Janre Kurs 10.A Erebus üldandmed Asub Lõuna-antarktikas Rossi nimelisel saarel Kõrgus 3794meetrit On osa nn "Vaikse ookeani tuleringist", mis hõlmab üle 160aktiivse vulkaani On olnud aktiivne alates 1972.aastast Viimati purskas aastal 2008(purskab jätkuvalt) Liigilt kilpvulkaan Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asukohast Asub Euraasia ja Antarktika laamade piiril Kuna püsielanikke Antarktikas pole, siis inimestele ohtu ei kujuta Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kol...
..., sina...., lause...., noor...., jalgpall...., küsimus...., rong...., jaam...., kärbes.... Kirjuta kriipsu asemele s või ss. Küll on maitsvad kir__id! Kir__ide otsas sädistavad varblased. Orkester mängis hoogsat mar__i ja sõdurid mar__isid paraadmar__i sammul mööda. Õhtul tantsisin ühe val__i. Publikule meeldis väga val__ balletist "Luikede järv". Arst luges haige puls.....ilööke. 8. Mitu korda lööb puls..... minutis? Ära võta vale kur__i! Leava tuleb hoida õigel kurs...il. Sead tuhnivad kärs....adega maad. Kas on liitsõna või liitega sõna? Otsusta õigesti ja vajadusel lisa täht. Kinkisime tädile sünnipäevaks krista__lvaasi. Vaasi krista__lsele pinnale oli graveeritud ornament. Vastsündinud varsake komberdas kep ...jatel jalgadel. Juss tahtis väikevennal kep....hobu käest kiskuda. Metal ... raha kolksatas kassasse. Metal__ne hääl katkestas vaikuse. Lin....lased käivad sageli maal. Vatikan on hästituntud lin ...riik. Pik..
IISAKU GÜMNAASIUM 8.KLASS Füüsika Georg Simon Ohm Referaat Koostaja: Janre Kurs Juhendaja: Relika Kaljumäe Iisaku 2008 Georg Simon Ohm sündis 16. märtsil 1789 Erlangenis Saksamaal protestantlikus peres. Tema isa oli lukksepp, ema pärines rätsepa perekonnast. Georg läks 11-aastaselt õppima gümnaasiumi, kuid pakutud kooliharidus jäi algeliseks. Tegeliku hariduse sai Georg oma isalt Johann Wolfgangilt. 1805. aastal astus Ohm Erlangeni ülikooli, kuid eelistas õppimisele pidutsemist, uisutamist ja piljardit
Vana-Kreeka kunst Kaire Kurs 10.a klass Vana-Kreeka Kogu kreeklaste kunstielu on seotud religioonide ja müütidega Jumalate auks peeti pidustusi,ehitati templeid ning skulptuurides kujutati enamasti just jumalaid Templid Esimesed arhidektuuri saavutused on seotud templitega Templite tunnused ehitati kivist,enamasti marmorist põhiplaan oli piklik,mille ees oli kahe sambaga eeskoda rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele pealt kattis templit viilkatus katus ja tempel ise olid kaunistatud skulptuuridega kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe-või kaherealine sammastik templi siseruum jaotati sammaste abil mitmeks osaks,kuhu valgus pääses ainult uksest Sambad 3 stiilis Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Tuntumad templid Zeus´i tempel Olümpias At...
Ann-Marii Kurs 11B Kontserdiarvustus Armastuse valem Mari Vihmand Neljapäeval, 16. aprillil kell 19.00 külastasin Rahvusooperit Estonia, kus käisin vaatamas uut eestikeelset ooperit ,,Armastuse valem". See oli Mari Vihmandi ooper, millel oli kaks vaatust. Libreto on kirjutanud Maimu Berg Esther Vilari romaan ,,Nina Glucksteine matemaatika" ainetel.
Jag är aktiv, rolig, och arbetsam. Jag talar estniska, engelska och lite svenska. På fritiden brukar jag: fotografera, läsa böcker, resa och gå ut med mina vänner. Jag bor i Tallinn men min hemstad är Vändra. Det är litet men gulligt för mig. Där bor min familj: mor, far och bror. Förra året bodde jag i Sverige, i Stockholm. Jag var personlig assistent och hjälpte en pojke. När jag bodde i Stockholm sen läste svenska på SFI kurs (6 månader). Jag har många svenska och estniska kompisar i Sverige. Efter det jag älskar att titta på Melodifestivalen. Jag gör det varje år. Sen jag kan lyssna på svenska och praktisera. Jag läser svenska därför att jag älskar Sverige, svenska och människor som bor i Sverige. När jag var 15 år gammal sen jag hade en resa till Stockholm. Stockholm är mycket vacker! Det är mitt favorit stad. I framtiden jag vill flytta tillbaka till Sverige
taanduma alles möödunud sajandi kolmandal veerandil. Kuulamas käis vanem naisterahvas, sageli isamehe naine, hilisematel aegadel ka peiu ema. See oli nn kuulueit. Kuulamas käidi neljapäeva õhtuti. Kuulueidel oli kaasas viinapudel (kuuluviin). Kuuluviina vastuvõtmine oli märk, et kosjad võivad tulla. Pudeli tagasiandmine näitas, et kosilast ei soovita.2 1 Tedre, Ü. (1973). Eesti pulmad. Tallinn: Kirjastus "Eesti Raamat", lk. 15. 2 Berg, E., Hiiemäe, M., Jansen, E., Johansen, U., Kurs, O., Luts, A., Mäsak, E., Palli, H., Pärdi, H., Tedre, Ü., Troska, G., Tõnurist, I., Valk, Ü., Viires, A., Vunder, E., Värv, E. (1998). Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 415. 4 Kosjad Eesti pulmakombestikus oli peategelastele, peigmehele ja mõrsjale, omane passiivsus. Tähtsamat rolli mängis hoopiski isamees, kes pidi olema abielus ning sõnaosav. Muidugi oli oluline ka see,
Der Kaffee kohv Der Tee tee Nein ei Der/die Kellner,-in Das Telefon telefon Heute täna kelner Die Telefonnummer Immer ikka, alati Kenia keenia telefoni number Jetzt nüüd, praegu Das Kind,-er laps,-ed Der Text tekst Mit koos Der Kiosk kiosk Der Tourist turist Nicht ei, mitte Der Kurs suund Die Türkei türgi Oder või Das Land maa Übung - harjutus Sehr väga Der /die Lehrer,-in Die USA usa Unterwegs teel olema õpetaja Verkäufer,-in müüja Zum - näiteks Die Leute inimesed Der Vorname eesnimi Noch einmal veel Das Lied,-er laul Das Wort sõna ükskord
liiga palju olnud. Kahju on, aga see, et isurite keele sh ka rahva seis on ikka vägagi kohutav. 10 KASUTATUD ALLIKAD 1. http://www.nationalities.ee/EST/Artiklid/soomeugri_rahvad_eestis. html 2. http://www.nommevalitsus.org/?p=7445 3. http://www.folklore.ee/tagused/nr1/tonuris.htm 4. http://www.erm.ee/?node=647 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Isurid 6. http://www.fennougria.ee/index.php?id=10528 7. www.perepis2002.ru 8. Kurs, O. Ingeri põliselanike saatus. Akadeemia 7, 1990. 9. Öpik. E. Vadjalastest ja isuritest XVIII sajandi lõpul. Tallinn, 1970. 10. Laanest, A. Isurid ja isuri keel. Tallinn, 1964. 11
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK32 Aire Ilves VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD. NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA. Referaat Ettevõtluse Alustes Juhendaja: T. Kurs Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 MIS ON VABA ETTEVÕTLUS?...........................................................................................4 2 VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD, NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA ................5 2.1 Eraomand............................................................................
Kaal: 93 kg Pikkus: 177 cm 2006. aastal läks Märt Ameerikasse õppima ja treenima. Pärast tagasitulekut hakkas Märt tõsiseks sportlaseks. Siis treenis Märt koos Gerd Kanteriga, aga hiljem treenis ta enda jaoks spetsialiseeritud plaani järgi. Märt Israel on lõpetanud Tehnika Ülikoolis logistika õpingud ja praegu õpib ta magistrantuuris ärikorralduse tudeerimist. Märt Israeli esimene treener oli Rein Ahun. Veel on olnud Uno Ojand, Mart Kurs. Praegune treener on tal Vesteinn Hafsteinsson. Saavutused: 2009 · Cottbuses kergejõustikuvõistlustel teine koht viskega 61,94 2008 · Pekingi olümpiamängudel 14. koht · Soomes kergejõustikuvõistlustel esimene koht viskega 63,36 2007 · Osaka maailmameistrivõistlustel 22. koht viskega 60,23 · Bangkoki universiaadil 3. koht viskega 60,32 2006 · Geborgi Euroopa meistrivõistlustel 14. koht 2002 · juunioride maailmameistrivõistluste 7
Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana. Taolise inimese põhitegevuseks oli küttimine, kalapüük, korilus toidu hankimine.
palju huvitavaid toiminguid, nagu näiteks veimevaka valmistamine ja hiljem selle jagamine või siis tanutamine, millest ma ennemalt midagi väga ei teadnud. Loodan, et referaat on lugejale huvitav ja pakub palju uut. KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Karu, A. Väike pulmaraamat. Tallinn: Kirjastus ,,Perioodika", 1997 2. Tedre, Ü. Eesti pulmad. Tallinn: Kirjastus "Eesti Raamat", 1973 3. Berg, E., Hiiemäe, M., Jansen, E., Johansen, U., Kurs, O., Luts, A., Mäsak, E., Palli, H., Pärdi, H., Tedre, Ü., Troska, G., Tõnurist, I., Valk, Ü., Viires, A., Vunder, E., Värv, E. Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998 4. URL http://pulmad.pokerinfo24.com/index.php/home/kosjad 5. URL http://www.pulmad.ee/node/115
6a 2 Stuhl 3 Teppich 4 Bett 5 Schrank 6 Regal 7 Lampe 8 Sessel 9 Tisch 10 Spiegel 11 Sofa b Wohnung c 1. Küche: der Stuhl, der Tisch, das Regal, der Teppich 2. Wohnzimmer: das Sofa, des Sessel, das Regal, die Lampe, der Tisch, der Stuhl 3. Schlafzimmer: das Bett, der Schrank, der Teppich, das Regal, die Lampe 4. Bad: der Spiegel, das Regal 7a 1 die Fahrkarte 2 der Kochkurs 3 das Wohnzimmer b 2 surfen + der Kurs = der Surfkurs 3 kaufen + das Haus = das Kaufhaus 4 schwimmen + das Bad = das Schwimmbad 8 1 liegen 2 steht 3 hängt 9a 2 hängt 3 liegt 4 steht 5 hängt 6 stehen 7 liegen b 2 an der 3 im 4 auf der 5 im 6 auf dem 7 in den; Dativ 10 2 Die Zeitung liegt auf dem Sessel. 3 Das Bild hängt an der Wand. 4 Das Glas steht auf dem Tisch. 12a 1 hat ... gehangen 2 ist ... gelegen 3 habe ... gestanden
Kokkuvõte Kokkuvõtteks ma sain teada, et pulmade korraldamine on üpris aega ja raha nõudev ning pole see nii lihtne midagi nagu arvatakse. Kui pulmi korraldama hakata siis vähemalt üks aasta varem. Eestvedaja Martin Kanemägi Martin tegeles kirjutamisega ja vanaaegsete pulmade toimumise kohta materjali. Eeskujuks kasutati raamatut ,,Eesti rahvakultuur" autorid: Erki Berg, Mall Hiiemäe, Ea Jansen, Ulla Johansen, Ott Kurs, Arved Luts, Ene Mäsak, Heldur Palli, Heiki Pärdi, Ülo Tedre, Gea Troska, Igor Tõnurist, Ülo Valk, Ants Vares, Ants Viires, Elle Vunder, Ellen Värv. Sten Bõstrov tegeles illustreerimisega ja pulma eelarvega, et kui palju midagi maksta võiks ning, et pulmad saaks saaks võimalikult odavalt ära korraldada. Kasutatud allikad: Pulmad.ee foorum, Pulmad.ee/eelarvekalk. Kokku saadi üks kord, peeti nõu meili ja telefoni kaudu.
Instuderingsfrågor inför tentamen i fonetik och fonologi: 1. Definiera skillnaden mellan vokaler och konsonanter med avseende på: a) produktion och b) funktion. Fonetik light . s. 43. Produktion- vokalerna har õppen ljudkanal längs en mittlinje genom svalg och mun. De är tonande, de har ingen spärr! Konsonanterna har avspärrad eller kraftig förträngd passage längs denna mittlinje.De har ngt hinder!! Vilken typ av hinder? Fullständigt stopp- p, Funktion- Vokalerna utgör stavelsekärnor, men sonora konsonanter som l, r, m, n har också stavelsebildande eller syllabisk funktion. En stavelse består av en vokal och en eller flera konsonanter. Ibland kan vokalerna sakna stavelsebildane funktion- då är de osyllabiska. Konsonater bara fyller stavelser. 2. Ge exempel på svenska enstaviga ord som innehåller följande ljud (stryk under ljudet, dvs. här = grafemet, i ordet, samt det fonetiska tecken): Vokaler : a) en rundad bakre halvöppen, månne,...
kes et Tall inna linn a, paik nem e Loo maa ia kõr val Pal disk i maa ntee ääre s, üm brit setu na roh elus est. Tre enin gu hin d täis kas van 15 ule 260 kr kor d. Vee l teen use d: hob use koh tade rent , talli eks kurs ioo nid, rats apik nik ud, rats uta mist eraa pia, võis tlust ehni ka rent . 16 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et enamus Põhja-Eesti teenusepakkujatest on koondunud Ida-Harjumaale ja Tallinna. Enamuse arvates kliente jätkub kõigile ja nõudlus ületab pakkumise. Probleemina toodi välja: halb on see, et kahjuks ei paku seda teenust paljud, kes tegelikult on teenuseosutajate nimekirjas.
Lisaks isiku- ja kohanimedel on nimed ka nt koduloomadel, taevakehadel, laevadel vääriskividel, loodusnähtustel jm. Eestis on nimeteadus suhteliselt hästi arenenud, kuid ainult toponüümidele spetsialiseerunud uurijaid on vähe. Tuntumad uurijad on Peeter Päll- maailma kohanimed, Marja Kallasmaa- Saaremaa ja Hiiumaa kohanimed, Evar Saar- Lõuna-Eesti kohanimed. Institutsioonidest tegeleb sellega eesti keele instituut tallinnas. Geograafidest on tegelenud sellega Varep, Kurs, Tiik ja Paatsi. Kohanimed- tähistavad kohti maapinnal ehk geograaflisi objekte. Rohkem on nimesid paikades, kus inimene aktiivsemalt tegutseb, samuti seal, kus maastikuvormid on mitmekesised. , nt rannaalad. Võimalik on välja arvutada nimetihedus see on kui palju tuleb kohanimesid ühe km2 kohta. Soomes on keskmiselt 6-8 nime. Eestis on see aga 12-13 nime km2. Maailma kohanimed- kehtib traditsioon ning suhteliselt konservatiivne. Seaduspära, mille järgi lähedam ja
Füüsika gümnaasiumile II. Avita, Tallinn, 1998. 2. T. Lukki. Füüsika.. Ilo, Tallinn, 2000. 3. I. Saveljev. Füüsika üldkursus 3. Valgus, Tallinn, 1979. 4. G. Mjakišev. B. Buhhovtsev. Füüsika 12. klassile, Valgus, Tallinn, 1989. 5. O. Mankin. Optika. TRÜ, Tartu, 1986. 6. G. Peets. Materjale füüsika elementaarkursuse kordamiseks. Val- gus, Tallinn, 1984. 7. F. Pedrotti, L. Pedrotti. Introduction to Optics. Prentice Hall, New Jersey, 1992. 8. D. V. Sivuhin. Obštšii kurs fisiki. Optika. Nauka, Moskva, 1980. 9.D. Džankoli. Fisika 2. Mir, Moskva, 1989. 10. M. Laan. Optika. TÜ, 2000. (http://www.physic.ut.ee/ /instituudid/efti/loengumaterjalid/optika/index.html) 27 Kontrolltööks EF-2 lahendage ülesanded: ....................................... Tähtaeg on ............................ 28
prognoos. Klõpsa Chart Design menüüs ja vali Add Chart Element-Trendline-More Trenline Options. Avanevas aknas märgista Display Equation on chart ja Forecast jaotises sisest Forwards lahtrisse 7. Page 5 Joon osta andmete põhjal joondiagramm. 3. Mis päevadel rubla kurs sta andmed ilma pealkirjata, vali Insert menüüst käsud Insert Line Chart- võrreldes? Vastus: 27.05, 30.05, 0 ta pealkiri. a diagrammile lineaarne trendijoon, trendijoone võrrand ja järgmise nädala noos. a diagrammi paremal kõrval olevat + märki ja vali Trendline-More Options. evas aknas märgista Display Equation on chart ja Forecast jaotises sisesta ard lahtrisse 7.
ZU zum Klub zur Firma zum Kaufhaus sisse klubisse firmasse kaubamajja juurde MIT mit dem Freund mit der Freundin mit dem Kind koos sõbraga sõbrannaga lapsega VON von dem Freund von der Freundin von dem Kind kellelt? sõbralt sõbrannalt lapselt kuskilt poolt NACH nach dem Kurs nach der Schule nach dem Konzert pärast pärast kursust pärast kooli pärast kontserti SEIT seit dem Herbst seit der letzten Woche seit dem letzten Jahr alates (alates) sügisest (alates) eelmisest (alates) eelmisest nädalast aastast 30 Mitmus aus den Kaufhäusern kaubamajadest bei den Kindern laste juures
Jansen, Ea; Põldmäe, Rudolf 1968. Carl Robert Jakobson. Lühimonograafia. Tallinn: Eesti Raamat. Jõgi, Olev 1973. Rudolf Sirge õngemehelood. – Virvendused laugvees. Valik kriitikat I. Tallinn: Eesti Raamat, lk 224–228. Jänes, Harald (koost.) 1934. Matkakirjeldusi ja mälestusi. Tartu: Loodus. Kalda, Maie 2004. Mis loom see on? Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum. Kant, Edgar 1999a. Matkamisest ja rändelust. – Linnad ja maastikud. Koost. Ott Kurs. Tartu: Ilmamaa, lk 15–23. Kant, Edgar 1999b. Organiseeritud kodu-uurimise esimene aastakümme. – Linnad ja maastikud. Koost. Ott Kurs. Tartu: Ilmamaa, lk 416–429. Kepp, Õnne 1999. Mets ja metsamõte klassikalises eesti lüürikas. Allikad, liigitus, isikupära. – Mis on see ise? Tekst, tagapõhi, isikupära. Collegium litte- rarum 11. Toim. Maie Kalda, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 345–369. Laigna, Karl 1959
Seega on tema artiklid seotud Saksamaa ajaloo ja kultuurieluga. Ajakirjanik Jaanika Kressa tegeleb enim viimase aja kultuurisündmuste käsitlemisega, kuid sündmused, mida puudutatakse, on paljuski seotud ajakirja põhitemaatika lähiajalooga. Ajakirjanik Virkko Lepassalu tegi ajakirja numbris 4/2010 intervjuu filosoof Mart Raukasega. Numbris 2/2011 ilmus WikiLeaksi analüüsiv artikkel. Mõlemas loos esineb uuriva ajakirjanduse elemente. Geograafiaprofessor Ott Kurs on käsitletavates Kultuuri ja Elu numbrites kirjutanud kaks persoonilugu (Villem Ernitsast (3/2011) ja Rein Sepast(3/2011)). Ka pedagoog Heiki Vaibla on viimase nelja ajakirja numbri põhjal otsustades orienteeritud persoonilugudele (Patrick von Glasenappist (2/2011) ja Rein Sepast (3/2011)). Kunstiprofessor Tiiu Talvistu tegeleb ajakirja kunstirubriigiga. Käsitletavas neljas numbris on tema sulest ilmunud kaks artiklit Eesti kunstist ja kunstnikest paguluses (4/2010; 2/2011).
Und – ja oder – või sondern – vaid Sõna järjekord ei muutu Weil – sest dass – et Wenn – kui ob – kas Öeldis läheb lause lõppu Die Bank, -en – pank Die Nähe – ligidus In der Nähe – lähedal Wescheln – vahetama Öffnen – avama Geöffnet – avatud Schie(ss)en – sulgema In 15 minuten – 15 minuti pärast Geradeaus – otse Links – vasakul(e) Rechts – paremal(e) Die Währung – vääring Der Kurs – kurss Eins zu acht – 1 kaheksale Die Post – postkontor, post Die Ecke, -n – nurk In der Ecke – nurgas On der Ecke – nurgal Der Brief, -e – kiri Der Briefumschlag, -‘‘ – kirjaümbrik Die Telefonkarte, -n – telefonikaart Das Paket. -e – pakk Die Telefonzelle, -n – telefonikabiin Das Fax(gerät), - - faksi(aparaat) Der Kopierer, - - kopeerimismasin Die Kopie, -n – koopia Telefonieren – telefoneerima, helistama Faxen – faksima Kopien machen = kopieren
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
48. Semantiline roll semantika keelelised (=keeles väljendatud) tähendused; Tähendus võib olla: 1) abstraktne: süsteemi tähendus 2) konkreetne: a) kõneleja tähendus b) kuulaja tähendus Olulisemad semantilised rollid e tähendustüübid on agent, tegevusobjekt, instrument, koht. tähistatu /mõiste/ meel tähistaja /sõna/ keel referent /entiteet/ maailm · Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn "sõnakest", nt maja häälduskuju või kirjakuju. KURS · Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjtuame kuuleme/loeme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT · Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. 49. Sõnajärg Sõnajärg on väga oluline tähendust kandev vahend (eriti analüütilistes keeltes!). Millal sõnajärg muutub? - lause esiletõste / rõhuasetus muutub
1.2.2 SISEPOLIITIKA Mitmepartei süsteem. 1890 sai kantsleriks Bülow. 20. sajandi alguses moodustati hotendoti plokki valitsusliit (juht - B. von Bülow), mis hääletas maksude tõstmise ja hotendotide mässu mahasurumise poolt. Kuid see liit lagunes sisemiste vastuolude tõttu varsti. Võimule tuli mustsinine polkk (sinine - aadlikud, must - vaimulikud) - konservatiivne liit. 1.2.3 VÄLISPOLIITKA 20. sajandi alguses valmistuti sõjaks. Bismarci ajal huvituti euroopast, nüüd võeti kurs maailma poliitikale. Trang nach Osten [tung itta] - Saksamaa välispoliitiline põhimõtte pikka aega. Wilhelm II ütles, et Saksamaa tulevik on merel. Asuti ehitama tugevat sõjalaevastikku. Admiraliks ehk mereministriks sai Alfred Tirpitz. 1882 Kolmikliit - leping Saksamaa Itaalia ja Austria-Ungari vahel. 1898 - Wilhelm II tegi uhke merereisi idamaadesse (Damaskus, Konstantinoopol, Jeruusalem jne). Teatas, et on kõigi muhameedlaste hea sõber.
Tartu, 1935 28. Kliimann,A.-T. Õiguskord. Akadeemilise Kooperatiivi kirjastus. Tartu, 1939 29. Konstitutsioonikohtute organisatsioon ja tegevus. Euroopa Nõukogu; Riigikohus. Tartus 3.-5. mail 1995.a. korraldatud seminari ettekanded. Tartu, 1995 30. Konverentsi "Maakondlik ja regionaalne juhtimine" materjalid. Tallinnas 1.-2. juunil 1994. Eesti Haldusjuhtimise Instituut; Tampere Ülikool; Kohaliku Omavalitsuse ja Avaliku Teenistuse Instituut (Budapest) 31. Kurs, O. Eesti piirid Euroopa riikide taustal. "Akadeemia". Nr.3, 1993, lk.451-468 32. Kurs, O. Poliitgeograafia arengulugu. "Akadeemia". Nr.12, 1993, lk.2640-2666 33. Laidoner, J. Kõne Tallinna juutkonnale 29. mail 1926. "Akadeemia".Nr.11,1993 34. Lehis, E. Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal. “Juridica” nr 1, 1996 35. Luts, M. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse. Õigusteabe AS Juura, 1997 36. Lõhmus, A.-E. Vähemusrahvuste kultuurautonoomia ajaloolis-õiguslikud traditsioonid Eestis
Tartu, 1939 29. Konstitutsioonikohtute organisatsioon ja tegevus. Euroopa Nõukogu; Riigikohus. Tartus 3.-5. mail 1995.a. korraldatud seminari ettekanded. Tartu, 1995 30. Konverentsi "Maakondlik ja regionaalne juhtimine" materjalid. Tallinnas 1.-2. juunil 1994. Eesti Haldusjuhtimise Instituut; Tampere Ülikool; Kohaliku Omavalitsuse ja Avaliku Teenistuse Instituut (Budapest) 31. Kull, R. Akt, normdokument, haldusdokument, säte, eeskiri. "Õiguskeel" nr 4, 1995 32. Kurs, O. Eesti piirid Euroopa riikide taustal. "Akadeemia" nr 3, 1993 33. Kurs, O. Poliitgeograafia arengulugu. "Akadeemia" nr 12, 1993 34. Laidoner, J. Kõne Tallinna juutkonnale 29. mail 1926. "Akadeemia" nr 11, 1993 35. Lehis, E. Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal. "Juridica" nr 1, 1996 36. Luts, M. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse. Õigusteabe AS Juura, 1997 37. Lõhmus, A.-E. Vähemusrahvuste kultuurautonoomia ajaloolis-õiguslikud traditsioonid Eestis. "Eesti Jurist" nr 2, 1994 38
31 återupptäckt av kvinnorörelsen under 1970-talet. Ebba Witt-Brattström disputerade med avhandlingen Moa Martinson: skrift och drift i trettiotalet 1987. Moa Martinson hade börjat skriva redan i 12-årsåldern. Hon var också mycket politiskt intresserad och 1922 fick hon sin första insändare publicerad i tidningen Arbetaren under signaturen H.J. (Helga Johansson). Med hjälp av Elin Wägner kunde Martinson börja på en kurs i maskinskrivning och skrev sin första bok, Kvinnor och äppelträd. Hennes debut väckte stor uppmärksamhet med sitt realistiska språk och sin sexuella frispråkighet. Den handlar om Sallys och Ellens fattiga uppväxt i Norrköpings arbetarkvarter, berättat ur kvinnligt perspektiv. Uppföljaren Sallys söner handlar om statarnas historia. Martinsons mest kända verk är den självbiografiska trilogin om Mia: Mor gifter sig, Kyrkbröllop och Kungens rosor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
