· Marssal Foch · Franscisco Franco f) Suurtööstuse eelisareng ehk: · kollektiviseerimine · plaanimiseerimine · indursraliseerimine g) Suurbiritannia põhilisteks väljaveoartikliteks olid: · rauamaak, puit, puuvill · kivisüsi, riie, masinad · rauamaak, riie, puuvill h) Dominioonil on oma: · parlament, valitsus, kohtusüsteem, seadusandlus · parlament, seadusandlus, kohtusüsteem · parlament, valitusus i) Mandzuuria sõja tagajärjed : ( 2x) · Hiina vallutas Mandzuuria · Jaapan lahkus rahvasteliidust · Jaapan vallutas Mandzuuria · Hiina lahkus rahvasteliidust j) Esimese maailmasõja järgseid aastaid iseloomustas: · demokraatia laienemine · demokraatia vähenemine · demokraatia kadumine
Vene-Jaapani sõda Vene-Jaapani sõda oli esimene modernne sõda kolmanda riigi allutamiseks, kus kasutati vintpüsse, miini- ja kuulipildujaid, moodsaid sidepidamise vahendeid, massiarmeed ning kaevikuid. Sõja põhjuseks oli Venemaa püüe oma mõjupiirkonda Kaug-Idas laiendada (ehitati Suur-Siberi raudtee, 1900-1901 vallutati Hiinalt Põhja-Mongoolia ning Mandzuuria). Jaapan oli Vene mõju laienemise vastu ning ründas seetõttu 1904. aastal Venemaad (toetajateks oli USA ning Suurbritannia). Sõda algas 1904. a jaanuaris jaapanlaste rünnakuga vene Vaikse ookeani tugipunkti, Port Arturi kindluse vastu. Sünnaku tulemusel hävitati Venemaa laevastik Vaiksel ookeanil. Jaapani maaväed tungisid samuti peale, septembris alustasid vene väed vastupealetungi. Toimus lahing Shahe jõel maailma esimene kaevikulahing (rinne oli 100 km pikkune)
Lääne Hiinas on ülekaalus hõre stepi, poolkõrbe ja kõrbetaimkate, mäenõlvul ja jõeorgudes kasvab kohati metsa ja võsa; suurem osa Tiibeti kiltmaast on kõrgmäestiku külmakõrb. Ida Hiina tasandikud on peaaegu täielikult üles haritud, ka mägede ja küngaste nõlvul on aiad ja istandikud; looduslikku metsa leidub ainult kirde ja edelapoolseis mäestikes: põhja pool okasmetsa (amuuri nulg) ja liigrohket segametsa (korea seedermänd, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu jt.), lõuna pool Qinlingi igihaljast lähistroopilist metsa. 6 LOOMASTIK Põhja Hiinas on loomastik liigirikas. Hiina lääne ja põhjaosa kuulub holarktilise riikkonna Kesk ja Sise Aasia ning Mandzuuria Hiina regiooni, Lõunaosa Indo Malai riikkonna Indo Hiina regiooni.
Keerdokkaline mänd kasvas pea 30 m kõrguseks. Seedermännid ei läinud kasvama. Katsetati ka ameerika lehist ja läänelehist-- kokku istutati sadu puid, mida tänaseks pole kahjuks enam säilinud. Okaspuudest kasvas hästi kanada tsuuga, harilik ebatsuuga. Arvukalt on lossi juurde istutatud harilikku elupuud. Lehtpuudest jäi peale korduvat katsetamist põhiliseks harilik tamm, mõned papliliigid, saar ja harilik pöök. Veel leidus pargis: ginnala vaher, haberoodne vaher, mandzuuria vaher, nipponi vaher, mandzuuria araalia, amuuri korgipuu, amuuri maakia, amuuri toomingas, mandzuuria saar, Bunge saar, ameerika saar, harilik valgepöök, punane tamm, punaselehine pöök, hilistoomingas, korea seedermänd. H. Raap täiendas omapoolselt parki mitmesaja liigi võrra. Korvipaju istanduses kasvatati vesipaju, vitspaju, ameerika paju jt. Pargi pindalaks oli kokku 54 ha ning seal kasvas kokku ligi 500 erinevat puu ja põõsaliiki ning vormi
tamm ja pärn. Kaug-Idas on aga sarnaselt lehtmetsadega eri puuliike umbes poole rohkem. Seal on levinumad liigid korea seedermänd, amuuri nulg, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu, amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised, st. et kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude põõsastega nagu sarapuu, paakspuu, kikkapuu jt. Maapinnal aga vohab üsna tihe rohurinne. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Kas segametsade allvööndi
Okasmetsades leetmullad Tunnuseks hele Lehtmetsades pruunmullad leetekiht Pruuni värvusega viljakad mullad Okasmetsad Tumetaiga: Heletaiga: Kuusk Mänd Nulg Lehis Segametsad Euroopas: Kaug-Idas: Kuusk Amuuri korgipuu Kask Mandzuuria Haab pähklipuu Tamm Amuuri pärn Pärn Hiina sidrunväändik Sarapuu Korea seedermänd Lehtmetsad Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: Tamm Ameerikas: Vaher Pöök Pöök Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Hikkoripuu Jalakas Pärn Tulbipuu suhkruvaher Näiteid taimedest sarapuu pärn jalakas vaher
Mongoli meedikud olid kuulsad nii Hiinas kui ka Tiibetis. Mongolid töötasid vastavalt oma elustiilile välja meditsiinisüsteemi. See erines oluliselt naaberrahvaste meditsiinist. Tänu sellele, et mõnedel Dalai-laamadel olid isiklikud mongoli ihuarstid muutus mongoli meditsiin aja jooksul Tiibetis populaarseks. Hiinas kasutasid Mandzuuria imperaatorid mongoli arstide abi, kes määrasid diagnoosi haige väljaheite, uriini ja pulsi põhjal. Üheks mongoli meditsiini eripäraks on vee kasutamine ravimisel. Allikatest kogutud vesi võis säilida aastaid ning oli valmis kasutamiseks. See alandab maomahla happesust ning on kasutusel ka mitmetes veeprotseduuridel. Aadrilaskmine. Kapillaari (veeni) tehakse sisselõige, mille kaudu lastakse välja haigusega nakatunud veri. Seda ravimeetodit kasutatakse tihti palaviku alandamiseks,
See oli suur ja mitme aasta peale jagatud tegevuskava. Põhjused: 1. ületootmine 2. ebamajanduslik käitumine 3. riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse Erines eelnevatest majanduskriisidest sest: 1. hulgi toodetud kaubale ei olnud tarbijaid 2. suur tööpuudus, nälg, mässuoht, muud probleemid 3. kestis kauem, 5 aastat Aasias (1931) Eesmärk: Jaapan tahtis saada kogu aasia valitsejaks alustades Hiina vallutamisega Sissetung: jaapanlased tungisid Hiinasse (Mandzuuria) Tagajärg: vallutati Mandzukuo, Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast Itaalia (1935) Eesmärk: Rooma Impeeriumi taastamine Sissetung: Etioopiasse (Abessiinia) asumaid vallutama Tagajärg: Itaalia lahkus Rahvasteliidust Hispaania (1936) Eesmärk: taheti teistsugust valitsust ja kehtestada Franco diktatuur Sissetung: sõjaväelaste mäss (1936-39) kasvas kodusõjaks. tulid juurde teised riigid Francole tuli Saksamaa appi, vabariiklastele NSVL. Tagajärg: Franco diktatuur kehtestati
11. november 1918 Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister);
12 13 Karujaht Karujahi hooaeg kestab Eestis 1. augustist kuni 31. oktoobrini. 2009. aastal anti luba 60 karu laskmiseks, kuid hooaja lõpuks lasti vaid 4045 karu. 2010. aastal on samuti lubatud lasta 60 karu. 14 Alamliigid Laia leviala tõttu eristatakse mitmeid alamliike: Euroopa pruunkaru Süüria pruunkaru Grislikaru Siberi pruunkaru Kamtsatka pruunkaru Mandzuuria pruunkaru 15 Kasutatud kirjandus Pruunkaru bio.edu.ee Pruunkaru täiendav info Pruunkaru Vikipeedia Brown bear National Geographic The brown bear population in Estonia: current status and r Pruunkaru Referaat 16 Tänan tähelepanu eest!
Seal on paks huumushorisont. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Segametsades on leetmullad. Taimestik Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja-Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad. Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased ja sarapuud. Kaug-Idas kasvavad vahtrad, pärnad, saared, jalakad, amuuri korgipuud, korea seedermännid ja mandzuuria pähklipuud. Puud kasvavad mitmerindeliselt. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Loomastik Parasvöötme sega-ja lehtmetsas elavad peamiselt imetajad, nad on aktiivse eluviisiga ja vähesed neist magavad talveund. Samuti on seal väga palju erinevaid linde. Euroopas elavad selles vöötmes metskitsed, hirved, halljänesed, metsnugised ja koprad. Põhja- Ameerikas skungid ja pesukarud. Kaug-idas aga pruunkarud, hundid, leopardid ja ussuuri tiigrid. Inimtegevus
4.Hiina 1912 sai Hiinast vabariik. Pärast vabariigi väljakuulutamist sattus riik sisetülidesse. Riiki proovis ühendada Guomindag (Rahvuslik Rahvapartei), mida juhtis Sun Yatsen. (ees pk.n) Võitlus Guomindagi ja kommunistide vahel. 1925 suri Sun Yatsen, tema järglaseks sai Chiang Kaishek. Kommuniste juhtis Mao Zedong. Mao Zedong Chiang Kaishek 5.Jaapan Jaapani ametlikuks poliitikaks sai suurriigi loomine. 1931.rünnati Hiinat. Hõivati Mandzuuria ja rajati seal Mandzukuo keisririik. Mandzukuo keisririik. 6.Aafrika Iseseisvad riigid: Libeeria, Etioopia, Lõuna-Aafrika, Egiptus. Etioopia oli keisririik. 1930 sai keisriks Haile Sekassie I (sündinud ras Tafari Mekonnen) 7.Ladina-Ameerika Majanduslikult ühekülgselt arenenud. Ms vahel oli arenenuim Ladina-Ameerika riik Argentiina. Ladina-Ameerika nähti väljarännumaana.
vähemalt 500 m. Yellowstone'i rahvuspargis on grislide arvukus. Noorte põtrade surmadest on 90% põhjustatud grislide poolt. Grisli karud ei ole looduskaitse all. Ameerikas on u. 32 500 grisli karu. Nägemine on halb, kuulmine keskmine, haistmine väga hea. Alamliigid: Euroopa pruunkaru- Püreneedes, Alpides Siberi pruunkaru- Venemaal Atlase karu- Põhja-Aafrikas Mehhiko pruunkaru- Mehhikos Mandzuuria pruunkaru- Hiinas ja Mongoolias Hokkaido pruunkaru- Hokkaidõ saarel Kodiaki karu- Alaskas ja Kodiaki saarel Tiibeti pruunkaru- Tiibetis Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Pruunkaru http://en.wikipedia.org/wiki/Grizzly_bear#Desc ription http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel541 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/k http://marekioma.blogspot.com/2007/10/pdrad-suun http://www.miksike.ee/documents/main/refera
Puuliigid Tarvi Teearu ME-10 2012 MANDZUURIA PÄHKLIPUU Juglans mandshurica Kasvab 20- 25 meetriseks Areaal: Kaug- Ida Introdutseeritud kuna tal on dekoratiivne välimus TATARI KUSLAPUU Lonicera tatarica Kasvab 3-4 meetriseks Areaal: Kagu- Euroopa, Lääne- ja Ida- Siber Introdutseeritud kuna Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu levinud ka linnahaljastuses. DOUGLASE VIIRPUU Crataegus douglasii Kasvab 9- 12 meetriseks Areaal: USA lääneosa. Introdutseeritudud kuna ta paljuneb hästi vegetatiivselt ja kasutatakse ilupõõsana JAAPANI EBAKÜDOONIA Chaenomeles japonica Areaal: Jaapan Suurus: 0,6-1m Introdutseeritudud Kuna tegu ...
Kariibimeres ja USA omandab Kuuba Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Ülejäänud saared müüb Hispaania Saksamaale (1899). Inglise Buuri 1899 1902 19. ja 20. sajandi vaheldusel alustavad koloniaalrahvad kolonistidele vastupanu. 1910 loodi Briti dominioon(autoniimne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus) Lõuna-Afrika Unioon. Vene Jaapani sõda 1904-1905 On Venemaa ja Jaapani sõda, mis on peetud Mandzuuria ja Korea pärast. Vladivastoki sadam oli kastutatav ainult suvel ja seetõttu soovis Venemaa, kellel oli Harbiini raudtee ehitamisega tekkinud head suhted Hiinaga, endale Port Arturi sadamat ja Liaodogini poolasaare. Venemaa asus sadama ümber ehitama sõjasadamaks, mis ärritas Jaapanit, kuna soovis seda enadle. Sõda, milles venemaa kaotab oma laevastiku ja suurema osa jalaväest, koos sõjainvaliidide ja vangi langenutega u 400000 meest. Portsmonth rahu, mille korraldas USA. 1
tõlide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Rahvaste liit polnud võimeline lahendama kriise kui nendes osalesid suurriigid. Kui mõnele riigile midagi ei meeldinud siis ta lihtsalt astus rahvaste liidust välja ja teda e saanud isegi karistada kuidagi. 3) Jaapani agressioon Mandzuurias jaapan tahtis saada kogu aasia valitsejaks. 1930 aastate algul ründasid Jaapanlased Hiinat. Vallutatud Hiina osadesse lõid nad Jaapanist sõltuva Mandzuuria riigi. Rahvasteliit saatis sinna asja uurima komisjoni, kelle arvates ei saanud Manzuuria riiki iseseisvaks pidada. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, Tokio valitsus eiras seda nõuet ning seepeale kuulutas Rahvasteliit Jaapani agressoriks. Jaapan lahkus vastuseks Rahvaste liidust, kuid mitte Hiiinast . 4) Itaalia agressioon Etioopias itaalia tahtis muutuda väga tugevaks, selleks oli vaja uusi asumaid. Esimeseks valiti etioopia. 1935
Kasvas USA mõju euroopas, tugevnesid Prantsusmaa, Inglismaa .Venemaast sai NSVL. 5.Loetle uued riigid , mis tekkisid esimes maailmasõja käigus. Kujunesid:Eesti,Leedu,Läti,Soome,Poola,Austria,Ungari,Tsehhoslovakkia,Iirimaa. 6.Miks teravnes rahvusvaheline olukord 1930.aastatel? Suurriigid hakkasid üha rohkem võimu suurendamise pärast üksteisega võitlema.Eirati rahvasteliitu. 7. 3 olulist sõjakollet 1930.aastatel Hiina- Hiinasse tungis Jaapan ja nad vallutasid Mandzuuria ja tegid sellest vabariigi. Hispaania-hispaanias võitsid üldvalimised Rahvusrindlased , see ei meeldinud sõjaväelastele . Aastal 1936 suvel puhkes mäss millest kasvas kodusõda.Vabariiklasi toetas NSVL. Francot aga Saksamaa , Itaalia ja Portugal.Kodusõda lõppes 1939.aasta kevadel .Riigis kehtestati Franco diktuur. Etioopia-Itaaliat valitses Benito Mussoliini, kelle eesmärk oli taastada vanaaja Rooma keisririigi tugevus.Aastal 1935 tungis Itaalia Etioopiasse.Rahvasteliit kuulutas selle
Hiina praegune president Xi Jinping Pealinn Peking, rahvarohkeim riik, suuruselt 4. Hiina teises maailmasõjas: Teise maailmasõja ajal toimus aastatel 1937-1945 Hiina-Jaapani sõda, mis lõppes Jaapani alistumisega Hiinas moodustus kaks vastandlikku jõudu: Lõuna-Hiinas Guomindang (Hiina Rahvuslik Rahvapartei) ja Loode-Hiinas HKP (Hiina Kommunistlik Partei) Kodusõda: 46-49 Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee haaras oma valdusesse Mandzuuria Veerand riigi territooriumist oli hiina KP 1049 oli Rahvavabastusarmee käes pealinn Nanking Chang Kaishekil, Guomindangi liidril ei jäänud midagi üle ja ta taandus Taiwani saarele, kus USA sõjajõudude kaitse all säilis Hiina Vabariik Kaasa võttis sõjaväe ja kulla Hiina Rahvavabariik: 1049 1.10 kuulutas HKP liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi Temast sai HRB diktaator (suur tüürimees)
Sündmused *Kolmikliit 1882 sõjaline liit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel *Antant 1907 Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia liit (vastukaaluks kolmikliidule) *Vene-Jaapani sõda 1904 tülist Mandzuuria, Korea pärast,Jaapani võit *Inglise-Buuri sõda 18991901 SB ja Aafrika kolonialistide järglaste buuride vahel peetud sõda(kullavarud), SB võit, loodi buuride omavaitsus, *Bosnia kriis 1908 A-U liidab Bosnia ja Hertsegoviina®kolmikriik. Terav vastasseis Serbiaga. *I Balkani Sõda 1912 kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro nõrgestatud Türgile sõja, Türgi kaotas enamiku valdustest Balkani poolsaarel.
Mis toimus Venemaal 1917. aastal? * Riigipööre, tsaar kukutati. Keerukate sündmuste käigus said aasta hiljem iseseisvuda Balti riigid, Soome, Poola. *Lisaks sõlmis Venemaa uus valitsus Saksamaaga separaatrahu ning seega ei kutsunud Antant Venemaad Pariisi rahukonverentsile. 21. Millisesse riiki tungis Itaalia? * Etioopiasse Ida-Aafrikas. 22. Millise nimega riigi lõi Jaapan Hiina territooriumile?* Mandzukuo.Varasem Mandzuuria. 23. Millised kaks suurriiki sõlmisid omavahel lepingu Saksamaa vastu? * Prantsusmaa ja Nõukogude Liit. 24. Miks puhkes ja millal toimus Hispaania kodusõda? Mis oli selle tulemus? · Vabariiklased said võimule ning diktatuurimeelsetele sõjaväelastele see ei meeldinud.19361939. Riigis kehtestati diktatuur. 25. Nimeta viis sammu, mis astuti Saksamaal pärast Hitleri
suurendamine. 2. Keskriikide, Itaalia, Jaapani pettumus rahulepingutes- revanzi taotlus, algas Versailles`i lammutamine, kui tugevneti 3. lääneriikide passiivsus- lepitus ehk rahustamispoliitika 4. ülemaailmne majanduskriis- kasvas äärmusliikumiste mõju( kommunistid, natsid). 5. uued sõjalised liidud- 1936 Kominterni vastane pakt, 1936- Berliini Rooma telg ja muud kahe ja kolmepoolsed lepingud. Sõjakollete kujunemine: Jaapan ründas Hiinat ja vallutas Mandzuuria, NSVL ja Jaapani konflikt Mongoolias, Itaalia vallutas Etioopia ja Albaania, Hispaania kodusõda 1936- 1939, teise maailmasõja peaproov! Sõjalised liidud : Berliin – Rooma telg- 25.oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis-poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Kolmikpakt - Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel 27. septembril 1940 sõlmitud leping, mis sätestas nendevahelise koostöö tingimused ja teineteise mõjusfääride vastastikuse tunnustamise. Hiljem liitusid sellega
57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE
II MS 1.sept 1939 -2.sept 1945 (Jaapan kapituleerus) 8.-9.Mai (Saksa kapituleerus, sõda lõppes Euroopas) Rahvusvah. Suhted 1930ndatel aastatel (118-123) 30ndad aastaid nim. sõjakollete kujunemise ajaks (Aasias ja Euroopas). Rahvasteliit kaotab oma tähtsuse. Sõjakolded: (kriisipiirkonnad) 1)Mandzuuria kriis(1931-1933) Jaapan tungib Hiinasse ja okupeerib Hiinale kuuluva Mandzuuria. Loodi Mandzukuo riik, mis sõltus Jaapanist. Jaapan lahkub Rahvasteliidust 1933, hakkab valmistuma Aasia vallutuseks.Jaapan VS Hiina 1937-1945. 2)Abessiinia (Etioopia kriis) 1935 Itaalia ründas ning vallutas Etioopia. Itaalia koloonia 1937a. astus Itl. Rahvasteliidust välja. 3)Hispaania kodusõda 1936-1939 Rahvuslik revolutsiooniline sõda demok. Pooldavate vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri pooldajate vahel. II MS ,'peaproov''. Franco diktatuuri kehtestamine.
57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE
12B NRG Kodusõda ja kommunistide võit Pärast teist maailmasõda (1939-1945), puhkes Hiinas 1945.aastal rahvuslaste ja kommunistide vahel võimuvõitlus, mis viis kodusõjani. Kodusõja võib jaotada kolme faasi: 1)Esimene, mis kestis 1946. aasta juulist 1947. aasta juunini, algas sellega, et rahvuslased okupeerisid Mandzuuria tähtsamad linnad, Changchunini välja ja hõivasid suuri Põhja-Hiina alasid. 2) Kodusõja teine faas algas 1947. aasta juunis. Hõivati edasi Mandzuuria ja Põhja-Hiina alasid. 1948. aasta keskpaigaks oli jõudude vahekord hakanud kalduma kommunistide kasuks nüüdseks oli Rahvavabastusarmees üle 1,5 miljoni sõduri ning ta oli hõivanud suurel hulgal relvi ja varustust.
temperatuur jaanuaris -14 kuni -20, juulis 9-15 kraadi). Gobi ja loodeosa nõgude kliima on äärmiselt kuiv ja mandriline. Sademed vähenevad idast (u 250 mm/a) läände (u 50 mm/a). Gobis võib temperatuur suvel tõusta kuni 45 kraadini, talvel aga langeda kuni -40 kraadi. Vegetatsiooniperiood on 9 kuud ja aastas saab 2 saaki. 2) Mullastik on väga mitmekesine. Suurel Hiina tasandikul ja Jangtse keskjooksualal valdavad põllustatud alluviaalmullad, Kirde-Hiinas Mandzuuria tasandikul stepi ja metsastepi mustmullad, mägedes metsapruun- ja leet-pruunmullad ning segametsade kamar-leetmullad. Kagu-Hiinas vahelduvad lähistroopilised kolla- ja punamullad orgude ferralliitmuldadega. Lõuna-Hiinas valdavad punased ferralliitmullad. Lössiplatoo keskosa katavad stepi mustmullad, äärealasid kuivstepi kastan- ja pruunmullad. Mitmel pool mägedes on ülekaalus metsapruunmullad. Kuivadel lavamaadel ja loodeosa suurtes nõgudes valdavad kuivstepi
kasvavad lehtmetsad. Lehtmetsades kasvavad peamiselt laialehelised puud: TAMM SAAR - Pöök Hikkoripuu ja tulbipuu Põhja- Ameerikas Kaug-Ida Kaug-Idasegametsad segametsades kasvab 2-3 kord erinevaid puuliike: KOREA SEEDERMÄND AMUURI KORGIPUU MANZUU RIA PÄHKLIP UU ZENNSENN Segametsades kasvavad: Euroopas: Kaug-Idas: · Kuusk · Amuuri korgipuu · Kask · Mandzuuria · Haab pähklipuu · Tamm · Amuuri pärn · Pärn · Hiina · Sarapuu sidrunväändik · Korea seedermänd Lehtmetsades kasvavad: Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: · Tamm Ameerikas: · Vaher · Pöök · Pöök · Pärn · Vaher · Vaher · Saar · Jalakas · Hikkoripuu · Jalakas · Pärn · Tulbipuu · Suhkruvaher LOOMAD: · Levinud on imetajad, kes toituvad
aastal asutasid I maailmasõja võitnud riigid rahu säilitamiseks Rahvasteliidu. Rahvasteliit oli organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide lahendamine läbirääkimiste teel. Sellise organisatsiooni loomise idee tuli USA presidendilt, T.W.Wilson'ilt. Rahvasteliit ei suutnud siiski sõda ära hoida, sest konfliktide lahendamise asemel tegeleti lepituspoliitikaga. Nõukogu sanktsioonid olid soovituslikud, mitte kohustuslikud. Näiteks ei suutnud Rahvasteliit ära hoida Mandzuuria hõivamist Jaapani poolt ega ka Etioopia vallutamist Itaalia poolt. Kui Rahvasteliit oleks olnud rangem ja kindlakäelisem, ehk siis ei oleks sõda olnud nii laastav või üldse ära jäänud. Tänase päevani ei ole ajaloolased jõudnud üksmeelele, et miks ikkagi II maailmasõda algas. Esimeste arvates provotseeris sõja Nõukogude Liit, et valla päästa maailmarevolutsiooni, teiste arvates aga Rahvasteliitm kes ei suutnud täita enda kohustust, säilitada rahu
kasvavad lehtmetsad. Lehtmetsades kasvavad peamiselt laialehelised puud: TAMM SAAR - Pöök Hikkoripuu ja tulbipuu Põhja- Ameerikas Kaug-Ida Kaug-Idasegametsad segametsades kasvab 2-3 kord erinevaid puuliike: KOREA SEEDERMÄND AMUURI KORGIPUU MANZUU RIA PÄHKLIP UU ZENNSENN Segametsades kasvavad: Euroopas: Kaug-Idas: · Kuusk · Amuuri korgipuu · Kask · Mandzuuria · Haab pähklipuu · Tamm · Amuuri pärn · Pärn · Hiina · Sarapuu sidrunväändik · Korea seedermänd Lehtmetsades kasvavad: Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: · Tamm Ameerikas: · Vaher · Pöök · Pöök · Pärn · Vaher · Vaher · Saar · Jalakas · Hikkoripuu · Jalakas · Pärn · Tulbipuu · Suhkruvaher LOOMAD: · Levinud on imetajad, kes toituvad
11.01.1923, ja püüdsid vägivallaga reparatsioonivarad (mitmesugused kaubad ja kivisüsi) kätte saada. Sakslased ei suutnud sõjaliselt vastu hakata, nad osutasid passiivset vastupanu (streigid, keelduti okupantidega koostööst, trükiti raha juurde, et streikijatele maksta). See viis Saksamaa majanduse veelgi sügavamasse langusse. Tänu Dawes'i plaanile viisid Prantsusmaa ja Belgia väed sealt välja. 10. Kaks kriisikollet Mandzuuria ja Etioopia üldsõnaliselt, mis seal toimus (kes keda okupeeris, kuidas reageeris Rahvasteliit jne)? Jaapan muutus sõjakaks, tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930 ründasid nad Hiinat ja vallutasid Hiina osa Mandzuuria, kuhu lõid Jaapanist sõltuva Mandzukuo riigi. Rahvasteliidu poolt saadetud komisjon leidis, et tegu pole iseseisva riigiga ja nõudis, et Jaapan lahkuks Hiinast. Jaapan ei teinud seda, lahkus hoopis Rahvasteliidust
probleemide lahendina 6. I maailmasõja järgsed muutused riikide jõuvahekordades ja poliitilisel kaardil. usa-st saab maailma võimsaim riik, suurbritannia ja prantsusmaa saavad euroopa võimsaimateks riikideks, austria-ungari lammutatakse, venemaal kukutatakse tsaarivõim, tekib nõukogude venemaa ja jääb esialgu rahvusvahelisse isolatsiooni. türgist saab vabariik, sultanivõim kukutatakse 7. 1930. aastate kriisid mandzuuria kriis: Jaapan. eesmärk saada kogu aasia valitsejaks, sissetungid hiinasse ja mandzuuriasse, tagajärg: tekib mandzukou nukuriik, jaapan astub 33 aastal Rahvasteliidust välja ja hakkab valmistuma suureka sõjaksetioopia kriis: Itaalia. eesmärk on rooma impeeriumi taastamine; sissetung etioopiasse; tagajärg: etioopia kuulutatakse itaalia kolooniaks ja itaalia astub samuti Rahvasteliidust välja, 1937
Tooge välja neli pingekollet ja iseloomustage konflikti olemust. 8 p Iga esitatud pingekolle annab 1 p, koos iseloomustusega 2 p. 1. pingekolle: Sudeedimaa konflikti olemus: Saksamaa taotleb sakslaste ühendamist ühte riiki. 2. pingekolle: Etioopia (Abessiinia) konflikti olemus: Itaalia esineb agressorina. 3. pingekolle: Hispaania konflikti olemus: Teise maailmasõja peaproov 4. pingekolle: Mandzuuria (Kirde- Hiina) konflikti olemus:Jaapan esineb agressorina 4. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p Saksamaa Itaalia NSVL 2, 3, 4, 9, 11 1,6, 7, 10 5, 8, 12 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo
Prantsusmaa joondatud Saksamaa vastu ja sõda alustas. Nagu Saksamaa, Jaapan oli tõsine Suure Depressiooni. Jaapan sõltus suuresti sõltub imporditud vahendeid ja hädasti on vaja rohkem maad laieneva elanikkonnast. Jaapani sõjaväelised liidrid, kes sel ajal oli tugev mõju tsiviilvalitsusele nägi territoriaalne laienemine on parim lahendus. Selle tulemusena, mis algab aastal 1931, Jaapani väed alustasid okupatsiooni territooriumil Hiina piirkonnas Mandzuuria. By 1937, Jaapanis ja Hiinas olid ametlikult sõjas. 1940, Jaapani valitsus teatas oma kavatsusest luua uus, et Ida-Aasias, "mille alusel piirkond oleks vabanenud Lääne mõjutamiseks ning juhindub Jaapan. 1940, Jaapan allkirjastatud ametlik liit Saksamaa ja Itaalia, kus on riigi selge muidugi siseneda II maailmasõda. Vahepeal, Ameerika Ühendriigid, pahakspanev Jaapani meetmeid, mis on paigutatud suure kauplemise keeld Jaapan, piiratakse tema võime importida naftat, vanametalli, ja
Tooge välja neli pingekollet ja iseloomustage konflikti olemust. 8 p Iga esitatud pingekolle annab 1 p, koos iseloomustusega 2 p. 1. pingekolle: Sudeedimaa konflikti olemus: Saksamaa taotleb sakslaste ühendamist ühte riiki. 2. pingekolle: Etioopia (Abessiinia) konflikti olemus: Itaalia esineb agressorina. 3. pingekolle: Hispaania konflikti olemus: Teise maailmasõja peaproov 4. pingekolle: Mandzuuria (Kirde- Hiina) konflikti olemus:Jaapan esineb agressorina 4. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p Saksamaa Itaalia NSVL 2, 3, 4, 9, 11 1,6, 7, 10 5, 8, 12 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo
Riigil on suur roll industrialiseerimises tegemist polnud vaba ja normaalse tööstuse arenguga. Poliitikas on oluline Sergei Witte (lk 44. ), kes kordineerib Venemaa industrialiseerimist. Kodumaist tööstust kaitstakse kaitsetollidega. Rubla viiakse kulla alusele. Kehtestatakse riigiviina monopol, millest saab suur tuluallikas. Alustatakse raudteede ehitamisega(1861 Peterburg Moskva). Hakkab Suur- Siberi magistraali rajamine 1891-1906. Renditakse Hiinalt Mandzuuria (Hiina on nõrk), et ühendada Baikali äärseid piirkondi Kaug Idaga. Hilisemas perspektiivis toob see kaasa halbu suhteid Jaapaniga. POLIITIKA Piiramatu isevalitsuslik monarhhia. Nikolai II keeldub igasugusest võimu jagamisest. Toob kaasa pinged kõikides ühiskonna kihtides. Ainult mõisnikud tahaksid jääda vana korra juurde. Tulemuseks on väga ebastabiilne olukord. Ühiskonna kihid: · Liberaalne intelligents ja kodanlus tahavad konstitutsioonilist riiki ja
58. Alnus incana Hall lepp 58 59. Carpinus betulus Harilik valgepöök 59 60. Corylus avellana Harilik sarapuu 60 61. Quercus rubra Punane tamm 61 62. Quercus robur Harilik tamm 62 63. Fagus sylvatica Harilik pöök 63 64. Julganus mandshurica Mandzuuria pähklipuu 64 65. Julgans cinerea Hall pähklipuu 65 66. Freaxinus pensylvanica marsh Pensilvaania saar 66 67. Fraxinus excelsior Harilik saar 67 68. Syringa vulgris Harilik sirel 68 69. Syringa josikaea Ungari sirel 69
5. Iseloomusta kriisisituatsioone ja sõjalisi konflikte, mis leidsid aset 1930. aastatel. (vähemalt 3) ja põhjenda oma valikut. 1. Reini demilitaris. tsooni sissemarss Hitleri poolt rikkus lepituspoliitikat, oleks võinud alata II maailmasõda. Agressioon 2. Austria Anschluss Austria liitmine Saksamaaga. 3. Sudeedimaa hõivamine Müncheni kokkulepete alusel - 4. Hispaani kodusõda 5. Etioopia vallutamine Itaalia poolt 6. Mandzuuria vallutamine Jaapani poolt, jne. Tähtis on põhjendada, kuidas valitud sündmus oli kriisisituatsiooniks (milline konflikt oleks võinud tekkida või tekkis) 6. Agressorite bloki kujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale? Berliin-Rooma telg pani aluse agressorite bloki kujunemisele, Antikomiterni pakt, Teraspakt ja Kolmikpakt (lepingute sisu ja millised riigid liitusid) Eesti 1930ndatel: 7
kasv 1950-2050 4.Sündimus ja suremus 4.1Imikusuremus 4.2 Keskmiselt lapsi naise kohta. 4.3 Inimese keskmine eluiga. 4.4Riigis elavaid tõsiseid AIDSI probleeme. 5.Rahvastikupüramiid 6.Vanuseline Jaotus. 1. Hiina Hiina on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja Taiwani all Hiina Vabariiki.Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. Riigikeel hiina
Ka Eesti kuulub segametsavööndisse, täpsemalt küll leidub Eestis kõiki metsatüüpe. Kirde-Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke metsakooslusi. Euroopas on segametsade levinumad puuliigid kuusk, mänd, tamm ja pärn. Kaug-Idas on aga sarnaselt lehtmetsadega eri puuliike umbes poole rohkem. Seal on levinumad liigid korea seedermänd, amuuri nulg, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu, amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised, st. et kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude põõsastega nagu sarapuu, paakspuu, kikkapuu jt. Maapinnal aga vohab üsna tihe rohurinne. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Kas segametsade allvööndi loomastikus peegeldub okasmetsa ja lehtmetsa esindajate segunemine. Tüüpilised taigaasukad pruunkaru, hunt ja nirk kohtuvad siin lehtmetsades
Saatanlikud kolmekümnendad Rahvusvahelise olukorra teravnemise ja sõjakollete kujunemise põhjusi oli mitmeid. * Sakslasi vihastas Versaille rahuleping, ning see et Inglismaa ja Prantsusmaa ei taha Saksamaad suurriigina tunnustada. * Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud sõjas osalemise eest piisavalt asumaid. * Uued riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid tsiviil-elanikes. * Rahvasteliit polnud suuteline lahendama kriise. Jaapan vallutas Mandzuuria, millesse nad lõid Jaapanist sõltuva Mandzuko riigi. Jaapan astus Rahvasteliidust välja. 1933. aasta algul tulid Saksamaal võimule natsid, mille etteotsa astus Hitler ,kes lubas tühistada Versaille rahulepingu. Hitler hakkas Saksa vägesi üha enam suurendama. Itaalia, mille eesotsas oli Mussolini, laiendas oma alasi Etioopia arvel. Hispaanias toimus kodusõda sõjaväelaste ja Rahvarinde vahel, sõjaväelasi juhtis Franco. 1929.a puhkes ülemaailmne majanduskriis. 1930. aastate
sinica hiina efedra 4) Gentianaceae Gentiana paradora tavatu emajuur 5) Pinaceae Larix x enrolepis värdlehis · Aasia osakonna kõige kõrgem puu on Linaceae Larix gmelinii var. Japonica dauuria lehise teisend. Sahhaliin ; Corylaceae Corylus colurina kõrgetüveline sarapuu. Lääne-Aasia, Türgi · Liaan mis seal Aasia osakonnas puu otsas ronib on Aristolochiaceae Aristolochia maudshuriensis mandzuuria tobiväät. Korea · Vollema taim - Vollemia Vollemia nobilis taimeharuldus, kes ühendab meid dinosauruste ajaga vanim fossiilne vollemia on dateeritud aega 200 miljonit aastat tagasi. 1994-ndal aastal avastati, et see ei ole fossiilne leid, vaid elus puu. Volleemia kuulub araukaarialiste Araucariaceae sugukonda. Arvamus: Botaanikaaed avardas silmaringi taimeriigi koha pealt ning oli väga meeldiv kogemus
soodustanud omavahelist kaubavahetust. (kõik riigid üritasid müüa eelkõige põllumajandussaadusi). 1923 sõlmisid Eesti ja Läti kaitseliidu, mis tähendas sõja korral vastastikku abistamist. 1925.aastal läbirääkimised liidu loomise suhtes katkesid. 1930´aastatel muutus rahvusvaheline olukord ja tekkis sõjaoht. Agressiivseteks riikideks olid Jaapan, kes vallutas Hiinalt Mandzuuria ja Saksamaa, kus 1933 oli võimule tulnud Hitler. Hitler tegi ettevalmistusi vallutusteks Euroopas. Euroopa suurriigid - Inglismaa ja Prantsusmaa - tegid pidevalt järelandmisi Saksamaale, sest arvasid, et nii õnnestub sõda ära hoida. 1930 II poolel hakkas ka Nõukogude Liit astuma samme oma valduste suurendamiseks. 1935 sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal oli õigus suurendada oma laevastikku ja Läänemeri jäi Saksamaa mõjusfääri.
4 5 6 7 8 3.Teine maailmasõda 3.1Teise maailmasõja alguse ja lõpu kuupäevad Üldiselt loetakse Teise maailmasõja alguskuupäevaks 1. septembrit 1939, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. Samas võidakse maailmasõja alguseks lugeda ka vahejuhtumit Marco Polo sillal 7. juulil 1937, mis tõi kaasa teise Hiina- Jaapani sõja või isegi 3. oktoobrit 1935, mil algas Itaalia invasioon Abessiinias. Loobudes euroopakesksest maailma mõistest, on maailmasõja alguseks hakatud pidama ka Mandzuuria kriisi ehk Mukdeni vahejuhtumit 1931. aasta septembris, millega algasid Jaapani Hiinasse tungimise vahejuhtumid ja nendest tulenevalt ka 1932. aastal alanud NSV LiiduJaapani piirisõjad (Niall Ferguson; Normann Davies). Niisamuti on erinevaid tõlgendusi sõja lõpu kuupäeva osas. Selleks võidakse lugeda nii Jaapani kapituleerumist 2. septembril 1945 kui ka relvarahu päeva 14. augustil 1945. Euroopa jaoks lõppes sõda 7. (Saksamaa kapitulatsioon Reimsis), 8
süsteem. Tähtsamad - neutraliteedi-, mittekallaletungi-, vastastikuse abistamise, piiri-, sõpruse- ja liiduleping. Alates 1932 - NSVL sõlmis 12 mittekallaletungilepingut Lepituspoliitika - väikeste järeleandmistega poliitika Austria ja Tsehhoslovakkia kaotasid iseseisvuse Genfi desarmeerimiskonverents (1932-1934) - 64 riiki, eesmärgiks ründerelvade piiramine, Saksamaa nõudis võrdseid õiguseid teiste riikidega - Lõpptulemusena kukkus konverents läbi Mandzuuria kriis (1931-1932) - Jaapanil oli õigus kaitsta oma sõduritega Lõuna-Mandzuuria raudteed. Samal ajal toimus Hiinas kodusõda (Jaapan sekkus ka sinna). 1931. aastal lavastasid jaapanlased Hiina sõdurite rünnaku raudteele ning kasutasid seda ettekäändena okupeerida kogu Mandzuuria. 1932. aastal kuulutati välja Mandzukuo marionettriik. Hiina abipalvele reageeris Rahvasteliit ning kuulutas Jaapani agressoriks ning
allveelaevad); 4. 1936 Saksa viib väed Reini demiliteeritud tsooni. Tagajärjeks: Versailles' süsteem langeb kokku! Rahvasteliit loodi Genfis (ei suutnud konflikte lahendada). · Sõjakollete kujunemine: 1. 1931 Jaapan tungib kallale Kirde-Hiinale (Mandzuuria), rajab sinna Marionette riigi; 2. 1935-1936 Itaalia tungib Etioopiasse; 3. 1936-1939 Hispaania kodusõda, diktatuuri ja demokraatia vaheline jõukatsumine; Euroopa riigid ei sekku; võidavad fasistid Franco juhtimisel; Eestist mindi salaja Hispaaniasse (George Orwell). · Agressorite 1bloki kujunemine: 1. 1936 Berliini-Rooma telg; Pakt NSV vastu;
See jõgi veestab Lõuna-Hiinat. Teised tähtsamad jõed Hiinas on Jiangxi, Tong Jiang, Pe Jiang ja Heilong Jiang ("musta draakoni jõgi"). Hiina tähtsamad järved asetsevad Jangtse jõe keskjooksul. Hiina taimestik on sama vaheldusrikas kui Hiina maastik. Tiibetis valitseb iseloomulike rohttaimede ja lilledega mägitundra. Kuid seevastu riigi loodeosas laiuvad aga kõrbed. Sise-Mongoolia piirkonnas levivad karjatamiseks sobilikud avarad rohtlad ehk stepid. Mandzuuria mäestikes kasvavad võimsad okasmetsad, tasandik on aga põhiliselt üles haritud. Ikkagi kohtab veel tammede, saarte, jalakate ja vahtratega maaribasid. Rikkalikuma taimestikuga vöönd jääb Jangtse orust lõunasse, kus kasvab palju igihaljaid tammesid, mände, hõlmikpuid, bambuseid ja palju õistaimi. Xi Jiangi orus levivad tihedad troopikametsad. Loomastik on Hiinas samuti väga mitmekesine, seda eriti riigi lõunaosas. Seal elab
Maa ja riigid Hiina (traditsioonilises hiina kirjas; lihtsustatud hiina kirjas; pinyin'is Zhongguo (Zhnggúo)) on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (vaata käesolevas artiklis allpool; valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või (mis on tavalisem) siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi (vaata Hiina haldusjaotus). Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki (millest on juttu käesolevas artiklis allpool) ja Taiwani all Hiina Vabariiki (millest on juttu artiklis Taiwan). Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest
1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visati Itaalia Rahvasteliidust välja (see oli ka kõik, rohkem ei tehtud midagi). Lääneriigid ähvardasid ainult sõnadega. Sõda läks Itaaliale kalliks maksma. Hispaania kodusõda *1936-1939
Juhtivaks parteiks sai Indi Riigikogu. 1956. a kuulutab Pakistan välja Islami Vabariigi. Eesotsas diktaatorid, keda toetas U.S.A. Pakistan omab tuumapommi. Kokkuvõte Aasia suurriikidest Jaapan Hiina India Jaapani-Vene, Jaapani-Hiina Mandzu dünastia vastane Ühendriikide koloonia. sõda. revolutsioon. Vabariigi kuulutamine. Kodaniku allumatuse Mandzuuria okupeerimine, kampaania. teine Jaapani-Hiina sõda. Hiina-Jaapani sõda, kodusõda. India jagunemine kaheks: Pearl Harbour, sõda USAga. Hiina rahvavabariik ja Mao India Vabariik ja Pakistan. Zedong. (Sõda) Tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile. Suure hüppe ebaõnnestumine.
Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930- ndatel aastatel. Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämise tõttu. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandzuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast Soome vastu 30. novembril, 1939, vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile. Vastavalt leninlikule kontseptsioonile pidid kapitalistid tulevases sõjas iseennast hävitama. Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 19361939, mille võitis kindral Franco juhtimisel
annaabi.ee 
