Koolis ei käsitleta piisavalt. TÖÖ EESMÄRGID Teada mis põhjustab enesetapu. Teada saada kas 7.-12. klassi õpilaste seos enesetapuga. SUITSIIDI PÕHJUSED Depresioon, stress, elukeskonna tegurid, haigused. SUITSIID EESTIS JA EUROOPAS 2000. aastal tegi 100 000 elaniku kohta enesetapu 26,2 inimest. Alates 2001.a on suitsiidi arv Eestis hakanud langema. Euroopas on Eesti ikka esimese kümne riigi hulgas, kuid kõige kõrgem näit on Leedul. ANDMETE KOGUMINE JA RASKUSED Raske oli leida usaldusväärseid allikaid, kuna seda teemat pole piisavalt käsitletud. Meeldis otsida selle teema kohta uut informatsiooni. KÜSITLUS Küsitluses oli 3 küsimust. Küsimustele vastas 188 õpilast, kellest naisi oli 92 ja mehi oli 96. KÜSITLUS Kas oled mõelnud enesetapule? KÜSITLUS Kas oled üritanud enesetappu teha? KOKKUVÕTE Suitsiidi põhjustavad paljud erinevad faktorid. Üle poole Parksepa Keskkooli 7.-12.klassi
Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kaitseväe operatiivstruktuuri põhijõud on rahuajal sõjaliselt väljaõpetatud reservis olevad üksused. Väheste ressurssidega riigi puhul on kirjeldatud lähenemisviisi eelis see, et rahuajal hoolitsevad reservväelased oma ülalpidamise eest tavaelus ise ja ainsaks riigipoolseks kulutusteks on väljaõpe. Balti riikidest on Eestil kõige suuremad riigikaitse kulud, lisaks suudaks Eesti sõja ajal suurema sõjaväe luua. Leedul on aga arenenum õhuvägi. Oleks eksitav väita, et Eesti kulutab riigikaitsele palju raha, pigem on asi selles, et Läti ja Leedu kulutavad sellele erakordselt vähe, olles oma kaitsekuludega NATO kitsimate riikide seas. Eestit eristab teistest Balti riikidest ka see, et kui rahuajal on kaitsevägi lõunanaabrite omast oluliselt väiksem, siis sõja ajal suudaks Eesti luua suurema kaitseväe kui Läti ja Leedu kokku. See tuleb sellest, et Eesti riigikaitse põhineb
Integreerumine Euroopa majandusega Majanduslik tõus! :) VERSUS EESTI VABARIIGI MAJANDUSPOLIITIKA ENNE 1924. aastat____________ struktuurikriis! ülikiire majanduskasv, mis põhjustas 1923. a kriisi. osa ettevõtteid Euroopa turul Vene tellimused & transiit. Välispoliitika Eesti iseseisvuse tunnustamine sõltus Antandi riikidest. Eesti võeti Rahvasteliitu 22. septembril 1912. aastal Venemaa ja Saksamaa kujutasid Eesti iseseisvusele tõsist ohtu. Lätil ja Leedul olid samad probleemid. Eesti tegi Lätiga Eesti-Läti kaitseliidu lepingu ning kuulus rahvasteliitu, et vähendada ohtu riigi iseseisvusele.
Kolme Balti riiki on hakatud aegade jooksul sarnasteks riikideks pidama, ometi leidub kõigi kolme riigi ajaloos nüansse, mis sellele arvamusele vastu väidavad. Juba kultuurilised erinevused on märgatavad siinkohal eraldub Eesti kui soome-ugri hõimude järglane. 1991 toimunud iseseisvumistes võib märgata suuri erinevusi. Vaadeldes kasvõi iseseisvumise daatumeid Leedu 11.03, Eesti 20.08, Läti - 21.08. Ilmselt oli Leedul kõige rohkem karta! Samal ajal kui Läti ja Eesti võitlesid vene immigrantidega, olid Leedus probleemiks poolakad. Juba enne Teist maailmasõda olid Leedu suhted Venemaaga Balti riikidest parimad. Ka etniline taust oli Leedul erinev ikkagi kunagine suurriik, inimeste mõttemaailm ja ambitsioonid hoopis teised. Samuti polnud Lätis-Eestis kiriku roll kunagi nii märkimisväärne olnud kui Leedus. Kõik need ammused ja mitte nii ammused faktorid tingisidki Leedu varema iseseisvumise
Leedu Leedu on riik Euroopas Läänemere kagurannal. Ta on lõunapoolseim Balti riikidest. Piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Loodus Rannajoon Leedul on 99 km liivast rannikut. Pinnamood Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Zemaitija, Aukstaitija ja Dzkija kõrgustik). Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi (293,6 m) ja Kruopin mägi (293,4 m). Pikim jõgi on Nemunas
Võtlus ülemvõimu pärast Läänemerel 16.-18. sajandil Miks oli Läänemer ala nii tahetud? Kindasti sellepärast, et Baltikum oli jätkuvalt vahendajaks Lääne- ja Ia-Euroopa vahel ning kindlasti oli vallutuste alguseks ka põhjus see, et Vana Liivimaa oli 16. sajandi keskpaigaks killustunud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Vallutuste käigus toimus kaks suuremat sõda. Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Kaua aega ei läinudki, kui sõja vallandas Moskva suurvõrstiriik., kes soovis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ning 1558. aastal rüüstasidki Moskva väed Lõuna-Eestit. Pool aastat hiljem vallutasid venelased aga tormijooksuga Narva. Sellega aga pakkusid nad Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. Sellega venelased ei piirdunud - kaks kuud hiljem ...
Mehhiko Mehhiko SKT ehk sisemajanduse kogutoodang oli aastal 2016 2,315 trillionit dollarit (2,315 trillionit $). Maailma SKT pingereas oli Mehhiko 2016. aastal 12. kohal, edestades näiteks Itaaliat ja Türgit. Mehhiko SKT on 2014. ja 2015. aastal kasvanud 2,3 % ning aastal 2015 oli SKT kasv veidi suurem 2.7%. Oma sisemajanduse kogutoodangu kasvu poolest on Mehhiko 123. kohal. Samasugune kasvu tempo oli ka Leedul ja Ukrainal. SKT tõus on kiirem arengu maades, kuna nende majandus veel areneb ja nende SKT on veel võimalus kasvada. Põhja riigid on aga juba sellise arengu läbi teinud ja nende SKT ei kasva enam nii trastiliselt või ei muutu enam üldse. Põhja riikide SKT tõus jääb enamasti 2-3% juurde ehk maailma pingereas enam-vähem keskele. SKT langus on nii mõnesgi riigis, kõige suurem langus SKT on Venezuelas, kus SKT langes -18%. Langus toimus ka riikides
teostas riigipöörde, mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. Kahe aasta pärast omandas endale ka presidendi tiitli ja volitused. Ulmanis ja Päts nägid oma riigi majanduse ja ühiskondliku elu tähtsaima alusena talusid ja põllumajandust. Leedus oli autoritaarne võim juba aastast 1926. 1920. aastate keskel oli võimul kommunistid ja läheneti NSV Liidule, kuid parempoolsed teostasid riigipöörde ja võimule tuli Antanas Smetona, kes jäi presidendiks 1940. aastani. Leedul oli Vilnuse vallutamise pärast tüli Poolaga ja hõivatud Saksa piirkonna pärast pingeline suhe Saksamaaga.
- Rahvarinne põhiseaduse toetuseks - Oppositsionäärid said 16 kohjta riigivolikokku - 1938 sai Päts presidendiks, peaminister Eenpalu, ülemjuhataja Laidoner Majandusolud: - riigi sekkumine majandusse (ca 25%) - tööstuse kiire areng - peamisteks väliskaubanduslikeks partneriteks Saksamaa ja GBR 5. Välispoliitika - 2. veebruar 1920 Tartu rahuleping - 1921 Eesti Rahvasteliitu - Balti Liit: Algul oli plaanis liit Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poole vahel. Jäi ära, kuna Leedul ja Poolal oli konflikte 1923. Eesti-Läti kaitseliidu leping 1932 mittekallaletungi leping NSVL-ga 1934 NSVL-i initsatiivili Batlimaade koostööleping - Eesti kuulutab end 1938 neutraalseks 6. Kultuurielu - 1925. Kultuurkapitali loomine - Hardidus: Õhtluskoolid kuni 1934, 6 klassiline alkool ja 5 klassiline gümnaasium 1934 haridusreform: 4 klassi algkool (kohustuslik) 5 klassi keskkool 3 klassi güm.
kergemini valitsetavad ja seetõttu ei käitutud nendega nagu baltlastega. Järeldub, et valitsetavate piirkondade lähedus teineteisele ei ole määrav võrdsete reeglite ja õiguste koostamisel valitsejavõimudele. Samuti tuleb välja, et Baltikumi rahvastest rahuarmastavam ning ettevaatlikum on Leedu, mis võib olla ka põhjus, miks praegu too riik on Eestist ja Lätist arengult mahajäänum. Kindlasti on aga kõigil neljal rahval: Soomel, Eestil, Lätil ja Leedul ajaloost palju õppida! Kasutatud kirjandus: 1) M.Laar, L.Vahtre Lähiajalugu I 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Soome#Ajalugu 3) http://et.wikipedia.org/wiki/Baltimaad
Kuna lääneriigid ei tahtnud tunnistada enamlaste võimu Venemaal, ei kutsutud Nõu- kogude Venemaa esindajaid Pariisi rahukonverentsile. Kui Venemaal puhkes relvastatud võitlus enamlaste ja nende vastaste vahel, toetasid Antandi riigid viimaseid.Mitmed Vene impeeriumi kuulunud rahvad otsustasid soodsa võimaluse ära kasutada ning iseseisvuse välja kuulutada (nt Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome, Ukraina, Lääne-Armeenia). Eestil, Lätil, Leedul, Poolal ja Soomel õnnestus oma iseseisvus relvade abil säilitada ning 1920. aastal sõlmis enamlik Venemaa nende riikidega rahulepingud. Näiteks Eesti Vabariik sõlmis Nõukogude Venemaaga 2. veebruaril 1920. aastal Tartu rahulepingu. Siinjuures tasub meeles pidada, et poolakate, leedulaste, lätlaste, eestlaste ja soomlaste vastupanu aitas nurjata bolsevike plaanid allutada nõukogude korrale kogu Euroopa. 1922. aasta lõpuks suutsid enamlased oma võimu kinnistada Ukrainas, Valgevenes ja
halvemaid rahutingimusi. Pealetung aga luhtus ning Nõukogude Venemaa nõustus 1919 aasta lõpus asuma uutesse rahuläbirääkimistesse. (EA VI: 44; Laamann 143-144) Septembris 1919 koos Eestiga rahukõnelustesse lubada asunud Läti ja Leedu tõmbusid hiljem aga oma lubadusest tagasi nimelt oli kiiresti rahu vaja sõlmida ainult Eestil, et vältida edasisi sõjapurustusi. Läti tahtis enne rahukõnelustesse asumist puhastada enamlastest Latgale alad, Leedul seevastu ei olnud üldse rahust huvitatud, kuna tal puudus rinne Punaarmee vastu. Seetõttu astus Eesti separaatläbirääkimistesse ning kuigi teised Balti riigid moraalselt Eestit toetasid, jäid nad ootama, mis rahukõnelusest enamlastega saab. Diplomaatiliselt toetasid Eesti-Vene rahukõnelusi ka Ameerika Ühendriikide president Woodrow Wilson ning Inglismaa peaminister Lloyd George. Nende taotluseks oli näha, kas enamlastega on võimalik rahu sõlmida
Venemaa küsimus 1917. aasta sügisel tulid venemaal võimule kommunistid. Nad sõlmisid saksamaaga enne eraldi rahu, kui saksamaa alistus atandi vägedele. Nõukogude venemaad pariisi rahukonverentsile ei kutsutud, kuna lääneriigid ei tahtnud tunnistada kommunistide võimu venemaal. Mitmed vene impeeriumi kuulunud rahvad otsustasid soodsa võimaluse ära kasutada ning iseseisvuse välja kuulutada. Iseseisvus õnnestus säilitada Eestil, Lätil, Leedul, poolal ja Soomel, kuid nad pidid seda ikkagi relvaga kaitsma. Nende riikide vastupanu kommunistidele nurjas nende plaani allutada nõukogude korrale kogu Euroopa. Hispaania kodusõda Hispaaia kodusõjasse sekkusid ka võõrriigid, kuna rahvusvaheline olukord oli liiga teravaks muutunud. Sõja põhjuseks oli see, kui Hispaanias võitsid üldvalimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad. Sõjaväelased ei olnud Rahvarinde valitsusega rahul. 1936 aasta suvel
Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Vana-Liivimaa oli killustatud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Liivimaa soodne geograafiline asend Lääne- ja Ida Euroopa vahel ning mitmed suured tugevad riigid ümerringi, kes tahtsid siinset territooriumi endale. Eelkõige ihus Venemaa hammast Läänemere kaubateede valitsemisele.Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana- Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Sig-Alei juhtimisel järgneva aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaa- lased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda, kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa- vastaseid rünnakuid ja...
Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Vana-Liivimaa oli killustatud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Liivimaa soodne geograafiline asend Lääne- ja Ida Euroopa vahel ning mitmed suured tugevad riigid ümerringi, kes tahtsid siinset territooriumi endale. Eelkõige ihus Venemaa hammast Läänemere kaubateede valitsemisele.Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana- Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Šig-Alei juhtimisel järgneva aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaa- lased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda, kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa- vastaseid rünnakuid ja...
keemiarelvadega. Võimalikud on pikaajalised tagajärjed reostuse tõttu, mis võivad tekkida merepõhjas tehtavate tööde käigus. Võimalik on isegi negatiivne mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, eriti kalanduse vallas. Leedu ei saa väljastada mingeid lubasid sellele gaasijuhtmele, kuna trass kulgeb teiste riikide territoriaalvetes ja majandusvööndis. Ent kehtestatud protseduuride kohaselt on Leedul õigus sõnastada oma kartused, ning riigid, kes lube väljastavad, peavad nii või teisiti meie arvamusega arvestama. Läänemerre, mis on üks enam inimtegevusest mõjutatud veekogusid maailmas, on pärast Teist maailmasõda uputatud teadmata hulgal mürke, lõhkekehi ja laskemoona tootmiseks kasutatud aineid. Arvatakse, et vetesügavuses lebab kuni 350 000 tonni laskemoona, 100 000 miini ja umbes tuhat tonni elavhõbedat
). Krooni kursi otsustame meie: sina, mina ja veel paarsada tuhat hoiustajat. Kuidas täpselt, sellest allpool. Välisanalüütikutele ei maksa pahaks panna nende mõnikord asjatundmatutena näivaid soovitusi. Eks katsuge ise kauge maa tagant täpne diagnoos panna ja ka õige ravim välja kirjutada! Kui patsient näeb nõrguke välja, ei ole lihtne eemalt tuvastada, kas tegemist on düstroofia või mõne hoopis lihtsama tõvega. Lisaks ei tee paljud vahet Eestil, Lätil ja Leedul fakt, millega oleks juba ammu tark arvestada. Analüütikute töö on juhtida tähelepanu puudustele, mida nad näevad. D-sõna ei ole olnud analüütikute peamine point ega nende poolt pakutud tõenäoline stsenaarium või parim ravim. Eelkõige on soovitud juhtida tähelepanu asjaolule, et Balti majandused on juba mõnda aega tasakaalust väljas. Inflatsioon kappab ülikiiresti. Jooksevkonto puudujääk kasvab mühinal.
Balti majanduspiirkonnas ja sealsetele liiduvabariikidele suhtelise autonoomia. Selle tulemusena kiirenes kõigis kolmes liiduvabariigis majanduse areng. Enamik tööstusettevõtteid allutati kohalikule kontrollile, see lubas rohkem silmas pidada oma rahva vajadusi. Kaosest hakkas üle saama põllumajandus, tekkisid esimesed suured edukad kolhoosid. Kõige kiiremini arenes vaadeldaval perioodil Leedu, mis oli kõrvalejäänud sõjajärgsest forsseeritud industrialiseerimisest. Nüüd õnnestus Leedul oma tööstust arendada ühtlasemalt ja kohalikele ressurssidele tuginedes. Muudatused toimusid ka Baltimaade ühiskonnas. Majanduslik areng tõstis inimeste elatustaset, mis oli tunduvalt kõrgem kui ülejäänud NSV Liidus. Kasvas tarbimine, kodudesse ilmusid televiisorid ning muu olmetehnika. Kiirenes linnastumine, hoo sai sisse individuaalmajade ehitamine. Arglikult taastati sidemeid Läände põgenenud sugulastega. Vilnius avati välisturistidele 1959. aastal, Tallinn 1965
Nii pidi Eesti jääma lõpuks neutraalseks. 20. Milles seisnes Balti Liidu loomise idee? Miks plaan ei teostunud? Selles, et viis Balti riiki Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola pidid tegema tihedat sõjalis-poliitilist koostööd ning oli mõeldud Venemaa võimaliku rünnaku vältimiseks ja tagasilöömiseks. See eeldas seda, et pidi andma vajadusel nii sõjalist kui majanduslikku abi. See ei teostunud aga tulevaste liiduriikide vastuolude tõttu Leedul ja Poolal olid piiritülid, Soome soovis üleüldse läheneda Skandinaaviamaadega ning Venemaa vastuseis selle liidu loomisele. 21. Milline oli Eesti Vabariigi välispoliitiline orientatsioon 1930ndate algul ja teisel poolel? Miks? Mis on orientatsioon? Kahetimõistetav, orientatsioon selles mõttes, et mis tegevusi pooldati või mis riike pooldati. 1. Tegevuseks oli suhete hoidmine välisriikidega. 2. Riigi pooldamisel jäeti eesti neutraalseks, sest ühtegi liitu sõlmida ei suudetud.
Slovakkia, Ungari ja Soome. Nõukogude Liidus hukkus ametlikult 20 miljonit inimest. Tegelikult oli neid siiski rohkem olnud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et keegi eriti sellest sõjast midagi ei võitnud, pigem kõik kaotasid suure osa oma sõjaväest, riigist ja rahvast. Kõige vähem kannatada said Taani, Rootsi ja Norra, kuna jäid neutraalseks ja ei hakanud väga Saksamaale vastu, sest said aru, et neil puudub muu valik. Eestil, Lätil, Leedul ja Poolal läks minu arvates kõige halvemini ja raskemalt, kuna nad jäid ilma oma iseseisvusest, vabadusest ja mehed saadeti sunniviisiliselt Punaarmeesse. Soomel oli ka olukord üpris nukker, kuid kuna neil jäi alles nende iseseisvus ja pidid loovutama vaid osad oma alad NSVL’i kätte, siis ei saa neid liigitada Eesti, Läti, Leedu ja Poolaga ühte. Saksamaa ja Venemaa olid kaks kõige suuremat ja tugevamat riiki, kes
Pinnavesi võib reostuda puuraugust väljapumbatava saastunud veega. See takistab kildgaasi tootmist, eriti tiheda asustusega piirkondades. 2011 aastal keelas Prantsusmaa kivimite hüdraulilise purustamise kildgaasi otsimiseks ja ammutamiseks. Kiltkivi on maailmas levinud kivim ning paljud gaasifirmad on asunud uurima kildgaasi tootmisvõimalusi. Tuumaenergiajaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienergiast. Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on Prantsusmaal, Leedul,Slovakkial ja Belgial ning Rootsil. Tuumaenergia tootmine on kallis. Uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamise kulud on poole suuremad kivisöe või gaasi töötava energiajaama ehitamiskuludest. Endiselt on probleemiks tuumajäätmete turvaline hoiustamine. Arvatakse, et keskmise kasutamisaktviisuse juures jätkuks uraani 2035 aastani. Muidugi on võimalik, et edasise uurimistegevuse käigus avatsatakse uusi leiukohti ja uued tehnoloogilised läbimurded võiksid vähendada uraani vajadust
Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament) · Täitesaatevvõim Valitsus- ametisse nimetas Riigikogu, vastutas Riigikogu ees, Riigikogu võis avaldada umbusaldust · Valitsuse tegevust juhtis riigivanem- täitis peaministri kohustustele lisaks riigipea esindusülesandeid Seadus ei hakanud tegelikult täielikult tööle, eriti rahvaalgatuse ja hääletuse koha pealt. Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudumine- SA hakkab domineerima TS üle, riig...
Kui krooni kurss tõuseb, siis välisvaluutad muutuvad odavamaks. Enne $1=15 EEK nüüd $1=10 EEK, seega kroon tugevneb See vähendab inflatsiooni, kuna välismaised kaubad odavnevad ja neid arvestatakse sisemajanduse hinnaindeksis. 3. Konkurentsivõime. Vahetuskurss mõjutab ka rahvusvahelist konkurentsivõimet. Näide: $ kursi tõus rekordilisele tasemele põhjustas paljude USA kaupade kadumise rahvusvahelistelt turgudelt (kõrge hind). Sama probleem oli Leedul, kui LIT oli seotud $. 22 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Vahetuskursi kujunemise ajalugu 1. Kuni II Maailmasõjani fikseeriti vahetuskursid kullastandardi alusel. 2. Pärast II Maailmasõda Bretton Woodsi kokkulepe, mille põhjal seoti dollar kullaga ja määrati rahvusvaheliseks reservvaluutaks. Kõik teised valuutad fikseeriti dollari suhtes.
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahv...
0.9 Rootsi 0.85 0.8 Joonis 3. Eesti valitsussektori hariduskulude taseme baaskasvutempode võrdlus Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Euroopa keskmisega aastatel 2002–2012 (autori koostatud) Jooniselt on näha, et 2008. aastal oli üldine tendents baaskasvutempol tõusta – see on seotud otseselt SKP langemisega kriisiaastatel. Kõige teravam kõikumine oli Leedul, kus see oli 2007. aastal 0,87 ja juba 2009. aastal 1,13. Suuruselt teise kõikumisega oli Läti, mille baaskasvutempo oli 2003. aastal 0,95 ja 2009. aastal lausa 1,17. Neile järgnes Eesti, kus liikumine toimus sarnaselt Leeduga, kuid väiksema varieeruvusega. 2007. aastal oli baaskasvutempo Eestis 0,87 ning 2009. aastaks oli see 1,04. Ka Rootsil ja Soomel esines kõikumisi, kuid juba palju väiksemaid kui Balti riikidel.
Keskmine vanus on kõrgeim Poolas 74,6 aastat, järgneb Leedu 72,5 aastaga ja Eesti 71,2 aastaga. Brasiilia elanike keskmine vanus on Poola omast 3,8 aasta võrra madalam- 70,8. Dominikaanis on keskmine vanus vaid 64,5 aastat, see võib olla tingitud kehvast arstiabist ja madalast hügieenitasemest ning need omakorda sõltuvad SKTst, mis on võrreldavatest riikidest väiksemate seas- 7449 US$. SKT inimese kohta on kõige kõrgem Eestis 14555 US$. Leedul on SKT Eestist natuke madalam (13107 US$), Poolas aga 5487 US$, mis on peaaegu võrdne Dominikaani Vabariigiga. Kõige madalam on SKT Brasiilias 2788 US$. Täiskasvanute kirjaoskus on kõrgeim Leedus - 99,6% ja mõnevõrra väiksem Poolas - 99%. Lõuna riikides on kirjaoskus nimetatud Põhja riikide omast umbes 4% võrra väiksem. Neid näitajaid võivad mõjutada geograafiline asend, kuuluvus majandusorganisatsioonidesse ning teised riigi majandust mõjutavad tegurid.
Nt Eesti kodanik, kes töötab Lätis. Käib iga päev Lätis tööl (190 päeva), aga elab Eestis. Pere on Lätis. Ostnud Leedu ettevõtte aktsad, ettevõte maksab dividende. Kus resident? 1. Siseriiklik seadus Eestis TuMS – kodu on Eestis – Eesti resident. 2. Läti – seaduse järgi Läti resident 3. Eesti – Läti maksuleping. 1) Kodu mõlemas riigis 2) Eluliste huvide keskus Lätis – Residentsus Lätis. 4. Dividendide väljamaksmisel Läti- Leedu maksulepingut. Leedul on õigus kinni pidada tulu ainult 10% maksulepingu alusel. Eesti võib maksustada palgatulu (tulumaks §29 lg 1)– tuluallika põhimõte – 183 päeva või tema tööandja on Eesti resident) Eestis vabastusmeetod TuMS §13 lg 4. Eestis – palgatulu. Vabastusmeetod kohaldub Eestis tingimusel, kui isik on välisriigis vähemalt 183 päeva ja tulu on välisriigis maksustatav ja see on tõendatud. Kui 1 tingimustest pole täidetud, siis on krediidimeetod (TuMS §45) TOPELTMAKSUSTAMINE
tänapäeval suuremat tähtsust kui riigid (nt. ÜRO julgeoleku otsused on kõigile liikmesriikidele kohustuslikud. Sama lugu EU, NATO, ka katoliku kirik). Kõige mõjukam koolkond - sõltuvuse teooria. Kasutavad nn. ämblikuteooria metafoori - maailm on omavahel seotud ja see väljendubki sõltumises. Toota tuleb seda, mis on kõige kasulikum (nt. kas tuumajaama on Eestile vaja, kui Soomel, Rootsil ja Leedul juba on?) Kujutab maailma kui teatud majandussüsteemi. LIEO - Liberal International Economical Order. Jaguneb: WTO (World Trading Organisation) [Endine GATT (General Agreement of Trade and Treaty)] IMF (International Monetary Fund) WB (World Bank) Esindajad Keohane & NYE Seisukohad: 1) Neoliberalism Seletab maailma läbi koostöö
Probleem on tasakaalu küsimuses riigipea ja valitsuse vahel. Presidendil on suurem vetoõigus parlamendi poolt väljakuulutatud seaduste üle, mille ületamiseks peab parlamendil olema absoluutne häälteenamus. Leedu presidendil on seadusandliku initsiatiivi õigus. 2008. aasta parlamendi valimise tulemused: 1) Isamaaliit 45 kohta, 2) Sotsiaaldemokraatlik partei 25 kohta, 3) Leedu Rahvusliku Taassünni partei 16 kohta, 4) Uus Liit 15 kohta. Majanduslik areng- Taasiseseisvumise järel tuli Leedul läbi teha raske üleminek plaanimajanduselt turumajandusele - Viia läbi rahareform, majanduse ümberstruktureerimine, seista vastu inflatsiooni survele ja ümber orienteerida väliskaubandus. 1991-1995 toimus suur majanduslangus (1/10 töötud, 50% vaesuses). 1992. aastal inflatsiooni kasv 960% stabiliseeris tänu valuuta sisseviimisele. Põhiline osa SKP-st annab teenindussektor (kaubandus ja telekommunikatsioon). Alates 2000.
«Leedu on huvitatud Poola kaasamisest, praegu käivad intensiivsed arutelud selle üle,» kinnitas Kisel. Kavandatav Leedu-Poola elektrikaabel võib olla üks argumente, miks Leedu tahab, et poolakad ühineks. See oleks Eesti-Soome elektrikaabli taoline projekt. Kuigi Poola on kaabli rajamisse tõrksalt suhtunud, kinnitas Bernatonis, et kokkulepe ühenduse ehitamise kohta sõlmitakse ettevõtete tasemel tõenäoliselt juba 8. detsembril. Peale ajaloolise läheduse on Leedul ja Poolal veel üks ühine energiaühendus. Poola naftafirma PKN Orlen omandas varem Vene gigandile Jukos kuulunud osaluse Mazeikiai naftatöötlemistehases, mis varustab ka Eestit. Ignalina uue tuumajaama ehituse ettevalmistus on kulgenud eeskujulikult ja avalike vastuoludeta. Eile jäi Eesti Energia juht Sandor Liive kommentaarideks kättesaamatuks. Eesti Energia pressiesindaja ütles ainult nii palju, et tegu on Leedu poliitikute ja ametnike arusaamatusega. Vajalik konsensus
Euroopa, Lääs- mille erinevad osad erinevad üksteisest märkimisväärselt, kuid on ühesuguseid jooni. Võime kasutada siin Witgenschteini terminit- perekondlik sarnasus. (perekonna pilti vaadates näeme, et ema ja isa on üksteisest erinevad, aga nende lapsed on sarnased, neil on jooni nii emalt kui isalt. Erineme juba onude, tädidega jnejne ) Meil siin Eestis võime öelda, et meil on rida ühisjooni Soomega, Lätiga, Venemaaga. Lätil on ühisjooni Leeduga ja Leedul on Poolaga. Aga näiteks Soome ja Poola vahelised ühisjooned on juba suheliselt minimaalsed. Need on küll olemas ja see kindlustab nende kuulumise samasse kultuuriareaali, hõlbustab nende omavahelist suhtlemist. Mida kaugem see suhe on, seda hapramaks ta muutub ja seda tähenduslikumad on teises kultuuris toimuvad asjad. 18. Mis on substraatkultuur ja milles avaldub tema mõju? Substraatkultuur- kui assimilatsioon (ühe kultuuri kandjad võtavad teise kult. praktikad ja
tippkohtumine taas kärpida liikmeskonda (erandjuhul kuni 750 liikmeni). Kuni 2007.aastani , kus Europarlamendis oli esindatud 25 liikmesmaad ja EL-i liikmeiks polnud veel Bulgaaria ja Rumeenia, oli eurosaadikute arv 686. Ometigi on Nizza leping määranud ära konkreetsed saadikute arvud iga liikmesriigi kohta, sealjuures ka Bulgaariale ja Rumeeniale ajaks, kui nad on saavutanud EL-i liikmelisuse. Eesti saadikukvoodiks on koos Küprose ja Luksemburgiga määratud 6 kohta. Lätil on see 8 ja Leedul 12. Saadikukvoodi suurus igale liikmesriigile määrati põhiliselt iga konkreetse liikmesriigi elanike arvu silmas pidades. (Saksamaal on näiteks 99 saadikukohta). Euroopa Parlament töötab nagu EL-i, SRÜ jt rahvusparlamendidki, komisjonide abil. Iga parlamendiliige kuulub ühte või kahte komisjoni. Komisjonid kogunevad iga 3 nädala tagant. Praeguses Europarlamendis on 20 alalist komisjoni (näiteks Inimõigused, Eelarve, Eelarvekontroll, Kalandus, Naiste õigused, Petitsioonid,
ka Leedus pärisorjuse kaotamist aga ei saavutanud edu. Pärast Napoleoni lüüasaamist läks Suwalkia ala koos mitmete Poola aladega Venemaa koosseisu. Halduslikult jäi aga Suwalkia aja seotuks Pool kuningriigiks (Venemaa tsaar oli ka Poola kuningas). 19. saj algul hellitasid paljud Leedu suuraadlikud Leedu Suurvürstiriigi taastamise mõtet lootes selles algselt noorele ja liberaalsele Aleksander I-le. 19. saj algul oli aga Venemaal kasvamise ja rengu aeg ning pehmem poliitika, mis lasi ka Leedul suhteliselt vabalt Venemaa koosseisus eksisteerida. Adam Cakoreski olnud tsaari lähedane ja Aleksandri valitsuses isegi välisminister. Oli õppepiirkonna kuraator ning tema ajal sai tekkida nn Vilniuse ülikooli renessans. Arenes vabamüürlus ja üliõpilaste salaorganisatsioonid. Õhutati patriootilist vaimu ning Poola-Leedu kuningriigi mõtet. Poliitilise aspekti kõrval oli nendes ringkondades ruumi ka valgustuslikele ideedele
kehtivatest arusaamadest hea ja halva, õige ja väära kohta. Neid üldiseid arusaamu kutsutakse väärtusteks. Väärtused moodustavad standardi , millega mõõdetakse norme. 40. Mis on kultuuriareaal? Näide. Kultuurkond-kultuuriareaal - laiem kultuuriline kooslus. Näiteks nagu Euroopa, mille osad erinevad üksteisest oluliselt, kuid on palju ühised jooni. Nö perekondlikud sarnasused. Eestil ühisjooni Soome, Läti, Venemaaga. Lätil ühisjooni Leeduga, Leedul Poolaga, kuid Poolal enam väga palju Soomega ei pruugi olla. 41. Mis on kultuuribarjäär? Näited erinevatest kultuuribarjääridest. Kultuuribarjäär on kinnine ühiskond, näiteks Hiina. 42. Mis on kultuurisokk? Näide. Kultuurisokk frustratsioon, mille põhjustab tuttavate märkide ja tähenduste kadumine sotsiaalses suhtluses. See on sügavalt isiklik kogemus, mis ei avaldu kahe erineva inimese või olukorra puhul kunagi ühtemoodi.
1919 Saint-Germani leping - rahuleping Austriaga. 27.11.1919 Nevilly leping - rahuleping Bulgaariaga. 04.06.1920 Trianoni leping - rahuleping Ungariga. Ungari jäi ilma 1/3 territooriumist ja 1/3 rahvastikust. Palju ungarlasi jäi elama Rumeeniasse - Transilvaaniasse. 18 10.08.1920 Sevras' leping - rahuleping Türgiga. 1923 Prantsumaa okupeeris Ruhri kivisõe basseini, sest Sakslased ei maksnud piisavalt reparatsioone. See võimaldas ühtlasi Leedul Klaipeda oma valdusesse võtta. Peale I maailmasõda iseseisvusid paljud riigid: 06.12.1917 Soome 16.02.1918 Leedu 24.02.1918 Eesti 28.10.1918 Tsehhoslovakkia 11.11.1918 Poola 16.11.1918 Ungari 18.11.1918 Läti 21.01.1919 - Iirimaa 2.13 WEIMARI VABARIIK (1918-1933) 09.11.1918 - Revolutsioon. Kukutati Keiser Wilhelm II. Saksamaa populaarseim partei oli Sotsialistide partei, mis oli jagunenud kolmeks.
EESTI VARAUUSAEG (1558-1710) Varauusaeg-humanismi teke, barokiaeg. Euroopas keskaja lõpuks suured maadeavastused, 1492 ideaalseks. Oluline ka Konstantinoopoli langemine, 1453, samuti ühe perioodi lõpp, üle-euroopalises kontektsis suur tähtsus. Sakslaste jaoks 1517 keskaja lõpp, tõi kaasa revolutsioonilised muudatused, vastanduv varasemale. Rootsis selge vahe keskaja ja uusaja vahel, 1523, kui lüüakse lahti Kalmari unioonist ja asendatakse tänapäevase Rootsi riigiga, Gustav Vasa kuningaks saamine. Eesti ajalugu tuleb vaadata laiemas kontekstis, mitte ainult Eesti ajaloo seisukohast. Kuidas määratleda Eesti ajalugu? Eesti ala on jaotatud erinevate riikide, pretendentide vahel. Etniline Eesti ala ei jookse mööda tänast riigipiiri. Tuleb lähtuda ka idapoolsetest aladest, Ingeri aladega, piiriproblemaatika Kalendriküsimus Juliuse e vana ja Gregoriuse e uus kalender. Rootsi jääb vanale, Poola uuele. 17.saj kont...
- tulundusühistu - SCE Vahe on eesmärgis. Mtü annab käibemaksueelised teatud ürituste korraldamisel. Vormi järgi ei tohi kunagi kellelegi anda mingeid soodustusi, tuleb neid anda tegevuse järgi. Kapitaliühing võetakse investeerimiskohustus. Ida-India Kompanii oli üks esimesi aktsiaseltse. OÜ (saksa k GmbH) oli esimesena loodud saksamaal 19. saj. Rumeenia pole võtnud üle saksa õigusdoktriini, teine on leedu. Esimesel on prantsusmaa õigus, leedul on aga ameerika õigus, sest raha tuli sealt. Hahahaaaa Tulundusühistu pole kasumi teenimine. Esmärk on toetada oma liikmete tegevust. Se lehmade näide. Sihtasutus läheb kõrvale ta pole ühing. Allub samale loogikale ja samadele reeglitele, kuid pole siiski ühing. 3 EL ühingud SEP, SE, SCE, EMHÜ (euroopa majandushuvi ühing) inglisekeelsed nimetused. Societas europaea euroopa aktsiaseltsid.
piirkondade valitsemiseks Ida-Euroopa. 1240-1480 on Venemaa mongoli-tatari ikke all, seal oli organiseeritud Kuldhordi riik, seal tugevnes ja kasvas Moskva, Moskva vürstist kujunes Venemaa üks olulisemaid mehi; 1480 koondusid venelased sõjaväkke, aga mongolid põgenesid ilma lahinguta. Hiliskeskaja üks olulisemaid riike oli Leedu suurvürstiriik. Leedu suurendas oma piire aastal 1385, kui moodustati personaalunioon Poolaga. Leedul oli kaks suurt vaenlast: Venemaa ja Saksa Ordu ning Saksamaa. Paavstivõimu langus. Hiliskeskajal paavsti mõjuvõim langes, millele aitas kaasa ka tõsiasi, et paavstid viibisid ajavahemikul 1305-1377 Prantsusmaal Avignonis. 1377 läheb paavst tagasi Rooma, aga tekib konflikt kirikulõhe e. skisma 1378-1417, s.t et üheaegselt on valitud kaks paavsti, üks Avignonis, teine Roomas Ülikoolid ja teadus
· Kultuuriline kooslus: vertikaalne, toimub ühel territooriumil, Horisontaalne: meil selline kultuur, naabritel siinsamas kohe lähedal teistsugune. · Kultuurkond-kultuuriareaal: laiem kultuuriline kooslus, näiteks nagu Euroopa, mille osad erinevad üksteisest oluliselt, kuid on palju ühised jooni. nö perekondlikud sarnasused. Eestil ühisjooni soome, läti, vene maaga. Lätil ühisjooni Leeduga, Leedul Poolaga, kuid Poolal enam väga palju Soomega ei pruugi olla, olemas, mis kindlustab kuulumise siiski ühte kultuuriareaali, mis hõlbustab kultuuri üksteisemõistmist, kultuuripraktikate vahetamist. · Kultuuride sümbioos: Suhteliselt eraldi, kuid sõbralikult ära kasutades. Näiteks Andaluusia, ajal kui Bagdadi kalifaat oli nõrgenenud. Sümbioosi tagajärjel suurt segunemist ei toimu.
Tartu rahu. Rv areenil toetus Eesti rahuläbirääkimistele. 10.11. - 20.11 mitu erinevat konverentsi. Kahepoolsed läbirääkimised EE-Nõuk Ve, Läti-NV, Lee-NV. ... Relvarahuleping. Paraku ei hakanud see kunagi kehtima, sõjategevus jätkus. 54 Lähiajal on valmis rahuläbirääkimiste laua taha istuma ainult Eesti. Läti leidis, et hetkel ei ole temal kasulik rahuläbirääkimisi alustada, Leedul puudus rindejoon PA vastu. Seega ühisläbirääkimised lähiajal ei toimu. EV valitsus pidi otsustama, mida teha. 18.11 kinnitas Asutav kogu ametisse uue valitsuse. Uue valitsuses peaministriks J.Tõnisson. juba oma tegevuse 2. päeval otsutas alustada rahuläbirääkimisi ja kui lõunanaabrid ei ühine, siis sõlmida separaatrahu. Asutav Kogu pani kokku rahudelegatsiooni koosseisu, etteotsa Jaan Poska, delegatsiooni liikmeteks Julius
Nõukogude Venemaaga. Briti ja Prantsuse ehk Antandi võimud andsid Eestile rahu sõlmimiseks vabad käed. Teisel Balti riikide konverentsil otsustai ühiste läbirääkimisteha ja sõlmida multilateraalse rahulepingu. Vahepeal ol Petrogradi operatsioon ja see Bermondti teema. Kolmandal konverentsil pöörduti teema juurde tagasi. Võimalikult kiiresti tahtis rahu vaid Eesti, Läti tahtis veel osa alasid endale võita, Leedul oli aga pohhui, kuna tal ei olnud rinnet Punaarmee vastu, Kuna ühiskõnelustest asja ei saanud, otsustai 19. nov separaatläbirääkimiste kasuks. Asutav Kogu seadis kokku Eesti rahudelegatsiooni, mille esimeheks sai Jaan Poska ning liikmeteks Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman ja kindralmajor Jaan Soots. Vene delegatsiooni juhtis esialgu Leonid Krassin, kelle vahetas detsembri keskel välja Adolf Joffe. Rahukonverents avati Tartus 5. detsembril 1919 ning see kestis 2. veebruarini
Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitava...
informeerida. Kuidas muutusid propaganda tööriistadeks olnud eesti ajakirjanikud taas sotsiaalse reaalsuse kajastajaiks? Peame tõdema, et Eestis ei olnud keskvõimude surve nii totaalne kui Venemaal, Ukrainas või Valgevenes. Ehkki töötati ideoloogilises ajudeloputamise süsteemis, olid osa ajakirjanikke ikkagi kultuurilises opositsioonis. Vabanemisele ei kaasnenud peataolekut nagu mõnel pool Ida- ja Kesk-Euroopa endistes sotsialistlikes riikides. Eestil, Lätil ja Leedul ei olnud iseseisvaid riike, nad olid okupeeritud ja siin toimus venestamine. Rahvuslik identiteet, ühistunne, rahvuskeel formeerisid vaikse vastupanu, mis väljendus rahvuse kultuuritraditsioonides. Eesti meedia tundis rahvuskultuuri traditsioonidest tekkivat opositsiooni surveaegadel juba sajand tagasi. Suhtumised olid ametlikust ideoloogiast erinevad, ajakirjanikud tundsid end kindlate väärtuste kaitsel olevat. See kergendas neil vabanedes oma kohta leida, eraldada end
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
