esinemine Esimest korda stuudiosse 1989. aastal “Charleen” ja “Meeletu maailm” Laiem tuntus 1992. aastal Praeguseks üle 1000 kontserdi Koosseis: Jaagup Kreem – vokaal ja kitarr Taavi Langi - kitarrid ja back Roland Puusepp – trummid Henno Kelp - basskitarr ja back Nukuteater On teinud muusikat mitmele lavateosele Jaagup Kreem on mänginud etendustes Muusikalid: Risk (2001) Miss Saigon (2002) Grease (2004) Romeo & Julia (2006) Diskograafia: 2011 - RAKETT 2007 - "20" 2006 - NAGU ESIMENE KORD 2005 - GO LIVE 2003 - KUUTÕBINE 2001 - RISK 2000 - HEAD UUDISED 1998 - SINGAPUR 1997 - KULD 1997 - PÜHERTOONIA 1995 - MINU VÄIKE PARADIIS 1994 - LÕPUTU PÄEV Suuremad hitid “Torm” – püsis raadioedetabelis üle 30 nädala “Ainult sina võid mu maailma muuta”
operatsiooniks. Mainitud lahinguplaan ei toiminud.Kartes Hiina ja NSV liidu reaktsiooni piirati tegevust, mistõttu kadus operatsiooni tõhusus. Lisaks sellele oli Põhja-Vietnam endiselt agraarriik ega olnud seega strateegilise pommitase jaoks kuigi otstarbekas sihtmärk. 1973. aastal sõlmiti Pariisis vaherahu. Aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga. 27. aprillil 1975 aastal algas ameeriklaste ja tema liitlaste põgenemine Saigonist. Varsti olid Saigon vallutatud ning aasta hiljem ühendati Saigoni alad Põhja-Vietnamiga. Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975. Miks kaotas USA sõja? Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud USA väed sõda võita. Kõrghetkel oli Vietnamis 549 000 USA sõdurit. USA sõdurid olid väljaõppega ja hästi varustatud. Nende käsutuses oli uus ja tõhus tehnoloogia, kasutati napalmi. Vaatamata sellele ei suutnud USA väed vastu panna Vietnami vägedele
Maarja-Liis Ilus 24.Detsember 1980 Karjäär · ETV laululaps · Muusikafilm `'Õnneseen'' 1984. · `'Laulukarussell'' · `'Täht sügistaevas'' · `'Uus Laul 1984 `' · Muusikal `'Miss Saigon'' · Muusikal `' Cats'' · Muusikal `'Helisev muusika'' · Muusikal `'Evita'' · Muusikal `'Rent'' · Zürii `' Kaks takti ette'' 2005. · 2007 Naisartist Eurovisiooni Muutke teksti laade lauluvõistlus Teine tase Kolmas tase Neljas tase Maarja-Liis Ilus on Viies tase osalenud kaks kord Eurovisioonil. 15 aastaselt koos Ivo Linnaga esitas ta laulu `'Kaelakee hääl `' mis saavutas 5. koha. Aasta hiljem esitas ta Eurovisioonil loo "Keelatud maa", mis pälvis 8. koha. Debüütalbumid & kuulsamad laul...
kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh (Vietminh) välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. · Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud, järgnes Indo-Hiina sõda 1946- 1954: Dien-bien-phu lahing. · kaotasid prantslased. · Indo-Hiina sõja tulemusena jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli: · Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik, pealinn Hanoi kommunistlik ehk sotsialistlik · Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon kapitalistlik Vietnami sõda · Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks. · Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. · Johnson(USA president) väitis, et USA laeva oli tulistatud. · USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. · Hiljem on jõutud järeldusele, et 4. augusti rünnakut ei toimunudki. · 2. augusti rünnakute kohta on erinevaid arvamusi selles osas,
jaan.1 Pariisi rahuleping aprill NATO 973 1949 3.-7.juuli 1973 Eur. julg.- ja koostöönõup. I 1950- Aafrika riigid iseseis. etapp ndad sep.1973 - Eur. julg.- ja koostöönõup. II 1950 - Korea sõda 1975 etapp 1953 30.aprill 1975 Saigon kapituleerus 1954 Dien-bien-phu lahing 31.juuli - Eur. julg.- ja koostöönõup. III 1954 Genfi konverents 1.aug.1975 etapp 2.sep.19 Jaapani kapituleerumine 1976 VDV ja LV ühinevad - 54 VSV okt. 1954 Pariisi kokkulepped mai alg. jõust. Pariisi 20.nov.1945 - Nürnbergi protsess
Rakke Gümnaasium TUNTUD MUUSIKALID Referaat Katre Pohlak 11.klass Jaanuar 2012 Rakke Sisukord lk 3 Mis on muusikal? 1 lk 4 Hüljatud lk 5 Miss Saigon lk 6 Aida lk 7 Vampiiride tants lk 8 Ämbliknaise suudlus lk 9 Fame lk 10 Kasutatud materjal Mis on muusikal? Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Erinevus operetist on tinglik, kuid operetis on sageli laulu- või
võimu all. 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide juht H Chí Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud, järgnes Indo- Hiina sõda 1946-1954: Dien-bien-phu lahingu 1954 kaotasid prantslased. Indo-Hiina sõja tulemusel jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli: 1. Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik, pealinn Hanoi kommunistlik ehk sotsialistlik 2. Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon kapitalistlik 1954 otsustasid suurriigid, et 1956 korraldatakse vabad valimised ja riik ühendatakse taas see ei teostunud. Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam piisavalt jõudu, neid II etapp: Vietnami sõda 1964-1973 Khe Sanh piiramine. Langevarjud varustusega Ameerika sõduritele. Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks. USA sekkumise ajendiks oli nn Tonkingi lahe intsident. 2. ja 4. augustil toimusid seal väidetavalt kaks Põhja-
Külma sõja kriisid Korea sõda: P-K(kommunistlik. NSVL, Hiina RV) ja L-K (demokraatia. USA, ÜRO) vahel. (1950-53). Tulemus puudub, kuna kestab siiani Suessi kriis (1956). G.A.Nasser riigistas Suessi kanali. Egitptuse (NSVL) ja Iisraeli (Ingl., Prants) vahel. Tulemus: kanal jäi Egiptusesse. Poola ülestõus (1956) Põhjus: protestiti kom-reziimi vastu Poolas. Tulemus: ülestõus suruti veriselt maha. Uus valitsusjuht: W.Gomulka (nsvl-i meelne). Ungari ülestõus (1956). Põh: üliõpilased protsestisid kom vastu. Nõuti: dem taastamist, uut valitsust, poliitvangide vabastamist, sõna-ja trükivabadust. Tul: NSVL saatis punaarmeelased Ungarisse, tõus suruti maha. Poodi Imre Nagy, kuna ei teinud nsvl-ga koostööd.. uus juht: J.Kadar. Berliini kriis (1961) põh: idasakslased põgenesid läände. NSVL hakkas seda takistama. Tul: püstitatakse berliinimüür 9.nov (kuni 1989). Kuuba/kariibi kriis (1962) põh: juht F.Castro tihe koostöö NSVL-ga. NSVL-i (N.Hrustsov,...
Marko Matvere Sündinud 4. veebruaril 1968 Pärnus Eesti näitleja, laulja ja lavastaja. Lõpetas 1990. aastal Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedri Peale seda töötas Tallinna Linnateatris Kogus hiljem muusikuna kuulsust koos Jaan Tättega: "Majakavahi Armuhüüd", "Olemine" Olulisemad rollid näitlejana: Mercutio (Shakespeare "Romeo ja Julia") Simone (Visconti "Rocco ja tema vennad") Tartuffe (Molière'i "Tartuffe"), Athos (Dumas/Nüganen "Kolm musketäri") Septimus Hodge (Stoppard "Arkaadia") Hamlet (Shakespeare "Hamlet") Lisaks oli aastal 2002 Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel koos Annely Peeboga õhtujuht. Matvere muusikalirollide hulka kuuluvad: Georg (Vadi "Georg") Javert (Schönberg "Les Misérables") Insener (Schönberg "Miss Saigon") Kuningas (Rodgers "Kuningas ja mina") Chagal (Steinman "Vampiiride tants") Samuti on ta mänginud mitmetes filmides ja seriaalides. Marko Matvere on saanud noore näitleja peaauhinna Toruni...
Koit Toome karjäär Koit Toome on Eesti poplaulja. Ta on 32 aastane, sündinud 3 jaanuar 1979 aastal Tallinnas . Koit on õppinud klaverit mängima ja ka laulma Tallinna Muusikakoolis ja Georg Otsa Muusikakoolis. Koit Toome sai avalikkusele tuntuks koos Sirli Hiiusega, kelle solistinimi oli Sarah. Temaga koos moodustati duo Cod One. Cod one esitas mitmeid tuntud Eesti laule, näiteks "On küll hilja ", "Sellest saab meie suvi " ja "Nüüd võin taas ". Cod One on avaldanud 2 ülimenukat albumit ja "Best of" kogumiku. Aastal 1998 ansambel Cod One lagunes. Peale seda hakkas Koit üksi laulma. Tema esitatud laul "Merelapsed " esindas eestit 1998. aastal eurovisioonil Suurbritannias, Birminghamis. Koit saavutas Birminghamis 12. koha. Ta on üritanud veel eurovisoonile pääseda mitmeid kordi. Maarja-Liis Ilusaga esitatud ballaadiga "Know What I Feel" aastal 2003, kus nad kaotasid kõigest ühe punktiga . 2007 aastal esines...
MUUSIKAL Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Erinevus operetist on tinglik, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata ja elada sisse teose atmosfääri. Samas, muusikalizanri arenedes on operetlikke tantsuosi või kooripartiisid lisandunud ka muusikalides, nii et kahe zanri piir on sageli hägune. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see hakkas vodevillidest kiiresti arenema 1920. aastatel. Muusikal sai kiiresti ülipopulaarseks ning sundis taanduma 19. sajandi operetti. Üle maailma tuntud muusikaliteatrid on tänapäeval ka West Endis Londonis ning paljudes teisteski metropolides. Esimesteks Eestis etendunud moodsateks muusikalidek...
Koit Toome Koit Toome (sündinud 3. jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja.Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Eesti poistekooris. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naases Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Toome al...
MaarjaLiis Ilus MaarjaLiis Ilus on sündinud 24.detsembril 1980. aastal. Tallinnas. Praegu on ta 28aastane. MaarjaLiis Ilus on õppinud Tallinna 21. Keskkoolis ja Tallinna Laste Muusikakoolis. Kõrghariduse on ta omandanudTartu Ülikooli Õigusinstituudis.Ta täiendas end 2007. aastal USA Berklee Kolledzis laulu erialal. Maarja sai tuntuks varajases nooruses, olles ETV laululaps. Muusikafilm "Õnneseen" MaarjaLiisiga peaosas valmis juba aastal 1984. Ilus võitis lapsepõlves mitmeid konkursse ("Laulukarussell", "Täht sügistaevas" jm). Konkursil Uus Laul 1994 pälvis ta omakirjutatud looga "Paradiis" publiku lemmiku tiili. Maarja on osalenud muusikalides "Miss Saigon" (Ellen), "Cats" (Grizabella), aga ka "Helisev muusika" (Maria) ning "Rent". MaarjaLiis on ainus Eesti laulja, kes esindanud Ee...
Võitu ihkasid nii Viet Minh kui Prantsusmaa. Kuna prantslased olid saanud just enne Genfi konverentsi alandava löögi, siis otsustati jagada Vietnam kaheks 17. paralleeli järgi. Piki seda joont moodustati demilitariseeritud tsoon. Vastavalt saavutatud kokkuleppele nähti ette Vietnami jagamine kaheks: kommunistlikuks Vietnami DV-ks Põhja-Vietnamis, pealinnaks Hanoi, ja lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariigiks, pealinnaks Saigon. Kaugemas tulevikus oli ette nähtud ka mõlema riigi ühendamine. Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV ega ka USA sellise kompromissiga. Ärritatud USA ei kavatsenud mingil juhul Lõuna-Vietnami kaotada Põhja-Vietnamile. Seega valmistuti Lõuna-Vietnamis üles ehitama iseseisvat riigikorda. Riigi juhiks sai Ngo Dinh Diem, kes kirjutas Lõuna-Vietnamile põhiseaduse. See dokument aga ei varjanud kuidagi tema diktaatorlikku valitsemisviisi
Võitlesid ida ja lääs, sotsialism ja kapitalism, Moskva ja Washington. 1946-1954 Indo-Hiina sõda - Vietnami ja Jaapani vahel. Jaanuar 1946 Jaapan tungis Vietnamisse. 1954 toimus Genfis konverents, kus otsustati sõjategevus lõpetada (sekkunud oli selleks ajaks juba Jaapanile lisaks ka Prantsusmaa). Kui väed välja toodi jagunes kaheks - Põhja-Vietnamiks (Vietnami Demokraatlik Vabariik, mis oli kommunistlik, pealinn oli Hanoi, u. 14 miljonit inimest) ja Lõuna-Vietnamiks (pealinn oli Saigon, tekkis demokraatlik vabariik ). Algab sõda nende kahe vahel. Põhja-Vietnami selja taga on NSVL ja Lõuna- Vietnami selja taga on USA. Otsene sõjategevus algas 1960. Ameeriklased sekkusid sõtta otseselt 1963, esialgu spetsialistide ja nõuandjatena. 1964 hakkas kodusõda muutuma Põhja-Vietnami ja USA vaheliseks sõjaks. August 1964 pommitasid USA lennukid esmakordselt Vietnami, hiljem muutus see tavapäraseks. Märts 1965 läksid esimesed desantväed Vietnami
KOIT TOOME Koit Toome (sündinud 3.jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Tallinna Poistekooris. Karjäär Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihk...
lahkuma. Kuid sõda jätkus kevade lämmatamises sellest olenemata. L- kaasa lööma. (v.a Vietnamlased said lüüa, Rumeenia) Saigon alistus 1975. a ja kehtsetati jäik kommunistlik reziim. 1976. a ühendati 2 poolt.
projektides ning ilmselt neist tuntum on ansambel Family. Hiljem hakkas Kaire kaasa lööma ka muusikalides. Kaire debüüt muusikalilaval oli 1999. aastal Hermani ja Fiersteini muusikalis ,,La Cage aux Folles", kus ta osales kooriansamblis.Juba kandvam roll oli Kairel 2000.aastal muusikalis ,,Vampiiride tants" ning alates sellest ajast mööduvad vaid vähesed muusikalid ilma Kaireta. Kaire võib enda nn.muusikalide kontosse kanda ka rollid muusikalides: No, No Nanette, Miss Saigon,Viiuldaja Katusel, Hull Sinu Järele, Mees La Manchast, Evita, Väike õuduste pood, Georg. Samuti lugematutel kordadel on ta kaasa löönud *Öölaps* kontserditel. Kontserdi algusest ma suurt ei mäleta, küll aga mäletan naljakaid väljaütlemisi Tyrone Jacksoni poolt, mis panid rahva naerma ning plaksutama. Muusikalis oli tõesti palju tantsu ja laulmist, eelkõige meeldisid mulle breiktantsijad, sest see on tants, mis läheb mulle peale
John Kennedy oli aastail 1961 1963, Kuuba kriisi ajal, USA president. Nikita Hrustsov oli NSVL juht peale Stalinit (1955 1964), ka Kuuba kriisi ajal. Fidel Castro Ruz oli Kuuba diktaator 1. jaanuarist 1959, partisanisõja algataja. Imre Nagy püüdis Ungaris reforme teha ja Nõukogude korra vastu mässu algatada, see suruti tankidega väga veriselt maha. Ho Chi Minh oli 2. septembril 1945 välja kuulutatud Vietnami Demokraatliku Vabariigi (Põhja-Vietnami) juht. Tema nime kannab endine Saigon. Kuuba kriis toimus aastal 1962. Sel aastal paigutas Venemaa Kuubale toomapommi kandvad raketid, USA saatis Kuuba ümber mereblokaadi. Kriisi kõrgperiood oli 22. 28. oktoober, peale seda teatas Hrustsov, et toob Kuubalt raketid ära. Suessi kriis toimus aastal 1956 ning selle põhjuseks oli 1869-ndal aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolt rajatud Suessi kanal. 1952. aastal riigipöördega võimule tulnud Gamal Abdel Nasser alustab natsionaliseerimist, natsionaliseeritakse ka Suessi kanal
tsiviilelanikku nende hulgas ka naised ja lapsed) Suured kaotused tekitasid sõjatüdimust. 27. jaanuaril 1973 sõlmisid sõdivad pooled Pariisis rahulepingu. USA väed lahkusid Lõuna-Vietnamist märtsis 1973. Kommunistid alustasid Lõuna-Vietnami invasiooni jaanuaris 1974. Lõuna-Vietnami väed ei suutnud ülekaalukale vaenlasele vastu seista. 27. aprillil 1975 algas mõne tuhande ameeriklase ja kümnete tuhandete Lõuna-Vietnami sõjaväelaste evakueerimine Saigonist. Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975 Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pärast ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kahe aasta vältel kommunistide võimu alla. 1976 loodi ühendatud Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimul istusid kommunistid. Tänapäeval on Vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Kaotused ja tagajärjed Vietnami sõjas sai surma 58 230 ameeriklast. Haavata sai 305 000 meest.
Memory 2016 Külastas 9.jaanuaril Paide Kultuurikeskust, sest seal etendati muusikalist kontserti „Memory “, orkestriks oli Vanemuise Sümfooniaorkester ja ka bänd ning solistid Koit Toome, Maria Listr, Birgit, Ele Millistfer ja Hannes Kaljujärv ja õhtujuhiks oli Hannes Võrno. „Memory“ on juba kaksteist aastat teinud oma kontsert tuure üle kogu eesti, millega mul tuleb meelde, et õhtujuht küsis ka veel saalist, et kes on need kõik aastad kohal käinud ning saalist tõusis kaks või kolm kätt. Kõik laulud on pärit Vanemuise teatri kavas olnud või alles tulevastest lavastustest, vaid kontserdi nimilaul „Memory” on kõlanud igal aastal. Kümne aasta jooksul on antud muusikalikontserte Tartus, Tallinnas, Pärnus, Jõhvis ja Viljandis ja ka Paides. Sellel hetkel kui ma saali sisenesin ja kontsert oli alguse poole alles, siis oli mul tunne, et mulle ei meeldi üldse, aga kui kui juba teine osa tuli siis ...
Kontserdi retsensioon 5. oktoobril avanes mul võimalus käia Vanemuise kontserdimajas kuulamas ja vaatamas noorteorkestri Reaalmazoor hooaja avakontserti ,,Reaamazoor ja sõbrad III". Etteaste eesmärgiks oli näidata tartlastele seda andekatest noortest muusikutest koosnevat orkestrit, mis muidu tegutseb enamasti Tallinnas. Orkester sai alguse kahe Tallinna Reaalkooli poisi, Rasmus Puur´i ja Edmar Tuul´i, mõttest teha ise ja midagi täiesti uut. Alguses oli neil muidugi raske ja huvilisi oli vähe kuid nüüd on koosseisus juba umbes 40 noort, kes kõik püüdlevad oma unistuste poole. Esitlusele kuulus paljude tuntud Eesti ja välismaa heliloojate nt. Andrew Lloyd Webberi ja Don Blacki(briti) ning Olav Ehala ja Jaan Tätte (eesti)laule. Paljud muusikateosed olid pärit väga ammustest aegadest ja mõned päris tänapäevased- igale maitsele midagi. Esitatud muusika: * Süit eesti filmimuusikast, heli...
Koit Toome Koit Toome on sündinud 3. jaanuaril 1979. a. ( praegu on ta 31 aastane) Eestis. Koit on üks tuntuim noor eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Koit on enda sõnul enamasti lõbus ja heatujuline noor mees. Muidu on Koit üldiselt tagasihoidlik, aga see olevat neil juba perekonna viga, sest ka isa ja vend on suhteliselt tasased. Pigem veedab Koit aega maal, teeb sauna, käib merel ja hulgub koos sõpradega metsas kui presenteerib ennast mõnel seltskonnaüritusel, klubid ei ole tema jaoks ütleb Koit, ta saab piisavalt tähelepanu laval esinedes. Nähes nüüd, kui raske on inimestel ümberringi, mõtleb Koit, kui õnnelik inimene ta tegelikult on, et saab teha just seda tööd, mis on tema kutsumus - "Ma teen seda, mida ma armastan, elukutse ja töö on minu hobi, ma ei ärka üles väsinult ja kurjana, et pean minema tegema mingit tüütut liinitööd" tunnistab ta. Koit töötab vabakutselise muusikuna, see...
Kontserdi retsensioon Grease Külastasin Teater Vanemuiset ja käisin vaatamas muusikali Grease. Etendus toimus 5. Mail 2013, kell 16.00. Peaosades olid Meribel Müürsepp (Sandy), Priit Strandberg (Danny), Piret Krum (Betty Rizzo), Karol Kuntsel (Miss Lynch), Kaia Oidekivi (Jan), Kethi Vibomägi (Marty), Kristiina Renser (Frenchy), Anett Schneider (Patty Simcox), Lauri Pesur (Doody), Ruudo Vaher (Eugene Florczyk), Taavi Paomets (Roger), Silver Laas (Kenickie), Maarius Pärn (Sonny), Karl-Erik Tamme (Jonny Casino), Raahel Pilpak (Cha-Cha), Fredi Pärs (Teen Angel), Madis Mäeorg (Vince Fontaine). Kõrvalosades olid Stefania Airapetjan, Julia Kisseljova, Carine Jessica Kostla, Indrek Ventmann, Siim Kornel, Dimitri Kurilov, Katrin Merili Poom, Pavel Kutsinski, Kristel Aaslaid, Allan Kasuk, Alari Lukk, Peter Põder. Bändi koosseisu kuulusid Riho Lilje (kitarr), Marek Ta...
KÜLMA SÕJA KRIISID Kriis Osalevad riigid Probleem Tulemus Berliini blokaad NSVL, Saksamaa, NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Ajendiks: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa (1948-1949) USA rahareform lõhenes lõplikult. Korea sõda NSVL, hiina / Enne oli Korea Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja- Lõunas loodi Korea Vabariik(dem) ja põhjas Korea (1950-1953) USA, Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud Rahvademokraatlik Vabariik (totalitaarne); ning tahtsid teist poolt endale. 1953 sõlmiti vaherahu. Tulemuse...
Katre Pohlak Vene muusika 20.sajandil 19. sajandil algasid muusikasse uute ideede otsingud. Eeskuju võeti siiski möödanikust. Nii iseloomustab 20. sajandi muusikat suuresti motoorne rütm, polüfoonilisus ja fuugavormi laialdane kasutamine, ka vanaaegsete tantsude taastulek muusikasse. Kirjutati palju lühioopereid ja ballette. Ka vene muusika polnud siinpuhul erandiks. Sergei Prokofjev oli üks omapärasemaid vene heliloojaid 20. sajandil. Ta uuendas väga julgelt rütmi, harmooniat ja meloodiat ning pälvis nii mõnigi kord sellega kuulajate pahameele. Tema loomingusse kuuluvad 8 ooperit, 7 balletti, 7 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 viiulikontserti, 2 tsellokontserti ning ka lühemaid teoseid, rääkimata klaveripaladest. Klaverit hakkas Prokofjev õppima 5-aastaselt ema juhendamisel. Selles vanuses lõi ka ta oma esimesed lühiteo...
Vietnami sõda I etapp · Indo-Hiina sõda 1946-1954 · 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi · Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud Indo-Hiina sõda 1946-1954 · Dien-bien-phu lahing (1954) · Prantslased kaotasid · Vietnam jagati kaheks · Põhja-Vietnam pealinn Hanoi kommunistlik · Lõuna-Vietnam pealinn Saigon kapitalistlik USA sekkumine · suurriigid otsustasid korraldada vabad valimised, et riik ühendatakse taas (1956) · see ei teostunud · Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam jõudu · neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased Langevarjud varustusega ameerika sõduritle. USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski helikopteritele II etapp
Kontrolltööks kordamine 1. Ooper (õp. lk. 52) Kes loovad? Tavaliselt algab ooperi loomine sellest, et helilooja valib teda huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperile süźee lahti libretoks, s.o ooperi tekstiks. Helilooja ja libretisti tiheda koostöö tulemusena valmib ooperi partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Ta töötab osatäitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstinikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi erimeelseks. Ooperikoreograafia on üsna tänamatu valdkond, sest muu olulise kõrval jääb see sageli tähele. Ometi võib koreograaf...
Ametlikult asus USA punapartisanide ehk vietkongide vastu sõtta aastal 1964. Põhja-Vietnami territooriumi pommitati, aga maavägedega sisse ei tungitud. Sõda kujunes julmaks ja järjest verisemaks demoraliseerides Ameerika sõdureid. Maailm hakkas aina enam nõudma sõja lõpetamist. 1973. Aastal sõlmiti Pariisi rahuleping, mis pidi lõpetama sõjategevuse. Tänu rahulepingule lahkusid Ameerika väed Vietnamist, kuid kodusõda jäi kestma. Lõunavietnamlased jäid Usa abita ning said lüüa, Saigon alistus ja kehtestati kommunistlik režiim. 6)Praha kevad, Brežnevi diktriin Aastal 1968 tekkis Tšehhoslovakkias tõsine rahulolematus. Uus juhtkond kuulutas välja uue kursi. Sotsialismi alustalad jäid paika aga lisati juurde väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve. 1968. Sündmusi hakati kutsuma Praha kevadeks. Moskva otsustas eksperimendid jõuga lõpetada. Sõjavägede teele saatmise puhul kuulutas Brežnev, et NSV Liidul on õigus kaitsta sotsialismi.
Sõda demoraliseeris Ameerika sõdureid, selle hirmsamaks näiteks on Song My külas korraldatud veresaun Maailm ja USA enda avalik arvamus hakkas aina kõvemal häälel nõudma sõja lõpetamist. Nixon alustas sõja ,,vietnamiseerimist" ja sellega paralleelselt rahuläbirääkimisi. 1973 sõlmiti Pariisis rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Ameeriklased lahkusid, kodusõda kestis edasi. Lõunavietnamlased sai lüüa, Saigon alistus 1975. 1976 Vietnam ühendati, kommunistid tulid võimule ka Laoses ja Kambodzas, kusjuures viimases tõi see kaasa diktaator Pol Pothi koletu genotsiidi omaenda rahva vastu Kaotatud sõda tõi USA-s ja kogu läänemaailmas kaasa sügava hingelise kriisi, mida nimetatakse ka Vietnami sündroomiks. Lääneriikides hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub läänel jõud ja et tuleb õppida sellega koos eksisteerima
Koit Toome Koit Toome (sündinud 3. jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Tallinna Poistekooris. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. ...
Koit Toome Referaat Koostas: Oliver Lillestik Juhendaja: Tiina Purik V ä r s k a Gümnaasium 2013-01-29 Elulugu Koit Toome on Eesti poplaulja. Ta on 32 aastane, sündinud 3 jaanuar 1979 aastal Tallinnas . Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Eesti Poistekooris. Kui Koit Toome Muusikakeskkooli sisseastumiskatsetele jõudis, oskas ta mängida Mozarti "Väikest öömuusikat". Nüüd on temast saanud laulja, kelle lugusid teavad kõik. 15-aastane lavaka...
Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool Reisikorraldus PAKETTREISID LIINILENDUDEGA Analüüs Saku 2011 SISUKORD 1 REISIPAKETID LIINILENDUDEGA............................................................................3 1.1 Germalo reiside Jaapani eksootikareis 12.05 21.05.2012.......................................3 1.2 Berger reiside Vietnami ringreis ja rannapuhkus 05.03 20.03.2012.......................4 1.3 Goadventure reis Dubaisse .......................................................................................4 1.4 Fix Ideed Põhja-Tai ringreis 14.03-27.03.2012.........................................................5 1.5 Albion reiside Pekingi kultuurireis 19.03-25.03.2012...............................................6 2 1 REISIPAKETID ...
kontrolljoone (22.oktoober 1962), millest ei lasta ühelgi laeval edasi sõita ja nõuab raketibaaside likvideerimist. USA annab NSV Liidule mõista, et kui baase ei likvideerita, siis USA tõesti ründab... Hrustsov tunnustas kontrolljoont ja likvideeris baasid ja vastutasuks lubas USA, et ei proovi Kuubat vallutada. Vietnami sõda: 1954 jagunes Vietnam, nagu Koreagi kaheks: N.Liidu, Hiina toel põhja Vietnamiks ja USA toel Lõuna-Vietnamiks. Kuna Lõuna-Vietmami pealinn Saigon ei olnud demokraatlik, soodustas see kommunismi mõju riigis 1957.a algab partisanisõda (vietkongid) USA astub sõtta ametlikult 1964 pommitatakse, aga sisse veel ei tungita. Põhjuseks Indo- Hiinasse minemisks oli hirm, et kui Lõuna-Vietnam langeb, jääb kogu Ida-Aasia Moskva mõju alla. Vietnami sõda on äärmiselt julm ja demoraliseeriv just USA sõdurite jaoks. 1968.a saab võimule Nixon, kes alustab sõjapidamise üle andmist Lõuna-Vietnami vägedele,
Põhja-Vietnami valitsus (Ho Chi Minh) toetas ja Moskva ja Peking. Punapartisanid- Vietkongid. 1964 astus USA anetlikult vietkongide vastu sõtta. Pommitati Põhja-Vietnami. Kardeti, et Moskva mõju alla langeb kogu Ida-Aasia. Sõda oli julm ja verine. 1968 USA presidendiks Nixon. Tahtis sõda lõpetada ja Lõuna-Vietnami aidata relvade ja nõuga. 1973 Pariisi rahuleping. Sõda lõppeb. USA lahkub kuid kodusõda kestis edasi. USA abita jäänud L-V sai lüüa. 1975 a Saigon alistus, kommunistlik reziim. 1976 Vietnami kaks poolt ühendati. Kommunism võimul ka Laoses ja Kambodzas. 1976 Vietnami sotsialistlik vabariik. NSVL positsiooni tugevnemine külmas sõjas. Afganistani sõda 1979-1989 1979 tekkis vaenulike grupeeringute vahel konflikt PINGELÕDVENDUS 70ndad Lääs vajas külmas sõjas kas või lühikest hingetõmbehetke, see tähendas vajadust normaliseerida suhteid kommunistliku maailmaga. Prantsuskeelne nimi detente. NSVL-USA 1969 Nixon presidendiks
"kuum liin" Vietnami sõda I 1941 Vietnami sõltumatuse liiga e viet- minh, ees Ho Chi Minh 2. sept 1945 Vietnami Demokraatlik Vabariik 1946-1954 Indo-Hiina sõda 1954 Genfi rahu, Vietnami jagamine Vietnami sõda II doominoteooria aug 1964 Tonkingi lahe intsident 1964-1973 Vietnami sõda 1972 USA väed lahkusid, sõda vietnamiseerus 27. jaan 1973 Berliini rahu, riik jääb jagatuks Vietnami sõda III jaan 1975 kommunistide üldpealetung 30. apr Saigon kapituleerus 1976 Vietnami Sotsialistlik Vabariik 1975 kommunistid võimule Laoses ja Kambodzas Pingelõdvendus 1966 SLV uus idapoliitika W. Brandt 1972 Nixon Moskvas, 1973 Breznev USAs 1973 Helsinki tippkohtumine 1975 lõppdokument "Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel" 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada Piiride tunnustamine, kaubandussuhted, inimõigused OSCE Tuumarelv USA 1945 NSVL 1949 Suurbritannia 1952 Prantsusmaa 1960 Hiina 1964
Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal Opereti muusika kirjutamisel olid heliloojatele inspiratsiooni allikaks parasjagu ühiskonnas moes Dokumendi tüüp: KONSPEKT Teema: MUUSIKATEATER: OPERETT, MUUSIKAL Klass: 9 Õpetaja: KATRIN KOBOLT Koostamise aeg: 20.10.2013 1. OPERETT Operett on meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik tuuakse kuulajani laulu ja kõnetekstide kaudu. Operetta tähendab itaalia keeles väikest ooperit. Samuti nagu ooperis on ka opereti aluseks libreto (ooperi süzee), mille sisu on tavaliselt humoorikas, sageli päevakajaline või ka satiiriline. Opereti eelkäijad: Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill (vodevill - laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng). PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page...
kaitsmise. Sellist poliitikat kutsuti "Vietnamisatsiooniks". 1970 aastaks olid Ameerika liitlased Vietnami piirilt taganenud. 1971 aastal tungis Lõuna-Korea Kamboodzasse ja Laosesse, kuid selle suutis kommunistlik Põhja-Vietnam tagasi lüüa. 27. jaanuar 1973 loodi Pariisi rahuleping ning mõned kuud hiljem lahkusid Vietnamist ka viimased USA väed. Järgmise aasta detsembris rikkus Põhja-Vietnam Pariisi rahulepingut ning ründas Lõuna-Vietnami. Selle tulemusena kapituleerus Saigon tingimusteta Põhja-Vietnamile. 2. juulil 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik ning võimule tõusid kommunistid. Ühendriikide poolt kaotatud sõda tõi kaasa suure hingelise kriisi, mida tuntakse Vietnami sündroomi nime all. Joonis 10. Richard Nixon 11 R.Nixon alustas Tet-i rünnaku tulemusena liitlaste taganemisega ning ta plaaniks oli luua ARVN
Libahunt Sissejuhatus Käisin vaatamas ,,Libahunti", mis toimus 3.mail 2011, Tallinna Nuku- ja Noorsooteatris. Valisin selle muusikali, sest huvitav ja olen käinud kõiki Nuku- ja Noorsooteatri muusikale vaatamas. 2011.aastal sai 100 aastat mööda A.Kitzbergi tragöödia ,,Libahunt" lavalejõudmisest. Muusikal on tehtud August Kitzbergi raamatu ,,Libahundi" põhjal. August Kitzberg Ta on sündinud 1855 aastal Eestis Pärnumaal. Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja kooliõpetajast 17 aastat vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihaiduse. 1893 lahkus Mulgimaalt Riiga tööle. 1901 asus elama Tartusse, kuni elu lõpuni. Kitzberg on kirjutanud 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone ja artikleid. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus ,,Maimu". 1911 sai kuulsaks tragöödiateos ,,Libahunt". Muusika autor Tiit Kikas Ta sündis 1975.aastal Tallinnas...
India etteotsa tõusis seejärel Jawarharlal Nehru,india hakkas ise oma vajadusi rahuldama, eesmärk oli omaette riik(religion. 12.Indo-Hiina sõda. Kommunismi edasise leviku takistamine, demokraati levitamine. Indo-hiina soda 1945-1954. Indo-Hiina sõja tulemusel jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli: Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik, pealinn Hanoi – kommunistlik ehk sotsialistlik Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon – kapitalistlik. 1954 otsustasid suurriigid, et 1956 korraldatakse vabad valimised ja riik ühendatakse taas – see ei teostunud. Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam piisavalt jõudu, neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased. Kahe Vietnami vahel oli puhkenud 1950. aastate lõpul sõda. Lõuna-Vietnami kommunistide nimetus oli vietkongid. 13. Iisraeli riigi väljakuulutamine Palestiinas. ÜRO võttis vastu otsuse luua ajaloolisele kodumaale Juutidele Iisraeli riik
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL ...
Vietnami sõda 1959-1973 Pärast 2 MS lõppu kuulutas kommunistid välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi 1. 1946 Prantsusmaa ja Suurbritannia hakkasid Vitnami vastu tegevust 2. Okupeeriti maa Lõunaosa 3. 1954 sõlmiti Genfis kokkulepe, mille alusel jagati Vietnami kaheks osaks mööda 17 paraleeli Põhja Vietnam 1. Hanoi 2. Toetab NSVLiid 3. Sotsialismi ülesehitamine Lõuna Vietnam 1. Saigon 2. Kuulutati välja Vabariik 3. Toimisid rahvuskogu valimised 4. Toetas USA 1959 alustas opositsioon relvastatud võitluse eesmärgiga kulutada valitsust ja ühineda Põhja Vietnamiga USA sekkus sisetülidesse sest, 1. Kartis kaotada strateegilist mõjupiirkonda Kagu-Aasias 2. Andis relvastust 3. Toetas ta sõdurite väljaõpet 1961 sekkus USA otseselt 1. Pommitas Põhja=Vietnami 2. Kasutas keemiarelva USA jaoks muutus sõda kurnavaks 1. Mõttetud inimkaotused 2
1. Suessi kriis 1956 Tekkepõhjus: Egiptuse uus valitsus eesotsas Gamal Abdel Nasseriga riigistas 1956.a. inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi kaasa konflikti lääneriikidega. Osapooled: sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt Tagajärjed: 1) kriis näitas, et Euroopa riikide valitsemine maailmas on lõppenud (ükshaaval ei suuda maailmas kaasa rääkida). 1957- Euroopa riigid sunnitud läbi viima tihedamat koostööd – Rooma leping 2) võimu keskuses USA-s ja NL-s Külma sõja ajal 3) pärast kriisi laiendas NL oma võimu islamimaades. Kuni 1970 Egiptusega head partnerid Iisraelist ja USA-st. Väga head liitlased (koostöö partnerid) Gamal Abdel Nasser- Egiptuse president, tahtis vabastada islamimaad lääneriikide poliitilistest ja kultuurilistest mõjutustest, oma hoiakut nimetas islamisotsialismiks. Miks võib pärast seda rääkida Euroopa mõjuvõimu langusest kog...
Referaat Ülevaade Eesti tantsudest Tartu 2012 Sissejuhatus Tants on olnud aegade hämarusest alates inimese eluavalduste saatja, unistuste, soovide, palvete, tahtmiste ja loitsude omapärane väljendusvahend. Ta pidi tagama jumalate armulikkust, sõja- ja jahiõnne, ettevõtmiste kordaminekut. Tants oli tseremoonia, oli rõõmu ja kurbuse, armastuse ja vihkamise väljendusvorm, riituse ja kombetalituste koostisosa. Standardtantsud Tantsuvõistlustel tantsitakse kahte valssi aeglast ja viini valssi. Aeglane valss, mida kutsutakse ka inglise valsiks, on poole aeglasem kui viini valss. Aeglast valssi õpetatakse Eestis tavaliselt juba esimeste tantsude seas, sest kuna tempo on aeglane, on neid samme lihtne õppida. Mõned tantsuõpetajad peavad seda tantsu ka standardtantsude alguseks, mõned arvavad, et alguseks on siiski aeglane fokstrott, mida Eestis standardtantsudest alles viimasena õpetatakse. Vii...
Rakke Gümnaasium Eesti interpreedid Liisi Remmet Liisi Remmet Rakkes 2008 Sisukord Sisukord 3 Maarja-Liis Ilus 4 Eda-Ines Etti 5 Neeme Järvi 6 Urmas Alender 7 Olav Ehala 8 Minu kokkupuude nende interpreetide muusikaga 9 Lisad 10 Kasutatud materjal 11 3...
Vietnami DV vahel sõda. 1954 said prantslased hävitavalt lüüa. Toimus rahvusvaheline Genfi konverents, kus kohustati Prantsusmaad vägesid välja tooma. Vietnam jagati mööda 17-ndat paralleeli kaheks: a. Põhja-Vietnam 14 miljonit elanikku, pealinn Hanoi, ametlik nimi Vietnami Demokraatlik Vabariik, juht Ho Chi Minh, toetasid Nõukogude Liit ja Hiina. b. Lõuna-Vietnam 12 miljonit elanikku, pealinn Saigon, Vietnami Vabariik, juht autoritaarne president Ngo Dinh-Diem. 2. 1954-1964 USA oli enne abistanud prantslasi, lähtus doomino teooriast kukub üks, langevad ka teised. Lõuna-Vietnamis toimusid ebademokraatlikud riigipöörded ja võitlus Põhja-Vietnami kommunistidega. USA hakkas järjest enam abistama nõuandjate, relvade ja rahaga. (1963 oli Lõuna- Vietnamis 16 000 USA sõjaväe spetsialisti). 3. Vietnami sõda 1964-1973
vägedel oli väga raske kohalikele vägedele vastu panna, kuna ei teatud maa-aluseid käike ning loodust. Ameeriklased kaotasid mõistuse, tappes naisi, lapsi ja vanureid. Avalikuks arvamuseks sai sõja lõpetamine -> vietkongid tugevdasid survet. Lahinguväljal võitis USA, kuid avalikkuse ees kaotas. 1973. a Pariisi rahuleping -> sõjategevuse lõpp, ameeriklaste lahkumine, kuid jätkus kodusõda. Ilma ameeriklasteta said lõunavietnamlased lüüa, nende juht Saigon alistus 1975.a -> jäik kommunistlik reziim. 8. Praha kevad Tsehhoslovakkias oli nii rahva hulgas kui parteis tekkinud rahulolematus partei esimese sekretäri ja ühtlasi riigi presidendi Antonin Novatnygaga. Seepärast sunniti teda tagasi astuma ja partei uus juhtkond kuulutas välja uue nn inimnäolise sotsialismi kursi.See tähendas, et sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kui neile lisati mõningad turumajanduse elemendid, nt
dikdaatorlik ning see soodustas kommunistide kasvu riigis Käik: *1957- 1963 algas Lõunas partisanidesõda, toetas Põhja-Vietnami valitsus (seljataga Moskva ja Peking) * 1963-1973 asus sõtta USA punapartisanide vastu *Põhja-Vietnami sisse ei tungitud *julm, verine, dzunglisõda *1973 sõlmiti Pariisis rahuleping, milleg asutus USA sõjast välja *1973-1975 kommunistid Vietnamis võitmas alasid *1975 Saigon alistus Tulemus: *kehtestati kommunistlik reziim *1976 2 poolt ühendati *kommunistid said võimuel Laoses ja Kambodzas TsEHHOSLOVAKKIA KRIIS Aeg: 1968 Osalejad: Tsehhid ja slovakkid vs NSVL Põhjused: *uue kursi väljatulek innustas inimesi NSVL küljealt väljasaamist *Moskvale ei meeldinud, et tema võimu all on riik, kes teeb mida tahab *tsensuuri ja ideoloogilise järelvalve kaotamine, mis oli uues
Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat ...
Maailma ja USA enda avalik arvamus nõudsid sõja lõpetamist. 1968.a presidendiks valitud Nixon alustas sõja ,,vietnamiseerimist"(sõjapidamise üleandmist lõunavietnamlastele, lootes, et need suudavad Am relvade ja nõuandjate abil vastu pidada), sellega paralleelselt rahuläbirääkimisi. 1973.a sõlmiti Pariisis rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja Am lahkuma. Am lahkusidki, kuid sõda kestis edasi. USA abita jäänud lõunavietnamlased said lüüa, Saigon alistus 1975.a, sealgi jäi kehtima kom.reziim, 1976.a Vietnami kaks pool ühendatigi. Kommunistid tulid võimule ka Laoses ja Kamboodzas (tõi kaasa diktaator Pol Pothi koletu genotsiidi omaenda rahva vastu) PRAHA KEVAD ja selle lämmatamine Põhimõttelise tähtsusega oli 1968.a Tsehhoslovakkias toimunud sündmused, mille mõju avaldus aastakümneid kogu sotsialismileeris.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
