reparatsioonid. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtuse kiiremini, kui jõuti seda trükkida. Eriti raskelt kannatas keskklass, kes kaotas kõik säästud. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut, see tõi kaasa tööpuuduse ja inflatsiooni mujalgi. Kasvasid sotsiaalsed probleemid, see soodustas omakorda äärmusliikumiste levikut. Äärmusliikumiste tugevnemine. Komintern Sõjajärgne pettumus. Ka nüüd tundus väljapääs olukorrast paljude meelest peituvat riigi osa jätkuvas suurendamise ning ,,kõva käega" valitsejate võimuletulekus. See kõik tugevdas 1920.aastate algul Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919.aaastal moodustati Moskva maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. Oma II Kongressil 1920. Aastal kuulutas Komintern avalikult välja suuna nõukogude vabariigi loomisele
II maailmasõda Üldandmed: algus 1.sept 1939 Saksamaa ründas Poolat Lõpp 2 sept 1945 Üle 70 riigi, 50-70 milj. Holokaust juutide massiline hävitamine enne ja II maailmasõja ajal (5,75-6 milj). Antisenitism juutide vihkamine, juute süüdistati kõigis hädades. Genotsiid vägivald mingi inimrühma vastu. 1941 juuniküüditamine 1949 märtsiküüditamine Demotsiid mingi rahva haritlaskonna hävitamine. Sõdivad pooled: Fasistlikud riigid e. Teljeriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Liitlasriigid e. Suur kolmnurk (Suurbritannia Winston Churchill, USA F. D. Roosevelt, Nõukogude Liit Jossif Stalin). Lepingud: 1)1936. Okt Berliini-Rooma telg. Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia. Komintern Kommunistlik Internatsionaal, loodud 1919 Moskvas, ühen...
->rasked reparatsioonid. Algas hüperinflatsioon,raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Tööpuudus ja inflatsioon mujalgi Euroopas. Sotsiaalsed probleemid. Äärmusliikumiste tugevnemine.Komintern Sõjajärgne pettumus ja majanduslik kitsikus. Inimesed leidsid, et senine ühiskondlik korraldus ei paku lahendust probleemidele. Väljapääsu nähti "kõva käega" valitsejate võimuletulekus. 1919. aastal moodustati Moskvas Komintern. Komintern asus rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. Korraldati mässe Bulgaarias, Poolas, Eestis ja Saksamaal. Lõppesid ebaõnnestumisega. 1922. a tulid fasistid Itaalias võimule. Juhiks oli Benito Mussolini. Uus majanduslik tõus USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioone, pikendati tähtaegu. USA andis Saksamaale laenu. Saksamaale mõjus see hästi. Kogu Euroopas pöördus majandus ülesmäge. 1920. aastal tõeline majandusbuum.
19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. liberalism(liberaalid)-vabameelsus konservatism(konservatiivid)-parempoolsus sotsiaaldemokraatia(sotsialistid)-vasakpoolsus USA areng peale Esimest maailmasõda. Arenes kiiresti.Kuulutati välja kuiv seadus e. alkoholi keeld.Alkoholi valmistamise ja levitamisega hakkas tegelema maffia.1929 algas majanduskriis.1933 hakkas USA majanduskriisist välja tulema.Välispoliitilised ajasid USA isolatsioonipoliitikat.1932- president Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Ta toetas uute töökohtade loomist,tõstis makse,suurendas riigi võlga,kehtestas min. töötasu,organiseeris hädaabi töid. Diktatuuri tekke põhjused(kommunistlik,fasistlik). a)Euroopas levis demokraatia kriis; b)kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust; c)loodeti ühiskonna kiirele arengule. *Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust. *Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust,üksikisikud olid tähtsusetud.Põl...
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
1923.a. okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas ülikiirelt väärtust. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Sõjajärgne pettumus ning majanduslik kitsikus tugevdasid äärmusliikumisi. 1920.a aastate algul tugevnes Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919.a. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. 1920. a. oma II kongressil kuulutas Komintern välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarsele revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. 1923.a. organiseeris Komintern relvastatud mässud Bulgaaris ja Poolas. 1. detsembril 1924.a. toimus kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Eestis. Saksamaal valitses 1923.a. sügav poliitiline kriis. 1923.a. oktoobris algas ülestõus Hamburgis, kus see aga kiiresti summutati
Kominterni organiseerimisel toimusid 1920. aastate algul riigipöördekatsed ja mässud mitmes Euroopa riigis, kaasa arvatud 1. detsembril 1924 Eestis. Koguti Kominterni kaudu luureandmeid NSV Liidu kasuks ning mõjutati välisriikide poliitikat. Paljudes riikides olid kommunistlikud parteid keelustatud, organiseeriti Kominterni kaudu vasakpoolsete parteide ülevõtmisi kommunistide poolt ja toetati ühisrinnete moodustamist vasakparteidega. Teise maailmasõja ajal 1943. a saadeti Komintern laiali. NSV Liit püüdis rahvusvahelist kommunistlike parteide organisatsiooni taaselustada 1947. a Kominformi (Kommunistlik Informatsioonibüroo) moodustamisega, kuid selle tegevus lõpetati 1956. Aastal. 3. Suur majanduskriis USA s.Selle globaalne mõju. 1929. Aasta oktoobris tabas USAd börsikrahh, see levis väga kiiresti kõikidesse majandusvaldkondadesse. Toimus ületootmine, toodeti rohkem kui nõudlust oli, laene
Põhjenda! 2. Milles seisnes 1922. aastal sõlmitud Rapollo lepingu tähtsus? 3. Too välja kolm põhjust, mika tekkis Esimese maailmasõja järgne majanduskriis. 4. Milles väljendus Saksamaa raske majanduslik olukord pärast Esimest maailmasõda ning kuidas see mõjutas teisi Euroopa riike? 5. Too näiteid äärmusliikumisest Itaalias, Saksamaal ning Venemaal ning miks nad saavutasid riigis üha suuremat populaarsust? 6. Mis oli Komintern ning mis oli tema tegevuse eesmärk ja too välja tema katseid teostada maailmarevolutsiooni Euroopa riikides? 7. Millest oli tingitud majanduslik tõus 1920. aastatel ning miks see ei osutunud püsivaks? 8. Mille poolest on tähtsad 1925. aastal toimunud Locarno konverents ning 1928. aastal sõlmitud Briand`i – Kelloggi pakt? 9. Miks algas 1929. aastal ülemaailmne majanduskriis, mis sündmust
Sks okupeeris Austria 1938. KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL(KOMINTERN)-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas. Sellega liitunud eri maade kommunistlikke parteisid(sh NSVL võimuparteid ÜK(b)Pd) käsitleti Kominterni sektsioonidena, mis pidid organisatsiooni keskjuhatusele alluma. Tegemist ei olnud eri maade kommunistlike parteide vaba foorumiga, vaid Komintern oli kogu oma eksisteerimise aja NSVL kontrolli all ning täitis Moskva võimupoliitilisi eesmärke.K kaudu rahastati, suunati, kontrolliti välisriikide kommunistlike parteide tegevust, selle kaudu levitati maailmarevolutsiooni ideed, kutsuti asendama kapitalistlikku maailmakorda proletariaadi diktatuuriga. Kasutati eri meetodeid: 1920ndate algul riigipöördekatsed ja mässud mitmes Eur riikides. Koguti luureandmeid NSVL kasuks, mõjutati välisriikide poliitikat
★ Erikorra alusel riigi juhtimine Maareform ★ 1919. a. ★ Maa läks rahvale ★ Mõisamajandus asendus talumajandusega ★ Alguses probleemne ★ Poliitiline tugevus ja majanduslik efektiivsus Eesti areng esimesel kümnendil pärast iseseisvumist ★ Esimestel Riigikogu valimistel 1921. aastal said enamuse parempoolsed ★ Esimestel iseseisvusaastatel loodi hulk ettevõtteid ★ Gründertumi ajajärk lõppes negatiivselt ★ 1924. aasta 1. detsembril üritas Komintern Eestis mässu ★ 1928. aasta rahareformi tulemusel tulid käibele kroonid Majanduskriis ★ Jõudis Eestisse 1930. aastal ★ Senised eksportturud kadusid või olid kaitstud tollidega ★ Eestil polnud kuhugi oma kaupa müüa ★ Pankrot ja tööpuudus ★ Vapside liikumine ★ 1932. aastal Eesti krooni devalveerimine ★ 1934. aasta Pätsi ja Laidoneri sõjaväeline riigipööre Vaikiv ajastu ja areng iseseisvusperioodi lõpuks ★ Vapside vastasseis Pätsiga
SÕJAJÄRGNE SAKSAMAA: · Hüperinflatsioon · Inimeste vaesumine · Reparatsiooni maksete tasumise ülejõu käimine Saksamaa saab sellest üle 1920-date teisel poolel. ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE: · Pettumine Versailles rahulepingus · Majandusraskused · Demokraatias pettumine DEMOKRAATIA NÕRKUS- rasketel aegadel ei toimu kiireid muutusi raskuste parandamiseks. KOMINTERN- 1919 a moodustatud kommunistlike parteidsid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk komintern · Eesmärk: maailmarevolutsioon. 1922 tuli võimule Stalin. USA MAJANDUSELU POSITIIVNE KÜLG: majanduselu õitseng NEGATIIVNE KÜLG : (sõltus liiga plaju Euroopa majandusest ) ; anti liiga kergekäeliselt laene ning õitseng ei jää püsima. LOCANO KONVERENTS 1925: kindlustas Saksamaa piiri ning see piir jäi nii nagu Versailles rahulepinguga lepitud. BRIAND'I KELLOGGI PAKT 1928: üritati konflikte edaspidi lahendada rahumeelselt.
majanduskasv tegelikult sel ajal madal Välispol: agressiivne välispoliitika. 1935-1936 Itaalia-Etioopia sõda, mille Itaalia võitis ja sai Abessiinia endale. 1939 mai vallutas Albaania alad. Hispaania kodusõjas toetas kindral Francot ja tema reziimi. Soosis ka Hitlerit. 8. Nõukogude Liit: sõjakommunism, NEP, muudatused alates 1920ndate lõpust, industrialiseerimine, kolhoseerimine, massirepressioonid, maailmarevolutsiooniidee ja Komintern, Nõukogude Liidu välispoliitika Sõjakommunism majanduspoliitika, kus kogu majandus allutatu riigi kontrollile, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asmel hakati neid konfiskeerima, millega tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad. Enamlaste vägivald ja ebaõnnestunud maapoliitika viisid ulatuslike vastuhakkudeni, mis andsid hoogu valgete liikumisele
Fasism Natsionalsotsialism Kommunism *Reaktsiooniline terroristlik diktatuur *Totalitaarne *Totalitaarne *Totalitaarne *tugev diktaator *tugev diktaator *tugev diktaator *sõjaväega riigikord *rahvuse ühtsus *võrdsuse põhimõte ja maa *riigi ja rahvuse austamise tähsus *inimelude ohverdamine riigi nimel ühisomand - rahvus on prioriteet number 1 (poliitiliste vastaste mõrvamine) *töölisklassi tähtsus - indiviidid kaovad, rahvus jääb - rahvuslike huvide edendamine - inimelude ohverdamine riigi nimel (poliitiliste vastaste mõrvamine) Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast -hukkunud ...
KOMMUNISTLIK VENEMAA *1917. a enamlaste (bolsevike) võimule tulek (Nõukogude riigi loomine) Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu; Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitekomitee *1918. a riigi ametlik nimetus: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik; Asutava Kogu laiali saatmine; Venemaa viimase keisri Nikolai II tapmine; Sõjakommunism *1918. a - 1920. a kodusõda (13 milj inimest surma) (enamlaste võit) *1919. a Kommunistlik Internatsionaal (Komintern) - rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon *1920. a võimuvõitlusest väljus võitjana Jossif Stalin ("suur hüpe") - sotsialistlik suurtööstus, kolhoosikord, riigi sõjalise võimuse tugevdamine; revolutsiooni õhutamine Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt; segamajandus; probleemid viljavarumisega *1921. a Uus Majanduspoliitika *1922. a NSV liidu loomine : Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia (lõpetati 16 lv-ga) *1924. a Lenin suri *1927. a...
TOTALITAARNE DIKTATUUR- vägivallal põhinev valitsemisvorm. Täida tabel: too näiteid Iseloomulikud Kommunism Fašism Natsionaalsotsialis jooned m Ainupartei Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik 1919- (1917-1991…) Partei; mustsärklased Natsinaalsotsialistlik Saksamaa Töölispartei; pruunsärklased Juhikultus V.I.U.Lenin Benito Mussolini: Adolf Hitler- füürer Jossif Vissarjonovits duce Stalin- isake Dem.vabaduste j...
Kahe sõja vahel Rahvusvahelised suhted 1920. 1. Rahulolematus sõja tulemustega : 2. Saksamaa ja Venemaa lähenemine : Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud leping Rapallo leping : 1922, taastati riikide vahelised diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmisest ning lepiti kokku kaubandus ning majandussuhete arendamises enamsoodustuste põhimõttel, lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal. Saksamaa tunnistas esimese suurriigina Nõukogude Venemaad( Eesti esimene Tartu Rrahuga.) 3. Äärmusliikumiste mõju : Komintern- 4. Patsifism –sõdu eitav maailmavaade Rahvasteliit- 1920-1946, Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide vaheliste konfliktide ära hoidmine. Ei suutnud oma eesmärki saavutada. Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda. Rahvasteliitu ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa ...
Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu RKN Täitesaatev võim: Venemaa kommunistlik (bolsevistlik) Partei VKP Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ÜKTK Riigi ametlik nimetus 1918.a: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik VNSFV Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL) loodi 1922. aastal, mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki (Gruusia, Armeenia, Aseirbadzaan). Kontsentratsiooni laagrid- Cuba saarel, Buuri sõdades, inimestest lahti saada Venelastel oli lai kontingent. Klassivaenlane- rahvavaenlane Punane rist- laagrid kaugemale, solovetsi laager- arhipelaag Oktoobrirevolutsioon- enamlased, proletariaadi diktatuur Kaksikvõim- enamlased haarasid võimu Rahvakomissar- minister, valitsuse liige 1918.- 1920. Eesti vabadussõda (punane ja val...
Piirati ka mitmetes Euroopa riikides sisserännet USA-sse, mis aina teravdas sotsiaalprobleeme. Rahvas ootas "kõva käega" valitseja võimuletulekut, kuna tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes elujärje kiiret paranemist. Võimule üritasid saada erinevad liikumised. 1920. Aastate algul Euroopas Nõukogude Venemaa polnud loobunud kehtstamast kommunistlikku kord maailmas. Moskvas moodustati maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. Mitmes Euroopa riigis muutus kommunistlik partei poliitiliseks jõuks ja see oli ka valimistel edukas. Nende eesmärk oli haatara võim- kui vaja siis ka vägivallaga. Kõigepealt organiseeris Komnitern relvastatud mässu 1923. Aastal Bulgaaris ja Poola siis Saksamaal, kuid nende katse oli läbi kukkunud. Kommunistlikku liikumise aktiivsus tõi kaasa natsionalistlike liikumiste tekke. Nemad rõhutasid rahva kui terviku huve, kuid olid samuti huvitatud diktatuuri
Ajaloo konspekt
1922 – Rapallos´e leping – sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel, Versailles
´süsteemi vastase koostöölepingu, kus
lnde. 22. 1966-1976 toimus kultuurirevolutsioon, mille tagajrjel suri umbes 100 miljonit inimest. sellel ajal kiusati taga, tapet, hvitati vana Hiina kultuur, pletati raamatuid 23. viisaastak - nsvl-i majanduse planeerimise riiklik ssteem stahhaanovlane - nep - uus majanduspoliitika stasi - sakas dv riiklik salateenistus j.andropov - nsvli riigikuht mao zedong - hiina kommunistliku partei juht nikolai jezov - nsvl-i siseasjade rahvakomissaar, nkvd juht komintern - rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon k. adenauer - slv esimene kansler 24. W. Brandt kes oli hilisem Saksa kansler parandas suhteid Nukogude liiduga
kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli teostada maailmas kommunistlik revolutsioon, mitmed relvastatud väljaastumised pidid saama revolutsiooni päästikuiks); Tekkis Weimari vabariik (Saksamaal välja kuulutatud vabariik 1919-1934). 1922 Võimule tuli Stalin, tekkis NSLV; Genova konverents-Rapallo leping (Venemaa ja Saksamaa ei ole teineteisele võlgu). 1922 1945 Võimul on Itaalia suurjuht Mussolini (duce)
Ajaloo kordamisküsimuste vastused Mõisted: 1. NSVL- Liit mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset vabariiki. 2. Maailmarevolutsioon-Moskvas loodeti, et enamlaste võit venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile. Nõukogude valitsus hakkas nii sõjaliselt kui ka rahaliselt toetama 1920.aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Selle tarbeks asutati ka organisatsioon (Komintern) 3. Sõjakommunism- Kodusõjaaegne poliitika, mille iseloomulikud tunnused on: 1)Üldine sunduslik töökohustus. 2) Toiduainete riigile andmise kohustus. 3)Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter, transport , teatrid jms tasuta. 4. NEP- Pärast Venemaa kodusõda kehtestati Venemaal uus majanduspoliitika, kuna ...
3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Berliini-Rooma telg. Antikominterni pakt 6) Kodusõda Hispaanias Tööülesanded: lk 18-22, TV ptk 3, mõisted: humanitaarabi, majandussanktsioonid, agressor, koloonia, diktatuur, Komintern. 4. Maailmamajandus 1) Esimese maailmasõja majandusliku tagajärjed 2) majandus 1920. aastail 3) Suur ülemaailmne majanduskriis Tööülesanded: lk 23-25, TV kordamine (ptk 1-4) 4) kriisist väljumise teed 5) majandus 1930. aastail Tööülesanded: lk 25-27, TV ptk 4, mõisted: inflatsioon, tarbekaubad, spekuleerimine, totalitarism, devalveerimine, kaitsetollid, kullastandard, ideoloogia. Korrata kontrolltööks § 1-4 5. Demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel
DIKTATUUR EUROOPAS agressor- sõjaalgataja ja vallutaja Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Bolsevik- enamlne, kommunist Venemaal demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning on kasutusel demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabaduse- sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis vabadus. Diktatuur- mitte milleski piiratud, jõule toetuv jõud. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt...
Kuid erinevus totalitaarse diktatuuri puhul on see, et selle puhul on ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. 7. Millised muutused toimusid Venemaal 20-30 aastatel? (lk 51-52) Venemaal õhutati maailmarevolutsiooni, taheti muuta kogu maailma võimalikult kommunistlikuks. Tekkisid mässuliikumised teistes riikides, mida toetas ka Nõukogude valitsus nii rahaliselt kui ka sõjaliselt. Maailmarevolutsiooniidee teenistusse rakendati ka sõjaväeluure ja Komintern. 8. Kuidas kogusid jõudu ja said võimule Mussolini pooldajad Itaalias? (lk 56) Esimese maailmasõja järgne Itaalia tundis suurt rahulolematust võimulolijate suhtes. Seetõttu sai endale võimaluse võimu haarata ka Mussolini koos oma parteiga. Kui nad võitsid 1921. aasta parlamendivalimised, siis tahtis saada Mussolini peaministri koha, mis oli võrdväärne kuninga kohaga hierarhilises järjestuses. Mussolini käsutas kuningat, et ta keelduks toetamast võimulolevat
Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Relvade ja elavjõuga toetas mässu kommunistide juhitav Nõukogude Venemaa. Ülestõusu toetuseks loodi (NSV Liidus) alaline komisjon, kuhu kuulus teiste hulgas ka Stalin. Peamisteks revolutsiooni korraldajateks olid pärast Vabadussõda Venemaale põgenenud Eesti kommunistid, riigipööret aitas organiseerida ka Nõukogude Liidu VK(b)P Keskkomitee ja Komintern. Relvastatud ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnud olid relvastatud kolme kergekuulipilduja, 55 vintpüssi, 65 käsigranaadi, 8 tugevajõulise pommi ja 150 püstoliga. Plaan oli tehtud arvestusega, et töölised ja sõdurid ühinevad ülestõusuga ja üheskoos võetakse võim Tallinnas üle. Seejärel oleks välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja moodustatud töörahva valitsus, mis oleks Eestisse kutsunud Nõukogude Liidu väed
Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Diktatuuride võimulepääsemise põhjused. 1930. Aastal oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktaatorite võimule pääsu: a) laiendati valimisõigust, mis tõi poliitilisse ellu vaesemaid ja vähese haridusega inimesi, keda oli lihtne suunata ja lubadustega petta. b) Pariisi rahukonverentsil võitjate polt paika pandud riigipiirid olid hakanud tekitama rahvuskonflikte. c) Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, millest rahvas oli tüdinenud. d) Ülemaailmselt tekkinud majanduskriis, millest demokraatlikud riigid ei suutnud kiiresti välja tulla. Järjest suuremat populaarsust hakkasid võtma radikaalid, kes lubasid, et võimule saades löövad nad korra majja. Enamikes Euroopa riikides hakati üle minema diktatuurile. 2. Diktatuuririikide tunnused võrdluses demokraatlike riikidega. Valdkond ...
Ajaloo kordamisküsimused 12. klassile Maailm kahe maailmasõja vahel 1) Miks ei olnud paljud riigid rahul esimese maailmasõja tulemustega? – Kaotajariigid ei olnud rahul, sest Saksamaa ja Austria- Ungari kaotasid oma territooriumi. Saksamaa pidi maksma teistele riikidele reparatsioone. Itaalia ja Jaapan jäid ilma esialgu lubatud kolooniatest. 2) Miks olid äärmusliikumised pärast I MS Euroopas mõjukad? – Majanduskriis, elatustaseme langus, pettumine demokraatias põhjustasid inimese kergest mõjutatavuse. 3) Selgita 1920.aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tähtsust. Dateeri. (Rapallo, Locarno, konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, Briand-Kellogi pakt.) – Rapallo 1922, NSVL ja Saksamaa vahel, Versailles’i vastane leping, koostöö nende vahel. Polügon. Locarno 1925 pandi paika Saksamaa läänepiir, Saksamaa kui võrdõiguslik partner. Briand-Kellogi pakt – autorid ol...
DIKTATUURID Iseseisev töö 9 klass Töö sisu 1) Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2) Diktatuur on autokraatlik valitsemiskord, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Diktatuuril puuduvad seadused, mis piiravad diktaatori tegutsemis ala. Diktatuurid jagunevad kaheks: autoritaarne ja totalitaarne. 1.2) Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätte, seaduseid muudavad valitsejad oma tahtmise järgi ning rahval ei ole sõnaõigust ning nad ei saa osaleda riigi juhtimises. 1.3) Totalitaarset riigi iseloomustavad lisakas võimu koodnumisel ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega rikuti aga ka inimeste õigusi ning neid hoiti pideva hirmu all. See saavutati näiteks küüditamisega, surmalaagritesse saatmisega jne. 2) Too välja põhjused, miks Euroopas paljudes riikide...
SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern · Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele · Kommunistide eesmärk oli lihtsalt haarata võim kui vaja siis vägivallaga ning kehtestada ''proletariaadi diktatuur'' · Kominternis käisid ettevalmistused riigipöördeks mitmes Euroopa riigis · 1923. aastal valitses Saksamaal sügav poliitiline kriis · Isegi tänu kriisile ei õnnestunud Kominternil maailmarevolutsiooni käivitada
Diktatuurid 1. Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2). Diktatuur-autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel Jaguneb autoritaalseks ja totalitaarseks. 2. Too välja põhjused, miks euroopa paljudes riikides 30.-ndatel pääses võimule diktatuur. 1. Muutused ühiskonnas- naised said valimisõiguse ning keskklass kaotas oma mõjuvõimu 2. Sõja mõju- taheti juhte, kes oleksid kindlakäelised ja karmid 3. Pettumine Versailles süsteemis- vihastas rahvaid, sest kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga taastada. 4. Majanduslikud raskused- elu oli raske, sest raha väärtus langes, toorained kadusid ning olid reparatsioonimaksed, poolehoidu leidsid juhid, kes lubasid, et elu läheb paremaks. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakond...
o#k## #N##u#k#o#g#u#d#e# #V#e#n#e#m#a#a#/# #N#S#V# #L#i#i#t## #1#.#S#e#l#l#e# #r#i#i#g#i# #n#i#m#i# #l##b#i# #a#e#g#a#d#e#,# #m#i#l#l#a#l# #j#a# #s#e#o#s#e#s# #m#i#l#l#i#s#t#e# #s##n#d#m#u#s#t#e#g#a# #n#i#m#i# #m#u#u#t#u#s#.## # # # # # #k#u#n#i# #v#e#e#b#r#u#a#r# #1#9#1#7# #-# #T#s#a#a#r#i# #V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e# #T#s#a#a#r#i#r#i#i#k# #v#m#s## # # # # # #k#u#n#i# #o#k#t#o#o#b#e#r# #1#9#1#7# #-# #K#o#d#a#n#l#i#k# #V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e#m#a#a## # # # # # #k#u#n#i# #d#e#t#s#e#m#b#e#r# #1#9#2#2# #-# #N##u#k#o#g#u#d#e# #V#e#n#e#m#a#a#/#V#e#n#e#m#a#a## # # # # # #k#u#n#i# #d#e#t#s#e#m#b#e#r# #1#9#9#1# #-# #N##u#k#o#g#u#d#e# #L#i#i#t#/#N#S#V#L# #[#V#e#n#e#m#a#a# #E#I# #T#O#H#I# #k#i#r#j#u#t#a#d#a#!#]## ## #2#.#S##j#a#k#o#m#m#u#n#i#s#m#i# #i#s#e#l#o#o#m#u#l#i#k#u#d# #j#o#o#n#e#d# #j#a# #t#a#g#a#j##r#j#e#d## # # # # # #S##j#a#k#o#m#m#u#n#i#s#m#i# #h#a#k#a#t#i# #r#a#k#e#n#d#a#m#a# #1#9#1#8#.# #a#a#s#t#a#l#,# #k#e#s#t#i#s# #k...
Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. Sõjajärgne majanduskriis- Peale sõda ei suutnud majandus rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Tööpuudus. Saksamaal algas hüperinflatsioon ning raha väärtus langes. Hüperinflatsioon- Raha väärtuse kiire langemine. Komintern ja selle eesmärgid-Maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Eesmärk oli lihtsalt haarata võim kui vaja, siis vägivallaga ning kehtestada ,,proletariaadi diktatuur". Proletariaadi diktatuur- kommunistide valitsemis vorm 1.dets. 1924 kommunistide riigipöördekatse Eestis- Komintern organiseeris Eestisse relvastatud mässud, kuid see lõppes ebaõnnestumisega. Rahvas ei liitunud kommunistidega ja mässukatsed suruti kiiresti maha.
põllumajandus- ja tööstustoodang, kasvas eksport, tõusis elatustase, võimalused investeerimiseks. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusele. Välispoliitika 26.01.1921 tunnustas Antandi Ülemnõukogu kõiki Balti riike. Välispoliitika peamine ülesanne oli julgeoleku kindlustamine. Peamised ohuallikad olid Saksamaa (oht teoreetiline) ja Venemaa. Venemaa oli Eesti iseseisvuse hävitamisest huvitatud, oodates võimalust. Eestimaa kommunistlik Partei oli nõrk, selja taga oli Komintern, mis finantseeris EKP ettevõtmisi. EKP üritas 01.12.1924 relvastatud riigipöördekatset, rünnati Tallinnas valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. See suruti maha, mässu järel kaotas EKP rahva seas poolehoiu. Vene oht vähenes. 1920ndate algul oli suur lootus balti liidule (soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola). Kuid ei suudetud luua, Poolal ja Leedul oli konflikt Vilniuse pärast ning Soome lähenes Skandinaaviale,. 1923. Kirjutati ala Eesti-Läti kaitselepingule. 22.09
NEW DEAL Kuidas nimetatakse suurtööstuse eelisarendamist Nõukogude Liidus 1930. aastatel? Industrialiseerimine Kuidas nimetatakse Itaalia diktaatori Mussolini õpetust ja ideoloogiat? Fašism Millise sõnaga tähistatakse USA välispoliitikat maailmasõdade vahelisel perioodil, kui USA püüdis maailmas toimuvast eemale hoida? Isolatsionismipoliitika Kuidas nimetatakse (lühendatult) 1919. aastal Moskvas loodud maailma kommunistlikke parteisid ühendavat organisatsiooni? Komintern Millist nime kandis enamlaste võimuorgan, kelle kätte läks võim peale oktoobripööret Eestis? Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Kuidas nimetatakse 1930. aastate teisel poolel Prantsusmaal kujunenud rahvaliikumist takistamaks äärmuslaste (fašistide) võimuletulekut? Rahvarinne Kes oli Eesti enamlane, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee juht? Jaan Anvelt Kes oli USA president, kes juhtis USA edukalt välja ülemaailmsest majanduskriisist? Roosvelt
11. november 1918 Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist A. Prantsusmaale Elsass-Lotringi B. Belgiale Eupen Malmidy C. Taanile schleswig-holsteini...
- 3.märts 1918 Bresti rahu - V. väljus sõjast Versailles' rahu Rahvasteliidu loomine 1920 - 1918-1920 kodusõda - 1919 Komintern - maailmarevolutsiooni idee 1921-1929 - Kroonlinna mäss 1921 1921 1927 NEP kultuur peab teenima valitsevat parteid ja olema propaganda tööriistaks. Eriline - NSVL moodustamine 1922 dets
novembril mees suri. e) „Marss Rooma“ Oktoobris 1922 kasutas Mussolini ära töötajate üldstreiki Itaalias ja teatas Itaalia valitsusele oma nõudmisest anda Fašistlikule Parteile poliitiline võim või olla silmitsi riigipöördega. Kui kohe vastust ei saadud, alustas väike arv fašiste pikka rännakut läbi Itaalia Rooma (mida hakati kutsuma Marss Rooma), veendes itaallasi, et fašistid kavatsesid taastada seaduse ja korra. f) Komintern oli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Vaata ka Internatsionaal (organisatsioon). Komintern loodi 1919. aasta märtsis Vladimir Lenini, Lev Trotski ja Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei juhtimisel. Selle eesmärgiks oli "võidelda kõigi vahenditega, sealhulgas relvastatud jõuga, rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest".
Ajaloo kordamisküsimused MÕISTED 1. Valge terror - 2. Sõja kommunism majanduspoliitika, millega kogu majandus allutati riigikontrollile. 3. Rapallo leping Saksamaa ja Venemaa vaheline 1922.a. sõlmitud Versailles' süsteemi vastane leping. 4. Hüperinflatsioon raha väärtuse kadumine kiiremini kui seda jõutakse trükkida. 5. Komintern - maailma kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Loodi Moskvas 1919.a. 6. Dawesi plaan USA laenas Saksamaale raha. Saksamaa maksis reparatsioone Inglismaale ja Prantsusmaale, kes omakorda maksis ära oma võlad USAle. Laenas raha USA SAKSAMAA Maksis reparatsioone Maksis ära võlad INGLISMAA JA PRANTSUSMAA 7
1. Mõisted. NSVL Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit. Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 1920. Talupojad pidi kõik viljaülejäägid tasuta riigile andma, selleks loodi eraldi toitlustusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlustussalgad.Kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduseshakati neid elanikkonnale normi järgi ja võimaluse korral jaotama. Lü...
Mida keegi kaotas? · Saksamaa ja NSV Liidu lähenemine? Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliitika 1920ndatel · Dawesi plaan olemus ja tagajärg? · Locarno konverents · Briand´i Kelloggi pakt Suur majanduskriis 1929-1933 · Põhjused (3)? · Majanduskriisi käik ja tulemus?
Asus 1919. a õppima Rakvere õpetajate seminari, kuid katkestas 1920. a õpingud materiaalsete raskuste tõttu. 1921–1923 teenis aega Eesti Vabariigi sõjaväes ja töötas seejärel juhutöödel. 1925. a läks tööd otsima Hollandisse, kus astus järgmisel aastal Hollandi Kommunistliku Partei liikmeks (ÜK(b)P liige 1928). 926. a asus elama NSV Liitu. Õppis 1926–1928, 1929–1935 Leningradis Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, mille lõpetas aspirandina. 1928. a saatis Komintern ta põrandaalusele tööle Eestisse. Kuna koostöö teiste põrandaalustega ei klappinud, naasis 1929. a NSV Liitu. Tegutses 1930. aastatel õppejõuna, toimetajana kirjastuses, tõlkijana ning Kominterni liinis. Arreteeriti 1938. a NKVD poolt, oli lühikest aega ilma süüdistust saamata eeluurimise all ja vabastati. 1940. a juulis komandeeriti Karotamm tööle Eestisse, kus asus tegevusse kommunistliku riigipöörde järgse olulisima päevalehe Kommunist vastutava
Piip 14) Eesti Sotsialistlik ◦ O. Tief Tööliste Partei (15- 25) Kristlik ◦ A. Rei, M. Martna, K. Rahvaerakond (4-8) Ast Eestimaa ◦ J. Kõpp Kommunistlik Partei (u 5-10) organiseerija NSVL ja Komintern täideviija EKP u 300 ründajat hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark) hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut Kaitseliit okt 1919 maaseadus ◦ u 35 000 asundustalu Eesti mark 1923. a kriis 1924 uus majanduspoliitika ekspordiks või ja peekon 1928 käibele kroon põlevkivitööstus 2. veebr 1920 Tartu rahu sept 1921 Eesti Rahvasteliidu liikmeks
1. Maailm Esimese maailmasõja järel Olukord pärast sõda majanduses ja ühiskonnas Rahulolematus - Saksamaa meelest Versailles´i rahuleping ebaõiglane, Ungari pidi loovutama oma territooriumist, Jaapan ja Itaalia jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritu...
inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New
3. Mis on Weimari vabariik? · Weimaris välja kuulutatud Saksamaa vabariik Maailm pärast I maailmasõda Majandus Esimese maailmasõja mõju Sõjajärgsed majanduse ümberkorraldamise raskused Võtjate riikide eelisolukord võrreldes kaotajatega 1923.a kriis Saksamaa kriisi põhjused ja tagajärjed Reparatsioonide küsimused Äärmuslaste aktiviseerumine ja riigipöörde katsed Maailmarevolutsiooni oht; Komintern Majanduse stabiliseerumine aastatel 1924-1928 Dawesi plaan USA edu Majanduslik liberalism Suur majanduskriis 1929-1933 Kriisi põhjused · Ületootmine · Vale majandamine Kriisi tunnused · Tootmise vähendamine · Ettevõtete laostumine · Suurenev tööpuudus · Ostujõu vähendamine Kriisi mõju maailmale · Suurenes riigi sekkumine majandusse · Diktatuuride teke
maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus. · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. · Saksamaa nõrkus tõi kaasa ka tööpuuduse ning inflatsiooni mujalgi. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumise levikuks. Äärmusliikumiste tugevnemine. Komintern · Kogu sõjajärgne olukord tugevdas 1920.aastate algul Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919.aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. · Mitmes Euroopa riigis kujunes kommunistlik partei mõjukaks poliitiliseks jõuks ja see oli ka valimistel edukas. · Kommunistide eesmärk oli lihtsalt haarata võim kui vaja, siis vägivallaga ning kehtestada ,,proletariaadi diktatuur''
· Saksamaa ja Venemaa Versailles' süsteemi vastane koostööleping · Itaalia ja Jaapan jäid ilma oma territooriumitest ja kolooniatest, ei saanud sõjast otsekui mingit kasu, kandsid raskeid kaotusi · ülemaailmne majanduskriis 1929 -1933 · Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut · tööpuudus, inflatsioon · sotsiaalsed probleemid · äärmusliikumised 1919 komintern · ületootmine · vale majandamine · valitsuse vead kriisi ajal 8) Varia · Sarajevo atendaat Austria-Ungari ershertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juuni 1914, mõrvar oli Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip, kes oli alaealine ning mõisteti 29 aastaks sunnitööle · 1915 jäi Adolf Hitler pildile, kus ta on Saksamaa süjakuulutusest vaimustunute seas. Tollal oli ta veel tundmatu ja töötu. Münchenis.
Rapallo leping-1922.Venemaa ja Saksamaa vahel, Venemaa koostööleping Saksamaaga, vene loobus saksale sõjakahjude hüvitamisest ja sõjaline koostöö. Tänu sellele lepingule hakkab saksamaa end üles ehitama sõjaliselt Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jag...
parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komitern. Oma teisel kongressil kuulutas kom, avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. Mitmes euroopa riigis kujunes see kommunistlik partei mõjukaks poliitiliseks jõuks ja see oli ka vaimselt edukas. Nende eesmärk oli haarata võim- kui vaja, siis vägivallaga- ning kehtestada ,, proleetariaadi diktatuur''. Komintern asus rahastama ettevalmistusi riigipöördeks Euroopariikides. Suurem osa kulutati näljahädale mõeldud rahast. Liikumine tõi endaga kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekked ja ka fasismi. 2. 1929-1933.a Majanduskriis 1920.a teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmesid kriisinähud põllumajanduses. (ületootmine-hinnad langesid). Otsustati viljatootjatega hinnapoliitika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
