Mussolini VALITSUSAPARAAT Allub B. Mussolinile SÕJAVÄGI Suur tähtsus välispoliitikas, et vallutada uusi riike ÕIGUSTE PIIRAMINE Tsensuur TERROR Koonduslaagrite rajamine PROPAGANDA Mussolin on ainuke ja tark pealik! 1 5. Natsionaal-sotsialistliku Saksamaa diktatuuri tunnused ja näited! Tunnus Näide JUHIKULTUS Adolf Hitleri austamine Ajaloo kordamismaterjal kontrolltööks 18.okt. Tuuli Varik PROPAGANDA Mein kampf TERROR Juutide tagakiusamine, surmalaagrid TSENSUUR Sõnavabaduse puudumine
Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik ja pealinnaks määrati Moskva. Mõne aastaga likvideeriti kõik teised parteid ja kehtestati üheparteisüsteem. 1922 loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis ühendas erinevid liiduvabariike. Saksamaa ja sakslased polnud leppinud Versailles süsteemiga. Kuna Hitler võitles kommunistidega ja lubas Versailles süsteemi tühistada, siis oli tal palju poolehoidjaid. Tänu sellele pääses Natsionaal partei valitsusse ja Hitler sai kantsleriks. Kui riigipäeva hoones oli tulekahju, saadeti kõi parteid peale Natsionaal Töölispartei laiali ja keelati ametiühingud. Kui riigi president suri, võttis Hittler tema kohustused üle, muutudes diktaatoriks. Pärast seda hakti kaotama kodanike vabadusi ja õigusi ning algas tolitaarne riigikord. Suurbritanniaas ja Prantsusmaal oli suhteliselt pikk demokraatili minevik.
- NSV-1917, Itaalia-1922, Saksamaa-1933. Miks ja kuidas õnnestus kommunistidel NSV Liidus, fašistidel Itaalias ja natsidel Saksamaal võimule pääseda?- NSV-Vägivaldne riigipööre, Itaalia/Saksamaa-Rahva toel, valimised. Diktatuurid NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal (Mis ideoloogiatel põhinesid? Kes juhtisid? Välispoliitilised eesmärgid).- NSV-Kommunism, Lenin/Stalin, Kommunistlik maailma revolutsioon, hiilguse taastamine. Itaalia-Fašišm, Mussolini, hiilguse taastamine. Saksamaa-Natsionaal sotsialism, Hitler, Versailles` süsteemi kaotamine, eluruumi laiendamine. Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad diktatuuri NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal.- NSV- Gulage, NEP, kolhoosid, KGB, Juhi kultus. Itaalia-Vägivald, duce, tsensuur, üks partei, kodaniku teenimine. Saksamaa- Gestapo, füürer, juudi viha, Aaria rassi ülistamine, kodanidu teenimine. Mille poolest erinesid diktatuurid NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal üksteisest?- NSV-Klassipõhiline ideoloogia
majakaaslane Reinhold Hanisch, hiljem müüs neid juudist majakaaslane Siegfried Löffner. · 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus ja ta kolis Münchenisse. Seal tekkis huvi arhitektuuri vastu. · Pärast Esimese maailmasõja puhkemist astus Hitler vabatahtlikult Baieri sõjaväkke · Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. · 1916 sai ta haavata Somme lahingus ja naasis lahingusse 1917. · Teda autasustati I ja II astme Raudristiga. · 1920 liitus ta natsionaal sotsialistliku tööparteiga. · 1923 üritas Münchenis võimu enda kätte saada kuid ebaõnnestus ja saadeti 5 aastaks vangi, kus oli 9 kuud. · Vangis olles kirjutas raamatu "Mein Kampf" · Kui natsid 1932 aastal võitsid 40% valimis häältest, lubas Hitler majandusetõusu ja valmistumise kaasalööma Euroopa valitsemises. · 1933 nimetati Hitler riigikantsleriks. · Peale Hindenburgi surma nimetas Hitler ennast Füüreriks. · Adolf Hitler suri 1945 aastal sooritades
tsooniks. 1933. a. tuli võimule Hitler oli suurepärane kõnemees. Mõistis saksa rahva hinge. Versailles rahulepingu tõttu tundis saksa rahvas ennast abituna. MAAILM SÕDADEVAHELISEL PERIOODIL Uus saksa konstitutsioon oli demokraatlik riik: 1. Weimari Vabariik (1919-1933) a.) Ruhri kriis 1923 (Kõige tähtsam tööstuspiirkond saksa ajaloos) b.) Kaks sisevaenlast: Kommunistid ja natsid (Natsionaal-sotsialistlik saksa töölispartei- NSDA) Fassisitlik partei, selle eesotsas oli Adolf Hitler.20.aprill 1889 kuni 30 aprill 1945 "Mein Kampf" c.) Dawesi plaan sellega lahendati Ruhri kriis. 1919 a. asutati Moskvas Kommunistlik Internationaal ehk kominern. Selle eesmärk: Maailmarevolutsiooni läbiviimine. 2. Patsifism(sõja vastasus)- arvati, et on võimalik elada ilma suurte sõdateta. a
diktatuuride tekkeks. Kaks kõige ehedamat totalitaristliku riiki olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Neil riikidel oli nii ühiseid kui erinevaid tunnusjooni. Kommunistid ja natsid tulid võimule erinevalt. Kui Saksamaal puhkes majanduskriis, kasuatasid seda ära kommunistid, kes üritasid lööksalkade abiga agressiivselt võimu haarata. Paljude arvates oli neid võimalik peatada ainult natside abiga. See tõi kaasa Natsionaal Sotsialistliku Partei populaarsuse kasvu. Tasahaaval haaras Hitler võimu enda kätte. Venemaal kehtestati aga kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja sellele järgnenud kodusõjaga. Sama eesmärk saavutati erineval moel. Nii Hitleri Saksamaal kui ka Stalini Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi
II maailmasõda. 1) aastaarv ja kuupäev 23. august 1939 MolotovRibbentropi pakt 1. september 1939 Saksamaa tungib kallale Poolale; algab II ms. 17. september 1939 NSVL tungib kallale Poolale november 1939 märts 1940 Talvesõda 22. juuni 1941 Saksamaa tungib kallale NSVL 6. juuni 1944 avatakse teine rinne PõhjaPrantsusmaal 8. mai 1945 Saksamaa andis alla, ehk kapitulleerus, sõda Euroopas oli lõppenud 2. september 1945 Jaapan Kapitulleerus USAle; II ms lõppes 14. juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine Eestis 2) mõisted * ansluss Austria liitumine Saksamaaga * evakuatsioon inimeste ära viimine sõjajalust * mobilatsioon sõjaväkke värbamine * koonduslaager sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati ülejõu käiva tööga * antisemitism juudivastasus * partisanid relvastatud vastupanu võitlejad vaenalse tagalas * massiküüditamine sunniviisiliselt inimeste viimine halvematesse elutingimustesse * kapitulleeruma...
lubaduste andmine, riigi paremaks muutmisest rääkimine. Arusaadav on see, et nad peavadki rahvale end teatavaks tegema, kuid tihti oma seisukohtade väljaütlemine on ebaõnnestunud ning tekitanud tavakodanike seas vastakaid arvamusi. Toimub sõda nii erakondade kui ka poliitiliste rühmituste ja rahva vahel. Üks raskema kaaluga relvi poliitikas sõdijate arsenalis on propaganda. Juba maailmasõdade ajal oli propaganda eluline osa rahva kaasahaaramiseks ja oma eesmärkide selgitamiseks. Natsionaal- sotsialistide ja kommunistide plakatid on kõigile tuttavad ja nende sisu igale inimesele arusaadav. Nende ideoloogiate levimise ajal kuulati öö-päev läbi riigi heakskiidetud raadioprogramme, kus kõlas valitseva võimu propageerimine ja teiste valitsusreziimide maha tegemist. Propaganda varitses rahvast igal pool ning paratamatult langesid massid selle ohvriks. Tänasel päeval tehakse seda intensiivsemalt ja palju tõhusamalt, kuna psühholoogia on arenenud ja tehnoloogia, mille abil
Lebedeva ei tegutsenud üksinda, vaid keegi mõjutas teda prints Charlesi ründama. Smitins ütles, et Lebedeva kohtus korduvalt globaliseerumise vastastega ning need ilmselt veensidki neiut viima ellu protestiaktsiooni. Lebedeva kinnitas Vene meediaväljaannetele antud intervjuudes, et ta tegutses üksi ning keegi ei ässitanud ega sundinud teda Charlesi ründama. Lebedeva sõnul püüdis Läti kaitsepolitsei saada temalt ülestunnistust selle kohta, et toimunu taga seisab natsionaal-bolsevike organisatsiooni Pobeda liider Vladimirs Lindermans, kirjutab LETA ETA vahendusel. Lebedeva kaitseks astus välja ka prints Charles isiklikult, kirjutas ajaleht Daily Express. Lehe väitel sokeeris printsi uudis, et 16-aastast Alina Lebedevat võib oodata kuni 15-aastane vanglakaristus. «Me ei taha provotseerida diplomaatilist vahejuhtumit, aga me ei saa leppida sellise karistusega,» ütles printsi pressiesindaja Daily Expressile. Ta lisas, et Charles ei pelga seda ka
Sõjakommunism- Venemaa kodusõja aegne majandus poliitika, nägi ette toiduandmise kohustust. NEP-uus majandus poliitika, kindel toitlusmaks, lubativäikeettevõtlus. Kulakud- nsvl jõukamad talupojad, olid vastukolhoosi liikumisele Gulag-vangilaagrite süsteem Siberi osas Ameerika õitseng- 1920a Ameerika majanduslik edu, laenud saadi suure % tagasi Westministeri statuut-dokument millega senised dominioonid said suveräänsuse. NSDAP-natsionaal sotsialistlik Saksa töölis partei Maffia-kuritegevuslikud rühmad Keeluseadus-kuiva seadusega alkoholi müügi piiramine Suur Saksamaa- Hitleri ,,Mein Kampf" sisaldunud ide, et kõik sakslased peaksid elama SM ja et SM hiilgus saaks taastatud just nii nagu taoli keisririigi ajal. Komitern-1919a kommunistilk internatsionaal, et ühendada maailma kommunistlike parteisid. NSVL-nõukogude sotsialistlik vabariikide liit Hüperinflatsioon-raha väärtuse hiiglaslik langemine Fasism-marurahvuslus
I MS ajal astus vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. 20. Baieri reservjalaväerügementi Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. Teenis I MS I ja II klassi Raudristi Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks Teel rahva agitaatoriks Saksa armee kaotus I MS oli Hitlerile ränk löök 12. septembril 1919 käis ta esimest korda Saksa Töölispartei koosolekul 19 oktoober 1919 astus ta Saksa Töölispartei 55. liikmeks Tema pealekäimisel nimetati partei ümber Natsionaal sotsialistlikuks Saksa Töölis- parteiks 1921 sa ta NSDAP esimeheks Hitler saavutas "Saksa päästja maine" 9. XI 1923 Münchenis üritas ta võimu ebaõnnestunult enda kätte saada Ta saadeti 5 aastaks vangi Vangis olles kirjutas oma tuntud raamatu "Mein Kampf" Tegelikkuses oli ta vangis vaid 9 kuud ning välja saades taastas Hitler oma positsiooni Peagi ta oligi kogunud kokku uuet natsi partei ja ta alustas võitlust. 1929 õnnestus tal võita keskklassi poolehoid
Gastapo -riiklik salapolitsei Saksamaal Hitleri ajal Kolhoos -ühismajand NSVL-s "kristalliöö" -juutide tagakiusamise öö Wermaht -Saksa sõjavägi Hitleri ajal "pikkade nugade öö" -rünnakrühmade likvideerimine Hitleri käsul Lühendid NSVL -Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide liit SS -Hitleri ihukaitse NSDAP -Natsionaal Sotsialistlik Saksa Töölispartei VNFSV -Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik partei SA -natside rünnakrühmlased SD -natside luure ja julgeolek Nimed E.Hoover -USA president C.Chaplin -kuulus näitleja, koomik ja rezhisöör Sun Yatsen -Hiina esimene president E.M.Remarque -Saksa kirjanik "Läänerindel muutusteta" M.Gandhi -India poliitik, iseseisuslane S.Dali -sürrealist J.Dzugasvili -e
Umsiedlung – saksa rahvusest isikute ümberasumine pärast Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimist. N. Chamberlain – Inglismaa peaminister 30ndatel. Osales Müncheni läbirääkimistel. J. Uluots – 1938-1938 Riigivolikogu esimees. Al 1940. (teine) president. TOTALITARISM Fašism – marksi ideoloogia, suunatud töölisklassile. Rahvuse huvid seatakse prioriteediks. Kommunism – ülemaailmne kommunism. Natsionaal-sotsialistlik – Rassiteooria. Saksa aaria rass on ainus kõrgem rass. Iseloomulikud tunnused: Valitseb üks ideoloogia – üks partei. Poliitiline elu on allutatud partei kontrollile. Seadusandlik võim allutati täidesaatva võimu kontrollile. Üksikisik allutati sunniviisiliselt ja ametliku ideoloogia kaudu riigi huvidele. Ametlik ideoloogia taotles kõikide kultuuriliste erinevuste kaotamist.
Weimari vabariigi põhiseadus. 1 Natsionaalsotsialism Natsionaalsotsialism ehk natsism ehk rahvussotsialism oli Saksamaa võimukandjate ametlik maailmavaade ja riiklik ideoloogia natsionaalsotsialismi ajal 1933 1945. Partei, mis seda ideoloogiat kandis, oli Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei http://et.wikipedia.org/wiki/Diktatuur 1 (NSDAP). 2 Natsionaalsotsialism sündis Saksamaal pärast Versailles' lepingut majanduskriisi ajal. Rassism oli natsionaal- sotsialistliku maailmavaate oluline osa. Natsionaalsotsialismi on rakendatud vaid korra. Natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki: "Ein Volk, Ein Reich, Ein Führer" (Üks rahvas, üks riik, üks juht.) See pidi viima lõpule erinevates riikides asuvate sakslaste ühendamise ning andma tagatise rahva säilimisele tulevikus. 3 Natsionaalsotsialism nagu fasismgi suunatud demokraatia vastu ning nägi ette
töökondasid, põletati sünagooge, peksti juute tänaval ning tungiti nende kodudese, juute tapeti ja saadeti koonduslaagritesse. Ettekäändeks oli ühe Saksa diplomaadi tapmine Pariisis juudi poolt. PIDID KANDMA TAAVETI TÄHTE. 5. Seaduse vastu eksinud, poliitilised vastased, kommunistid ja juudid saadeti koonduslaagritesse, 1933 rajati Dachau koonduslaager. 6. Majanduse parandamine laenud, uued ettevõtted jne. 7. Loodi Natsionaal-Sotsialistlik Töölispartei. 8. Kujunesid välja repressiivorganid Gestaapo ja Hitleri ihukaitse SS. NÕUKOGUDE LIIT 25.10.1917 sai oktoobripöörde käigus võimule Lenin. 3.03.1918 sõlmiti SKS'iga Brest-Litovski rahu, 1918-1920 toimus Venemaal kodusõda punaste ja valgete vahel. Punased kommunistid, valged parlamentaarse monarhia pooldajad, vabariiklased. Punased võitsid, tänu sellele jäi ka Eesti iseseisvaks.
erinevad õigused.SKS koosnes 24 yxusest + elsass-lotring.3 vaba linna: bremen,hamburg,danzing->(liidumaa õigused).Suurim liiduriik oli Preisimaa.Kõrgeim seadusandlik võim-riigipäev.Selle staatus oli ebakindel.Riiginõukogu oli nõuandev org.Keiser-täidesaatev võim.1.keiser oli Wilhelm I(1870-88)Tugev võim.tugevate õigustega oli ka riigikantsler.Bismarck oli esimene.SKS erakonnad:*konservatiivid-mõisnikud,töösturid,sõjaväelased.Pooldasid sõjandust,majandust.*Natsionaal-liberaalid-kerge ja toiduainetetöösturid,intelligents.Kaitsetollide vähendamine,kultuuri,teaduse arendamine.*katoliiklik keskpartei-Kaitsesid katoliiklust.*Eduerakond- Töölised,väikeettevõtjad.Väga ebastabiilne partei.BISMARCK:oli karm liider.Reformid:tolliprobleem-2 erinevat poolt,kes nõudsid tollide alandamist ja tõstmist.B. tõstis 1879 poole võrra ja 1885 veel poole võrra.Maksupoliitika-Raha oli vähe,Bismarck tõstis kaudseid makse(käibe,myygi).Administratiivreform-
22. Nimetage nii Stalini kui ka Hitleri totalitaarse reziimi ühisjooned ja erinevused (analüüsige võimuletuleku tingimusi ja vahendeid, ideoloogiat, kahe riigi sise-ja välispoliitikat). Kui Saksamaal puhkes majanduskriis, kasuatasid seda ära kommunistid, kes üritasid lööksalkade abiga agressiivselt võimu haarata. Paljude arvates oli neid võimalik peatada ainult natside abiga. See tõi kaasa Natsionaal Sotsialistliku Partei populaarsuse kasvu. Tasahaaval haaras Hitler võimu enda kätte. Venemaal kehtestati aga kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja sellele järgnenud kodusõjaga. Sama eesmärk saavutati erineval moel.Nii Hitleri Saksamaal kui ka Stalini Nõukogude Liidus valitses totalitaarne riigikorraldus. Võim oli koondatud ühe isiku kätte. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi
kunstil pole tarbijat. Paradoks on aga selles, et sotsialistlikule ,,vasakpoolsusele" on hetkel kõige võimsamaks vastuargumendiks just elitaarsem ja avangardsem kunst, mida omal ajal ei soositud. Teine binaarne opositsioon oli tekkinud mõistete ,,rahvuslik" ja ,,internatsionaalne" vahel. Konservatiivne leer väitis, et milleks on vaja hävitada kuulsaid eesti maalitraditsioone ja eelistada ainult Läänest tulnud kõiksugu installatsioone ja muud rämpsu. Nimetaks seda leeri ,,natsionaal sotsialistlikuks" selle sõnapaari algses tähenduses: rahvuslikkuse sildi all püütakse säilitada sotsialismi ajal kujunenud kunsti. Väideti koguni, et Läänt huvitabki just see, mis meid neist eristab, mitte aga see, mis meil sarnast on. Polnud aga raske märgata, et niisuguste loosungite all püüti kramplikult säilitada olemasolevat. 4 Oli olemas veel kolmaski opositsioon
Majanduslikul külje poolt – käsumajandus (riigi poolt suunatud). NSVL ei olnud eraomand lubatud (kõik oli riigistatud). Saksamaal oli lubatud. Püüeldi autarkia (täieliku sõltumatuse) poole. Natsipartei sai alguse Austrias. Idealoogia rõhutab saksa rahvuse ülimuslikkust (aaria rass) ja et saksa rass peab valitsema maailma. Rassipuhtuse teooria ja saksa rassi kui ülemrassi teooria. Vallutuspoliitika põhjuseks oli vajadus tagada sakslastele eluruum. NSDAP – natsionaal sotsialistlik saksa töölispartei. Saksa rahvusel ei olnud kihte. 1921 – SA (Pruunsärklased). Rünnakrühmlased a la saksa sõjaväe tuumik (wermaht). Ülesandeks rünnata kõiki poliitilisi vastaseid. 1925 – luuakse SA sees SS (kaitsemalev). Ülesandeks partei sisekontroll. Natsi idealoogia põhi elluviia Teise maailmasõja ajal – kõige hirmsam organisatsioon. 1933 – SS alluvusse loodi Gestapo. (19.11.13) Kinnisvara on liikuvvara, vallasvara aga ei ole.
1919 Mussolini asutab fasistliku liikumise. 1922- üldstreigi kavandamine. 1925- saadetakse laiali opositsiooni parteid. 1935-36- Etioopia vallutamine. 1936 Kominterni vastane pakt 1939- Teraspakt Saksamaaga 7. Kus ja millal tekkis NSDAP, millised olid natside eesmärgid ja tegevus võimulepürgimisel. Millised olid A. Hitleri tõusu ja languse tähtsamad momendid? Ideoloogia: 1. Riigis tuleb kehtestada kord, lõpetada kommunistide ja sotsialistide võimutsemine- natsionaal-sotsialistlik revolutsioon. Üks riik, üks rahvas, üks pareti. 2. Juudid kõrvaldada Saksamaa ühiskonnaelust ja valitsemisest. 3. Taastada Saksamaa suurriigi staatus: tühistada Versailles´rahuleping (tagastada ära võetud alad, tühistada piirangud). Laiendada sakslaste eluruumi. Rassiteooria. Rahvused kuuluvad erinevatesse rassidesse- valge aaria rass (germaanlased kõrgeim kiht) peab valitsema teisi rahvaid. Alaväärtuslikud rahvad/rassid- peavad neid
miljonäriks. Hitleri retoorika on pälvinud nii positiivseid kui negatiivseid hinnanguid. Ta kõneles mõnikord väiksemas seltskonnas vahetpidamata tundide kaupa, lõpetas siis järsku ja lahkus. Tema kõnemaneeri iseloomustas selge, argumenteeritud ja loogiline jutt, millel oli suur veenmisjõud. Üldiselt arvati, et Hitleri juuresolekul puudus võimalus normaalseks vestluseks, kuna domineeris ainult tema lõputu monoloog. Hitler oli määratud 5 aastaks vangi, koos teiste natsionaal-sotsialistidega 1924 a. Münchenis , kuid eeskujuliku käitumise tõttu mõisteti ta pärast kaheksakuist karistusaja kandmist vabaks. Selle aja jooksul arendas ta teoreetilise plaane selle riigi rajamiseks, mille juhiks ta tulevikus sai. Kaaslased tõlgendasid seda siis pigem suurushullustusena ega võtnud arutlusi eriti tõsiselt. Ometi viis Hitler 8-9 aasta pärast planeeritu ellu. Kui Hitler saavutas võimutäiuse, tehti talle korduvalt atentaadikatseid, kuid alati oli
vabariik likvideeriti ja Berliini ülestõus suruti maha. 2. 1920. aastal toimus Kapp-Putsch, mille käigus parempoolsed üritasid Berliinis võimu haarata. Ülestõus kukkus läbi, kuna ametnikud boikoteerisid, aga põhiliselt seetõttu, et töölised korraldasi üldstreigi. Sõjavägi ei olnud nõus kaitsma seaduslikku valitsust ning pärast Kapp-Putschi saadetakse Vabakorpused laiali. Sõjaväelased hakkavad moodustama oma parteisid. 1919. aastal loodi Baieris Natsionaal- Sotsialistlik töölispartei (NSDAP). 1921. aastal valitakse Hitler selle partei juhiks. Nende algne mõjupiirkond on Lõuna-Saksamaa. Partei loob ka oma rünnakrühmad - SA (Ernst Röhmi juhtimisel). SA haakab kasutama saksa koloniaalmundreid (liivakarva pruunikad), ning selle järgi saavd nimetuse pruunsärklased. Parteil on oma ajaleht Vökischer Beabachter, mis ilmus iga päev (see näitab, et lugejaskond on suur). Selle toimetaja oli A
Monokulturism ühe kultuuri või maavara viljelemine NATO Põhja Atlandi lepingu sõjalineorg. 1949 Neokolonism tänapäeva kolonismi vorm, asumaid ei vallutata vaid ahistatakse majanduslikult NEP uus majandus poliitika Venemaal Neutraliteedi seadus USA ei tohi müüa relvi sõdivatele riikidele NSDAP Natsionaal Sotsialistlik Saksa Töölispartei http://www.abiks.pri.ee NSVL Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide liit Nürnbergi protsess kohtuprotsess sõjakurjategijate üle, pärast II ms Pakt poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping Pariisi sõlmiti Varseill' rahu rahukonverents
1939 Teraspakt (Itaalia + Saksamaa) 7. Kus ja millal tekkis NSDAP, millised olid natside eesmärgid ja tegevus võimulepürgimisel. Millised olid A. Hitleri tõusu ja languse tähtsamad momendid Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933. aastal. Eesmärgid: Riigis tuleb kehtestada kord, lõpetada kommunistide ja sotsialistide (nn reeturid) võimutsemine natsionaal- sotsialistlik revolutsioon. Üks riik, üks rahvas, üks partei. 2. Juudid kõrvaldada Saksamaa ühiskonnaelust ja valitsemisest 3. Taastada Saksamaa suurriigi staatus: tühistada Versailles'i rahuleping (tagastada ära võetud alad, tühistada piirangud). Laiendada sakslaste eluruumi (Lebensraum) · Rassiteooria. Rahvused kuuluvad erinevatesse rassidesse valge aaria rass (germaanlased kõrgeim kiht) peab valitsema teisi rahvaid.
kampf". 1924.a hakkas Saksamaa majandus paranema ning vähenes natside mõju. 6. Natside partei teke 1919. aasta sügisel sattus Hitler juhuslikult ühe vasttekkinud väiksema poliitilise partei, Saksa Tööliste Partei, koosolekule. Hitlerile hakkasid partei seisukohad meeldima, ta asus partei liikmeks ning 1921. aastal sai temast partei juht. Partei juhina muutis ta erakonna nime, milleks sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Sõna "natsionaal" abil soovis Hitler parteisse saada rahvuslikult meelestatud poliitilisi jõude, sõna "sotsialistlik" pidi liikmeskonda tooma aga sotsiaaldemokraatlike vaadetega inimesi, kes soovisid parandada töölisklassi olukorda. Partei kasutas Hitleri juhtimisel tihti vägivalda, rünnates oma oponente ning asutati rünnakrühm SA- Sturmabteilung , mida rahvas hakkas vormiriietuse järgi pruunsärklasteks kutsuma. 6
Juhtpartei Saksamaa sotsiaal-demokraatlik partei Versailles'i rahulepingu täitmine. Majandusraskused ja hüperinflatsioon 1920.aa alguses. Majandustõus pärast 1923. aastat ja majandusbuum. 1929. a majanduskriis 1932. a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonimaksed. Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. Rahva rahulolematus riigi ja valitsusega. Adolf Hitler (1889 1945) Saksa natsionaal-sotsialistliku partei rajaja juht 1921-1945 Saksa riigikantsler 1933, Saksamaa füürer 1934 - 1945 Sündis Ülem-Austrias Oli 14-aastane, kui suri isa. 18, kui suri ema Jättis keskkooli pooleli. 19-aastasena asus elama Viini. Vaesus. Ei õnnestunud astuda kunstiakadeemiasse 1914. asus elama Saksamaale, Münchenisse. Teenis vabatahtlikuna Saksa armees 1914 -18. 1919 astus Saksa töölisparteisse, see reorganiseeriti 1921Saksa
Hitleri retoorika on pälvinud nii positiivseid kui negatiivseid hinnanguid. Ta kõneles mõnikord väiksemas seltskonnas vahetpidamata tundide kaupa, lõpetas siis järsku ja lahkus. Tema kõnemaneeri iseloomustas selge, argumenteeritud ja loogiline jutt, millel oli suur veenmisjõud. Üldiselt arvati, et Hitleri juuresolekul puudus võimalus normaalseks vestluseks, kuna domineeris ainult tema lõputu monoloog. Hitler oli määratud 5 aastaks vangi, koos teiste natsionaal-sotsialistidega 1924 a. Münchenis , kuid eeskujuliku käitumise tõttu mõisteti ta pärast kaheksakuist karistusaja kandmist vabaks. Selle aja jooksul arendas ta teoreetilise plaane selle riigi rajamiseks, mille juhiks ta tulevikus sai. Kaaslased tõlgendasid seda siis pigem suurushullustusena ega võtnud arutlusi eriti tõsiselt. Ometi viis Hitler 8-9 aasta pärast planeeritu ellu. Kui Hitler saavutas võimutäiuse, tehti talle korduvalt atentaadikatseid, kuid alati oli
Stresemann). 1930 a esit memorandum "Euroopa föderaalse liidu reziimi organiseerimine". Rahvl le aga polnud konkreetne, memor. puudus ühenduse loomise kava. Rõhutati desarmeerimise vajadust, lisaks tolliliidu idee. Suurbrit oli vastu ja Rahvasteliidu peaassemb-l kukkus see memorand läbi . Euroopa idee taassünd 1945-46. W. Churchilli kõne Fultonis 1946. märtsis: selge pööre "külmale sõjale": II MS andis Euroopa ühendamisele veel suurema tõuke kui I MS: Euroopa idee arenes Saksa natsionaal-sotsialismile vastupanuvõitluse ajal, sh Prantsusmaal (de Gaulle) ja Inglismaal (W. Churchill). 1945. a kohtumine Elbel tähistas kahe üliriigi USA ja NLiidu poliitilise ja sõjalise mõju kesksust Euroopas. Winston Churchilli kõne Fultonis (USAs) - läbi Euroopa on rajatud raudne eesriie Stettinist (Poola end Lääne-Preisimaa) kuni Triesteni (Itaalia- Sloveenia piiriala). 1946 sept W. Churchilli kõne Zürichi Ülik-s tegi ettepan mood Eur
AASTATEL Weimari vabariigiga polnud rahul ka kõrgemad sõjaväelased, kuna novembrirevolutsioon oli röövinud võitlusvõime saksa armeelt. Samal ajal kardeti veelgi enam sõjavangist tagasipöörduvate sõdurite revolutsioneerumist. Selleks töödeldi mehi ideoloogiliselt. Suurt sõnaosavust ilmutas siin noor kapral Adolf Hitler. 5. I 1919. a. loodi Baieris Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistiche Deutsche Arbeiterpartei - NSDAP). Väljend natsionaal-ehk rahvussotsialistlik pärines Austriast, kus sealsed juudivastased töölisgrupid püüdsid end vastandada sotsiaaldemokraatlikule parteile, mille juhtkonna hulgas oli palju juute. 1921. a. juulis sai Hitlerist juba partei täielik liider - Juht e. Führer. Partei liikmeid hakati kutsuma natsideks. Kuigi Hitler lahkus sõjaväeteenistusest, jäi NSDAP endiselt tihedalt seotuks armeega. 1921. a. loodi partei juurde SA (Sturmabteilung e. rünnakurühm), mille
seoste ja erinevuste 3. Mõistab seoseid kommunism, diktatuurset lisakirjandus; seoste leidmine; 3. Autoritarism Itaalia leidmine eelmise tänapäeva ja varem natsionaal- ühiskonda. IKT-põhine näitel ajalooperioodiga; toimunu vahel. ajalookaardi sotsialism; õppematerjal; 4
1812- sissetung Venemaale ja kiire häving. Viini-Kongress 1814-1815: Tegelikkuses 3 lepingut. I Pariisi leping 20.05.1814 oluliseim Rahuleping. II Viini-Kongressi leping (Viin 9.06.1815). III Rahuleping Pariis. Euroopas oli kaks suur jõudu: Prantsusmaa ja Inglismaa. Venemaa oli suurem kui praegu. Austria erines praegusest. Itaalia ja Saksamaa olid väiksed vürstiriigid. Saksamaal oli suur rahvusprobleem- “Deutchland, Deutchland Über Alles”. 1848- natsionaal-liberaalid (Preisimaa keskus) Preisimaa kuninga keeldumine. Otto von Bismarck(1815-1898): Bismarck oli konservatiiv ja patrioot, raudne kantsler terase välispoliitikaga. 1862 Preisimaa kantsler. Probleemid parlamendiga sõjaväe & maksude suurendamise osas. Tema huviks oli ühtne Saksamaa ning selle julgeolek ja selle suurenemine. Bismarck’i realpolitik: Solidaarsus saksa-keelsete rahvastega (Austria ja Saksamaa natsionalistid). Armee- riigipoliitika instrument (Iron and blood)
Fifth level metropol (triptüühhon) 1927/28 181/200 segatehnika puul otto dix Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level perepilt 1920 65/100 õli lõuendil max beckmann saksa natsionaal-sotsialistlik kunst Click to edit Master text styles Second level Third level saksa Fourth level Fifth level natsionaal- sotsialistlik kunst Click to edit Master text styles Second level Third level
vate suundade vahel. Seetõttu pole küllaldast alust kõnelda mingist kindlast üheselt formuleeritud Vene ajaloo kontseptsioonist, kuid teatud domineerivad tendentsid on selgesti näha. Vene postsovetlikus ühiskondlikus mõttes on geopoliitilisel vaate- nurgal suur tähtsus. Läänemeelsed atlantistid ja mondialistid, euraasialased ning slavofiilsusele tuginevad isolatsionistid murravad piike Venemaa oleviku ja tule- viku üle.6 Ekspansionistid, patrioodid, natsionalistid, kommunistid, natsionaal- 1 Herkel, A. Pikk tee kommunismi hukkamõistmiseni. – Rmt: Herkel, A. Vene mõistatus. Ilmamaa, Tartu, 2007, 203–204. 2 Гайдар Е. Т. Гибель империи. Уроки для современной России. 2-е изд., испр. и доп. РОССПЕН, Москва, 2006, 18–19. 3 Samas, 17. 4 Lauristin, M. Hästi lõimunute rolli on alahinnatud. – Mõte. Eesti Päevalehe ühiskondlik-poliitiline ajakiri, 2007, 28. sept, 6–7; Koch, T
Saksamaale raha majanduse arendamiseks. Saksamaa maksab Prantsusmaale ja Suurbritanniale oma reparatsioone ning need saavad omakorda tasuda oma võlgu USA-le. Tänu sellele plaanile majanduse olukord stabiliseerus. 1929-1933 Ülemailmaline majanduskriis. Sellest pääsemiseks oli kaks võimalust: reformid või diktatuur. Saksamaa valis viimase tee. 1919 - tapeti Komunistliku Partei juht K. Liebknecht. 19 1919 loodi NSDAP - Natsionaal Sotsialistlik Saksa Töölis Partei. Nimeks oli Natsionaal Sotsialistlik, et erineda Austria sotsialistidest, kuhu kuulus palju juute. Seetõttu hakati ka saksa parteilasi "natsideks" hüüdma, kuigi sisult olid nad fasistid. NSDAP koosolekutel oli nuhk koodnimega Lud, kes pidi kontrollima partei rahvameelsust. Ta muutus ägedaks ja hakkas ise koosolekutel kõnesid pidama. 1921 aastal sai temast partei juht ehk fürer. Lud oli Adolf Hitleri (sünd. Schikelgruber) koodnimi
Hõimuliikumistele andsid olulise tõuke 18.-19. sajandi keeleteaduslikud ja arheoloogilised avastused. Enamasti on nende taga seisnud ka konkreetne poliitiline huvi. Pangermanism - [kreeka keeles pan - kogu, kõik] ühiskondlik poliitiline liikumine, mis taotleb kõigi germaani, peamiselt saksakeelt kõnelevate inimest ühendamist. Tekkis 19. sajandi lõppus Austria-Ungaris. Propageeris Austria-Ungari ühinemist Saksamaaga ja saksluse itta tungi (trang nach Osten). Olid natsionaal-sotsialismi ideelisi lähteid. Panarabism - araablaste ja araabia maade kultuurilist ja poliitilist ühinemist taotlev ideoloogia ja liikumine. Taotles eeskätt araabiamaade vabastamist Türgi võimu alt. 1945 aastal loodi Araabia Liiga (pragu ühendab see 29 riiki). Panslavism - ühiskondlik-poliitiline liikimine slaavimaadel 19.-20. sajandil. Taotles slaavi rahvaste poliitilist ja kultuurilist ühinemist. Tekkis Türgi ja Austria-
vabatahtlikuna keiserliku Saksamaa sõjaväkke. Enamiku ajast, algul sõdurina, hiljem kapralina, täitis ta käskjala kohuseid. Saanud mitmel korral haavata, oli ta sõja lõpul üle elanud gaasimürgituse, mistõttu kaotas mõneks ajaks nägemise. Hitlerit autasustati sõja ajal esimese ja teise klassi raudristiga. 5. I 1919. a. loodi Baieris Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistiche Deutsche Arbeiterpartei - NSDAP). Väljend natsionaal-ehk rahvussotsialistlik pärines Austriast, kus sealsed juudivastased töölisgrupid püüdsid end vastandada sotsiaaldemokraatlikule parteile, mille juhtkonna hulgas oli palju juute. 12. IX 1919. a. ilmus selle partei koosolekule ka Hitler. Ta võttis sõna ja võitis kohe tollal paarisajalise partei juhtkonna poolehoiu ning arvati juhatuse liikmeks. 1921. a. juulis sai Hitlerist juba partei täielik liider - Juht e. Führer. Partei liikmeid hakati kutsuma natsideks.
erinevate lahenduste sobivuse ning õiglustundele vastavuse üle, ilma seda liiga vara kehtiva õiguse diskussiooniga sidudes. Rooma õiguses näeme väga selgelt ka õiguse arengut – arhailisest ja vormelitega seotud õigusest vabaks universaalsemaks õiguseks. Lisaks arendab Rooma õiguse süsteemiga kokku puutumine meie õigusest arusaamist ja juriidilist mõtlemist. Totalitaarsed valitsussüsteemid nagu natsionaal- sotsialistlik reziim Saksamaal ning Nõukogude Liit on alati püüdnud Rooma õiguse osakaalu kaotada või vähemalt taandada seda lihtsalt mõistete õppimisele. Saksamaal sooviti uue režiimi uutes õppekavades Rooma õigust kaotada. Nõukogude Liidus jäeti see siiski alles – soovides säilitada oskust orienteeruda ka teistes, eraõigusel põhinevates õigussüsteemides, ent kaotati Rooma õiguse uurimise traditsioon. Aine jäi alles ainult õpetamise, mitte uurimisobjektina.
Niisuguse rasside segunemise tagajärjeks olevat kõrgema rassi taseme alanemine, kehaline ja vaimne degeneratsioon ning kultuuri häving. J. de Gobineau võttis tarvitusele termini „aaria“, kelle puhtaimad esindajad olevat Reini jõe läänekaldal elavad sakslased. Nii juhtus, et just prantslane rõhutas saksa rassi üleolekut. Saksa rahvuslaste poolt kasutatuna tähendas sama termin eelkõige mittejuudi päritolu. Natsionaal- sotsialistliku riigi keskvalitsuse määratluse kohaselt mõisteti aarialaste all neid isikuid, kes ei olnud veresuguluses juutide või värvilisest rassist isikutega. Urmas Kuusik „Kolmas Riik”, Põltsamaa 1999. 93 Allikas 4 Nürnbergi seadused Riigikodaniku seadus, antud 15
Juba siis hoiatasin ma väiksemates ringkondades samasuguse püsivusega, nagu ma teen seda praegu suure auditooriumi ees, lollpeade ja argpükste rahustava loosungi, nagu poleks "meil karta midagi", eest. Selline vaimne katk juba ükskord lõhkus gigantse riigi. Saksamaa ei saa moodustada erandit, ta on alluv nendele samadele seadustele, nagu ka kogu inim-ühiskond. Aastate 1913-1914 jooksul tuli mul erinevates ringkondades (paljud neist inimestest jäid ka nüüd ustavaks natsionaal-sotsialistlikule liikumisele) esmakordselt välja öelda veendumus, et peamiseks küsimuseks, mis omab otsustavat tähtsust kogu Saksa rahvuse saatuse jaoks, on küsimus marksismi hävitamisest. Kolmikliidu õnnetus poliitikas nägin ma ainult üht marksismi lammutustööd. Kõige kohutavam oli see, et see mürk imbus läbi täiesti märkamatult ja mürgitas ära kogu terve majandusliku ja riikliku arengu aluse. Inimesed, allutatuna selle mürgi mõjule, ei märganud ise sageli, kuivõrd
annaabi.ee 
