Stendhal Martin Neustus 11. klass 1783 1842 Täielik nimi Marie Henri Beyle Prantsuse kirjanik Ta oli üks esimesi kriitilise realismi esindajaid kirjanduses, propageeris teostes ka romantismi Kirjutas ka esseid ja biograafijaid Pärit on Stendhal jõukast perest Oma lapsepõlve veetis Stendhal Katoliku preestri hoolde all Stendhal hakkas vihkama nii kirikut kui ka usku. Koolis paistis ta eriti silma matemaatikas ja kunstis. 17 aastaselt asus ta Napoleoni sõjaväkke ning osales sõjakäikudel Peale sõda asus ta elama Itaaliasse, kus sai insipratsiooni teoste kirjutamiseks
1. Nimeta 20. sajandi tähtsamad vägivallateooriad. Fasism, natsionaalsotsialism, kommunism ja mauism. 2. Kes olid kommunismi ideoloogid? Karl Marx Friedrich Engles 3. Selgita lühidalt, milles seisneb kommunistliku teooria sisu? Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. 4. Milliseid vaateid propageeris fasism? Fasism propageeris kollektiivsust , taotles kõva korda ja kindla käega juure, rõhus itaallaste rahvuslikule uhkusele ja sisaldas patriarhaalseid jooni 5. Kes oli fasistide juht? Benito Mussolini 1922 6. Selgita natsionaalsotsialismi põhimõtteid. Rahvas on tähtsam nii üksikisikust kui ka riigist. Üldkasu enne omakasu. Nad ei püüdle riigi vaid idee enda totalitaarsuse poole. 7. Mis riigis natsionaalsotsialism levis? Saksamaa Aasias
1.slaid: • 18.sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism • Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks • Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust 2.Slaid: Johann Georg Eisen • kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, • propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust • tegeles juurviljade kuivatamisega. • rõugete vastu kaitsepookimise alustamine Eestis. 3.Slaid: August Wilhelm Hupel • „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“ • „Põhjamaa kirjutisi“ • andis välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. 4.slaid: • 18.sajandi baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia • Riia toomkool,
märts 1882 Jakobsoni elu · Lapsepõlv möödus Tormas · Oskas saksa, eesti ja ladina keelt · Tal oli palju hobisid · Abiellus Julie Emiliega, neil oli 3 tütart · Suri omas kodus, külmetuse tõttu Tegevus · Võttis osa aktiivselt rahvuslikust liikumisest · Andis välja kooliõpikuid · 3 isamaalist kõnet · EKmS · Põllumeeste selts · Ajaleht "Sakala" Sakala · 11. märts 1878 ilmus esimene number · Propageeris lihtrahvast, kritiseeris majandusja kooliolusid · Populaarne leht, 1880. alguseks tiraazikaim ajaleht Eestis Carl Robert Jakobson Tänan tähelepanu eest!
Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson sündis 22. detsembril 1868. aastal Tänassilma lähedal Viljandi vallas. Ta oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja liitus peagi Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist Eesti suurima päevalehe ,,Postimees" toimetaja. Jaan Tõnisson oli üks neist, kes propageeris 1890. aastal eesti keele kasutamist. Kampaania tulemuseks hakkas eesti keele pruukimine ka kõrgseltskonna seas üha tavalisemaks muutuma. Tõnisson osales ka 1905. aasta revolutsioonis, tema eesmärk oli kehtestada konstitutsiooniline monarhia. Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastal Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts ja 1915. aastal asutati Ajutine Põhja-Balti komisjon. 1919.aasta sügisel sai Jaan Tõnissonist Eesti peaminister, kellele langes ülesanne viia maa välja sõjast.
Sündis 21. novembril 1694 Pariisis Suri 30. mai 1778 Pariisis Kodanikunimi: François Marie Arouet Ta oli Prantsuse deistlik filosoof, kirjanik ja ajaloolane. Kuulsaks sai näitekirjaniku ja poeedina Ta oli üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Lisaks filosoofilistele teostele on ta kirjutanud komöödiaid, tragöödiaid, epigramme jm. Filosoofia põhijoon skeptiline ja mõõdukas ratsionalism Võitles sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest Võitles katoliku kiriku türannia vastu Poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism Propageeris haridust "Candide ehk Optimism". "Zadig ehk saatus" "Mikromegas" "Kohtlane" "Filosoofiline sõnaraamat" Andis tõuke Prantsuse revolutsioonile Pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õigluse ja võrdsuse põhimõtetest Voltaire süda asub Pariisi rahvusraamatukogus Tema aju on müüdud oksjonil ja see on eravalduses Voltaire: ,,kui ollakse noor, tuleb armast...
akendes · Kadriorg oli esimene Vene õukonna poolt antud tellimustöö, peale seda palgati ta ka rajama Peterhofi lossi August Hermann Francke · Halle ülikooli professor 1663-1723 · Vastutav pietismi jõudmise eest Baltimaadesse · Rõhus Martin Lutheri õpetustele ka · Õpetas Halles eestlastele pietismist jne Nikolaus Ludwig von Zinzendorf · Saksi krahv 1700-1760 · Propageeris hernhuutlaste liikumist · 36 külastas Riiga ja Tallinnat ning elavdas kohaliku vennastekoguduste liikumist · Propageeris ka valitsuse silmis hernuutlust Tallima Paap · Rõuge talupoeg 1707-1768 · Äärmuslik hernhuutlane · Nõudis seksuaalse läbikäimise lõpetamist ka abielurahva hulgas · Mõisnikule antud võim on kuradist, kõik peavad elama ühtselt · Ise ilma varanduseta ja soovitas ka teistel harrastada üksteise
võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta väärtustas ka liberaalset demokraatlikku kodanikuühiskonda, ent jäi selles suunas liikumisel rahumeelsetele positsioonidele. Seejuures oli ta aga äärmiselt sallimatu oma oponentide Panus rahvuslikku Tõnisson oli kuni 1930. aastani postimehe eest vastutav välja- liikumisse andja ning propageeris veergudel rahvuslikku eneseväärkust. Tõnisson ja ta aatekaaslased propageerisid 1890. aastatel Tartus kauplustes ja restoranides eesti keele kasutamist. Ta asutas parlamentaarset monarhiat ning Eestile rahvusliku enesemäära- mise õigust taotleva Eesti Rahvameelse Eduerakonna, mille juhiks oli ta aastatel 19051917.
Peksa hakati ka vähem saama ,kuna peksunorm piirati 30hoobi peale.Talupoeg võis nüüd ka ise mõisniku kohtusse kaevata,kuid seda tehti väga harva ,kuna kardeti peksa saada. 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul hakati mõningates ringkondades taotlema talupoegade olukorra parandamist; sellele aitas kaasa: - üksikute mõisnike soov läbi uuenduste parandada oma majanduslikku olukorda. - valgustusideoloogia levik Venemaale (valgustus propageeris inimeste võrdsust, aga pärisorjus polnud sellega kooskõlas). - talupoegade pärisorjusest vabastamine Preisimaal (1807). - talurahvarahutuste surve. - Napoleoni teostatud reformid vallutatud aladel Euroopas (pärisorjuse kaotamine; kodanlikud reformid; seisuste võrdsustamine). - Vene valitsuse surve Balti aadlile parandamaks talupoegade olukorda. 19sajandi alguses kaotati pärisorjus ja loodi talupoegade omavalitsus ehk vallakogukond
Oma Kirjandus abistas edaspidi alati ta Schumanni loomingus on ka 4 kujutlustes oli väga fantaasia muusikalist fantaasiat ja rida sümfooniat, oratooriume, rikas. muusikapalu sündiski kirjandusteostest orkestrimuusikat, · Andis välja muusika lehte ja saadud inspiratsioonil. Juba koolipõlves instrumentaalkontserteid ja teisi. propageeris noorte heliloojate olevat Schumann loonud kaasõpilastest teoseid. teravmeelseid muusikalisi karakteristikaid. Sümfooniad Aastatel 18281830 tudeeris Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. · "Kevadsümfoonia" (1841) · "Reini sümfoonia" (1851) Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne
peaministri Kurt Ei sneri revolutsioonilise nõukogude valitsusega. Pärast Eisneri mõrvamist tekkinud segaduse ajal ei asunud Hitler ei nõukogude vabariigi ega ka Vabakorpuse poolele. Peale nõukogude vabariigi kukutamist asus Hitler tööle Münchenis riigikaitsevalitsuses. Samal ajal saadeti Hitler propagandakõnelejate õppustele. 1919 12 käis ta esimest korda lukksepp Anton Drexleri asutatud Saksa Töölispartei(Deutsche Arbeiterpartei; DAP) koosolekul. See partei propageeris ksenofoobseid, antisemiitlikke ja pseudosotsialistlikke ideid. Hitler võttis kohe debattidest osa ja paistis välja oma oraatoritalendiga. Esimest korda avastasid tema ise ja tema kaaslased temas ande kuulajaid köita ja emotsioone tekitada. Et Hitler meelitas oma kõnedega ligi üha enam kuulajaid ja liikmeid, muutus ta parteile varsti asendamatuks. Algul tegutses ta parteis propagandajuhina ning osales kevadel 1920DAP 25-punktise programmi väljatöötamisel
6 FUTURISM VENEMAAL Vene futurismi kõige novaatorlikum esindaja oli Vladimir Majakovski, kes leidis, et tuleb lahti öelda dekadentlikust minevikust ja panna maksma inimtahe, mis trotsib determinismi ja harjumusi. Futuriste peeti enesereklaamijatest veiderdajateks, kuid nad ei püüdnudki meeldida. Nende esimene manifest kandis pealkirja "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta". Vladimir Majakovski Majakovski propageeris lihtsustatud, vulgaarset luulet. Tema stiil tugineb linlikule kõnepruugile, ta püüdis muuta masside robustset kõnepruuki poeetiliseks. Venemaal oli populaarne ka futuristlik teater, kus vaataja on etenduses osaline. 14. märtsil 1919 ilmunud anarhistliku ajakirja "K Svetu" ("Valguse juurde") 5. numbri kohaselt tegutses Harkivis fanaatiline anarhofuturistide ring. 7 KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.pelgulinna.tln.edu
VII 1839 Himmastes. Ta õppis Himmaste külakoolis ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853-1858 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1859-1864 õppis Hurt Tartu ülikoolis usuteadust, 1865 sai ta teoloogiakandidaadi kraadi. Hurt töötas gümnaasiumiõpetaja ja pastorina ning tegutses mitme tähtsa Eesti rahvusliku seltsi juhina. Ta oli üks Eesti Aleksandrikooli asutajaid ja 1880-1883 selle peakomitee president. 1872-1881 oli Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi president. Hurt korraldas eesti kirjakeelt ja propageeris uut kirjaviisi, avaldas mitmeid uurimusi eesti kirjakeele kohta. Ta abistas ka Ferdinand Johann Wiedemanni ,,Saksa-Eesti sõnaraamatu" koostamisel. Eesti rahva ajalugu tutvustas ,,Pildid isamaa sündinud asjust" (1872), kus ta kasutas rohkelt rahvaluuleainest. Suure osa oma elust pühendas Hurt Eesti rahvaluule kogumisele, uurimisele ja avaldamisele. Ta alustas rahvaluule kogumist 1860. Süstemaatilist kogumistööd tegi Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi kaudu
Postmodernne ühiskond TMRG 12. klass Tiina Pirogova Postmodernne ühiskond Kujunes 19. saj. Moodustusid kolm põhilist sektorit Turjumajandus, avalik e. valitsussektor ning kodanikuühiskond Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine valitsemises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste tunnustamine Ühiskonnasektorite eristatavus, seotus Tööstusühiskond Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Modernne Postmodernne Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool ...
Essee Orgaaniline Keemia. Vastseliina Gümnaasium Kristin Tisler Orgaaniline keemia, kui iseseisev keemiaharu tekkis 19. sajandi alguses. Siis ilmus nimeka rootsi keemiku Jackob Berzeliuse õpik, milles orgaanilisele keemiale on pühendatud omaette peatükk. Selles väljendas ta ja propageeris tol ajal valitsenud seisukohta, et anorgaanilised ained saab valmistada laboratoorselt, orgaanilisi aga ei saa. Berzelius väitis, et orgaanilised ained tekkivad ainult elusorganismides erilise elujõu mõjul. Viimasest terminist tuleneb ka vitalistliku teooria nimetus. Vitalistid väitsid, et ainult elusorganismides esineb salapärane elujõud, mille mõjul lihtsamatest anorgaanilistest ühenditest tekivad keerulised orgaanilised ühendid.Esimesena hakkas
· "Kalevipoeg" · "Kilplased · "Reinowadder Rebbane" · "Mihkel Põllupapp" Johannes Voldemar Veski · Sündis 27.juunil 1873 Vaidaveres · Oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog. · 1920-1940 ilmus Veski osalusel 36 oskussõnastikku. · 1918 avaldati esimene ÕS (170 lk, 20 000 sõna). Ferdinand Johann Wiedemann · Sündis 18.märtsil 1805 · Wiedemann suhtles eesti rahvusliku liikumise tegelastega, toetas "Kalevipoja" avaldamist ja levitamist, propageeris ühtset kirjaviisi ja redigeeris Piibli keelt. · Peale eesti keele uurimise jätkas Wiedemann ka akadeemikuna teiste soome-ugri keelte uurimist, koostas grammatikaid, sõnaraamatuid, aitas mitmele soome-ugri rahvale soetada emakeelset kirjasõna.
olmemuredest. Ootamatult tõi pöörde Ferenc Liszti avalik kitri geiegi toetuseks. Grieg kohtus liszti roomas 1870. see tõstis griegi eneseusku. Mõni päev peale seda andis Lizst välja artikli euroopa ajalehtedele, ku soosis griegi. See muustis oluliselt griegisse suhtumist kodumaal ja ta sai riiliku stipendiumi. Palju aastaid reisis grieg mööda euroopat pianisti ja dirigendina ja klaverisaatjana ninale. Neil reisidel propageeris grieg nii enda kui teiste põhjamaade heliloojate muusikat ja vanaduspäevad möödusid Bergeni lähedal mõisas või tagasihoidlikus maamajas fjordi kaldal trollhagenis. Maetud koos abikaasaga Bergeni lähedale kaljusse. Grieg= norra ja selle loodus ja lihtsad inimesed.
linnakooli (1903-1906). 1904. aastal lõpetas Käis eksternina Peterburi Õpetajate Instituudi. Järgnesid töökohad õpetajana Valmiera linnakoolis ja tütarlastegümnaasiumis (1906-1911), 1911. aastal Riia Peeter-Pauli linnakoolis ning 1912-1917. aastal Riia Aleksander I gümnaasiumis loodusõpetuse õpetajana. Johannes Käis pani aluse Eestis loodusõpetuse metoodikale ja koolifenoloogiale ning propageeris kooliaedade kujundamist. 1918. aastal lõpetas ta Petrogradi ülikooli füüsika- matemaatikateaduskonna 1. järgu diplomiga. 1917-1919 oli Käis Vologda Õpetajate Instituudis geograafia ja loodusõpetuse õppejõud ning direktor, 1919-1920 Pihkvas Rahvahariduse Instituudis lektor ning kubermangu haridusosakonna instruktor. Johannes Käis naasis 1920 Eestisse. 1920-1921 töötas ta Haridusministeeriumis riigikoolinõunikuna (osales avalike algkoolide seaduse elluviimises ja algkooli
REFORMATSIOON SVEITSIS Saksamaal levis reformatsioon teistesse maadesse, igas riigis oli see aga omamoodi erinev ja võttis omaks erinevd tõekspidamised. Sveitsis oli reformatsiooniga seotus kaks isikut Ulrich Zwingli ja Jean(Johann) Calvin. Zwingli nõudmised reformatsioonis olid küllaltki radikaalsed. näiteks: nõudis ta, et kirikust viidakse välja püha pildid, et jumalateenistus oleks lihtne. Piibli katkendite lugemine. Oreli mängu pidas ta liiga suursuguseks ja pidas õigemaks kui kogudus koos laulab. Ta tegeles ka heategevusega eriti vaeste ja haigete eest hoolitsemisega. Tema algatusel rajati varjupaiku ja hospitale. Teine tähtis usu ümberkorraldaja oli Calvin, kelle mõju reformatsioonile oli oluliselt suurem kui Zwinglil. Calvinkirjuas raamatu ristiusu õpetus, milles ta esitas oma põhiseisukohad. Kõige olulisem Calvini õpetus oli : Ettemääratused ehk predestinatsiooni õpetus. See tähendas, et iga inimese saatus on jumala pool...
aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. · Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 18941896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. · 18981918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees ehk tegelikult kõigi Eesti Põllumeeste Seltside keskvalitsuse juht. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902. aastal Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus, sisuliselt esimene eestlaste pank. Tõnissonist saigi üks Eesti tunnustatumaid ühistegevuse vedajaid, 1911 sai temast Ühistegevuse Edendamise Keskseltsi esimees ja Eesti Vabariigi aastatel ka ühistegevuse professor · Kui NSV Liit 1940. aasta suvel Eesti okupeeris, alustas Tõnisson avalikku võitlust demokraatia eest, püüdes kaasa aidata antikommunistlike kandidaatide ülesseadmisele
Teine Ristisõda Põhjused: Põhjuseks oli see, et Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Tegemist oli esimese ristisõdijate riigiga, mis langes. Sündmustik: Kahe kuninga armeed liikusid eraldi läbi Euroopa. Siis ületasid ristisõdijate väed Bütsantsi territooriumi ja liikusid Anatooliasse. Mõlemad ristisõdijate väed said lüüa Seldzuki türklaste poolt. Louis ja Conrad jõudsid oma vägede jäänukiga aga siiski Jeruusalemmani ning ründasid 1148, päris halvas olekus Damaskust. 1187. Aastal vallutasid moslemid Jeruusalemma, see oli omakorda kolmanda ristisõja põhjuseks, mis toimus 12. Sajandi lõpupoolel. Vahemere teises otsas, Portugalis, kus üks ristisõdijate vägi, mis oli laevaga teel Pühale Maale, tegi peatuse ning aitas vallutada Lissaboni 1147. aastal. Hiljem nad vallutasid veel ka Sintra, Almada, Palmeda ja Setubali linnad Portugali a...
kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. SELTSID JA ORGANISATSIOONID Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor Vanemuise Seltsi, Eesti Kirjanduse Seltsi, Eesti Ajakirjanikkude Liidu, Eesti Karskusliidu, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi, Tartu Meestelaulu Seltsi ja mitme teise organisatsiooni auliige Tartu linna aukodanik. JAAN TÕNISSON Tõnissoni nimega seotakse "Tartu renessansi" Propageeris eesti keele kasutamist. Väärtustas liberaalset demokraatlikku kodanikuühiskonda. Õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu JAAN TÕNISSONI ARRETEERIMINE JA KADUMINE 1940. aasta detsembris arreteeriti Tõnisson NKVD poolt Kõige tõenäolisemalt hukati ta koos mitme teise Eesti poliitikuga 3. juuli paiku 1941 Tallinnas. Allikad Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast.
Eesti Rahvuslik Liikumine on eestirahvuslaste poliitiline liikumine, mis nimetab oma põhiliseks eesmärgiks Eesti Vabariigi kodanike aktiviseerimist ja kaasamist demokraatliku riigivõimu teostamisse, et tagada sellega iseseisva Eesti riigi püsimajäämine ning areng rahvusriigina. Rahvuslik liikumine Rahvusliku liikumise keskuseks kujunes Tartu Eestlaste kultuurielu hingeks oli Johann Voldemar Jannsen(1819 1890),kes Pärnust tartusse asus 1869.a. 1864.a. Tartu Postimehe veergudel propageeris Jansenn mitmehäälset laulu,avaldas sõnumeid muusikapidustuste ja sündmuste kohta välismaal. Jannseni kogumikud ,,SioniLauloKannel" ja ,,Eesti laulik" ,,SioniLauloKannel" Seltsid Vanemuise selts asutati 1865.aasta jaanipäeval. Asutaja Johann Voldemar Jannsen 1865.aastal sündis Estonia selts Eesti esimene lauluselts oli Revalia Vanemuise seltsi asutamisel nimetas Jannsen selle ühe eesmärgina laulupeo korraldamist,,50 aastase priiuse puhul". Õpetatud Eesti Selts
7. Otto Wilhelm Masing- õ-tähe eesti keelsesse sõnavarasse lisamine. Johannes Aasvik- tõi eesti keelde palju uusi sõnu ning arendas eesti keelset grammatikat. Ferdinand Johann Wiedemann- arendas eesti keele sõnavara ja kirjutas ,,Wiedemanni sõnaraamatu." Friedrich Robert Faehlmann- esimene lektor, kes püüdis eesti keele ehitust paremini kirjeldada ning avaldas 32 artiklit eesti keelest. Friedrich Reinhold Kreutzwald- propageeris uut kirjaviisi, toetas ühiskirjakeelt ja rikastas sõnavara. 8. 9. Eesti kirjakeel on arenenud Keskmurdest. 10. Eesti kirjakeelele pani aluse esimene eesti keelne piibel. 11. Eesti lähim sugulaskeel on vadja keel. 12. Soomlastel, eestlastel ja ungarlastel on oma riik. 13. Soomeugrilasi on kokku umbes 25 miljonit. 14. Soome-Ugri keeled: Läänemeresoome keeled: Soome Isuri Karjala Vepsa Vadja
futurismi tehniline manifest), provokatiivne tekst, mis ülistas kiirust ja sõda. Seejärel pidas ta rea ettekandeid ja loenguid, et värvata futurismile poolehoidjaid. · 1919 astus Marinetti ühena esimestest fasistlikku parteisse. Et ta toetas fasistliku reziimi, valiti ta Itaalia Akadeemiasse. · Tema eesmärgiks oli vabastada luule traditsioonilise interpunktsiooni (kirjavahemärgistuse) ja süntaksi (lauseõpetuse) kammitsaist. Propageeris vabavärssi. Teosed: · Le roi Bombance (1905) · Mafarka le futuriste/Mafarka il futurista (1910; avaldati korraga prantsuse ja itaalia keeles) Futurism Venemaal · Vene futurismi kõige tuntum esitaja on Vladimir Majakovski, kes leidis, et tuleb lahti öelda dekadentlikust minevikust ja panna maksma inimtahe, mis trotsib determinismi ja harjumusi. · Futuriste peeti enesereklaamijatest veiderdajateks, kuid nad ei püüdnudki meeldida.
tugevalt mõisnike kontrolli all, tõi vallavalitsus natukest kasu eeskätt taluperemeestele.Mõisniku-talupoja vastuolu oli Jakobsoni arvates peamine ja oluline vastuolu eesti ühiskonnas. ,,Sakala" võitles juba eosest peale kristliku kirikuga. Jakobson kõneles oma usust inimmõistusesse. Jakobsoni arvates pidi inimene usaldama omaenda tarkust ja jõudu, mitte lootma jumalale. Siiski astus Jakobson liiga silmnähtavalt kiriku vastu välja nimetades neid kõiki pimedusekantsiks. Samas propageeris ,,Sakala" usutolerantsi. Jakobsoni suurimaks eesmärgiks oli talurahvakooli vabastamine pastorite ning mõisnikest koosenva koolivalitsuse alt. Sellega seoses kutsus ,,Sakala" rahvast üles Eesti Aleksandrikooli loomiseks. Jakobson toeats Vene tsaari. Peale erinevate reformide läbiviimist Eestimaal ta lootis, et Venemaalt on oodata avaraid võimalusi eestluse arengule. Tekkisid esimesed mõtted autonoomiast Eestile.
klaverisaatega, vaid pigem lüürilised klaveripalad lauludega Schumann arendas edasi variatsiooniprintsiipi andes sellele uue väljendusrikkuse. Tema "Sümfoonilised etüüdid" olid esimesed karaktervariatsioonid muusikaajaloos 1834. a. asutas ta Leipzigis muusikaajakirja "Neue Zeitschrift für Musik", mille eesmärgiks oli saksa vaimu ülendamine saksa kunsti kaudu. Schumann võitles keskpärasuse vastu muusikas, propageeris rahvalaulu, esitas muusikutele kõrgeid eetika- ja moraalinõudeid kuulus 1843.a Leipzingis rajatud esimese saksa konservatooriumi õppejõudude hulka Schumann lõi oma vaimus sümboolse Taaveti vennaskonna Davidsbundi, kuhu kuulusid lemmikmuusikud ja tuttavad (nt abikaasa Clara ja tema isa Friedrich, Mendelssohn, Bach jt). Taaveti vennaskond võitles vanameelsete ja tagurlike filisteridega Schumann ise esines kahel kujul: Florestan (tema kirglik pale) ja Eusebius (lüüriline mina)
muusikalisi ja kirjanduslikke pürgimisi. Lõpetanud gümnaariumi asus noormees ema tungival soovil 1828, aastal Leipzigi ülikooli õigusteaduskonda (isa suri paar aastat tagasi). Õppis vaheaegadega 1830nda aastani. Need olid vastumeelsed ja huvidele vastandlikud. Rahulolematust leevenddas klaver. Harjutas ennast unustavalt (max 8-10 h). Läks Wieck'i juurrde. Neue Zeitschrift für Musik oli Schumanni ja sõpradega välja antud ajakiri (väga populaarne). Propageeris kõrget moraali, arvustas akadeemilisust. Samaaegselt õppis tööd klaveriga. Wieck onn rahul ja ennustab tulevikku pianisti ja heliloojana. Suur hulk klaverimuusikat. Siht saada Chopini ja Lizsti tasemel pianistiks. Puudusteks nõrkus, sõrmede lühidus, mängu apöikatsioon, täpsus, tundelisus. Hakkab oma kätt täiendama, kuid rikub juba eos. Kasutas vahendit õpetaja teadmata. Ilmsiks tulles skandaal,mille järel õpiingus katkevad. Lisaks suhe Wiecki tütre Claraga
Tähtis Suur toodang Loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada teadmisi Töösuhted Masinad Ülemus, alluv Hinnatakse Kiire, täpne Laiapõhjaline tööline ettevalmistatus, põhioskused Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast 1. Adam Smith ( 1723-1790) Propageeris turumajandussuhteid Inimene on egoist Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö 2. Karl Marx (1818-1893) Kapitalistlik tootmine- toota kasumit,püsida konkurentsis Kodanlus vs. töölised 3. Max Weber "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" Kapitalismi juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistipiin, ratsionaalsus Kapitalist- munk 4. Émile Durkheim Sotsioloogia rajaja Liiga palju väärtusi- ühiskonna lagunemine Solidaarsuse hoidmine
lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, ratsionalistid aga kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Torma pastor Johann Georg Eisen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega. Alustas nakkushaiguste vastu kaitsepookimist Eestis. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi". Andis koos Peter Wildega välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus.
VELJO TORMIS (07.08.1930-21.01.2017) Veljo Tormis oli üks huvitavamaid koorimuusika loojaid maailmas, kes tõi eesti koorimuusikasse modernistliku helikeele. Tormis propageeris aastakümneid regivärsilist rahvalaulu ning rõhutas, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. Helilooja ise kasutas regilaulu väga palju ta tegi neist kooriseadeid. Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on "Eesti Kalendrilaulud", mis koosneb viiest tsüklist: "Mardilaulud" meeskoorile, "Kadrilaulud" naiskoorile, "Vastlalaulud"
Tippheliloojad Paganini, Shubert, Berlioz, Schumann, Chopin, Liszt, Verdi, Wagner, Brahms, Mussorgski, Tsaikovski, Grieg ja Sibelius. 2. Esimene üldlaulupidu - I laulupidu. Mõte tekkis Jannsenil, kes kirjutas Eesti hümni sõnad (Paciuse Soome hümn), oli lauluseltsi "Vanemuine" juht. Ta küsis 1869. a. laulupeo pidamiseks kubernerilt. Luba saadi 4 kuud enne laulupidu. Hakati kiiresti laule levitama. Korraldav komisjon peamiselt sakslastest. Eestlust ja demokraatiat propageeris Jakobson. Repertuaaris palju saksa ja vaimulikke laule. Jakobson andis välja laulude vihiku "Vanemuise kandlehääled" (repertuaaris Kunileiu "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm"). Peeti Tartus 18.-21. juunil 1869. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Üldjuhiks Jannsen ja Valga koolmeister Kunileid. 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu (2 eestikeelset). Mõte oli äratada oma rahvas, hoogustada rahvuslikku ärkamist, suurendada
Jaan Tõnisson Poliitik ja aatemees Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.a. Viljandimaal. Tema sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega. Noorus Õppis Viljandi kihelkonnakoolis. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Tartu Ülikoolis õigusteadust õppima. Liitus Eesti Üliõpilaste Seltsiga. Tegevus Peagi valiti ta EÜSi esimeheks. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist ajalehe "Postimees" toimetaja. Propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust. Tegevus Tõnisson taotles ka eestlaste majanduselu edendamist. Tema eestvõtmisel asutati nii esimesed põllumajanduslikud ühistud kui laenu- ja hoiuühisused. Lõi esimese Eesti poliitilise partei - Rahvusliku Eduerakonna. Tegevus 1906.aastal valiti Jaan Tõnisson esimese Eesti poliitikuna Vene Riigiduumasse. Revolutsioonijärgsetel aastatel keskendus ta
Alustanud juba üliõpilasena "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" ning artikleid ste-lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles
*kutselised teatrid*1909 Tartus Eesti Rahva Muuseum*eestikeelne ajakirjandus TEADUS:*Einstein-erirelatiivsusteooria*Palnck-kvantmehaanika*Thomson -elektroni avastamine*Freud-unenäod,alateadvus,psühhoanalüüs ÜHISK:LIIKUMISED*Tartu liberaalid(J.Tõnisson-Postimehe toimetaja;õppis juristiks;venestamise vastu)*tahtsid õigusliku võrdsustamist baltisakslastega *Tallinna radikaalid(K.Päts-sünd.Pärnumaal,õppis juristiks, ajaleht Teataja, propageeris majanduse edendamist, loodi liit vene demokraatidega, Tallinna abilinnapea)*Sots.demokraadid(*kuulusid ülemaailmasse parteisse*ajaleht Uudised*liikmed-M.Martna, E.Vilde*propageerisid demokraatlikku vabariiki ja nõudside vähemrahvaste õiguste austamist ja vastutulekut eestlase rahvuslikele soovidele)
Braque ja Picasso tööd ühel näitusel Amsterdamis 1912 kolis Pariisi, kus teda mõjutasid kubistid Piet Mondrian müüs oma maale Pariisis vähe, aga teenis raha jäljendades kuulsaid maale Louvre'is Enne 1912 aastat oli ta nimi Mondriaan, aga Piet muutis oma nime Mondrianiks, kuna teda aeti pidevalt segamini tema onuga Esimese maailmasõja ajal maalis Hollandis Isa surm 1915. aastal Aitas asutada ajakirja "De stijl", mis propageeris Euroopa maalimist, arhitektuuri ja disaini Hakkas välja töötama oma maalimisteooriaid Mondriani huvitasid eriti antiikaja ja ka tänapäeva filosoofide teooriad Tema eesmärgiks oli maalides kaotada reaalsed kujundid ja luua maale, mis jäid reaalsetest objektidest täiesti sõltumatuks Mondrian jõudis oma teostega punkti, mille poole Picasso pürgis, kuid oli julgem Teatavate eksisteerivate vormide kaotamine oli
Silt, mis teatab inglise, afrikaani ja suulu keeles, et ala on vaid valgele rassigrupile. Nelson Mandela Nelson Rolihlahla Mandela (18. juuli 1918 Mvezo – 5. detsember 2013) oli Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja inimõiguslane. Enne presidendiks valimist oli ta apartheidivastase liikumise aktivist ja veetis alates 1962. aastast 27 aastat vanglas. Vangistuse ajal kujunes ta apartheidivastase võitluse sümboliks. Pärast vabanemist 11. veebruaril 1990 propageeris ta leppimispoliitikat, mis lihtsustas üleminekut demokraatlikule riigikorrale. Ta valiti presidendiks esimestel vabadel ja demokraatlikel valimistel LAV-s 27. aprillil 1994. Tema ametiaeg kestis 1999. aastani. Nelson Mandela pälvis 1993. aastal koos Frederik de Klerkiga Nobeli rahuauhinna. Ajalugu Esimesed inimesed, kes tulid LAVi olid Portugali maadeavastajad. 1487. aastal leidis Bartolomeu Dias kõrge neeme, millele ta pani nimeks „Cape of Storms“. Hiljem
Rahvuslik ärkamine Maris Pedak ja Liisa Jõgi 12a Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva NäddaliLeht, mille esimene number ilmus 13. märtsil (1. märtsil) 1806. Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. J. V. Jannsen ,,Eesti Laulik" (125 uut laulo neile, kes hea melega laulwad ehk laulo kuulwad. Essimenne jaggo. Tartu : [H. Laakmann], 1860. 191 lk. 3500 eks) Sajandi keskpaigas hakkas ilmuma ilmalike laulude ja viiside kogusid. Kõige tuntum nendest on J. W. Jannseni "Eesti laulik" ja selle noodiköide (1862). 2. tr. Tartu, 1865 (2000 eks.). Ilmus veel 1871 (2000 eks.), 1875 (2000 eks.), 1880 (3000 eks.), ükski neist pole säilinud. Eesti I laulupidu. 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli ja Tänulaulup...
a capella koorilaul A. Saebelmann-Kunileid A. Thomson Fr. Saebelmann K.A.Hermanni tähtsus eesti muusika- ja kultuuriajaloos (4-5 fakti):tegevusvaldkonnad, teened keeleteadlasena, ajakirjanikuna, tema tuntuimad teosed (3). 1) Kirjutanud ligi 300 koorilaulu 2) Keeleteadlasena tõi palju uusi sõnu eesti keelde. 3) Ajakirjanikuna andis välja esimest eestikeelset päevalehte "Postimees". 4) Haris eestlasi muusika valdkonnas. 5) Propageeris rahvaviiside kogumist ja töötlemist. Teened keeleteadlasena: mitmus, ainsus, tähestik, asesõna, häälik Tuntuimad teosed: "Kungla rahvas", "Oh laula ja hõiska", "Minge üles mägedele".
kindlustada. Samal ajal algas ka esimene Põhja Ristisõdadest, mille eesmärk oli pöörata paganaid ida-Euroopas kristlusesse. Need sõjad jätkusid veel sajandite jooksul ning nende käigus vallutati ka Eesti. Ristisõdijate põhivägede (Kuningas Louis VII ja Conrad III vägede) teekond oli selline: Püha-Rooma keisririik, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Pergamon, Antiookia, Jeruusalemm. Hingeline eestvedaja oli St. Bernard Clairvaux'st, kes oma kirjutistega propageeris ja põhjendas sõda. Ristisõdijate ees suleti kõik väravad ja neid kardeti kui katku nende metsikuse tõttu. Vastuseks sellele rüüstasid ristisõdijaid linnu, mis neile väravaid ei avanud.
Juugendstiil sai oma nime Saksamaal ilmunud ajakirjalt „Jugend“, mis propageeris juugendlikke kujunduspõhimõtteid. (Õ) Intonatsionaalset stiili iseloomustavad jõulised horisontaal ja vertikaaljooned, mis enamasti ristuvad 90 kraadise nurga all, samuti risttahuka või kuubikujulised mahud (oli vale) Juugendstiil puudutas vaid graafikat ja maalikunsti, ei mõjutanud arhitektuuri ja disaini (V) Juugendstiil puudutas/mõjutas kõiki kunsti valdkondi Internatsionaalne stiil tekkis (kus, millal?) – Tekkis USA-s 20. Sajandil Miks seal
Essee Orgaanilise keemia areng 19.sajandil Orgaaniline keemia, kui iseseisev keemiaharu tekkis 19. sajandi alguses, kui Rootsi keemiku Jöns Jacob Berzeliuse ettepanekul nimetati 1808 aastal orgaanilisi ühendeid käsitlev keemia orgaaniliseks keemiaks. Sel ajal ilmus tema õpik, milles orgaanilise keemiale on pühendatud omaette peatükk. Selles väljendas ja propageeris arusaama, et anorgaanilisi aineid saab valmistada laboratoorselt, orgaanilisi aineid ei saa. Ta väitis et orgaanilised ained tekivad elusorganismide elujõust (via vitalis). Sellest tuleneb ka vitalistliku teooria nimetus. Vitalismi teooria väitel kõik orgaanilised ained pärinevad ainult elusorganismidest. See teooria aga kukutati 1828.a Friedrich Wöhleri poolt, kes sünteesis laboratooriumis anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet: ammooniumtsüanaadist karbamiidi ehk kusiainet.
Linus tegeles põhiliselt bio- ja kvantkeemiaga. Lisaks huvitas teda ka meditsiin, kristallograafia ja molekulaarbioloogia. Linus Pauling nägi suurt vaeva kristalli- ja valgustruktuuri kindlakstegemisega. Tänu sellele teatakse teda, kui ühte molekulaarbioloogia rajajaks. Tema eestvedamisel alustati ka keemias kvantmehhaanika rakendamist. Tema teooriad ortomolekulaarse meditsiini kohta olid tugevas vastuolus tolleaegse traditsioonilise meditsiiniga. Uuringute põhjal propageeris ta nii C-vitamiini, kui ka paljude teiste toitainete manustamise suurendamist. Linus Pauling oli samuti ka üks esimestest keemikutest, kes pooldas ülemaailmset rahu ja soovis globaalsete julgeolekuriskide maandamist. Loomuliku sammuna ühines ta Pugwashi konverentsidega, kuhu olid kogunenud teadlased ja ka teised avaliku elu tegelased, kelle töö eesmärgiks oli kahandada sõjaliste konfliktide ohtu. Elulugu Linus Pauling sündis 28. veebruar 1901 Portlandis
David Ricardo Ricardo, David (19. IV 1772- 11.IX 1823), inglise majandusteadlane, klassikalise poliitika ökonoomia rajajaid. Arendas A. Smithi tööväärtusteooriat: pidas palga, kasumi ja rendi allikaks tööga loodud väärtusi. Lõi renditeooria ja võrdleva kulu teooria, uuris maksude mõju hindadele ja tõestas, et protektsionistlik majanduspoliitika kahjustab riiki. Propageeris vabakaubandust. Tema teosteks on ,,The high price of bullion, a proof of the depreciation of bank notes"(1810), ,,Principles of political economy and taxation" (1817). Ricardo pakkus Inglismaale välja kaks erinevat arenguteed: 1)Protektsionistide saar, mis on kindlustatud välismaa kaupade vastu. 2) Ekstrovertne kaupleja, mis on kogu maailma kaubandus- keskus. Kui Adam Smithi absoluutse eelise seadus, andis hea ettekujutuse spetsialiseerumise eelistest, siis
Erilist tähelepanu pöörati seltsis eesti keele arendamisele ja selle õiguste kaitsele. Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mingi 1872. aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eesti keeles käibel tänapäevani. Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna etteotsa tõusis Carl Robert Jakobson. 1865. aastal ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad "Eesti Postimehes", kus ta nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu, propageeris karskusideid. 1878. aasta märtsis ilmuma hakanud ,,Sakala" sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. Nii käredasti kui Jakobson polnud seni keegi arvustanud meie ühiskondlikke olusid. Jakobsoni kohati liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. 1878. aastal tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid viimase teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. 1881
See tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse. Teine põhiklass, töölised, on küll õiguslikult vabad, kuid majanduslikult mitte. Omandi puudumine ei võimalda neil enestel toota ega luua rikkusi, vaid sunnib müüma tööjõudu. Marx väärtustas tööjõudu kui peamist tootmistegurit. Kaks kapitalistlikku tootmise põhilist tõukejõudu olid toota kasumit ning püsida konkurendis. Adam Smith oli majandusteooria rajaja, kes propageeris vabaturumajandust ning taunis riigi sekkumist majandusse. Max Weber oli sotsioloog, kes uuris kapitalistlikku tootmisviisi vaimseid eeldusi, võimu olemust ja tüüpe ning lõi klassikaks muutunud bürokraatia teooria.
· jõulised ja metsikud maalid fovism (pr.k. ''Le Figaro'' metsik) · avaldustel teatraalne ja tundeküllane stiil · hülgasid tagamõtte ja muljed maalides väljendada · rahvusvaheline ajakiri ''Poesia'' kunstniku meeleolu täpsust polnud vaja · propageeris vabavärssi ja kunsti universaalsust · värvid vastupidised looduses olevatele · tehnika arengu kiitmine · rühmituse keskseim kuju Henri Matisse · kunsti ülesanne väljendada dünaamikat · värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest · maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest kunstniku meeleolu (rahulik rõõm, tugitooliefekt) + · ajastu dünaamika mitu ajahetke 1s pildis
185355 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis 185964 usuteadust Tartu Ülikoolis 1886 Helsingi Ülikoolis dr. phil. Kraadi Varasemad töökohad Oli 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 187280 Otepääl, 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Tähtsus Eesti ajaloos Alustas juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". ... Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste (ligi 1400 isikut Eestist ja Venemaa eesti asundustest) ja
tekitavad pildid. Autorit polnud märgitud. Kolmandaks paistis mulle silma sein, kus olid kujutatud Johannes Aaviku grammatilised uuendused eesti keeles. Välja oli toodud palju tema poolt väljamõeldud sõnu, mis meie kõnekeeles on igapäevaselt kasutusel, nagu näiteks nooruk, ülemus, nautima, siirus, raev, väärikus, naasma, toimima, ese, tara, ületama, kogemus, kiindumus, eelistama, osutuma jne. Lisaks olid seinal kujutatud ka võõrsõnad, mille kasutamist Aavik propageeris, nagu näiteks idee, identne, impulss, termin, tämber, trikk, initsiaalid, fantaasia, elementaarne, toost, meetod jne. Johannes Aaviku uuendused eesti keeles on meid väga suurel määral mõjutanud, me saame end paremini väljendada ning meie keel on sõnade poolest rikkalikum. Aavikul on Eesti ajaloos vägagi tähtis koht. Näitus meeldis mulle väga. Positiivne oli see, et eksponeeritud olid ka erinevad video- ja audioklipid, erinevad tarbeesemed ja relvad ning muu meie riigi ajaloost
Vana-Rooma Asub Appenniini poolsaarel. Jagunes geograafiliselt kolmeks: *Põhja-Itaalia-gallialased (geldid) *Kesk-Itaalia- etruskid, itaalikud, samniidid *Lõuna-Itaalia- kreeklased Piirkond oli nii jagatud u. 8.saj. eKr. Kronoloogiline ülevaade: 1. Kuningate aeg (8.-6.saj. eKr) -Romuluse ja Remuse legend 2. Vabariigi aeg (res publica) ( 6.-1.saj. eKr) -Kodusõdade aeg (2.-1.saj. eKr) 3. Keisririigi aeg -Varane keisririik (1.saj eKr-3.saj.) -Hiline keisririik (3.saj.-5.saj.) Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid-esimene kõrgkultuur Itaalias Linnriigid. Linnriike oli kokku 12, neil oli valitav kuningas, seal toimus laiaulatuslik orjapidamine ja naistel oli ühiskonnas suur osatähtsus. Kultuur-kõrgeltarenenud põllumajandus ja kunst, surma osatähtsus religioonis, ennustamise suur tähtsus. 753. a. eKr- Rooma linna asutamine Riik. Seadused. Sõjavägi. 510. a. eKr-Res Publica (Vabariik) Kõige olulise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
