Radioaktiivsuse mõju Koostas : Laura Kaseküli Radioaktiivsuse mõju See on omamoodi kasulik: ühelt poolt on ta efektiivne surmamehhanism (mutatsioonid kuhjuvad aastate jooksul, kuni üks neist saab saatuslikuks) teiselt poolt garanteerib mutantide regulaarne sünd bioloogiliste liikide evolutsiooniks vajaliku muutlikkuse. Radioaktiivsuse kahjulik mõju ·Radioaktiivsed ained võivad tekitada vähkkasvajaid, valgeveresust, geneetilisi muutuseid ning loote arenguhäireid · Kahjustab ka taimi
Radioaktiivne kiirgus ja selle kasutamise võimalused Radioaktiivne kiirgus ● Tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel ● Samuti kergete tuumade ühinemisel vesinikupommi lõhkemisel ja tähtede termotuumareaktsioonis Radioaktiivsuse liigid Alfakiirgus ● Koosneb kahest osakesest - kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevatest heeliumi aatomituumadest ● Rasked, suure laenguga ja aeglased ● Varjendiks piisab paberilehest Radioaktiivsuse liigid Beetakiirgus ● Koosneb beetaosakestest - kas elektronist või positronist ● Läbimisvõime alfaosakestest suurem ● Teisese kiirgusena tekib ka röntgenkiirgus ● Varjestamiseks piisab õhukesest metall-lehest, näiteks alumiiniumilehest. Radioaktiivsuse liigid Gammakiirgus ● Koosneb suure energiaga gammakvantidest ● Inimesele ohtlikuim tänu suurele läbimisvõimele ● Kuna gammakvandil puudub elektrilaeng, siis nad elektromagnetväljas ei pidurdu.
Radioactivity { What is radioactivity? Atoms that have too few or too many neutrons than a stable atom can be radioactive. Muutke teksti laade Alpha particles may be completely stopped by a Teine tase sheet of paper Kolmas tase Beta particles by aluminum shielding Neljas tase Gamma rays can only be reduced by much more Viies tase substantial mass, such as a very thick layer of lead. Discovery In 1896 Henri Becquerel was trying to get naturally fluorescent materials to produce xrays b...
Radioaktiivsus ja kiirgus Tanel Padar 12. klass Radioaktiivsus · Radioaktiivsus on mõnede aatomituumade iseenesliku lagunemise protsess. Lagunemisel eralduvad -oskesed (heeliumi aatomituumas) ja -osakesed (kiired elektronid) ja algne tuum muutub teise elemendi tuumaks. Radioaktiivne lagunemine on tõenäosusliku iseloomuga, ühe tuuma lagunemist ei ole võimalk ennustada. Radioaktiivne lagunemine · Radioaktiivse lagunemise kiirust iseloomustab poolestusaeg. Ühe poolestusajaga laguneb pool algsetest tuumadest. Järgmise poolestusajaga laguneb pool allesjäänutest, mitte allesjäänud pool. · Nihkereegel: -lagunemisel muutub laenguarv kahe võrra väiksemaks ja massiarv nelja võrra väiksemaks. Tuum nihkub perioodtabelis kahe koha võrra ettepoole. · -lagunemisel suureneb tuuma laenguarv ühe võrra, massiarv ei muutu...
Radioaktiivsuse ja tuumade lõhustumise avastamine Katre Pohlak Rakke Gümnaasium XII klass 2013 Radioktiivsuse avastamine Tuumafüüsika varasem areng on lahutamatult seotud radioaktiivsuse avastamisega ja uurimisega. Looduslik radioaktiivsus avastati peaaegu üheaegselt elektroni avastamisega J. J. Thomsoni poolt. Antoine Henri Becquerel (1852 1908) Radioaktiivsuse avastas prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel. 1896.aastal avastas ta, et uraan kiirgab silmale nähtamatut kiirgust, mis on võimeline läbima mitmesuguste matarjalide üsna pakse kihte ja jätab jälje fotoplaadile. Kiirte ioniseeriv toime Becquerel seostes selle alguses valguse poolt põhjustatud järelhelendusega röntgenikiirguse lainepikkustes. Tema hämmastus oli aga suur, kui ta
põhjustada suuri kahjusid Neutronkiirgus – tekitab gammakiirgust ning suudab muuta mitteradioaktiivse aine radioaktiivseks Kiirgused ja nende läbilaskevõime Bekrell (tähis Bq) on ühik radioaktiivse preparaadi aktiivsusemõõtmiseks. Bekrell on sellise radioaktiivse preparaadi aktiivsus, milles 1 sekundis toimub üks lagunemisakt Radioaktiivsuse ühikud ühikud Suurus nimi sümbol PIKKUS meeter m MASS kilogramm kg AEG sekund s ELEKTRIVOOLU TUGEVUS amper A TEMPERATUUR (absoluutne ehk kelvin K termodünaamili ne)
Radioaktiivsus Koostaja: Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsus elementide aatomituumade võime iseenesest muunduda teise aatomi tuumaks (alkeemikute idee) · 1896 Becquerel uraaniühendid mõjutasid läbi tumeda paberi fotoplaati · 1898 M. Curie poloonium ja raadium Inimesele jõudev kiirgus · ·Pinnas ·Kosmilised kiired ·Päikesetuul ·Inimene ise (K-40, C-14, Ra-226) Kiirguste liigid Alfakiirgus · Heeliumituumade voog (positiivne laeng) · Kõige ohtlikum (sissehingamine, toit) · Paberilehte ei läbi · Suur mass ja elektrilaeng muudavad liikumise raskeks Kiirguste liigid Beetakiirgus · Kiirete elektronide voog · Negatiivse laenguga · Ohtlik organismi sattumisel Kiirguste liigid Gammakiirgus · Lühilaineline elektromagnetilise kiirguse voog (valguse kiirus vaakumis) · Suur läbi...
Radioaktiivsus ehk ehk tuumalagunemine on suure massiga aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Kõik elemendid, mille järjenr on >83 on radioaktiivsed. Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsuse avastas prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel. 1896. aastal avastas ta, et uraan jätab jälje fotoplaadile. Järelikult Uraan kiirgab silmale nähtamatut kiirgust, mis on võimeline läbima mitmesuguste matarjalide üsna pakse kihte. Radioaktiivsuse liigid alfakiirgus liiguvad nagu positiivse laenguga osakesed, väike läbimisvõime, suhteliselt ohutu. Tekib alfalagunemisel,
Henri Becquerel (1852 - 1908) Oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse Selle eest pälvis ta 1903. aastal Nobeli preemia 1896. a märkas ta täiesti juhuslikult, et uraaninitraadi tükike põhjustab musta paberisse mähitud fotoplaadile asetatuna plaadi särituse. Ilmselt kiirgas uraanisool mingeid senitundmatuid kiiri, mis läbisid musta paberi Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus
Marie Salomea Sklodowska-Curie Mari-Liis Keel 9.klass Sisukord 1. Marie Curie noorus 2. Õpingud 3. Abielu 4. Radioaktiivsuse uurimine 5. Nobeli auhinnad 6. Õpetamine kõrgkoolis 7. Kiirituste mõju ja Marie Curie surm 8. Pildid Marie Curiest 9. Kasutatud kirjandus Marie Curie noorus Maria( hiljem Marie) Salomea Sklodowska- Curie sündis 7.novembril 1867.a. Varssavis, Poolas. Tema isa oli Varssavis matemaatika- ja füüsikaõpetaja, ema juhatas tütarlaste pansionaati . Lapsed said hea hariduse. Maria lõpetas 1883 gümnaasiumi kuldmedaliga
docstxt/12079276615860.txt
Tallinna Radioaktiivsus Uurimustöö Õpilane: Klass: Õpetaja: Kuupäev: 18.05.2010 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk 3 2. Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine.............................................................lk 4-5 3. Radioaktiivne lagunemine...................................................................................lk 6 4. Radioaktiivsus meie elukeskkonnas....................................................................lk 7-8 5. Radioaktiivsus Eestis..............................................................................................lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile................
... Põhikool Radioaktiivsuse kasutamisvõimalused NIMI PEREN .. klass aasta 1 Sisukord 1. Radioaktiivsuse kasutamine meditsiinis.................................... lk 3 2. Radioaktiivsuse kasutamine põllumajanduses........................... lk 4 3. Radioaktiivsuse kasutamine tuumareaktorites..................... .......lk 5 4. Radioaktiivsuse kasutamine arheoloogias................................. lk 6 5. Radioaktiivsuse kasutamine tööstuses........................... ...........lk 7 6. Kasutatud kirjandus........................lk 8 2 Meditsiin Ravi: radioisotoope kasutatakse meditsiinis erinevates valdkondades. Enim levinud on radioaktiivsuse kasutamine vähkkasvajate puhul.
Laenamine raha oma paadi hind, lahkus ta oma perekonna Inglismaa 1895. Cambridge, JJ Thomson oli professor kuulus Cavendish Laboratory, ja ta oli sel ajal töötavad eksperimentide gaaside käitumine pärast kokkupuudet hiljuti avastatud röntgenikiirgus. Rutherford lõpetas töö oma raadio-lainete detektor, mis lõpuks Marconi asus ja mis lõpuks kehtestatud potentsiaal ja raadiosaadete, liituda JJ Thomson oma töös. Isegi Rutherford aidanud JJ Thomson oma katsete 1896, avastatud radioaktiivsuse teatas Henri Becquerel, Pariis. 1897, JJ Thomson teatas oma tõendi olemasolu elektron, kuid Rutherford oli juba kallal eksperimente gaaside käitumine pärast kokkupuudet radioaktiivse. Sel aastal märkis ta paljud omadused radioaktiivsuse ja sai tuttavaks katsemeetodite selle uue teaduse. Aastal 1898 Rutherford taotletud uuringute professori McGilli Ülikool, Montreal, Kanada. Seega, endiselt on alla 28-aastased, Ernest Rutherford sai professor ja
Kõigepealt toimub lagunemine ja seejärel ühinemine, tuumad muutuvad 60-100 korda väiksemaks. 10) Selgita tuumareaktori tööpõhimõte (joonis), juhitav rasketuumade lagunemine, juhtvardad, tuumkütus Toimub juhitud ahelreaktsioon ning hoitakse ära selle kasvamine plahvatuseks. Reaktori väliskest on 1-2 m paksune betoon, selle sees on tuumkütus(looduslik rikastamata uraan), mis on segamini grafiidi ehk aeglustiga ja keskel asuvad kaaliumist juhtvardad. 11) Radioaktiivsuse mõõtevahendid, 1-st täpsemalt Dosimeeter, Wulfi udukamber- demonstratsiooni jaoks, mitmekordne kasutamine, võimalik näha alfaosakest, Geigeri loendur- enim kasutatud, mitmekordne, kasutavad keskkonna kaitsjad. 12) Radioaktiivsuse kahjulikud mõjud (4) Geenikahjustused, vähkkasvajate teke, juuste väljalangemine, nahk kestendab, luuüdi kahjustub, valgeveresus 13) Radioaktiivsuse kasutusalad (4) Meditsiinis vähirakkude kiiritamine, geenitehnoloogia- geneetiliselt muundatud toit,
AATOMIFÜÜSIKA 1896.a. – Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a. – Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a. – Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a. – Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom.
Tuumafüüsika medistiinis. Radioaktiivse kiirguse omadusi kasutatakse niihästi haiguste diagnoosimisel kui ka nende ravis. Radioaktiivsus on aatomituuma omadus iseeneslikult laguneda. Radioaktiivsus on iseloomulik ebastabiilsetele, suhteliselt suure massiga aatomituumadele. Radioaktiivse lagunemisega kaasneb radioaktiivne kiirgus. See võib olla korpuskulaarne (elementaarosakeste või heeliumiaatomi tuumade voog) või kiirata footonitena (elektromagnetkiirgus). Loodusliku radioaktiivsuse avastas Antoine Henri Becquerel 1896. aastal. Teadlane pani tähele, et tema poolt uuritud fosforestseeruvast ainest lähtuv kiirgus läbib kahekordse valguskindla musta paberi. Radioaktiivsele lagunemisele on iseloomulik, et ajaühikus lagunevate aatomituumade arv väheneb pidevalt. Seepärast kasutatakse radioaktiivsuse iseloomustamiseks poolestusaega (t1/2). Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul kahaneb ajaühikus lagunevate aatomituumade arv kaks korda.
Mis on tuumaenergia ja kus seda kasutatakse? Tuumafüüsika kui teadusharu sündis aastal 1896. Kui Prantsuse teadlane Henri Becquereli avastas juhuslikult radioaktiivsuse. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades- tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, praktiliselt võimatu on kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta arstiteaduses või energiatootmises. Kuigi tuumaenergeetika, erineb palju,teistest energia saamis viisidest, loetakse seda säästvaks, sest eneriga tootmise protsessil ei eraldu CO2. Kuid tuumajaamaga,
R-fraas nim keemilise ainega kaasnev risk R1-R64(R45 võib põhjustada vähki) S-fraas nim keemilise aine puhul vajalikud ohunõuded S1-S62 (S1 hoida lahustatult, S21aine kasutamise ajal mitte suitsetada) NH3 lubatud piirkontsentratsioon - LPK 0.02 mg/l (tööruumis) inimese tajuvus lävi 0.037 mg/l, -atmosf 0.007mg/lSaastekontrolli aparaadi nimetus dräger Kiirgusriskist: mis on bekrell, grei ja ekvivalentddoos (valem)? bekrell- radioaktiivsuse aktiivsuse ühik Bg - tähis A 1 lagunemine sekundis.Grei- radioaktiivsuse neeldunud doosi ühik Gy-tähis D.Ekvivalentdoos- Radioaktiivsuse ühik tähisDH- ühik Sv(siivert) .H=DxQxN; N=1(inimesel) Q=B; G;R=1Q=N=10; Q=A=20 Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? Looduslik kiirgusfoon, Med. Kiirgusfoon, Inimtegevusega kaasnev kiirgus, Tehis e. Kunstlik kiirgus.Rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos aastas inimesele 0,396-0,621 rad/a
Aasta 1986 26.-l aprillil leidis jaama 4. energiaplokis aset Tsernobõli katastroof. Reaktor kannatas tugevate kõrvamõjude all, mis tõi kaasa aurude plahvatuse. Plahvatus rebis reaktoril "kaane" pealt, sellega kaasnes suures koguses radioaktiivse aine paiskumist õhku, mis segunes omakorda kuuma grafiidiga (tegemist oli siis mitmeotstarbelise kaitsekuplita grafiitreaktoriga). Radioaktiivsete ainete segunemine grafiidiga suurendas radioaktiivsuse mõju ning lõpuks sulatas enamuse kütusest, mis oli reaktoris. Aktiivseid toormaterjale ei hoitud üheski erilises hoiukambris ning õhk kandis radioaktiivseid osi tuule kaudu edasi. 4. reaktor peale põlengut Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 4. reaktori testimise eesmärk 25
Tuumaenergia olemus Tuumafüüsika kui teadusharu sündis koos radioaktiivsuse juhusliku avastamisega prantsuse teadlase Henri Becquereli poolt aastal 1896. Järgnevate aastakümnete jooksul on oma panuse selle teadusharu arengusse andnud mitmed nimekad teadlased. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, samas
Massidefekt nukleonide summaarse massi ja tuuma massi vahe Stabiilne aatomituum tuum on stabiilne kui tema energia on minimaalne Stabiilsuseks peavad olema täidetud kolm tingimust: 1. Prootonite tõukumine teeb suured tuumad ebastabiilseks 2. Tuumas on energiatasemed täitunud järjest 3. Neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid Radioaktiivsus aatomi lagunemine laenguga osakesteks ja teiseks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad Radioaktiivsuse tekkimine tuuma stabiilsuse tingimusi rikkudes hakkab tuum iseenesest muutuma stabiilsemaks erladub kiirgus ehk kiired osakesed, mida nim radioaktiivsuseks Radioaktiivsuse liigid(jagatakse läbitungimisvõime järgi) · -kiirgus paber positiivne laeng · kiirgus - alumiinium negatiivne laeng · -kiirgus plii laenguta -radioaktiivsus tekib siis kui tuuma üks madalamaid energiatasemeid on täitmata, kõige
Radioaktiivne saastumine Robert Derevski 12E Ülevaade · Ääretult ohtlik saaste liik · Radioaktiivsuse mõõtmisühik Sv, norm 2-8 mSv aastas · Igas riigis erinev radioaktiivsuse tase, Eestis 2,5 mSv/a Ukrainas kuni 15 mSv/a Soomes kuni 9mSv/a Ülevaade · Radioaktiivsus keskkonnas: looduslik (uraan, plutoonium) tehislik (tuumarelvad, -jaamad) · Ohtlikud radioaktiivsed isotoobid (tuntumad nt. strontsiumi, tseesiumi, koobalti isotoobid) Saastumise põhjused · Radioaktiivse pilvega kaasnevad sademed · Inimviga radioaktiivsete ainete käitlemisel · Tehnogeensed katastroofid · Tuumarelvade kasutus/katsetamine Saasteallikad Eestis Endised saasteallikad:
järgi.Mida nimetatakse tuuma laenguks, mida see väljendab?Tuuma laenguarv ehk prootonite arv tuumas, tähis Z Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Radioaktiivsus on tuuma- maailma nähtus, kõik nimetatud kiirgused saavad alguse sellest aatomi pisikesest südamikust. Osakeste ja kvantide kiirgumine tuumast viitab omakorda selle sisemisele struktuurile. Tuuma siseehitus, ühes sellega ka radioaktiivsuse tõeline olemus selguski õige pea, pärast neutroni avastamist. Mis on isotoobid? isotoobid on sama keemilise elemendi teisendid , mille tuumades on ühesugusprootonite arvu korral erinev arv neutroneid. Millest koosneb aatomituum? Positiivse laenguga prootonitest ja negatiivse laenguga neutronitest Mis on looduslik radioaktiivsus? Radioaktiivsus on tuumade iseeneslik ümberkorraldumine, mille
aastal Chadwick. Ta avastas, et kui pommitada berülliumi aatomeid -osakestega, tekkib suure läbistamisvõimega kiirgus (väga radioaktiivne). Tegu polnud aga -kiirgusega, vaid mingi suure massiga osakesega. Osake mis ei oma laengut, kuid mille massiarv sarnane prootoni massile on neutron. · Tuumareaktsioon Tuumareaktsiooniks nimetatakse kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. · Radioaktiivsuse kolm liiku, kuidas tekivad Radioaktiivsus tekib kui tuuma stabiilsuse tingimised on mingil moel rikutud. Stabiilsuse tingimused: 1. Püsiva tuuma suurus on piiratud. 2. Prootonite ja neutronite energiatasemed peavad olema täidetud alates madalaimast e tuum peab olema energeetiliselt põhiseisundis. 3. Reeglina on stabiilses tuumas neutroneid veidi rohkem kui prootoneid. Kui stabiilsus on rikutud, siis tekib protsess, mille käigus tuum muutub stabiilsuse
Kui suur aatomituum laguneb suuremateks (enam-vähem võrdseteks) tükkideks, siis nimetatakse seda ka tuumalõhustumiseks. Tuumalõhustumine on radioaktiivne lagunemine kui see toimub spontaanselt. Vastasel juhul on tegemist tuumareaktsiooniga. Tuuma lagunemise tulemusena võib tuum jääda ergastatud olekusse, millest väljumiseks kiirgab tuum gammakvandi. Seega kaasneb tuumalagunemisele lisaks alfa- ja beetakiirgusele ka gammakiirgus. Ajaloost 1) Radioaktiivsuse avastas 1896. aastal prantsuse füüsik Antoine Becquerel, kes avastas, et uraaniühendid mõjutavad läbi tumeda paberi fotoplaati. 2) Aastal 1897 märkasid Marie ja Pierre Curie, et uraaniühendite aktiivsus säilib ka pärast metallilise uraani eraldamist. 3) 1898.a. õnnestus neil maagijäätmeist eraldada kaks senitundmatut metalli - polooniumi ja raadiumi. Radioaktiivne kiirgus
asetatakse see kamber homogeensesse magnetvälja. Selle tulemusena liiguvad laetud osakesed kambris kõverjooni mööda. Jälje kõverusraadius sõltub osakese liikumise kiirusest, massist ja laengust. Teades magnetvälja induktsiooni ja mõõtes jälje kõverusraadiuse, võib arvutada asakesi iseloomustavate füüsikaliste suuruste väärtused.(joonis). 4)fotoemulsiooni meetod: ajalooliselt esimene tuumakiirguse regitreerimise meetod-Becquerel avastas radioaktiivsuse selle abil. Kiirete laetud osakeste võimet tekitada oma teel fotoemulsioonis varjatud kujutist kasutatakse tuumafüüsikas. See meetod on levinud elementaarosakeste füüsikas ja kosmilise kiirguse uurimisel. Kiire laetud osake jätab oma liikumisteel fotoemulsioonis varjatud kujutisekeskmed. Pärast fotoplaadi ilmutamist muutuvad nähtavaks primaarosakese jälg ja selle osakese poolt fotoemulsioonis tuumavastasmõju tulemusena tekkinud teiste laetud osakeste jäljed
Radioaktiivne kiirgus tungib inimese kehasse ning lõhub seal orgaanilisi molekule põhlustades kiiritustõbe. Kiiritustõbi on kiirituse tagajärjel tekkinud haigus. Sellesse haigusesse võib surra, mille põhjuseks on vereloomeelundi kahjustus. Kiirituse mõju tervisele Lühiajaline mõju: Vereloomeelundi kahjustus Kesknärvisüsteemi kahjustus Seedeeluntite kahjustus Pikkaajaline mõju: Võib põhjustada loote arengus kahjustusi Kuidas radioaktiivsuse eest kaitsta Alfakiirguse peatamise kõlbab ka näiteks paber. Beetakiirguse peatamiseks piisab õhukesest metalllehest. Gammakiirguse peatamiseks läheb juba vaja pkksu pliiplaati või betooni. Suured tuumakatastroofid Tuumapommitamised: Hiroshima Nagasaki Tsernobõli tuumakatastroofis
kristallidena halogeenidega vähem aktiivne Lahustub vees halvasti; piirituses, eetris hästi Füüsikalised omadused Sulamistemperatuur 113,5 0C Keemistemperatuur 184,35 0C Tihedus 4,93g/cm3 Kõvadus Puhtalt kujul väga kõva kristalne aine Keemilised omadused Kuumutamisel tekivad toksilised aurud, mis on lillat värvi Jood on tugev oksüdeerija Kasutamine Meditsiinis radioaktiivsuse vastu ja antiseptikuna Tööstuses katalüsaatorina orgaanilises sünteesis Fotograafias Keedusoola lisandina Leidumine Kõige rohkem Tsiilis Looduses saadakse joodi naftapuuraukude veest ja merevetikatest Jood esineb looduses peamiselt ühenditena Jood ja organism Jood on kilpnäärme hormooni koostisosa. Joodi puudus põhjustab: Struumat Raseduse katkemist Väärarengut Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Jood http://en.wikipedia.org/wiki/Iodine www.annaabi
isegi miljardite aastateni. 19 Poolestusaeg (mõned näited) 3 1 H 12,3 a 14 6 C 5730 a 226 88 Ra 1622 a 235 92 U 8,9*108 a 238 92 U 4,5*109 a 234 90 Th 24,1 päeva Lühidalt... Alfa osake on heeliumi aatomi tuum. Beeta osake on elektron. Gamma kiirgus on suure energiaga footonite voog. 21 Radioaktiivsuse avastamine 1896. a. märkas prantsuse füüsik Antoine Becquerel, et valguskindlas pakendis fotoplaadid riknesid, kui nende lähedale asetati kolb uraanisooladega. Katsete seeria abil tegi ta kindlaks, et uraaniühendeist lähtub suure läbitungimisvõimega kiirgus, mis mõjub fotoplaadile analoogiliselt valgus või röntgenikiirtega. 22 Radioaktiivsuse avastamine Kuna uraani kiirguse intensiivsus ei
kaaluda. Tuumajaama positiivne pool: * omades enda tuumajaama, oleksime me teistest riikidest sõltumatumad. * tuumaenergia tootmine ei põhine maavaradel. * tuumajaam ei reosta nii palju, kui põlevkivi töötlemine. Tuumajaama negatiivne pool: * kui midagi kontroll alt väljub, on tagajärjeks katastroof. * maailmas on olnud katastroofiga lõppenud juhtumeid nt. Tzernobõl. * tuumajaamas tekib radioaktiivseid jäätmeid, mis kaotavad oma radioaktiivsuse alles mitme saja aasta pärast. * kui ehitada tuumajaam, jääksid töötuks paljud ida-virulased, need, kes praegu töötavad kaevuritena. * tuumajaam võtab enda alla suure maa- ala ning jaama lähedal ei taha keegi elada. Minu arvamus on, et Eestis peab hakkama süvendama taastuvenergia kasutamist. Nii kaua, kui võimalik, võiks kasutada põlevkivi, kui üldse enam ei saa, siis kasutusele võtta päikese-, tuule- või hüdroenergia. Üldiselt olen tuumajaama vastu.
Alfalagunemine ja alfakiirgus Sissejuhatus Alfalagunemine on tuumareaktsioon. Alfaosakesed Alfalagunemise tagajärjel tekib alfakiirgus. Alfalagunemine Alfalagunemine on üks radioaktiivsuse liike. Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed (). Alfaosake koosneb 2 prootonist ja 2 neutronist. Moodustavad heeliumi (He) aatomituuma. Alfalagunemine Reeglina toimub alfalagunemine rasketes aatomituumades. Väheneb tuuma aatomnumber (prootonite arv) kahe võrra. Massiarv (nukleonide koguarv) nelja võrra. Näiteks on uraani lagunemine tooriumiks alfalagunemine Alfaosake -osake on laetud ja väga kõrge energiaga
materjalidest tulev kiirgus. Mitteioniseerivaks kiirguseks on ultraviolettvalgus, soojuskiirgus, raadiolained ja mikrolained. [] AJALUGU Rohkem kui sada aastat tagasi, 1985. Aastal avastas Würtzburgi Ülikooli professor Wilhem Conrad Röntgen kiired, mida ta hakkas nimetama x-kiirteks (hiljem hakati nimetama röntgenkiirteks). [] Hiljem avastas prantsuse füüsik Henry Becquerel uraanisoola uurides loodusliku radioaktiivsuse. [] Edasises kiirguste uurimisel olid olulise tähtsusega Marie ja Pierre Curie tööd ning Ernst Rutherfordi avastus, mis näitas, et magnetväli jaotab raadiumist lähtuva kiirguse kolmeks komponendiks: alfa- (), beeta- () ja gammakiirguseks (). Gammakiirgus on oma olemuselt lähedane x-kiirtele, alfa- ja beetakiirgus kujutavad endast laetud osakeste voolu. [] Illustratsioon 1 Tüüpiline radioaktiivsuse sümbol (http://www.wpclipart
Reageerib metallioksiididega Fe2O + 3C = 2Fe + 3CO. Reageerib vesinikuga C + 2H2 = CH4 (soogaas). Reageerib veeauruga C + H2O => CO + H2 ja nool ülesse (veegaas) 1. Reageerivad lihtainetega (tuntuim nendest hapnik, tekivad oksiidid). 2. Kõrgemal temperatuuril reageerivad väävliga. 3. Reageerivad hapetega vastavalt pingereale. 4. Metall + vesi 5. Metall + sool (soolalahus) Süsiniku toime. Radioaktiivne süsinik. Teiseks loodusliku radioaktiivsuse allikaks on kosmiline kiirgus. Maale kosmosest tulevad osakesed omavad piisavalt energiat, et kutsuda Maa atmosfääris esile tuumareaktsioone. Kõige sagedasem neist on radioaktiivse süsiniku teke lämmastikust: Viimane on beetaaktiivne, pooleaga 5600 aastat. Et süsinik on elusaine tähtsaim koostisosa ja et taimed omastavad teda atmosfäärist, sisaldavad kõik elusorganismid kindla protsendi radioaktiivset süsinikku
ja putukamürkide sünteesimiseks ning tulekustutusvahendeina Broomidid on rahustava toimega, tarvitatakse nt. hüsteeria ja langetõve juhtudel Broom vedelal kujul Jood Normaaltingimustes esineb tumepruunide kristallidena Keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne Tugev oksüdeerija Kuumutamisel tekivad toksilised aurud Kasutatakse keedusoola lisandina, fotograafias, radioaktiivsuse vastu ja antiseptikuna. Leidub taimedes ja vees Jood kristallina Astaad Radioaktiivne element Leidub maakoores Kõige haruldasemalt esinev aine Kasutatakse meditsiinis Pole kunagi makroskoopiliselt vaadatud Tänan kuulamast!
sajandi ja 20.sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus.*Eelkõige 20.saj esimese poole kirjanduses * Sai alguse Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernismi periodiseerimine 1) PERIOOD- uus romantism (sümbolism) 2) PERIOOD- avangardism (futurism, kubism, varane ekspressionism) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas: *tööstus revulutsioon Euroopas ja urbaniseerumine *teaduse ja tehnika areng-radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid *Freudi psühhoanalüüs *Einsteini relatiivsusteooria *Nietzhe üliinimese teooria *naisliikumine *kiriku lahutamine riigist Modernsus-periood, aja järk Modernism-kultuurilised tekstid, liikumine/suund Futurism Futurismi loetakse varaseimaks modernistlikuks vooluks 20.sajandil. *Itaalias 1909,F.F Marinetti, Itaalia futurismi manifest. Futurism sai alguse Itaalias, peavooluks kujunes ta Venemaal
Elizaveta Kuliber 12b Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist Radioaktiivsuse avastas 1896. aastal prantsuse füüsik Henri Becquerel. Aastal 1897 märkasid Marie ja Pierre Curie, et uraaniühendite aktiivsus säilib ka pärast metallilise uraani eraldamist. Sel meetodil õnnestus neil 1898. a. maagijäätmeist eraldada kaks senitundmatut metalli polooniumi ja raadiumi mille aktiivsus ületas uraani oma tuhandeid kordi. Kolm tähtsamat kiirgusliiki on : Alfakiirgus positiivse laenguga osakeste voog.
Nad ei saanud enda päästmiseks midagi teha. Kustutati seda mitu päeva. Iga inimene, kes osales selle kustutamises, võis seda kustutada mingi väikese teatud aja ja teda kaitses ainult mingi metallist kilp või rüü, mis talle selga pandi. 5. Tuumajaamas reaktor plahvatas. Ukrainas. Algul kui pauk toimus, ei teadnud keegi kahju tõelist ulatust. Linnaelanikele ei räägitud enam-vähem midagi. Arvati, et jaam saadakse peagi jälle korda. Aga siis tehti radioaktiivsuse mõõtmine ning nähti, et nii suurt radioaktiivsuse taset pole kusagil varem ette tulnud. Kõigil paluti linnast lahkuda, aga hiljem tuli välja, et nad ei saa sinna enam kunagi tagasi. See oli tööstuspiirkond, kus nagunii elasid peamiselt vaid tuumajaamas töötavad inimesed. Radioaktiivsuse laine levis üle terve Euroopa. 6. Sisuliselt oli tegu väga ränga ohutusnõuete rikkumisega. Tehti katset, millele eelnevalt
· - jaam haarab enda alla suured maa-alad, inimesed on sunnitud lahkuma, metsi võetakse maha · - jõe vee-reziimi muutus · - häirivad kalade liikumist · - jõed kipuvad olema tarbijast kaugel, suured kulutused. Tuumaenergia: · + uraani palju ja suhteliselt odav osta maailmaturult · + saame palju elektrit suhteliselt odava hinnaga · + energiavajadus sunnib kasutama · + korras tehnoloogiaga ja ohutuse tagamisega keskkonnasõbralik · - radioaktiivsuse jäätmed · - avariioht (26.aprill 1986 Tsernobõli TEJ avarii Ukrainas) Soojuselektrijaamad: Eesti SEJ, Balti SEJ, Iru SEJ, Ahtme SEJ, Kohtla-Järve SEJ. Hüdroelektrijaamad: Linnamäe HEJ, Leevi HEJ, Kunda HEJ Tuulepargid: Virtsu TP, Pakri TP, Sõru sadama TP, Viru-Nigula TP Tuulepargi mõju: *lindudele; *kalastikule; *ehitusmüra; *töömüra; *kaabli magnetväli. On vaja läbi viia põhjalik uuring ja hinnata nende mõju lindudele, kaladele, inimestele.
66 · Ühendid: Oksiidid: I2O4; I2O5 ;I4O9 Kloriidid: ICl; (ICl3)2 Fluoriidid: IF; IF3; IF5; IF7 Bromiidid: IBr Kasutamine · Tööstuses: tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis · Keemilises analüüsis: jodomeetrias · Meditsiinis: antitüreoidse vahendi, antiseptikuna ja radioaktiivsuse vastu · Fotograafias · Keedusoola lisandina Jood looduses · Joodi esineb kõige rohkem Tsiilis · Looduses saadakse joodi naftapuuraukude veest ja merevetikatest · Looduses leidub joodi peamiselt ühenditena · Mereäärsetes paikades on suurem joodisisaldus · Joodi leidub taimedes(toidus) ja vees Jood organismis · Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi · Jood on kilpnäärme hormooni koostisosa
· Hüdrosfäär · Biosfäär GEOKRONOLOOGILINE SKAALA - maakoore kihtide ja organismide tekkimise järjekorra ja aja kindlaks määramise süsteem; geoloogiline ajaarvamine 1. Arhaikum(aguaeg) 2. Proterosoikum(ürgaeg) 3. Fanerosoikum · Paleosoikum · Mesosoikum(keskaegkond) · kainosoikum ABSOLUUTNE VANUS määrab gealoogiliste sündmuste aega ja kestvust aastates. Radioaktiivne meetod radioaktiivsuse järgi vaadatakse isotoopide arvu. SUHTELINE VANUS määrab geoloogiliste sündmuste järjekorra Paleontoloogiline meetod fossiilide uurimine
· .. · Eriseoseenergia seoseenergia ühe tuumaosakese kohta Radioaktiivsus · On aatomi lagunemine laetud osadeks nende voogu me registreerime kiirgusena ja teiseks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad · Looduslik radioaktiivsus on looduses esinevate isotoopide tuumade iseeneslik muundumine · Tehisradioaktiivsus tuumareaktsioon abil saadud isotoopide radioaktiivsus · Radioaktiivsuse liigid: alfa-, beetalagunemine, gammakiirgus Radioaktiivsuse lagunemine seadus · Poolestustaeg (T periood) Aeg, mille jooksul lagunevad pooled radioaktiivse aine tuumadest Ioniseeriv kiirgus, kiirguskaitse · Kriigus (ioniseeriv) kiirete osakeste voog (ja lühilaineline elektromagnetkiirgus) · Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste objektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust. Selle tulemusena moodustuvad organismile võõrad molekulid, tekivad
1.Tuumaenergia algus Tuumafüüsika kui teadusharu sündis koos radioaktiivsuse juhusliku avastamisega prantsuse teadlase Henri Becquereli poolt aastal 1896. Järgnevate aastakümnete jooksul on oma panuse selle teadusharu arengusse andnud mitmed nimekad teadlased. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades - tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, samas teisalt on praktiliselt võimatu kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta meditsiinis või energiatootmises.
liiklusõnnetuses. · Pärast abikaasa surma oli Marie Curie'l armulugu füüsik Paul Langeviniga. Töö radioktiivsuse uurimisel. · Marie ja Pierre Curie töötasid koos väga viletsas laboratooriumis. · Nad uurisid radioaktiivseid materjale. · Avastasid radioaktiivsed ained: polooniumi ja raadiumi. · 1898. aastal avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse. · I maailmasõja ajal töötas ta koos oma tütrega välja mobiilse, röntgenuuringute jaama. Õpetamine kõrgkoolis · 196. aastal sai temast esimene naine, kes Sorbonne'is õpetas. · 1914. aastal sai temast Pariisi Ülikooli Raadiumiinstituudi juhataja. · Ta pidas loenguid Brasiilias, Hispaanias, Belgias ja Tsehhoslovakkias. · Temast sai Pariisi Meditsiiniakadeemia esimene naisliige. Kiirituse mõju
elektromagnetkiirgust v suure energiaga osakesi 2. ALFA-kiirgus a-osakeste juga, mille kiirus 107 m/s ja nõrk läbimisvõime BEETA-kiirgus kiirete elektronide vool, mis liigub u valguskiirusel (3*108 m/s), tugev läbimisvõime GAMMA-kiirgus elektromagnetvälja kvantsid, millel on väga tugev en. ja kõrge läbimisvõime 3. Poolestusaeg aeg, mille jooksul aine aktiivsus väheneb poole võrra (isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt) 4. radioaktiivsuse lagunemise seadus (VALEM) määrab lagunemata aatomite arvu (N). 5. Tuumareaktsioon - kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. 7 N + 2 He 8 O +1 H . 14 4 17 1 Neutron: 4 Be + 2 He 6 C + 0 n . uraani tuumade lagundamisel, kui neid pommitada 9 4 12 1
Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Loodusliku uraani tihedus normaaltingimustel on 19,05 g/cm3. Uraani sulamistemperatuur on 1132 ja keemistemperatuur 1797 kraadi. Uraanist algab radioaktiivse lagunemise rida uraani rida. Ajalugu Uraani avastas 1789 saksa keemik Martin Heinrich Klaproth ja nimetas selle 1781 avastatud planeedi Uraani järgi. 1896 avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse. Kuni 1940. aastani, mil avastati neptuunium ja plutoonium, oli uraan suurima massiarvuga teadaolev element. Uraani leidub maakoores kõikjal, kivimites, mullas ja samuti merevees. Siiani on teda majanduslikel kaalutlustel toodetud peamiselt mineraalsetest maakidest, kus sisaldus ületab 0,1 %. Uraanimaak kaevandatakse kas avatud karjääridest või allmaakaevandustest ja saadetakse tavaliselt lähedal asuvasse tehasesse. Maak
Radioaktiivsus: Aatomituumad radioaktiivses aines on ebastabiilses olekus. Ebastabiilsetes tuumades on kas väga palju või väga vähe neutroneid. Tuuma ebastabiilsus laheneb siis, kui see tuum kiirgab. Kiirgus: Radioaktiivsed ained kiirgavad nn. ioniseerivat kiirgust, mis suuremas hulgas on tervisele kahjulik. Olemas on erinevad kiirguse liigid: alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Röntgenikiirgus on ioniseeriv kiirgus, kuid see pole radioaktiivsuse tagajärg. Aktiivsus: Aktiivsust võetakse ioniseeriva kiirguse mõõduks. Selle ühik on bekerell (Bq). 1 bekerell on hästi väike ühik. Kunstlik kiirgus: Ioniseerivat kiirgust kasutatakse ka meditsiinis. kiirguse tuntuim ja praktilist kasu toov vorm on röntgenkiirgus. Tuumaenergia tootmisel kasutatakse radioaktiivseid aineid ja samas tekib neid seal ka juurde. Mõned neist on sellised, mida looduses ei ole. Tavaliselt need ained loodusesse ei pääse
Isotoopideks nimetatakse ühe elemendi erineva massiarvuga tuumi. Näiteks tehneesium ja promeetium ja plutoonium. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Kiirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna masssiühikus, nim. Neeldumisdoosiks. Mõõtühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg. Biodoos on ekvivalentne kiiritusdoos. Mõõtühik on siivert (Sv). Röntgen on röntgenikiirte või gammakiirguse doosi mõõtühik.(R) Kürii on radioaktiivsuse ühik, mis määrab lagunemiste arvu mingis ajaühikus.(Ci) 1Ci=3,7*10 s
3. Neutron e. nukleon- tuuma koostisosake, laenguta, ei ole stabiilne, radioaktiivne ja laguneb prootoniks, elektroniks ja antineutriinoks. 4. Laenguarv ehk aatomnumber on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. (tähis Z) 5. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv aatomi tuumas.(tähis A) 6. Keemiline element on määratud prootoni ehk laenguarvuga. 7. Keemilise elemendi istoop- prootonite arv sama, neutronide arv erinev. 8. Radioaktiivsuse all mõistame aatomituuma iseeneslikku muundumist või tuuma üleminekut põhiolekusse. 9. -kiirgus koosneb heeliumi tuumadest, positiivse laenguga, -kiirgus koosneb kiiretest elektronidest, negatiivse laenguga -kiirgus koosneb ülisuure energiaga elektromagnetkiirgust, laenguta. Neutronkiirgus-kõige ohtlikum radioaktiivse kiirguse liik, tekib raskete aatomituumade spontaansel lõhustumisel, kaudselt ioniseeriv kiirgus 10
nakkusohtlikud ained; mg/l, 0,2 mg/l lühiajaliselt tekkiv 7)Radioaktiivsed ained; kahjustus. 8)Sööpivad ained; 9)Muud 18. Saastekontrolli aparaadi ohtlikud ained või materjalid. nimetus, millega saab 13. ÜRO ohtlike ainete määrata TTMA tunnusnumber (alumine ja Gragher m31 ülemine nr eraldusmärgil) ja 19. Kiirgusriskist: mis on mida see iseloomustab - bekrell – radioaktiivsuse ülemine -2-kohaline vastab preparaadi aktiivsuse mõõtühik; Euroopa kokkuleppele, näitab aine - grei – neeldunud doosi ohuklassi mõõtühik; alumine -4-kohaline ÜRO järgi - ekvivalntdoos valem: ohtlik aine, näitab täpselt, millise ekvivalentdoos leitakse neeldunud ainega on tegemist doosi korrutamisel faktoriga, mis 14.Milliseid andmeid sisaldab võtab arvesse viisi, kuidas kiirgus
annaabi.ee 
