sõjatööstusettevõtteid ja teid) ning kehtestatud oli nelja-aasta plaanid. Stalin võttis kursi maailmarevolutsioonile. Käivitati relvastusprogramm. Suurtööstuse eelisarendamisega sai alguse industrialiseerimine. Kehtestati viisaastaku plaane ja alustati sundkollektiviseerimisega. Nii Saksamaa kui Nõukogude Liidu majandus valmistus sõjaks. Saksamaa ja Nõukogude Liidu välispoliitika oli sarnane. Hitler seadis eesmärgiks Saksamaa kiire relvastumise ja vabastamise Versailles' ,,köidikutest". Majandusliku edukuse säilitamiseks oli Hitleril vaja võidukat sõda. See muutis välispoliitika agressiivseks ja jultunuks. Ka Nõukogude Liidu välispoliitika oli agressiivne (sest Stalini arvates oli vägivald ainsaks vahendiks, millega ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida), ent Stalin oskas oma kavatsusi varjata, esinedes rahutoojana. Stalini ja Hitleri populaarsused tuginesid erinevatele alustele. Stalini Nõukogude Liidus
majandus teenis selgelt sõja huve (rajati sõjatööstusettevõtteid ja teid) ning kehtestatud oli nelja-aasta plaanid. Stalin võttis kursi maailmarevolutsioonile. Käivitati relvastusprogramm. Suurtööstuse eelisarendamisega sai alguse industrialiseerimine. Kehtestati viisaastaku plaane ja alustati sundkollektiviseerimisega. Nii Saksamaa kui Nõukogude Liidu majandus valmistus sõjaks. Saksamaa ja Nõukogude Liidu välispoliitika oli sarnane. Hitler seadis eesmärgiks Saksamaa kiire relvastumise ja vabastamise Versailles’ „köidikutest“. Majandusliku edukuse säilitamiseks oli Hitleril vaja võidukat sõda. See muutis välispoliitika agressiivseks ja jultunuks. Ka Nõukogude Liidu välispoliitika oli agressiivne (sest Stalini arvates oli vägivald ainsaks vahendiks, millega ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida), ent Stalin oskas oma kavatsusi varjata, esinedes rahutoojana. Stalini ja Hitleri populaarsused tuginesid erinevatele alustele. Stalini Nõukogude
loodusvarade müügist,relvakaubandusest. * Suruti NSVL-le peale kõrgtehnoloogilist relvastumist. * Rünnati Afganistaani kaudu-varustati kohalikke vastuanuvõitlejaid moodsate relvadega. * Poola kaudu varustati Solidaarsust side-ja trükitehnikaga. * USA asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. *USA veenis Saudi-Araabiat suurendama naftatootmist,mis vähendas nafta hinda. *Piirati kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSVL-u. *USA algatas kõrgtehnoloogilise relvastumise, NSVL ei suutnud vastu panna. NSVL lagunemise põhjused (1991): 1) Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.2) võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) palju kiiremas tempos. 3) senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks. 4) tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu
1. NSVL-i nõrgenemise põhused:*stagnatsioon süvenes veelgi *Kadus uuenduslikkus *Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus *majandussüsteem oli ennast ammendanud *kaupade puudus ehk defitisiit * 2. Kriis Poolas 1980: Poola kommunistlik juhtkond oli kaotamas kontrolli olukorra üle. 13. dets kehtestas Jaruzelski sõjaseisukorra, kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. 3. Reagani poliitika: USA pidi takistama NSVL-i võimutsemist keks-ja ida-euroopas, ning toetama võitlust kommunismi vastu. Läänel tuli NSV Liit majanduslikult nurka suruda, lõigati ära nafta ja gaasi sissetulek. Uus, kõrgtehnoloogiline relvastumise laine. 4. NSVL kaotas külma sõja, sest :Majandus oli pankrtois, relvastus nõudis tohutiud ressursse, NSV L jäi üha rohkem maha USAst, hädasti vajati reforme. , sisepoliitiline kriis, polnud tõsiseltvõetavat liidrit. 5. Gorbatšov (NLKP peasekretär al. 1985.a.)tahtsis NSV Liidus muuta: oli veendunud, et on vaja ümberkorraldusi. Eesmär...
1950.aastatel töötati nii USA-s kui ka Nõukogude Liidus välja erinevaid tuumapomme ning seetõttu muutusid riikidevahelised kriisid eriti ohtlikuks ja maailm seisis 60.aastatel mitmel korral tuumasõja lävel. 1970.aastatel hakkasid lääneriikide ja kommunistliku süsteemi suhted paranema ning võidurelvastumist asuti piirama: 1972. aastal allkirjastati Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel kokkulepe raketitõrjesüsteemide osas ning SRP-1 leping, mis puudutas strateegilist relvastumise piiramist. Kuigi 1979. aastal rahvusvaheline pinge hakkas uuesti kasvama ning võidurelvastumine jätkus uue hooga, võib võidurelvastumist silmas pidades 70.aastaid 60-ndatega võrreldes lugeda oluliselt rahulikemaks ning pingevabamaks. Tehes edusamme uute relvade väljatöötamises, muutusid ka kriisid 60.aastatel kahe maailma vahel üha pingelisemaks, mille ehedaimaks näiteks on Kuuba raketikriis 1962.aastal. Kasutades Kuubal võimule tulnud Fidel Castro abi, toimetas
· 1985, uus NLKP peasekretäär Mihhail Gorbatov. Pidi viima riigi välja majanduslikust ja välispoliitilisest kriisist, sälitades sotsialistliku korra. · Perestroika ühiskonna ümberkorraldamine. · 1986 glasnost avalikustamine. Tõsteti esile tegelikud riigi probleemid ja tsensuurireeglid pehmenesid. Massiteabevahendid. Liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. · Oli vaja parandada suhteid lääneriikidega. Relvastumise vähendamine. Paranesid suhted USA ja ka Hiinaga. · 1989-90 kommunismi kokkuvarisemine idabloki maades. Tegevuse lõpetas VLO ja Saksamaa ühinemine. · Vähenes KP juhtroll, presidentaalne valitsemisvorm. · Tekkis tüli uuendusmeelste ja vanameelsete jõudude vahel, Gorbatovi majanduspoliitika kukkus läbi, ta kaotas palju pooldajaid. Tekkis kriis. · Vene Föderatsioon Boriss Jeltsin. Nõukogude Liit oli oma aja ära elanud.
Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsaid relvi. NSV Liidul oli tavarelvastus – tankid, kahurid, lennukid), Ühendriikidel aga tuumapomm. Nõukogude luurel õnnestus varastada tuumapommi tootmist puudutavad dokumendid ning 1949. aastal katsetas NSV Liit edukalt pommi. 1952. aastal proovisid Ühendriigid vesiniku- ehk termotuumapommi. See pomm oleks ulatuslikumalt kasutatuna ohustanud kogu maailma. Lääneriigid mõtlesid relvastumise kõrvalt ka kodanikele, kuid NSV Liit mitte. Tuumarelvade olemasolu hoidis ära kolmanda maailmasõja puhkemise. 1946. aastal alustati kodusõda Hiina ülejäänud territooriumi valitseva kodanliku Rahvusliku Rahvapartei vastu. Alguses oli ülekaal Rahvusliku Rahvapartei poolel, hiljem aga kommunistide poolel. Kommunistid said abi NSV Liidult. 1948. aastal toimus kodusõjas pööre. Kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. 1949. aastal
majanduslikult nurka suruda, suruda NSVLle peale kõrgtehnoloogiline relvastumine. Tegelik rünnak: Afganistani kaudu varustati kohalikke moodsate relvadega. Poola kaudu, varustati Solidaarsust moodsa side-ja trükitehnikaga. Takistab uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. Veenis Saudi-Araabiat naftat rohkem tootma, vähendas nafta hinda. Piirati kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSVL-i. USA algatas kõrgtehn relvastumise, millele NSVL ei suutnud vastu panna. perestroika: Gorbatsov, sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine. Glasnost, avalikustamine, salastust vähendatakse, Jakovlev. NSVL oli kaasaegse maailma vastu, tekkis demokraatlust rohkem, paljud riigid said iseseisvaks.
Mis sundis üliriike parandama omavahelisi suhteid ja vähendama pingeid rahvusvalises elus? 1960. aastate lõpus algas uus pingelõdvenduse periood. Seda soodustasid: - Nn Vietnami sõja sündroom (masendus, mis tekkis USA ühiskonnas pärast edutut sõda Vietnamis). - Nõukogude juhtkonna kartus jääda kahe vaenuliku jõu, Hiina ja USA vahele. 1960. aastal keelati tuuma katsetused (ainult maa all võis). 1969. aastal algasid USA ja NL vahelised kõnelused strateegilise relvastumise piirmaise üle. 1972-74. aastatel allkirjastati kokkulepped, millega piirati strateegilist ründerelvastust (raketid ja pommituslennukid, mis suudavad teisel kontinendil asuvat sihtmärki tabada) ning raketitõrjasüsteemide piiramise leping, millega lõpetati raketitõrjesüsteemide väljatöötamine ja ülesseadmine. 1975. aastal toimus Helisngis Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverents (CSCE)
esindada linna rahvusvahelisel tasandil. Taastus maismaaühendus SLV ja Lääne- Berliini vahel.) L-Saksamaa tunnustab Oderneisse joont. 1970 idaleping. 1972L-S parlament ratifitseerib seda 1 klausliga, et kui Saksamaad peaks ühinema, vaadatakse piiriküsimus uuesti üle. Sõlmitakse trantspordilepind L-Berliini ja I Saks vahel. 1972 SLV ja SDV suhete aluste leping.Rahulik kooseksisteerimine 2 erineva reziimi vahel. 1973 Võeti nad ÜROsse *Strateergilise relvastumise piiramislepingud(ehk SRP1 ja2 või SALT1 ja2 kumbki pool külmutab järgmiseks 5 aastaks oma strateegiliste kandurite (rakettide ja pommitajate) arvu saavutatud pariteetsel (võrdväärsel) tasemel kummalgi 2400 ühikut) *Helsingi nõupidamine e Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine.-OSCE(OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal. Juba Helsingi lõppaktis
nelja-aasta plaanid. Stalin võttis kursi maailmarevolutsioonile. Käivitati relvastusprogramm. Suurtööstuse eelisarendamisega sai alguse industrialiseerimine. Kehtestati viisaastaku plaane ja alustati sundkollektiviseerimisega. Nii Saksamaa kui Nõukogude Liidu majandus valmistus sõjaks. Saksamaa ja Nõukogude Liidu välispoliitika oli sarnane. Hitler seadis eesmärgiks Saksamaa kiire relvastumise ja vabastamise Versailles' ,,köidikutest". Majandusliku edukuse säilitamiseks oli Hitleril vaja võidukat sõda. See muutis välispoliitika agressiivseks ja jultunuks. Ka Nõukogude Liidu välispoliitika oli agressiivne (sest Stalini arvates oli vägivald ainsaks vahendiks, millega ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida), ent Stalin oskas oma kavatsusi varjata, esinedes rahutoojana. Stalini Nõukogude Liit ja Hitleri
Külm sõda 6. Kahe üliriigi USA ja NSVL kujunemine Bipolaarne maailm kahepoolne maailm kahe jõukeskusega maailm 7. Koloniaalsüsteemi lagunemine andis tõuke koloniaalriikidele taastada oma iseseisvuse Lähis-Ida riigid India 1947.a 1960. aasta aafrika aasta 17 erinevat Aafrika riiki kuulutasid välja iseseisvuse Enne II MS oli Aafrikas Üks iseseisev riik Nigeeria 8. Muutused relvastumise alal oluline roll tankidel ja lennukitel positsioonisõda enam ei olnud tuumarelvad algas tuumaajastu 1945. aastal oli USA ainuke riik, kes omas tuumarelva, kuid NSVL oli maailma suurim sõjavägi KÜLM SÕDA Külm sõda USA ja NSVL läänemaailma ja kommunistliku maailma vaheline pikaajaline vastasseis, mõlemad pooled hoidusid otsestest kokkupõrgetest tänu tuumarelva olemasolule (Otsest sõjategevuseks
Minu arvamus. Esimene Maailmasõda ei kõrvaldanud sõda põhjustanud vastuolusid. Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepingutega loodud uues poliitilises süsteemis peitus uue maailmasõja alge - Saksamaale olid määratud liiga karmid karistused sõja eest, mille alustamises ta otseselt süüdi ei olnud. Makstud reparatsioonid, sügav majanduskriis sõjale järgnevatel aastatel ja kaotatud territooriumid olid piisavad ajendid rahvast uue relvastumise ja sõjapidamisega nõusse saamiseks. Kasutatud kirjandus: Internet: 1. http://wapedia.mobi/et/Versailles'_rahu 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Versailles'_rahu 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvasteliit 4. http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/U_Kiil_ajalugu/moisteid_maail_ajal.html 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Pariisi_rahukonverents 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmasõda Kirjandus: 7. M.Eller, Ü.Kaevats, T.Karjahärn, T.Koger, E.Risthein, T
· USA piiras kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSV Liitu · Tulem: NSV Liit on pankrotis 1980. Aastate keskpaigas IV Võidurelvastamise uus etapp · Tähtede sõja uus programm: luua kosmiline kaitsekilp Maa orbiidile. · NSV Liit paigutas moodsad keskmaaraketid Ida Euroopasse. NATO asus selle peale paigutama Euroopasse ülitäpseid keskmaarakette. · 1980. keskpaigaks sai selgeks, et Ühendriigid on relvastumise võidujooksu võitnud. Lõpetati sõda Afganistanis. §45. PERESTROIKA I Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa · Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal algas Nõukogude Liidus uus poliitiline periood, mille märksõnadeks olid reformid ( perestroika ) ja avalikustamine ( glasnost ) Kremli juhtide senisest suurem valmisolek tõele. · Vajaduse muutuste järele tingisid NSV Liidu majanduslik pankrot, mida kiirendasid
12. Tähendusülekanded, mitmetähenduslikus Tähendusülekanded põhinevad assotsiatsioonidel. Iseloomulikumad tähendusülekanded on metafoor ja metonüümia. Metafoor on sõna või väljendi kasutus uudses sarnasuse või analoogia alusel ülekantud tähenduses,varjatud võrdlus. Nt nägude meri, kivikõrb`tänapäeva uuslinn', peatänav on linna tuiksoon; spordikeelest poliitikakeelde üle kantud: relvastumise võidujooks, valimiskampaania on jõudnudlõpusirgele, poliitikute vägikaikavedu, probleem söödeti ette, valitsus heitis palli opositsioonile tagasi, eelsoojenduseks vaieldi päevakorra üle. Teine levinud tähendusülekanne on metonüümia sõna või väljendi kasutus uudses ajalise, ruumilise, põhjusliku, päritolulise vm suhte alusel ülekantud tähenduses. Nt autori nimi tema teose asemel (seda sõna Wiedemannis ei ole, näitusel oli isegi
Järgmisel aastal lõhkas oma tuumapommi ka NSV Liit. Tegemist oli üsna hirmsa relvaga, mille ulatuslikum kasutamine ohustanuks kogu maailma. Esialgu plaaniti tuumapommide transportimist lennukitega, kuid 1950.aastatel hakati tootma kontinentide vahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Nende relvade arendamisega likvideeris NSV Liit oma maha jäämise tuumarelvastuses, Lääs oli aga oma kunagise eduseisu minetanud. Lääneriigid pidid relvastumise kõrval mõtlema ka oma kodanike heaolule, NSV Liidu juhtkond pööras aga oma inimeste vajadustele vähe tähelepanu. Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poolt hävitamise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära kolmanda maailmasõja puhkemise. Trumani doktriin ja Marshalli plaan TRUMANI DOKTRIIN (1947) Stalin sai soovis likvideerida viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas, valmistudes intensiivselt uueks sõjaks. Selleks taastas ta NSV Liidus sõjaeelse
See oli esimene dokument,mis mingilgi määral piiras tuumariikide võidurelvastumist. Ida-Lääne suhetes ei suudetud pingelõdvendust läbi viia aga sellest hoolimata toimus siiski Idaja Lääne suhete mõningane paranemine. See tegi võimalikuks mitme tähtsa lepingu sõlmimise 1960'ndate lõpul ja 1970'ndate algul. Suureks sammuks võidurelvastumise ohjeldamisel oli tuumarelva leviku tõkestamise leping,millele kirjutas alla 100 riiki. Allkirjastati ka USA ja NSV Liidu kokkuleppeid relvastumise piiramise kohta. 6. USA riigikord oli demokraatlik. USAS oli kaks parteid Vabariiklik ja Demokraatlik. Parlamendiks Kongress,mis koosneb kahest kojast- Esindajate Kojast ning Senatist. Valitsemisvorm presidentaalne vabariik. Tähtsaim isik president,kes valitakse neljaks aastaks. Suurim hirm oli kommunismi leviku ees,mida üritati pidurdada ka USAs endas. 1940'ndate aastate lõpul algas USAs vasakpoolsete vastu suunatud rünnak,mis piiras paraku ka demokraatlikke vabadusi.
Mika Waltari Sinuhe raamatu analüüs Tuule Kivihall 10c Tallinn 2009 I Raamat KÕRKJALOOTSIK I ptk Inimene ei muutu. Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus. Sinuhe elas kuldmajas. Ta nimi oli vaarao kuldraamatus. Tõde on lõikav nuga, parandamaks haavu. Kes Niiluse vett joob, tuleb sinna tagasi, kes Teebais sündinud, tuleb sinna ka tagasi. 2 ptk Sinuhe sai nime muinasjutu järgi. Nimi tegi tast väljaaetu ja pagulase. Amenhotep II valitsusajal sündinud. Kõrkjalootsik voodi kohal. Haav südames. 3 ptk Puust krokodill. Lummavad naised. Tint ravimina. Sandaalid. Kirjaoskus. Inteb, kes oli suur sangar. 4 ptk Hauatagune maailm/elu. Koolielu ja õppimine. Si...
Monroega. Tavaelus tegeles Sigade Lahe invasiooniga, Kuuba raketikriisi alustamisega, Apollo kuule saatmisega. Lisaks suurendas riigi osalust Vietnami sõjas ning võitles Berliini müüri vastu. Võitis ka Pulitzeri auhinna. Nixon - 1969-74 Ameerika president, kes lõpetas Ameerika osaluse Vietnami sõjas ning taastas suhted Hiinaga, algatas pingelõdvenduse ja sõlmis 1972. aastal Moskvaga lepingu strateegilise relvastumise piiramiseks. [Õpiku II osas on asjassepuutuvad peatükid järgnevad: 24, 25(lk 16-17), 26, 27, 31(lk 47-49), 32(lk 56- 57), 33, 37, 38, 43(lk116-118)] Nikita Hruštšov!! Willy Brandt Urho Kekkonen Daniel Ortega Fidel Castro Che Guevara Mikhail Gorbachev Alexander Dubček Dwight D. Eisenhower Richard Nixon Mono-brow Brešnev Harry Truman John Kennedy Konrad Adenauer Mao Zedong Stalin Nikita Hruštšov!! SMILING
juhtriik ei ole enam suuteline kiiresti ja edukalt haarama oma mõjuvõimu alla uusi alasid · 1980- 1981 puhkesid rahutused Poolas, mis oli samuti Nõukogude süsteemi nõrgenemise ilming · Reagani administratsioon otsustas teha panuse kallitele sõjalistele programmidele, nn ,,tähesõdadele", lootes, et NSV Liit soovib igale Lääne sammule vastata samaga, lihtsalt jookseb selles relvastumise võidujooksus ennast tühjaks · Sellele programmile ei olnud NSV Liidul millegagi vastata · Kommunistlik süsteem, mis võis püsida vaid niikaua, kuni suutis läänemaailmaga relvastumises võistelda, oli määratud kokkuvarisemisele Sotsialismileeri lagunemine · 1985 NSV Liidu uueks parteiliidriks M. Gorbatsov, kes oli eelmistest noorem (võimule tulles 54-aastane), energilisem ja parteiringkondades tuntud kui mõõdukas reformaator
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
Tegemist on peaaegu kogu majandusspektrit haarav. Selle lepinguga loodi pmst Euroopa Liidu vundament. o Ühisturg (Common Market) o Tolliliit (Customs Union) o Ühine põllumajanduspoliitika (Common Agricultural Policy) o Ühine põllumajanduspoliitika (Common Agricultural Policy) Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamise leping (ingl. k.European Atomic Energy Community, lühend EURATOM). Eesmärk vältida tuumaenergiaga relvastumise soodumist. Kurjategevuse vähendamine. Need samad kuus riiki leidsid, et võiksid ikka koostööd edasi teha. Tuli põhjalikumalt ette võtta ning sõlmiti lisaks kaks lepingut. Euroopa integratsiooni kronoloogia · 60ndad oli eufooria ja kasu, siis 70ndate teisel poolel ja 80ndate alguses oli suur mure, et mis saab EL-ist. Sisemised ja välimised probleemid. Kaupade vabaliikumine ei toiminud väga hästi.
Ehitati intensiivselt raudteid ja hakkas kiiresti arenema lennundus. Eelkõige arendati kõikide riikide poolt sõjalaevastikku. · Kõike sõjaga seonduvat idealiseeriti. · Tegelikult jätkus võidurelvastumine ja teadlik valmistumine sõjaks. · Tugevnenud Saksamaa kujutas endast "loomulikku hegemooni" Kesk-Euroopas. See olukord ei meeldinud Prantsusmaale ja Venemaale. Inglismaa püüdis Saksamaaga paremini läbi saada, · Saksamaa algatas Euroopas relvastumise, millele naaberriigid vastasid omapoolse relvastumisega. "Isetäituv prohvetlus" (Kissinger). · Jagamist ootas "Euroopa haige mehe" Türgi "pärand" Balkanil, kus põrkusid selgelt kokku Venemaa ja Austria-Ungari huvid · Olid moodustunud kaks riikide blokki Keskriigid / Kolmik liit (Saksamaa, Austria- Ungari ja Itaalia, Türgi) ning Antant (Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa). · Olukord natuke sarnane "külma sõja" perioodiga (võidurelvastumine, jäigad
Propaganda toetab ja põhjendab iga tasalülitamisel kasutatavat abinõu. Politseivõimu ülevõtmine kindlustab natside võimu. 1936 allutatakse kogu politseisüsteem Himmlerile, kes on SS-i ja Saksa Politsei ülem. Pärast „pikkade nugade“ ööd hõivab SA koha SS, millest saab Hitleri isiklik ihukaitsevägi. Katoliku kiriku vastumeelsus natsidele. Alustatakse põllumajanduse arendamist. Tööpuudus kõrvaldatakse korrastamisprogrammide, riigimaanteede projekti, relvastumise ja kohustusliku tööteenistuse käivitamise abil. Seda kõike finantseeritakse siselaenudega (riigi sisevõlg 1938. a. lõpuks 42 miljardit riigimarka). Välispoliitika eesmärgiks Versaille’i rahulepingu tühistamine ning hiljem saab natside välispoliitika prioriteediks eluruumi laiendamise plaan. 1935 üldine sõjaväekohustus 1938 Austria anšluss – Austria taasühinemine Reichiga kinnitatakse rahvahääletusega.
Tootmises tekkis nii uusi töökohti. Kui inflatsioon muutus liiga kiireks, lasti kasvada tööpuudusel. Tööstusriikides rajati heaolu ühiskond. Riik hoolitses majandusliku ja sotsiaalse heaolu eest. See tähendas riigi suurt sekumist majandusse. Esmatarbekaupu toodeti massiliselt - see muutis nad odavaks ja kättesaadavaks. Võeti kasutusele kodumasinad. Tööpuuduse vähenemise üheks põhjuseks oli ka võidu relvastumine. Sotsialistlikes riikides tegeleti kas ainult võidu relvastumise või tarbekaupade tootmisega. Kapitalistlikes riikides tegeleti mõlemiga. Põllumajanduses toimus agraar revolutsioon - mehhaniseerimine ja kemiseerumine. Probleemiks muutus ületootmine. Palju inimesi lahkus põllumajandus sektorist ning läksid tööle teenindusse ja kaubandusse. Kasvas riikidevaheline kaubavahetus. Kiiremini kui tööstus. 1950ndaid nimetatakse hõbedaseks ajaks, 1960ndaid kuldseks ja 1979ndaid vaskseks ajaks. 7.2 MAAILMA MAJANDUS 1970NDATEL
See omakorda näitas, et High authority ei olegi nii võimas ning ei oma positsiooni mõjutamaks liikmesriikide sisepoliitikat, nagu algselt arvati. Peamine probleem ECSC-ga seisnes selles et kivisöe ja terase olulisus vähenes aja jooksul, samal ajal kui teised energia tootmise võimalused kasvasid. ECSC-st EL-i 1957 Euroopa kaitse ühing, mille vajadus tekkis külmasõja, korea sõja tõttu. Prantsuse riiklik assamblee lükkas aga EDC tagasi, 1. Hirm saksamaa relvastumise pärast, hirm, et prantsuse valitus ei oma kontrolli oma militaar vägede üle, sest Euroopa võimsaima sõjaväega riik, Suurbritannia, ei osale ning viimaks et korea sõja lõppedes, peale Stalini surma seda enam vaja ei lähe. Brüsseli leping – küsimuse all oli lääne saksamaa panus lääne kaitseks. Mais 1955: leping on vabalt koostatud, konsultatiivne, peamiselt kaitsele orienteeritud ning see võimaldas lääne saksamaal NATOga liituda. 1957: 2 Rooma lepingut 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
