esinemine Esimest korda stuudiosse 1989. aastal “Charleen” ja “Meeletu maailm” Laiem tuntus 1992. aastal Praeguseks üle 1000 kontserdi Koosseis: Jaagup Kreem – vokaal ja kitarr Taavi Langi - kitarrid ja back Roland Puusepp – trummid Henno Kelp - basskitarr ja back Nukuteater On teinud muusikat mitmele lavateosele Jaagup Kreem on mänginud etendustes Muusikalid: Risk (2001) Miss Saigon (2002) Grease (2004) Romeo & Julia (2006) Diskograafia: 2011 - RAKETT 2007 - "20" 2006 - NAGU ESIMENE KORD 2005 - GO LIVE 2003 - KUUTÕBINE 2001 - RISK 2000 - HEAD UUDISED 1998 - SINGAPUR 1997 - KULD 1997 - PÜHERTOONIA 1995 - MINU VÄIKE PARADIIS 1994 - LÕPUTU PÄEV Suuremad hitid “Torm” – püsis raadioedetabelis üle 30 nädala “Ainult sina võid mu maailma muuta”
operatsiooniks. Mainitud lahinguplaan ei toiminud.Kartes Hiina ja NSV liidu reaktsiooni piirati tegevust, mistõttu kadus operatsiooni tõhusus. Lisaks sellele oli Põhja-Vietnam endiselt agraarriik ega olnud seega strateegilise pommitase jaoks kuigi otstarbekas sihtmärk. 1973. aastal sõlmiti Pariisis vaherahu. Aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga. 27. aprillil 1975 aastal algas ameeriklaste ja tema liitlaste põgenemine Saigonist. Varsti olid Saigon vallutatud ning aasta hiljem ühendati Saigoni alad Põhja-Vietnamiga. Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975. Miks kaotas USA sõja? Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud USA väed sõda võita. Kõrghetkel oli Vietnamis 549 000 USA sõdurit. USA sõdurid olid väljaõppega ja hästi varustatud. Nende käsutuses oli uus ja tõhus tehnoloogia, kasutati napalmi. Vaatamata sellele ei suutnud USA väed vastu panna Vietnami vägedele
Maarja-Liis Ilus 24.Detsember 1980 Karjäär · ETV laululaps · Muusikafilm `'Õnneseen'' 1984. · `'Laulukarussell'' · `'Täht sügistaevas'' · `'Uus Laul 1984 `' · Muusikal `'Miss Saigon'' · Muusikal `' Cats'' · Muusikal `'Helisev muusika'' · Muusikal `'Evita'' · Muusikal `'Rent'' · Zürii `' Kaks takti ette'' 2005. · 2007 Naisartist Eurovisiooni Muutke teksti laade lauluvõistlus Teine tase Kolmas tase Neljas tase Maarja-Liis Ilus on Viies tase osalenud kaks kord
kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh (Vietminh) välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. · Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud, järgnes Indo-Hiina sõda 1946- 1954: Dien-bien-phu lahing. · kaotasid prantslased. · Indo-Hiina sõja tulemusena jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli: · Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik, pealinn Hanoi kommunistlik ehk sotsialistlik · Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon kapitalistlik Vietnami sõda · Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks. · Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. · Johnson(USA president) väitis, et USA laeva oli tulistatud. · USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. · Hiljem on jõutud järeldusele, et 4. augusti rünnakut ei toimunudki. · 2. augusti rünnakute kohta on erinevaid arvamusi selles osas,
jaan.1 Pariisi rahuleping aprill NATO 973 1949 3.-7.juuli 1973 Eur. julg.- ja koostöönõup. I 1950- Aafrika riigid iseseis. etapp ndad sep.1973 - Eur. julg.- ja koostöönõup. II 1950 - Korea sõda 1975 etapp 1953 30.aprill 1975 Saigon kapituleerus 1954 Dien-bien-phu lahing 31.juuli - Eur. julg.- ja koostöönõup. III 1954 Genfi konverents 1.aug.1975 etapp 2.sep.19 Jaapani kapituleerumine 1976 VDV ja LV ühinevad - 54 VSV okt. 1954 Pariisi kokkulepped mai alg. jõust. Pariisi 20.nov.1945 - Nürnbergi protsess
Rakke Gümnaasium TUNTUD MUUSIKALID Referaat Katre Pohlak 11.klass Jaanuar 2012 Rakke Sisukord lk 3 Mis on muusikal? 1 lk 4 Hüljatud lk 5 Miss Saigon lk 6 Aida lk 7 Vampiiride tants lk 8 Ämbliknaise suudlus lk 9 Fame lk 10 Kasutatud materjal Mis on muusikal? Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Erinevus operetist on tinglik, kuid operetis on sageli laulu- või
võimu all. 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide juht H Chí Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud, järgnes Indo- Hiina sõda 1946-1954: Dien-bien-phu lahingu 1954 kaotasid prantslased. Indo-Hiina sõja tulemusel jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli: 1. Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik, pealinn Hanoi kommunistlik ehk sotsialistlik 2. Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon kapitalistlik 1954 otsustasid suurriigid, et 1956 korraldatakse vabad valimised ja riik ühendatakse taas see ei teostunud. Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam piisavalt jõudu, neid II etapp: Vietnami sõda 1964-1973 Khe Sanh piiramine. Langevarjud varustusega Ameerika sõduritele. Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks. USA sekkumise ajendiks oli nn Tonkingi lahe intsident. 2. ja 4. augustil toimusid seal väidetavalt kaks Põhja-
Külma sõja kriisid Korea sõda: P-K(kommunistlik. NSVL, Hiina RV) ja L-K (demokraatia. USA, ÜRO) vahel. (1950-53). Tulemus puudub, kuna kestab siiani Suessi kriis (1956). G.A.Nasser riigistas Suessi kanali. Egitptuse (NSVL) ja Iisraeli (Ingl., Prants) vahel. Tulemus: kanal jäi Egiptusesse. Poola ülestõus (1956) Põhjus: protestiti kom-reziimi vastu Poolas. Tulemus: ülestõus suruti veriselt maha. Uus valitsusjuht: W.Gomulka (nsvl-i meelne). Ungari ülestõus (1956). Põh: üliõpilased protsestisid kom vastu. Nõuti: dem taastamist, uut valitsust, poliitvangide vabastamist, sõna-ja trükivabadust. Tul: NSVL saatis punaarmeelased Ungarisse, tõus suruti maha. Poodi Imre Nagy, kuna ei teinud nsvl-ga koostööd.. uus juht: J.Kadar. Berliini kriis (1961) põh: idasakslased põgenesid läände. NSVL hakkas seda takistama. Tul: püstitatakse berliinimüür 9.nov (kuni 1989). Kuuba/kariibi kriis (1962) põh: juht F.Castro tihe koostöö NSVL-ga. NSVL-i (N.Hrustsov,...
Olulisemad rollid näitlejana: Mercutio (Shakespeare "Romeo ja Julia") Simone (Visconti "Rocco ja tema vennad") Tartuffe (Molière'i "Tartuffe"), Athos (Dumas/Nüganen "Kolm musketäri") Septimus Hodge (Stoppard "Arkaadia") Hamlet (Shakespeare "Hamlet") Lisaks oli aastal 2002 Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel koos Annely Peeboga õhtujuht. Matvere muusikalirollide hulka kuuluvad: Georg (Vadi "Georg") Javert (Schönberg "Les Misérables") Insener (Schönberg "Miss Saigon") Kuningas (Rodgers "Kuningas ja mina") Chagal (Steinman "Vampiiride tants") Samuti on ta mänginud mitmetes filmides ja seriaalides. Marko Matvere on saanud noore näitleja peaauhinna Toruni rahvusvahelisel teatrifestivalil Kontakt '92, Eesti Teatriliidu Ants Lauteri nimeline auhind 1996, parima meesnäitleja preemia vabariiklikul teatrifestivalil Draama '97 Tallinna Linnateatri parima meesnäitleja kolleegipreemia aastatel 1995, 1996, 1998 ja 1999. Ta on ansambli
veel" . Selle lauluga jäi Koit kahjuks eelvoorus viimaseks . Aastal 1999 andis Koit välja omanimelise sooloplaadi. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on "Kindel suund", "Allikas" ja "Sind ootama jään". Koidu repertuaari kuulub väga palju romantilisi ballaade, mida Koit on esitanud paljude tuntud lauljatega. Koit Toome on esitanud ka paljudes lavastustes muusikarolle, millest tuntuimad on "Vampiiride tants" , "Hüljatud" , "Miss Saigon" . Koit on mänginud ka peaosi muusikalides "Rent", "Chess", "West Side'i lugu" ja "Hair" . Muusikalis "Hair" on mänginud Koit ka Saksamaal ja Austraalias . 2007 aastal osales Koit telesaates "Tantsud tähtedega". Koidu tantsupartner oli Kerttu Tänav. Neil läks tantsimine väga hästi ja nad kuulutati võitjateks . Koit on võitnud paljusi auhindu oma lauludega. Aastal 2009 võitis Koit Raadio 2 aastahiti, lauluga "Kaugele siit". Ja ka aastal 2010
kiiresti arenema 1920. aastatel. Muusikal sai kiiresti ülipopulaarseks ning sundis taanduma 19. sajandi operetti. Üle maailma tuntud muusikaliteatrid on tänapäeval ka West Endis Londonis ning paljudes teisteski metropolides. Esimesteks Eestis etendunud moodsateks muusikalideks võib pidada lavateoseid "Minu veetlev leedi" (1963), "West Side'i lugu (1964) ja "Suudle mind, Kate" (1966).[1]. Eesti lavalaudadel on etendunud ka teised 20. sajandi tippteosed nagu "Kassid", "Hüljatud", "Miss Saigon", "Helisev muusika", "Oliver!", "Jeesus Kristus Superstaar". Operett Operett (itaalia keeles operetta "väike ooper") on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Operett nõuab näitlejailt mitmekülgsust ja mängulusti, sest selles tuleb näiteks tantsida ka teistel tegelastel, mitte ainult tantsurühmal. Ka osa laule on tantsurütmis. Paljud operetiviisid on saanud üldtuntuks. 17
jäädes kohalikus eelvoorus viimaseks. Toome andis 1999. aastal välja ka omanimelise sooloplaadi. Koit Toome võlub publikut oma sügava hääle ja kena välimusega. Tema repertuaari kuulub rohkesti romantilisi ballaade, mis tema laia hääleulatusega hästi haakub. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on "Kindel suund", "Allikas" ja "Sind ootama jään". Toome arvukate muusikalirollide seas on säravaimad peaosad lavastustes "Tanz der Vampire" (Alfred), "Les Miserables" (Marius), "Miss Saigon" (Chris). Ta on mänginud peaosi ka muusikalides Rent, Chess, West Side Story ja Hair - viimast Saksamaal ja Austrias. Koit Toome osales aastal 2007 telesaates "Tantsud tähtedega". Tema partner oli Kerttu Tänav. 2. detsembril kuulutati nad tolle hooaja võitjateks. Kerttu ja Koit osutusid publiku lemmikuks, Luisa ja Martin zürii.
Ta täiendas end 2007. aastal USA Berklee Kolledzis laulu erialal. Maarja sai tuntuks varajases nooruses, olles ETV laululaps. Muusikafilm "Õnneseen" MaarjaLiisiga peaosas valmis juba aastal 1984. Ilus võitis lapsepõlves mitmeid konkursse ("Laulukarussell", "Täht sügistaevas" jm). Konkursil Uus Laul 1994 pälvis ta omakirjutatud looga "Paradiis" publiku lemmiku tiili. Maarja on osalenud muusikalides "Miss Saigon" (Ellen), "Cats" (Grizabella), aga ka "Helisev muusika" (Maria) ning "Rent". MaarjaLiis on ainus Eesti laulja, kes esindanud Eestit kahel korral Eurovisiooni lauluvõistlusel. Maarja oli 15aastane, kui esitas Eurovisioonil koos Ivo Linnaga laulu "Kaelakee hääl", mis saavutas viienda koha. Aasta hiljem esitas ta Eurovisioonil loo "Keelatud maa", mis pälvis kaheksanda koha. Tema kirjutatud laul "Homme" osales 2004.
Võitu ihkasid nii Viet Minh kui Prantsusmaa. Kuna prantslased olid saanud just enne Genfi konverentsi alandava löögi, siis otsustati jagada Vietnam kaheks 17. paralleeli järgi. Piki seda joont moodustati demilitariseeritud tsoon. Vastavalt saavutatud kokkuleppele nähti ette Vietnami jagamine kaheks: kommunistlikuks Vietnami DV-ks Põhja-Vietnamis, pealinnaks Hanoi, ja lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariigiks, pealinnaks Saigon. Kaugemas tulevikus oli ette nähtud ka mõlema riigi ühendamine. Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV ega ka USA sellise kompromissiga. Ärritatud USA ei kavatsenud mingil juhul Lõuna-Vietnami kaotada Põhja-Vietnamile. Seega valmistuti Lõuna-Vietnamis üles ehitama iseseisvat riigikorda. Riigi juhiks sai Ngo Dinh Diem, kes kirjutas Lõuna-Vietnamile põhiseaduse. See dokument aga ei varjanud kuidagi tema diktaatorlikku valitsemisviisi
Võitlesid ida ja lääs, sotsialism ja kapitalism, Moskva ja Washington. 1946-1954 Indo-Hiina sõda - Vietnami ja Jaapani vahel. Jaanuar 1946 Jaapan tungis Vietnamisse. 1954 toimus Genfis konverents, kus otsustati sõjategevus lõpetada (sekkunud oli selleks ajaks juba Jaapanile lisaks ka Prantsusmaa). Kui väed välja toodi jagunes kaheks - Põhja-Vietnamiks (Vietnami Demokraatlik Vabariik, mis oli kommunistlik, pealinn oli Hanoi, u. 14 miljonit inimest) ja Lõuna-Vietnamiks (pealinn oli Saigon, tekkis demokraatlik vabariik ). Algab sõda nende kahe vahel. Põhja-Vietnami selja taga on NSVL ja Lõuna- Vietnami selja taga on USA. Otsene sõjategevus algas 1960. Ameeriklased sekkusid sõtta otseselt 1963, esialgu spetsialistide ja nõuandjatena. 1964 hakkas kodusõda muutuma Põhja-Vietnami ja USA vaheliseks sõjaks. August 1964 pommitasid USA lennukid esmakordselt Vietnami, hiljem muutus see tavapäraseks. Märts 1965 läksid esimesed desantväed Vietnami
Aastal 2007 osales Koit taaskord Eurovisioonil enda kirjutatud lauluga "Veidi veel", jäädes kohalikus eelvoorus viimaseks. Toome andis 1999. aastal välja ka omanimelise sooloplaadi. Tema repertuaari kuulub rohkesti romantilisi ballaade, mis tema laia hääleulatusega hästi haakuvad. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on "Kindel suund", "Allikas" ja "Sind ootama jään".Toome arvukate muusikalirollide seas on säravaimad peaosad lavastustes "Vampiiride tants", "Hüljatud", "Miss Saigon". Ta on mänginud peaosi ka muusikalides "Rent", "Chess", "West Side'i lugu" ja "Hair" (viimast Saksamaal ja Austrias). Ta osales tõsielusarjas "Džunglistaar". Tõsieluseriaali võtete ajal nakatus ta viirushaigusse. 2007 osales ta telesaates "Tantsud tähtedega". Tema partner oli Kerttu Tänav. 2. detsembril kuulutati nad hooaja võitjateks. Kerttu ja Koit osutusid publiku, Luisa ja Martin žürii lemmikuks. Kui Raadio 2 valis Eesti 2004
lahkuma. Kuid sõda jätkus kevade lämmatamises sellest olenemata. L- kaasa lööma. (v.a Vietnamlased said lüüa, Rumeenia) Saigon alistus 1975. a ja kehtsetati jäik kommunistlik reziim. 1976. a ühendati 2 poolt.
aastal esilinastunud muusikafilmi "Fame", kust on pärit ka muusikali tuntud, Oscariga pärjatud nimilaul. Muusikali lavastas Jüri Nael (ta on samuti ka koreograaf), kellele see on lavastajadebüüdiks. Jüri Nael on õppinud koreograafiat Londonis kuulsas Labani kaasaegse tantsu keskuses ja loonud koreograafia muusikalidele "Les Misérables", "La Cage aux Folles", "Vampiiride tants", "Evita", "West Side Story", "Jesus Christ Superstar", "Miss Saigon", "Georg", "Tuhkatriinu" jpt. Muusikal ise räägib noortest, kel on suur tahe saada kuulsaks. Tegevus toimub New Yorgi lavakunstikoolis, mis kestab neli aastat. Kooli said sisse 60 valitut, nende seas olid kõik andekad ja teotahtevõimelised, kui välja arvata mõni ükskik (näiteks Tyrone). Esinemisjanus staarihakatised seisavad silmitsi tõsiasjaga tee tähtede poole on keerulisem, kui nad arvasid. Muusikal räägib
John Kennedy oli aastail 1961 1963, Kuuba kriisi ajal, USA president. Nikita Hrustsov oli NSVL juht peale Stalinit (1955 1964), ka Kuuba kriisi ajal. Fidel Castro Ruz oli Kuuba diktaator 1. jaanuarist 1959, partisanisõja algataja. Imre Nagy püüdis Ungaris reforme teha ja Nõukogude korra vastu mässu algatada, see suruti tankidega väga veriselt maha. Ho Chi Minh oli 2. septembril 1945 välja kuulutatud Vietnami Demokraatliku Vabariigi (Põhja-Vietnami) juht. Tema nime kannab endine Saigon. Kuuba kriis toimus aastal 1962. Sel aastal paigutas Venemaa Kuubale toomapommi kandvad raketid, USA saatis Kuuba ümber mereblokaadi. Kriisi kõrgperiood oli 22. 28. oktoober, peale seda teatas Hrustsov, et toob Kuubalt raketid ära. Suessi kriis toimus aastal 1956 ning selle põhjuseks oli 1869-ndal aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolt rajatud Suessi kanal. 1952. aastal riigipöördega võimule tulnud Gamal Abdel Nasser alustab natsionaliseerimist, natsionaliseeritakse ka Suessi kanal
tsiviilelanikku nende hulgas ka naised ja lapsed) Suured kaotused tekitasid sõjatüdimust. 27. jaanuaril 1973 sõlmisid sõdivad pooled Pariisis rahulepingu. USA väed lahkusid Lõuna-Vietnamist märtsis 1973. Kommunistid alustasid Lõuna-Vietnami invasiooni jaanuaris 1974. Lõuna-Vietnami väed ei suutnud ülekaalukale vaenlasele vastu seista. 27. aprillil 1975 algas mõne tuhande ameeriklase ja kümnete tuhandete Lõuna-Vietnami sõjaväelaste evakueerimine Saigonist. Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975 Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pärast ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kahe aasta vältel kommunistide võimu alla. 1976 loodi ühendatud Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimul istusid kommunistid. Tänapäeval on Vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Kaotused ja tagajärjed Vietnami sõjas sai surma 58 230 ameeriklast. Haavata sai 305 000 meest.
juba 3-aastaselt. Juulis 2011 lõpetas Maria Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži draama- ja teatriõppe eriala. Tema esimene plaat ilmus 2000. aastal kui ta oli 11-aastane, see oli tema sooloplaat „Maria Listra AD 2000“. Ele Millistfer on laulja, muusikaliartist, lauluõpetaja ja laulude kirjutaja. Ta on sündinud 19. augustil 1982. aastal. Ta on tuntud muusikalidest "Hair", "Hüljatud" (Eponine, Fantine), "Miss Saigon" (kooriartist), "Oliver" (Nancy) ja "Rent". Madis Leht 11a Kokkuvõtteks võib öelda, et kontsert oli väga meeldiv ja tore, sealne rahvas kes oli kohale tulnud mitte ainult Paidest vaid ka mujalt elasid sellele etendusele sisse. Kontserdil igav mul ei hakanud ja minu arust oli terve see etendus väga suur tervik, seda on ka ju 12 aastat tehtud juba. Madis Leht 11a
Rowe, John Dempsey *,,Nothing like you've ever known" muusikalist ,,Song & Dance", heliloojad (briti) Andrew Lloyd Webber, Don Black *,,Kui läeb libedalt" muusikalist ,,Minu veetlev leedi", heliloojad Frederick Loewe (austria- ameerika), Alan Jay Lerner (ameerika) *,,Gabriel's oboe" filmist ,,The Misson", helilooja Ennio Morricone (itaalia) *,,Tango", heliloojad (eesti) Rein Rannap, Ott Arder *,,Su hing on siin" muusikalist ,,Miss Saigon", heliloojad Claude-Michel Schönberg (prantsuse), Alain Boublil (tuneesia), Richard Maltby Jnr. (ameerika), Villu Kangur ja Kirke Kangro (eesti) *,,Joonistatud mees", helilooja Lauri Saatpalu (eesti) *,,Buenos Aires" muusikalist ,,Evita", heliloojad (briti)- Andrew lloyd Webber, Tim Rice *,,Milles küll on mu süü?" muusikalist ,,Hull sinu järele", heliloojad - George ja Ira Greshwin (ameerika), Kaari Sillamaa (eesti) *,,Tuulevaiksel ööl", helilooja - Jaan Tätte (eesti)
Eurovisioonil enda kirjutatud lauluga ,,Veidi veel", jäädes kohalikus eelvoorus viimaseks. 1999. aastal Koit andis välja omanimelise sooloplaadi. Tema repertuaari kuulub rohkesti romantilise ballade, mis tema laia hääleulatusega hästi haakub. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on ,,Kindel suund", ,,Allikas" ja ,,Sind ootama jään". Koidu arvukate muusikalirollide seas on säravaimad peaosad lavastustes ,, Vampiiride tants" (Alfred), ,,Hüljatud" (Marius), ,,Miss Saigon" (Chris). Ta on mänginnud peaosi ka muusikalides ,,Rent", ,,Chess", ,,West Side´i lugu" ja ,,Hair" ( viimast Saksamaal ja Austrias). Koit Toome osales 2007, aastal telesaates ,,Tantsud tähtedega". Tema partner oli Kerttu Tänav. 2. Detsembril kuulutati nad tolle hooaja võitjateks. Kerttu ja Koit osutusid publiku, Luisa ja Martin zürii lemmikuks. Tal on oma fänniklubi veebileheküljel http://www.ktf.ee/.
Tiit Kevad (trummid), Margus Tammemägi (löökpillid), Alari Piispea (basskitarr), Tanel Aavakivi (Trompet). Meribel Müürsepp on lõpetanud Rapla Ühisgümnaasiumi ning astus seejärel õppima ärijuhtimist Estonian Business School'i, mille lõpetas magistrikraadiga 2012.aastal. Muusikaga on Meribel tegelenud kogu oma tegeliku elu: soololaul, koorilaul, klaverimäng, viiulimäng ja võistlustants. Ta on laulnud muusikalides ,,Miss Saigon" (Kim), ,,Oliver", ,,Chicago", ,,Grease", ,,Fantoom", ,,Hüljatud"(Cosette Saksamaal, Füssenis) ja Winnifredis. 2006. aasta suvel osales viienädalasell kursusel Berklee Muusikakolledzis (USA). Juba viiendat aastat laulab kammerkooris ,,Head ööd, vend", kus tegutseb ka asjaajajana. Priit Strandberg lõpetas aastal 2012 EMTA Lavakunstikooli XXV lennu ja 2012 sügisest töötab Vanemuise teatris näitlejana. Praegused rollid Vanemuises:
(1964-1973) Prantsusmaa, peale 2. MS kulutas V kommunistide liider Hochi Min välja lahkus. 1976 loodi ühtne Vietnami Sots Vabariik. NSVL, V Dem vabariigi. VDV-d prants ei tunnustanud. . järgnes Vietkongid sõda. Prants kaotas. V jagati kaheks, 1. P-V ehk V Dem Vabariik- kom(Hanai), 2. L-V ehk V Vabariik- lapitalistlik(Saigon) 2) 1964-73 Sõda oli julm, USA heitis pomme rohkem kui 2 MS lõpul. (P(NSVL, vietkongid) L(USA, liitlased) 7 milj. Tonni, napolmi, keemiarelva Kuuba ehk Kariibi NSVL, Kuuba, Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis; Sotsialistlik NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA kriis USA revolutsioon
Endis Londonis ning paljudes teisteski metropolides. "Hüljatud" on üks kõigi aegade edukamaid muusikale, mis püsis Broadwayl katkematult 16 aastat ning pärast väikest pausi veel ligi 2 aastat. Londonis käib muusikal lavateed tänaseni, olles seega kõige kauem Londoni laval järjepanu mängitud suurmuusikal. "Hüljatud" on võitnud mitmeid olulisi teatriauhindu, teiste seas parima muusikali Tony auhinna ja Grammy. ,,Miss Saigon" kanti esmakordselt ette aastal 1989 Londonis, kust see levis kiiresti üle terve maailma. Londonis mängiti etendust aastani 1999; Broadway esmaettekanne oli aastal 1991, kus see jooksis järjepanu 10 aastat. Nende mängukordade põhjal on tegemist kõigi aegade kümnenda enimmängitud muusikaliga. Muusikali ,,Aida" esitati esimest korda 1. aprillil 1996 Disney kompanii juhtidele New Yorgi teatris New Amsterdam Theatre, mille Disney kompanii ostis ja renoveeris.
Vietnami sõda I etapp · Indo-Hiina sõda 1946-1954 · 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi · Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud Indo-Hiina sõda 1946-1954 · Dien-bien-phu lahing (1954) · Prantslased kaotasid · Vietnam jagati kaheks · Põhja-Vietnam pealinn Hanoi kommunistlik · Lõuna-Vietnam pealinn Saigon kapitalistlik USA sekkumine · suurriigid otsustasid korraldada vabad valimised, et riik ühendatakse taas (1956) · see ei teostunud · Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam jõudu · neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased Langevarjud varustusega ameerika sõduritle. USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski helikopteritele II etapp
muusikalidest saanud tõelised vaatemängulised śõud. Muusikalised numbrid 1) Avamäng 2) Vahemäng 3) Soololaul 4) Koor Tuntud heliloojad ja teoseid R. Rodgers „Oklahoma″, „Helisev muusika″ J. Styne „Naljakas tüdruk″ L. Bernstein „West Side story″ J. Kander „Kabaree″ L. Bart „Oliver″ F. Loewe „Minu veetlev leedi″ C. - M. Schönberg „Hüljatud″, „Miss Saigon″ A. L. Webber „Kassid″, „Ooperiteatri fantoom″ Ajalugu Muusikal tekkis 20. sajandi esimesel poolel Ameerika Ühendriikides. See sarnaneb operetiga, kuid laul, tants ja näitlemine on siin võrselt tähtsustatud.
Põhja-Vietnami territooriumi pommitati, aga maavägedega sisse ei tungitud. Sõda kujunes julmaks ja järjest verisemaks demoraliseerides Ameerika sõdureid. Maailm hakkas aina enam nõudma sõja lõpetamist. 1973. Aastal sõlmiti Pariisi rahuleping, mis pidi lõpetama sõjategevuse. Tänu rahulepingule lahkusid Ameerika väed Vietnamist, kuid kodusõda jäi kestma. Lõunavietnamlased jäid Usa abita ning said lüüa, Saigon alistus ja kehtestati kommunistlik režiim. 6)Praha kevad, Brežnevi diktriin Aastal 1968 tekkis Tšehhoslovakkias tõsine rahulolematus. Uus juhtkond kuulutas välja uue kursi. Sotsialismi alustalad jäid paika aga lisati juurde väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve. 1968. Sündmusi hakati kutsuma Praha kevadeks. Moskva otsustas eksperimendid jõuga lõpetada. Sõjavägede teele saatmise puhul kuulutas Brežnev, et NSV Liidul on õigus kaitsta sotsialismi.
Sõda demoraliseeris Ameerika sõdureid, selle hirmsamaks näiteks on Song My külas korraldatud veresaun Maailm ja USA enda avalik arvamus hakkas aina kõvemal häälel nõudma sõja lõpetamist. Nixon alustas sõja ,,vietnamiseerimist" ja sellega paralleelselt rahuläbirääkimisi. 1973 sõlmiti Pariisis rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Ameeriklased lahkusid, kodusõda kestis edasi. Lõunavietnamlased sai lüüa, Saigon alistus 1975. 1976 Vietnam ühendati, kommunistid tulid võimule ka Laoses ja Kambodzas, kusjuures viimases tõi see kaasa diktaator Pol Pothi koletu genotsiidi omaenda rahva vastu Kaotatud sõda tõi USA-s ja kogu läänemaailmas kaasa sügava hingelise kriisi, mida nimetatakse ka Vietnami sündroomiks. Lääneriikides hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub läänel jõud ja et tuleb õppida sellega koos eksisteerima
osales Koit taaskord Eurovisioonil enda kirjutatud lauluga "Veidi veel", jäädes kohalikus eelvoorus viimaseks. Toome andis 1999. aastal välja ka omanimelise sooloplaadi. Tema repertuaari kuulub rohkesti romantilisi ballaade, mis tema laia hääleulatusega hästi haakuvad. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on "Kindel suund", "Allikas" ja "Sind ootama jään". Toome arvukate muusikalirollide seas on säravaimad peaosad lavastustes "Vampiiride tants" (Alfred), "Hüljatud" (Marius), "Miss Saigon" (Chris). Ta on mänginud peaosi ka muusikalides "Rent", "Chess", "West Side'i lugu" ja "Hair" (viimast Saksamaal ja Austrias). See-eest keeldus ta rollist muusikalis "Hairspray" koos Hanna-Liina Võsaga, viidates suurele töökoormusele[1]. Ta osales tõsielusarjas "Džunglistaar"[2]. Tõsieluseriaali võtete ajal nakatus ta viirushaigusse[3]. 2007 osales ta telesaates "Tantsud tähtedega". Tema partner oli Kerttu Tänav[4]. 2. detsembril kuulutati nad hooaja võitjateks
kohalikus eelvoorus viimaseks. Toome andis 1999. aastal välja ka omanimelise sooloplaadi. Tema repertuaari kuulub rohkesti romantilisi ballaade, mis tema laia hääleulatusega hästi haakuvad. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on "Kindel suund", "Allikas" ja "Sind ootama jään". Toome arvukate muusikalirollide seas on säravaimad peaosad lavastustes "Vampiiride tants" (Alfred), "Hüljatud" (Marius), "Miss Saigon" (Chris). Ta on mänginud peaosi ka muusikalides "Rent", "Chess", "West Side'i lugu" ja "Hair" (viimast Saksamaal ja Austrias). See-eest keeldus ta rollist muusikalis "Hairspray" koos Hanna-Liina Võsaga, viidates suurele töökoormusele. Ta osales tõsielusarjas "Dzunglistaar". Tõsieluseriaali võtete ajal nakatus ta viirushaigusse. 2007 osales ta telesaates "Tantsud tähtedega". Tema partner oli Kerttu Tänav. 2. detsembril kuulutati nad hooaja võitjateks
20.03.2012 Lend Tallinn - Helsingi - Hong Kong Tallinn Helsingi AY3932; kestus 21:30 - 22:05 35 minutit Helsingi Hong-Kong; AY067, kestus 23:40 - 15:15 9 h 35 minutit Lend Hong Kong- Helsingi- Tallinn Hong-Kong Helsingi; AY068, kestus 01:05 - 06:05 11 h Helsingi Tallinn; AY3923, kestus 09:55 - 10:25 30 minutit Finnairi regulaarlennud Tallinn - Helsingi - Hong Kong - Helsingi - Tallinn; Dragonair lend Hong Kong - Hanoi ja Cathay Pacific lend Ho Chi Minh City (Saigon) - Hong Kong Lennul reisikorraldaja mingeid lisateenuseid hinna sisse arvanud pole või pole lihtsalt vastavat infot välja toonud. Reisikorraldaja valis need lennud sellepärast,et need on kõige mugavamad nii ajavahe suhtes kui ka lennupikkuste suhtes. Oleks saanud ka teisi lennufirmasid kasutada, aga siis oleks pikem marsruut tulnud. Näiteks Lufthansa ja Air China, aga Finnair oli ainus firma kes pakkus otselendu Hong Kongi. Üks odavamatest oli Air France võrreldes Finnairiga. 1
kontrolljoone (22.oktoober 1962), millest ei lasta ühelgi laeval edasi sõita ja nõuab raketibaaside likvideerimist. USA annab NSV Liidule mõista, et kui baase ei likvideerita, siis USA tõesti ründab... Hrustsov tunnustas kontrolljoont ja likvideeris baasid ja vastutasuks lubas USA, et ei proovi Kuubat vallutada. Vietnami sõda: 1954 jagunes Vietnam, nagu Koreagi kaheks: N.Liidu, Hiina toel põhja Vietnamiks ja USA toel Lõuna-Vietnamiks. Kuna Lõuna-Vietmami pealinn Saigon ei olnud demokraatlik, soodustas see kommunismi mõju riigis 1957.a algab partisanisõda (vietkongid) USA astub sõtta ametlikult 1964 pommitatakse, aga sisse veel ei tungita. Põhjuseks Indo- Hiinasse minemisks oli hirm, et kui Lõuna-Vietnam langeb, jääb kogu Ida-Aasia Moskva mõju alla. Vietnami sõda on äärmiselt julm ja demoraliseeriv just USA sõdurite jaoks. 1968.a saab võimule Nixon, kes alustab sõjapidamise üle andmist Lõuna-Vietnami vägedele,
Põhja-Vietnami valitsus (Ho Chi Minh) toetas ja Moskva ja Peking. Punapartisanid- Vietkongid. 1964 astus USA anetlikult vietkongide vastu sõtta. Pommitati Põhja-Vietnami. Kardeti, et Moskva mõju alla langeb kogu Ida-Aasia. Sõda oli julm ja verine. 1968 USA presidendiks Nixon. Tahtis sõda lõpetada ja Lõuna-Vietnami aidata relvade ja nõuga. 1973 Pariisi rahuleping. Sõda lõppeb. USA lahkub kuid kodusõda kestis edasi. USA abita jäänud L-V sai lüüa. 1975 a Saigon alistus, kommunistlik reziim. 1976 Vietnami kaks poolt ühendati. Kommunism võimul ka Laoses ja Kambodzas. 1976 Vietnami sotsialistlik vabariik. NSVL positsiooni tugevnemine külmas sõjas. Afganistani sõda 1979-1989 1979 tekkis vaenulike grupeeringute vahel konflikt PINGELÕDVENDUS 70ndad Lääs vajas külmas sõjas kas või lühikest hingetõmbehetke, see tähendas vajadust normaliseerida suhteid kommunistliku maailmaga. Prantsuskeelne nimi detente. NSVL-USA 1969 Nixon presidendiks
"kuum liin" Vietnami sõda I 1941 Vietnami sõltumatuse liiga e viet- minh, ees Ho Chi Minh 2. sept 1945 Vietnami Demokraatlik Vabariik 1946-1954 Indo-Hiina sõda 1954 Genfi rahu, Vietnami jagamine Vietnami sõda II doominoteooria aug 1964 Tonkingi lahe intsident 1964-1973 Vietnami sõda 1972 USA väed lahkusid, sõda vietnamiseerus 27. jaan 1973 Berliini rahu, riik jääb jagatuks Vietnami sõda III jaan 1975 kommunistide üldpealetung 30. apr Saigon kapituleerus 1976 Vietnami Sotsialistlik Vabariik 1975 kommunistid võimule Laoses ja Kambodzas Pingelõdvendus 1966 SLV uus idapoliitika W. Brandt 1972 Nixon Moskvas, 1973 Breznev USAs 1973 Helsinki tippkohtumine 1975 lõppdokument "Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel" 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada Piiride tunnustamine, kaubandussuhted, inimõigused OSCE Tuumarelv USA 1945 NSVL 1949 Suurbritannia 1952 Prantsusmaa 1960 Hiina 1964
suure populaarsuse. Euroopa muusikalikeskuseks sai Londoni linnaosa West End. Enim mängitud muusikale Richard Rodgers. ,,Oklahoma", ,,Helisev muusika" Jim Jacobs, Warren Casey. ,,Grease" Leonard Bernstein. ,,West Side Story" Lionel Bart. ,,Oliver" Jerry Bock. ,,Viiuldaja katusel" Frederick Loewe. ,,Minu veetlev leedi" Claude-Michel Schönberg. ,,Hüljatud", ,,Miss Saigon" Andrew Lloyd Webber. ,,Kassid", ,,Ooperifantoom" Benny Andersson, Björn Ulvaeus. ,,Mamma Mia" PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 7 of 9 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal l Muusikal ,,GREASE"
kaitsmise. Sellist poliitikat kutsuti "Vietnamisatsiooniks". 1970 aastaks olid Ameerika liitlased Vietnami piirilt taganenud. 1971 aastal tungis Lõuna-Korea Kamboodzasse ja Laosesse, kuid selle suutis kommunistlik Põhja-Vietnam tagasi lüüa. 27. jaanuar 1973 loodi Pariisi rahuleping ning mõned kuud hiljem lahkusid Vietnamist ka viimased USA väed. Järgmise aasta detsembris rikkus Põhja-Vietnam Pariisi rahulepingut ning ründas Lõuna-Vietnami. Selle tulemusena kapituleerus Saigon tingimusteta Põhja-Vietnamile. 2. juulil 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik ning võimule tõusid kommunistid. Ühendriikide poolt kaotatud sõda tõi kaasa suure hingelise kriisi, mida tuntakse Vietnami sündroomi nime all. Joonis 10. Richard Nixon 11 R.Nixon alustas Tet-i rünnaku tulemusena liitlaste taganemisega ning ta plaaniks oli luua ARVN
poolt spetsiaalselt talle kirjutatud lugusid. Ka tol aastal võitis Liisi Eesti Muusikaauhindade konkursil "Aasta naisartisti" ning "Aasta jazz/blues artisti" tiitlid. 2010 sügisel ilmus plaat ,,Ettepoole", sedakorda päris oma bändiga. "Ettepoole on uudne ka stiililiselt - kui varem võis Liisit siduda rohkem jazzilikuma muusikaga, siis uue albumi muusikalist materjali sobib väga hästi kirjeldama sõnapaar 'akustiline pop'. Liisi on mänginud muusikalides ,,Evita", ,,Aida", ,,Miss Saigon", ,,Helisev muusika", ,,Georg#, ,,Jesus Christ Superstar", sh peaosad Eesti Nuku- ja Noorsooteatri muusikalides ,,Grease" ja ,,Romeo ja Julia". Ta on mänginud peaosa ka mängufilmides ,,Detsembrikuumus" 2008.aastal ja laulnud sisse selle filmi tunnusloo. Väike TIINA Annabel Kreem või Lisanne Rull MARI Hanna-Liina Võsa Sündinud 1981 ning on Eesti laulja ja näitleja. Ta on lõpetanud Viimsi Keskkooli ja
India etteotsa tõusis seejärel Jawarharlal Nehru,india hakkas ise oma vajadusi rahuldama, eesmärk oli omaette riik(religion. 12.Indo-Hiina sõda. Kommunismi edasise leviku takistamine, demokraati levitamine. Indo-hiina soda 1945-1954. Indo-Hiina sõja tulemusel jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli: Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik, pealinn Hanoi – kommunistlik ehk sotsialistlik Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon – kapitalistlik. 1954 otsustasid suurriigid, et 1956 korraldatakse vabad valimised ja riik ühendatakse taas – see ei teostunud. Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam piisavalt jõudu, neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased. Kahe Vietnami vahel oli puhkenud 1950. aastate lõpul sõda. Lõuna-Vietnami kommunistide nimetus oli vietkongid. 13. Iisraeli riigi väljakuulutamine Palestiinas. ÜRO võttis vastu otsuse luua ajaloolisele kodumaale Juutidele Iisraeli riik
relvajõul. VIETNAMI SÕDA 1964-1973 / 1975 1945 - kommunistid kuulutasid Põhja-Vietnamis välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa Vietnami DV ei tunnustanud. Indo-Hiina sõda (1946-1954) Vietnami DV abi: kommunistlikud Hiina RV ja NSVL Prantsusmaa abi: USA (kaotas) Vietnami jagamine kaheks: 1) kommunistlik Vietnami DV Põhja-Vietnamis (pealinn Hanoi) 2) lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariik (pealinn Saigon). VIETNAMI SÕDA 1964-1973 / 1975 Vietnami DV ei nõustunud riigi jagamisega ja toetas kommunistlike partisanide sõjategevust Lõuna- Vietnamis. USA sõjalise kohaloleku suurenemiseni Lõuna- Vietnamis. Põhjus – doominoteooria - kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane. 1973 jõudsid sõdivad pooled uue rahulepingu sõlmimiseni. 1975 vallutasid kommunistlikud väed Lõuna-Vietnami
1959-1973 Pärast 2 MS lõppu kuulutas kommunistid välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi 1. 1946 Prantsusmaa ja Suurbritannia hakkasid Vitnami vastu tegevust 2. Okupeeriti maa Lõunaosa 3. 1954 sõlmiti Genfis kokkulepe, mille alusel jagati Vietnami kaheks osaks mööda 17 paraleeli Põhja Vietnam 1. Hanoi 2. Toetab NSVLiid 3. Sotsialismi ülesehitamine Lõuna Vietnam 1. Saigon 2. Kuulutati välja Vabariik 3. Toimisid rahvuskogu valimised 4. Toetas USA 1959 alustas opositsioon relvastatud võitluse eesmärgiga kulutada valitsust ja ühineda Põhja Vietnamiga USA sekkus sisetülidesse sest, 1. Kartis kaotada strateegilist mõjupiirkonda Kagu-Aasias 2. Andis relvastust 3. Toetas ta sõdurite väljaõpet 1961 sekkus USA otseselt 1. Pommitas Põhja=Vietnami 2. Kasutas keemiarelva USA jaoks muutus sõda kurnavaks 1. Mõttetud inimkaotused 2
a. kommunistis kuulutasid Vietnami demokraatlikuks vabariigiks. Kogu Indo-Hiina oli olnud Prantsusmaa asumaa. Kuna Prantsusmaa ei tahtnud tunnustada Vietnami DV. Esimese päästsid välja prantslased. Prantsusmaa teki katse säilitada Indo-Hiina poolsaar. Prantsusmaa kaotab selle sõja. Pärast I Vietnami sõda otsustati Vietnam jagada kaheks: 1) kommunistlik Vietnami DV Põhja-Vietnamis (pealinn Hanoi) 2) Lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariik (pealinn Saigon) 50ndate II poolel kahe Vietnami sõja vahel toimus USA sõjalise kohaloleku suurenemise Lõuna-Vietnamis. Põhjuseks doominoteooria- kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane Vietcong- Vietnami vabadusvõitlejad Agent Orange- mürkkemikaalid, mida kasutati ameeriklaste poolt. Sõdisid troopiliste vihmametsade tingimustes. II Vietnami sõda 1964-1973. 1963 sai Ameerika presidendiks Lyndon B
Lõpetas Tallinna Ühisgümnaasiumi ning samal aastal Tallinna Ülikooli kultuuriteaduskonna. Oli Eesti Tantsuakadeemia koreograaf ning asutas 2010 Tallinna Tantsuakadeemia. Alates 2001 on rahvatantsurühma Kuljus kunstilise juhi assistent. Oli Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistluse koreograafi assistent ja tantsija. Osalenud tantsijana mitmetest tantsuprojektides nii Eestis kui mujal. Tantsinud muusikalides ,,Grease", ,,Tuhkatriinu", ,,Pipi Pikksukk", ,,Georg", ,,Miss Saigon" jne. XI noorte laulu- ja tantsupeo idee autor ning tantsupeo kunstiline juht, liigi üldjuht. Oli 2006 ja 2010 meeste tantsupidude lavastajaid ja koreograaf, Kalevi võimlemispeo pealavastaja, üldtantsupeo liigi üldjuht, liigi juhi assistent ning lavastusgrupi liige.
lugusid. Teine, rahvusvaheliselt ilmunud album "First In Line" ilmus aastal 1997. Selle järgnesid "Kaua veel" ja teine rahvusvaheliselt müüdud plaat "City Life" (2001). 2004. aasta algusest tegutses Maarja ansambli Hinkus vokalistina, 2005. aasta märtsis ilmus neilt album Hinkus feat. Maarja "Look Around". Plaadil on kokku 8 lugu. Hiljem algas pikk ja edukas koostöö Rein Rannapiga, mis päädis plaadi "Läbi jäätunud klaasi" ilmumisega (2006). Maarja on osalenud ka muusikalides "Miss Saigon" (Ellen) ja "Cats" (Grizabella). Eurovisiooni lauluvõistlus Maarja-Liis on ainus Eesti laulja, kes esindanud Eestit kahel korral Eurovisiooni lauluvõistlusel. Maarja oli 15-aastane, kui esitas Eurovisioonil koos Ivo Linnaga laulu "Kaelakee hääl", mis saavutas viienda koha. Aasta hiljem esitas ta Eurovisioonil loo "Keelatud maa", mis pälvis kaheksanda koha. Tema kirjutatud laul "Homme" osales 2004. aasta Eurovisiooni Eesti eelvoorus ning Maarja on
Vietnami DV vahel sõda. 1954 said prantslased hävitavalt lüüa. Toimus rahvusvaheline Genfi konverents, kus kohustati Prantsusmaad vägesid välja tooma. Vietnam jagati mööda 17-ndat paralleeli kaheks: a. Põhja-Vietnam 14 miljonit elanikku, pealinn Hanoi, ametlik nimi Vietnami Demokraatlik Vabariik, juht Ho Chi Minh, toetasid Nõukogude Liit ja Hiina. b. Lõuna-Vietnam 12 miljonit elanikku, pealinn Saigon, Vietnami Vabariik, juht autoritaarne president Ngo Dinh-Diem. 2. 1954-1964 USA oli enne abistanud prantslasi, lähtus doomino teooriast kukub üks, langevad ka teised. Lõuna-Vietnamis toimusid ebademokraatlikud riigipöörded ja võitlus Põhja-Vietnami kommunistidega. USA hakkas järjest enam abistama nõuandjate, relvade ja rahaga. (1963 oli Lõuna- Vietnamis 16 000 USA sõjaväe spetsialisti). 3. Vietnami sõda 1964-1973
vägedel oli väga raske kohalikele vägedele vastu panna, kuna ei teatud maa-aluseid käike ning loodust. Ameeriklased kaotasid mõistuse, tappes naisi, lapsi ja vanureid. Avalikuks arvamuseks sai sõja lõpetamine -> vietkongid tugevdasid survet. Lahinguväljal võitis USA, kuid avalikkuse ees kaotas. 1973. a Pariisi rahuleping -> sõjategevuse lõpp, ameeriklaste lahkumine, kuid jätkus kodusõda. Ilma ameeriklasteta said lõunavietnamlased lüüa, nende juht Saigon alistus 1975.a -> jäik kommunistlik reziim. 8. Praha kevad Tsehhoslovakkias oli nii rahva hulgas kui parteis tekkinud rahulolematus partei esimese sekretäri ja ühtlasi riigi presidendi Antonin Novatnygaga. Seepärast sunniti teda tagasi astuma ja partei uus juhtkond kuulutas välja uue nn inimnäolise sotsialismi kursi.See tähendas, et sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kui neile lisati mõningad turumajanduse elemendid, nt
dikdaatorlik ning see soodustas kommunistide kasvu riigis Käik: *1957- 1963 algas Lõunas partisanidesõda, toetas Põhja-Vietnami valitsus (seljataga Moskva ja Peking) * 1963-1973 asus sõtta USA punapartisanide vastu *Põhja-Vietnami sisse ei tungitud *julm, verine, dzunglisõda *1973 sõlmiti Pariisis rahuleping, milleg asutus USA sõjast välja *1973-1975 kommunistid Vietnamis võitmas alasid *1975 Saigon alistus Tulemus: *kehtestati kommunistlik reziim *1976 2 poolt ühendati *kommunistid said võimuel Laoses ja Kambodzas TsEHHOSLOVAKKIA KRIIS Aeg: 1968 Osalejad: Tsehhid ja slovakkid vs NSVL Põhjused: *uue kursi väljatulek innustas inimesi NSVL küljealt väljasaamist *Moskvale ei meeldinud, et tema võimu all on riik, kes teeb mida tahab *tsensuuri ja ideoloogilise järelvalve kaotamine, mis oli uues
Song My küla veresaun. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. 1968 Nixon tahab sõda ,,vietnamiseerida". USA hakkas vägesid välja viima, kohale jäid ainult nõuandjad. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu USA väljub sõjast. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga (Saigon alistub). 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. · Tagajärjed: USA suurim läbikukkumine (sõjaliselt ja moraalselt). Vietnam ikkagi kommunistlikuks. Laos ja Kambodza kommunistlikud. 6. UNGARI ÜLESTÕUS · 1956 · Põhjused: 1956 sügisel algasid kommunistliku reziimi vastased rahvarahutused. Rahutuste tulemusel sai oktoobrikuu lõpus peaministriks populaarne poliitik I.Nagy, kes
Maailma ja USA enda avalik arvamus nõudsid sõja lõpetamist. 1968.a presidendiks valitud Nixon alustas sõja ,,vietnamiseerimist"(sõjapidamise üleandmist lõunavietnamlastele, lootes, et need suudavad Am relvade ja nõuandjate abil vastu pidada), sellega paralleelselt rahuläbirääkimisi. 1973.a sõlmiti Pariisis rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja Am lahkuma. Am lahkusidki, kuid sõda kestis edasi. USA abita jäänud lõunavietnamlased said lüüa, Saigon alistus 1975.a, sealgi jäi kehtima kom.reziim, 1976.a Vietnami kaks pool ühendatigi. Kommunistid tulid võimule ka Laoses ja Kamboodzas (tõi kaasa diktaator Pol Pothi koletu genotsiidi omaenda rahva vastu) PRAHA KEVAD ja selle lämmatamine Põhimõttelise tähtsusega oli 1968.a Tsehhoslovakkias toimunud sündmused, mille mõju avaldus aastakümneid kogu sotsialismileeris.
annaabi.ee 
