Õpilaskonverents ,,Galiitsia keldid" 01 cancro cru GALIITSIA ÜLDTUTVUSTUS Galiitsia on üks seitsmeteistkümnest autonoomsest piirkonnast (meil Eestis maakonnad, neil seal autonoomsed piirkonnad) Hispaanias, mis asub Portugali põhja -ning Hispaania loodeosas. Galiitsia jaguneb omakorda veel 50 provintsiks. Põhilise üldpildi moodustavad mäed ja jõed. Galiitsias räägitakse kahte erinevat keelt: Galiitsia galeegi ning Hispaania kastiilia. Galiitsia traditsioonid on hindamatud kultuuripärandid, millest suuremat osa jagavad nad oma naabri Portugaliga. KELTIDE ÜLDTUTVUSTUS Galiitsia keldid olid Pürenee poolsaare lääneranniku ajaloolised asukad, kes elasid pronksi- ja rauaajal. Elasid hõimuti. Nad olid loovad- lõid imelist kunsti, mida iseloomustasid hoogsad ja tundelised voolavad jooned ning abstraktsed figuurid. Nad olid ka väga vaimsed ning uskusid jumalatesse ja jumalannadesse.
Galeegi keel Tüpoloogiline kuuluvus Indoeuroopa keelkond Itali keelte haru Romaani keelte grupp Romaani keel Lääne- Itali keel Lääne alagrupp- Lääne- Romaani keel Galo-ibeeria grupp- Ibero-Romaani keel Galeegi-portugali keele alagrupp Galeegi keel Räägitakse Galiitsias edela Hispaanias. Kunagine rooma provints Galiitsia hõlmas Galiitsia praegust territooriumi, Põhja-Portugali, Astuuriat, praegust Leoni provintsi ja osa Zamorast, sellepärast räägitakse galeegi keelt ka sealsetes piirkondades. Galeegi keelt räägitakse tänu emigratsioonile veel: · Mujal hispaanias nt Madridis · Euroopas (Portugal, Sveits, prantsusmaa · Ameerikas (USA, Argentiina, Uruguay, Brasiilia) Kusjuures Brasiilia keel on rohkem
augustil Venemaale sõja. · Saksamaa kuulutab 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja, ja · 4. augustil saadab oma väed üle erapooletu Belgia piiri, mis peale · Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale. Septembriks läheneb Saksa vägi Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerub. Marne'i lahingul (5.6. september), lüüakse sakslased tagasi. Läänerindel tekib positsioonisõda (rinde pikkus 720 km). Venemaa koondab oma peamised jõud Galiitsia piirile, kust sundib taanduma Austria- Ungari. Idarindel tekkib samuti positsioonisõda. Sõtta astuvad ka Türgi (keskriikide poolel) ja Jaapan (Saksamaale vastu). 1915 22. aprillil kasutatkse esmakordselt sakslaste poolt Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse saab 15000 sõduri, nendest 5000 sureb). 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus ning sellele järgneva pealetungiga sunnib Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Peale seda vallutatakse
rannikul paiknevate Kreeka linnriikidega. Lõpuks jäid Ukrainasse paikseks slaavlased. 1667. aastal jagasid Ukraina omavahel Poola ja Venemaa. 1793 valitses Venemaa enamust tänastest Ukraina riigi aladest. 1918 kuulutas Ukraina välja oma iseseisvuse, aga see jäi lühiajaliseks. 1939 läks kogu Ukraina Nõukogude Liidu valdusesse. 24. augustil 1991 kuulutas Ukraina end iseseisvaks. Juunis 1996 võeti vastu Ukraina põhiseadus. Ukraina ajaloolised piirkonnad on Bessaraabia, Galiitsia ja Podoolia. Galiitsia on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel. Galiitsia piirneb lõunast Metsa-Karpaatidega, loodest Visla jõega, põhjast Sani jõe suudme ja Zbrutsi jõe lätte vahelise joonega ning kagust Zbrutsi, Dnestri ja Tseremosi jõega. Alates umbes 1800. aastast kuulub Galiitsia koosseisu piirkond Karpaatidest lõunas, Väike-Poolast idas ning Transilvaaniast ja Moldovast põhjas ja loodes.
kauplesid rannikul paiknevate Kreeka linnriikidega. Lõpuks jäid Ukrainasse paikseks slaavlased. 1667. aastal jagasid Ukraina omavahel Poola ja Venemaa. 1793 valitses Venemaa enamust tänastest Ukraina riigi aladest. 1918 kuulutas Ukraina välja oma iseseisvuse, aga see jäi lühiajaliseks. 1939 läks kogu Ukraina Nõukogude Liidu valdusesse. 24. augustil 1991 kuulutas Ukraina end iseseisvaks. Juunis 1996 võeti vastu Ukraina põhiseadus. Ukraina ajaloolised piirkonnad on Bessaraabia, Galiitsia ja Podoolia. Galiitsia on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel. Galiitsia piirneb lõunast Metsa-Karpaatidega, loodest Visla jõega, põhjast Sani jõe suudme ja Zbrutsi jõe lätte vahelise joonega ning kagust Zbrutsi, Dnestri ja Tseremosi jõega. Alates umbes 1800. aastast kuulub Galiitsia koosseisu piirkond Karpaatidest lõunas, Väike-Poolast idas ning Transilvaaniast ja Moldovast põhjas ja loodes
rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Rahvastiku tihedus 93,5 elanikku km² kohta (2012. a.) Riigikeel hispaania keel (español) Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses regionaalsed keeled piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht Peaminister Mariano Rajoy (alates 21. detsembrist 2011. a) Pealinn Madrid 3,2 miljonit elanikku (2012) Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti
Ajalooline geograafia 1) Iirimaa 2) sotimaa 3)Wales 4)Mercia 5)Wessex 6) Sussex 7) Essex 8) Kent 9) Danelaw 10) Northumbria 11)Rootsi 12) Skåne 13)Soome 14)Dalmaatsia All Rooma impeeriumi ajal 15)Norra 16)Taani 17)Holstein 18)Schleswig 19)Brandenburg 20)Pommer (Pomerania? Või Pommern?) 21) Preisimaa 22)Masoovia 23)Kujaavia 24)Sileesia 25)Suur-Poola 26) Väike-Poola 27)Galiitsia 28)Leedu 29)Liivimaa 30)Tsehhimaa 31)Moraavia 32)Ungari 33)Horvaatia 34)Vestfaal 35)Ostfaal 36)Reinimaa 37)Lotring 38)Transilvaania 39)Elsass 40)svaabimaa 41)Tüüring 42)Saksimaa 43)Frankimaa 44)Baieri 45)Austria 46)Kärnten 47)Tirool 48)Lombardia 49)Toskaana 50)Apuulia 51)Kirkuriik 52)Sitsiilia 53)Itaalia linnriigid 54)Kataloonia 55)Gascone 56)Leon 57)Aragon ...
augustil Venemaale sõja. · Saksamaa kuulutab 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja, ja · 4. augustil saadab oma väed üle erapooletu Belgia piiri, mis peale · Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale. Septembriks läheneb Saksa vägi Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerub. Marne'i lahingul (5.6. september), lüüakse sakslased tagasi. Läänerindel tekib positsioonisõda (rinde pikkus 720 km). Venemaa koondab oma peamised jõud Galiitsia piirile, kust sundib taanduma Austria- Ungari.Idarindel tekkib samuti positsioonisõda. Sõtta astuvad ka Türgi (keskriikide poolel) ja Jaapan (Saksamaale vastu). 1915 22. aprillil kasutatkse esmakordselt sakslaste poolt Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse saab 15000 sõduri, nendest 5000 sureb). 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus ning sellele järgneva pealetungiga sunnib Saksa- Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma
· Kuulsamad lossielanikud: Maria Theresia, kellele olevat 6-aastane Mozart andnud oma esimese kontserdi, ja keiser Franz Joseph I abikaasa Elisabethiga (Sissiga) M. Theresia valitsemisaeg · 1740-1748 puhkes Austria pärilussõda, osalesid paljud Euroopa riigid · Austria kaotas Sileesia, mida ei õnnestnud tagasi võita ka Seitsmeaastases sõjas (1756-1763) *Võttis osa Poola jagamisest koos Preisi- ja Venemaaga. 1772 (I jagamine) ja 1795 (III ) tulemusena sai Austria Galiitsia ja Krakovi linna koos ümbruskonnaga 18. saj. Lõpul rahva arvult Euroopas III kohal (V, Pr)
paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku
Viini kongress I Euroopa ümberkorraldamise põhimõtted TV 83. Miks oli vaja kokku kutsuda Viini kongress? · Määrata kindlaks sõdade järgsed riikide piirid · Tasandada Euroopa riikide vahelisi vastuolusid, et vältida tulevikus sõdu. · Taastada Prantsuse revolutsiooni eelne kord, nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas restauratsioon Millistest põhimõtetest lähtuti Viini kongressil Euroopa nö. korrastamisel? Selgita. 1) restauratsiooni põhimõttest vana korra taastamine 2) legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõttest peeti seaduslikuks dünastiate pretensioone 3) solidaarsuse põhimõttest kohustuti kooskõlastatult tegutsema igasuguse revolutsioonilise ja liberaalse liikumise vastu. 4) tasakaalu põhimõttest seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal II Tasakaalu põhimõtte ellurakendamine Viini kongressil jagati ümber mitmeid valdusi. Näiteks: 1) Venemaa sai suurema osa Poolast, Soome ...
Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane diaklet, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Eliga ühinemise aasta 1986 Hispaania lipp Hispaania vapp *Hispaania rahvaarv oli 1
Hispaania põllumajandus Evelin, Kati, Pilleriin & Kerstin Põllumajandus 2005 5,7% tööealisest elanikkonnast 3,4% SKP-st Euroopa Liidu kogutoodangust 12% Endale vajalik kasvatatakse üldiselt ise Eksporditakse palju puuvilju Looduslikud eeldused Põllumajandusmaad Maakasutus 71%, millest põldusid ja istandusi 40%, 19,00% rohumaid 31% ja metsi 40,00% Põllumaad Rohumaad 10%. 10,00% Metsad Muud alad 31,00% Pinnamood Hispaania keskoas hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa. Kantaabria, Pürenee ja Andaluusia mäestikuude vahel on tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik...
Ühtse rahvuskubermangu loomine I Maailmasõja algus Saksa okupatsioon Vabadussõda Päästekomitee loomine Bolševike oktoobripööre Venemaal 9. Territoriaalsed muutused Euroopas peale I Maailmasõda: (märgi kaardile: Elsass-Lotring, Galiitsia, Transilvaania, Poznan ja Ida-Pommer, Bosnia-Hertsegoviina – millistele riikidele need territooriumid läksid (näita noolega) Maailm XX saj. algul , I MS ja selle tulemused A rida 1. Nimeta 1900-1913. aastatel toimunud sõjalisi konflikte: …………………………………………………………………………………………………………………………
Pere elas vaeselt. Kokku oli 4 last. Isa oli sulane ja ema talu peretütar. Siiski oli noor Johan väga töökas ja tahtis saada head haridust. · Kehva majandusliku olukorra tõttu pidi Laidoner astuma vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, pärast seda pääses ta Vilno (Vilniuse) sõjakooli. Sõjakoolis oli Johan oma lennu parim. · 1909-12 õppis Laidoner Nikolai sõjaväeakadeemias. · I maailmasõja puhkedes saadeti Johan III Kaukaasia korpuse staapi ja saadeti Galiitsia rindele. · 1917. aasta lõpus kutsuti Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1. Eesti jalaväediviisi ülemaks · Saksa vägede tulekuga lahkus Laidoner Petrogradi. Põhjuseks oli asjaolu, et sakslased arreteerisid kõik nende haardeulatusesse jäänud Vene luureohvitserid. · Eesti Vabadussõda algas Eesti armee taandumisega, Eestil puudus tõeline vägede ülemjuhataja- isik, kelle autoriteet oleks väljaspool kahtlust
paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku
1909-1912 õppis Johan Nikolai sõjaväeakadeemias. Iga aasta kandideeris sinna umbes 1000 meest, aga kohti oli ainult 100. Akadeemias õppides jäi Laidoner silma mitmele õppejõule. Ta tulemused olid alati eeskujulikud https://vanajahea.files.wordpress.com/2014/12/img_0001.jpg Tööalased karjääri saavutused Esimene maailmasõda I maailmasõja puhkedes saadeti Johan III Kaukaasia korpuse staapi ja saadeti Galiitsia rindele. Varsti ülendati Laidoner kapteniks ja peagi oli ta Läänerinde staabi luureosakonna ülema abi. Eesti jalaväediviisi ülem Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1. Eesti jalaväediviisi ülemakstee poolt 1. Eesti jalaväediviisi ülemaks Poliitiline tegevus Pärast Vabadussõja lõppu arvati Laidoner reservi. Tema uueks tegevusalaks kujunes paljudeks aastateks poliitika. Et
augustil Venemaale sõja. · Saksamaa kuulutab 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja, ja · 4. augustil saadab oma väed üle erapooletu Belgia piiri, mis peale · Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale. Septembriks läheneb Saksa vägi Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerub. Marne'i lahingul (5.6. september), lüüakse sakslased tagasi. Läänerindel tekib positsioonisõda (rinde pikkus 720 km). Venemaa koondab oma peamised jõud Galiitsia piirile, kust sundib taanduma Austria-Ungari. Idarindel tekkib samuti positsioonisõda. Sõtta astuvad ka Türgi (keskriikide poolel) ja Jaapan (Saksamaale vastu). 1915 22. aprillil kasutatkse esmakordselt sakslaste poolt Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse saab 15000 sõduri, nendest 5000 sureb). 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus ning sellele järgneva pealetungiga sunnib Saksa- Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma
Kreeka-Katoliku kirik Kreeka katoliku kirik arenes pärast Rooma impeeriumi lagunemist mõnevõrra erinevat teed kui Rooma katoliku kirik. Erinevalt Rooma kirikust, mille pea – paavst - oli iseseisev, allus kreeka katoliku kiriku pea - Konstantinoopoli patriarh - keisrile. Kreeka katoliku kiriku mõjualas kujunesid maailma esimesed kristlikud kloostrid. Need said alguse eremiitlusest. Eremiidid ehk üksiklased eraldusid maailma pattude eest kõrbe üksindusse, et seal paastudes, palvetades ja liha suretades Jumalale meelepärast elu elada. Tuntud on lood pühadest eremiitidest ja Saatanast, kes neid kiusamas käis, et nad oma usust loobuksid. Sellistest kannatlikest eremiitidest tuntuim oli Püha Antonius, kes III sajandil elas Egiptuse kõrbes. Paljud eremiidid ei soovinud täielikku üksindust, pealegi leidsid nad, et üheskoos, üksteist toetades, on parem Saatanale vastu panna. IV sajandil hakkasid mõn...
cafe latte ehk pooleldi piimast, pooleldi kohvist koosnev jook). Cafe solot Cortadot Cafe con lechet Vein Maailma suurim veinitootja Suurepärane kvaliteet Rioja vein Väga head viinamarjakasvatuspiirkonnad Ribera del Duero, Penedes ja La Mancha Jerezi vein ehk sherri Ribera del Duero Penedes La Mancha Õlut tarbitakse palju, eriti baaris tapasdega. Õlu on hele ja meeldiva maitsega ja seda serveeritakse väga külmalt. Liköörid Galiitsia queimadad Erinevad maitseliköörid (kuivad, ürtidega, kirssidega, meega jm. viisil maitsestatult) aniisiliköörid Pacharan Puuviljaliköörid Pacharan Söögiajad Hommikust süüakse tavaliselt kohvikus ja see koosneb "churrosest" ja suurest kruusitaiest kuumast kakaost. Teiseks hommikusöögiks on kohv magusa küpsetisega või mõni muu kerge suupiste. Lõuna on kella 2 paiku päeval, sageli eelneb sellele oode (erinevad
(Reyno de Espaa) Pindala: 506 000 km² Rahvaarv: 45,8 miljonit Riigikeel: hispaania keel (espaol) Ametlikud regionaalsed keeled: · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas. Rahaühik: euro Pealinn: Madrid Haldusjaotus: 50 provintsi, mis rühmituvad 17 autonoomseks piirkonnaks. Asend Hispaania asub Lääne-Euroopas, mis hõlmab osa Pürenee poolsaarest, Vahemerest Baleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared ning Maroko rannikul Ceuta ja Melilla linna
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Millised kaks suurriikide sõjalispoliitilist liitu kujunesid Euroopas välja enne Esimest maailmasõda? Saksamaa ja AustriaUngari. 2. Missugused vastuolud ja hirmud sundisid riike sõlmima neid liidulepinguid? Teha koostööd Venemaa kallaletungi korral. 3. Millised suuriigid üldse eksisteerisid Euroopas enne Esimest maailmasõda? Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. 4. Kust pärines Antanti nimi? Mida see tähendas? See oli Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa liiduleping ja riikide blokk. See tähendas et riigid hoiavad kokku ja abistavad üksteist kui Keskriigid peaksid neid ründama. 5. Miks nimetati Balkanit "Euroopa püssirohutünniks"? Venemaa püüdis oma mõju Balkanil tugevtada kujutades end slaavlaste eestkostjana ja toetades Serbiat. Sellele seisis vastu AustriaUngari, kes liitis varem Türgile kuulunud Bosnia ja Hertsegoviina, see ärritas aga Venemaad ja Serbiat. Pingeid Balkanil süven...
paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht Peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku
Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Maavarad Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki, elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Põllumajandus
Legitiimsuse põhimõte - sooviti kõigi prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate taastamist. Enamike riikide puhul kasutati seda põhimõtet ( prantsusmaal , hispaanias, napolis ) 2. Tasakaalupõhimõte - pidi tagama et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks, püüti saavutada territoriaalsete ümberkorralduste kaudu. Võitjariigid: Inglismaa - Malta, Kapimaa, Tseilon Venemaa - Soome, Poola, Bessaraabia Austria- Lombardia, Veneetsia, Galiitsia Preisimaa - Reini ja Vestfaali piirkond, Põhja-Saksimaa 3. Julgeolekupõhimõte- Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 3) Uued liidud Metternichi süsteem - Viini kongressi järgne poliitiline korraldus Euroopas Sai nime vürst Metternichi järgi ( Austria välisminister ) Eesmärgiks oli seisusliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ja rahvusliku vabadusliikumise kaotamine Püha Liit - Sellega ühinesid kõik Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi
Reini vasakkallas ning 50 km laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsooniks, sakslastel ei tohtinud seal vägesid olla. *Saksamaa pidi maksma reparatsioone, st korvama võitjate sõjakulutused. 4.06.1920 allkirjastati eraldi rahuleping Ungariga Trianoni leping ja 10.09.1920 Austriaga SaintGermaini leping. *Doonau monarhia kui suurriik likvideeriti. Moodustati kolm riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. *Endise AU suured alati liideti Serbiaga *AU endised alad Galiitsia ja Transilvaania läksid Poola ja Rumeenia valdusesse. *Kõik need riigid kohustusid maksma reparatsioone, Austria ja Ungari suhtes kehtestati ka sõjalised piirangud. Rahuleping Bulgaariaga, Neuillys 27.11.1919 nägi samuti ette reparatsioone ning alade loovutamist Jugoslaaviale ja Kreekale. Bulgaaria kaotas väljapääsu Egeuse merele. 10.08.1920 sõlmiti Türgiga Sevresi rahuleping, millega ei jäänud endisest Osmanite impeeriumist midagi järele.
22. aprillil 1915 kasutasid sakslased Ypres'i lahingus kloori. 1916 veebr sakslased alustavad uut pealetungi lahing kestab 10 kuud, prantslased ei tagane nende juht Petain. Juuli-nov toimus Somme lahing kus kasutati esimest korda lennuväge ja tanke. Ida rinne: Venemaa plaan oli purustada saksamaa Ida-Preisimaal kuid Tannenbergi lahingus said venelased hävitavalt lüüa. Võitluses Austriaga hõivasid venelased Galiitsia ja Lvovi. Sakslasi saatis edu 1915a lõpuks rinne stabiliseerus. Venemaa ja saksamaa korraldasid kordamööda pealetungi edutult lõpuks 1917a vallutasid sakslased Riia, Saaremaa, Hiiumaa. 1918 vallutab saksamaa veel Eesti, Põhja- Läti, Valgeneve, Ukraina. 3.märts 1918 Bresti rahu millega Venemaa loobub ka Taga-Kaukaasiast. Saksa väed maabuvad Soomes ja aitavad võimule valged. Sõda merel: Suurim laevastik Inglismaal. 1915 kuulutab Saksamaa välja piiramatu allveesõja mille eesmärgiks
armee vahel suur lahing Gumbinenni juures. Edukam oli Vene armee, sakslased taandusid. Vene armee ei asunud sakslasi jälitama. Kriitilises olukorras määrati Saksa 8. armeele uus juhtkond: komandöriks sai kindral Hintenburg, staabiülemaks kindral Ludendorff. Jõud koondati nüüd Vene 2. armee vastu, kes oli Ida-Preisimaale sisse tunginud. Saksa väed olid edukad hävitati täielikult kaks korpust ning suurelt osalt ka kolmas. Seda lahingut kutsuti Tannenbergi lahinguks. Galiitsia operatsioon. Vene väed ründasid veel ka Galiitsiat, mis koosnes Austria-Ungari koosseisu. Pealetungi käigus vallutati 3. sept. Lvov. Austria-Ungari väed said lüüa ning taganesid Karpaatidesse. Mõlemal poolel olid suured kaotused Austria-Ungari 400 tuhat meest + 100 tuhat vangi; Vene väed 230 tuhat meest. Kaotus mõjus ruineerivalt Austria-Ungari vägedele ning ilmnes korralagedus. Vene võitlustes sakslaste vastu
- 1814-1815. a 30.Millised olid Viini süsteemi põhimõtted? - Vana korra taastamine; legitiimsuse(seaduslikkuse) ja solidaarsuse põhimõtted ; dünastilised pretensioonid; kõik vanad dünastiad taastatakse; kooskõlastatult tegutsemine 31.Kuidas jagati Euroopa, et ükski riik ei muutuks teistest tugevamaks? - Venemaa- Soome, osa poola aladest, Bessaraabia - Preisimaa- Põhja-Saksimaa, Reini ja Vestfaali provintsid - Austria- Lombardia ja Veneetsia Itaalias, Galiitsia Ukrainas - Suurbritannia- Malta, Kapimaa Lõuna-Aafrikas, Tseiloni Kagu-Aasias 32.Mis oli Nelikliit? - Sinna kuulusid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa; - eesmärk seista tulevikus üheskoos vastu Prantsusmaa agressiivsetele püüdlustele, suruda maha, sekkuda 33.Mis oli Püha Liit? - Sinna kuulusid Venemaa, Austria, Preisimaa - Eesmärk seniste rahvusvaheliste suhete ümberkujudamine uutel, jumalikel alustel Ameerika Ühendriikide kodusõda
Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Kokkuvõte Kokkuvõtteks kiirfaktid Hispaania kohta *Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a) *Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest/km2 *Riigikeel: Hispaania
ihukaardiväe grenaderide Jerevani polku, mis paiknes Gruusias ja mille aukomandöriks oli Nikolai II isiklikult. 1909-1912 õppis Laidoner sõjaväeakadeemias. Sinna akadeemiasse kandideeris iga aasta umbes 1000 meest, aga kohti oli ainult 100. Akadeemias õppides jäi Laidoner silma mitmele õppejõule. Johani tulemused olid alati eeskujulikud. I maailmasõja puhkedes saadeti Johan III Kaukaasia korpuse staapi ja saadeti Galiitsia rindele. Varsti ülendati Laidoner kapteniks ja peagi oli ta Läänerinde staabi luureosakonna ülema abi. 1916. aastal sai Laidonerist alampolkovnik ja 1917 viidi ta üle 62. diviisi staabiülemaks. Teda autasustati Püha Stanislavi III ja II klassi, Püha Anna II klassi ja Püha Vladimiri IV klassi ordenitega ning Georgi kuldmõõgaga “Vapruse eest”. 1917. aasta lõpus kutsuti Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1. Eesti jalaväediviisi
04.11.10 Romantiline Ballett, mida etendati Rahvusooper Estonias kell 12:00 19. septembril 2010. aastal, kandis nime ,,Coppélia". Kontsert oli kolmes vaatuses ning kestis 2 tundi ja 25 minutit. Selle aja vahele mahtus kaks vaheaeg. Tegemist oli sentimentaalse ja südant liigutava looga, mille vahele mahtus ohtralt rõõmu ja värvikust. Tegevus toimus 19. Sajandi Ida-Euroopas, Galiitsia linnaväljakul. Osades mängisid Olga Malinovskaja Swanilda, linnapea tütar, Artjom Maksakov Franz, Swanilda kihlatu, Vitali Nikolajev Doktor Coppelius, mänguasjameister ja alkeemik, Ksenia Bespalova nukk-Coppélia, Sergei Fedosejev linnapea, Vadim Mjagkov kõrtsmik, Maigret Peetson kõrtsmiku naine ja paljud teised. Mänguasjameister doktor Coppélius on loonud endale elusuuruses nuku Coppélia ja tema ainsaks sooviks on nukk ellu äratada
Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Kokkuvõte Kokkuvõtteks kiirfaktid Hispaania kohta *Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a) *Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest/km2 *Riigikeel: Hispaania
Tallinna Tehnika Kõrgkool Punane värv Referaat Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Punase sümbol ja tähendus 3. Punane värvus ajaloos 4. Punane bioloogias 5. Punane meditsiinis 6. Punase värvi energia Sissejuhatus Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625-750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus (infrapunakiirgus) ei ole inimsilmale nähtav.Punane on üks põhivärvidest ja punase vastandvärvus on roheline. Punane on värviringi kõige soojem toon. Inimese vaateväljas olles on tal inimesele kõige suurem mõju. Punast tunnetatakse jõulise, elulise ja energilisena. Ta sümboliseerib tugevaid tundeid armastust ja verd. Punane on soe, kuiv ja raske. Külmemana nimetatakse teda purpurpunaseks, soojemana aga ora...
............6 Hispaania Ajaloolise arengu tulemusena on Hispaania muusikatraditsioonid erakordselt rikkad ja eripalgelised. Hispaania on riik, kus eri piirkondade vahel valitsevad keelelised ja kultuurilised erinevused. Lõuna-Hispaanias (Andaluusias) avaldub araabia ja mustlaskultuuri mõju, Põhja-Hispaanias on aga Prantsuse ja Itaalia kultuuri mõjuala. Tänapäeva Hispaania on jagunenud 17 autonoomseks piirkonnaks. Peale hispaania keele on seal ka veel riigikeeltena Kataloonia, Baskimaa ja Galiitsia keeled. Lõunas on Andaluusia dialekt. Sealne rahvas identifitseerib end pigem oma kodukandi kultuuri kui Hispaania omaga. Hispaania on väga tugevate traditsioonide katoliiklik maa. Hispaania muusikale on iseloomulik tantsulisus ja rütmierksus. Flamenko Flamenko on tekkinud Andaluusia maakonnas mustlasmuusika mõjutusel. Sealt tuleneb ka selle muusikastiili keevalisus ja kirglikkus. Vanimaks elemendis flamenkos on laul ja hiljem lisandunud kitarrimäng ja tants. Lauludeks
maade ja linnade ostmist vaesuud osalis-ja naabervürstidelt. Dmitri Donskoi ajal sõdis Moskva Suurvürstiriik aktiivselt Kuldhordiga ja lõi Kulikovo lahingus 1380. aastal otsustavalt mongoli-tatari vägesid. Vassili I ajal liideti Suzdali ja Nizni-Novgorodi vürstiriik. 1480. aastal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest. 15. sajandi II veerandil puhkenud sõda riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid Galiitsia vürstid, lõppes Vassili II võiduga. 1478 liidendati Novgorodi Vabariik, 1485 4 5 Tveri Vürstiriik, 1510 Pihkva Vürstiriik, 1514 Smolenski Vürstiriik ning arvatavasti 1521 Rjazani Vürstiriik. Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid. 15. sajandi lõpus hakkas Moskva Suurvürstiriik huvi tundma Vana-Liivimaa alade vastu
Kastiiliasse. Õlut tarbitakse tänapäeval Hispaanias suhteliselt palju, eriti baaris aperatiivina koos populaarsete tapasdega. Hispaania õlu on hele ja meeldiva maitsega ja seda serveeritakse üldjuhul väga külmalt. Tasub mainida ka paljusid Hispaania likööre. Brändit toodetakse peamiselt Andaluusias. Kanged alkohoolsed joogid ja orujod (viinamarjanahkadest ja seemnetest destilleeritud piiritus) on levinud kõikjal Hispaanias. Neist tuntumad on Galiitsia queimadad ja erinevad maitseliköörid (kuivad, ürtidega, kirssidega, meega jm. viisil maitsestatult). Populaarsed on ka aniisiliköörid, Navarrast pärit pacharan ja puuviljaliköörid. Tuntumad hispaania toidud 5 Tuntumad toidud on paella (riis mereandide ja tükeldatud lihaga), gazpacho (mitmesugustest aedviljadest külm supp), küüslaugusupp, sobrasada (pikantne vorst), sempanadillas (väikesed
Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas valencia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54%
c)Itaalias taastati Habsburgid Tasakaalu põhimõte Selleks jagati valduseid ümber, näiteks a)Venemaa sai Soome, Poola, Bessaraabia b)Austria sai Põhja-Itaalia ja Galiitsia c)Rootsi sai Norra d)Prantsusmaa pidi tõmbuma endistesse piiridesse ja maksma kontributsiooni e)Inglismaa sai Malta ja Tseiloni saared, Kapimaa Aafrikas
- *Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. *Austria-Ungari eesmärk oli endale saada Serbia ja Tsernogooria. *Türgi tahtis endale saada Taga-Kaukaasia. *Prantsusmaa soovis saada tagasi Elsassi ja Lotringi ning vallutada Saarimaa. *Inglismaa tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. *Venemaa soov oli vallutada Konstantinoopol, Galiitsia ja Musta mere väinad. Oli vaja purustada ka Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil. *Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 6. Schlieffeni plaan? Miks just Belgia kaudu? Välksõda? - Saksamaa sõjaplaan, mis nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Sest kui nad oleks otse läinud, oleksid nad kokku puutunud
Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsembril Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 1915 aasta olulisemad sündmused Veebruaris Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia vastu. 22.aprillil sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mail Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoobril Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoobris Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno-Ternopoli joonel. 1916 aasta olulisemad sündmused 21.veebruaril Verduni lahingu algus läänerindel. 31.mai-1.juunil toimus Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juulil Somme`i lahingu algus läänerindel.
1915. aasta Saksamaa muudab oma plaane. Otsustatakse: Läänerindel pidada positsioonisõda ja Idarindel anda pealöök. Venemaa otsustab pealetunge teostada nii Saksamaa kui ka Austria-Ungari vastu. Nii ulatuslikuks pealetungiks poldud aga ette valmistatud, ei jätkunud ka jõuda. Veebr- märtsis 1915 Vene vägede suur pealetung Ida-Preisi ja Karpaatia aladel. Ida-Preisis Augustowo metsades hävitati suur Vene väegrupp. Venemaa kaotas ka Galiitsia alad. Rinne jäi pidama Riia-Daugavpilsi-Pinski-Tsernovtsõ joonel. Läänerinne 22. apr 1915 kasutasid sakslased Ypres´i all gaasi. Oli paigutatud 6000 ballooni, mis sisaldasid 160 tonni gaasi (kloor). Palju hukkunuid. Hiljem hakati kaitseks kasutama märga riidetükki, mis seoti suu ette (kloor lahustub vees). Hiljem töötati välja gaasitorbikud. Gaasi hakkasid kasutama mõlemad pooled. Mais 1915 astus Entente´i poolel sõtta Itaalia. Võitles peamiselt AustriaUngari vägede vastu.
Marnei lahing 5-6 september 1914, kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda mille rinde pikkus oli 720 km. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. Selleks koondati u 67% olemasolevast väest Galiitsia piirile. Prantsusmaa kes oli sattunud kriitilisse olukorda, nõudis et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preismaal. Venemaa ei jõudnud Ida-Preisimaa pealetungi küllalt ette valmistada ning Saksa 8 armeed. 0,2 miljonit meest lõi pealetungi tagasi, purustas Tannembergi lahingus 26-30 august Vene 2 armeed ja sundis Vene 1 armee Ida Peisimaalt lahkuma Samal ajal sundisid 4 Vene armeed 0, 7 miljonit meest Austria-Ungari väe u 0,85 miljonit meest Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3
Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kr...
Juurikaru Põhikool Johan Laidoneri elulugu Referaat Koostaja: Teet Adamberg Juhendaja: Pille Simral 2011 2 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................................ 3 Sissejuhatus...................................................................................................................................................... 4 .............................................................................................................................................4 http://www.mil.ee/uudisepilt/1041laidoner.jpg .................................................................4 Johan Laidoneri noorus ja haridus.................................................................................................................... 5 Laido...
Mida punane sümboliseerib Punane on keelav värv, nõnda on ka keelumärgid punased Punane on vere, tule, jõu ja sõja sümbol. Samas sümboliseerib punane ka armastust ning kõike sellega seonduvat (näiteks kirge). Loomariigis sümboliseerib punane kõrgemat testosterooni taset ja ühe isase domineerimist teiste üle. Inimeste puhul on punane värv sageli seotud raevu ja vihaga, kuna selles olekus vereringe kiirenemise tõttu nahavärv muutub punaseks. Punane märgib ka ohtu, põnevust ja kiirust. Ka sportautod on seetõttu tihti punased. Purpursed riided sümboliseerisid jõukust ja väärikust, kuna kvaliteetne purpur oli väga kallis purpurit saadi meritigudest ja arvestatava värvikoguse saamiseks läks vaja väga palju tigusid. Punane ajaloos Punaarmee lipp Esmakordselt Suure Prantsuse revolutsiooni ajal heisatud punalipp on rahvusvahelise töölisliikumise ja sotsialistliku suuna sümbol, mis omandas oma seesuguse poliitilise tähenduse 1834. aastal aset ...
Toimunud Marne´i lahingus said sakslased lüüa. Siitpeale minnakse üle kurnavale positsioonisõjale, kus määravaks sai aeglane pealetung ning kaevikud. Sakslased olid ebaedukad ka idarindel, sest venelased suutsid tungida Preisimaale. Selles olukorras vahetati välja ülemjuhatus. Uuteks juhtideks said Hindenburg ja Ludendorff. Nad muutsid kohe taktikat ning peetud Tannenbergi lahingus olid sakslased edukad. Austriat tabas sõja algul kohe kaotus, kui venelased vallutavad Galiitsia. See hävitab austerlaste võitlusvaimu ning nad ei suuda enam pakkuda sakslastele abi. Küllalt määrvaks sai meresõda, kus sakslased olid edukad uputades allveelaevastikuga Briti laevu. 1915-1916 Positsioonisõjale üleminek tähendas seda, et relvastus kasutati ära välksõja plaanide kohaselt, mis tähendas, et tuli sõjategevust ümber kohandada. Saksa uus väejuhatus hakkas ellu viima uut plaani. See nägi ette suurte jõudude paiskamist
Venemaa purustataks esimesena. Kindralfeldmarssal Paul von Hindenburgi meelest tuli Poola ja Baltimaad muuta Venemaa-vastase sõja tugialadeks. Baltisakslased tegid Saksamaal agarat kihutustööd, et Baltimaad annekteeritaks ja ühendataks Saksamaaga. Suursaksa Ühing (Alldeutscher Verband) nõudis Saksamaa idapiiri nihutamist Narva jõe – Peipsi järve – Pihkva järve joonele. Sõjategevus: Ida-Preisimaa operatsioon 1914 Vene sõjaplaan nägi ette Austria-Ungari purustamist, väed Galiitsia piiridele. 1914 augustis alustati ettevalmistamata pealetungi Ida-Preisimaal, kaotus 2 Tannenbergi lahingus, Vene 2. armee sissepiiramine Masuuria järvede ääres. Aktiivne sõjategevus Poolas, kuid aasta lõpus stabiliseerus rinne seal. Pealetung Galiitsias aga edukalt, venelased vallutasid suure osa Lõuna- Poolast. Saksa vägede suurpealetungid 1915 1915.a. sakslased koondasid Idarindele suured väed ja veebruaris algas Ida-
Esimene Maailmasda Esimene maailmasda (algselt Maailmasda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. heski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sdureid Sja lppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi lestusu jrel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasjas. Euroopa riikide piirid muutusid sjategevuse tagajrjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dnastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid vimu sja jooksul vi vahetult prast seda. Esimene maailmasda sai tuntuks kaevikusjana, seda eelkige Lnerindel. le 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennuki...
Mlaga 550 tuhat elanikku Bilbao 359 tuhat elanikku Elanike arv: 39,85 miljonit Rahvastiku tihedus: 78 elanikku ruutkilomeetri kohta Religioon: 96% elanikkonnast on katoliiklased Riigikeel: hispaania keel (espaol) Ametlikud regionaalsed keeled: · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning · valentsia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas. Võõrkeelte oskus: inglise keel on põhiharidussüsteemis kohustuslik. Sellele vaatamata on võõrkeelte oskus Hispaanias üldiselt suhteliselt nõrk. Asend. Riik Lõuna-Euroopas, mis hõlmab 4/5 Pürenee poolsaarest, Vahemerest Baleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared ning Maroko rannikul Ceuta ja Melilla linna.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
