Põhjused: väga hea arstiabi, head elutingimused Iive väga madal/negatiivne Koormusnäitaja suur vanurid Nüüdisaegne põlvkondade vahetumine Nt. Põhjamaad, osa Euroopast ja Jaapan Sündimus väike, Suremus väike, Iive väike kuid positiivne, koormusnäitaja paigas üle 50% Linnastumine ehk urbanisatsioon Eeljärk: See kujutab endast esimeste linnade tekkimist. Tuhandeid aastaid hõlmab. Esimesed linnad tekkisid ligikaudu 6000 aastat tagasi, Niiluse orus Nt. Ur, Uruk, Babülon, Jeruusalem, vanim Jeeriko Esimene järk: (tööstusajastu linn) Tõelise linnastumise algus, langeb kokku industrialiseerimisega 18. Sajandil. Linnades tekib palju uusi töökohti, rahvas siirdub maalt linna, tekivad agulid, rahvaarv kasvab kiiresti, linnarahvastiku % alla 50%, tänapäeval kõrgelt arenenud riigid on selle järgu läbinud. Järgus aga arengumaad, osades arengumaades probleemiks üle ehk väärlinnastumine. Nt. Ladina-Ameerika
Nad on päri Mesopotaamiast (Muusi linnast). Heebralaste esiisadeks peetakse Jakobi 12 poega. Kui Kaanani maa sattus Egiptuse võimu alla (17-16s eKr) rändas osa iisrealasi Egiptusesse. 1250 e Kr rändasid Iisrealased tagasi Kaanoni maale. Tekkis võitlus kohapealsete ja Iisreali hõimude vahel. Iisreali võimud koondusid ja tekkis Iisreali riik u 1000 eKr.926 e Kr jagunes riik kaheks- Iisrealiks (10 hõimu ja pealinn Samaaria) ja Juudaks (2 hõimu ja pealinn Jeruusalem. 8 saj e Kr Ilivideeriti Asüüria poolt. Juuda riik vallutati 586 e jr babüloonia poolt. Juudid asetati Mesopotaamiasse (539 eKr võisid tagasi pöörduda). Hakkasid uskuma ainult ühte jumalat (esimene rahvas, kes hakkas usukuma ainult ühte jumalat)- Jahvet.
Loodusvarad: puit, kaaliumi, vaske maagist, maagaasi, magneesiumi-bromiid, savi ja liiv. Iisrael on suht mägine maa. Iisraelis võib liivatorm tekkida kevadel ja suvel; põuad, perioodilised maavärinad. [ http://www.geographic.org...]. [http://www.theodora.com/...] http://www.karmel.ee/ajaleht/Arhiiv/126/8.html [http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/3581.htm] [http://www.karmel.ee/....] Iisraeli pealinnaks on Jeruusalem. Jeruusalemma linnas elab 904100 inimest 652 ruutkilomeetril. [http:www.geohive.com..]. Iisrael on tehnoloogiliselt arenenud turumajandus. See sõltub impordi toornafta, teradena, toorainet ja sõjavarustust. Vaatamata piiratud loodusvarade, Iisrael on intensiivselt arendanud oma põllumajandus-ja tööstussektorid on viimase 20 aasta jooksul. Lõigatud teemandid,
pühitsemistseremoonia.Ta peab kirjutamisoskust,palveid ja pühade siduma ümber käe teatud palvete tekstide lõike. puhul ette nähtud palverihmad ja jumalateenistusel kutsutakse ta välja Tähtis on heebrea keele õppimine. Toorat lugema. Tüdrukud teevad tänapäeval läbi sarnase pühitsemise. Juutide tähtsaim paik Juutide tähtsamaks ning kesksemaks paigaks oli Jerusalaim e. Jeruusalem. Nüüd on neil kõige tähtsamaks pühapaigaks Läänemüür. Alates 16.sajandist on see juutide olulisem kogunemis-ja palvetamiskoht. Tänapäeval peetakse seal bar mitsva tseremooniaid ja müürist on saanud rahvuslik sümbol. Judaismi tavad Süüa tohib ainult kossertoitu,mis on lubatud juudi seaduse e. Halahha poolt ning ettevalmistatud vastavalt spetsiaalsetele rituaalidele. Juudi koguduse vaimne juht on rabi
2. Feodalism 3. Läänestamine ehk maatüki kasutusele andmine 4. Läänidest said perekonna pärusvaldused · Tsentreeritud riigid tugeva keskvõimuga 1. Inglismaa tugev kuningavõim sai alguse 1066 2. Kuningas on kõikide senjöör · Esinduskogud (ülesanne oli esindada talupoegi, ülem ja alamkoda) Aadel · 8 ristisõda · Eesmärk vabastada ristiusu pühad paigad ja Jeruusalem · 10 000 sõdijat oli ristiarmees Keskaegne ülikool · 4 teaduskonda 1. Filosaafia 2. Õigus 3. Arsti 4. Usu · Õppetöö ladina keeles · Vanim ülikool asub Itaalias Salernos. 10 saj. arstide kool · Kuidas juhiti ? 1. Gildide ja tsunftide eeskujul 2. Magistrid täitsid meistrite ülesandeid 3. Paavst kinnitas ülikooli tegevuse ja andis ülikoolile privileegid 4
2. Feodalism 3. Läänestamine ehk maatüki kasutusele andmine 4. Läänidest said perekonna pärusvaldused • Tsentreeritud riigid – tugeva keskvõimuga 1. Inglismaa tugev kuningavõim sai alguse 1066 2. Kuningas on kõikide senjöör • Esinduskogud (ülesanne oli esindada talupoegi, ülem ja alamkoda) Aadel • 8 ristisõda • Eesmärk vabastada ristiusu pühad paigad ja Jeruusalem • 10 000 sõdijat oli ristiarmees Keskaegne ülikool • 4 teaduskonda 1. Filosaafia 2. Õigus 3. Arsti 4. Usu • Õppetöö ladina keeles • Vanim ülikool asub Itaalias Salernos. 10 saj. arstide kool • Kuidas juhiti ? 1. Gildide ja tsunftide eeskujul 2. Magistrid täitsid meistrite ülesandeid 3. Paavst kinnitas ülikooli tegevuse ja andis ülikoolile privileegid 4
eest. Judaismi tavadeks on see,et sündinud poisil tehakse tema kaheksandal elupäeval britmila ehk ümberlõikus. Täiskasvanuks saab poiss juudi usu järgi 13- aastaselt ja tüdruk 12-aastselt. Abiellumine toimub spetsiaalse katte ehk hupaa all.Mikve on bassein, mida kasutatakse rituaalseks puhastamiseks. Mikves pesevad ennast naised enne pulmi. Samuti ka pärast menstruatsiooni või sünnitust.Juutide tähtsamaks ning kesksemaks paigaks oli Jerusalaim ehk Jeruusalem. Teine nimetus Tzion ehk Siion. Kuni 70. aastani seisis seal tempel. Nüüd on neile kõige tähtsamaks pühapaigaks Lääne-müür. Juutide sisseränne Eestisse algas 19. sajandil. Oktoobrikuu seisuga 1925. aastal elas Eestis 3045 juuti. Eesti Vabariigi lõpul elas siin juba 4500 juuti. Sõja ajal hukkasid sakslased ligi 2000 Eesti juuti. Viimastel andmetel aastast 2000. elas Eestis 2145 juuti. Eeti Juudi Kogukond asutati 1989. aastal ning seda juhtis Cilja Laud.
2.kõik usundid on oma sünnikohast kaugemale levinud. plajude inimeste vahel ple vahet sunditel ja poliitikal. 3 TUND. ajalooline judaism õpetab , et juudid on valitud rahvas, kelle kaudu on jumal kõneenud ning ilmutanud, kuidas elada. olla juut tähendab omada juudist ema juutidw isaks peetakse aabrahami, jumal tegi temaga lepingu. AAbraham, ta pjapoeg jaakob mooses egiptuses, moooses seaduseadjana, tõutatud maa, juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 ekr KR 66-70 n juudi sõda jeruusalem ja temple hävitatakse. heerea piibel mina kristlased kasutavad vana testamendi all kooseb kolmest osast: toora, Prohveid, Kirjutised. Mishna ja talmud: mishna talmudi vanim osa(2-3 saj) lõpliku kuju sai talmud 7 saj. Juutluses väga olulised : shmaa (kuule iisrael, issand meie jumal on ainus); seadus, sabat. Sünagoog- jumalateenistuse koht, õpitakse samuti toorat ja talmudit. Posslaste ümberlõikamine- jumala ja juutide vahelise lepingu märk.
talupojad laostusid ja hakkasid sõltuma suurmaaomanikest,orjade töö polnud enam efektiivne ning levisid haigused, epideemiad. Ristiusu kiriku kujunemine- keiser Constantinus Suur legaliseeris ristiusu. Peamine sruktuuriüksus piiskopkond eesotsas piiskopiga, kes korraldas kristlaste usuelu, et ei leviks väärõppust. metropoliidid - kristlike koguduste emalinnade piiskopid. Neil oli suur otsutamisõigus ristiusku puudutavates küsimustes. Esialgsed peapiiskopkonad: Jeruusalem, Aleksandria, Antiookia, Rooma, hiljem Konstantinoopol. Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid üleriigilistele kirikukogudele- sinoditele. Kirik sai peagi sai Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks oranisatsiooniks. Kasvas ristiusu populaarsus riigis. Piiskopid muutusid peamisteks kohtu- mõistjateks- kirik hakkas üle võtma riigivõimu funktsioone.
Ivriit on ruuduline kiri, paremalt vasakule ning keeles puuduvad täishäälikud. Pärast lahkumist iidsest Israeli alast, sai ivriidist pühakirjade keel. Jidisi ehk Jidis kuulub germaani keelte hulka. Selle keele kirjutamisel kasutatakse heebrea kirja. Ladino keel kuulub romaani keele hulka, täpsemalt ibeeri-romaani keelte allrühma hulka. Kirjas kasutab nagu ka Jidis heebrea keelt. Juutide tähtsamaks ning kesksemaks paigaks oli Jerusalaim ehk Jeruusalem. Teine nimetus Tzion ehk Siion. Kuni 70. aastani seisis seal tempel. Nüüd on neile kõige tähtsamaks pühapaigaks Lääne-müür. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Sünagoog on siis judaistide kogunemispaik pühakoda. Esimene sünagoog asutati Paabeli hajalas. Pärast Jeruusalemma templi hävitamist keskendub jumalateenistuslik elu sünagoogides peetavatele kogunemistele. Sünagoogiteenistuse läbiviimiseks on vajalik kümne mehe kohalolu.
) Kõik läeb täide tunnil sel. Oh mu väike Uuria naine, Nüüd ma liikmeilt limuline, pea valge merelaine veri valvel himuline, matad mu! süda soe ja armust hell. Kõnnin katusel kui Taavet, Kuu, sa kohkud, sõrasilmne, kõike võitev, kättesaav, et vaade küselev ja kõõrd? häda heebrea tütardel! - Kuid mu päevaselgelt ilmne, Oh, mis sära, vaadelgem! et ta tuleb - Jah: see on Jeruusalem. ümber nagu piimasõõrd. Tuleb-tuleb! Loorit õlg, Peruks piitsutab mind aist. vilgub rind ja rinnal sõlg! Kõnnin katusel kui Taavet, Avab suu ja silmad suleb! põleb igatsuse haav, et Hoovab nardiõli vürts. kus ma kohtan Uuria naist? Tuigun, kätt ta ümber pannes - Kõrgemalle! Kõrgemalle! Tule, Bathseba! - - - Et saaks näha utetalle! "Johannes!" Peseb sääl ta kummargille
lähe enam laiali. 1642-1648 - Inglise kodusõda 1789-1799- Prantsuse revolutsioon 1799.a.- Prantsuse revolutsiooni lõpp, 18. brümääri riigipööre, Napoleoni eestvedamisel. 1802.a.- Napoleon valiti eluaegseks konsuliks. 1804.a.- Senat kuulutas Napoleoni imperaatoriks ehk prantsuse keisriks. 1815.a.- Waterloo lahing, Napoleon sai lüüa. 1821.a.- Napoleon suri St. Helena saarel. 1814-1815- Viini kongress 1096-1099- I ristisõda- Jõuda Pühale maale ja vallutada Jeruusalem ning vabastada Püha haud (Õnnestus) 1147-1149- II ristisõda-Kaotati Edessa piirkond ja mindi seda vabastama (Ebaedukas) 1189-1192- III ristisõda- Jeruusalemma vabastamine (Ebaedukas) 1202-1204- IV ristisõda-Püha maa vabastamine (Ebaedukas) 2) ISIKUD VANA-KREEKA ( 2000-30 eKr) TEGEVUSALA KREEKA ROOMA Peajumal Zeus Jupiter Võidujumalanna Nike Victoria
5 USKUMUSED KESKAJAL Millisena nägi keskaja inimene ise ennast? Ristiinimesena oli tal kahesugune loomus: ühelt poolt oli ta loodud Jumala poolt ja Jumala näo järgi, seega oli ta jumaliku algega, teiselt poolt olid esimesed inimesed- Aadam ja Eva patustanud Jumala vastu ja selle tulemusena mõistetud kannatama. Kõigile inimestele laienes pärispatu osa ja inimene oli seega madal, patune, kiusatuste meelevallas. Kristlikus maailmapildis oli kogu elava keskpunktiks Jeruusalem. Jeruusalemma keskpunkt oli Kristuse kirik. Kristuse kirikus Kristuse hauakoopa lähedal asub "maailmanaba". Terve keskaja jooksul vaadeldi inimest nii esimest kui teisest aspektist. Inimesel oli Jumala nägu, ta võis, kui ta püüdis, oma kaotatud pärisosa jälle tagasi saada ja Pradiisi uuesti luua Osa inimeste eluaegne püüd oligi pääseda tagasi Jumala kõrvale ja temaga osadusse. Sellest aspektist kasvas välja ka arusaam, et inimene on looduse kuningas, s.t. looduse, maa,
Neitsi Vatikan, Jeesuse veri ja andestus pattude eest, Prohvetite Uuest õigeusks Kreeka, Maarja, traditsiooni leib, andeksandmine, valged riided) tähtsus, Testamendist, etel Venemaa Paulus edasikandjateks sakramendid, armulaud (sisse seatud Jeesuse Jeruusalem eesti keeles 1739. nelinurkn , (eksiõpetajate on mungad, salasused, poolt, seotud viimase m, aastast), e ja Bulgaari vastu nunnad, Neitsi Maarja õhtusöömaajaga, usutakse, et veini kolmainuju Matteuse kuppelka
Palestiinasse. Kolm kuud pärast Egiptusest põgenemist jõudis rahvas Punase mere lähedal Siinai mäe jalamile, kus Jumal andis Moosesele käsud, mis olid kirjutatud kivitahvlitele: kümme põhikäsku inimeste ja Jumala ning inimestevaheliste suhete kohta ning sadu täpsustavaid ja laiendavaid käske. Moosese järglane Joosua vallutas Kaananimaa ehk ,,tõotatud maa" , kus esimeseks kuningaks sai Saul, tema järel Taavet,kelle valitsusajal tehti Jeruusalem ühtse kuningriigi pealinnaks. Taaveti poeg saalomon lasi ehitada jeruusalemma templi. Õpetus Monoteism ehk usk ühteainsasse Jumalasse on judaismis kõige kesksem, selleks jumalaks on Jahve, kuid juudid ei ütle kunagi välja jumala õiget nime, vaid nad kasutavad selle asemel sõna Issand. Judaismi iseloomustab ka Messia idee, kelle ootamine on eriti tagakiusamiste ajal itensiivistunud, sest kui Messias tuleb, hävitatakse kurjus ning rajatakse igavene rahuriik.
Kristluse kaks käsku, mis on kogu kristliku maailma eetika alus: 1) Armasta jumalat kogu oma hingest, südamest ja jõust/väest; 2) Armasta oma kaasinimest nagu iseennast. Peasuunad on: 1) Protestantlik (nt. Luterlik); 2) Rooma-Katolik; 3) Kreeka-Katoliklikust arenenud Õigeusk (nt. Vene Õigeusk); 4) Vabakirikud (nt. Nelipühad); 5) Satanistid; 6) Atheistid. Jumalateenistuse komponendid: palvetamine; pühakirja jutlus; laul; sakramendid. Kõige pühamad kohad kuhu on Jeruusalem, Istanbul ja Rooma. Lisaks silmaringi küsimused sümbolid, pühapaigad, isikud, eritoimingud jne. Sümboolika: 1) Kalakuju tulenes ..... (sellest tulenes lause Iesous Christos Theou Yios Soter ehk Jeesus Kristus, jumala poeg, päästja); 2) Ladina Rist tulenes sellest, et Roomas oli rist hukkamisvahend (inimene suri lämbumissurma), millega hukati ka Jeesus rist on selline märk mis piavat eemale hoidma kõik kurja; 3)
Vallutati Nikaia, Antiookia, Jeruusalemm. Rajati Jeruusalemma kuningriik. Vallutatud alade kaitseks loodi rüütliordud: 1118 – Templiordu 1113 – Johanniitide e. Hospidaliitide ordu (eelkõige Itaaliast pärit rüütlid) 1198 – Saksa e. Teutooni ordu II ristisõda (1147-1149) – osales kaks Euroopa kuningat (Louis VII ja Konrad III). Piirati Damaskust III ristisõda 1189-1192 – Islam jätkas konsolideerumist. Sultan Salah ad Din rajas Egiptuses võimsa riigi. 1187 – Jeruusalem langes araablaste kätte, see sai ajendiks III ristisõjale, mis oli ka kõige suurejoonelisem: osalesid 3 4 Euroopa valitsejat – Friedrich I Barbarossa, Philipp II August (Pr.) ja Inglismaa kuningas Richard I Lõvisüda. Barbarossa uppus, Pr. kun. pöördus tagasi (ihaldas hoopis Ingl. kuninga valdusi), Lõvisüda võitis 1192.a. Jaffa
Ristisõja põhjusteks võib nim türklaste kasvavat ekspansiooni Väike-Aasias,mistõttu Bütsantsi keisrid palusid Lääne-Euroopalt abi. Ristisõjast oli huvitatud ka paavst, kelle võim algas tugevnema. Ristisõjast olid huvitatud ka tsentraliseeritud riigid. Seega said sõjakad rüütlid end välja elada moslemite peal. Turu suurenemise võimalust kasut ära ka Itaalia kaubalinnad. Ristisõja kuulutas 1095 välja paavst Urbanus II. I ristisõda oli edukas, vallutati Palestiina ja vabastati Jeruusalem. Ristisõdijad lõid oma kuningriigid Palestiinasse. Püha haua kaitsmiseks loodi vaimulikud rüütliordud: hospitaliidid, templirüütlid ning Saksa Ordu. Tagasivallutamise eest seisis Saladin, kes vallutas 1187 Jeruusalemma tagasi. Taasvallutamine ebaõnnestus. Ambitsioonikaim oli III ristisõda: kus kolm kroonitud pead üritasid Jeruusalemma tagasi vallutada (Philippe II Auguste, Friedrich Barbarossa, Richard I Lõvisüda)
a. tõusnud üles imperaatorlike ametnike rõhumise tõttu. Kui Vespasianus sai imperaatoriks, andis ta sõjaliste operatsioonide juhtimise oma pojale Titusele. Titus koondas Jeruusalema juurde värsked sõjaväed ja algas piiramist. Linna ümbritses kolmekordne müüriderõngas. Ta arvukas elanikkond kaitses end kangelaslikult. Kuid ümberpiiratute seas algas kohutav nälg ja seetõttu lõpuks õnnestus roomlastel vallutada linn. Jeruusalem hävitati (70. a. u.a.j.). Leekides hukkus ka ta kuulus tempel. Rooma sõjaväed vallutasid Juudamaa. !!!Vespasianuse peamiseks sammuks oli Rooma aristokraatia koostise laiendamine ja uuendamine. Selleks asundas ta provintsidest Rooma ligi 1000 rikast ja suursugust perekonda ja arvas nad senaatorite ja ratsurite seisusse. See uus aadel pidi siduma Rooma provintsidega ja olema imperaatori võimu teoks.
(Juudid.) · Inimene ja inimkond on vastutavas dialoogis jumalaga.käsutitmises näeb inimene et on jumalaga seoses. Vanas testamendis on üle kuuesaja käsu ja keelu , millest juur peab lugu. Käskude täitmine pole koorem vaid jumala kingitus. · Kohus pärast messia tulekut. Vagad juudid usuvad et ta ei ole veel tulnud. Juutide kõige tähtsam punkt on jeruusalem teise nimega siion Juutide tavad: · 2 päevaselt lõigatakse juudi poiss ümber. · Poistel 13 aastasena, tüdrukutel 12 aastastena nendest saab sotsiaalselt täiskasvanuks.nad arvatakse juutide koguduse juurde. · Juudi mehed kannavad kippa-d (väike mütsike) Kristlus. Umbes 2.1 miljardit tüüpi. Maailma kõige suurem religioon. Tekib I saj. Palestiinas (rooma impeerium). Jeesus Kristus (messias) Kristus sõndis umbes 7-2 a eKr. Tema ema oli maarja
langesid nende kätte ristisõdijate poolt vallutatud osad piirkonnad. See tingis Teise ristisõja korraldamise vajaduse. Teise ristisõja suund võeti Jeruusalemma peale. Võideldi veel ka paganate vastu Põhja-Euroopas. Teine ristisõda lõppes täieliku läbikukkumisena. Kolmas ristisõda (1189-1192) Islami usulised hakkasid järjest rohkem ristisõdijatele vastu ja üksteise järel hakkasid langema ristisõdijate tugipunktid. Kõige kohutavam oli see, et aastal 1187 langes Jeruusalem. Nüüd asusid ristisõdijate eesotsa kolm juhti. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda, Philippe II. Kanti suuri kaotusi, jõuti Jeruusalemma alla, aga seda vallutada ei suudetud. Lõpus sõlmis Richard vaherahu, mille tulemusena Jeruusalemm jäi moslemite kätte, aga kristlastel oli lubatud seda külastada. Neljas ristisõda(1202-1204) Selle eestvedajaks oli Innocentius III ja temal oli ka kokkuleppe Veneetsia kaupmeestega, et nemad aitavad ristisõdijad transpordi osas
november; advendi ehk ootuseaeg 4 nädalat enne jõule. * Kloostrites elasid kas mungad või nunnad inimene läks eemale elama ning siis teised tulid kaasa ja oli vaja luua vennaskond koos kindlate reeglitega. Benedictus lõi kloostri Monte Cassino ja lõi reegli ,,ora et labora" (ehk palveta ja tööta). * Palverännakud rännak mingisse kohta, mille käigus inimene mõtleb oma elule ja kahetseb asju, mis on seda väärt. Kõige pühamad kohad kuhu minnakase on Jeruusalem, Istanbul ja Rooma. * Kristusest tekkinud uus-usundid (ei tunnista Kristust usundina, kuid kelle pühakiri on samuti Piibel): Viimse Aja Pühade Kirik ehk mormoonid (tekkinud Ameerikas Joseph Smithi kaudu usuvad samu asju, mida Kristlased + ka palju muid asju) 11 miljonit; Jehoova tunnistajad (tekkinud Ameerikas; esialgselt hakkasid ette kuulutama maailma lõppu kindlate kuupäevadega; levivad ajakirju Vahitorn ja Ärgake!); Ühenduskirik
3 VÄLISPOLIITKA 20. sajandi alguses valmistuti sõjaks. Bismarci ajal huvituti euroopast, nüüd võeti kurs maailma poliitikale. Trang nach Osten [tung itta] - Saksamaa välispoliitiline põhimõtte pikka aega. Wilhelm II ütles, et Saksamaa tulevik on merel. Asuti ehitama tugevat sõjalaevastikku. Admiraliks ehk mereministriks sai Alfred Tirpitz. 1882 Kolmikliit - leping Saksamaa Itaalia ja Austria-Ungari vahel. 1898 - Wilhelm II tegi uhke merereisi idamaadesse (Damaskus, Konstantinoopol, Jeruusalem jne). Teatas, et on kõigi muhameedlaste hea sõber. 1903 - Saksamaa ja Türgi vaheline lepping BBB (Berliin-Bosporus-Bagdad) raudtee liini rajamise kohta. 1.3 PRANTUSMAA Esimene vabariik 1790-1804. 2 Teine vabariik 1848-1852. Kolmas vabariik 1875. aastast. 1.3.1 MAJANDUS Arengutempo oli aeglustunud, seda eriti vanades tööstusharudes. Prantsusmaale olid tekkinud konkurendid siidi ja veini tootmises
annaabi.ee 
