Skriv en uppsats om dig själv på ca 12 A4sidor. Din uppsats ligger till grund för lärarnas förberedelser av kursen. Tänk på att du skriver detta för dem. Berätta om dig själv, vad som är viktigt för dig, om dina intressen och framtidsplaner. Skriv också om varför du studerar svenska och varför du vill gå den sommarkurs du söker till. Nämn också vilka läromedel du haft och vilken litteratur du läst på svenska, och de svenska intresseområden du har. OBS! Du bör skriva en hel sida! Uppsats om mig Jag heter Regina och jag är 22 år gammal. Jag bor i Estland on studerar i universitetet i Tallinn. Jag är aktiv, rolig, och arbetsam. Jag talar estniska, engelska och lite svenska. På fritiden brukar jag: fotografera, läsa böcker, resa och gå ut med mina vänner. Jag bor i Tallinn men min hemstad är Vändra. Det är litet men gulligt för mig
Ett felaktigt svar med god, rimlig, textnära argumentation ger sålunda fler poäng än ett enstaka författarnamn utan argumentation Medeltiden Rundiktning, runstenar Stavrim, alliteration- gammal versmått; Slutrimmet från 1100-talet, Knittelvers, parrimmet ~ 1200 (Eufemia) Rökstenen- är en av Sveriges mest kända runstenar och med sina 760 tecken anses den vara världens längsta runinskrift. Rökstenen sägs ibland vara startpunkten i den svenska litteraturens historia som det äldsta bevarade litterära verket. Konstnärlig ordföljd, versmåtten liknar isländisk. Sparlösastenen- är till större delen ristad på 800-talet, men har även fått en senare textrad från tiden kring tusentalet. Fornaldarsagor är en fornnordisk sagogenre som berättar om hjältar och kungar från folkvandringstid, vendeltid och äldre vikingatid. Gutasagan är den avslutande delen av huvudanskriften av Gutalagen, nedtecknad omkring
[ Hür stavar dü ditt namn?] kuidas sa ütled täht haaval oma nime? M-A-R-I Vad betyder det? [Va betüder de?] Mida see tähendab? Det betyder.....[De betüder....] See tähendab..... 3) Nationalitet - rahvus Var är du ifrån? [Var e: dü ifron?] Varifrån kommer du? [Varifron kommer dü?] Kust sa pärit oled? Jag är från ...Jag kommer från... Från England, Tyskland, Frankrike, Polen, Stockholm. 4) Språk - keel Talar du svenska? Pratar du svenska? Kas räägid rootsi keelt? Vad talar du?Vad talar du för språk? Mis keelt sa räägid? Talar du estniska eller tyska? Räägid sa eesti või saksa keelt? Jag kommer från Tyskland, men jag kan estniska också. Ma olen Saksamaalt pärit, aga oskan ka eesti keelt. Jag talar engelska och [o:] rysska. Ma räägin inglise ja vene keelt. Engelska, rysska, tyska, franska, polska, svenska. 5) Var bor du? [Var bur dü] Kus sa elad?
industrialiseringen och urbaniseringen ledde till snabba och djupgående förändringar i samhället. Tidens litteratur var i första hand realistisk och inriktad på samhällsdebatt.. Röda rummet är en roman från 1879 av August Strindberg. Den kretsar kring den unge Arvid Falk och hans vedermödor i ett detaljrikt tecknat Stockholm. Röda rummet har ett detaljerat realistiskt och för sin tid nydanande språk och boken ses ofta som startskottet för 80-talet inom den svenska litteraturen. genom naturalismen- förfäktad av den franske författaren Emilie Zola- kunde literaturen skildra livet som det var: brutalt och ominskat, utan förskönande effekter. Naturalismen är en radikalare form av realism som använde sig av manifest för hur litteratur skulle skrivas, medan realismen snarare är en litteraturvetenskaplig efterkonstruktion. Åttitalets samhällsinriktning hade också alltmer övergått i en radikal individualism. Till stor
Svenska prepositioner På- Komma på I- I torsdags Till- åka till Helsingborg Av- Intresserad av Från- Sander från Lehtse Vid- Vid stationen Hos- Jobba hos oss Med- Utan med en blick Under- Djur under transport Bakom- Ligger bakom Brevid- Somna brevid dig Över- Lista över Svenska Mellan- Ekonomiska relationer mellan Sverige och Ryssland Om- Talar om Framför- Kassan står precis framför utgången
üleminekuperioodiga võrdne valitsemise keel Alates 2001 aasta augustist on Soomes 1 rootsi rootsi keelega, mis varem oli olnud ainsaks keelne digikanal. ametlikuks keeleks selles valdkonnas. Kultuurielu: Teater: On olemas 4 teatrit Helsingis : Svenska, Lilla, Virus ja Unga. Lilla Teatern oli mingil perioodil Põhjamaade parim ja särav täht Euroopa teatritaevas. Lisaks sellele on 2 suurt provintsiteatrit Åbo ja Wasa.
ingen spärr! Konsonanterna har avspärrad eller kraftig förträngd passage längs denna mittlinje.De har ngt hinder!! Vilken typ av hinder? Fullständigt stopp- p, Funktion- Vokalerna utgör stavelsekärnor, men sonora konsonanter som l, r, m, n har också stavelsebildande eller syllabisk funktion. En stavelse består av en vokal och en eller flera konsonanter. Ibland kan vokalerna sakna stavelsebildane funktion- då är de osyllabiska. Konsonater bara fyller stavelser. 2. Ge exempel på svenska enstaviga ord som innehåller följande ljud (stryk under ljudet, dvs. här = grafemet, i ordet, samt det fonetiska tecken): Vokaler : a) en rundad bakre halvöppen, månne, boss b) en rundad främre halvöppen, c) en orundad främre öppen val mat d) en rundad bakre halvsluten; låg Konsonanter: a) en tonlös bilabial klusil, b) en tonlös dental frikativa, sal d) en tonande bilabial nasal, e) en tonlös främre palatal frikativa kär 3. Rita en vokalfyrsiding
Kasutuslahuse pH ca 7 (neutraalne) pH (konsentraat) ca 7.5 (neutraalne) Kasutamine ja omadused: Kasutatakse igast materjalist nõude käsipesuks, võib tarvitada ka universaalse puhastusvahendina. Vahend omab head rasvaärastusvõimet, on kasutamisel ökonoomne ja nahasõbralik. Parfüümivaba vahend ei põhjusta nahalööbe teket toote sagedasel kasutamisel. Keskonnamõjud: Primaarne bioloogiline lagunevus > 90%. Bioakumuleering ei ole tõenäoline. Tootja: Rekal Svenska AB, Rootsi 3 Tiina Ruven Puhastusvahendid Rekal WC-Rent Toote kirjeldus: Vedel happeline vahend tualettide ja pissuaaride Koostis: Amfoteersed pindaktiivsed ained 5-15% Fosforhape 5-15% Parfüüm Kasutamine ja omadused: Kasutatakse tualetipottide ja pissuaaride efektiivseks puhastamiseks mustusest ja
En dialog S:Hej! Vad heter du? K:Hej! Jag heter Kätriin.Och du själv?Vad heter du? S:Jag heter Silva. K:Hur stor det till? S:Tack, bra!Och du själv do? K:Tack,det gor bra.Vad bor du? S:Jag bor i Stockholm.Och du? K:Jag bor ockso i Stockholm.Hur gammal är du? S:Jag är arton or gammal.Är du äldre än jag? K:Nej,jag är ockso arton or gammal.Vad gör du här i Stockholm? S:Jag läser svenska vid universitetet.Är du ocksa student? K:Jag,det är jag.Jag läser engelska vid universitetet. S:Vad gör du i kväll? K:Jag gor po bio.Vill du kommer med? S:Ja gärna.När ska vi gor? K:Klockan otta. S:Sedan ses vi vid bion klockan otta. K:Trevlig dag! S:Hej!Hej! (ameringiga osad tähed olen ,,o"-na välja kirjutanud)
Finland Huvudstad: Helsingfors (Helsinki) Invårtal: ungefär 5,5 miljoner invånare Oficiella språk: finska, svenska Statsskick: parlamentarisk republik Statsminister/Premiärminister: Juha Sipilä Presidenten: Sauli Niinistö Flaggan: En vit flagga med ett blått kors Storlek: 338 000 km2 Valuta: Euro Självständighet: 3. januari 1918 MEN nationaldag(!)- 6. December Eksportartiklar: trä, kemikaler, metall, papper Finland: öster om Sverige (och Norge), norr om Estlan, väster om Ryssland Hur kallas landet? Natur? - Tusen sjöarnasland, många öar (ungefär 180 000),
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Reimo Kimmel Rootsi keel Kirjandus Olustvere 2013 Rootsi keel ØRootsi keeles svenska ØAlates 1.juulist 2009 on rootsi keel ametlik keel. ØSeda keelt kõnelevad umbes 8,7 miljonit inimest. ØRootsi keelt kõneldatakse peamiselt Rootsis ja osad ka Soomes. ØRootsi keel kuulub koos taani keelega Ida Skandinaavia keelkonda. Rootsi keel ØRootsi keel on Põhjagermaani keel ja kuulub indoeuroopa keelkonda. ØRootsi keel on taani ja norra keelega suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Struktuur ja sõnavara
Åland Flagga- en blå flagga med ett guld och röd kors Huvudstad- Mariehamn Statsskick- Självstyre - inom republiken Namnet på parlamentet- Lagtinget (30 platser) President/monark- Sauli Niinisto Statsminister- Katrin Sjögren Nationaldag- självstyrelsedagen den 9 juni 1922 Invånare- u 29 000 Officiella språk- svenska Andra språk- finska Storlek- 1 580 km² Natur: , Längstaflod- lummiga lövängar, lövträd, bördig jord, cirka 6700 öar Landskapet Släta berghällar, röd granit l.p.- Torbjörn Engman, Johanna Grüssner Idrott- Janne Holmen (löpare) Mat- ålandspannkaka med sviskonkräm och vispgrädde, svartbröd, fisk Traditioner-Demilitariseringsdag, självstyrelsedagen, Midsommarafton, Lillajul, Julafton Färöarna Flagga - En vit flagga med ett blå och röd kors. Huvudstad- Torshamn (17K)
liputuspäivä, jota vietetään runon ja suven päivänä. Oktoober lokakuu 10.10 Aleksis Kiven päivä,suomalaisen kirjallisuuden päivä. Päivä on myös Euroopan kuolemanrangaistuksen vastainen päivä 24.10 YK:n päivä-. Tätä päivää on vietetty kansainvälisenä YK:n päivänä vuodesta 1948 lähtien. Suomessa YK:n päivä on vakiintunut liputuspäivä. November marraskuu 1.la pyhäinpäivä- on kristillinen pyhimysten, marttyyrien ja vainajien muistopäivä. 6.11 svenska dagen, ruotsalaisuuden päivä-Sen tarkoituksena on vahvistaa ruotsinkielisen kansanosan yhteenkuuluvuuden tunnetta. 2.su isänpäivä- on juhlapäivä, jota vietetään isien kunniaksi ja muistoksi. Päivää vietetään Suomessa marraskuun toisena sunnuntaina, muualla maailmassa ajankohta vaihtelee Detsember joulukuu 6.12 itsenäisyyspäivä-suomen itsenäisyyspäivä on Suomen kansallispäivä, jota vietetään 6. joulukuuta 1917 tapahtuneen itsenäistymisen kunniaksi. 24
annarlunda än språket idag. Det finns till exempel bokstav ,,o" i slutet av ord var-varo, föll- föllo. Men fraser var ganska enkla att läsa. Inte förmycket långa eller komplexa. Jag valde den här boken för att jag har läst Selma Lagerlöfs ,,Nils Holgerssons underbara resa genom Sverige" och jag tyckte mycket om det. Den här boken är annarlunda. Det är mer psycologisk och har mer djupgående inehållet. Jag rekomenderar det inte till någon som har läst inte mycket böker på svenska. Jag tror att det var liten fösvårt för mig också. Merike Hõbe 17/04/2011
DEN SVENSKA TURISMINDUSTRIN- SkiStar www.skistar.com SkiStar äger och driver alpindestinationer i Sälen, Åre och Vemdalen i Sverige samt Hemsedal och Trysil i Norge. Kärnverksamheten är alpin skidåkning med gästens skidupplevelse i centrum. Verksamheten delas in i två affärsområden; Destinationerna bestående av skidåkning, logiförmedling, skidskola och skiduthyrning samt Fastighet som bl a har till uppgift attt skapa vinster och frigöra finansiella resurser genom försäljning av äldre boende och utnyttja frigjorda resurser till att utveckla och bygga nytt modernt boende på SkiStars destinationer. SkiStar är det företag som till största del driver turistdestinationen Åre och dess utveckling i och med att de äger bolaget Åre Resort Enterprise AB. Deras verksamhet inkluderar ett flertal olika områden. De fyra största områdena som de har hand om är utförsåkning och liftverksamhet, logiförmedling, skiduthyrning och skids...
Koit Toome Koit Toome (sündinud 3. jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Tallinna Poistekooris. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. ...
point barrier in the heptathlon. She set six personal bests in the seven disciplines including a 1.94m high jump and an exceptional 200m of 22.98s. At one stage she was on the brink of elimination from the competition after overstepping on the first two of her three long jump attempts but ended up recording the best jump of the competition with 6.68m. She was later awarded Waterford Crystal European Athlete of the Year Trophy 2003. That same year, Klüft also received the Svenska Dagbladet Gold Medal. She went on to win the heptathlon gold medal at the 2004 Summer Olympics in Athens with a score of 6,952 points. She took the lead after the high jump and extended her lead after every event from then on. With Eunice Barber absent through injury, Klüft won by an Olympic record margin of 517 points, ahead of Austra Skujyte. She also entered the long jump, qualifying for the final but finishing 11th.
krabiidid. Mossani ja Hennay struktuuri otsustati röntgenograafiliselt uurida. Selgus, et 11 kristalli 12-st olid teemandid! Teaduslikult lähenes teemandi sünteesile nõukogude teadlane O.Leipunski, kes tegi 1939. a. kindlaks, et grafiiti võib muuta teemandiks rõhu 60 000 at ja temperatuuril 1700 C. Rootsi teadlasel B. Von Platenil tuli idee sünteesida kõrgel rõhul teemanti. Ta pöördus idee realiseerimiseks Rootsi tuntud elektrotehnikafirma ,,Allmänna Svenska Elektriska Aktiebolaget'' poole. Firma juhtkond soostus ettepanekuga. 15.veebruaril 1953 hoiti katseseadmes 2 minuti jooksul rõhk 80 000 at temperatuuri 2500 C. Reaktsioonikambri avamisel näht selles rohekaid, kollaseid ja musti kristalle. Röntgenogramm identifitseeris teemandid. 1953. a. juulis konstrueeriti Ameerika firma ,, General Electric Company'' poolt kõrgrõhuseade ,,Belt'' (vöö). Selles seadmes tõsteti rõhk 100 000 at-ni ja temperatuur 2000 C-ni, kuid teemante ei tekkinud
7 LISAD Lisa 1. Jüri Vilmsi päevik, mis kirjeldab ta hukkamist „Soome kodusõjas osalenud Rootsi vabatahtlikest tehtud dokumentaalfilmi üks autoreid Robert Alftan leidis Rootsi Sõjaarhiivist kirjelduse kolme eestlase hukkamisest Rootsi vabatahtlike poolt 2. mail 1918 Hämeenlinnast põhja pool Hauhos. Tegemist on tundmatu vabatahtliku sõjapäevikuga, kus on sellest sündmusest antud vägagi üksikasjalik pilt. Päeviku autor saabus Soome Svenska Brigadeni koosseisus märtsikuu keskel 1918. Haaparanta kaudu Soome tulnud Rootsi vabatahtlikud olid Soomes kolm kuud, pidades punastega ägedaid lahinguid. Aprilli lõpul – mai algul olid rootslased Hauhos, kus toimuski nimetatud vahejuhtum. “Brigaad valvab külateed Hauholt suurele maanteele. Kust suur maantee tuleb ja kuhu viib, ei oska hetkel öelda. Mina ja minu valvemeeskond oleme umbes saja meetri kaugusel teeharust. Järgmisel hommikul, maikuu 2. päeval märkan, et mu parem jalg
Kohtuasi C-145/88 Tegemist on pühapäevase kauplemise keelduga. Oli esitatud eelotsuseküsimused artiklite 30 ja 36 tõlgendamise kohta, et hinnata, kas siseriiklikud eeskirjad, mis keelavad pühapäeval kauplemise, on kõnealuste sätetega kooskõlas. Küsimused tõstas Torfaen - B & Q plc `le, kes tegeleb ehitus- ja aianduskaupade müügidega. Linnanõukogu väidab, et avades oma ruumid pühapäeval klientidele muul eesmärgil, kui kõnealuse seaduse viiendas lisas nimetatud tehingud, rikkus B & Q Ühendkuningriigi 1950. aasta kaupluste seaduse paragrahve 47 ja 59 ja peab seetõttumaksma maksimumtrahvi 1 000 Inglise naela. Esimene küsimus Esimese küsimusega soovib siseriiklik kohus teada saada, kas asutamislepingu artikli 30 tähenduses koguseliste piirangutega samaväärse mõjuga meetmete mõiste hõlmab ka sätteid, millega jaemüüjatel keelatakse oma ruumide avamine pühapäeval, kui keeld vähendab absoluutarvudes kõnealustes ruumides ...
aastal). Eesti Pank allub oma tegevuses Riigikogule. Kommertspangad: Aastatel 1990- 2002 on Eestis tegevuse lõpetanud juba 55 erinevat panka. Suuremad kommertspangad Eestis on Hansapank, SEBEesti Ühispank, Eesti Krediidipank, Sampo Pank. Lisaks on siin tegevad veel välispankade filiaalid. Kaks esimest panka omavad 80% turust.Kõrgemad nõuded kommertspankadele andsid tõuke suuremate välisomanike kaasamisele Eesti pangandusturul. Eesti Ühispanga enamusomanik on Svenska Enskilda Panken ja Hansapanga enamusomanik Swedpank. Kommertspankade poolt pakutavad teenused: 1) hoiustamine (erinevate väärtpaberite tähtajalist või ajatut oma arvele võtmine) 2) laenamine (laen, järelmakse, liising) 3) maksete teostamine (raha ülekanded) Pangateenuste kasutamiseks on palju võimalusi: a) arvelduskonto avamine b) internetipank, telefonipank
krediidiasutuste filiaalides. Swedbank 47% SEB Pank 23% Danske 14% Nordea 8% Eesti Krediidipank 3% Unit Credit 2% Tallinna Äripank 1% Parex 1% Svenska Handelsbanken 1% Allikas: Finantsinspektsioon. 14
Defa mootorisoojendus DEFA on lahendanud mootori soojendamise probleemi olenemata sellest, kas mootor on vesi- või õhkjahutusega, kas jahutussüsteemi maht on suur või väike. Mootorisoojendus peab olema toimiv ja paigaldussõbralik. Olenevalt mootori ehitusest ja paigalduskohast on mootorisoojendajal kaheksa erinevat kinnituspõhimõtet.Keskmisel autojuhil on aastas umbes 300-500 külmkäivitust. DEFA, Norra Teknologisk Institutt, Soome VTT ja Rootsis asuv Svenska bilprovning on läbi viinud uurimusi, mis näitavad, et moototrisoojendus vähendab kütusekulu 0,1 0,5 l käivituskorra kohta,sõltuvalt välistemperatuurist ja külmkäivitusejärgsest tee pikkusest... Kütuse keskmine kokkuhoid mootorisoojenduse kasutamisel käivitus-temperatuuril 2 ?C,sõidu pikkusel 6 km,on 0.3 liitrit / käivitus. Hind olenevalt automargist 700-2500 EEK 5 Defa Akulaadija
· Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused · AS DNB Pank AS Eesti Krediidipank AS LHV Pank AS SEB Pank BIGBANK AS Swedbank AS Tallinna Äripanga AS Versobank AS Kommertspangandus (2) · Välisriigi krediidiasutuste filiaalid · » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkia AS Eesti filiaal » Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal » Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal Kommertspangandus (3) · Kommertspanga funktsioonid: Klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite juurdetõmbamine; Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi saamise allikad; Maksete teostamine. Laenuteenuseid osutavad ka muud finant- seerimisasutused 13 Kommertspangandus (4) · Tänapäeval tegutsevad kommertspangad nn osareservipangandusena.
Töötusemäär Rootsis 7,5%. SKP-s on suurim osakaal teenustel (70, 9%) järgneb tööstus (27,3%) ning põllumajandus (1,8%). Väliseksport 2011 aastal oli 1212 mld SEK. Import oli 1145 mld SEK. Rootsi koguvälisvõlg on 6,56336 triljonit SEK. Riigieelarve tulud olid 2011 a. 1788,128 mld SEK, kulud olid 1784,252 mld SEK. 20 suurimat Rootsis registreeritud firmat käibe järgi olid 2007 aastal Volvo, Ericsson, Vattenfall, Skanska, Sony Ericsson Mobile Communications AB, Svenska Cellulosa Aktiebolaget, Electrolux, Volvo Personvagnar, TeliaSonera, Sandvik, Scania, ICA, Hennes & Mauritz, Nordea, Preem, Atlas Copco, Securitas, Nordstjernan ja SKF. Rootsi tööstus on suures osas eraettevõtetele kuuluv, tähtsaks erandiks siin on LKAB, mis on Põhja-Rootsis tegutsev kaevandusettevõte. Peamised impordiartiklid on masinad, nafta ja naftatooted, kemikaalid, mootorsõidukid, raud ja teras, toiduained ja rõivad. Peamised impordi partnermaad on Saksamaa (18,4%), Taani
seb.ee) Sampo Pank AS (http://www.sampo.ee) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (http://www.raha.ee) Tallinna Äripanga AS (http://www.tbb.ee) Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid DnB NORD Banka AS Eesti filiaal Parekssbanka AS Eesti filiaal Bayerische Hypo und Vereinsbank AG Tallinna Filiaal Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal Scania Finans AB Eesti filiaal Siemens Financial Services AB Eesti filiaal Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste esindused HSH Nordbank AG Tallinna esindus (http://www.hshnordbank.ee) OKO Bank Tallinna esindus (http://www.okobank.fi) "Rietumu Banka" AS Eesti esindus AP Anlage & Privatbank AG Eesti esindus Eestis tegutsevad fondivalitsejad : Avaron Asset Management AS (http://www.avaroncapital.com) Hansa Investeerimisfondid AS (http://www.hansa.ee) Kawe Kapital AS (http://www.kawe.ee)
tuhande aasta vanune 6-7 keelega väikekannel. 18.-19. sajandil hakati valmistama 10-11 keelega laudadest uuemaid külakandleid. Kannelt tuntakse kui ühte muusikasümbolit: seda pilli mängis Soome ,,Kalevala" laulik-tark Väinämöinen ning tema eeskujul sündis 19. sajandil ka eestlaste laulujumal Vanemuine. Eesti rannikualadele ilmus 13. -14. sajandil rootslaste kaudu põhjamaade pill poognaga mängitav hiiu kannel. Talharpa. Hans Renqvist kodus, Vormsi. Foto: O. Andersson 1903, Svenska Literatursällskapet I Finland Viiul hakkas Eestis linnade kaudu levima 17.-18. sajandil. Viiuliga sai moodsamaid rahvatantse paremini saata kui torupilliga. Viiulit mängitakse poognaga. Vibukujulised ühe keelega pillid on arhailine põispill ja uuema aja jauram (ka umba) resonaatoriks vastavalt põis või kilukarp. Jauramit kasutati vastu põrandat lüües ka lihtsalt rütmipillina. 2.2. Põispillid Õhkpillid (puhk- ja lõõtspillid ehk aerofonid)
kasutuselevõttu (Eesti Vabariigi rahareform aastal 1992 2009). 1992 alguses hoogustub arutelu oma rahale üleminekuks ja selle sidumisest erinevate valuutadega. Sama aasta kevadeks on selge, et rahareform tuleb teha kardinaalne. Pika kaalumise peale langes vaekauss Saksa margle, kuna see oli Euroopa üks stabiilsemiad ja tugevamaid. Märtsis moodustatud rahareformi komitee rolli on rakse üle tähtsustada. Tartu kommertspangaga koostööd teinud Svenska Handelsbankeni analüüsiosakonna jahatajat doktor Rudolf Jalakat asendab pärast tema pensionile siirdumist hea haridusega väliseestlane Ardo Hansson. Tema kohustus oli rahandustegelastega suhtlemine ja äratama rahareformi suhtes usaldust kogu maailmas. Krooni sidumine Saksa margaga ja kullaga tagamine sai kindlaks otsuseks alles pärast Hanssoni juhendaja Sachsi Tallinna külastust. Siim Kallast võib pidada krooni isaks. Tema
Referaat Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Kaklased (Strigidae) on lindude klassi kakuliste seltsi kuuluv röövlindude sugukond. Kaklaste sugukonda kuulub 123 liiki, kes on levinud kogu maailmas peale Antarktika ja mõne ookeanisaare. Eestis võib kohata kahteteist teada olevat kaklaste sugukonda kuuluvat liiki. Nendeks on: habekakk, händkakk, karvasjalg-kakk e. laanekakk, kassikakk, kivikakk, kodukakk, kõrvukräts, lumekakks, sooräts, värbkakk, värbrats, vöötkakk. Võrdleme nende arvukust Eesti ja Rootsi vahel ning selgitame välja, mis on põhjustanud nende liikide arvukuse muutumist. Kaklastest üldiselt Kaklasi iseloomustab pehme ja kohev sulestik. Neljas varvas on alati väänisvarvas. Jalad on sulistunud kuni küünisteni. Sugupooled on sulestikuvärvuselt sarnased, kuid emaslind on alati suurem. Suuremalt osalt on kaklased öölinnud. Haub emali...
teelolekuajal tekkida võivaid inflatsioonikahjusid. Näiteks kommertspanganduse algaastatel Eestis (1988-1990) liikus välisvaluuta õle piiri pankurite kohvrites sularhana. Järgmiseks etapiks oli pankade korrespondentkontode avamine välismaal, kust sai juba arveldustehinguid sooritada. Esimeseks aitajaks oli Svenska Handelsbanken. Alles 1993. aasta lõpul lüliusid Eesti pangad rahvusvahelisse elektrooniliste arvelduste süsteemi (SWIFT), mis võimaldab mõne hetkega lähetada raha maailma teise otsa. hea likviidsus -likviidsemat raha saab kiiremini rahaomaniku suva kohaselt kasutada. Eri liiki raha likviidsuse tase on järgmine alustades kõige
ÖV4 oli lahtine auto 4- silindrilise mootoriga. Kere oli ehitatud saare ja pöögi raamile, kaetud lehtmetalliga ja saadaval vaid ühes värvikombinatsioonis - tumesinine mustade poritiibadega. ÖV4'le pandi hüüdnimeks "Jakob". Saab SAAB AB on Rootsi lennundus- ja relvatööstusettevõte. Peakontor asub Rootsis Linköpingis. Ettevõte on asutatud 1937. aastal Trollhättanis nime all Svenska aeroplanaktiebolaget. Esialgu toodeti lennukeid, kuid peagi alustati ka autode tootmist. Esimene auto, Saab 92001, valmis 10. juunil 1947. aastal. 1969. aastal ühines SAAB veoautovalmistaja Scaniaga. 1990. aastal omandas General Motors 51% Saab Automobile'i aktsiatest ja 1998 kogu aktsiapaki. Tele 2 Tele2 AB is one of Europe's biggest telecommunications operators with about 20 million customers in 14 countries. It serves as a fixed-line telephone operator, cable television
1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Konverentsi tähtsaim dokument oli Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendavad piirangud kehtisid ka muu sõjalaevastiku ja laevade osas; 4) Saksamaa sõjavägi ei tohtinud suurem olla kui sada tuhat meest; 5) Saksamaa pidi tasuma ränki reparatsioonimakse. Üldiselt olid Pariisi rahukonverentsi otsused kaotajate suhtes ebaõi...
raha.ee o Tallinna Äripanga AS http://www.tbb.ee · Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid o DnB NORD Banka AS Eesti filiaal o Parekssbanka AS Eesti filiaal o Bayerische Hypo und Vereinsbank AG Tallinna Filiaal o Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal o Scania Finans AB Eesti filiaal o Siemens Financial Services AB Eesti filiaal o Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal · Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste esindused o HSH Nordbank AG Tallinna esindus http://www.hshnordbank.ee o OKO Bank Tallinna esindus http://www.okobank.fi o "Rietumu Banka" AS Eesti esindus o AP Anlage & Privatbank AG Eesti esindus Fondivalitsejad · Eestis tegutsevad fondivalitsejad o Avaron Asset Management AS http://www.avaroncapital.com/
Bigbank AS, Marfin Pank Eesti AS, Swedbank AS ja Tallinna Äripank. Lisaks neile tegutsevad välisriigi krediidiasutuse filiaalidena AB Bankas Snoras Eesti filiaal, AS Citadele banka Eesti filiaal, AS UniCredit Bank Eesti filiaal, Allied Irish Banks, p.l.c. Eesti filiaal, Bank DnB NORD A/S Eesti filiaal, Danske Bank A/S Eesti filiaal (Sampo Pank), Folkia AS Eesti filiaal, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, Pohjola Bank plc Eesti filiaal, Scania Finans AB Eesti filiaal ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal. Piiriüleste pangateenuste pakkujatena tegutseb Eestis 258 välisriikide panka. LAENUTÜÜBID Järgnevalt on lühidalt lahti seletatud kahe erineva laenu tagasimaksegraafiku erinevused. Kõne all on annuiteetlaenu ja fikseeritud põhiosaga laenude erinevus. Muidugi on olemas veel kümneid ja kümneid erinevaid viise, kuidas laenu maksta. Neid siin ei käsitleta.
Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused » AS DNB Pank » AS Eesti Krediidipank » AS Inbank » AS LHV Pank » AS SEB Pank » Bigbank AS » Swedbank AS » Tallinna Äripanga AS » Versobank AS Välisriikide krediidiasutuste filiaalid » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkefinans AS Eesti filiaal » Nordea Bank AB Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal » Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal 4. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid Kindlustusselts on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamine. Kindlustuse põhiliigid: a. Kahjukindlustus(9) - lepingud riskide maandamiseks b. Elukindlustus(4) - lepingud nii riskide maandamiseks kui ka säästude kogumiseks Kindlustusvahendaja Kindlustusmaakler(36) - esindab kindlustusvõtja huve
ÖV4 oli lahtine auto 4- silindrilise mootoriga. Kere oli ehitatud saare ja pöögi raamile, kaetud lehtmetalliga ja saadaval vaid ühes värvikombinatsioonis - tumesinine mustade poritiibadega. ÖV4'le pandi hüüdnimeks "Jakob". SAAB Trollhättan oli see koht, kus see kõik algas. Suurel jõeäärsel maa-alal alustas lennukitehase ehitust vastmoodustatud ettevõte Svenska Aeroplan Aktiebolaget - SAAB. See oli 1937 aastal. Sõja ajal töötas selles tehases töötas ligi tuhat töölist, kes valmistasid Rootsi pommitus- ja hävituslennukeid. Peale sõda tehti igati loogiline otsus hakata valmistama lennukitehase ruumes autosid. Kogemus, mis oli saadud lennukite ehitusest andis Saabile ainulaadselt hea lähtepositsiooni. 1945 aastal otsustati autoehitusega eralduda lennukitootmise üksusest. Esimene prototüüp valmis
Kvaliteediliikumisele pandi alus 20.sajandi alguses Vanim rahvuslik kvaliteediorganisatsioon · On 1919.a Inglismaal tegutsema hakanud Kvaliteedi Tagamise Instituut (The Institute of Quality Assurance) · Euroopas hakkasid kvaliteediühingud tekkima 20. sajandi keskel Euroopa esimesed kvaliteediühingud · 1952. a. Loodi kvaliteediühingud Saksamaal - Saksa Kvaliteediühing (DQG Deutsche Gesellschaft für Qualität) - ja Rootsis (SFK - Svenska Förbundet för Kvalitet) · 1953.a. Lõid kolmandana kvaliteediühingu hollandlased Kvaliteedi Edendamise Fond (KDJ - Stichting Kvaliteitsdienst). Euroopa Kvaliteedi Kontrolli Organisatsioon · 1956. a moodustasid viis kvaliteediorganisatsiooni Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Hollandist ja Inglismaalt Euroopa Kvaliteedi Kontrolli Organisatsiooni (European Organization for Quality Control) · Ühingu esimene president oli kvaliteediprofessor
En holländsk resor i Ryssland, Finland och Sverige 1615-1616: trenne reseberättelser, från de tryckta och handskrivna holländska originalen, [by] Anthonis Goeteeris. Toon ära Norrmani vahendatud rootsikeelse teksti: "Tidigt följande morgon (19 september 1615, förf. anm.) fortsatte resan. Middag intogs på slottet Kolk, tillhörande Hans Välborenhet Herr Jacob De la Gardie, greve till Leckö, friherre till Eckholmen, Svenska kronans överstefältherre och riksråd. Slottet utgjordes av en gammal förfallen byggnad med en övermåttan hög skorsten, varjämte lämningar synes av ännu en byggnad. På en sida har man börjat återbygga detsamma, som vidstående bild visar." "Järgmisel hommikul vara jätkame reisi. Õhtust sõime Kolga mõisas, mis kuulub Tema Kõrgeausus Härra Jacob De la Gardie'le /tiitlid ja ametid/. Mõis kujutab endast ülemäära kõrge korstnaga vana
Mår hon - bra? Kas ta tunneb ennast hästi? Går han - någonstans? Kas ta läheb kuhugi? Kommer hon - snart? Kas ta tuleb varsti? Skrattar du - ofta? Kas sa naerad tihti? Har du en bil? Kas sul on (üks) auto? Är mormor - hemma? Kas vanaema on kodus? Kan du svenska? Kas sa oskad rootsi keelt? 56 u Eitus Eitus moodustatakse rootsi keeles eitava määrsõna inte abil. Inte asub jutustavas lauses otsese sõnajärjestuse korral esimese öeldise järel: Aja- või Alus Öeldis Eitus Tõlge kohamäärus Jag går hem
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväg...
Filiaal panga struktuuriüksus, tunnusteks on see, et asub kindlasti erinevatel aadressidel kui krediidiasutus ja tal on õigus teha ühte või mitut tehingut ja toimingut, mis pangale lubatud on Esindus erinevus põhiliselt see, et esindus ei tohi tegutseda majandustegevuses. Enamus asju, mis krediidiasutusele lubatud, ta teha ei või. Eestis neli erinevat välispanga esindust praegu, kes tutvuvad kohaliku olukorraga. Nt Svenska alterbank vms. Põhiline tegevus on panga huvide esindamisega teises kohas. Erisused krediidiasutuse ärinime kasutamises: kindlasti krediidiasutuses peab ....olema pank ja ühistu korral ühistupank. Seaduse keele ja tavakeele vastuolu ajalehtedele meeldib kõiki peaagu pankadeks nimetada, ka krediidiasutusi, kes ei saa vastu võtta hoiuseid. Filiaali puhul peab olema lisatud ka geograafiline viide, on ta seotud haldusüksusega või tänavaga
Teenuste osutamise piirangud Rule fo reason – nagu kaupade vabas liikumises: 1. Piirang peab olema seatud avalikes huvides (majanduslikud huvid ei ole põhjendatavad); 2. Piirang peab olema seatud selliselt, et see ei oleks diskrimineeriv (ega kaitsev); 3. Piirang peab olema proportsionaalne. Tuvastatakse, kas piirang on sobiv ja asjakohane oma eesmärgi saavutamiseks; 4. Piirang peab olema kooskõlas põhiõigustega. C-341/05 Laval un Partneri Ltd vs Svenska Byggnadsarbetareförbundet ea • Läti firma Lavali vastu korraldas Rootsi ametiühing 2005. Aastal blokaadi. Probleem seisnes selles, et Läti firma oli võitnud ehitushanke Rootsis. Läti lähetatud ehitajate palgad olid aga palju madalamad kui Rootsi ehitajatel. Põhjenduseks avaliku kord. Vastavalt lähetatud töötajate direktiivile (96/71) oli Rootsil õigus Lavalilt nõuda mittediskrimineerivate miinimumnõuete täitmist (nt miinimumpalgad, töötingimused, töökaitsevahendid, jne.)
#452 American International Group United States $499.1 B #453 CTBC Financial Taiwan $179.5 B #454 Vodafone United Kingdom $173.9 B #455 National Commercial Bank Saudi Arabia $116.7 B #456 Wilmar International Singapore $40.9 B #457 Adidas Germany $18.2 B #458 Pernod Ricard France $35.8 B #459 Sampo Finland $58.9 B #460 Svenska Handelsbanken Sweden $353.9 B #461 Sysco United States $18.6 B #462 Dell Technologies United States $122.3 B #463 Sunac China Holdings China $95.7 B #464 DXC Technology United States $33.6 B #465 Consolidated Edison United States $48.9 B #466 BAE Systems United Kingdom $30.4 B #467 Fujifilm Holdings Japan $31.3 B
Hispaania kaotas oma ameerika kolooniad. 20. sajandi alguses sai endale osa Marokost. Võitluses Maroko pärast tõusis esile ohvitser Francisco Franco. Hiljem sai temast gaudillo - juht hispaania keeles. 1.7 ROOTSI 1.7.1 MAJANDUS Muutus 20. sajandi alguses industriaal-agraar maaks (60% inimestest töötas tööstuses ja teeninduses). Tööstuse kiirem areng algas 19. sajandi lõppust. Rauale ja puidule oli turg euroopas. Konkurendina kerkis esile USA. 1907 asutati SKF - Svenska Kullager Fabrik. 1915 loodi Volvo tehased. Ericson. Hakati tootma koorelahutajaid ehk võimasinaid. Toodeti palju tselluloosi. Panganduses oli tähtis koht Wallenbergide perekonnal. 1.7.2 SISEPOLIITIKA Põhiseaduslik monarhia. Parlament Riksdag - kahe kojaline. 19. sajandi lõppust 1907. aastani oli kuningaks Oskar II. 1907 - kuningaks sai Gustav V - kes käis ka Eestis vabariigi ajal. 1905 - lagunes Rootsi-Norra personaalunion.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
