Rooma paavstiga, mis ajaloos on tuntud Lateraani paktina - sellega lahendati ligi kuuskümmend aastat kestnud tüli Itaalia riigi ja katoliku kiriku vahel; paavst aktsepteeris fasistliku valitsuse ja Mussolini kuulutas katolitsismi kogu riigi ametlikuks religiooniks; Lateraani kokkulepe tõi fasistlikule diktatuurile toetajaid üle kogu maailma Mussolini diktaatorina Fasistliku Itaalia valitsejale Benito Mussolinile anti kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võim. Temast sai kogu Itaalia rahva juht ehk duce. Mussolini pööras suurt tähelepanu oma imagole ta lasi ennast pildistada kõige erinevamates olukordades, tema esinemised olid teatraalsed ja väga emotsionaalsed
Avalikes esinemistes lubas Mussolini, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma Impeerium. 8. Milline oli Mussolini õpetus? Tema õpetuses olid tähtsamail kohal rahvus (natsionalistlik õpetus). Seega on rahvus tähtsam, kui üksikisik või ühiskonnaklass. Põhieesmärk oli rahvuse arendamine. Selline õpetus õigustas diktaatorlikku riigi loomist, kus inimeste väärtus oli väike ja nende ohverdamine õigustatud. 9. Millised olid fasistliku diktatuuri eripärad Itaalias (iseloomulikud jooned, välispoliitika)? · 1922. a. sügisel määrati Mussolini peaministriks. · 1925. a. kehtestati üheparteisüsteem, algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. · Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. · Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võimu. · Mussolinist sai kogu Itaalia juht e. duce.
Läks rindele, sai raskelt haavata. 1919 asutas Mussolini sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Gombattimento, mille tegevus oli suunatud sotsialistide vastu. 1921 sai sellest organisatsioonist Rahvuslik Fasistlik Partei. Mussolini oli selle juht Partei seisukohad: · nõuti korda, karmi kätt · keskne koht oli rahvusluse ideel (mida vastandati klassidele) · oldi sotsialistide ja kommunistide vastu (rünnati, tapeti neid jne.) Fasistliku partei populaarsus rahva seas suurenes, Mussolini hakkas nõudma ministrikohti valitsuses. Jõudemonstratsiooniks, enda tugevuse näitamiseks korraldasid fasistid 28. oktoobril 1922 marsi Rooma (Napolist). See avaldas mõju, kuningas tegi Mussolinile ülesandeks moodustada valitsus. See oli sisuliselt riigipööre. Mussolini sai peaministriks. Diktatuur hakkas kujunema järk-järgult. Esialgu valitses Mussolini põhiseaduse raames. Kõik valitsuse liikmed esialgu polnud fasistliku partei liikmed
4 Aastad I maailmasõjani................................................................................................ 6 1.5 Mussolini isiklik elu 1917-1945...................................................................................7 2. FASISTLIK ITAALIA.....................................................................................................9 2.1 Itaalia enne Mussolini võimuletulekut......................................................................... 9 2.2 Fasistliku liikumise teke............................................................................................... 9 2.3 Üleminekuperiood 1922-1924....................................................................................10 2.4 Diktatuuri algusaastad 1925-1930..............................................................................11 2.5 Fasistlik majanduspoliitika.........................................................................................12 2
Siit tulenes ka fasismi peamine idee: kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. Selline õpetus õigustas diktaatorliku riigi loomist, kus inimelude väärtus on väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel on igati õigustatud. Natsionalism sai 1920-30. aastail paljude diktatuuride aluseks ja Mussolini muutus eeskujuks. Itaalia fasistliku diktatuuri sise- ja välispoliitika. 1922. a sügisel määrati Mussolini peaministriks. Esialgu säilis demokraatlik riigikorraldus, kuid juba 1925. a kehtestati üheparteisüsteem ja algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Võeti vastu seaduseid, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolinist sai kogu Itaalia rahva juht ehk duce. Fasistliku diktatuuri välispoliitika 1930. aastail oli väga sõjakas
tähtsaim ülesanne. Inimelude väärtus oli väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel oli igati õigustatud. mida kujutas endast fasistlik diktatuur Itaalias: Kehtis üheparteisüsteem. Loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Mussolinil oli piiramatu võm (oli kogu Itaalia rahva juht). Ettevõtteid kontrollis riik. Tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid korporatsioone, mille tegevust kontrollis fasistlik valitsus. Ametiühingud ja kõik poliitilised parteid peale fasistliku kuulutati ebaseaduslikuks. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. 4. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (lk 58-61): kes olid Adolf Hitler ja natsid: Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei esimees, Saksamaa poliitik, riigipea. miks kerkisid natsid Saksamaal esile: Mõne aastaa kehtestasid nad riigis äärmiselt julma hirmuvalitsuse. mis on "Mein Kampf" ja millest see räägib: Hitleri kirjutatud raamat (,,Minu võitlus"), mis rääkis ta õpetuse põhimõtetest
1943a ta kukutati ning arreteeriti Itaalia kuninga käsul Tema ja ta armukese laipa näidati avalikult Milano rahva ees Sakslased päästsid tema kuid ta sattus oma armukesega itaalia kommunistlike partisanide kätte ja nad lasti maha Kokkuvõte Benito Mussolini sündis sepa peres Ta oli suures perest Tema õpetuses oli peamiseks see ,et tähtis on rahvus, mitte rahvas Benito tapeti partisanide poolt ja näidati avalikult Milanos Tema asutas fasistliku partei Kasutatud kirjandus Vikipeedia Ajaloo õpik üheksandale klassile Interneti leheküljed Oma pea
Maailm Esimese maailmasõja järel Õp Priit Dieves Sõja võitjad ja kaotajad · Võitja: USA · Kaotajad: Saksamaa, Ungari, Nõukogude Venemaa, Itaalia, Jaapan. Mida keegi kaotas? · Saksamaa ja NSV Liidu lähenemine? Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliiti...
7. Propaganda 8. Riik helge tuleviku tagaja Millised riigid on autoritaarsed, millised totalitaarsed? Autoritaalsed riigid: Hispaania, Portugal, Balti riigid, Poola Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Türgi jne. Totaritaalsed riigid: Saksamaa, NSV Liit Fasistlik Itaalia Milliseid probleeme tõi Itaaliale I Maailmasõda? Mitusada tuhat inimest hukkus, tohutu välisvõlg ja neid solvas lubatud maadest ilma jäämine. Kes oli B. Mussolini, millal sai võimule? Ta sai Rahvusliku Fasistliku Partei etteotsa ning saades sadu tuhandeid toetajaid oli ta paljude arvates just see, kes Itaalias korra jalule seab ning majanduse madalseisust välja toob. Võimul sai ta 1922.aastal. Kes olid fasistid ja millal tulid võimule? Fasistid olid endised sõjaväelised ja töötud, kes hakkasid looma Mussolini käe all relvastatud salku ning välise tunnusena hakkasid nad kandma musti särki.
Parteid kommunistid Kommunistid Kommunism Paremäärlased Juutlus Üheparteisüsteem - Natsionaalsotsialistid fasistid tulid lõpuks võimule Lenin partei juht, Benito Mussolini Adolf Hitler Venemaa juht fasistliku partei juht, natside juht, diktaator Trotski Lenin soovis ,, Itaalia päästja" Heinrich Himmler Tähtsamad isikud oma järglaseks Hitleri lähim Jossif Stalin partei töökaaslane, SS-i peasekretär, Venemaa juht juht Stalini järel V. Molotov Stalini toetaja
lahendamaks nn. lõuna probleemi (kõne all on Lõuna-Itaalia vaesus võrreldes maa põhjaregioonidega) alustas Mussolini riigi lõuna osas uue suurlinna MUSSOLINIA rajamist; see linn pidi regiooni rikkuse tooma Kokkuvõte: Noorena oli Benito Mussolini sõnakuulmatu ja vägivaldne. Teda visati mitmeid kordi koolist välja ning suurena sattus ta palju kordi vangi. Samas oli Mussolini andekas ja sõnaosav sotsialistlik ajakirjanik. Ta oli fasistlike ideede looja ja saavutas oma Riikliku Fasistliku Parteiga suurt edu. Benito Mussolini oli 1920.-1930.aasta Euroopas esimene võimule pääsenud diktaator. Hiljem püüdsid paljud tema ideid järgida ja oma riigis ellu viia ning samas ka tema vigu vältida. Mina arvan, et ta panustas maailma ajalukku nii mõndagi, näiteks just tema sõlmis kokkuleppe Rooma paavstiga, et lõpetada tüli itaalia ja katoliku kiriku vahel mis oli kestnud 60 aastat. Kasutatud kirjandus: uus.miksike.ee/docs/referaadid/mussolini_rauno.htm et.wikipedia
Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussolinil oli palju toetajaid, sest loodeti Itaalias kord jalule seada ning majanduslikku olukorda parandada. Fasistid hakkasid kõikjal itaalias looma relvastatud salku, kelle tunnuseks oli see, et nad kandsid musti särke. Mussolini õpetus: · Tähtsaimal kohal rahvus · Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele · Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud
sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimetusega Võitlusliin, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja eest tekkis rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida juhtis Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Mussolinist sai tähtis isik Itaalias ning ta kehtestas oma võimu. 1925.aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused. Totalitaarne diktatuur kujunes välja kommunistlikus Nõukogude Liidus nii, et alguses oli kodusõda, mis toimus valgete ja punaste vahel. 1927.aastal tuli Jossif Stalin võimule. Ta eemaldas kõik parteid ja muud konkurendid oma teelt. Saksamaal kehtestati natsilik diktatuur, kuna natsid kogusid riigis suurt jõudu. Adolf Hitlerist sai diktaator
relvastatud rühmitused, lisaks ka kaitsemalev SS, millele allus salapolitsei Gestapo. Juhikultuse poolest olid need riigid pigem sarnased. Kõigis kolmes riikides oli üks juht. Itaalias peaminister Benito Mussolini, Saksamaal Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei esimees Adolf Hitler ja NSV liidus partei peasekretär Jossif Stalin. Ideoloogias oli nendes kolmes riigis pigem erinev. Saksamaal ülistati NSDAP´d, Itaalias ülistas rahvas Fasistliku parteid, kuid NSV liidus ülistati Jossif Stalinit. Välispoliitika oli nende riikide puhul sarnane. Nii Itaalias, NSV liidus kui ka Saksamaal oldi sõjakas ja agressiivsed. Saksamaal kiusati taga juute, räägiti, et nad ohustavad Saksamaad. NSV liidus oli Stalini eesmärk vallutada maailm ja Itaalias taheti muuta Vahemerd Itaalia sisemereks, nagu oli see olnud Antiik-Rooma ajal. Mina arvan, et totalitarism nendes maades oli pigem sarnane kui erinev, sest neil oli sarnaseid jooni rohkem.
1.Esimene Maailmasöda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Mitusada tuhat inimest sai rindel surma, sõjakulud olid küll väiksed aga Itaaliale suureks koormaks. Tekkis väilsvõlg. Eriline sõjaline oskus oli pmst olematu. Itaaliale lubati suuri alasi/alasid, kuid Itaalia pidi leppima palju väiksemate aladega. Poolehoidu leidsid üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised austavad ja kardavad. 2.Benito Mussolini kuulutati peaministriks oktoobris aastal 1922.Ta oli Rahvusliku Fasistliku Partei eesotsas ja hiljem ka peaminister. Rühmitusest Võitlusliit, kuhu kuulusid töötud ja endised sõjaväelased, tõusis Mussolini lõpuks tippu. 3.Fasistid olid Võitlusliidu liikmed. Fasistid hakkasid looma relvastatud salku. Nad tõusid esile oma lubadustega muuta Itaalia sama võimsaks kui seda oli kunagi Rooma impeerium. 4.Fasistlik õpetus oli suurel määral seotud Mussolini isiklike vaadetega. Erinevalt kommunistidest oli Mussolini arvates tähtsal kohal rahvus
Lenin - Oktoobri revolutsiooni läbiviija, sotsialistliku vabariigi väljakuulutaja. Suri 1924.a. raskesse haigusesse. 1921. taandati ta poliitiliselt areenilt. Stalin - Pärast lenini surma valitses NSVL liidus läbi ühiskondliku võimu. (1927) massirepressioon - Teisitimõtlejad ( stalini ajal ) küüditati Siberisse või lasti maha. kolhoos - põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. 7 paragraaf fascia - ühtsuses peitub jõud benito Mussolini - fasistliku partei liige. Teda nim. juhiks e. duce-ks. sündis 1883. aastal sepa peres. Lapsepõlv möödus vaesuses, ei saanud väga head haridust, õppis kirikukoolis ja keskkoolis. See andis talle võimaluse ise õpetada. fasism - äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustab juhikultus, militarism ja rassism. fasistid - kandsid musta riietust. (mustsärklased) * rahvamass armastab tugevaid mehi * rahvamass ei pea teadma, ta peab uskuma ja laskma end vormida
diktatuuriga ning 1939. aastaks valitses dikatuur enamikes Euroopa riikides. Miks kehtestati paljudes riikides karmikäeline diktatuur? Itaalias vahetusid valitsused väga tihti ning linnades oli suur tööpuudus. Neis tingimustes loodi Rahvuslik Fasistik Partei, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Tema lubas majanduselu taas heale järjele viia ning leidis palju toetajaid tänu rahva ülistamisele. Lõpuks 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku dikatuuri kinnistamine. Nõukogude Liidus oli totalitaarne diktatuur. Diktatuur kujunes seal välja aastate vältel. 1918. aasta jaanuaris saadeti laiali Asutav Kogu ning mõne aasta jooksul saadeti laiali ka kõik teised parteid. 1936. aastal väljakujunenud põhiseadusega kehtestati lõpuks ka Nõukogude Liidus üheparteisüsteem. Saksamaal algas diktatuuri teke sellega, kui 1933. aastal oli Riigipäevahoone põleng, mille süüdlaseks peeti kommuniste. Selle
Nende salgad hõivasid linnu. Riigis eksisteeris faktiliselt kaksikvõim. 24. okt 1922 tuli Napolis San-Carlo teatris kokku järjekordne fasistide kongress. Mussolini esines väga agressiivse kõnega. Ütles: "Meid kas lastakse võimu juurde vabatahtlikult või võtame selle ise, 6 korraldame marsi Rooma". Sama päeva õhtul kogunesid hotelli "Vesuuv", kus duce peatus, tema neli lähemat kaasvõitlejat kvadrumviiri (kvadrumviraadi liige; kvadriumiraat fasistliku partei juhtorgan enne võimu haaramist, koosnes 4 inimesest, kes allusid vahetult Mussolinile. Need 4 kvadrumviiri olid: Balbo, de Vicci, de Bono, Bianci). Pärast lühikest arutelu võeti vastu otsus, et 27. okt toimub fasistide üldmobilisatsioon ja 28. okt rünnatakse riigi tähtsamaid keskusi. Skvadristide (fasistliku võitlusliidu liige) kolm kolonni sisenevad Rooma ja esitavad peaminister Luigi Factale ultimaatumi ja hõivavad tähtsamad ministeeriumid. Plaani nurjumise
Nende salgad hõivasid linnu. Riigis eksisteeris faktiliselt kaksikvõim. 24. okt 1922 tuli Napolis San-Carlo teatris kokku järjekordne fasistide kongress. Mussolini esines väga agressiivse kõnega. Ütles: "Meid kas lastakse võimu juurde vabatahtlikult või võtame selle ise, korraldame marsi Rooma". Sama päeva õhtul kogunesid hotelli "Vesuuv", kus duce peatus, tema neli lähemat kaasvõitlejat kvadrumviiri (kvadrumviraadi liige; kvadriumiraat fasistliku partei juhtorgan enne võimu haaramist, koosnes 4 inimesest, kes allusid vahetult 3 Mussolinile. Need 4 kvadrumviiri olid: Balbo, de Vicci, de Bono, Bianci). Pärast lühikest arutelu võeti vastu otsus, et 27. okt toimub fasistide üldmobilisatsioon ja 28. okt rünnatakse riigi tähtsamaid keskusi. Skvadristide (fasistliku võitlusliidu liige)
Kõik poliitilised parteid kaotati ja keelati, ainult fasistlik partei jäi. Parlament kaotas oma mõju ning kehtestati kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle. Propageeriti kõike sõjaväelaslikku ja ülistati ,,korda". Põhiseaduse põhimõtteid ei järgitud. Fasism polnud rassistlik ega verine. Loodi erinevaid korpositsioone. 1919.aastal pooldas fasismi ligikaudu 17,000 inimest, kaks aastat hiljem aga juba 310,000. Usk valitsusse kadus ning usk Itaalia Rahvuslik Fasistliku Parteisse kasvas ligi 20korda. 1924.aasta valimistega sai Itaaliast totalitaarse diktatuuriga riik. SAKSAMAA Weimari vabariik demokraatlik, põhiseadus võeti vastu Weimari linnas. Weimari vabariik eksisteeris 1918-1933 1919.aasta Asutav Kogu põhiseadus valitsuse eesotsas sotsiaaldemokraat F.Ebert, vaherahu Antantiga tööliste ja soldatite nõuogud Venemaa järgi mäss Berliinis Reparatsioonimaksed käisid üle jõu
suurtootmisele. 1930 aastatel tuli näljahäda ja 7milj. Inimest suri.1930. punaarmee valmistumine sõjaks. Fasistlik Itaalia Liitlased suhtusid üleolevalt, peale soda oli keskvalistus nõrk, töölised sattusid kommunistide mõju alla, endiste sõdurite/töötute organ. Võitlusliit liikmeid hakati kutsuma FASISTIDEKS. -> rahvuslik fasistlik partei, mida juhtis Benito Mussolini Tal oli pooldajaid sest ta lubas muuta itaalia sama kuulsaks kui oli olnud Rooma Impeerium. Ta tegi fasistliku õpetuse: tähtsamal kohal on rahvas, kõik inimesed tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele. Rahvuslik areng on riigi tähtsaim ülesanne. Sõjakas välispoliitika: tahetu muuta vahemeri itaalia sisemereks. Teise maailmasõja lõpul Mussolini hukati. Natsionaalsotsialistlik saksamaa Hitlerlased kandsid pruune särke. Sakslased vihkasid Versailles' lepingut ja natsid kasutasid seda ära. Nad lubasid kätte maksta ja see leping tühistada. See tõstis nende populaarsust rahva seas.
Arutlus teemal ,,Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes säilis demokraatia?" Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas aastatel 1920-1940 . Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda . Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid. Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaastat . Inimesed lootsid , et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ning tagavad rahvale heaolu , aga ei läinud nii. Tekkis demokraatia kriis ja demokraatlik kord ei suutnud püsima jääda . Paljudes riikides sai võ...
taolistele liikumistele ja ideoloogiatele. Rahvussotsialismi nimetamine fasismiks omane just Venemaa ja Nõukogude Liiduga seotud ringkondades, kuna Jossif Stalin ei soovinud omal ajal rahvussotsialiste sotsialistideks tunnistada ja sundis seetõttu neid nimetada fasistideks. Olemus Fasismi kirjeldavad autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine fasistliku parteiga, ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine, üldkohustuslik fasistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas sovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja patriotismi nimel korda saadetud massiterror, vähemusrahvuste (ksenofoobia, antisemitism), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, vaenuõhkkonna tekitamine
reglementeerimine; üldkohustuslik f ideoloogia; demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine) fasistlik diktatuur (riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine; poliitiliste sümbolite nagu lippude, marsikolonnide ja mundrite ohter tarvitamine; korporatiivne ühiskonnamudel ehk otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude või teiste organisatsioonide baasil) Mussolini (oli endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistliku liikumise juht; lubas taastada riigis korra, muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium; 1922. a. Peaminister; 1925. a. kehtestati üheparteisüsteem, M-le anti seadustega piiramatu võim, poliit. opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid; intensiivne riiklik propaganda veenis itaallasi oma riigi vägevuses) 4. USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel.
Pealegi oli Itaalias keskvalitsus nõrk ja riigis olid segadused. Tuli fasistide partei nimega Rahvuslik Fasistlik Partei, mille esimees oli Benito Mussolini. Mussolini õpetus tugines diktatuuri põhimõtetele ja andis tänu sellele võtsid ka paljud teised riigid endale nende põhimõtete alusel diktatuuri. Mussolini tundis järjest oma mõjuvõimu kasvu ja sai endale peaministri koha. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Loodi salapolitsei. Mussolini sai endale kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast sai Itaalia rahva juht ehk duce. 4. Kuidas kujunes totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus? Bolsevike võimuletulek. Kommunistlik partei korraldas oktoobripöörde. Bolsevike poolt likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem. Riigi ametlikuks nimetuseks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik
rahutused. Valitses tööpuudus. Nendes tingimustes tekkis rühm endistest sõjaväelastest ja töötutest, keda hakati kutsuma fasistideks. Fasistide juht oli Benito Mussolini. Paljud arvasid, et sellest raskest olukorrast suudab ainult Mussolini itaallased välja tuua ning Itaalias korra jalule seada. Fasistlik partei saavutas 1921. aasta parlamendivalimistel Itaalias võidu. Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kehtestamist. Poliitiliste vaenlaste kaitseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiaramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk duce. Natsionaalsotsialistlik partei tuli võimule Saksamaal siis, kui seal olid vähga suured majandusprobleemid. Hitleri soov oli sama mis rahval tõsta sõjalist võimsust riigis. Et
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on mitte millestki piiratud ning seadustega kitsendamatu jõule toetuv võim aga demokraatia on rahva võim. Peale Esimest maailmasõda oli Itaalia suurtes raskustes ning seetõttu oli siseriiklik olukord üsna keeruline. Endised töötud ja sõdurid moodustasid oma organisatsiooni Võitlusliidu, selle organisatsiooni liikmeid hakati nimetama fasistideks. See organisatsioon kogus kuulsust ja mõne aja pärast sai sellest Rahvuslik Fasistlik Partei, mille eesotsa asus Benito Mussolini. Kuna tal oli väga palju toetajaid, siis enam kinnitas rahvas, et tema on see, kes seab Itaalias korra jalule ning toob riigi majanduse madalseisust välja. Mussolini andis suuri lubadusi ta lubas teha Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma Impeerium. Parlamendivalimistel saavutas Mussolini fasistlik partei võidu ja peale selle sai temast peaminister. Kuigi paariks aa...
Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat soosingut sai nautida fasistide juht Mussolini. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aastal parlamendivalimistel saavutas fasistlik partei võidu. Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kehtestamist. Kaitseks poliitiliste vaenlaste vastu loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. Lühikese ajaga toimunud suur murrang muutis Venemaa aktiivseks tööstusriigiks. Majanduselus juurdus range plaanimajandus. Kollektiviseerimine sundis paljusid talupoegi maalt lahkuma ja linna elama asuma
*1940. a - kandis vangilaagrites (GULAG) karistust 1,7 milj vangi Interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Plaanimajandus - majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt Kollektiviseerimine e. kolhoseerimine - talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks Industrialiseerimine - suurtööstuse arendamine Kolhoos - põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand FASISTLIK ITAALIA *1921. a fasistliku partei võit valimistel *1922. a Mussolini peaministriks *1925. a üheparteisüsteem *1931. a Etioopia vallutamine *1936. a Berliini-Rooma telg koalitsioonivalitsus - mitme erakonna esindajatest koosnev valitsus Võitlusliit (fasistid)- Rahvuslik Fasistlik Partei - Benito Mussolini (rahvajuht-duce) Mustsärklased - võtlesid kommunistidega, asendasid ka politseinikke Mussolini õpetus *rahvus on jääv ja kõike haarav *rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne *riigi kodanike ülesanne
Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat soosingut sai nautida fasistide juht Mussolini. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aastal parlamendivalimistel saavutas fasistlik partei võidu. Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kehtestamist. Kaitseks poliitilisete vaenlaste vastu loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiaramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine ning nendega kaasnenud vägivallapolitiika muutsid oluliselt Nõukogude riigi senist palet. Lühikese ajaga toimunud suur murrang muutis Venemaa aktiivseks tööstusriigiks
anastajatega. Paljudes maades tekkis ka sissi- ehk partisaniliikumine. Partisanid ründasid ootamatult vastase sõjalise tähtsusega üksusi ning pidasid lahinguid vaenlase sõjaväega. Okupandid üritasid vastupanuliikumisega võidelda. Nad korraldasid karistusretki, hukkasid kättemaksuks rahulikke elanikke, määrasid tasu vastupanuliikumise juhtide tabamise eest, kuid see kõik ei andnud soovitud tulemust. Vastupanuliikumise tegevus oli suureks abiks natsliku Saksamaa ja fasistliku Itaalia purustamisel. Punaarmee vallutatud aladel Poolas, Baltimaades, hiljem ka teistes Ida- Euroopa piirkondades puhkes kommunismivastane võitlus. Nõukogude väed ja julgeolekuteenistused suutsid sellise vastupanu maha suruda. Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle Pärast Teise maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle. Seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele.
1943. aasta suvel tegid sakslased katse samuti suurt Punaarmee koondist ümber piirata. Kurski lahingus tuli esimesel nädalal edukas pealetung siiski katkestada, kuna USA ja Briti väed olid maabunud Sitsiilias. Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu. 1943 sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsas fasistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas Saksamaale sõja. 1943 lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati Prantsusmaal teise rinde avamine ning pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill
Nendes riikides, kus ei kehtinud diktatuur, valitses demokraatia. Demokraatia on rahvavõim. Rahvas oli määrav osa ühiskonna tähtsate küsimuste lahendamisel. Igal kodanikul oli õigus vabadusele ning õigustele. Itaalia oli ainuke riik, mille valitsemiskorra kohta võib öelda "fasistlik diktatuur" . Selle nime said nad endale tänu võitlusliidule, mille eesotsas olev Benito Mussolini toetajais kogus ning lõpuks, 1921.aasta parlamendivalimistel oma parteiga võidu saavutas. Fasistliku diktatuuri eesmärgiks oli Vahemere muutmine Itaalia sisemereks. Nõukogude Liidus kehtestati diktatuur juba 1917.aastatel. Võimu haarasid kommunistid Lenini juhtimisel. Pärast Lenini surma muutus diktatuur eriti julmaks kuna riigijuhiks sai Jossif Stalin. Riiki loodi vangilaagreid, sinna saadeti miljoneid inimesi, paljud süütud hukati, toimus kollektiviseerimine nind industrialiseerimine. Stalini eesmärk kõige sellega oli NSV Liidu mõjuvõimu laiendamine ning tagada
Fasistliku diktatuuri tekkimine Itaalias I maailmasõja lõppedes oli Itaalia võitjate hulgas, kuid võit ei tulnud kergelt. Itaalia ei olnud kuigi edukas ja kaotas sõjas ligi 0,5 miljonit inimest. Samuti oli Itaalia võtnud tohutuid võlgu . Pariisi rahukonverentsil ei võtnud Antandi osapooled Itaaliat võrdväärse partnerina ja jätsid itaallased ilma lubatud aladest. Samuti suhtuti Itaaliasse üleolevalt, mis solvas itaallasi. Itaalia majandus oli pärast sõda kaoses, valitses suur tööpuudus, mida nõrgad koalitsioonivalitsused ei suutnud leevendada. Üha rohkem tekkis tööliste ja muude rahulolematute väljaastumisi, mida torkisid tagant kommunistid. Sellises olukorras kerkis Itaalias esile fasistlik liikumine, mille eesotsas oli Benito Amilcare Andrea Mussolini, mis ühendas endisi sõdureid ja töötuid. Fasistid, keda nende mustade särkide järgi hakati kutsuma mustsärklasteks, jutlustasid tugevast riigist, pidasid kom...
3. Iseloomusta Nõukogude liidu sisepoliitikat ja majandust! Kommunistid võitsid kodusõja ja kindlustasid oma võimu. 1922. a loodi NSVL liit. Sisepoliitilises võitluses kindlustas oma ülemvõimu J. Stalin. Majanduses rakendati esialgu sõjakommunismi, riik kontrollis majandust sõja huvides. Ettevõtted riigistati, kehtestati töökohustus, t alupoegadele vilja andmise kohustus riigile ja kaupade normeerimine (talongid). 4. Fasistliku Itaalia diktatuuri tunnused ja näited! Tunnus Näide JUHIKULTUS B. Mussolini VALITSUSAPARAAT Allub B. Mussolinile SÕJAVÄGI Suur tähtsus välispoliitikas, et vallutada uusi riike ÕIGUSTE PIIRAMINE Tsensuur TERROR Koonduslaagrite rajamine PROPAGANDA Mussolin on ainuke ja tark pealik!
fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille juhiks sai Benito Mussolini. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat poolehoidu sai nautida Mussolini. Paljud uskusid, et just tema suudab Itaalias korra jalule saada ning majanduse madalseisust välja tuua.1921. a. parlamendivalimistel saavutas fasistlik parteid võidu. 1925. a. kehtestas Mussolini üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kinnistamist. Kaitseks poliitiliste vastaste vasetu loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Võeti vastu seadused, et Mussolinist saaks kogu Itaalia rahva juht. Nõukogude Liidus kujunes tolitaarne süsteem, kui peale Lenini surma sai võimule Stalin, kes tegi riigis läbi suured muudatused. Riigis toimunud industrialiseerimine ja kollektiviseerimine ning nendega kaasnenud vägivald muutis Nõukogude riigi senist palet.
kapitalism ja panna see paremini tööle *võeti vastu seadusi *korraldati ühiskondlike töid *tühistati kuiv seadus *erakorralised seadused panganduse alal 1935 Prantsusmaa valistus hakkas majandust riiklikult reguleerima- elavnes tootmine ja tarbimine 1933 Saksamaal kehtestati natslik reziim- natsid hakkasid Euroopas "uut korda" looma Fasism Itaalias 1919-1921 kommunistliku revololutsiooni oht. Benito Mussolini -> itaallasest revolutsioonimeelne sotsialist. 1919 asutas uue fasistliku liikumise kasvas välja partei millega lubati * korra majjalöömist * majanduslikkku heaolu * Rooma aegse hiilguse ja prestiizi taassündi. Fasism- fasces (võimusümbol) 1922 Mussolini pooldajate " marss Rooma" -> Vittorio Emmanuel III nimetas ta peaministriks -> mõne aastaga kehtestati piiramatu diktaatorivõim- * mitte fasiistlikud parteid keelati * parlament kaotas mõju * kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle *streigid keelati totalitaristlik riigikord
Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito Mussolini. Paljud arvasid, et Mussolini on see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutas võidu fasistlik partei. 1922. aasta sügisel määrati Mussolini peaministriks ja 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnitamine.Poliitiliste vastastega võitlemiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadus, mis andis Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk duce. Nõukogude liidus hakkas kujunema totalitaarne süsteem 1917. aastal pärast bolsevike võimuletulekut. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus Rahvakomissaride Nõukogu ning valiti kõrgem seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
