aastani 1952. sai makstud 1946. presidentiks saab Juha Kusti Paasikivi 1947. sõlmitakse Pariisi rahuleping NSV ja Soome vahel 1948 Sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise leping NSV-liiduga 1952 Helsinki olümpiamängud 1955 Soome võetakse vastu ÜRO-sse (sellega seoses Parkala antakse Soomele tagasi ning Soome liitub Põhjamaade Nõukoguga.) 1956 Soome presidendiks saab Urho Kaleva Kekkonen 1961 Kekkoneni visiit Suurbritanniasse, Kanadasse ning USA-ss, noodikriis 1964 11-14. märts külastas ta Eestit. 1965 avati regulaarne laevaliin Tallinna ja Helsinki vahel Soomest saab OECD liige ( majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon) 1982 Presidendiks saab Euroopa Liidu liige 1991 Soome tunnustab Eesti taasiseseisvumist 1994 Presidendiks saab Martti Ahtisaari 1995 Liitub Soome Euroopa liiduga 1999 1. jaanuar võeti kasutusele Euro 2000 presidendiks saab Tarja Halonen
1906-lubas Vene valitsus Soomel valida ühekojalise Eduskonna. 1917.6.12-kuulutas Soome end iseseisvaks vabariigiks 1919-1932-eestlastele kasulik aeg,kehtis keeluseadus(kuiv seadus) 1939-1940-Talvesõda 1941-1944-Jätkusõda 1946-J.K-Paasikivi 1947-Pariisi Rahukonverentsil kirjutati alla rahuleping 1948-sõpruse koostöö ja vastastiku abistamise leping 1952-OM(olümpiamängud) 1955-ühines ÜDO-ga ja Põhjamaade nõukoguga.Saab tagasi Porkkala 1956-Soome presidendiks Urho Kaleva Kekkonen 1964-külastab Kekkonen Eestit,peale sõda avaldas kaastunnet. 1965-avati Tallinn-Helsingi vaheline laevaliin 1969-OECD.Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni liige 1975-EJ ja KK.euroopa julgeoleku ja koostöö konverents 1982-presidendiks Mauno Koivisto 1989-EN(euroopa nõukogu) 1991-tunnustab Soome taasiseseisvunud eestit 1994-presidendiks Martti Ahtisaari 1995-liitub Soome Euroopa Liiduga 1997-toimub haldusjaotuse muudatus 2000-presidendiks Tarja Halonen
ARAABIA LIIGA 1945. a loodud Araabia maid ühendav organisatsioon. Tänu millele riikide suhted tihenesid, kuid konfliktid jäid. PVO Palestiina Vabastus Organisatsioon 1964. a rühmitus, mille sihiks oli Iisraeli hävitamine. 6-PÄEVANE SÕDA Araabia maade ja Iisraeli relvakonflikt 1967. CAMP DAVID USA presidendi residents, kus sõlmiti Egiptuse ja Iisraeli vaherahu 1979. a, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. SARIAAD Islami tavaõigus ISLAMI FUNDAMETALISM äärmuslik islamiliikumine. WATERGATE`i AFÄÄR Pealtkuulamisskandaal Washingtonis 1974. MONETARISM riigi võimalikult vähene sekkumine majandusse, võitlus inflatsiooni vastu. NAFTAEMBARGO Araabia naftamaade kehtestatud, suunatud Iisraeli toetavate riikide vastu. Nafta hinda tõsteti 4 korda. KONSERVATIIVNE REVOLUTSIOON parempoolsete poliitikute tõusmine poliitika etteotsa (lääneriikides). SRP-1 Strateegilise relvastuse piiramise leping 1972. a. SRP-2 pidi järgnema...
Paasikivi-Kekkose joon Soome üritas säilitada oma iseseisvust Proovis tegutseda NL-i meele järgi Tsensuur ajakirjanduses Paasikivi-Kekkose joon - välispoliitiline joon, mille eesmärgiks on head suhted idanaabriga Finlandiseerumine - Soome koostöö NL-iga iseseisvuse säilitamise nimel Soome 1990. aastatel Järsk muutus, vabaks saamine Hirm NSV Liidu ees Välispoliitika muutumine Sidemed lääneriikidega paranesid 1995. liitus Soome Euroopa Liiduga Euro vastu võtmine Urho Kaleva Kekkonen Soome ja muu maailm Koostöö tugevdamine teiste põhjamaadega 1956. aastal liitus Põhjamaade Nõukoguga ja ÜRO-ga Osales aktiivselt ÜRO töös
• PERESTROIKA, KA VÄLISPOLIITIKAS • UUS VÄLISMINISTER ŠEVARDNADZE: • 1. TIPPKOHTUMISED (REYKJAVIK) • 2. RAKETITÕRJESÜSTEEMIDE PIIRAMINE (1 SÜSTEEM KUMMAGIL) • 3. SRP-1 –STRATEEGILISE RELVASTUSE PIIRAMISE LEPING (SALT) • STRATEEGIA- SÕJA VÕITMISE KUNST • TAKTIKA- LAHINGU VÕITMISE KUNST • STREEGILISED RELVAD: RAKETID JA POMMITUSLENNUKID(TUUMARELV)- KUMBKI POOL 2400, ALLVEELAEVAD • HÄVITATAKSE ÜLEJÄÄNUD • SRP- 2 JÄI SÕLMIMATA • HELSINGI PROTSESS 1975- KEKKONEN • EUROOPA JULGEOLEKU JA KOOSTÖÖNÕUPIDAMINE- OSCE(ORGANISATSIOON) • 35 RIIGI ESINDAJAID (33 EUROOPAST+USA+KANADA) • LÕPPDOKUMENDIS OLI NN 3 KORVI: • 1. EUROOPA JULGEOLEK (PIIRID) • 2.MAJANDUS JMS KOOSTÖÖ • 3.HUMANITAARALANE KOOSTÖÖ JA INIMÕIGUSED (DISSIDENDID) PINGELÕDVENDUSE TULEMUSED • EDUKAM NSVL • KOLMANDAS MAAILMAS NSVL MÕJU KASVAS, VÕIDURELVASTUMINE • SELLES HAKKAS NSVL LAGUNEMINE. NSVL EI JÄRGI SEDA LEPINGUT
3.Sisepoliitika Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Rahvuslik Koonderakond, Keskusta ja Rootsi Rahvapartei. Kommunistlik partei, mida toetati Moskvast. Kommunistliku erakonna lõhenemine 1980. aastal kaotas kommunistlik partei endise tähtsuse Soomes. 4.Paasikivi-kekkoneni joon Soome üritas kindlustada oma iseseisvust. 1946. aastal Soome presidendiks valitud J.K. Paaskivi juhtimisel töötati välja välispoliitiline joon, mida hiljem jätkas Urho Kaleva Kekkonen. 1948. aastal sõlmiti kahe maa vahel sõpruse ja koostöö leping. Paasikivi-Kekkoneni poliitika pahupooled. Finlandiseerumine ehk soomestumine. 5.Soome ja muu maailm Põhjamaadega, eelkõige Rootsiga koostöö tugevdamine. Soome liitus 1956. aastal Põhjamaade Nõukoguga. Soome on aktiivselt osalenud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) töös. 6. Soome 1990. aastail Soome juhtkond ei julgenud esialgu Baltimaade iseseisvustaotlus ametlikult toetada.
Pingelõdvendus-Lääne-Euroopa riikide ja NSV ja sotsialismimaade vaheliste suhete soojenemine tulemused/tagajärjed: NSV positsiooni paranemine, saavutas kõik eesmärgid kuid Lääs mitte, dissidentlus (teisitimõtlemine), koostöö paranemine pea igas sfääris SRP-1-leping USA ja Nli vahel, mille järgi strateegilist relvastust piirati, tuumarelvi ei toodetud, võidurelvastumist piirav dokument OSCE- euroopa julgeoleku-ja koostööorganisatsioon punased khmeerid- kambodza valitsev poliitiline partei, Pol Pothi juhtimisel, veriseim diktatuur 70ndatel sandistid- Sandino järgi nimetatud Sandistliku Rahvusliku Vabasturinde pooldajad Nicaraguas kontrad- sandistide algsed pooldajad, kes pöördusid toetama Somozat, Araabia Liiga- 1945.aastal loodud araabia maade ühendus, Camp Davidi rahuleping-Egiptuse ja Iisralei vahel selmitud rahuleping, millega egiptus sai tagasi siinai poolsaare. Sahh-iraani monarh Dzihaad- islami pühasõda, võitlus uskmatute vastu ...
Kari Suomalaise karikatuur SISEPOLIITIKA Sotsiaaldemokraatlik Partei Rahvuslik Koonderakond Keskusta (Keskpartei) Rootsi Rahvapartei Kommunistlik partei Roheliste erakond Soome parlamendihoone Sõjajärgsete aastakümnete majanduslikud ja ühiskondlikud muutused ei põhjustanud siiski suuri muutusi Alates 1944. a. kuni tänapäevani on Soomel olnud 7 presidenti: Mannerheim Paasikivi Kekkonen Koivisto Ahtisaari Halonen Niinistö PAASIKIVI-KEKKONENI JOON Paasikivi-Kekkoneni joon Soome iseseisvuse säilitamise nimel tehti kõik, et mitte kahjustada suhteid Nõukogude Liiduga 1948. aastal sõlmitakse Soome ja NSV Liidu vahel leping Paasikivi-Kekkoneni poliitika hea pool Paasikivi-Kekkoneni poliitika pahupooled Karikatuur „Finlandiseerumine“ SOOME JA MUU MAAILM Soomel tugevnes koostöö teiste Põhjamaadega Soome liitub 1956
Willy Brandt neljas LääneSaksamaa liidukantsler, ametis 196974. 1971 sai idapoliitika eest Nobeli rahupreemia. 1970 idalepingud (Poola ja NSVLiga). 1972 tunnistas Saksa DVd. 1970 Poola visiit kahetsuszest Varssavi ülestõusu ausamba ees. Richard Nixon Usa president (al 1969). Parandas suhteid NSVLiga, SRP1 Moskva visiidi ajal 1972. Leonid Breznev NSVL riigijuht. Praha kevad, Helsingi protokoll, SRP1. 1979 Afganistani sõja algus. Urho Kaleva Kekkonen Soome president (195681). Helsingi protokoll. Anvar Sadat Egiptuse sõjaväelane ja president (7081). Camp Davidi rahu 1979. Homeini Pariisi põgenenud islami usujuht, Iraani valitseja. Naastes 1979 kuulutasti Iraan islamiriigiks, valitses islami seaduse alusel. 1980 alustas sõda Iraagiga. Margaret Thatcher SB peaminister. Raudne Leedi. Thatcherism. Falklandi kriis (parandas SB rahvusvahelist positsiooni). Milton Friedman USA majandusteadlane
NSVLil ei olnud õigust Soome riigitegelaste üle kohut mõista sest tegelikkuses viisid nad ellu oma rahva tahet, sest olid saanud valimistel vastavad volitused. 60.Soome välispoliitiline kurss koostööks Venemaaga õigustas end.Hoia sõpra lähedal aga vaenlast veel lähedamal. 61.Paasikivi-Kekkose joon välispoliitiline joon, mille eesmärgiks on head suhted idanaabriga. 62.Finlandiseerumine Soome Nõukogude Liidu poole vaatamine, 63.1964 külastas Eesti Soome president Urho Kaleva Kekkonen 64.Hinnangud Kekkoneni Eesti visiidile Osad peavad tunnustuseks Nõukogude Liidu okupatsioonile, teised toetuseavaldusena Eestile 65.3 tunnust et Soome on tööstusriik 1.eriti kasvas metallitööstuse tähtsus, selle toodang jõudis ka välisturule 2.infrastruktuuri rajamine 3.ühineti EFTAga ja sõlmis leppe Euroopa majandusühendusega. 66.Soome juhtivad parteid Soome sotsiaaldemokraatlik partei,Rahvuslik Koonderakond,Keskusta, Rootsi rahvapartei 67.Soome parlament Eduskunta 68
SRP-2 lepingu labirääkimised hakkasid 1973.a. kuid tekst kooskõlastati alles 1979.a. Selleks ajaks oli aga pingelõdvendus lõppenud ning Washington ei allkirjastanud seda lepet! Helsingi protsess e euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine kujunes pingelõdvenduse sümboliks euroopas. Loodeti, et lääne ja ida koostöö mahendab kommunistlikke diktatuurireziime kesk- ja ida-euroopas. Moskva ja lääneriikide vahendajana etendas olulist rolli soome president Urho Kaleva Kekkonen. 1973. a juulis helsingis alanud nõupidamisel oli 3 etappi. I etapis osalesid välisministrid.II etapis (algas sama a septembris Genfis, kestis 1975. a-ni) pidasid läbirääkimisi lõppakti sisu üle diplomaadid ja eksperdid. Tegeldi konsensuse alusel. III etapp 1975.a juulis-augustis helsingis kus 1.aug 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada nõupidamise lõppdokumendi pealkirjaga ,,Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel"
sellesse ka Hiina. 3. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess pingelõdvenduse sümbol · 1966. aastal esitas VLO ettepaneku korraldada Euroopa julgeoleku probleemide arutamiseks nõupidamine. Lääs lükkas selle tagasi. · Lääneriikide ja NSVL vahendajana läbirääkimiste ettevalmistamisel etendas Soome president Urho Kaleva Kekkonen · 1973. aasta juulis Helsingis alanud nõupidamisel oli kolm etappi: Esimeses, mis toimus 1973 Helsingis, osalesid välisministrid Teises etapis, mis kestis 1973. aastast 1975. aastani Genfis, osalesid diplomaadid ja eksperdid, kes pidasid läbirääkimisi lõppakti sisu üle. Küsimus otsusati ära vaid siis, kui kõik osapooled sellega nõustusid.
Kaubadusleping NSVL-ga NSVL vähendas reparatsioonimakseid Finlandiseerumine ..ehk soomestumine Soome ja NSV Liidu erisuhted, arvestamine NSVL huvidega Soome Rahva Demokraatliku Liidu suur roll Soome poliitikas 1952 Lõppes sõjahüvitiste maksmine idanaabrile Helsingis toimusid olümpiamängud 1955 NSVL loobus Porkkala sõjaväebaasist Soome sai Põhjamaade Nõukogu liikmeks Soome sai ÜRO liikmeks Urho Kaleva Kekkonen President 1956-1982 (kõige pikemat aega) Kekkoneni välispoliitika oli aktiivne neutraliteedipoliitika Osavõtt ÜRO rahuvalveoperatsioonidest Aktiivne välissuhtlus Tihedam koostöö põhjamaadega ,,ÖÖkülmade'' aeg Kriis 1958-1959 Soome ja NSVL suhetes Põhjus: Soome valitsusseei saanud kommuniste NSVL katkestas kaupade veo Soome Lahendus: pandi ametisse NSVL-le meeldiv valitsus Finefta
Ajalugu Mõisted: Makartism - kommunistide ja juutide vastane poliitika. San Francisco rahuleping Usa okupatsioon Jaapani üle lõppes selle lepinguga, kui ameerikalste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ning jaapanlaste mõttelaadi. Julgeolekupakt 1951. aastal Usaga tehtud leping, kus Usa tagab jaapanlastele julgeoleku. Hallsteini doktriin 15 aasta jooksul lähtus Lääne-Saksa välispoliitika nn Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning Saksa rahva esindaja. Uus idapoliitika 1960. Hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama uud idapoliitikat. Sõlmiti lepinguid poola, Tsehhoslovakkiaga ning NSV liiduga, et suhteid parandada. Saksamaa taasühinemine 3. oktoobrist 1990 tehti leping kus kuulutati välja ühine Saksamaa Liitvabariik, millega olid nõus kõik Teise maailmasõja võit...
Paulig OY Gustav Paulig Ab Oy Gustav Paulig Ab on osa Paulig- konsernia, ja sen toimitilat ovat Helsingin Vuosaaressa. Vuonna 1876 perustettu Paulig on edelleen perheyritys. Oy Gustav Paulig Ab:n toimialat ovat kahvintuotanto sekä kahvi- ja kaakaojuomatuotteiden myynti. Paahtimotoimintaa Paulig on harjoittanut vuodesta 1904. Oy Gustav Paulig Ab:n visio on olla johtava kahvipaahtimo valituilla markkinoilla. Suomen johtava kahvinvalmistaja Paulig toimii nykyään myös Baltiassa, Venäjällä ja Venäjän naapurimaissa. Paulig tunnetaan erityisesti korkealaatuisista kahvimerkeistään. Laaja kahvivalikoima tarjoaa makunautintoja niin vaalea- ja tummapaahtoisia suodatinkahveja, papukahveja kuin espressokahveja arvostaville kuluttajille. Horeca- ja toimistoasiakkaillemme tarjoamme useita tuote- ja palvelukonsepteja sekä Paulig Instituutin ajankohtaiset koulutus- ja designpalvelut. Pauligin...
AJALUGU Külm sõda. 1945-1990 Külm sõda kujutas endast lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Külmaks sõjaks nim. Poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu idabloki ning lääne riikide vahel. Maailm jagune kaheks: USA ja NSVL Võidurelvastumine Soovisid Euroopas poliitilist ülekaali Mõjuvõim Kolmandas Maailmas. Kriisid: Berliini blokaad 1948-1949 NSVL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, toiduained, kütus) lootes linna sel kombel endaga liita. Usa varustas Lääne-Berliini toiduga õhusilla abil. NSVL lõpetas blokaadi. Kestis 324 päeva. 1961 ehitati ühe ööga Berliini müür, mis sulges Lääne-Berliini Kuuba (ehk kariibi) kriis 1956 tuli Kuubas võimule Fidel Castro. Kehtestas oma diktatuuri. Pahempoolsed ümberkorraldused. Suhted USA-ga halvenesid. Kuuba natsionaliseeris USA ettevõtted. Hrustsov asus paigaldama Kuubale kesk-maatüüpi rakette. Ameeriklased said selle...
Kordamisküsimused 1970. aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. 1960a lõpust kuni afganistani sõja alguseni 1979.a Oli lääne ja idariikide vaheliste suhete paranemine. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga?Näited Levis seisukoht, et läänel puudub võim kommunistliku süsteemi hävitamiseks. Lääs vajas hingetõmbehetke.NT: Prantsusmaa president külastas Moskvat, Prantsusmaa astus NATOST välja, Helsingi protsess. Usa parandas suhetid NSVL, ühendriigid lahkusid vietnamist, Lääne-sak tunnustas Saksa dv SUHTED PRANTSUSMAA JA NSVL VAHEL? De Caulle astus välja Natost ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Nsvl võttis ta hästi vastu , sest prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. Nixoni visiit modkvasse? Eesmärk oli tal heade suhete loomine ...
USA, SLV, Jaapan, Soome lk 22-41 1. Mõisted 1) Makartism- USAs 1945 levima hakanud kommunismi vastane hüsteeria, mille käigus esitati palju alusetuid süüdistusi kommunismis. 2) Trumani doktriin- 1947. Aastal USA doktriin, mille eesmärk oli takistada ja hoida ära kommunismi levikut andes riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt, raha, tingimusel, etr loobutakse riigistamisest. 3) Marshalli plaan- 1947.aastal loodud USA plaan, kus pakuti sõjalist ja poliitilist abi riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt 4) Hipiliikumine- 1960.ndatel noorte seas levima hakanud protestiliikumine Vietnami sõjale. Hipide liikumise kõrgpunktiks sai 1969. Aastal toimunud Woodstocki muusikafestival. 5) Nixoni doktriin- USA presidendi Nixoni loodud seisukoht, mis oli tingitud ebaedust Afganistanis ja teatas, et USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste vastu edasi, kui...
rõhutama. Nemad ei ole nõus Balti riikide kuulumisega NSVL koosseisu Iga aastase pidupäevana hakati seda kasutama 1983. Aastal. Kekkonen külastas Eestist 1964. Aasta märtsis kuidas ta küll siia maandus? Ta oli ametlikult visiidil Poolas, tagasi lennul lennuk juhuslikud maandus Tallinnas, aga juhsulikult oli tal vastas kogu NSVL juhtkond ja juhuslikult sõitis Tartu, kus teda juhuslikult oodati ! Kekkonen rikkus Lääne reeglit mitte minna Balti riikidesse. Tänu sellele läks käiku esimene laevaliin Soome Eesti, me ei saanud sinna sõita. 1981. Aastani sõitsime me Soome läbi Leningradi. Teine hea asi oli VIRU hotell (1972. Aastal, ta valmis kolme aastaga. Täpselt samasugused hotellid Vilniuses ja Riias valmisid 8 ja 12. Aastaga), siis juba tulid kohale Soome töölised, tekkisid sidemed ja suhted, tänu soomlaste kohalolekule toimus ka televisiooni algus. 1967
ja Hiinaga. Selle tagajärjel lahkusid nad Vietnamist, paranes suhe Pekingiga ja algas pingelõdvendus Euroopas. Helsingi protsess Pingelõdvenduse sümboliks Euroopas kujunes Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine e. Helisingi protsess. Pingelõdvenduse edenedes hakkas Läänesuhtumine muutuma. Lootuses, et Lääne ja Ida koostöö nõrgendab kommunismi, asusid lääneriigid sellise nõupidamise kokkukutsumist toetama.EJJK ettevalmistustes etendas Moskva ja lääneriikide vahendajat Kekkonen. 1973. aasta juulis Helsingis alanud nõupidamisel oli kolm etappi. Esimesel etapil osalesid välisministrid. Teises etapis, mis algas samal aastal Genfis ja kestis 1975. aastani, pidasid läbirääkimisi diplomaadid ja eksperdid. Kolmas etapp toimus 1975. Helsingis. 1. august 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA, Kanaga nõupidamise lõppdokumendi.Lõppdokument koosnes 3 osas. 1. korvi sisuks oli Euroopa julgeolek. Teine kord oli majanduse, teaduse, tehnika, keskkonnaalasele koostööle
Sinna kuulisid kõik põhjamaad v.a Soome, kes sellega hiljem liitus. 22. Kes olid ja millega on tuntuks saanud: G. Mannerheim Soome president Talvesõja ning Jätkusõja ajal. Ta juhtis Mannerheimi liini ehitamist idapiirile J.K. Paasikivi pärast Mannerheimi Soome president. Ta hoidus tihedast koostööst Läänega, et mitte ärritada NSV Liitu. Taolist tegevust nimetasid lääneriigid finlandiseerumiseks, ehk Soome tegi kõik, et mitte NSV Liiduga suhteid rikkuda. U. K. Kekkonen Paasikivi välispoliitika edasiajaja, järgmine Soome president. Pärast tema valitsemist nimetati ka seda välispoliitikat Paasikivi-Kekkoneni jooneks. Ta valitses Soomet seni kõige pikemalt. Seda viis ametiaega.
See õnnestus aga Ameerikal suurenes riigivõlg, kuid majandus suutis siiski vastu pidada. Öeldakse, et Reagan oli USA president, kes kiirendas Külma sõja lõppu. Star Wars- mõte viia võidurelvastumine kosmosesse. Ameerika tegi kõik selleks, et nafta hind maailmaturul langeks. Helsingi protsess- käivitus Külma sõja ajal, Soome riigi vahendusel 70ndatel aastatel. Idabloki riikide ja Läänebloki riikide suhete paranemine. Eesotsas Urho Kaleva Kekkonen. 1975.a. suvel Helsingis allkirjastati Euroopa julgeoleku ja koostöö kokkulepe. Pandi paika riikide vaheline koostöö ja julgeoleku kokkulepe. See kokkulepe sätestas riikide piirid nii nagu need olid peale II MS. Eesti Nõukogude Liidus.
· NKLi ja Lääneriikide suhete paranemine USA ja NKL: Takistuseks Vietnami sõda ja Kuuba kriis. 1969 saab USA presidendiks Nixon- otsustab suhteid parandada. 1972 Nixon Moskvas, esimene külastus pärast 2.MSi. 1972 SRP-1 leping- lepiti kokku võidurelvastumist piirata- edukas. 1979 sõlmitaks SRP-2, seda ei rakendata ellu. · OSCE Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamine 1972-75 a. Soome oli algataja. Presidendiks Kekkonen. 1975 Helsingi tippkohtumine- kohal kõik Euroopa riigid ja esindajad va Albaania. Helsingi lõppdokument, 3 korvi: 1)Piirid-Lääneriigid tunnistasid piire, mis oli saavutatud pärast 2.MSi (ei tunnustatud okupeerimist). 2)Majanduse ja kultuurialane koostöö 3)Inimõigused NKL oli 1 ja 2 nõus, 3 peaaegu. Sellest kujuneb välja tänapäevane OSCE.
ning 1970.a algul hakkasidki Hiina ja USA suhted järk-järgult paranema. 1972 tegi Nixon visiidi Moskvasse ning allkirjastati leping ja nad pidid hakkama korrapärasemalt kohtuma hakkama. 1972 tegi USA ka Pekingisse visiidi ja kinnitas, et USA ja Hiina hakkavad looma uut ja paremat maailma. Pingelõdvenduspoliitika sümboliks Euroopas on peetud Helsingi protsessi ehk Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamist. Selle oli kokku kutsunud Soome president Urho Kaleva Kekkonen, lootes sellega parandada idabloki ja Lääne riikide vahelisi suhteid. 1. august 1975 allkirjastati lõppdokument. Pingelõdvenduspoliitikaga paranesid oluliselt USA ja NSV Liidu, aga ka lääne- ja idabloki riikide vahelised suhted. Külma sõda sellega aga lõpetada ei õnnestunud USA ja NSV Liidu vaheline vastasseis jätkus, kuid otsese sõjalise konflikti oht vähenes. 5. Lääneriikide kriis 1970.ndate keskpaigaks selgus, et senine arengumudel ei toimi enam. Aina enam
seega nii peaministri kui ka siseministri tähtsad portfellid. Kuna Paasikivi kartis, et kommunistid võivad võimu haarata, hakkas ta toetama nii sotsiaaldemokraate kui ka Maaliitu kommunistide vastu. 1946.aasta novembrist alates juhtis ta kulisside tagant kommunismivastast võitlust Soomes. Suureks pöördeks olid 1948 peetud järjekordsed Eduskunna valimised, kus Soome poliitiline kaart muutus tundmatuseni. Võitjaks tuli Maaliit. 1950 valiti presidendiks Paasikivi, peaministriks sai Kekkonen. Kekkonen sõlmis Nõukogude Liiduga aastateks 1951-55 kaubandust puudutava raamlepingu. Tasapisi hakkas paranema Soome rahvusvaheline positsioon. NL oli juba 1945 augustis otsustanud taastada diplomaatilised suhted Soomega ja nii vahetasid riigid saadikuid. Varsti pärast seda õnnestus Soomel saata oma ,,poliitilised esindajad" ka Ameerika Ühendriikidesse ja Suurbritanniasse. 1946 andis USA Soomele majanduslaenu. 1955 tagastas NL Soomele
Helsinki lõppakt – o Esialgselt pakutud 1966. aastal välja VLO poolt Euroopa julgeolekuprobleemide arutamiseks, kuid Lääs lükkas selle tagasi. o Peale pingelõdvenduse edenemist loodeti julgeolekupakti abil leevendada kommunismiriikide režiimi ning hakati plaanima ühiskohtumist. o Suhetes Ida ja Lääne vahel mängis vahendajat Soome ja selle president U. K. Kekkonen. o Seetõttu peeti 1975. aastal kolmas ja viimane kohtumine, kus loodud rahu, julgeoleku ja koostööleppe lõppakt riikide vahel allkirjastati, just Helsinkis. o Leping ise koosnes kolmest osast, mida kutsuti ‘korvideks’: esimene tunnustas 1975 aasta seisuga kehtivaid riigipiire; teine kohustas riikidevahelisele koostööle mitmetes valdkondades;
punane raamat) Kahepooluseline maailm. Detente pingelõdvendus. Idalepingud Lääne-Saksamaa sõlmitud lepingud NSVLi ja Poolaga, tunnustas SDV idapiiri. 1969. USAs Nixon. Soojendati suhteid NSVLiga. 1972. lepiti kokku raketitõrjesüsteemide rajamises. Üle ühe-kahe ei tohi. Teine kokkulepe- strateegilise relvastuse piiramine. SRP- 1. Helsingi protsess. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine. Urho Kaleva Kekkonen. Esimene etapp: 1973 juuli, Helsingi, välisministrid Teine etapp: Genfis, kuni 1975, diplomaadid ja eksperdid. Konsensuse alusel. Kolmas etapp: 1975 juuli-august Helsingi, 1. august 1975 kirjutasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada alla lõppdokumendile ,,Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel." See koosnes kolmest korvist. Esimene korv: Euroopa julgeolek ja riikide piiride vääramatus. Teine korv: Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö.
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
aastal Varssavi Lepingu Organisatsioon, kuid siis lükkas Lääs selle tagasi. Pingelõdvenduse edenedes hakkas Lääne suhtumine mutuma. Lootuses, et Lääne ja Ida koostöö mahendab kommunistlikke diktatuurirežiime Kesk- ja Ida-Euroopas, asusid lääneriigid selise nõupidamise kokkukutsumist toetama. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamise ettevalmistustes etendas Moskva ja lääneriikide vahendajana olulist osa Soome president Urho Kaleva Kekkonen. 1973.aasta juulis Helsingis alanud nõupidamisel oli kolm etappi. Esimeses etapis osalesid välisministrid. Teises etapis, mis algas sama aasta septembrisGenfis ja kestis 1975.aastani, pidasid läbirääkimisi lõppakti sise üle diplomaadid ja eksperdid. Tegutseti konsensuse alusel ehk küsimus otsustati ära vaid siis, kui kõik osapooled sellega nõustusid. Kolmas etapp toimus 1975.aasta juulis-augustis taas Helsingis, kus 1-augustil
USA pärast Teist maailmasõda USA majanduse areng Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks Samas: sõja järel kasvas USA tähtsus maailmamajanduses, andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust. sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit riigi tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa Kuni 1970.aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970.aastate algul tabas USA-...
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Nürnbergi protsess -kohtuprotsess sõjakurjategijate üle, pärast II ms Marshalli plaan -maj. abi osutamise plaan Euroopa riikide, pär. II ms Raudne eesriie -NSVL ja sots maade piir läänemaailmaga (1940-90) Hallsteini doktriin -SLV ainuke Saksa riik pärast II ms Watergate afäär -pealtkuulamis sfäär. Vabariiklik kuulas dem. Parteid Võidurelvastumine -USA-NSVL püüavad hankida üha rohkem ja võimsamaid relvi Heaoluühiskond -ühisk., kus on tagatud kõrge elustandard, maj heal järjel, suur tarbimine (1960) Dominoteooria -USA valitsuse arvamus, (info Hiina kohta) 1950-ndad Ameerika hääl -raadiojaam, mis edastas eesti k saateid, rääkis tõtt muust maailmast pärast II ms kuni praeguseni Berliini müür -Jagas kaheks ida- j...
Pingelõdvendusprotsessi ei lülitunud vaid Suurbritannia ja Jaapan. 1966a tegid VLO liikmesmaade juhid ettepaneku korraldada nõupidamine Euroopa julgeolekuprobleemide arutluseks. Lääneriigid mõistsid, et kava taga on NSVLiidu soov, et lääs tunnustaks Euroopas pärast II MS kujunenud Jõuvahekordi ja piire. 1970ndatel aastatel nõustati lootuses, et koostöö pehmendab Ida-Euroopa diktatuuri. NSVLiidu ja lääneriikide vahendajaks sai Soome, mille presidendiks oli V.K. Kekkonen. Nõupidamine avati 1973a juulis Helsingis, kus olid koos välisministrid. Teine etapp algas septembris 1973a Genfis ja kestis 1975nda aastani. Seal pidasid läbirääkimisi ja koostasid lõppakti diplomaadid ning eksperdid. Igas küsimuses tuli saavutada täielik üksmeel. Kolmas etapp toimus Helsingis 31juuli ja 1 aug 1975a. Lääneriike esindasid riigipead või valitsusjuhid. Ida-Euroopa maid esindasid kommunistlike parteide juhil, sest nende käes oli reaalne võim
o Suhete parendamine osutus edukaks, Hiina avanes rohkem maailmale, kuid tekitati survet NSVLle, kes tundis end sissepiiratuna Helsingi protsess ehk Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine – pingelõdvenduse sümbol o Loodeti, et Lääne ja Ida koostöö mahendab kommunistlikke diktatuurirežiime K-ja I-Euroopas o Kahe poole vahendaja oli Soome president Erho Kaleva Kekkonen o 1. august 1975 – Helsingis allkirjastasid 22 Eur riiki, USA, Kanada nõupidamise lõppdokumendi „Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel“, mis koosnes 3 osast Euroopa julgeolek ja selles kinnitati Eur riikide piiride vääramatus Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnakoostöö Koostöö humanitaaraladel ning inimõiguste vallas
SLV-s tulid võimule Sotsiaal-demokraadid Willi Brandti juhtimisel. Brandt loobus Hallsteini doktriinist. SLV tunnustas SDV-d. 1973 võeti mõlemad Saksamaad ÜRO-sse. 1970 SLV sõlmis NLi ja Poolaga nn Ida-lepingud. Riigijuhid hakkasid tihedamalt suhtlema ja välisvisiite tegema. Breznev käis Prantsusmaal ja SLV- s. 1972 - Nixon käis Moskvas ja kirjutas alla SRP-1 lepingule. Helsingis toimus Euroopariikide julgeoleku ja koostöö nõupidamine. Selle Initsiaatoriks oli Soome president Kekkonen. 71 Loodi NATO ja VLO. 1966 - Prantsusmaa president de Gaulle käis Moskvas. Paranesid Prantsusmaa-NL-i suhted. Samal aastal astus Prantsusmaa välja NATO sõjalisest organisatsioonist. 1970 Ida-lepingud - SDV tunustas Saksa-Poola piiri, mis kulges mööda Oderi ja Neisse jõge. Tunnistas, et osa põlisest Saksamaast jääb Poolale. 1971 Leping Lääne-Berliini kohta. Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL. SLV võib esindada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
