kurjuse impeerium- venemaa kontrakultuur- domineerivale kultuurile vastanduv subkultuur Richard Nixon- USA president 1969-74 Leonid Breznev- NSV liidu juht Willy Brandt- Saksa LV liidukantsler Pol Poth- punaste khmeeride juht Salvador Allende- tsiili poliitik ja president Augusto Pinochet- tsiili diktaator peale allendet, tuli võimule läbi riigipöörde ajatolla Homeini- iraani islamivabariigi looja Milton Friedman- majandusteadlane, monetarismi eestkõneleja , sai noveli majanduspreemia laureaadi Margaret Thatcher- suurbritannia peaminister, raudne leedi-karmi käega, kokkuhoiupoliitika, falklandi kriis Ronald Reagan- USA president, reaganoomika Helsingi protsess- euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine, kekkonen-soome president, vahendaja. Koosnes kolmest etapist, tegutseti konsensuse alusel 1970, 1972, 1973, 1974, 1.08.1975, 1979, 1981, 1982. Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigid. Iisraeliga seonduvad konfliktid Lähis-Idas. Iraagi-Iraani sõda.
Me peame igal aastal jaanipäeva ja värvime mune, kutsume jõulude ajal jõuluvana külla ning jookseme katri ja marti, ise teadmata, miks tegelikult jaanipäeva peetakse, mida kujutab endast munadepühad, miks joostakse marti ja katri. Kõige rohkem neist pühadest on tuntud jõulud ja jaanipäev. Me kõik teame, et jõulud on seotud Kristuse sünniga, kuid põhjust, miks peetakse jaanipäeva ei tea paljud inimesed. Oleme unustanud paljude tähtpäevade tegeliku tähenduse. Nobeli majanduspreemia laureaat Friedrich Hayek küsis ühes oma kirjutises: "Miks kanduvad traditsioonid põlvkonnalt põlvkonnale üle, olgugi et neile enamasti vastu punnitakse, olgugi et nende mõju ei osata hinnata?" Ja vastas ise: "Need inimrühmad, kes traditsioonidest kinni peavad, jäävad lihtsalt ellu ja nende arvukus suureneb." Eestlaste häda on traditsioonide puudus, kommete ja tavade puudumine. Noored teavad rahvuspühadest ja tähtpäevadest täpselt nii palju kui koolis selles räägitakse
Tema arvates oli võimatu vältida sõdu, aga pärast seda kui tema võluv sekretär ta juurest lahkus, hakkas Nobel tasapisi kalduma ka rahutegevuse rahastamise poole. Leidur ja suurtööstur Alfred Nobel jättis endast maha omanimelise auhinna. Iga aasta lõpul määratakse viis preemiat neile, kes "inimkonnale on teeninud suurimat tulu". Füüsika-, keemia-, meditsiini-füsioloogia-, kirjandus- ja rahupreemiale lisandus 1969. aastal ka majanduspreemia, mis antakse välja Alfred Nobeli mälestuseks. Kõige esimene audasustamine toimus 1901. aastal 15. Nobeli surma aastapäeval. Nobeli järgi nimetati ka keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma radioaktiivne element nobeeliumiks ehk No. Kasutatud kirjandus: http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=3433&old_num=732 http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2002n1l4.html http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/10/01/kultuur.htm http://www.spartacus.schoolnet.co.uk/FWWnobel
keeleõppija igatpidi sõlme, uuendab tema keelt ja treenib lihaseid. Täpselt nii kandub ajas pidevalt edasi Voldemar Panso suur teatriime, uuendus, kui nii võib öelda Lavakool, see Püha Teatrigraal. Traditsioonidega on veidi teisiti. Me jookseme marti, sööme jõuludel verivorsti ning pistame jaanipäeval tule otsa suurele lõkkele. Saksadele õite paganlikud tundunud toimetused on nii igiomaseks saanud, et aastavahetust hapukapsata vastu võtta oleks kui ujuda veeta meres. Nobeli majanduspreemia laureaat Friedrich Hayek küsis ühes oma kirjutises: ,,Miks kanduvad traditsioonid põlvkonnalt põlvkonnale üle, olgugi et neile enamasti vastu punnitakse, olgugi et nende mõju ei osata hinnata?" Ja vastas ise: ,,Need inimrühmad, kes traditsioonidest kinni peavad, jäävad lihtsalt ellu ja nende arvukus suureneb." Pisikesi mööndusi tehes, võib ka eestlasi pidada oma uskumustest ja tavadest kõvasti kinni hoidmaks rahvaks
seletada. Milton Friedman 90 juubel Valges Majas Elulugu Friedman Milton sündis 1912.a. USA juudi immigrantide (Ungari-Ukraina päritoluga) perekonnas New Yorkis ja suri 94 aasta vanuses 16. novembril 2006.a. San Franciscos. Ta läbis kiiresti matemaatika bakalaureuseõpingud Rutgersi Ülikoolis, teenis magistrikraadi Chicago Ülikoolis 1933.a. ja doktorikraadi majandusstatistika erialal Columbia Ülikoolis New Yorkis 1946.a. Tema doktoritöö juhendajaks oli Simon Kuznets (Nobeli majanduspreemia laureaat 1971.a.). (4) Aastatel 1946-1977 töötas M. Friedman Chicago Ülikooli õppejõuna. Ta oli kolme USA vabariiklaste valitsuste (kui presidentideks olid B. Golwater, R. Nixon ja R. Reagan) majandusnõunikuks. Alates pensionile minekust 1977. a. oli M. Friedman seotud Hoover Instituudiga, osaledes mitmesugustes teadus- ja meediaprojektides, propageerides liberaalseid majandusvaateid. Teda on peetud 20.sajandi teise poole üheks mõjuvõimsamaks
ettepanekuid, keda auhinnata. Valimised toimuvad oktoobri viimasel neljapäeval. Nobeli surma-aastapäeval, 10. detsembril annab Rootsi kuningas valituile Stockholmis kätte Nobeli bareljeefiga kuldmedali, diplomi ja tseki. Samal ajal annab Norra kuningas Oslos kätte rahuauhinna. Lisaks nendele auhindadele annab 1969. aastast Rootsi Riigipank välja Alfred Nobeli mälestusauhinda majanduse alal. Selle saaja otsustab samuti Rootsi Teaduste Akadeemia. 2006 aasta Nobeli majanduspreemia sai USA Colombia ülikooli professor Edmund Phelps töötuse ja inflatsiooni seoste uurimise eest. Phelps sündis Illinoisis 1933. aastal. Bakalaureusekraadi sai ta 1955. aastal Amhersti kolledzis Massachusettsis, magistri- ja doktorikraadi hiljem Yale'i ülikoolis. Columbia ülikoolis töötab Phelps 1971. aastast. Sõja järel panid majandusteadlased tähele, et kui tööpuudus arenenud riikides vähenes, siis inflatsioon kiirenes, ja vastupidi
kõlbmatuks Ø Kuid on ka piirkondi kus inimesed on näljas ja seegi on üks väga suur probleem maailmas näiteks Aafrika on üks selliseid riike kus nälg on kahjuks väga tavaline nähtus Vaesus Ø Nälja peamine põhjus ei ole mitte toidu puudus, vaid vaesus Ø Inimestel ei ole lihtsalt võimalik endale süüa osta Ø Ka 1998. aasta Nobeli majanduspreemia võitja Amartya Sen on näidanud, et India näljahädasid ei põhjusta alatootmine, vaid elanike vähene ostujõud Ø Isegi praeguste ressurssidega oleks võimalik kõiki inimesi toita Ø Seega on vaesus tõsisem probleem kui nälg, kuna viimast pole võimalik ületada esimesega toime tulemata Vaesus Ø Absoluutne vaesus raha jätkub vaid hinge seeshoidmiseks ja hädapäraseks peavarjuks Ø
hinnaga toiduainetega pole arengumaade tootjatel võimalik võistelda ning ebaaus konkurents suretab välja arenenud riikide farmereid. Põhiline toiduainete tarbimise struktuuri kujundav tegur on majanduse arengutase. See avaldub tulude suuruses ühe elaniku kohta. Toitumise kvaliteet on sellest otseses sõltuvuses. Seega nälja peamine põhjus ei ole mitte toidu puudus, vaid vaesus. Inimestel ei ole lihtsalt võimalik endale süüa osta. Ka 1998. aasta Nobeli majanduspreemia võitja Amartya Sen on näidanud, et India näljahädasid ei põhjusta alatootmine, vaid elanike vähene ostujõud. Isegi praeguste ressurssidega oleks võimalik kõiki inimesi toita. Seega on vaesus tõsisem probleem kui nälg, kuna viimast pole võimalik ületada esimesega toime tulemata . Vaesuse liigid on järgmised: Absoluutne vaesus raha jätkub vaid hinge seeshoidmiseks ja hädapäraseks peavarjuks. Maailmapanga hinnangul elab maailmas 1,3 miljardit inimest absoluutses vaesuses .
Aafrika Sahara kõrbe piirkonna riigid 25,36%ga. Suured näljakolded asuvad ka Kirde-Brasiilias, Andide mägipiirkondades, Kesk-Ameerikas ja Kariibi mere basseinis Põhiline toiduainete tarbimise struktuuri kujundav tegur on majanduse arengutase. See avaldub tulude suuruses ühe elaniku kohta. Toitumise kvaliteet on sellest otseses sõltuvuses . Seega nälja peamine põhjus ei ole mitte toidu puudus, vaid vaesus. Inimestel ei ole lihtsalt võimalik endale süüa osta. Ka 1998. aasta Nobeli majanduspreemia võitja Amartya Sen on näidanud, et India näljahädasid ei põhjusta alatootmine, vaid elanike vähene ostujõud. Isegi praeguste ressurssidega oleks võimalik kõiki inimesi toita. Seega on vaesus tõsisem probleem kui nälg, kuna viimast pole võimalik ületada esimesega toime tulemata . Vaesuse liigid on järgmised: · Absoluutne vaesus raha jätkub vaid hinge seeshoidmiseks ja hädapäraseks peavarjuks . Maailmapanga hinnangul elab maailmas 1,3 miljardit inimest
protokoll. Anvar Sadat Egiptuse sõjaväelane ja president (7081). Camp Davidi rahu 1979. Homeini Pariisi põgenenud islami usujuht, Iraani valitseja. Naastes 1979 kuulutasti Iraan islamiriigiks, valitses islami seaduse alusel. 1980 alustas sõda Iraagiga. Margaret Thatcher SB peaminister. Raudne Leedi. Thatcherism. Falklandi kriis (parandas SB rahvusvahelist positsiooni). Milton Friedman USA majandusteadlane. Monetaristide eestkõneleja. Nobeli majanduspreemia laureaat. Kohustusliku sõjaväeteenistuse kaotamine Vietnami sõja tõttu (pidas ma suurimaks saavutuseks) Ronald Reagan USA president. Reagonoomika, lõppes pingelõdvendus. Atendaadikatse (jäi ellu, suurendas populaarsust). Ernst Jaakson Eesti diplomaat, peakonsul saadiku ülesandeis Ameerika Ühendriikides Nõukogude Okupatsiooniajal ja esimene iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik USAs
arvutada, millise ajavahemiku jooksul kogutoodang kahekordistub. Vastuse saame, kui jagame arvu 72 kogutoodangu kasvutempoga. Tehnoloogia areng mõjutab tootmistegurite kasutamise efektiivsust, sealhulgas võib ta suurendada tööjõu tootlikkust ja sellega ka reaalpalka. Eeldame tehnoloogia muutumatust. Y = F(K, L) 1 R. Solow, ameerika majandusteadlane, sai majanduskasvu teooria eest 1987. a. Nobeli majanduspreemia 1 Kui väljendada k-ga kapitali hulka ühe tööjõuühiku kohta k = K/L, siis järelikult kapitali kasvumäär ühe tööjõuühiku kohta sõltub K ja L kasvumäärast. Eeldame, et tööjõu juurdekasvu ei toimu. Kapitali juurdekasvu ehk investeeringuid tagavad säästud. Pikal perioodil säästud muutuvad alati täies mahus investeeringuteks, ehk S = I.
arvutada, millise ajavahemiku jooksul kogutoodang kahekordistub. Vastuse saame, kui jagame arvu 72 kogutoodangu kasvutempoga. Tehnoloogia areng mõjutab tootmistegurite kasutamise efektiivsust, sealhulgas võib ta suurendada tööjõu tootlikkust ja sellega ka reaalpalka. Eeldame tehnoloogia muutumatust. Y = F(K, L) 1 R. Solow, ameerika majandusteadlane, sai majanduskasvu teooria eest 1987. a. Nobeli majanduspreemia 1 Kui väljendada k-ga kapitali hulka ühe tööjõuühiku kohta k = K/L, siis järelikult kapitali kasvumäär ühe tööjõuühiku kohta sõltub K ja L kasvumäärast. Eeldame, et tööjõu juurdekasvu ei toimu. Kapitali juurdekasvu ehk investeeringuid tagavad säästud. Pikal perioodil säästud muutuvad alati täies mahus investeeringuteks, ehk S = I.
Once the higher-level strategy is developed, the functional units translate it into discrete action-plans that each department or division must accomplish for the strategy to succeed. 5. Kes on Eestis tuntuim strateeg / majandusteadlane? · Jaak Leimann majandusteadlane, 2 korda olnud majandusminister, TTÜ professor, andis seda ainet! · Raoul Üksvärav majandusteaduste doktor, majanduspreemia laureaat, avaldanud üle 180 publikatsiooni, OSCE Eesti delegatsiooni juht · Kostel Gerndorf dotsent, tippjuhtkonna konsultant, Wahli doktoritöö juhendaja · Uno Mereste oli Eesti majandusteadlane, osales Eesti rahapoliitika kujundamises ja rahasüsteemi taasloomises, Eesti Panga nõukogu esimees 6. Funktsionaalse strateegi peamine tegevusala? Functional strategy - Organizational plan for human resources, marketing, research and development and other
Kogutud andmed näitavad, et inimese hinnang oma subjektiivsele heaolule on ajas üllatavalt stabiilne, langedes või tõustes igale inimesele iseloomulikule tasemele ka pärast olulisi või ootamatuid elusündmusi. Erinevate uurimuste kohaselt on ligikaudu 5060 protsenti ekstravertsuse ja neurootilisuse individuaalsetest erinevustest võimalik seletada pärilikkusega. Nii võib öelda, et ka inimese õnne- või heaolutundest ligi pool on geenide poolt ette määratud. 2002. aasta Nobeli majanduspreemia laureaat Daniel Kahneman on viimastel aastatel samuti pööranud suuremat tähelepanu tervise ja heaolu teemadele See, kuivõrd õnnelikuks inimene ennast peab, pole seega üksüheselt isiksuseomaduste poolt ära määratud. Seligmani, Dieneri ja teiste uurimused näitavad, et õnnelikumad inimesed on need, kellel on lähedased suhted oma pereliikmete ja/või sõpradega, kes mõõdavad ennast omaenda mõõdupuu järgi, mitte aga selle järgi, mida teised teevad või
MILTON FRIEDMAN J.M. KEYNES TIIVSELT Joonis 1.2. Kaks põhilist majandusteoreetilist koolkonda 11 Inglase John Maynard Keynes'i (18831946) põhiteos The general theory of employment, interest and money pärineb aastast 1936. Selles raamatus õpetas Keynes valitsusi kasutama raha ja eelarvepoliitikat et lihvida turu mitmeid puudusi. Teaduslikul tasandil sabki majanduspoliitikast rääkida alates Keynesist. 12 Ameerika Nobeli majanduspreemia laureaati aastast 1976, poliitilist kommentaatorit ja esseisti Milton Friedmani (s. 1912) peetakse Chicago majandusteaduse monetaarse koolkonna rajajaks ning majanduslikud liberalismi lipukandjaks. 1960'te lõpus ja 70'te alguses hakkas Friedman tugevalt oponeerima ortodokssetele keinsistidele. Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus Ühest ja õiget vastust, kuidas majandust juhtida, milline on kõige õigem majandussüsteem,
samale tasemele 16. Mis alljärgnevast on vale: rahaautomaatide kasutusele võtmine põhjustas rahanõudluse suurenemise 9. Kogunõudlus ja IS-LM mudeli ülesehitus 1. IS-LM mudeli nimetuses tähistab IS „investeeringud“ ning „säästud“ ning IS kõver iseloomustab seda, mis toimub toodangu ja teenuste turul. LM aga kajastab mõisteid „likviidsus“ ja „raha“ ning LM kõver kajastab raha nõudluse ja pakkumisega seonduvat. IS-LM mudeli loojaks peetakse Nobeli majanduspreemia laureaati John R.Hicks 2. Nn IS-LM mudelis on taskaalutulu tase määratud plaanitud kulutustega PE ja Y tegelike kogukulutuste lõikepunktiga. 3. Vastavalt Keynesi majandusteooriale suureneb kogutulu rohkem kui suurenesid kogukulutused tänu multiplikaator efektile, kusjuures taoline efekt on omane kõigile eksogeensetele muutujatele. Avaliku sektori kulutuste multiplikaator on 1/(1-MPC)=1/MPS pöördväärtus. Maksumultiplikaator on aga arvutatav seosena - (MPC)/(1-MPC)=MPC/MPS 4
ettevõtted emiteerivad ainult kahte tüüpi nõudeidõigusi: riskivaba laenu- (võlakirjadena) ja omakapitali. Märkus: M&M I teoreem defineerib seose finantsvõimenduse ja ettevõtte väärtuse vahel. M&M II teoreem defineerib seose finantsvõimenduse ja omakapitali hinna vahel. I maksudeta maailm (WACC ja ettevõtte väärtus ei sõltu kapitalistruktuurist vaid rahavoost) 1990. aastal sai Nobeli majanduspreemia USA finantsteadlane Merton Miller. Oma avastuse, mida tuntakse M&M Proposition I all, on Miller ise kokku võtnud umbes nii: ,,Pizza väärtus ei sõltu sellest, mitmeks tükiks ta on lõigatud". Finantsjuhtidele kõlab see nii: ,,Ettevõtte väärtus ei sõltu sellest, kuidas ta on finantseeritud." II maksudega maailm (WACC ja ettevõtte väärtus sõltuvad kapitalistruktuurist.)
koguprodukti SKP (GDP) näitajat ja uuritakse selle muutumist ajas, mis lisaks majanduse kogutoodangule võimaldab määrata ka riigi rahvamajanduse kogutulu. Solow nime kandev kasvumudel töötati välja 1950-ndatel 1960-ndatel aastatel ning ameerika majandusteadlane Robert Merton Solow (sündinud 24. augustil 1924) sai 1987. aastal Rootsi Panga auhinna majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks (tuntud ka kui Nobeli majandusauhind või Nobeli majanduspreemia) panuse eest majanduskasvu analüüsi Solow kasvumudel, mis on tuntud ka kui (neoklassikaline) Solow-Swan või eksogeenne kasvumudel (SolowSwan growth model or exogenous growth model), näitab kuidas säästmine, rahvastiku juurdekasv ja tehnoloogiline progress mõjutavad majanduse kogutoodangut ning selle muutumist ajas. Solow kasvumudel on konstrueeritud eesmärgil näidata, kuidas kapitali kasv, tööjõu suurenemine
Suhtelise eelise teooria edasiarendus Heckscher Ohlini teooria Riik ekspordib kaupu, mille tootmisel kasutatakse antud riigis külluslikult leiduvaid ja seega odavamaid tootmistegureidja impordib kaupu, mille tootmine nõuab suhteliselt napima ja seetõttu kalli tootmisteguri intensiivset kasutamist Lihtsamalt: riik kus on palju odavat tööjõudu, ekspordib töömahukaid kaupu ja impordib kapitalimahukaid kaupu ja vastupidi Mastaabisääst (Paul Krugman) Paul Krugman Nobeli majanduspreemia 2008 H-O teooria ei selgita, miks riigid vahetavad omavahel samalaadseid kaupu, see on eriti levinud just rikaste riikide puhul (riikides, kus tootmistegurite hinnad on juba ühtlustunud) Näiteks Rootsi ekspordib ja impordib autosid Krugman põhjendas seda mastaabisäästuolemasoluga - masstoodang vähendab ühe ühiku toote omahinda. Krugman sidus mastaabisäästu teooria uue ideega: Tarbijad hindavad toodete mitmekesisust brändi
Riigi keskpank teostab jäika arendus poliitikat. Nõudmise kujuenemine vastavalt pakkumisele. Majadnust stimuleeriti maksude vähendmaisega eraettevõtjatelt ja üksikisikutelt. Kui inimestele jääb rohkem raha, siis nad otavad rohkem kaupu, siis toodetakse rohkem kaupu, siis tekib rohkem töökohti ja riik saab suuremat tulu. Suuremaid tulusid riigile tekitati maksude arvu tõstmisega. Monetarismi loojaks peetakse Milton Friedmani, kes sai selle eest 1976 Nobeli majanduspreemia. Kõige selgemalt rakendati seda Tsiilis, Suurbritannias ja USAs. 7.3 MAAILMA MAJANDUS 1980NDATEL Iseloomulik: inflatisoon oli kontrolli all, rahvuslik koguprodukt kasvas stabiilselt, tööpuudus ei vähenenud (10%), nafta hind langes (kokkuhoiu, põhjamere naftamaardlate leidmise ja alternatiivsete energia liikude kasutusele võtmise arvel), protekstionismi suurenes. 78 7.4 AREMGUMAAD Arengumaad saab jaotada nelja rühma:
Paraku on asju, mis tasuvad ära alles saja aasta pärast või ei tasu end ära mitte kunagi – kultuuris, religioonis, hariduses, meditsiinis. Väidetavalt hakkasid valitsused riikide majandustegevust (tänapäevase asjast arusaamise järgi) esimest korda mõõtma 1932. aastal. Sisemajanduse koguprodukti (SKP; Gross Domestic Product – GDP) metoodika loojateks olid 1971. aastal Nobeli majanduspreemia saanud Simon Kuznets ja John Maynard Keynes. Nende majandusarvestuse süsteemidest 60 arendas Keynes 1936. aastaks välja tänapäevase SKP valemi, mis peaks makroökonoomika kursusest kõigile hästi teada olema. Kuna suurema osa arenenud maade majandusest annab teenuste sektor, oleks ehk õigem öelda hoopis „sisemajanduse koguteenus“. Maailmas, mis baseerub teenustel, ei ole SKP mõõtmisel suurt mõtet. Mida rohkem me teenuseid ostame, seda suurem on SKP