Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"svenska" - 44 õppematerjali

svenska

Kasutaja: svenska

Faile: 0
Uppsats om mig
1
doc

Uppsats om mig

Skriv en uppsats om dig själv på ca 1­2 A4sidor. Din uppsats ligger till grund för lärarnas förberedelser av kursen. Tänk på att du skriver detta för dem. Berätta om dig själv, vad som är viktigt för dig, om dina intressen och framtidsplaner. Skriv också om varför du studerar svenska och varför du vill gå den sommarkurs du söker till. Nämn också vilka läromedel du haft och vilken litteratur du läst på svenska, och de svenska intresseområden du har. OBS! Du bör skriva en hel sida! Uppsats om mig Jag heter Regina och jag är 22 år gammal. Jag bor i Estland on studerar i universitetet i Tallinn. Jag är aktiv, rolig, och arbetsam. Jag talar estniska, engelska och lite svenska. På fritiden brukar jag: fotografera, läsa böcker, resa och gå ut med mina vänner. Jag bor i Tallinn men min hemstad är Vändra. Det är litet men gulligt för mig

Keeled → Rootsi keel
5 allalaadimist
Rootsi kirjanduse ajalugu I osa
56
docx

Rootsi kirjanduse ajalugu I osa

Ett felaktigt svar med god, rimlig, textnära argumentation ger sålunda fler poäng än ett enstaka författarnamn utan argumentation Medeltiden Rundiktning, runstenar Stavrim, alliteration- gammal versmått; Slutrimmet från 1100-talet, Knittelvers, parrimmet ~ 1200 (Eufemia) Rökstenen- är en av Sveriges mest kända runstenar och med sina 760 tecken anses den vara världens längsta runinskrift. Rökstenen sägs ibland vara startpunkten i den svenska litteraturens historia som det äldsta bevarade litterära verket. Konstnärlig ordföljd, versmåtten liknar isländisk. Sparlösastenen- är till större delen ristad på 800-talet, men har även fått en senare textrad från tiden kring tusentalet. Fornaldarsagor är en fornnordisk sagogenre som berättar om hjältar och kungar från folkvandringstid, vendeltid och äldre vikingatid. Gutasagan är den avslutande delen av huvudanskriften av Gutalagen, nedtecknad omkring

Kirjandus → Kirjandus
10 allalaadimist
Första lektion-esimene tund
2
docx

Första lektion: esimene tund

[ Hür stavar dü ditt namn?] kuidas sa ütled täht haaval oma nime? M-A-R-I Vad betyder det? [Va betüder de?] Mida see tähendab? Det betyder.....[De betüder....] See tähendab..... 3) Nationalitet - rahvus Var är du ifrån? [Var e: dü ifron?] Varifrån kommer du? [Varifron kommer dü?] Kust sa pärit oled? Jag är från ...Jag kommer från... Från England, Tyskland, Frankrike, Polen, Stockholm. 4) Språk - keel Talar du svenska? Pratar du svenska? Kas räägid rootsi keelt? Vad talar du?Vad talar du för språk? Mis keelt sa räägid? Talar du estniska eller tyska? Räägid sa eesti või saksa keelt? Jag kommer från Tyskland, men jag kan estniska också. Ma olen Saksamaalt pärit, aga oskan ka eesti keelt. Jag talar engelska och [o:] rysska. Ma räägin inglise ja vene keelt. Engelska, rysska, tyska, franska, polska, svenska. 5) Var bor du? ­ [Var bur dü] Kus sa elad?

Keeled → Rootsi keel
14 allalaadimist
Rootsi kirjanduse ajalugu 1880-
88
docx

Rootsi kirjanduse ajalugu 1880-

industrialiseringen och urbaniseringen ledde till snabba och djupgående förändringar i samhället. Tidens litteratur var i första hand realistisk och inriktad på samhällsdebatt.. Röda rummet är en roman från 1879 av August Strindberg. Den kretsar kring den unge Arvid Falk och hans vedermödor i ett detaljrikt tecknat Stockholm. Röda rummet har ett detaljerat realistiskt och för sin tid nydanande språk och boken ses ofta som startskottet för 80-talet inom den svenska litteraturen. genom naturalismen- förfäktad av den franske författaren Emilie Zola- kunde literaturen skildra livet som det var: brutalt och ominskat, utan förskönande effekter. Naturalismen är en radikalare form av realism som använde sig av manifest för hur litteratur skulle skrivas, medan realismen snarare är en litteraturvetenskaplig efterkonstruktion. Åttitalets samhällsinriktning hade också alltmer övergått i en radikal individualism. Till stor

Keeled → Rootsi keel
12 allalaadimist
Rootsi keele eessõnad
1
doc

Rootsi keele eessõnad

Svenska prepositioner På- Komma på I- I torsdags Till- åka till Helsingborg Av- Intresserad av Från- Sander från Lehtse Vid- Vid stationen Hos- Jobba hos oss Med- Utan med en blick Under- Djur under transport Bakom- Ligger bakom Brevid- Somna brevid dig Över- Lista över Svenska Mellan- Ekonomiska relationer mellan Sverige och Ryssland Om- Talar om Framför- Kassan står precis framför utgången

Keeled → Rootsi keel
24 allalaadimist
Soomerootslus ja soomerootslased
2
doc

Soomerootslus ja soomerootslased

üleminekuperioodiga võrdne valitsemise keel Alates 2001 aasta augustist on Soomes 1 rootsi rootsi keelega, mis varem oli olnud ainsaks keelne digikanal. ametlikuks keeleks selles valdkonnas. Kultuurielu: Teater: On olemas 4 teatrit Helsingis : Svenska, Lilla, Virus ja Unga. Lilla Teatern oli mingil perioodil Põhjamaade parim ja särav täht Euroopa teatritaevas. Lisaks sellele on 2 suurt provintsiteatrit Åbo ja Wasa.

Kategooriata → Uurimistöö
21 allalaadimist
Rootsi keel-foneetika ja fonoloogia
12
docx

Rootsi keel: foneetika ja fonoloogia

ingen spärr! Konsonanterna har avspärrad eller kraftig förträngd passage längs denna mittlinje.De har ngt hinder!! Vilken typ av hinder? Fullständigt stopp- p, Funktion- Vokalerna utgör stavelsekärnor, men sonora konsonanter som l, r, m, n har också stavelsebildande eller syllabisk funktion. En stavelse består av en vokal och en eller flera konsonanter. Ibland kan vokalerna sakna stavelsebildane funktion- då är de osyllabiska. Konsonater bara fyller stavelser. 2. Ge exempel på svenska enstaviga ord som innehåller följande ljud (stryk under ljudet, dvs. här = grafemet, i ordet, samt det fonetiska tecken): Vokaler : a) en rundad bakre halvöppen, månne, boss b) en rundad främre halvöppen, c) en orundad främre öppen val mat d) en rundad bakre halvsluten; låg Konsonanter: a) en tonlös bilabial klusil, b) en tonlös dental frikativa, sal d) en tonande bilabial nasal, e) en tonlös främre palatal frikativa kär 3. Rita en vokalfyrsiding

Keeled → Rootsi keel
11 allalaadimist
Puhastusvahendid
17
doc

Puhastusvahendid

Kasutuslahuse pH ca 7 (neutraalne) pH (konsentraat) ca 7.5 (neutraalne) Kasutamine ja omadused: Kasutatakse igast materjalist nõude käsipesuks, võib tarvitada ka universaalse puhastusvahendina. Vahend omab head rasvaärastusvõimet, on kasutamisel ökonoomne ja nahasõbralik. Parfüümivaba vahend ei põhjusta nahalööbe teket toote sagedasel kasutamisel. Keskonnamõjud: Primaarne bioloogiline lagunevus > 90%. Bioakumuleering ei ole tõenäoline. Tootja: Rekal Svenska AB, Rootsi 3 Tiina Ruven Puhastusvahendid Rekal WC-Rent Toote kirjeldus: Vedel happeline vahend tualettide ja pissuaaride Koostis: Amfoteersed pindaktiivsed ained 5-15% Fosforhape 5-15% Parfüüm Kasutamine ja omadused: Kasutatakse tualetipottide ja pissuaaride efektiivseks puhastamiseks mustusest ja

Toit → Kokandus
58 allalaadimist
En dialog
1
odt

En dialog

En dialog S:Hej! Vad heter du? K:Hej! Jag heter Kätriin.Och du själv?Vad heter du? S:Jag heter Silva. K:Hur stor det till? S:Tack, bra!Och du själv do? K:Tack,det gor bra.Vad bor du? S:Jag bor i Stockholm.Och du? K:Jag bor ockso i Stockholm.Hur gammal är du? S:Jag är arton or gammal.Är du äldre än jag? K:Nej,jag är ockso arton or gammal.Vad gör du här i Stockholm? S:Jag läser svenska vid universitetet.Är du ocksa student? K:Jag,det är jag.Jag läser engelska vid universitetet. S:Vad gör du i kväll? K:Jag gor po bio.Vill du kommer med? S:Ja gärna.När ska vi gor? K:Klockan otta. S:Sedan ses vi vid bion klockan otta. K:Trevlig dag! S:Hej!Hej! (ameringiga osad tähed olen ,,o"-na välja kirjutanud)

Keeled → Rootsi keel
7 allalaadimist
Finland 11 klass II pool
2
docx

Finland 11 klass II pool

Finland Huvudstad: Helsingfors (Helsinki) Invårtal: ungefär 5,5 miljoner invånare Oficiella språk: finska, svenska Statsskick: parlamentarisk republik Statsminister/Premiärminister: Juha Sipilä Presidenten: Sauli Niinistö Flaggan: En vit flagga med ett blått kors Storlek: 338 000 km2 Valuta: Euro Självständighet: 3. januari 1918 MEN nationaldag(!)- 6. December Eksportartiklar: trä, kemikaler, metall, papper Finland: öster om Sverige (och Norge), norr om Estlan, väster om Ryssland Hur kallas landet? Natur? - Tusen sjöarnasland, många öar (ungefär 180 000),

Keeled → Inglise keel
3 allalaadimist
Rootsi keel
10
odp

Rootsi keel

Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Reimo Kimmel Rootsi keel Kirjandus Olustvere 2013 Rootsi keel ØRootsi keeles svenska ØAlates 1.juulist 2009 on rootsi keel ametlik keel. ØSeda keelt kõnelevad umbes 8,7 miljonit inimest. ØRootsi keelt kõneldatakse peamiselt Rootsis ja osad ka Soomes. ØRootsi keel kuulub koos taani keelega Ida Skandinaavia keelkonda. Rootsi keel ØRootsi keel on Põhjagermaani keel ja kuulub indoeuroopa keelkonda. ØRootsi keel on taani ja norra keelega suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Struktuur ja sõnavara

Keeled → Rootsi keel
8 allalaadimist
Åland-Färöarna-Grönland
4
docx

Åland, Färöarna, Grönland

Åland Flagga- en blå flagga med ett guld och röd kors Huvudstad- Mariehamn Statsskick- Självstyre - inom republiken Namnet på parlamentet- Lagtinget (30 platser) President/monark- Sauli Niinisto Statsminister- Katrin Sjögren Nationaldag- självstyrelsedagen den 9 juni 1922 Invånare- u 29 000 Officiella språk- svenska Andra språk- finska Storlek- 1 580 km² Natur: , Längstaflod- lummiga lövängar, lövträd, bördig jord, cirka 6700 öar Landskapet Släta berghällar, röd granit l.p.- Torbjörn Engman, Johanna Grüssner Idrott- Janne Holmen (löpare) Mat- ålandspannkaka med sviskonkräm och vispgrädde, svartbröd, fisk Traditioner-Demilitariseringsdag, självstyrelsedagen, Midsommarafton, Lillajul, Julafton Färöarna Flagga - En vit flagga med ett blå och röd kors. Huvudstad- Torshamn (17K)

Kultuur-Kunst → Põhjamaade kultuur
18 allalaadimist
Soome pühad
4
docx

Soome pühad

liputuspäivä, jota vietetään runon ja suven päivänä. Oktoober ­ lokakuu 10.10 Aleksis Kiven päivä,suomalaisen kirjallisuuden päivä. Päivä on myös Euroopan kuolemanrangaistuksen vastainen päivä 24.10 YK:n päivä-. Tätä päivää on vietetty kansainvälisenä YK:n päivänä vuodesta 1948 lähtien. Suomessa YK:n päivä on vakiintunut liputuspäivä. November ­ marraskuu 1.la pyhäinpäivä- on kristillinen pyhimysten, marttyyrien ja vainajien muistopäivä. 6.11 svenska dagen, ruotsalaisuuden päivä-Sen tarkoituksena on vahvistaa ruotsinkielisen kansanosan yhteenkuuluvuuden tunnetta. 2.su isänpäivä- on juhlapäivä, jota vietetään isien kunniaksi ja muistoksi. Päivää vietetään Suomessa marraskuun toisena sunnuntaina, muualla maailmassa ajankohta vaihtelee Detsember ­ joulukuu 6.12 itsenäisyyspäivä-suomen itsenäisyyspäivä on Suomen kansallispäivä, jota vietetään 6. joulukuuta 1917 tapahtuneen itsenäistymisen kunniaksi. 24

Keeled → Soome keel
12 allalaadimist
Selma Lagerlöf-En herrgårdssägen
1
docx

Selma Lagerlöf "En herrgårdssägen?

annarlunda än språket idag. Det finns till exempel bokstav ,,o" i slutet av ord var-varo, föll- föllo. Men fraser var ganska enkla att läsa. Inte förmycket långa eller komplexa. Jag valde den här boken för att jag har läst Selma Lagerlöfs ,,Nils Holgerssons underbara resa genom Sverige" och jag tyckte mycket om det. Den här boken är annarlunda. Det är mer psycologisk och har mer djupgående inehållet. Jag rekomenderar det inte till någon som har läst inte mycket böker på svenska. Jag tror att det var liten fösvårt för mig också. Merike Hõbe 17/04/2011

Keeled → Rootsi keel
14 allalaadimist
ROOTSI turism-rootsi keeles
2
doc

ROOTSI turism-rootsi keeles

DEN SVENSKA TURISMINDUSTRIN- SkiStar www.skistar.com SkiStar äger och driver alpindestinationer i Sälen, Åre och Vemdalen i Sverige samt Hemsedal och Trysil i Norge. Kärnverksamheten är alpin skidåkning med gästens skidupplevelse i centrum. Verksamheten delas in i två affärsområden; Destinationerna bestående av skidåkning, logiförmedling, skidskola och skiduthyrning samt Fastighet som bl a har till uppgift attt skapa vinster och frigöra finansiella resurser genom försäljning av äldre boende och utnyttja frigjorda resurser till att utveckla och bygga nytt modernt boende på SkiStars destinationer. SkiStar är det företag som till största del driver turistdestinationen Åre och dess utveckling i och med att de äger bolaget Åre Resort Enterprise AB. Deras verksamhet inkluderar ett flertal olika områden. De fyra största områdena som de har hand om är utförsåkning och liftverksamhet, logiförmedling, skiduthyrning och skids...

Turism → Turism
5 allalaadimist
Koit Toome
10
docx

Koit Toome

2010 Järgnev: 2011 Kategooriad: Eesti lauljadEurovisioonil osalejadSündinud 1979 Navigeerimismenüü Loo uus kontoLogi sisseArtikkelAruteluVaataMuudaMuuda lähtetekstiNäita ajalugu Otsi Esileht Üldine arutelu Sündmused maailmas Viimased muudatused Juhuslik artikkel Juhend Annetused Kontakt Trüki või ekspordi Loo raamat Laadi alla PDF-failina Prinditav versioon Tööriistad Teistes keeltes Deutsch English Español Italiano Português Русский Suomi Svenska Türkçe Redigeeri linke Viimane muutmine: 21:37, 10. september 2013 Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi litsentsile "Autorile viitamine + jaga

Muusika → Muusika
1 allalaadimist
Carolina Kluft Biography
3
doc

Carolina Kluft Biography

point barrier in the heptathlon. She set six personal bests in the seven disciplines including a 1.94m high jump and an exceptional 200m of 22.98s. At one stage she was on the brink of elimination from the competition after overstepping on the first two of her three long jump attempts but ended up recording the best jump of the competition with 6.68m. She was later awarded Waterford Crystal European Athlete of the Year Trophy 2003. That same year, Klüft also received the Svenska Dagbladet Gold Medal. She went on to win the heptathlon gold medal at the 2004 Summer Olympics in Athens with a score of 6,952 points. She took the lead after the high jump and extended her lead after every event from then on. With Eunice Barber absent through injury, Klüft won by an Olympic record margin of 517 points, ahead of Austra Skujyte. She also entered the long jump, qualifying for the final but finishing 11th.

Keeled → Inglise keel
68 allalaadimist
Teemandid
5
doc

Teemandid

krabiidid. Mossani ja Hennay struktuuri otsustati röntgenograafiliselt uurida. Selgus, et 11 kristalli 12-st olid teemandid! Teaduslikult lähenes teemandi sünteesile nõukogude teadlane O.Leipunski, kes tegi 1939. a. kindlaks, et grafiiti võib muuta teemandiks rõhu 60 000 at ja temperatuuril 1700 C. Rootsi teadlasel B. Von Platenil tuli idee sünteesida kõrgel rõhul teemanti. Ta pöördus idee realiseerimiseks Rootsi tuntud elektrotehnikafirma ,,Allmänna Svenska Elektriska Aktiebolaget'' poole. Firma juhtkond soostus ettepanekuga. 15.veebruaril 1953 hoiti katseseadmes 2 minuti jooksul rõhk 80 000 at temperatuuri 2500 C. Reaktsioonikambri avamisel näht selles rohekaid, kollaseid ja musti kristalle. Röntgenogramm identifitseeris teemandid. 1953. a. juulis konstrueeriti Ameerika firma ,, General Electric Company'' poolt kõrgrõhuseade ,,Belt'' (vöö). Selles seadmes tõsteti rõhk 100 000 at-ni ja temperatuur 2000 C-ni, kuid teemante ei tekkinud

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
Referaat Jüri Vilms
20
docx

Referaat Jüri Vilms

7 LISAD Lisa 1. Jüri Vilmsi päevik, mis kirjeldab ta hukkamist „Soome kodusõjas osalenud Rootsi vabatahtlikest tehtud dokumentaalfilmi üks autoreid Robert Alftan leidis Rootsi Sõjaarhiivist kirjelduse kolme eestlase hukkamisest Rootsi vabatahtlike poolt 2. mail 1918 Hämeenlinnast põhja pool Hauhos. Tegemist on tundmatu vabatahtliku sõjapäevikuga, kus on sellest sündmusest antud vägagi üksikasjalik pilt. Päeviku autor saabus Soome Svenska Brigadeni koosseisus märtsikuu keskel 1918. Haaparanta kaudu Soome tulnud Rootsi vabatahtlikud olid Soomes kolm kuud, pidades punastega ägedaid lahinguid. Aprilli lõpul – mai algul olid rootslased Hauhos, kus toimuski nimetatud vahejuhtum. “Brigaad valvab külateed Hauholt suurele maanteele. Kust suur maantee tuleb ja kuhu viib, ei oska hetkel öelda. Mina ja minu valvemeeskond oleme umbes saja meetri kaugusel teeharust. Järgmisel hommikul, maikuu 2. päeval märkan, et mu parem jalg

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Euroopa Liidu siseturuõiguse kaasuste kokkuvõtted II
5
docx

Euroopa Liidu siseturuõiguse kaasuste kokkuvõtted II

nende üheaegne kasutamine kinodes ja videokassettidel, tingimusel, et keeld kehtib nii riigis toodetud kui ka sinna imporditud kassettidele ühte moodi ja kõik ühendusesisese kaubanduse takistused, mida selle kohaldamine võib tekitada, ei ole suuremad kui vaja tagamaks kinematograafiliste teoste kinos kasutamise prioriteetsust võrreldes teiste levitamisviisidega. Liidetud kohtuasjad C-34/95, C-35/95 ja C-36/95. Vaidlus tekkis Konsumentombudsmannen (KO) ja De Agostini (Svenska) Förlag AB (C- 34/95),ning Konsumentombudsmannen (KO) ja TV-Shop i Sverige AB (C-35/95 et C- 36/95) vahel. Tegemist on järgmiste teemadega: Piirideta televisiooni direktiiv ­ Liikmesriigist edastatav telereklaam ­ Eksitava reklaami keeld ­ Lastele suunatud reklaami keeld. Kas asutamislepingu artiklit 30 või artiklit 59 või 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ tuleb tõlgendada nii, et nad a) keelavad liikmesriigil võtta meetmeid telereklaami vastu, mida reklaamija edastab

Õigus → Euroopa liidu õigus
114 allalaadimist
RAHA JA PANGANDUS
4
odt

RAHA JA PANGANDUS

aastal). Eesti Pank allub oma tegevuses Riigikogule. Kommertspangad: Aastatel 1990- 2002 on Eestis tegevuse lõpetanud juba 55 erinevat panka. Suuremad kommertspangad Eestis on Hansapank, SEBEesti Ühispank, Eesti Krediidipank, Sampo Pank. Lisaks on siin tegevad veel välispankade filiaalid. Kaks esimest panka omavad 80% turust.Kõrgemad nõuded kommertspankadele andsid tõuke suuremate välisomanike kaasamisele Eesti pangandusturul. Eesti Ühispanga enamusomanik on Svenska Enskilda Panken ja Hansapanga enamusomanik Swedpank. Kommertspankade poolt pakutavad teenused: 1) hoiustamine (erinevate väärtpaberite tähtajalist või ­ajatut oma arvele võtmine) 2) laenamine (laen, järelmakse, liising) 3) maksete teostamine (raha ülekanded) Pangateenuste kasutamiseks on palju võimalusi: a) arvelduskonto avamine b) internetipank, telefonipank

Majandus → Majandus
2 allalaadimist
EESTI KREDIIDIASUTUSTE HOIUSTE TAGAMINE
14
doc

EESTI KREDIIDIASUTUSTE HOIUSTE TAGAMINE

krediidiasutuste filiaalides. Swedbank 47% SEB Pank 23% Danske 14% Nordea 8% Eesti Krediidipank 3% Unit Credit 2% Tallinna Äripank 1% Parex 1% Svenska Handelsbanken 1% Allikas: Finantsinspektsioon. 14

Majandus → Raha ja pangandus
29 allalaadimist
Eelsoojendisüsteem - Referaat
10
doc

Eelsoojendisüsteem - Referaat

Defa mootorisoojendus DEFA on lahendanud mootori soojendamise probleemi olenemata sellest, kas mootor on vesi- või õhkjahutusega, kas jahutussüsteemi maht on suur või väike. Mootorisoojendus peab olema toimiv ja paigaldussõbralik. Olenevalt mootori ehitusest ja paigalduskohast on mootorisoojendajal kaheksa erinevat kinnituspõhimõtet.Keskmisel autojuhil on aastas umbes 300-500 külmkäivitust. DEFA, Norra Teknologisk Institutt, Soome VTT ja Rootsis asuv Svenska bilprovning on läbi viinud uurimusi, mis näitavad, et moototrisoojendus vähendab kütusekulu 0,1 ­ 0,5 l käivituskorra kohta,sõltuvalt välistemperatuurist ja külmkäivitusejärgsest tee pikkusest... Kütuse keskmine kokkuhoid mootorisoojenduse kasutamisel käivitus-temperatuuril ­2 ?C,sõidu pikkusel 6 km,on 0.3 liitrit / käivitus. Hind olenevalt automargist 700-2500 EEK 5 Defa Akulaadija

Auto → Auto õpetus
115 allalaadimist
Ettevõtlusvormid-Pangandus
15
pdf

Ettevõtlusvormid: Pangandus

· Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused · AS DNB Pank AS Eesti Krediidipank AS LHV Pank AS SEB Pank BIGBANK AS Swedbank AS Tallinna Äripanga AS Versobank AS Kommertspangandus (2) · Välisriigi krediidiasutuste filiaalid · » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkia AS Eesti filiaal » Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal » Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal Kommertspangandus (3) · Kommertspanga funktsioonid: ­ Klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite juurdetõmbamine; ­ Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi saamise allikad; ­ Maksete teostamine. Laenuteenuseid osutavad ka muud finant- seerimisasutused 13 Kommertspangandus (4) · Tänapäeval tegutsevad kommertspangad nn osareservipangandusena.

Majandus → Ettevõtlus
15 allalaadimist
Rootsi majandus
9
docx

Rootsi majandus

Töötusemäär Rootsis 7,5%. SKP-s on suurim osakaal teenustel (70, 9%) järgneb tööstus (27,3%) ning põllumajandus (1,8%). Väliseksport 2011 aastal oli 1212 mld SEK. Import oli 1145 mld SEK. Rootsi koguvälisvõlg on 6,56336 triljonit SEK. Riigieelarve tulud olid 2011 a. 1788,128 mld SEK, kulud olid 1784,252 mld SEK. 20 suurimat Rootsis registreeritud firmat käibe järgi olid 2007 aastal Volvo, Ericsson, Vattenfall, Skanska, Sony Ericsson Mobile Communications AB, Svenska Cellulosa Aktiebolaget, Electrolux, Volvo Personvagnar, TeliaSonera, Sandvik, Scania, ICA, Hennes & Mauritz, Nordea, Preem, Atlas Copco, Securitas, Nordstjernan ja SKF. Rootsi tööstus on suures osas eraettevõtetele kuuluv, tähtsaks erandiks siin on LKAB, mis on Põhja-Rootsis tegutsev kaevandusettevõte. Peamised impordiartiklid on masinad, nafta ja naftatooted, kemikaalid, mootorsõidukid, raud ja teras, toiduained ja rõivad. Peamised impordi partnermaad on Saksamaa (18,4%), Taani

Majandus → Majandus
14 allalaadimist
Eesti Vabariigi rahaasutused ja nende poolt pakutavad põhiteenused
47
ppt

Eesti Vabariigi rahaasutused ja nende poolt pakutavad põhiteenused

seb.ee) Sampo Pank AS (http://www.sampo.ee) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (http://www.raha.ee) Tallinna Äripanga AS (http://www.tbb.ee) Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid DnB NORD Banka AS Eesti filiaal Parekssbanka AS Eesti filiaal Bayerische Hypo und Vereinsbank AG Tallinna Filiaal Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal Scania Finans AB Eesti filiaal Siemens Financial Services AB Eesti filiaal Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste esindused HSH Nordbank AG Tallinna esindus ­ (http://www.hshnordbank.ee) OKO Bank Tallinna esindus ­ (http://www.okobank.fi) "Rietumu Banka" AS Eesti esindus AP Anlage & Privatbank AG Eesti esindus Eestis tegutsevad fondivalitsejad : Avaron Asset Management AS (http://www.avaroncapital.com) Hansa Investeerimisfondid AS (http://www.hansa.ee) Kawe Kapital AS (http://www.kawe.ee)

Majandus → Finantsvahendus
85 allalaadimist
EESTI RAHVAMUUSIKA
30
doc

EESTI RAHVAMUUSIKA

tuhande aasta vanune 6-7 keelega väikekannel. 18.-19. sajandil hakati valmistama 10-11 keelega laudadest uuemaid külakandleid. Kannelt tuntakse kui ühte muusikasümbolit: seda pilli mängis Soome ,,Kalevala" laulik-tark Väinämöinen ning tema eeskujul sündis 19. sajandil ka eestlaste laulujumal Vanemuine. Eesti rannikualadele ilmus 13. -14. sajandil rootslaste kaudu põhjamaade pill ­ poognaga mängitav hiiu kannel. Talharpa. Hans Renqvist kodus, Vormsi. Foto: O. Andersson 1903, Svenska Literatursällskapet I Finland Viiul hakkas Eestis linnade kaudu levima 17.-18. sajandil. Viiuliga sai moodsamaid rahvatantse paremini saata kui torupilliga. Viiulit mängitakse poognaga. Vibukujulised ühe keelega pillid on arhailine põispill ja uuema aja jauram (ka umba) resonaatoriks vastavalt põis või kilukarp. Jauramit kasutati vastu põrandat lüües ka lihtsalt rütmipillina. 2.2. Põispillid Õhkpillid (puhk- ja lõõtspillid ehk aerofonid)

Muusika → Muusika
25 allalaadimist
Eesti kroon
13
docx

Eesti kroon

kasutuselevõttu (Eesti Vabariigi rahareform aastal 1992 2009). 1992 alguses hoogustub arutelu oma rahale üleminekuks ja selle sidumisest erinevate valuutadega. Sama aasta kevadeks on selge, et rahareform tuleb teha kardinaalne. Pika kaalumise peale langes vaekauss Saksa margle, kuna see oli Euroopa üks stabiilsemiad ja tugevamaid. Märtsis moodustatud rahareformi komitee rolli on rakse üle tähtsustada. Tartu kommertspangaga koostööd teinud Svenska Handelsbankeni analüüsiosakonna jahatajat doktor Rudolf Jalakat asendab pärast tema pensionile siirdumist hea haridusega väliseestlane Ardo Hansson. Tema kohustus oli rahandustegelastega suhtlemine ja äratama rahareformi suhtes usaldust kogu maailmas. Krooni sidumine Saksa margaga ja kullaga tagamine sai kindlaks otsuseks alles pärast Hanssoni juhendaja Sachsi Tallinna külastust. Siim Kallast võib pidada krooni isaks. Tema

Ühiskond → Riigiõpe
77 allalaadimist
Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis
11
docx

Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis

Projekt oli nii edukas, et lõpetati 1983-ndal aastal. Haudepaare viidi üle ka teistesse riikidesse. (wikipedia.org) Rootsis on kassikakk levinud peaaegu kogu riigis. 2000-ndatel elab hinnanguliselt Rootsis 500 paari, kuid kassikakk on endiselt II kategooria looduskaitse all.(skanesdjurpark.se) Lumekakk: I kategooria kaitse alune liik. Esineb korrapäratult Rootsi ja Norra mägedes. Noorlinde saab harva näha talvekuudel. Täpne arvukus on teadmata. (svenska-djurparksforeningen.nu) Sooräts: Hornugglan on üsna levinud Lõuna-ja Kesk-Rootsi, kuni umbes 61 ° põhjalaiusel. Enamik rändavad lõunasse sügisel, kuid mõned talved Lõuna-Rootsist, suurim tihedus ongi Lõuna- Rootsis.(wikipedia.org) Vöötkakk: Ei ole looduskaitse all. Hinnanguliselt on number vahemikus 2000-6000 paari. Esineb Rootsi männimetsades.Kohad, kus on lähedal sood, niidud ja lagendikud. Rändab kaugemale lõunasse sügisel ja talvel.(naturskyddsforeningen.se) Kodukakk:

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Raha ja finantsasutused
26
doc

Raha ja finantsasutused.

teelolekuajal tekkida võivaid inflatsioonikahjusid. Näiteks kommertspanganduse algaastatel Eestis (1988-1990) liikus välisvaluuta õle piiri pankurite kohvrites sularhana. Järgmiseks etapiks oli pankade korrespondentkontode avamine välismaal, kust sai juba arveldustehinguid sooritada. Esimeseks aitajaks oli Svenska Handelsbanken. Alles 1993. aasta lõpul lüliusid Eesti pangad rahvusvahelisse elektrooniliste arvelduste süsteemi (SWIFT), mis võimaldab mõne hetkega lähetada raha maailma teise otsa. hea likviidsus -likviidsemat raha saab kiiremini rahaomaniku suva kohaselt kasutada. Eri liiki raha likviidsuse tase on järgmine alustades kõige

Majandus → Ettevõtlus
11 allalaadimist
Rootsi
24
doc

Rootsi

ÖV4 oli lahtine auto 4- silindrilise mootoriga. Kere oli ehitatud saare ja pöögi raamile, kaetud lehtmetalliga ja saadaval vaid ühes värvikombinatsioonis - tumesinine mustade poritiibadega. ÖV4'le pandi hüüdnimeks "Jakob". Saab SAAB AB on Rootsi lennundus- ja relvatööstusettevõte. Peakontor asub Rootsis Linköpingis. Ettevõte on asutatud 1937. aastal Trollhättanis nime all Svenska aeroplanaktiebolaget. Esialgu toodeti lennukeid, kuid peagi alustati ka autode tootmist. Esimene auto, Saab 92001, valmis 10. juunil 1947. aastal. 1969. aastal ühines SAAB veoautovalmistaja Scaniaga. 1990. aastal omandas General Motors 51% Saab Automobile'i aktsiatest ja 1998 kogu aktsiapaki. Tele 2 Tele2 AB is one of Europe's biggest telecommunications operators with about 20 million customers in 14 countries. It serves as a fixed-line telephone operator, cable television

Geograafia → Geograafia
40 allalaadimist
Pariisi rahukonverents ja rahvusvahelised suhted 1920 aastail
9
docx

Pariisi rahukonverents ja rahvusvahelised suhted 1920 aastail

8. ROOTSI MAJANDUSARENG. 20. sajandi algul jätkus Rootsi tööstuslik areng, mille tulemuseks oli ümberkujunemine industriaal-agraarmaaks, s.t. maaks, kus tööstusel on oluline koht majanduselus, kuid tähtsat osa etendab ka põllumajandus. Möödunud sajandi lõpul oli Rootsi terasetoodang kasvanud 42 korda, seega tempos, mis oli üks kiiremaid tolleaegses maailmas. Ülemaailmselt tuntuks sai 1907. a. rajatud kuullaagreid tootev firma SKF (Svenska Kullager Fabrik). "Volvo" tehaste (1915) näol muutus Rootsi autode tootjaks. Endiselt lai turg oli Rootsis toodetud koorelahutajatel (separaatorid), mida kasutasid paljude maade talupojad. Ülemaailmselt olid kasutusel Rootsis valmistatud telefonid, mida valmistati L. M. Ericssoni tehastes, samuti Rootsi tuletikud. Rootsi metsatööstus orienteerus 19. sajandi lõpul tselluloositootmisele. Suuremaid pankureid oli Wallenbergide perekond. RIIGIKORRALDUS. 20

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
Majandus alused konspekt
20
docx

Majandus alused konspekt

raha.ee o Tallinna Äripanga AS http://www.tbb.ee · Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid o DnB NORD Banka AS Eesti filiaal o Parekssbanka AS Eesti filiaal o Bayerische Hypo und Vereinsbank AG Tallinna Filiaal o Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal o Scania Finans AB Eesti filiaal o Siemens Financial Services AB Eesti filiaal o Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal · Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste esindused o HSH Nordbank AG Tallinna esindus http://www.hshnordbank.ee o OKO Bank Tallinna esindus http://www.okobank.fi o "Rietumu Banka" AS Eesti esindus o AP Anlage & Privatbank AG Eesti esindus Fondivalitsejad · Eestis tegutsevad fondivalitsejad o Avaron Asset Management AS http://www.avaroncapital.com/

Majandus → Majanduse alused
78 allalaadimist
Konspekt majanduskursusest
14
docx

Konspekt majanduskursusest

Bigbank AS, Marfin Pank Eesti AS, Swedbank AS ja Tallinna Äripank. Lisaks neile tegutsevad välisriigi krediidiasutuse filiaalidena AB Bankas Snoras Eesti filiaal, AS Citadele banka Eesti filiaal, AS UniCredit Bank Eesti filiaal, Allied Irish Banks, p.l.c. Eesti filiaal, Bank DnB NORD A/S Eesti filiaal, Danske Bank A/S Eesti filiaal (Sampo Pank), Folkia AS Eesti filiaal, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, Pohjola Bank plc Eesti filiaal, Scania Finans AB Eesti filiaal ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal. Piiriüleste pangateenuste pakkujatena tegutseb Eestis 258 välisriikide panka. LAENUTÜÜBID Järgnevalt on lühidalt lahti seletatud kahe erineva laenu tagasimaksegraafiku erinevused. Kõne all on annuiteetlaenu ja fikseeritud põhiosaga laenude erinevus. Muidugi on olemas veel kümneid ja kümneid erinevaid viise, kuidas laenu maksta. Neid siin ei käsitleta.

Majandus → Majandus
13 allalaadimist
Raha ja pangandus
32
docx

Raha ja pangandus

Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused » AS DNB Pank » AS Eesti Krediidipank » AS Inbank » AS LHV Pank » AS SEB Pank » Bigbank AS » Swedbank AS » Tallinna Äripanga AS » Versobank AS Välisriikide krediidiasutuste filiaalid » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkefinans AS Eesti filiaal » Nordea Bank AB Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal » Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal 4. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid Kindlustusselts on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamine. Kindlustuse põhiliigid: a. Kahjukindlustus(9) - lepingud riskide maandamiseks b. Elukindlustus(4) - lepingud nii riskide maandamiseks kui ka säästude kogumiseks Kindlustusvahendaja Kindlustusmaakler(36) - esindab kindlustusvõtja huve

Majandus → Raha ja pangandus
71 allalaadimist
Rootsi põhjalik referaat
22
doc

Rootsi põhjalik referaat

ÖV4 oli lahtine auto 4- silindrilise mootoriga. Kere oli ehitatud saare ja pöögi raamile, kaetud lehtmetalliga ja saadaval vaid ühes värvikombinatsioonis - tumesinine mustade poritiibadega. ÖV4'le pandi hüüdnimeks "Jakob". SAAB Trollhättan oli see koht, kus see kõik algas. Suurel jõeäärsel maa-alal alustas lennukitehase ehitust vastmoodustatud ettevõte Svenska Aeroplan Aktiebolaget - SAAB. See oli 1937 aastal. Sõja ajal töötas selles tehases töötas ligi tuhat töölist, kes valmistasid Rootsi pommitus- ja hävituslennukeid. Peale sõda tehti igati loogiline otsus hakata valmistama lennukitehase ruumes autosid. Kogemus, mis oli saadud lennukite ehitusest andis Saabile ainulaadselt hea lähtepositsiooni. 1945 aastal otsustati autoehitusega eralduda lennukitootmise üksusest. Esimene prototüüp valmis

Geograafia → Geograafia
237 allalaadimist
Kvaliteedijuhtimise aluste konspekt
224
ppt

Kvaliteedijuhtimise aluste konspekt

Kvaliteediliikumisele pandi alus 20.sajandi alguses Vanim rahvuslik kvaliteediorganisatsioon · On 1919.a Inglismaal tegutsema hakanud Kvaliteedi Tagamise Instituut (The Institute of Quality Assurance) · Euroopas hakkasid kvaliteediühingud tekkima 20. sajandi keskel Euroopa esimesed kvaliteediühingud · 1952. a. Loodi kvaliteediühingud Saksamaal - Saksa Kvaliteediühing (DQG ­ Deutsche Gesellschaft für Qualität) - ja Rootsis (SFK - Svenska Förbundet för Kvalitet) · 1953.a. Lõid kolmandana kvaliteediühingu hollandlased ­ Kvaliteedi Edendamise Fond (KDJ - Stichting Kvaliteitsdienst). Euroopa Kvaliteedi Kontrolli Organisatsioon · 1956. a moodustasid viis kvaliteediorganisatsiooni ­ Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Hollandist ja Inglismaalt ­ Euroopa Kvaliteedi Kontrolli Organisatsiooni (European Organization for Quality Control) · Ühingu esimene president oli kvaliteediprofessor

Haldus → Kvaliteedijuhtimise alused
215 allalaadimist
Kloostrimõis Kolgas
29
pdf

Kloostrimõis Kolgas

En holländsk resor i Ryssland, Finland och Sverige 1615-1616: trenne reseberättelser, från de tryckta och handskrivna holländska originalen, [by] Anthonis Goeteeris. Toon ära Norrmani vahendatud rootsikeelse teksti: "Tidigt följande morgon (19 september 1615, förf. anm.) fortsatte resan. Middag intogs på slottet Kolk, tillhörande Hans Välborenhet Herr Jacob De la Gardie, greve till Leckö, friherre till Eckholmen, Svenska kronans överstefältherre och riksråd. Slottet utgjordes av en gammal förfallen byggnad med en övermåttan hög skorsten, varjämte lämningar synes av ännu en byggnad. På en sida har man börjat återbygga detsamma, som vidstående bild visar." "Järgmisel hommikul vara jätkame reisi. Õhtust sõime Kolga mõisas, mis kuulub Tema Kõrgeausus Härra Jacob De la Gardie'le /tiitlid ja ametid/. Mõis kujutab endast ülemäära kõrge korstnaga vana

Ajalugu → Eesti ajalugu
13 allalaadimist
Rootsi keele konspekt algajatele
58
pdf

Rootsi keele konspekt algajatele

Mår hon - bra? Kas ta tunneb ennast hästi? Går han - någonstans? Kas ta läheb kuhugi? Kommer hon - snart? Kas ta tuleb varsti? Skrattar du - ofta? Kas sa naerad tihti? Har du en bil? Kas sul on (üks) auto? Är mormor - hemma? Kas vanaema on kodus? Kan du svenska? Kas sa oskad rootsi keelt? 56 u Eitus Eitus moodustatakse rootsi keeles eitava määrsõna inte abil. Inte asub jutustavas lauses otsese sõnajärjestuse korral esimese öeldise järel: Aja- või Alus Öeldis Eitus Tõlge kohamäärus Jag går hem

Keeled → Rootsi keel
81 allalaadimist
Maailm kahe maailmasõja vahel
22
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

majanduselus, kuid tähtsat osa etendab ka põllumajandus. Industrialiseerimine oli väga kiires tempos toimunud 19. sajandi kolmel viimasel aastakümnel. Aluseks oli suur nõudmine raua ja metsamaterjali järele, mida Rootsi võis külluses saata Euroopa turule. Möödunud sajandi lõpul oli Rootsi terasetoodang kasvanud 42 korda, seega tempos, mis oli üks kiiremaid tolleaegses maailmas. Ülemaailmselt tuntuks sai 1907. a. rajatud kuullaagreid tootev firma SKF (Svenska Kullager Fabrik). "Volvo" tehaste (1915) näol muutus Rootsi autode tootjaks. Endiselt lai turg oli Rootsis toodetud koorelahutajatel (separaatorid), mida kasutasid paljude maade talupojad. Ülemaailmselt olid kasutusel Rootsis valmistatud telefonid, mida valmistati L. M. Ericssoni tehastes, samuti Rootsi tuletikud. Rootsi metsatööstus orienteerus 19. sajandi lõpul tselluloositootmisele. Suuremaid pankureid oli Wallenbergide perekond. RIIGIKORRALDUS. 20

Ajalugu → Ajalugu
325 allalaadimist
Pangandusõigus
36
doc

Pangandusõigus

Filiaal ­ panga struktuuriüksus, tunnusteks on see, et asub kindlasti erinevatel aadressidel kui krediidiasutus ja tal on õigus teha ühte või mitut tehingut ja toimingut, mis pangale lubatud on Esindus ­ erinevus põhiliselt see, et esindus ei tohi tegutseda majandustegevuses. Enamus asju, mis krediidiasutusele lubatud, ta teha ei või. Eestis neli erinevat välispanga esindust praegu, kes tutvuvad kohaliku olukorraga. Nt Svenska alterbank vms. Põhiline tegevus on panga huvide esindamisega teises kohas. Erisused krediidiasutuse ärinime kasutamises: kindlasti krediidiasutuses peab ....olema pank ja ühistu korral ühistupank. Seaduse keele ja tavakeele vastuolu ­ ajalehtedele meeldib kõiki peaagu pankadeks nimetada, ka krediidiasutusi, kes ei saa vastu võtta hoiuseid. Filiaali puhul peab olema lisatud ka geograafiline viide, on ta seotud haldusüksusega või tänavaga

Õigus → Õigus
203 allalaadimist
Euroopa Liidu õigus
54
docx

Euroopa Liidu õigus

Teenuste osutamise piirangud Rule fo reason – nagu kaupade vabas liikumises: 1. Piirang peab olema seatud avalikes huvides (majanduslikud huvid ei ole põhjendatavad); 2. Piirang peab olema seatud selliselt, et see ei oleks diskrimineeriv (ega kaitsev); 3. Piirang peab olema proportsionaalne. Tuvastatakse, kas piirang on sobiv ja asjakohane oma eesmärgi saavutamiseks; 4. Piirang peab olema kooskõlas põhiõigustega. C-341/05 Laval un Partneri Ltd vs Svenska Byggnadsarbetareförbundet ea • Läti firma Lavali vastu korraldas Rootsi ametiühing 2005. Aastal blokaadi. Probleem seisnes selles, et Läti firma oli võitnud ehitushanke Rootsis. Läti lähetatud ehitajate palgad olid aga palju madalamad kui Rootsi ehitajatel. Põhjenduseks avaliku kord. Vastavalt lähetatud töötajate direktiivile (96/71) oli Rootsil õigus Lavalilt nõuda mittediskrimineerivate miinimumnõuete täitmist (nt miinimumpalgad, töötingimused, töökaitsevahendid, jne.)

Õigus → Euroopa liidu õigus
156 allalaadimist
Andmetöötlus kodutöö 4
333
xlsx

Andmetöötlus kodutöö 4

#452 American International Group United States $499.1 B #453 CTBC Financial Taiwan $179.5 B #454 Vodafone United Kingdom $173.9 B #455 National Commercial Bank Saudi Arabia $116.7 B #456 Wilmar International Singapore $40.9 B #457 Adidas Germany $18.2 B #458 Pernod Ricard France $35.8 B #459 Sampo Finland $58.9 B #460 Svenska Handelsbanken Sweden $353.9 B #461 Sysco United States $18.6 B #462 Dell Technologies United States $122.3 B #463 Sunac China Holdings China $95.7 B #464 DXC Technology United States $33.6 B #465 Consolidated Edison United States $48.9 B #466 BAE Systems United Kingdom $30.4 B #467 Fujifilm Holdings Japan $31.3 B

Majandus → Ärilogistika
54 allalaadimist
Ajalugu
89
doc

Ajalugu

Hispaania kaotas oma ameerika kolooniad. 20. sajandi alguses sai endale osa Marokost. Võitluses Maroko pärast tõusis esile ohvitser Francisco Franco. Hiljem sai temast gaudillo - juht hispaania keeles. 1.7 ROOTSI 1.7.1 MAJANDUS Muutus 20. sajandi alguses industriaal-agraar maaks (60% inimestest töötas tööstuses ja teeninduses). Tööstuse kiirem areng algas 19. sajandi lõppust. Rauale ja puidule oli turg euroopas. Konkurendina kerkis esile USA. 1907 asutati SKF - Svenska Kullager Fabrik. 1915 loodi Volvo tehased. Ericson. Hakati tootma koorelahutajaid ehk võimasinaid. Toodeti palju tselluloosi. Panganduses oli tähtis koht Wallenbergide perekonnal. 1.7.2 SISEPOLIITIKA Põhiseaduslik monarhia. Parlament Riksdag - kahe kojaline. 19. sajandi lõppust 1907. aastani oli kuningaks Oskar II. 1907 - kuningaks sai Gustav V - kes käis ka Eestis vabariigi ajal. 1905 - lagunes Rootsi-Norra personaalunion.

Ajalugu → Ajalugu
299 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun