reparatsioonid. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtuse kiiremini, kui jõuti seda trükkida. Eriti raskelt kannatas keskklass, kes kaotas kõik säästud. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut, see tõi kaasa tööpuuduse ja inflatsiooni mujalgi. Kasvasid sotsiaalsed probleemid, see soodustas omakorda äärmusliikumiste levikut. Äärmusliikumiste tugevnemine. Komintern Sõjajärgne pettumus. Ka nüüd tundus väljapääs olukorrast paljude meelest peituvat riigi osa jätkuvas suurendamise ning ,,kõva käega" valitsejate võimuletulekus. See kõik tugevdas 1920.aastate algul Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919.aaastal moodustati Moskva maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. Oma II Kongressil 1920. Aastal kuulutas Komintern avalikult välja suuna nõukogude vabariigi loomisele
Sõdivad pooled: Fasistlikud riigid e. Teljeriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Liitlasriigid e. Suur kolmnurk (Suurbritannia Winston Churchill, USA F. D. Roosevelt, Nõukogude Liit Jossif Stalin). Lepingud: 1)1936. Okt Berliini-Rooma telg. Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia. Komintern Kommunistlik Internatsionaal, loodud 1919 Moskvas, ühendas maailma kommunistlike parteisid, eesmärgiks maailmarevolutsioon kommunism kõigisse riikidesse. 3)1939.mai Teraspakt (Stahlpakt) Saksamaa-Itaalia koostöö leping. 4)1940. 27.sept Saksamaa, Itaalia, Jaapan Berliini e. Kolmikpakt. Jagatakse ära mõjusfäärid Euroopas ja Aasias, 3 riiki pidid oma mõjusfääris kehtestama uue korra. Kolmikpaktiga liitusid: Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Slovakkia, Soome.
Sõjajärgne majanduskriis Seni oli majandus pärast sõda alati elavnenud,Esimese maailmasõja järel see nii polnud. Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus. Kõige keerulisemad majandusprobleemid olid Saksamaal. ->rasked reparatsioonid. Algas hüperinflatsioon,raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Tööpuudus ja inflatsioon mujalgi Euroopas. Sotsiaalsed probleemid. Äärmusliikumiste tugevnemine.Komintern Sõjajärgne pettumus ja majanduslik kitsikus. Inimesed leidsid, et senine ühiskondlik korraldus ei paku lahendust probleemidele. Väljapääsu nähti "kõva käega" valitsejate võimuletulekus. 1919. aastal moodustati Moskvas Komintern. Komintern asus rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. Korraldati mässe Bulgaarias, Poolas, Eestis ja Saksamaal. Lõppesid ebaõnnestumisega. 1922. a tulid fasistid Itaalias võimule. Juhiks oli Benito Mussolini.
Hitler-Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht,ta tahtis saada maailma juhiks. Lenin-kompartei juht. Stalin-partei peasekretär,tahtis saada maailma valitsejaks. Molotov-NL valitsusjuht,ta toetas kõiges Stalinit. Hüperinflatsioon-on situatsioon,mille puhul hinnataseme tõus on kontrolli alt väljunud. Majandusbuum-majanduskriis. Reparatsioon-sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Komintern-oli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Maffia-sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus. Isolatsioonipoliitika- Industrialiseerimine-üleminek industriaalsetele tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. Vapsid-olid Eestis 1920.-30. aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. "vaikiv ajastu"-ajastu on nimetus Eesti ajalooperioodile 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940
EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924
1923.a. okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas ülikiirelt väärtust. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Sõjajärgne pettumus ning majanduslik kitsikus tugevdasid äärmusliikumisi. 1920.a aastate algul tugevnes Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919.a. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. 1920. a. oma II kongressil kuulutas Komintern välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarsele revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. 1923.a. organiseeris Komintern relvastatud mässud Bulgaaris ja Poolas. 1. detsembril 1924.a. toimus kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Eestis. Saksamaal valitses 1923.a. sügav poliitiline kriis. 1923.a. oktoobris algas ülestõus Hamburgis, kus see aga kiiresti summutati
astund. Saksamaa sunniti loobuma kogu ida-euroopa vallutusest ja oma kolooniatest. Lisaks suruti peale sõjasüü klausel ja suured reparatsioonid Prantsusmaa ja Brittide poolt (et need saaksid USAle oma võlad ära maksta). Lisaks oli saksamaa Weimari vabariik äärmiselt ebastabiilne ja tehti mitmeid riigepöörde katseid.(kommunistide ja natside riigipöörde katsed) 2. Kominterni eesmärgid ja tegevus. Komintern asutati 1919. a Moskvas, sinna kuulusid eri maade kommunistlikud parteid. Organisatsiooni kaudu rahastati, suunati ja kontrolliti välisriikide kommunistlike parteide tegevust, selle kaudu levitati maailmarevolutsiooni ideid ja kutsuti asendama kapitalistlikku maailmakorda proletariaadi diktatuuriga. Kominterni organiseerimisel toimusid 1920. aastate algul riigipöördekatsed ja mässud mitmes Euroopa riigis, kaasa arvatud 1. detsembril 1924 Eestis. Koguti Kominterni
Põhjenda! 2. Milles seisnes 1922. aastal sõlmitud Rapollo lepingu tähtsus? 3. Too välja kolm põhjust, mika tekkis Esimese maailmasõja järgne majanduskriis. 4. Milles väljendus Saksamaa raske majanduslik olukord pärast Esimest maailmasõda ning kuidas see mõjutas teisi Euroopa riike? 5. Too näiteid äärmusliikumisest Itaalias, Saksamaal ning Venemaal ning miks nad saavutasid riigis üha suuremat populaarsust? 6. Mis oli Komintern ning mis oli tema tegevuse eesmärk ja too välja tema katseid teostada maailmarevolutsiooni Euroopa riikides? 7. Millest oli tingitud majanduslik tõus 1920. aastatel ning miks see ei osutunud püsivaks? 8. Mille poolest on tähtsad 1925. aastal toimunud Locarno konverents ning 1928. aastal sõlmitud Briand`i – Kelloggi pakt? 9. Miks algas 1929. aastal ülemaailmne majanduskriis, mis sündmust
Belgia, Kanada, Tsehhosl, Pr, India, IiriVabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõ-Aafrika. Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL. Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvah areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandzuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandzuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938. KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL(KOMINTERN)-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas. Sellega liitunud eri maade kommunistlikke parteisid(sh NSVL võimuparteid ÜK(b)Pd) käsitleti Kominterni sektsioonidena, mis pidid organisatsiooni keskjuhatusele alluma. Tegemist ei olnud eri maade kommunistlike parteide vaba foorumiga, vaid Komintern oli kogu oma eksisteerimise aja NSVL kontrolli all ning täitis Moskva võimupoliitilisi eesmärke
★ Erikorra alusel riigi juhtimine Maareform ★ 1919. a. ★ Maa läks rahvale ★ Mõisamajandus asendus talumajandusega ★ Alguses probleemne ★ Poliitiline tugevus ja majanduslik efektiivsus Eesti areng esimesel kümnendil pärast iseseisvumist ★ Esimestel Riigikogu valimistel 1921. aastal said enamuse parempoolsed ★ Esimestel iseseisvusaastatel loodi hulk ettevõtteid ★ Gründertumi ajajärk lõppes negatiivselt ★ 1924. aasta 1. detsembril üritas Komintern Eestis mässu ★ 1928. aasta rahareformi tulemusel tulid käibele kroonid Majanduskriis ★ Jõudis Eestisse 1930. aastal ★ Senised eksportturud kadusid või olid kaitstud tollidega ★ Eestil polnud kuhugi oma kaupa müüa ★ Pankrot ja tööpuudus ★ Vapside liikumine ★ 1932. aastal Eesti krooni devalveerimine ★ 1934. aasta Pätsi ja Laidoneri sõjaväeline riigipööre Vaikiv ajastu ja areng iseseisvusperioodi lõpuks ★ Vapside vastasseis Pätsiga
2) Suur tööpuudus, eriti sõjast naasnus meeste seas. 3) Ei suudetud majanduselu rahuaja tingimustega kohaneda. 3. Iseloomusta sõjajärgset Saksamaa majanduselu kolme näitega. 1) Kasvasid sotsiaalsed probleemid. 2) Prantsusmaa okupeeris tööstuspiirkonna Ruhri(vist) 3) Raha kaotas oma väärtuse. 4. Millised asjaolud põhjustasid äärmusliikumiste tugevnemist ühiskonnas? 1) Sõjajärgne pettumus. 2) Majanduslik kitsikus 5. Komintern- (Kommunistlik Internatsionaal) Moskvas moodustatud kommunistlike parteide ühendus. 6. Mis oli kommunistide välispoliitiliseks eesmärgiks? Millist meetodit kasutades üritasid kommunistid erinevates riikides võimule tulla? Eesmärk: Sotsialistlikku proletaarse revolutsiooni ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomine. Meetod: Proletariaadi diktaktuur ( vägivaldne tee) 7. Kirjelda lühidalt kommunistide ülestõusukatset. a) Saksamaal 1923 a
majanduskasv tegelikult sel ajal madal Välispol: agressiivne välispoliitika. 1935-1936 Itaalia-Etioopia sõda, mille Itaalia võitis ja sai Abessiinia endale. 1939 mai vallutas Albaania alad. Hispaania kodusõjas toetas kindral Francot ja tema reziimi. Soosis ka Hitlerit. 8. Nõukogude Liit: sõjakommunism, NEP, muudatused alates 1920ndate lõpust, industrialiseerimine, kolhoseerimine, massirepressioonid, maailmarevolutsiooniidee ja Komintern, Nõukogude Liidu välispoliitika Sõjakommunism majanduspoliitika, kus kogu majandus allutatu riigi kontrollile, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asmel hakati neid konfiskeerima, millega tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad. Enamlaste vägivald ja ebaõnnestunud maapoliitika viisid ulatuslike vastuhakkudeni, mis andsid hoogu valgete liikumisele
või riiklik majand) Itaalia kuulutati agressoriks Usuti, et Saksamaa hillgus jääb taaskord Maailmarevolutsioon - 1930. aastail sõjakas püsima pärast edukat sõda Kommunistlik internatsiona Eesmärk: Vahemeri Itaalia sisemereks (Komintern) revolutsiooni Etioopia ja Albaania vallutamine ja maailmarevolutsiooni õhu Liitlassuhted Saksamaaga (Jaapan) bolsevikud Mustsärklased fasistide relvastatud natsid salgad 1922 - Marss Rooma peaminister "Mõõdukas diktatuur" Natsionaalsotsialistid süüdistavad -vähem inimohvreid ühiskonnahädades juute ja teisi
KOMMUNISTLIK VENEMAA *1917. a enamlaste (bolsevike) võimule tulek (Nõukogude riigi loomine) Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu; Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitekomitee *1918. a riigi ametlik nimetus: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik; Asutava Kogu laiali saatmine; Venemaa viimase keisri Nikolai II tapmine; Sõjakommunism *1918. a - 1920. a kodusõda (13 milj inimest surma) (enamlaste võit) *1919. a Kommunistlik Internatsionaal (Komintern) - rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon *1920. a võimuvõitlusest väljus võitjana Jossif Stalin ("suur hüpe") - sotsialistlik suurtööstus, kolhoosikord, riigi sõjalise võimuse tugevdamine; revolutsiooni õhutamine Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt; segamajandus; probleemid viljavarumisega *1921. a Uus Majanduspoliitika *1922. a NSV liidu loomine : Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia (lõpetati 16 lv-ga) *1924. a Lenin suri *1927
kohustuslik osalemine sõjaväes. Selgita mõisted: Fašism- diktatuur Itaalias, tähendab liitu Kodusõda- riigi sisesõda Interventsioon- teise riigi sekkumine riigisisesesse sõtta Punaarmee- Venemaa/ Nõukogude Liidu armee Maailmarevolutsioon- terve maailm kommunistlikuks Komintern- loodi 1919, kommunismi levitamiseks organisatsioon Industrialiseerimine- rasketööstuse eelisarendamine Kollektiviseerimine- loodi ühismajandid vägivaldsel teel NL- Nõukogude Liit (1922-1991) NLKP- Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei Gulag- vangilaagrite süsteem NL-s NKVD- NL salapolitsei, piinajad NSDAP- Saksamaa salaorganisatsioon SS- Hitleri kaitsemalev, neist saavad suurimad piinajad Gestapo- Saksamaa salapoitsei Wehrmacht- Saksa armee
Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud leping Rapallo leping : 1922, taastati riikide vahelised diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmisest ning lepiti kokku kaubandus ning majandussuhete arendamises enamsoodustuste põhimõttel, lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal. Saksamaa tunnistas esimese suurriigina Nõukogude Venemaad( Eesti esimene Tartu Rrahuga.) 3. Äärmusliikumiste mõju : Komintern- 4. Patsifism –sõdu eitav maailmavaade Rahvasteliit- 1920-1946, Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide vaheliste konfliktide ära hoidmine. Ei suutnud oma eesmärki saavutada. Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda. Rahvasteliitu ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa Rahvasteliidu nõrkused – puudusid relvajõud- suurriigid oma sõjaväge ei kasutanud, majandussanktsioonid ei toiminud, kõik riigid ei kuulunud
Nõukogude võimu taheti likvideerida. Enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega ei oldud rahul. Välisriigid soovisid nõu-kogude võimu likvideerida, hakkasid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude. Algas interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse. Punaarmee. Võit kodusõjas- süvendas enamlaste veendumist, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. 1920. asus Nõukogude valitsus toetama mässuliikumisi teistes riikides. Komintern- Kommunistlik Internatsionaal. Ühendab kõiki kommunistlike parteisid. 1919. korraldati Eestis kommunistide mäss. 1924. detsembri ülestõus. Ei läinud läbi, majanduskriisi polnud. Teostab maailmarevolutsiooni, Juut on pea. (Tondipoisid- mälestusmärk) Tribunal- sõjakohustus GULGANG- laagrite peavalitsus. GULAGI arhipelaag- vangi "saarestik" laagritele. Ründavad linnu rohelised. Uus majanduspoliitika (NEP) 1921. - kaotati toiduainete riigile andmise kohustus, asendati kindlaksmääratud
Piirati ka mitmetes Euroopa riikides sisserännet USA-sse, mis aina teravdas sotsiaalprobleeme. Rahvas ootas "kõva käega" valitseja võimuletulekut, kuna tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes elujärje kiiret paranemist. Võimule üritasid saada erinevad liikumised. 1920. Aastate algul Euroopas Nõukogude Venemaa polnud loobunud kehtstamast kommunistlikku kord maailmas. Moskvas moodustati maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. Mitmes Euroopa riigis muutus kommunistlik partei poliitiliseks jõuks ja see oli ka valimistel edukas. Nende eesmärk oli haatara võim- kui vaja siis ka vägivallaga. Kõigepealt organiseeris Komnitern relvastatud mässu 1923. Aastal Bulgaaris ja Poola siis Saksamaal, kuid nende katse oli läbi kukkunud. Kommunistlikku liikumise aktiivsus tõi kaasa natsionalistlike liikumiste tekke. Nemad rõhutasid rahva kui terviku huve, kuid olid samuti huvitatud diktatuuri
Ajaloo konspekt
1922 – Rapallos´e leping – sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel, Versailles
´süsteemi vastase koostöölepingu, kus
lnde. 22. 1966-1976 toimus kultuurirevolutsioon, mille tagajrjel suri umbes 100 miljonit inimest. sellel ajal kiusati taga, tapet, hvitati vana Hiina kultuur, pletati raamatuid 23. viisaastak - nsvl-i majanduse planeerimise riiklik ssteem stahhaanovlane - nep - uus majanduspoliitika stasi - sakas dv riiklik salateenistus j.andropov - nsvli riigikuht mao zedong - hiina kommunistliku partei juht nikolai jezov - nsvl-i siseasjade rahvakomissaar, nkvd juht komintern - rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon k. adenauer - slv esimene kansler 24. W. Brandt kes oli hilisem Saksa kansler parandas suhteid Nukogude liiduga
kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli teostada maailmas kommunistlik revolutsioon, mitmed relvastatud väljaastumised pidid saama revolutsiooni päästikuiks); Tekkis Weimari vabariik (Saksamaal välja kuulutatud vabariik 1919-1934). 1922 Võimule tuli Stalin, tekkis NSLV; Genova konverents-Rapallo leping (Venemaa ja Saksamaa ei ole teineteisele võlgu). 1922 1945 Võimul on Itaalia suurjuht Mussolini (duce)
Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset vabariiki. 2. Maailmarevolutsioon-Moskvas loodeti, et enamlaste võit venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile. Nõukogude valitsus hakkas nii sõjaliselt kui ka rahaliselt toetama 1920.aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Selle tarbeks asutati ka organisatsioon (Komintern) 3. Sõjakommunism- Kodusõjaaegne poliitika, mille iseloomulikud tunnused on: 1)Üldine sunduslik töökohustus. 2) Toiduainete riigile andmise kohustus. 3)Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter, transport , teatrid jms tasuta. 4. NEP- Pärast Venemaa kodusõda kehtestati Venemaal uus majanduspoliitika, kuna sõjakommunism ei õigustanud end enam. Uue majanduspoliitika alla kuulus näiteks
Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Berliini-Rooma telg. Antikominterni pakt 6) Kodusõda Hispaanias Tööülesanded: lk 18-22, TV ptk 3, mõisted: humanitaarabi, majandussanktsioonid, agressor, koloonia, diktatuur, Komintern. 4. Maailmamajandus 1) Esimese maailmasõja majandusliku tagajärjed 2) majandus 1920. aastail 3) Suur ülemaailmne majanduskriis Tööülesanded: lk 23-25, TV kordamine (ptk 1-4) 4) kriisist väljumise teed 5) majandus 1930. aastail Tööülesanded: lk 25-27, TV ptk 4, mõisted: inflatsioon, tarbekaubad, spekuleerimine, totalitarism, devalveerimine, kaitsetollid, kullastandard, ideoloogia. Korrata kontrolltööks § 1-4 5. Demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel
Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt moodustatud valitsus. Kolhoos- põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. Kollektiviseerimine e kolhoseerimine-talude vägivaldne ühendamine kolhoosideks. Kolmas riik-natsliku Saksamaa nimetus, esimene riik oli Püha Rooma riik, teine ühendatud Saksa keisririik komintern-Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon, mis asutati 1919. aastal kommunism-poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. Kommunist- kommunismi pooldaja. Militarism-riigi poliitika, majanduse ja ühiskonna allutamine sõjalise võimsuse taotlusele.
Kuid erinevus totalitaarse diktatuuri puhul on see, et selle puhul on ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. 7. Millised muutused toimusid Venemaal 20-30 aastatel? (lk 51-52) Venemaal õhutati maailmarevolutsiooni, taheti muuta kogu maailma võimalikult kommunistlikuks. Tekkisid mässuliikumised teistes riikides, mida toetas ka Nõukogude valitsus nii rahaliselt kui ka sõjaliselt. Maailmarevolutsiooniidee teenistusse rakendati ka sõjaväeluure ja Komintern. 8. Kuidas kogusid jõudu ja said võimule Mussolini pooldajad Itaalias? (lk 56) Esimese maailmasõja järgne Itaalia tundis suurt rahulolematust võimulolijate suhtes. Seetõttu sai endale võimaluse võimu haarata ka Mussolini koos oma parteiga. Kui nad võitsid 1921. aasta parlamendivalimised, siis tahtis saada Mussolini peaministri koha, mis oli võrdväärne kuninga kohaga hierarhilises järjestuses. Mussolini käsutas kuningat, et ta keelduks toetamast võimulolevat
Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Relvade ja elavjõuga toetas mässu kommunistide juhitav Nõukogude Venemaa. Ülestõusu toetuseks loodi (NSV Liidus) alaline komisjon, kuhu kuulus teiste hulgas ka Stalin. Peamisteks revolutsiooni korraldajateks olid pärast Vabadussõda Venemaale põgenenud Eesti kommunistid, riigipööret aitas organiseerida ka Nõukogude Liidu VK(b)P Keskkomitee ja Komintern. Relvastatud ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnud olid relvastatud kolme kergekuulipilduja, 55 vintpüssi, 65 käsigranaadi, 8 tugevajõulise pommi ja 150 püstoliga. Plaan oli tehtud arvestusega, et töölised ja sõdurid ühinevad ülestõusuga ja üheskoos võetakse võim Tallinnas üle. Seejärel oleks välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja moodustatud töörahva valitsus, mis oleks Eestisse kutsunud Nõukogude Liidu väed
Peamine tähelepanu seati rasketööstusele ja sõjatööstusele, Stalini otsuselt lõpetati nep 1937. aastal. 1929. aastal lülitati plaani ka kollektiviseerimine 10) maailmarevolutsioon- Moskvas loodeti, et enamlaste võit Venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile. Nõukogude valitsus hakkas toetama nii sõjaliselt kui ka rahaliselt 1920.aastate I poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Selle tarbeks asutati organisatsioon (Komintern) 11) Komintern- oli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mis loodi 1919.a märtsis Lenini, Trotski ja bolsevike juhtimisel.. Selle eesmärgiks oli "võidelda kõigi vahenditega, sealhulgas relvastatud jõuga, rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest". 12) Gulag- Üle Venemaa organiseeritud sunnitöölaagrisüsteem. 13) NKVD- ühendus, mis viis läbi repressioone. Ta organiseeris üle Venemaalise sunnitöölaagritesüsteemi (Gulag)
19) Kuidas mõjutas totalitarism kultuurielu kahe maailmasõja vahel? 1917-1922 Nõukogude Venemaa 1922-1991 Nõukogude Liit 1919-1933 Demokraatlik Saksamaa ehk Weimari Vabariik 1923 Ruhri kriis – Prantsusmaa ja Belgia viisid väed Saksamaa Ruhri tööstuspiirkonda ja okupeerisid selle. (Sellel ajal oli Rahvasteliidu põhimõte, selle tõttu USA ja teised riigid sekkusid) Tehti Dawesi plaan ehk Saksamaa maksab järelmaksu. Hüperinflatsioon – raha väärtus langeb Komintern – Kommunistlik internatsionaal, Moskvast juhitud kommunistide organisatsioon, rahastasid riigipöörde katseid mitmes Euroopa riigis.
5) Mõisted ja aastaarvud Nõukogude Venemaa/Liit 1917.a- Bolsevikud tulid võimule moodustati esimene nõukogude valitsus 1918.a- Bolsevikud saatsid laiali Asutava Kogu. 1918.a.- Võeti vastu nõukogude põhiseadus. 1922.a- Moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL) 1918-1920- te algus- Kodusõda Interventsioon- e välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse. Punaarmee- Võitlusvõimeline sõjaorganisatsioon Komintern- Rahvusvaheline kommunistliku liikumise keskne organisatsioon. 1927.a- Stalini võimu kindlustamine, poliitiliste vastatse arreteerimineja igasuguse parteisisese teisitimõtlemise mahasurumine. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine. Kollektiviseerimine- Talude vägivaldne ühendamine ühismajandiks, kolhoseerimine. Kolhoos- Põllumajandusettevõte , mille tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand GULAG- Laiaulatuslike vangilaagrite süsteem SAKSAMAA 1919
koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern · Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele · Kommunistide eesmärk oli lihtsalt haarata võim kui vaja siis vägivallaga ning kehtestada ''proletariaadi diktatuur'' · Kominternis käisid ettevalmistused riigipöördeks mitmes Euroopa riigis · 1923
1917- moodustati Nõukogude valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan (Ülevenemaaline kesktäiterkommitee) 1918- kehtestati üheparteiline süsteem 1918- võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus 1922- moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL) 1918- 1920ndate algus- kodusõda Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse Punaarmee- bolsevike ehk kommunistide armee Komintern- Kommunistlik Internatsionaal, kommunistliku liikumise keskne organisatsioon 1927- Stalin sai võimu, kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine Industrialiseerimine- suurtööstuste eelisareng Kollektiviseerimine- eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse Kolhoos- põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand Kulak- rikkad talupojad
o#k## #N##u#k#o#g#u#d#e# #V#e#n#e#m#a#a#/# #N#S#V# #L#i#i#t## #1#.#S#e#l#l#e# #r#i#i#g#i# #n#i#m#i# #l##b#i# #a#e#g#a#d#e#,# #m#i#l#l#a#l# #j#a# #s#e#o#s#e#s# #m#i#l#l#i#s#t#e# #s##n#d#m#u#s#t#e#g#a# #n#i#m#i# #m#u#u#t#u#s#.## # # # # # #k#u#n#i# #v#e#e#b#r#u#a#r# #1#9#1#7# #-# #T#s#a#a#r#i# #V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e# #T#s#a#a#r#i#r#i#i#k# #v#m#s## # # # # # #k#u#n#i# #o#k#t#o#o#b#e#r# #1#9#1#7# #-# #K#o#d#a#n#l#i#k# #V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e#m#a#a## # # # # # #k#u#n#i# #d#e#t#s#e#m#b#e#r# #1#9#2#2# #-# #N##u#k#o#g#u#d#e# #V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e#m#a#a## # # # # # #k#u#n#i# #d#e#t#s#e#m#b#e#r# #1#9#9#1# #-# #N##u#k#o#g#u#d#e# #L#i#i#t#/#N#S#V#L# #[#V#e#n#e#m#a#a# #E#I# #T#O#H#I# #k#i#r#j#u#t#a#d#a#!#]## ## #2#.#S##j#a#k#o#m#m#u#n#i#s#m#i# #i#s#e#l#o#o#m#u#l#i#k#u#d# #j#o#o#n#e#d# #j#a# #t#a#g#a#j##r#j#e#d## # # # # # #S##j#a#k#o#m#m#u#n#i#s#m#i# #h#a#k#a#t#i# #r#a#k#e#n#d#a#m#a# #1#9#1#8#.# #a#a#s#t#a#l#,# #k#e#s#t#i#s# #k...
Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. Sõjajärgne majanduskriis- Peale sõda ei suutnud majandus rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Tööpuudus. Saksamaal algas hüperinflatsioon ning raha väärtus langes. Hüperinflatsioon- Raha väärtuse kiire langemine. Komintern ja selle eesmärgid-Maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Eesmärk oli lihtsalt haarata võim kui vaja, siis vägivallaga ning kehtestada ,,proletariaadi diktatuur". Proletariaadi diktatuur- kommunistide valitsemis vorm 1.dets. 1924 kommunistide riigipöördekatse Eestis- Komintern organiseeris Eestisse relvastatud mässud, kuid see lõppes ebaõnnestumisega. Rahvas ei liitunud kommunistidega ja mässukatsed suruti kiiresti maha.
põllumajandus- ja tööstustoodang, kasvas eksport, tõusis elatustase, võimalused investeerimiseks. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusele. Välispoliitika 26.01.1921 tunnustas Antandi Ülemnõukogu kõiki Balti riike. Välispoliitika peamine ülesanne oli julgeoleku kindlustamine. Peamised ohuallikad olid Saksamaa (oht teoreetiline) ja Venemaa. Venemaa oli Eesti iseseisvuse hävitamisest huvitatud, oodates võimalust. Eestimaa kommunistlik Partei oli nõrk, selja taga oli Komintern, mis finantseeris EKP ettevõtmisi. EKP üritas 01.12.1924 relvastatud riigipöördekatset, rünnati Tallinnas valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. See suruti maha, mässu järel kaotas EKP rahva seas poolehoiu. Vene oht vähenes. 1920ndate algul oli suur lootus balti liidule (soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola). Kuid ei suudetud luua, Poolal ja Leedul oli konflikt Vilniuse pärast ning Soome lähenes Skandinaaviale,. 1923. Kirjutati ala Eesti-Läti kaitselepingule. 22.09
Nad ei saanud sõjast otsekui mingit kasu. 2.Millal ja kelle vahel sõlmiti Rapallo leping? Mis oli selle sisu? 1922 a Saksamaa ja Venemaa vahel Versailles süsteei8 vastane koostööleping. 3.Iseloomusta Saksamaa majanduslikku olukorda Esimese MS järel. Kõige keerulisemad majandusprobleemid *algas hüperinflatsioon *majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majandusliku arengut. See tõi kaasa tööpuuduse ja inflatsiooni mujalgi. 4.Mis on komitern?Mis oli peaeesmärk? Komintern e. kommunistlik internatsionaal. Nende eesmärk oli lihtsalt haarata võim-kui vaja siis vägivallaga ning kehtestada proletariaadi diktatuur. 5.Milles seisnes nn Dawesi plaan. Kuidas mõjutas Saksamaa. Dawesi ettepanekul kergendati saklaste reperatsiooikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, Ameerika andis Saksamaale reparatsioonide tasumiseks ka laenu. Saksamaal mõjus selline asi elustavalt, rahandus stabiliseerus, majandus läks ülesmäge kogu Euroopas.
b) Eesti ja Läti piirid c) Vilniuse kriis Leedu ja Poola vahel (poolakad hõivasid Vilniuse linna) d) Ruhri kriis 1923 I. Prantsusmaa koos Belgiaga hõivas Ruhri, aga pidid lõpuks väed välja viima. 5) Vene küsimus a) Nõukogude Venemaa poliitiliseks loosungiks oli ülemaailmne revolutsioon II. enamlikud võimuhaaramise katsed Saksamaal, Ungaris ja Eestis III. 1919 loodi Komintern- eri maade komparteisid ühendav organ IV. 1922 Genova konverents, kus sõlmiti Rapallo leping Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel koostöö tegemiseks RAHVUSVAHELISED SUHTED 30NDATEL 1. 1929-33 ülemaailmne majanduskriis 2. hakkasid tugevnema äärmusliikumised ja paljudes riikides demokraatia asendus diktatuuride või autoritaarsete reziimidega 3. tekkisid erinevad sõjakolded I
- 3.märts 1918 Bresti rahu - V. väljus sõjast Versailles' rahu Rahvasteliidu loomine 1920 - 1918-1920 kodusõda - 1919 Komintern - maailmarevolutsiooni idee 1921-1929 - Kroonlinna mäss 1921 1921 1927 NEP kultuur peab teenima valitsevat parteid ja olema propaganda tööriistaks. Eriline - NSVL moodustamine 1922 dets
novembril mees suri. e) „Marss Rooma“ Oktoobris 1922 kasutas Mussolini ära töötajate üldstreiki Itaalias ja teatas Itaalia valitsusele oma nõudmisest anda Fašistlikule Parteile poliitiline võim või olla silmitsi riigipöördega. Kui kohe vastust ei saadud, alustas väike arv fašiste pikka rännakut läbi Itaalia Rooma (mida hakati kutsuma Marss Rooma), veendes itaallasi, et fašistid kavatsesid taastada seaduse ja korra. f) Komintern oli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Vaata ka Internatsionaal (organisatsioon). Komintern loodi 1919. aasta märtsis Vladimir Lenini, Lev Trotski ja Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei juhtimisel. Selle eesmärgiks oli "võidelda kõigi vahenditega, sealhulgas relvastatud jõuga, rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest".
Ajaloo kordamisküsimused MÕISTED 1. Valge terror - 2. Sõja kommunism majanduspoliitika, millega kogu majandus allutati riigikontrollile. 3. Rapallo leping Saksamaa ja Venemaa vaheline 1922.a. sõlmitud Versailles' süsteemi vastane leping. 4. Hüperinflatsioon raha väärtuse kadumine kiiremini kui seda jõutakse trükkida. 5. Komintern - maailma kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Loodi Moskvas 1919.a. 6. Dawesi plaan USA laenas Saksamaale raha. Saksamaa maksis reparatsioone Inglismaale ja Prantsusmaale, kes omakorda maksis ära oma võlad USAle. Laenas raha USA SAKSAMAA Maksis reparatsioone Maksis ära võlad INGLISMAA JA PRANTSUSMAA 7
3.Aastaarvud. NSVLi loomine 1922. Stalini võimuletulek 1922. Hitleri võimuletulek 1934. Mussolini võimuletulek 1925. Vene kodusõda 19181920. kollektiviseerimise algus NSVLs 1929. Weimari vabariigi aastad 19191933. 4.Kelle vahel puhkes Vene kodusõda, kes võitis, miks? Venemaa kodusõda puhkes valgete(antant) ja punaste(kommunistid) vahel. Valged olid tsaaririigi taastamise poolt, Antant. Punased olid kommunistliku riigi ja maailmarevolutsiooni poolt, 1919 loodi komintern. Kodusõja sepitsejad olid Lenin ja Lev Trotski. Võitsid punased, sest: 1. Punased koos, valged pikal rindel laiali. 2. Punaste käes tööstuspiirkonnad. 3. Valged ei suutnud liitlasi endal poolele meelitada(nt. Eesti) 4. Sõjakommunismi poliitika ja Tsekaa(esineme KGB). 5.Võrdle NSVLi, Itaaliat ja NatsiSaksamaad.(majandus, välispoliitika, sisepoliitika, ideoloogia!). NSVL Itaalia Saksamaa
Mida keegi kaotas? · Saksamaa ja NSV Liidu lähenemine? Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliitika 1920ndatel · Dawesi plaan olemus ja tagajärg? · Locarno konverents · Briand´i Kelloggi pakt Suur majanduskriis 1929-1933 · Põhjused (3)? · Majanduskriisi käik ja tulemus?
Asus 1919. a õppima Rakvere õpetajate seminari, kuid katkestas 1920. a õpingud materiaalsete raskuste tõttu. 1921–1923 teenis aega Eesti Vabariigi sõjaväes ja töötas seejärel juhutöödel. 1925. a läks tööd otsima Hollandisse, kus astus järgmisel aastal Hollandi Kommunistliku Partei liikmeks (ÜK(b)P liige 1928). 926. a asus elama NSV Liitu. Õppis 1926–1928, 1929–1935 Leningradis Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, mille lõpetas aspirandina. 1928. a saatis Komintern ta põrandaalusele tööle Eestisse. Kuna koostöö teiste põrandaalustega ei klappinud, naasis 1929. a NSV Liitu. Tegutses 1930. aastatel õppejõuna, toimetajana kirjastuses, tõlkijana ning Kominterni liinis. Arreteeriti 1938. a NKVD poolt, oli lühikest aega ilma süüdistust saamata eeluurimise all ja vabastati. 1940. a juulis komandeeriti Karotamm tööle Eestisse, kus asus tegevusse kommunistliku riigipöörde järgse olulisima päevalehe Kommunist vastutava
Piip 14) Eesti Sotsialistlik ◦ O. Tief Tööliste Partei (15- 25) Kristlik ◦ A. Rei, M. Martna, K. Rahvaerakond (4-8) Ast Eestimaa ◦ J. Kõpp Kommunistlik Partei (u 5-10) organiseerija NSVL ja Komintern täideviija EKP u 300 ründajat hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark) hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut Kaitseliit okt 1919 maaseadus ◦ u 35 000 asundustalu Eesti mark 1923. a kriis 1924 uus majanduspoliitika ekspordiks või ja peekon 1928 käibele kroon põlevkivitööstus 2. veebr 1920 Tartu rahu sept 1921 Eesti Rahvasteliidu liikmeks
oma territooriumist, Jaapan ja Itaalia jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritud varad (Venemaa keeldus) Rapallo leping (Venemaa ja Saksamaa vahel) taastati suhted, loobuti nõudmistest, Saksamaa sai kasutada Venemaa sõjatehaseid ja polügoone
inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New
3. Mis on Weimari vabariik? · Weimaris välja kuulutatud Saksamaa vabariik Maailm pärast I maailmasõda Majandus Esimese maailmasõja mõju Sõjajärgsed majanduse ümberkorraldamise raskused Võtjate riikide eelisolukord võrreldes kaotajatega 1923.a kriis Saksamaa kriisi põhjused ja tagajärjed Reparatsioonide küsimused Äärmuslaste aktiviseerumine ja riigipöörde katsed Maailmarevolutsiooni oht; Komintern Majanduse stabiliseerumine aastatel 1924-1928 Dawesi plaan USA edu Majanduslik liberalism Suur majanduskriis 1929-1933 Kriisi põhjused · Ületootmine · Vale majandamine Kriisi tunnused · Tootmise vähendamine · Ettevõtete laostumine · Suurenev tööpuudus · Ostujõu vähendamine Kriisi mõju maailmale · Suurenes riigi sekkumine majandusse · Diktatuuride teke
maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus. · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. · Saksamaa nõrkus tõi kaasa ka tööpuuduse ning inflatsiooni mujalgi. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumise levikuks. Äärmusliikumiste tugevnemine. Komintern · Kogu sõjajärgne olukord tugevdas 1920.aastate algul Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919.aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. · Mitmes Euroopa riigis kujunes kommunistlik partei mõjukaks poliitiliseks jõuks ja see oli ka valimistel edukas. · Kommunistide eesmärk oli lihtsalt haarata võim kui vaja, siis vägivallaga ning kehtestada ,,proletariaadi diktatuur''
· Saksamaa ja Venemaa Versailles' süsteemi vastane koostööleping · Itaalia ja Jaapan jäid ilma oma territooriumitest ja kolooniatest, ei saanud sõjast otsekui mingit kasu, kandsid raskeid kaotusi · ülemaailmne majanduskriis 1929 -1933 · Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut · tööpuudus, inflatsioon · sotsiaalsed probleemid · äärmusliikumised 1919 komintern · ületootmine · vale majandamine · valitsuse vead kriisi ajal 8) Varia · Sarajevo atendaat Austria-Ungari ershertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juuni 1914, mõrvar oli Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip, kes oli alaealine ning mõisteti 29 aastaks sunnitööle · 1915 jäi Adolf Hitler pildile, kus ta on Saksamaa süjakuulutusest vaimustunute seas. Tollal oli ta veel tundmatu ja töötu. Münchenis.
piire 1941.aasta seisuga Jalta konverents-1945, kinnitatakse teherani kokkulepet, võetakse vastu otsus asutada ÜRO Potsdami konverents-1945,USA, GB ja NSVL. Korraldasid saksamaa sõjajärgseid küsimusi, jagasid saksamaa ära 4-ks, otsustatakse pidada kohut natside üle Pariisi rahukonverents-10.02.1947-saksamaa liitlased peavad maksma reparatsioone San Francisco rahukonverents-8.09.1951, Jaapani ja USA vaheline rahuleping Komintern- 1919 Kommunistide loodud valitsus venemaal, kelle eesmärgiks oli maailmarevolutsiooni ideede levitamine ning võimu haaramine vägivallaga Hüperinflatsioon-inflatsioon on riigi kontrolli alt väljunud, kiire hinnatõus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtust. Saksamaal eelkõige, mõjutab tervet euroopat Rahvarinne- poliitiline organisatsioon, tavaliselt laiapiiriline vasakpoolsemate jõudude koondis Gestapo- saksamaa riigisisene poliitiline politsei aastate 1933-1945
parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komitern. Oma teisel kongressil kuulutas kom, avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. Mitmes euroopa riigis kujunes see kommunistlik partei mõjukaks poliitiliseks jõuks ja see oli ka vaimselt edukas. Nende eesmärk oli haarata võim- kui vaja, siis vägivallaga- ning kehtestada ,, proleetariaadi diktatuur''. Komintern asus rahastama ettevalmistusi riigipöördeks Euroopariikides. Suurem osa kulutati näljahädale mõeldud rahast. Liikumine tõi endaga kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekked ja ka fasismi. 2. 1929-1933.a Majanduskriis 1920.a teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmesid kriisinähud põllumajanduses. (ületootmine-hinnad langesid). Otsustati viljatootjatega hinnapoliitika
annaabi.ee 
