Saksamaa * Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSV liidu, USA, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. * NSVL tsoonis kehtestati totalitaarne riigikord, lääneriikide tsoonides aga demokraatia * jõustus uus põhiseadus(lääne pool) *majanduslik olukord oli väga raske *kristlik-demokraatlik valitsus alustas majandusreformi(sotsiaalne turumajandus) *majandus hakkas kiiresti arenema Korea sõda 1950-1953: *Põhja-Korea ja Lõuna-Korea * Põhja-Korea tahtis vallutada Lõuna- Koread *P-Korea tungis L-Koreale kallale ja vallutas sellest suure osa. P-Koread toetas Hiina ja NSVL, L-Koread USA. Üro väed maandati P-Koreas. Hiina üksused tungisid kalalle ÜRO vägedele. Hiinlaste edasitung pandi lõpuks seisma. *Sõlmiti vaherahu Ungari ülestõus 1956: *Ungari ja NSVL *Ungari tahtis vabaneda kommunistliku reziimi alt *Ungaris toimus meeleavaldus. Julgeolekuüksused avasid rahva pihta tule. Ungarlaste vastuhakku ei suudetud esialgu maha suruda
Paljud idasakslased ei olnud rahul kommunitsliku valitsemisega Saksa demokraatlikus Vabariigis. Rahvas üritas põgeneda kommunistlikult poolelt demokraatlikule poolele . Selle tagajärjel ehitas Nõukogude Liit Berliini müüri , mis eraldas Lääne- Berliini Ida -Berliinist. Kriisid olid külma sõja üheks oluliseks aspektiks. Mitmeid neist kriisides leidsid aset ka Aasias. Üks neist oli Koera sõda, milles osalesid Hiina , NSVL ja USA . Põhja - Koread toetasid NSVL ja Hiina ning Lõuna - Koread toetas USA , See sõda kestis kolm aastat, mille tagajärjel suri ligi kolm miljonit inimest . Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Külm sõda lõppes 1989. aastal, mil langes Berliini müür. Tuues välja, mida saavutas külm sõda, siis võib nimetada nii head kui ka negatiivset. Kuna käis pidev võitlus, üksteise üle trumpamine, siis see elavdas tehnoloogiat igas valdkonnas, viis ühiskonda edasi
ehitama Berliini müüri. Ida-Lääne vastasseisu iseloomustas ka sõjaliste liitude loomine, tähtsaim neist oli NATO, mis tegutseb ka tänapäeval. Kõige verisemaks külma sõja kokkupuuteks võiks lugeda Korea sõda, milles sai surma ligi 3 miljonit inimest ja kus kommunistlikku Põhja-Koread toetas NSV Liit ja Lõuna-Koread USA ning teised lääneriigid. Tõsi, Korea sõjas ei sõdinud USA ja NSV Liit küll otseselt üksteise vastu, ent kaudselt siiski. Vaieldamatult oli külma sõja ajal kõige ohtlikum Kuuba raketikriis, kuna neill päevil oli tuumasõja
1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tsehhoslovakkiasse ning lämmatasid tsehhide ja slovakkide vabaduspüüded. Korea sõda. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Võib öelda kokkuvõtteks, et Teine maailmasõda ei toonud rahu.Tekkisisd mitmesugused pingekolded.Põhiliselt USA ja NSV liidu vahel.Estlastele lõppes soda alles siis kui NSV liit lagunes ja Eesti taasiseseisvus. Mait Toots 12.r
1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Võitjatena väljusid sõjast lääneriigid, eelkõige USA. Kaotajaks jäi NSVL ning tema kommunismimaad. 1990. aastal ühines Saksamaa. Relvastust vähendati kõikides piirkondades. Ametliku lõpu külmale sõjale tegi NSVL-i kadumine maailmakaardilt 1991.aastal.
Külma sõja kriisid: Korea sõda. 1950 1953. Korea oli algselt Jaapani kontrolli all. Kui seda märgati siis põhjast hakkasid endale maid vallutama Hiina RV ja altpoolt tulid igaks juhks USA. 1948 august kuulutatakse välja Lõuna- Korea Vabariik, ja 1948 september kuulutatakse Korea põhjaosas välja Põhja-Korea Rahva Demokraatlik Vabariik. Põhja-Korea diktaatoriks saab Kim il Sen/Sun dünastia. Põhja-Korea tahtis endale ka Lõuna-Koread, Stalinile see meeldis ning 1950, 25 juuni tunbib P. Korea Lõuna koreasse ning rinne pidurdub alles pärastt Taegu linna vallutamist. ÜRO'le see ei meeldinud, ning ühiselt võetakse vastu (NSVL ei länud sinna istungile), et tuleb toetata Lõuna-Koread. Kuna sellel ajal ÜRO (UN) oma vägesi ei olnud, siis selle ülesande saab USA. Põhja-Koread toetas siis Hiina meeste ja NSVL tehnikaga. Algab kurnav positsioonisõda ning rindejoon käib mööda Koread edasi tagasi
Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani. Võitlus kolmanda maailma riikides-Kores sõda- Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna- Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja- Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida kriis, Kariibi (Kuuba) kriis- Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL
Külm sõda oli minu arvates sõda kus kaks rahvast üritasid tõestada oma valitsuse paremust. Kuigi võiks öelda, et mitmed konfliktid Külma sõja perioodil võib liigitada ühe sõja alla. Korea sõda ja Vietnami sõda oli põhiliselt kommunismi ja demokraatia omavaheline lahing. Tuleb märkida, et mõlemal juhul sekkusid demokraatlikud ja kommunistlikud jõud teistest riikidest. Nagu näiteks tehti Korea sõjas, kommunistlik Hiina sekkus, et aidata kommunistlikku Põhja-Koread. Vietnami sõjas saatsid ameeriklased nii palju vägesid Vietnami, et see oli peaaegu nagu nende endi sõda. Külma sõjaga meenub koheselt Kuuba raketikriis. Kuigi mõned ütlevad, et ameeriklased võitisid selle lahingu, kuid tegelikult oli Kruschev see, kes mõistis, et ta algataks Kolmanda maailmasõja juhul, kui ta annaks käsu raketid teele saata. Samuti olen kindel, et Nõukogude Liidu kohalolek Kuubal ei olnud ilmaasjata, kuna ameeriklased olid
Külm sõda oli minu arvates sõda kus kaks rahvast üritasid tõestada oma valitsuse paremust. Kuigi võiks öelda, et mitmed konfliktid Külma sõja perioodil võib liigitada ühe sõja alla. Korea sõda ja Vietnami sõda oli põhiliselt kommunismi ja demokraatia omavaheline lahing. Tuleb märkida, et mõlemal juhul sekkusid demokraatlikud ja kommunistlikud jõud teistest riikidest. Nagu näiteks tehti Korea sõjas, kommunistlik Hiina sekkus, et aidata kommunistlikku Põhja-Koread. Vietnami sõjas saatsid ameeriklased nii palju vägesid Vietnami, et see oli peaaegu nagu nende endi sõda. Külma sõjaga meenub koheselt Kuuba raketikriis. Kuigi mõned ütlevad, et ameeriklased võitisid selle lahingu, kuid tegelikult oli Kruschev see, kes mõistis, et ta algataks Kolmanda maailmasõja juhul, kui ta annaks käsu raketid teele saata. Samuti olen kindel, et Nõukogude Liidu kohalolek Kuubal ei olnud ilmaasjata, kuna ameeriklased olid
Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi Saksa Demokraatlik Vabariik. 7. Korea sõda NSV Liit taotleb oma mõjuvõimu laienemist. Hiinas toimus kodusõda, kus tuli võimule Kommunism. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik(Kim Il Sum), lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale, soovides kogu Koread endale. Algas Korea sõda. Ameerika palus abi ÜRO-lt. Kommunistid surutakse tagasi Hiina ja Korea piiril, milel tõttu saadab Hiina oma sõjajõu. USA-le soovitatakes kasutada tuumapomme, kuid see lükatakse ikkagi tagasi. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Sõlmiti vaherahu, mis kestab tänasieni. Riigipiiril valitseb range kontroll. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. 8
rahva elatustaset. Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Programm koostati USA tolleaegse riigisekretäri algatusel ning kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Ül7 a. 1953 b. 1950-53 c. 1962 d. 1964-73 Ül8 b. kommunistliku Põhja-Korea (Hiina toetusel) ja Lõuna-Korea (ÜRO ja USA toetusel) vaheline sõda. Rahu sõlmiti 1953.aastal. Jäid kaks Koread: kommunistlik Põhja-Korea (on siiani) ja Lõuna-Korea. Kahe riigi vaheline piir on kindlustatud mõlema poole poolt maamiinidega. d. P-Vietnam(Hiina) ja L-Vietnam (USA toetusel). USA lahkus 73, Vietnam ühendati komm korra alla.
Lugupeetud õpetajat! Kallid klassikaaslased! ''Koer on ainuke elusolend maal, kes armastab oma peremeest rohkem kui iseennast.'' lausus Josh Billings . Kuid inimene ei pruugi koerale alati samaväärselt vastata. Kodutud loomad, nende hulgas peamiselt koread on tihti suureks probleemiks nii meil kui ka mujal maailmas. Hulkuvad loomad on üldiselt inimese hoolimatuse tulemus. On muidugi juhuseid, kus loom jääb kodutuks peremehe surma tõttu või läheb lihtsalt luusima ja ei leia tagasiteed, kuid need juhtumid on vähemuses. Paar nädalat tagasi külastasin loomadevarjupaika. Ning see on ka põhjus, miks otsustasin seda teemat tõstada.Nähes seal nii paljusid armsaid koeri, tegi meele kurvaks
NSVL ja lääneriikide suhted olid nüüd aga lõplikult rikutud. Kuna paljud idasakslased põgenesid läände, siis selle takistamiseks ehitas Saksa DV 1961. aastal müüri, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. 4. Miks puhkes Korea sõda ja millega see lõppes? Miks puhkes Kariibi kriis ja kuidas see lõppes? 1950. aastatel puhkes sõda Koreas Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina ja NSVL, Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid. Sõda lõppes tulemusteta, maa jäi endiselt jagatuks. Kariibi kriis hakkas arenema, kui 1950. aastate lõpul teostas F. Castro relvastatud riigipöörde ning asus kehtestama kommunistlikku diktatuuri. USA toetas sealjuures kommunismivastaseid jõude ning lootis Castro võimult kõrvaldada, aga Castro oli sõlminud NSVL-ga kokkuleppe, mille alusel toodi Kuubale tuumalõhkepeadega raketid. USA kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi
1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. b) Korea sõda Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. c) Vietnami sõda Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Üsna pea algas lõunaosas Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda
D. Roosevelt sõlmisid Atlandi Harta 1942 pandi tööle esimene tuumareaktor 1945 2.september Jaapan ja USA kirjutavad alla kapitulatsiooniaktile. II maailmasõja lõpp Esimene tuumapomm 24 okt. ÜRO 1947 Trumani doktriin Marshalli plaan, lähtudes Trumani doktriinist aidati Euroopa riike 1948-1952 1948-1949 Berliini blokaad 1949 loodi NATO Külma Sõja algus 1951-1960 President Dwight D. Eisenhower (1953-1961) 1950-1953 Korea sõda (USA abistas Lõuna-Koread) 1952 USA katsetas esimest termotuumapommi 1958 loodi NASA Võidurelvastumine, drive-in kinod, neegerliikumine, heaoluühiskond 1961-1970 Presidendid: John F. Kennedy (1961-1963) Lyndon B. Johnsson (1963-1969) 1962 Kuuba kriis 1963 22.november tapeti Kennedy 1964-1973 Vietnami sõja III faas 1969 Esimene reis kuule(Apollo 8) Woodstocki muusikafestival
mitte keegi ei aita neid inimesi. Miks siis keegi ei taha või isegi et ei julge midagi ette võtta? Põhja- Korea armees teenib 1,2 miljonit sõdurit. Armee muudab suhteliselt tegevusvõimetuks kehv varustus. Ka ei pidavat Põhja Koreal sõja pidamiseks bensiini jätkuma. Kuid nende plutooniumi varud on suured ning samuti on neil palju eri tüüpi rakette. Põhja Korea peamiseks ähvarduseks ongi tuumasõja alustamine. Ainus riik, kes suudaks Põhja-Koread vähegi talitseda, on Hiina. Samas on hiinlased hoidnud madalat profiili. Sõda Põhja Korega välditakse. Hiinlaste poolt ilmselt sellepärast, et see tähendaks tõsist negatiivset mõju rahvusvahelisele majandusele. Hiina Rahvavabariigi olulise arengu tulemusena paraneks inimõiguste olukord ka Tiibetis. Olukorra parandamiseks on välja pakutud järgnevaid võimalusi: arandada info kättesaadavust
1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Suessi kriis 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste
Berliini blokaad 1948-1949 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid ühinesid Marshalli plaan Ida-Saksamaa - Vaesus ja nälg - Põgenemine läände Lääne Berliini totaalne blokeerimine Õhusilla rajamine Tulemus 2 Saksamaad: - 1949. august Saksamaa Liitvabariik - 1949. oktoober Saksa Demokraatlik Vabariik Korea sõda 1950-1953 Jagatud Korea piki 38-ndat paralleeli 1950 aasta juunis ründab Põhja-Korea Lõuna- Koread Põhja-Korea suur edu Sekkusid ÜRO ja Hiina väed ÜRO väed said lüüa Tagajärjed: - Hakati kartma tuumasõda - 1953 sõlmiti vaherahu Suessi kriis 1956 1956 kuulutas Nasser kanali Egiptuse omaks Läbirääkimised ei õnnestunud London ja Pariis otsustasid sõjalise sekkumise kasuks 29.oktoobril algas invasioon koos Iisraeli vägedega USA survel tõmbuti tagsi Nasser sai üleöö võidu ja muutus kangelaseks
Juubel 2010 maavärin Haitil 2010 Euroopa filmiauhinnad jagati 2010 vulkaan Islandil Tallinnas 2010 tulvaveed Pakistanis 2010 NATO tippkohtumine 2010 suur hinnatõus välisministrite tasemel Tallinnas 2010 USA astus sõttu Iraani ja 2010 Eesti läks üle digilevile Afganistaaniga 2010 aastamuusik Urmas Sisask 2010 Põhja-Korea pommitas Lõuna- 2010 Eesti esimene 3D Koread dokumentaal Lennart Merist 01.01 2011 euro 2010 14. PÖFF 2011 Wikileaks (2006, Ilves) 2011 Veerpalju lõpetas karjääri 2011 Araabiamaade kriisid 2011 Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011 Tallinnas avati esimene 5D kino 2011 Otepääl avati talispordimuuseum
Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lüplikult rikutud. Lääneriikides on Külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini Blokaadi. 1949.a mais Saksamaa lõhenes. Läänealadel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis aga Saksam Demokraatlik Vabariik. 4. Korea sõda algas Põhja-ja Lõuna-Korea vahel.Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina,NSV Liit. Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid. Hukkus 3 miljonit inimest,sõda lõppes tulemusteta. Korea oli ka edasipidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks. 1950'ndate aastate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro,kes asus kehtestama Saarel kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Castro aga sõlmis NSV Liiduga salajase
kemikaalid ning prügi halvem koostis läbi pinnase põhjavette imbub ning sellise vee tarbijateks on just inimesed. Miks rikub inimene endale nii olulist? Peaks hoopis mõtlema tulevikule, järeltulijatele, kellele oma suhtumise ja tegevusega kõige suurem karuteene tehakse. Maailma võimsamaks ja ohtlikumaks relvaks on saanud tuumapomm. Hiljuti lisandus taas üks tuumariik, Põhja-Korea. Riik on saanud tuumapommi katsetuste aegu väga palju negatiivset vastukaja ning Hiina, kes muidu Koread tihti toetanud on, ei suhtu Põhja-Korea tegevusse eriti hästi. See aga ei paista riigijuhte häirivat. Uus tuumapomm on märk peagi algavast sõjast, mis tõenäoliselt ei ole kaugel. Maailmas on erimeelsusi ja ägedaid vaidlusi niivõrd palju, et kriisi oleks nüüd juba suhteliselt raske ära hoida. Moodsate relvadega sõda oleks väga mõtlematu tegu ning teada on, et võitjaid selles sõjas ei oleks, kaotajateks jääksid mõlemad pooled, nii nagu ka süütud
vahele on laskunud raudne eesriie. BERLIINI BLOKAAD 1948-1949- USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid ühinesid *Marshalli plaan *Ida-Saksamaa -Vaesus ja nälg -Põgenemine läände *Lääne Berliini totaalne blokeerimine *Õhusilla rajamine *Tulemus 2 Saksamaad-1949. august Saksamaa Liitvabariik-1949. oktoober Saksa Demokraatlik Vabariik . KOREA SÕDA 1950-1953 Jagatud Korea piki 38-ndat paralleeli *1950 aasta juunis ründab Põhja-Korea Lõuna-Koread *Põhja-Korea suur edu *Sekkusid ÜRO ja Hiina väed *ÜRO väed said lüüa *Tagajärjed:-Hakati kartma tuumasõda-1953 sõlmiti vaherahu SUESSI KRIIS 1956 1956 kuulutas Nasser kanali Egiptuse omaks *Läbirääkimised ei õnnestunud *London ja Pariis otsustasid sõjalise sekkumise kasuks *29.oktoobril algas invasioon koos Iisraeli vägedega*USA survel tõmbuti tagsi *Nasser sai üleöö võidu ja muutus kangelaseks *Kriis näitas NATO võimetsut üksmeelselt ja kiiresti reageerida
Ma pean üheks põhjuseks ka rahvusvaheliste suhete ebaõnnestumist, mille tõttu anti Kolmandale Riigile liigseid järeleandmisi ning müüdi maha rahvaid rahu nimel. Teise Maailmasõja ärahoidmiseks oleks minu silmis pidanud Rahvasteliit effektiivsemalt toimima, kuid ka see ei oleks ehk lõpuks agressiooni ära hoida, juhul kui diktatuurid oleks valitsema jäänud. Samas võib vaadelda tänapäeva Põhja- Koread, kes pole peale Korea sõda üheski suuremas sõjas agressorina osalenud. Maailmasõjad inimkaotustes olid suurimad kõigist senistest sõdadest. Lisaks tekkisid ellujäänutele psühholoogilised haavad, mille kõge paremaks näiteks on ehk ,,kadunud sugupõlv". Saavutatud tehnoloogilised saavutused ei ole väärt minu arvates selliseid ohverdusi. Võrreldes Esimesega oli Teine maaailmasõda Eesti Vabariigi iseseisvusele väga negatiivne mõju
Vastasseis Euroopas: 1960 aastate algul puhkes euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seaotud lääne berliiniga. Paljud ida saksales polnud rahul kommunistide valitsemisega saksa DV. Inimesed hakkasid põgenema läände, 1961 aastal ehitati müür mis erladas Lääne-Berliini Ida-Berliinist(berliini müür) Mõjuvõim kolmandas maailmas: mitu kriisi kollet tekkis aasias 1950. Aastate algul peeti verine korea sõda Põhja-ja Lõuna-Korea vahel. Kommunistliku põhja koread toetasid hiina ja NSV liit Lõuna-Korea sai abi USA-lt ja teistelt Lääne- Euroopa riikidelt. Olukord Koreas jäi samaks maa oli jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks. Üks kuumemaid piirkondi oli 1960-70 aastatel Indohiina(Vietnam) poolsaar kagu-aasias. Sõda lõppes USA jaoks lüüasaamisega ning kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla. Kahe üli riigi vahel puhkes ka vastas seis Ladina-Ameerikas, mida nimetati Kuuba raketikriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga
14 Kui nüüd tagasi tulla tunnustamise protsessist selle poliitika ja probleemide juurde, siis tunnustamise-mittetunnustamise küsimused ei ole tänapäeani kuskile kadunud. Teise maailmasõja järel on tekkinud mitmeid piirkondi, kus tunnustamise küsimus on aktuaalne ja kummitab rahvusvahelist õigust uute ja uute pretsedentidega. Sõjale järgnenud külm sõda jagas maailma ideoloogiliselt kaheks, kuid jagas kaheks ka mõned riigid. Tekkis kaks Saksamaad, Koread, Hiinat, Vietnami, Jeemenit ja isegi Rumeeniat. Külma sõja kõrgpunktis 13 Liventaal, Jüri 1999. Riik ja õigus, põhimõistete õpetus. Sisekaitseakadeemia kirjastus, Tallinn. 14 Samas. jagunes maailm kaheks ka selles, kumba Saksamaad, Hiinat, Koread ja Vietnami tunnustati, kumba mitte. Tänapäeval kütavad kirgi Sahrawi Araabia Demokraatlik Vabariik, Põhja-Küprose Türgi Vabariik (tunnustavad vaid Türgi ja Aserbaidžaan), Tamil Eelam, Mägi-Karabahhia,
Stalin saavutab Lääne-Berliini mitteliitumise Lääne-Saksamaaga. Korea sõda. (1950-1953) Osalejad: P ja L-Korea, ÜRO väed, Hiina, NSVL. Põhjus: Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Tulemus: Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad Põhjus: Juutidel polnud 1948. aastani oma riiki. Sel aastal kuulutasid nad välja Iisraeli riigi. Sellega aga polnud nõus Araabia riigid. Tulemus: Sõdivad siiamaani, pole saanud lahendust. Suessi kriis (1956) Osalejad: Egiptus, NSVL, UK, Pr, Iisrael. Põhjus: 1952
e) Ungari ülestõus 1956: Algas sellega, et rahvas tuli tänavale meeltavaldama Poolas toimuva vastu, mis hiljem muutus vastupanuks NSVLi võimu üle. NSVL surus rahutused veriselt maha, sest Lääne riigid andsid NSVLile mõista, et nemad NSVLi siseasjadesse ei sekku. Peale mahasurumist seati sisse uus Moskva meelne valitsus. Osalesid: Ungarlased- NSVL f)Kore sõda(1950-1953): Pärast II maailmasõda jagunes Kore kaheks:L- ja P-Koreaks. 1950. aastal ründas P-Korea Hiina ja NSVLi toel L-Koread, mida toetas ÜRO. Sõja võitis L-Korea. Tänu sellele kaotas NSVl oma autoriteedi Aasias ja Euroopas. Osalesid: P-Korea, Hiina, NSVL- ÜRO g)Berliini blokaad(1953): Peale II MSi jagunes Berliin kaheks. NSVLile ei meeldinud, et tema maal on teise riigi valdus. Ta tahtis, et USA loobuks L-Berliinist ja korraldas ümber selle blokaadi, kuid USA ei and alla ja L-Berliin jäi USA kätte. Osalesid: USA-NSVL h)Berliini müür(1961): Läbi L-Berliini said ida sakslased põgeneda
....................... .......................................................................................................................................................................................... .......................................................................................................................................................................................... 5. Välisuudis ajalehest. (6 p) Koread ühendavad perekonnad Põhja- ja Lõuna-Korea sõlmisid täna leppe, mis lubab poole sajandi järel ühineda sõja läbi lahutatud perekondadel. Perekondade taasühinemise lepe on üks tähtsamaid tulemusi, mille on andnud kahe maa juhi ajalooline kohtumine juuni keskel. Leppe kohaselt saadavad nii Lõuna- kui Põhja-Korea 15. augustil sada üksteisest lahutatud pereliiget neljaks päevaks teise riiki kohtuma
jõudnutki (letialune kaup), defitsiit oli peamiselt suitsuvorst, vetsupaber ja teised tavalised esemed kodudes. Poe letid olid enamasti tühjad aga peo lauad olid siiski toitudest lookas. Isegi kui poes oli kaupa ja kui inimestel oli raha, et midagi osta siis polnud midagi õieti osta, sest valik oli väga väike ning müüdi enamasti ainult vajaminevaid asju, polnud sellist asju nagu loomatoit, sest loomad sõid sama toitu mis inimesetki, näiteks keeduvorsti sõid inimesed ja koread. Nõukogude ajal toimus paanimajandus, kus määras riik kui palju mingi asi maksab ja selline hind kehtis mitu aastat igal pool, igas linnas, igas poes. Toodetele pandi hinnad tehases siis kui need tooted valmistati ning enamasti pandi hinnad igaveseks selle toote peale. Põhimõtteliselt kõik kaup, mis poodides oli võimalik osta oli toodetud Eestis väljaarvatud siis kodumasinad näiteks pesumasinad, mis tulid Lätist. Riided olid õmmeldud Eestis ning isegi
Veel arvutatakse ja reastatakse riigid elukvaliteedi indeksi alusel ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Riikide jaotamine Lisaks kasutatakse mitmesuguseid nimetusi sarnase majandusstruktuuri või arengulooga riikide kohta, näiteks: · Naftariigid · Istandusriigid - · Aasia tiigrid nii kutsuti 1970ndatel kiiresti arenevaid Kagu-Aasia riike Lõuna-Koread, Singapuri, Taiwani ja Hongkongi. Neis riikides panustati tootmise ümberkorraldamisele ja moderniseerimisele ja nende odavad tooted vallutasid kiiresti maailmaturu. · Banaanivabariik võeti kasutusele eelkõige Kesk-Ameerika riikide kohta, kelle mahajäänud majandus sõltus peamiselt troopiliste puuviljade ekspordist. Nüüd kasutatakse seda nimetust halvustavalt riigi kohta, kelle majandus sõltub mõnest suuremast riigist.
et rahvusvaheline kaubandus on väga piiratud, mis takistab märgatavalt potensiaali majanduskasvuks. Õigete meetmete ja reformidega võiks Põhja- Korea majandus kasvada aastas 6-7%. Domineeriv sektor majanduses on tööstus, järgnevad teenused ning põllumajandus. Tegeletakse veel ka masinaehitusega, metallurgiaga, turismindusega, toiduainete töötlemisega. Turism: Turism on valitsuse poolt väga suure kontrolli all. Aastas külastab Põhja-Koread umbes 1500 `Lääne' turisti. Turistidega peab koguaeg kaasas olema matkajuht. Fotograafia on range kontrolli all. Riik kohtleb turiste hästi. USA kodanikele tavaliselt viisat ei anta. ASUKOHT KAARDIL 5 KASUTATUD KIRJANDUS: 1. http://en.wikipedia.org/wiki/North_Korea 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Korea 3. Google otsing 4. Miksike.ee .
kontinentidevahelised raketid. USA: Tuumapomm, vesinikpomm, kontinentidevahelised raketid ja tähesõdade programm. *Vastasseis Euroopas (sõjaline ning poliitiline ülekaal) NSVL: Berliini müür, Tsehhi rahutuste mahasurumine, Ungari rahutuste mahasurumine. USA: otsene vägivaldne tegevus puudus, pigem majanduslik ülekaal. *Võitlus kolmanda maailma pärast (sõjalise ja poliitilise ülekaalu kindlustamine) NSVL: Relvastas Põhja Koread, Vietnami ja Hiinat. USA: Toetas demokraatlikke riike. TULEMUSED: *Võidurelvastumise tulemuseks oli see, et relvastust kogunes nii palju, et selle kasutamine muutus võimatuks. *Vastasseis Euroopas põhjustas Euroopa jagunemise kaheks. *Võitlus kolmanda maailma pärast tõi kaasa Korea sõja, Vietnami sõja, Kuuba kriisi ning Afganistani sõja. 5. Rahvusvahelised suhted 19501980 KRIISID: *Korea 1950 hukkus 3 miljonit inimest; lõppes tulemusteta: Korea oli edaspidigi jagatud kaheks.
MacArthur, kes otsustas ette võtta ohtliku missiooni ning maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas, lõigates vastase väed tagalast ära see rist õigustas ennast. Põhja-Korea lagunemise oht tõi sõtta Hiina sekkumise. 1950 aastal tungisid Nõukogude relvadega varustatud hiinlased ÜRO vägedele kallale. ÜRO üksused sunniti taanduma, kuid rasketes lahingutes panid liitlasväed 1951. aasta jaanuaris hiinlaste edasitungi Põhja- ja Lõuna-Koread eristaval 38. laiuskraadil seisma. 1953. aastal sõlmiti lõpuks vaherahu. See kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks, mis on teineteisest väga erinevad. Korea sõjas suurimaks kaotajaks osutus NSV Liit, kelle autoriteet Euroopas kui ka Aasias tunduvalt vähenes. Berliini ülestõus toimus aastal 1953. Korea sõda ei jõudnud veel lõppedagi, kui väga pingeline olukord kujunes välja Euroopa südames Berliinis. Sakslastel tekkis lootus võõra
Keskvalitsus ise oli sisuliselt sõjas Hiina Kommunistliku Parteiga. · sõja puhkemiseks vajaliku eeltingimuse lõi riigipöördekatse läbikukkumine Jaapanis 1936. aastal, mis vähendas keiserlikus armees ainult Kirde-Hiina alade säilitamisele keskendunud Kdha fraktsiooni mõjujõudu. · Sõjaväes muutus nüüd domineerivaks Toseiha fraktsioon, mis pidas oluliseks Jaapani mõjuvõimu laiendamist ka väljapoole juba Jaapanile kuuluvaid alasid, st Koread ja Mandzuuriat. Abessiinia (Etioopia) kriis- 1935-1936 Itaalia-Etioopia sõda, Itaalia lahkub 1939 rahvasteliidust. 1930. aastate esimesel poolel oligi Etioopia ainus täiesti iseseisev Aafrika riik. Kuid 1935. aastal ründasid Etioopiat Itaalia väed ning vallutasid selle järgmiseks aastaks. · Fasistliku Itaalia agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas: Benito Mussolini territooriumi laiendamine Abessiinia (Etioopia)
Keskvalitsus ise oli sisuliselt sõjas Hiina Kommunistliku Parteiga. · sõja puhkemiseks vajaliku eeltingimuse lõi riigipöördekatse läbikukkumine Jaapanis 1936. aastal, mis vähendas keiserlikus armees ainult Kirde-Hiina alade säilitamisele keskendunud Kdha fraktsiooni mõjujõudu. · Sõjaväes muutus nüüd domineerivaks Toseiha fraktsioon, mis pidas oluliseks Jaapani mõjuvõimu laiendamist ka väljapoole juba Jaapanile kuuluvaid alasid, st Koread ja Mandzuuriat. Abessiinia (Etioopia) kriis- 1935-1936 Itaalia-Etioopia sõda, Itaalia lahkub 1939 rahvasteliidust. 1930. aastate esimesel poolel oligi Etioopia ainus täiesti iseseisev Aafrika riik. Kuid 1935. aastal ründasid Etioopiat Itaalia väed ning vallutasid selle järgmiseks aastaks. · Fasistliku Itaalia agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas: Benito Mussolini territooriumi laiendamine Abessiinia (Etioopia)
Viiekäiguline pidulik õhtusöök. Table-d'hote menüü. Aastaaeg: Talv/Kevad Rahvus: Koreaalased, 30in. Õhtusöögi hind ühele inimesele: 40eur. Ürituse pikkus: 18:30 23:00 Koread ümbritseb vesi ning selletõttu on põhiroaks riis ja mereannid. Turul võib leida krevette, krabisid, austreid, kalmaare, mida süüakse kuivatatuna, marineerituna, pasteedina või kastmetes, hautatuna, aurutatuna ja grillituna. Kala isegi segatakse hommikupudru sisse. Toitu maitsestatakse küüslaugu, ingveri, sojakastme, riisiäädika, seesamiõli või kuivatatud ansoovisega. Nagu ka Jaapanis on nende põhitoiduks riis, köögiviljad ja kala. Riigi põhjaosas
Rahvaarv: (2005) 48 422 644 Rahvastiku tihedus: 490,3 in/km² Iseseisvus: 13. august 1948 Rahaühik: won Ajavöönd: maailmaaeg +9 Riigihümn: Aegukga Ajakirjandus: poliitiline tsensuur puudub Haldusjaotus: 9 provintsi ja seitse keskalluvusega linna Riigi koreakeelne nimi tähendab Suur Hani Vabariik. Lõuna-Koread nimetatakse riigis endas tavaliselt Namhan (Lõuna-Hani). Et vältida praeguse pealinna ülerahvastatust ja majanduse liigset koondumist sinna, rajatakse Lõuna-Chungchoni provintsi keskele Yeongi-Kongju alale uus pealinn. Ehituse alustamist planeeritakse 2007. aastale ja lõpetamist 2030. aastale. Ehitus läheb maksma 45 miljardit USA dollarit. Riigivõimuasutuste üleviimine ei alga enne 2012. aastat. Uude linna viiakse üle valitsusasutused, võib-olla ka parlament ja ülemkohus.
Eesmärk: Mõjuvõimu suurendamine kolmandas maailmas. NSV Liit toetas kommunismi levikut, USA võitles demokraatia eest ja püüdis takistada kommunismi levikut. Puhkesid sõjalised kokkupõrked ja poliitilised kriisid maailmas. Kriisipiirkondadeks olid Korea, Lähis-Ida, Vietnam, Kuuba, Berliin, Afganistan.Tagajärg: Palju surmasid, kriisikolded; mitte mingit tulemust. Külma sõja aegsed kriisid 1)Korea Põhja-ja Lõuna-Korea vahel. Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina ja NSV Liit, Lõuna-Korea sai abi USA-lt ja teistelt lääneriikidelt. Tagajärjed: suri ligi 3 milj inimest, lõppes tulemusteta. Olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli jaotud kaheks vaenutsvaks riigiks. 2)Lähis-Ida- Ida-Lääne vastasseisu tandriks. Mitmel korral puhkesid sõjad Iisraeli ja araabia riikide vahel. NSV Liit üritas saavutada võimu araablaste hulgas, USA aga toetas Iisraeli, kuid otsis liitlasi ka araabia maade seas
teda enda juurde jutule ja tutvustas suure vaimustusega, kuidas NATO väed kiiresti tänu tuumarelvale purustada. Ma väljendasin oma murelikkust kahe tuntuima tuumariigi kohta. Siiski ei maksa unustada, et tuumarelv on hetkel maailmas kindlalt 7-l riigil, kelleks on Ameerika Ühendriigid, Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, India, Pakistan ja Hiina. Kahtlaste riikide hulka, kellel on tuumalõhkepead või üritavad neid välja töötada, loetakse Põhja-Koread, Iisraeli, Süüriat ja Iraani. Kaine mõtlemisega inimene teab, et viimati nimetatud riigid on ebastabiilses regioonis, kus on kasvanud võimalus, et terroristide kätte võivad seesugused relvad sattuda. Halvima stsenaariumi kohaselt võivad korduda 11.septembri terrorirünnakud ja hoopis niiviisi, et maailm enam seda üle ei ela. Hiroshimale pommi visanud lennuki kaaspiloot, kapten Robert A. Lewis nägi, kuidas terve linn kadus. Oma logipäevikusse kirjutas ta: ”Jumal, mis me oleme teinud
w Vähem arenenud riigid (Less Economically Developed Countries MEDC) Lisaks kasutatakse mitmesuguseid nimetusi sarnase majandusstruktuuri või arengulooga riikide kohta, näiteks: w Naftariigid põhiline sissetulek on naftatootmisest tulenev (AÜE, Saudi Araabia jne) w Istandusriigid - põhiline sissetulek on põllumajdnustoodetest (Kuuba) w Aasia tiigrid nii kutsuti 1970ndatel kiiresti arenevaid Kagu-Aasia riike Lõuna- Koread, Singapuri, Taiwani ja Hongkongi. Neis riikides panustati tootmise ümberkorraldamisele ja moderniseerimisele ja nende odavad tooted vallutasid kiiresti maailmaturu. w Banaanivabariik võeti kasutusele eelkõige Kesk-Ameerika riikide kohta, kelle mahajäänud majandus sõltus peamiselt troopiliste puuviljade ekspordist. Nüüd kasutatakse seda nimetust halvustavalt riigi kohta, kelle majandus sõltub mõnest suuremast riigist.
Potsdami ja Teherani konverentsides kaasosaline. Loobus peaministrikohast 1955.a. C. de Gaulle- oli korduvalt Prantsusmaa president, toetas Prantsusmaa vastupanuliikumist, ajal mil Pr.maa oli sakslaste mõju all. A.Dubcek- Tsehhoslovakkia kommunistliku partei liider, Praha kevade liberaliseerimisprotsesside autor (1968). Alustas reforme isikuvabaduse kehtestamisega. D.Eisenhower- oli NATO ülemjuhataja, USA president, tema valitsusajal toetas USA Korea sõjas Lõuna-Koread (Korea Vabariiki) oma sõjaväeüksustega. W.Hallstein- sai tuntuks Hallsteini doktriiniga, mis käsitles kõike riigi vaenulikkusega, kes sõlmivad SDV-ga suhteid. Hallstein oli SLV välisminister. N.Hrustsov- 1956-1964 NL riigijuht, osales ka VLO loomises vastukaaluks NATOle. J.F.Kennedy- USA president 1961-63, kehtestas Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NL-i ja Kuubat oma rakette ära viima, see ka õnnestus. Mao Zedong- Hiina kommunistide juht, osales Hiina kodusõjas Guomindangi vastu
soovis seda enadle. Sõda, milles venemaa kaotab oma laevastiku ja suurema osa jalaväest, koos sõjainvaliidide ja vangi langenutega u 400000 meest. Portsmonth rahu, mille korraldas USA. 1. Venemaa ei saa mingeid alasid selles piirkonnas. 2. Venemaa peab loovutama Jaapanile Liaodogini ps koos Port Arturi sadamaga. 3. Venemaa pidi loovutama Jaapanile lõunapoolse osa Sahaliini saarest, mille oli okupeerinud 1878 aastal. Venemaa pidi tunnustama Koread ja Jaapani mõjusfääri maana. USA ei soovinud Jaapani liigset tugevnemist, misstõttu võtiski rahulepingu sõlmimise oma ülesandeks, sest vastasel korral oleks Jaapan saanud oma võimu alla kogu Mandzuuria. Sellepärast jagas USA esimest korda. Sõjaliste liidete tekke Suurbritannia oli sõjaliselt (sõjalaevastik) maailma võimsain riik. 19. Ja 20. Saj vahetusel tekkisid konfliktid koloniaal valduste pärast Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaaga. Venemaa
Näiteks on riigis kasutusel peamise kalendrina nö Juche kalender, kus aastad algasid Kim Il Sungi sünnipäevaga ja 2010. aasta on Juche99 aasta. Kalender väärib üldse peatumist. Riigis on 12 tähtpäeva ja neist kõik (!) on seotud riigijuhtide sünni- ja surmadaatumite, partei asutamise, Jaapani vastase võitluse temaatikaga. Jõule ja aastavahetust riik ei tähista, küll aga näiteks 1.maid. Turism Turism on valitsuse poolt väga suure kontrolli all. Aastas külastab Põhja-Koread umbes 1500 `Lääne' turisti. Turistidega peab koguaeg kaasas olema matkajuht. Fotograafia on range kontrolli all. Riik kohtleb turiste hästi. USA kodanikele tavaliselt viisat ei anta. Ajalugu Teise mailmasõja aastatel oli Krea poolsaar allutatud jaapanlaste poolt. Jaapani kapituleerudes 1945.a. Jagati Korea poolsaar nagu Saksamaagi okupatsioonitsoonideks: poolesaare põhjapoolne osa NSV Liidule ja lõunapoolne osa USA-le.
Külm Sõda on ühtalasi kuulus mitmete kriiside poolest, mis olid samuti väga olulised kommunismi levitamise takistamises. Selles referaadis on kirjeldatud lähemalt nelja olulist sündmust Külmast sõjast. Nendeks on Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis ja Vietnami sõda. 2 1. KOREA SÕDA Korea sõda algas kodusõjana Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, kuid ruttu sai sellest rahvusvaheline konflikt, kui USA asus toetama Lõuna-Koread ning Hiina Rahvavabariik hakkas saatma abi Põhja-Koreale. Selles sündmusega jõudis Külm Sõda ka Aasiasse. II maailmasõja ajal oli Korea allutatud Jaapani alla ning Jaapani kapituleerumisega augustis 1945. aastal jagati Korea mööda 38. paralleeli(joonis 1) kaheks: Lõuna-Korea ja Põhja-Korea. Põhja-Korea läks NSV Liidu mõjuvõimu alla ning Lõunapoolne osa läks USA'le. Maajagamine viidi lõpuni 1948. aastal ning see viis kahe riigi kujunemiseni. Põhja-Koreas sai Nõukogude
idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad Suessi kriis (1956) 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid
Ümberkaudsed araablaste alustasid protestiks juutidega sõda. Iisrael saavutas edu ja hõivas osaliselt ka araablaste Palestiina riigi jaoks mõeldud alad. Tänaseni jagavad Jeruusalemma ja on vaenulikud. Korea Korea poolsaarel tekkis kaks riiki: 1. Põhja-Korea Nõukogude Liidu ja Hiina mõju all, kommunistlik. 2. Lõuna-Korea toetas USA, demokraatlik arendamine. Külma sõja esimene suurem sõjaline kokkupõrge toimus 1950-1953. Põhja-Korea ründas Lõuna-Koread. ÜRO kuulutas agressoriks ja saatis väed Lõuna-Koreale appi. (USA D. MacArthur). ÜRO väed vabastasid riigi ja tungisid edasi Põhja-Koreasse. Sõtta sekkus Hiina (Vene relvade toel). Sõjategevus jäi 1953 vaherahuni pidama 38-le laiuskraadile. Ligikaudu samasse kohta määrati ka kahe riigi piir. Berliin 1953 alustasid Ida-Berliini töölised massimeelel avaldusid Nõukogude Liidu võimu vastu. Levisid üle terve riigi
vallutades suurema osa Lõuna- Korea territooriumist. Põhja- Korea tegevust toetasid NSVL ja Hiina. USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti korraldus agressioon lõpetada. ÜRO väed läksid Põhja- Korea tagalasse, mis sundis neid tagasi tõmbuma. Põhja- Korea kokkuvarisemise ohu tõttu sekkus tegevusse kommunistlik Hiina. 1950. a lõpus tungisid Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. Pidama suudeti lahingutega jääda 1951. a alguses Põhja- ja Lõuna- Koread eristaval 38.ndal laiuskraadil. Rinne püsis seal järgmised 2 aastat kuni 1953. a sõlmiti vaherahu, mis kestab tänaseni. 3. Suessi kriis Samal ajal kui Ida- ja Kesk- Euroopas toimusid konfliktid, oli Lähis- Idas samuti konflikt puhkenud. 1952. a Egiptuse riigipööre-> monarhia kukutamine. 1956. a riigistati inglastele kuulunud Suessi kanal -> konflikt lääneriikidega. Samal aastal asusid egiptlased inglaste manitusel Iisraeli ründama. Iisraeli
juhtvastastest. 1 Kennedyt huvitas väga välispoliitika ning 1951. aastal külastas ta Suurbritanniat, Prantsusmaad, Itaaliat, Hispaaniat, Jugoslaaviat ja Lääne-Saksamaad. Tagasi tulles pakkus ta välja, et USA jätkaks Lääne-Euroopa kaitsmise aitamist, kuid väitis ka et antud riigid peaksid rohkem sellele minevatesse kuludesse panustama. 1951. aasta sügisel külastas ta Lähis-Ida, Indiat, Pakistani, Indohiinat, Malaiat ja Koread. Koloniaalimpeeriumite vastasena soovitas ta Prantsusmaal tungivalt Alzeeriast lahkuda. Samuti vaidles ta vastu vähearenenud riikide finantsabi suurenemisele. 1952. aastal valiti Kennedy Senatisse. Järgmisel aasta abiellus ta Jacqueline Bouvier'iga, kes oli New Yorki finantsisti tütar. Kennedy seljavalud jätkusid ning talle tehti kaks operatsiooni. 1956. aastal kirjutas ta haiglas taastudes raamatu ,,Profiles in Courage", mis hiljem võitis Pulizeri auhinna.
Risk õigustas end täielikult. Põhja- Korea väed taganesid kiirustades ja ÜRO väed liikusid nende järel Põhja-Koreasse. Põhja- Korea kokkuvarisemise oht tõi kaasa kommunistliku Hiina sekkumise. 1950. aasta novembris tungisid Nõukogude relvadega varustatud suured Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. ÜRO üksused sunniti taanduma, kuid rasketes lahingutes panid liitlasväed 1951. aasta jaanuaris hiinlaste edasitungi Põhja- ja Lõuna-Koread eristaval 38. laiuskraadil seisma. Siin püsis rinne järgmised kaks aastat, kuni 1953. aastal sõlmiti lõpuks vaherahu. See kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks, mis on teineteisest juba väga erinevad. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui ka Euroopas tunduvalt vähenes. Maailma jaoks vajus sõda Koreas aga peagi unustusse, kujunedes üheks nn unustatud sõdade pikas reas. Berliini ülestõus (1953)
Gentrifikatsioonil ja taaslinnastumisel on muidugi ka ühisosa: nende mõlemi keskpunktis on siselinn, sarnasus on ka elukoha eelistustega ning kvalitatiivse naabruskondade muutusega. Taaslinnastumise arengusuunad ei ole enam piiratud suurimate linnakeskustega ja Lääne riikide linnadega, vaid need nähtused arenevad ka keskmise suurusega linnades, aga samuti ka Ida-Euroopas, Hiinas ja mujal Aasias. Uuritud on ka Singapuri, Shangaid kui ka Lõuna-Koread. Gentrifikatsiooniprotsessid on nüüd muutmas linnakeskuseid teiste hulgas Indias , Pakistanis, Lõuna-Ameerikas ja L-Aafrikas. GENTRIFIKATSIOONI ARENGULUGU Gentrifikatsiooni on nüüdseks teaduslikult uuritud üle 40 aasta ja seda teevad peale inimgeograafide nii sotsioloogid, antropoloogid, linnaplaneerijad ja teised. Algselt USA-s ja Suurbritannias tuvastatud protsessi on praeguseks uuritud mitmel pool maailmas. On
annaabi.ee 
