Georges Clemenceau Georges Benjamin Clemenceau sündis 28. septemberil ning suri 24. novemberil 1929. Clemenceau oli prantsuse riigimees , arst ja ajakirjanik . Ta oli Prantsuse peaminister 1906- 1909 ja uuesti 1917-1920. Juba peaaegu viimasel I maailmasõja aastail juhtis ta Prantsusmaad ning oli üks peamisi hääli tagades Versailles 'rahu. Clemenceau sündis Mouilleron-en-Pareds , Vendées , Prantsusmaal. Clemenceau ema Sophie Eucharie Gautreau (1817-1903) oli pärit Huguenoti perekonnast. Tema isa Benjamin Clemenceau (1810-1897) oli küla arst, kes lootis, et tema poeg käiks tema jälgedes. Tema isa toetas 1848. aasta revolutsiooni, mis taga selle, et ta kasvas üles tugevas vabariiklike vaadetega peres. Pärast õpinguid Nantes Lycée sai Georges bakalaureuse 1858 aastal. Seejärel otsustas ta registreeruda meditsiinikooli nagu tema isa. Oma esimese paari aasta jooksul Nantes koolis,
1)Stalin-Nõukogude Liidujuht 2)Hitler-Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea 3)Mussolini-Itaalia peaminister ja diktaator 4)Georges Clemenceau-Prantsusmaa peaminister 5)Woodrow Wilson-USA president 6)David Lloyd George-Suurbritannia peaminister 7)Mustafa Kemal-Türgi Vabariigi 1.president 8)Franscisco Franco-Hispaania riigipea 9)Winston Churchill-Suurbritannia peaminister 10)Roosevelt-Ameerika Ühendriikide 32.president 11)Robert Lansingi-Wilsoni sekretär 12)G.Groswi-Saksa kunstnik 13)Edward 8-kuningas,India keiser 14)Wallis Simpson-Suurbritannia kuningas 15)Al Capone-Ameerika tuntuim gangster 16)Lenin-Venemaa bolsevike juht 17)H.Himmler-Hitleri ihukaitseväge juhtija 18)Jaan Tõnisson-Eesti riigitegelane,poliitik ja korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem 19)K.Päts-Eesti Vabariigi 1.president 20)J.Laidoner-Eesti sõjaväelane ja poliitik 21)J.Poska-Eesti riigimees 22)I.Moscicki-Poola president 23)Gusta 5-Rootsi kuningas 24)August Rei-Eesti riigiv...
1. Mis iseloomustas rahvusvahelisi suhteid 1920. ja 1930. aastatel? Täida võrdlev tabel! 1920. aastad 1930. aastad Rahvasteliidu hoidmine rahu hoidmiseks. Sõjalised blokid: Teljeriigid (Berliin, Rooma, Versailles süsteem, Briand- kelloggi pakt. Tokyo) (1937) Antant (NSVL, Prantsusmaa, Inglismaa). Mis põhjustas rahvusvahelise olukorra teravnemise 1930. aastatel? Majanduskriis. Poliitilised põhjused Diktaktuuririikide sõjaks valmistumine, Saksamaa suhtes kehtestati rängad tagasimaksutingimused, uute riigipiiride määramisel ei arvestatud riikide ja rahvastega. 2. Pariisi rahukonverentsi tulemusi on hinnatud erinevalt. Ühed leidsid, et see tugevdas rahu, teised, et see tõi lähemale uue sõja. Kumba seisukohta toetad sina? Põhjenda oma arvamust. Mina toetan seda, et see tõi lähemale uue sõja. ...
Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada ebavõrdsus.liberalism-tugev valimisõigus tõsteti 20 aastale.miks hakkas tekkima diktatuure-demokraatia internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 majandus,inimene töötab ise jõukuse välja. traditsioonid olid nõrgad,erakonnad olid arenemata.konservatism-vaba turu keelustati sõda ja konflikte lahendati rahumeelselt.uus kurss-rooseveldi kaitse,üksikisiku vabadus,traditsioonid.sotsiaaldemokraatia-riigi suurem reformikava(tuleb tõsta sissetulekuid,kõrgemad maksud,soodustada Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada eba...
See kuupäev oli täpselt valitud, sest samal päeval 48 aastat tagasi oli loodud Saksa keisririik. Konverentsil oli 70 osavõtjat, kes esindasid võitjariike ja nende liitlasi, sõjas mitteosalenud, ning uusi tekkinud riike. Kaotajaid konverentsile ei kutsutud. Algul arutati rahulepingu tingimusi suure kümne, ehk USA, Suurbritannia, Prantusmaa, Itaalia ja Jaapani esindajate vahel. Hiljem asendus see suure neliku nõupidamisega, kuhu kuulusid USA president Wilson, Prantsusmaa peaminister Clemenceau, Suurbritannia peaminister Lloyd George ja Itaalia peaminister Orlando. Kuid tähtsamad otsused võeti vastu Wilsoni, Clemenceau' ja Lloyd George'i salajastel läbirääkimistel. Teiste liitlaste arvamused ei läinud eriti korda ja see tekitas neile pahameelt. Pärast rahulepingu valmimist kutsuti kaotajad neid allkirjastama. Kõik vastuväited lükati tagasi ja ähvardati kasutada sõjalist jõudu, kui keegi ei allkirjastanud lepingut.
Suur Depressioon tekkis 1929-34 aastatel. Tekkis ületootmise, ebamajandusliku käitumise tõttu. Lisaks riik ei sekkunud majanduse juhtmisele. Kontrollimatu laenamine- ei suudetud tagasi maksta; bõrsikrahh. USA majandus oli seotud tihedalt seotud Euroopaga, paljud ettevõtted pankrotistusid, inimesed jäid töötuks. Kriisist väljumiseks hakati toodetuid asju hävitama, riik sekkus majandusse, diktaatorid said võimu enda kätte, hädaabitööd. 4. W. Wilson oli USA president. G. Clemenceau oli Prantsusmaa peaminister, D. Lioyd George Suurbritannia peaminister. Kõik nad kolm olid Pariisikonverentsi põhi otsustajad. W. Wilson-rahukava; G. Clemenceau tahtis täiega Saksamaad nõrgestada, kus aga D. Lioyd George tahtis natukene rahulikumalt. F. D. Roosevalt oli USA president, kes viis USA majanduskriisist välja. 5. Compiegne´i vaherahu- I maailmasõja sõjategevuse lõpp Reparatsioon- Sõja kahju hüvitamise maks Uus kurss- F. D
Rahvusvahelised suhted 1920. ja 1930. aastatel 1918.aastal lõppes esimene maailmasõda. Kaotajaks jäid Saksamaa ja tema liitlased. Peale seda hakkasid võitjariigid arutama mida teha kaotajariikidega. Hakati koostama Versailles'i lepingut. Versailles'i rahulepingu tingimusi arutati Pariisi rahukonverentsil. Selles osalesid USA president Woodrow Wilson, Suurbritannia peaminister David Lloyd George ja Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau. Wilson soovis hoida rahu ka tulevikus ning, et Saksamaad koheldaks õiglaselt. George soovis isklikult samuti rahu, kuid seda selleks, et taastada Briti Impeeriumi kaubandussidemed teiste rahvastega, samuti tahtis ta säilitada Briti Impeeriumit. Clemenceau tahtis Saksamaa täielikult purustada, et Sakasamaa ei suudaks enam kunagi Prantsusmaad rünnata. Kõik soovisid ära hoida sõda, kuid kõigili olid erinevad põhjused ja põhimõtted, mis viis vaidlusteni
Sest loodeti, et vaid tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. 5. Tee ülevaade Pariisi rahu konverentsist. Esialgu arutati rahulepingute eelnõusid suure kümne ehk USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapani esindajatest koosnenud nõukogu istungitel.Hiljem suure neliku nõupidamistega, kuhu kuulusid USA president W. Wilson, Prantsusmaa peaminister G. Clemenceau, Suurbritanniapeaminister D. Lloyd George ja Itaalia peaminister V .Orlando. Tähtsamad otsused võeti vastu siiski Wilsoni, Clemenceau ja Lloyd George'i salajastel läbirääkimistel. 6. Nim. riike, mis said iseseisvaks peale 1. Ms. Austria Ungari keisririik lakkas olemast. Austria muutus väikeseks vabariigiks, Ungari aga kuningriigiks.Kolmas riik, mis tekkis endise Austria-Ungari aladele, oli Tsehhoslovakkia vabariik, mille koosseisu läks Sudeedimaa.
ettevõtted läksid pankrotti; inimesed jäid töötuks; olid näljahädad. Põhjused: ületootmine (toodeti palju, tarbijaid oli vähe); ebamajanduslik käitumine (inimesed võtsid laene ja ei suutnud tagasi maksta); riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. milliseid viise kasutasid erinevad riigid kriisist väljumiseks, näited (lk 23). USA riik hakkas majandusellu sekkuma. Paljudes riikides, kus demokraatia oli nõrk, asendus see diktatuuriga. 4.Kes olid W. Wilson (lk 8, 12), G. Clemenceau (lk 8, 12), D. Lloyd George (lk 8, 12), F. Franco (lk 18), F.D. Roosevelt (lk 23)? Iseloomusta nende rolli 1920.-30. aastate poliitikas! W. Wilson USA president. 1918 a. esitas rahukava, mida nimetati Wilsoni 14 punktiks. Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja. G. Clemenceau Prantsusmaa peaminister. Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja. D. Lloyd George Suurbritannia peaminister, Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja F. Franco Kindral, kes juhtis 1936
c) Rahvasteliidu loomine. Rahvusvaheline organisatsioon maailmarahu hoidmiseks. 1920. d) Versailles' süsteemi loomine ehk rahu süsteem mis kujunes Pariisi rahukonverentsi ja hilisemate konverentsidega. Millist loetletud sündmustest pead kõige olulisemaks edasiste rahvusvaheliste suhete seisukohast? Selgita oma arvamust. Rahvaste liidu ( 1920) loomine, sest see ei täitnud nende lootusi. 3. Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil nn suurde kolmikusse ja milliseid riike nad esindasid? a) Clemenceau (Prantsusmaa) b) Wilson ( USA) c) Lloyd George (Suurbritannia) Anna hinnang nende poliitikute rollile Versailles' süsteemi kujunemisel. Võitjariikide maine tõusis, kaotajatel langes. 5. Vaata poliitilist karikatuuri õpikus lk 10. Millisena nägi karikaturist Rahvasteliidu rolli? Iseloomustav karikatuur oli kujutatud suukorviga koerana.
· Peamised tegijad pariisi rahukonverentsil : Clemenceau (PRANTSUSMAA), Wilson (USA), Lloyd George (SUURBRITANNIA) · 11.november 1918 Compiegne vaherahu , sellega lõppes sõjategevus · Rahulepingute valmimise jaoks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, istungid peeti Versailles' lossis (Versailles' rahukonverents) · Sakslased pidid leppima rahutingimustega, neid kuulutati sõjasüüdlaseks. Saksamaa pidi loobuma aladest ( elsass-lotring ), reparatsioon, keelati tugev armee ja Reini jõe piirkonnas ei tohtinud sõjavägi olla. · Pariisi rahukonverentsil loodus uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem (Versailles' diktaat) · REPARATSIOON kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale · RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Wilsoni 14 punkti pani sellele aluse, USA. Algul ei kuulunud sinn...
Kolmikliit:A-U, Inglismaa. Eesmärk:ülemvõimukehtestamine.Antant:Prantsus,Inglis,Venemaa E:taheti Saksamaa mõjuvõimu vähendada.1MSpõhj:Saksa ja Prantsus tüli, natsionalism, puudus organisatsioon, mis suudaks rahvusvahelisi suhteid parandada.11nov1918 kirj alla Compiegne'i vaherahule. Sõjatulemused: *lagunesid impeeriumid: Saksam, A-U, Osmanid, Venemaa. *tekk uued riigid: Soome, Eesti, Läti,Leedu,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Austr ja Ung. *kukutati dünastiad: Hohenzollernid,Habsburgid,Osmanid,Romanovid. *Sõtta oli mobiliseeritud 73milj, hukkus 10milj, haavatuid20milj. *nn kadunud sugupõlv. W.Wilsoni 14punkti: Lõpetada saladiplomaatia, Meresõidu vabadus, Vaba kauplemine riikidevahel, Relvastuse vähendamine, vägede välja toomine Venem territ-lt. Luua iseseisev Poola riik,Luua rahvusvaheline organsisatsioon. Pariisi rahukonve:alg 18jaan1919. 28juun1919 kirj ala Versailles' rahulepingule. Osales 27riiki, kaotajaid pold kohal. Balti riikide d...
sakslased pariisist pealetung saksamaale. Saksa rinnet läbi murda ei suudetud 1,3 milj eemale. ohvrit. 4. Täida lünktest Pariisi rahukonverentsi kohta (9 p.) Esimese maailmasõja lõppedes tuli 1918 aastal Pariisis kokku rahukonverents, mis kestis aastani 1920. Sellel konverentsil osales 3 riiki. Tähtsamateks osalejateks konverentsil olid Suurbritannia, keda esindas peaminister D. Lloyd George ,Prantsusmaa, keda esindas peaminster G. Clemenceau ja USA, keda esindas president W. Wilson Võitjad ei olnud oma seisukohtades üksmeelel. Suurbritannia taotles, et... USA eesmärgiks oli... Prantsusmaa soovis aga, et... 5. Rahulepingud. (7 p.) Pariisi rahukonverentsi ajal koostati rida rahulepinguid, mis pidid viima elu maailmas taas rahuaegsetele rööbastele. Nendest lepingutest kõige kaalukam oli Versailles'i rahuleping, mis sõlmiti Saksamaa-ga.
· Suurim välispoliitiline ettevõtmine inglise Buuri sõda 1899-1902 (sõda hollandlaste järeltulijate buuride vastu Lõuna-Aafrikas) · Probleem Iirimaaga (Home Rule) /(iirimaa tahtis oma valitsus inglise kooseisus) · Sufrazetid: naised kes nõudsid valimis õigust. Prantsusmaa · Riigikord: parlamentaarne vabariik · Mitmeparteilisus · Põllumajandusmaa · Skandaalid: Dreyfusi protsess kahtlustati riigireetmises saksamaale (süütu) · Georges Clemenceau: tuntuim poliitik · Kiriku ja riigi eraldamine Clemenceau peamine liikumine, kirik ja koolid pidid olema erladatud, levisid haigused kuna koolides tüdrukud ei pesnud ennast usulistel põhimõttetel. · Revansism: makta saksamaale kätte( koolides õhutati viha saksamaa vastu) Saksamaa · Riigikord: parlamentaarne monarhia · Keiser Wilhelm II · Euroopa mandriosa arenenum tööstusmaa · Maailmapoliitika: Saksamaa pidi saama suureks maailma riigiks
E. Luddendorff Sks kindral, staabiülem Hindenburg ja Luddendorff suutsid koos vene väed taanduma sundida. H. Petain Pr kindral; juhtis Verduni kaitset viis võidule A. Brussilov kindral, vene rindejuhataja; juhtis pealetungi A-Ungaris J. Joffre juhtis Marne'i lahingus Antandi vägesid, nurjates Sks sõjaplaani G. R. Nivelle Pr. armee ülemjuh; 1917.a tapatalgud, kus Pr Sks poolt tagasi löödi F. Foch Sks juht Marne'i lahingus G. Clemenceau Pr peamin T. W. Wilson USA president D. Loyd George UK peamin Clemenceau, Wilson ja Loyd George olid Versailles' rahulepingu initsiaatorid. V. E. Orlando Itaalia peamin; algselt kutsuti konverentsile, aga ei kaasatud otsustamisele V. Uljanov Lenin; Rahvakomissaride Nõukogu esimees (enamlaste + vasakpoolsete koalits. valitsus) M. Kemal Türgi vab president, kelle sõlmitud rahuleppega saadi osa kaotatud aladesst tagasi
Jüüti 31. mai 1916 YPRES Lahing toimus Belgia linna Ypresi ümber, kus ühel pool võitles Saksa ja teisel poolel Belgia, Prantsusmaa, Kanada ja veel Briti üksused Teises Ypresi lahingus kasutati esimest korda ajaloos massiliselt gaasirelvi Sakslaste poolt. TERRITORIAALSED M U U T U S E D PÄ R A S T E S I M E S T MAAILMASÕDA V E R S S A I L E S S Ü S T E E M I LO O JA D David Lloyd George - Suurbritannia peaminister Georges Clemenceau - Prantsusmaa peaminister Woodrow Wilson – USA president V E R S A I L L E S RA H U L E P I N G U TINGIMUSED Saksamaa oli sõja süüdlane. Saksamaa pidi võitjatele maksma reparatsioone. Saksa armee vähendati 100 000 meheni, ajateenistus keelati, lennuväe, tankide, allveelaevade omamine keelati, sõja laevastik piirati 6 laevani. Loodi Reini demilitaseeritud tsoon. SÕJA TULEMUSED sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari mille tagajärjel
Itaalia, Venemaa Ungari Mis tulemustega esimene maailmasõda lõppes? Kaotas: Keskriikide liitu kuulunud riigid Võitis: Antanti kuulunud riigid 2. Pariisi rahukonverents. Täida tabel: Suurbritannia Ameerika Prantsusmaa Ühendriigid Riigi esindaja David Lloyd Woodow Wilson Georges George Clemenceau Peamised Tahtis säilitada Tagada rahu Muuta saksamaa nii eesmärgid Briti Impeeriumi tulevikus nõrgaks, et ta ei suudaks enam kunagi Prantsusmaad rünnata.
· Algasid rahutused · Wilhelm II loobus troonist (kolis hollandisse, palus matmist saksa kuningriiki või monarhiasse) · Uus valitsus otsustas sõlmida rahu Compiegne'i vaherahu 11. novembril 1918 kapituleerus saksamaa tingimusteta Pariisi rahukonverents · Algas 18. Jaanuaril 1919 · Eesmärk sõlmida võitjate ja kaotajate vahel rahulepingud · Tähtsamad osalejad o Woodrow Wilson (USA) o David Lloyd George (UK peaminister) o Georges Clemenceau (prantsuse peaminister) o Vittorio Orlando (Itaalia) Versailles rahuleping · 28.juuni 1919 rahuleping Saksamaaga o Saksamaa kaotas väga palju maad Sõjaväelised piirangud · Sõjaväe suurus 100 000 · Keelatud oli omada lennuväge ja allvee laevu Reparatsioonid · Võitjariikidele tuli hüvitada sõjakahjud · Reini jõe äärde rajati relvavaba tsoon Rahulepingud teiste riikidega · Rahulepingud tehti veel Austriaga, Ungariga, Bulgaaria ja türgiga
2. Itaalia ja Jaapan ei olnud rahul oma asumaade suurusega 3. Rahvasteliit ei toiminud 4. Uued riigipiirid tekitasid pingeid Majanduskriisi põhjused: 1. Palju laene 2. Ületootmine 3. Maailma majanduse kohanematus Kriisist väljumise kaks teed: 1. Reform e. Ümberkorraldus, koostati mitme aastane tegevus kava. 2. Karmikäeline valitseja e. Diktatuur riik sekkus tootmisesse ja pankade tegevusse. Suur kolmik- Prantsusmaa Georges Clemenceau, USA Woodrow Wilson, Suurbritannia Lloyd George. Austria-Ungarist tekkis Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Rumeenia. Abistamisleping Saksamaaga tegid Itaalia, Jaapan. Hispaania kodusõda- 1936-1939 a. Võitis Franco diktatuur. Rahvasteliidu eesmärk: 1. Sõjalise sekkumiseta lahendata tülisid riikide vahel 2. Arendada majanduslikku ja kultuurilist koostööd Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Agressor ( sõjaalgataja ) Jaapan.
Sündmused *Kolmikliit 1882 sõjaline liit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel *Antant 1907 Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia liit (vastukaaluks kolmikliidule) *Vene-Jaapani sõda 1904 tülist Mandzuuria, Korea pärast,Jaapani võit *Inglise-Buuri sõda 18991901 SB ja Aafrika kolonialistide järglaste buuride vahel peetud sõda(kullavarud), SB võit, loodi buuride omavaitsus, *Bosnia kriis 1908 A-U liidab Bosnia ja Hertsegoviina®kolmikriik. Terav vastasseis Serbiaga. *I Balkani Sõda 1912 kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro nõrgestatud Türgile sõja, Türgi kaotas enamiku valdustest Balkani poolsaarel. *II Balkani Sõda - 1913 ründasid Serbia, Makedoonia, Türgi, Kreeka ja Rumeenia Bulgaaria alasid(A-U, Saksa toetus), mis võitnud Türgilt I BalSõjas *I Maroko kriis (1905-1906) Saksa püüdis pidurdada Pr ekspansiooni Marok *II Maroko kriis (1911) Prantsusmaa okupeeris Fesi, Maroko kriisid teravdasid I maailmasõja eelseid s...
7. Miks puhkes Esimene maailmasõda? * Serbia äärmusrühmituse liige Gavrilo Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 8. Millal algas ja millal lõppes Esimene maailmasõda? * Algus: 28. juuni 1914 Lõpp: 11. november 1918 9. Millised neli suurriiki langetasid suurema osa otsuseid Pariisi rahukonverentsil ja kes neid riike esindasid? * Suurbritannia, peaminister David Lloyd George. Prantsusmaa, peaminister Georges Clemenceau. USA, president Woodrow Wilson. Itaalia, peaminister Vittorio Orlando. 10. Milline rahuvalveorganisatsioon asutati Pariisi rahukonverentsil? * Rahvasteliit 11. Milline riik võitis majanduslikult maailmasõjast kõige enam? * USA. 12. Millal ja kus sai alguse ülemaailmne majanduskriis? * New Yorkis, 24. oktoobril 1929. 13
Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis Saksamaa, Austria-Ungari vahel ning oli suunatud Prantsusmaa vastu. Saksamaa tahtis purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma võimu Euroopa mandril. Itaalia liitus selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Antant- peariigiks Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ja tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi. Venemaa ei tahtnud samuti Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning Inglismaa ei lubanud, et astub sõja korral samuti sõtta, kuid ei tahtnud, et Saksamaa saaks domineerivaks jõuks. (Egiptus Inglismaale, Maroko Prantsusmaale) Ve...
Võim läks Ajutisele Valitsusele. Enamlased teostasid riigipöörde ja sõmisid Saksamaaga separaatrahu. Saksamaa alustas 1918 idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. 13. Pariisi rahukonverents: peaotsustajad ja nende eesmärgid. Rahulepingute üldised sätted. Ameerika Ühendriigid- W. Wilson idealist, 14 punkti, Õiglane maailmakorraldus, maadejaotuse säilitamine ja Rahvasteliit. Prantsusmaa- G. Clemenceau soovis saada max hüvitist. Mandri Euroopa. Inglismaa- Lloyd Georg valmis kompromissideks reparatsioonide maksmine territooriumi kärpimine võitjate huvides kaotajate sõjavägede suuruse piiramine kaotajad ei tohtinud omada mõnesid relvaliike (lennuvägi, allveelaevad) Saksamaa ja Austria ühinemise keelamine Saksamaa pidi loobuma kolooniatest Saksamaa ja Austria-Ungari - peamised sõjasüüdlased
nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Osalesid 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud ja diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. . Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA juhtide (David Lloyd George, Georges Clemenceau, Woodrow Wilson) salanõupidamistel, kus püüti siluda ka võitjariikide erimeelsusi. Prantsusmaa eesmärgiks oli hegemoonia saavutamine Mandri-Euroopas. Sel eesmärgil püüdsid Prantsusmaa liidrid Saksamaad kui potensiaalset rivaali võimalikult nõrgestada. Suurbritannia soovis Saksa asumaid ning ülemvõimu Lähis-Idas, et kindlustada veelgi Suessi kanali ümbrust ning omada kontrolli Lähis-Ida naftamaardlate üle. USA, kel puudusid elulised huvid Euroopas, püüdis kaitsta Saksamaa huve
4. Versailles`rahulepingu sõlmimise aeg koht ja sisu versailles loss, 28.juuni 1919.Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist, keelatakse ühinemine austriaga, Saksamaa kolooniad lähevad võitjariikidele. sakslastel lubatub max. 100 000 sõdurit, 4000 ohvitseri, väeteenistus vabatahtlikkuse alusel. Keelatud omada lennuväge, soomus- ja gaasirelvi, suuri sõja-ja allvaalaevu. Neil tuli tasuda reparatsioone(123miljardit kuldmarka) Mõisted:suur kolmik/nelik: Clemenceau, George, Wilson, Orlando wilsoni 14 punkti: W.Wilsoni rahukava: lõpetada sõda võitjate ja kaotajateta, kehtestada õiglane maailmakorraldus, millega kõik on rahul Versailles diktaat: Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korralgus, mille alusel pidi Saksamaa tasuma tohutuid reparatsioone ja sakslastele pandi peale rasked rahutingimused.Versailles diktaat oli võitjate poolt kaotajatele peale surutud reparatsioon: sõjakahju hüvitis Rahvasteliit:
4.Millisel mandril toimus Inglise-buuri sõda. Miks see sõda algas? Mida uut sõjanduslikus mõttes kasutusele võeti? (3p) Aafrikas. Algas sõda selle pärast, et Suurbritannia ja saksamaa tahtsid saavutada kontrolli Transilvaanis avastatud teemandi- ja kullamaardlate üle. Võeti kasutusele buuride hulgaline sulgemine interneerimislaagritesse, nende farmide ja kariloomade hävitamine. Inglased võitsid. 5.Kes olid järgnevad isikud(2p)Kirjutage täht nime järele. Georges Clemenceau -c a)Suurbritannia peaminister, b)Saksamaa keiser, Nikolai II -f c)Prantsusmaa peaminister, d)USA president, W.Taft -d e)Soome kindralkuberner, f)Vene keiser 6.Märgi kirjelduse järele õige riik. (6p) Rahvuslikult killustatud riik, mida ohustasid Serbia püüded Austria-Ungari luua Balkanil suur slaavi riik Liitis pärast sõda Hispaaniaga endaga Filipiinid ja Puerto Portugal
KORDAMISKÜSIMUSED § 1-2 1. ISIKUD GEORGES CLEMENCEAU PR peaminister, kutsuti PR ,,tiigriks". Esindas PR huve Pariisi Rahukonverentsil(SM peab kõige eest maksma ja nõrgenema), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. DAVID LLOYD GEORGE ING peaminister, kutsuti ,,Walesi võluriks". Esindas ING huve Pariisi Rahukonverentsil(SM tuleb karistada, aga mitte liiga karmilt), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused.
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 1918 I maailmasõda. 1919 28. juuni Versailles rahu. 1919 Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal, rahvusvaheline kommunistlik organ...
Kordamisküsimused kontrolltööks §1-2 (1) Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid? Pariisi rahukonverents tuli kokku Versailles' lossis 18.01.1919, sest võidu joovastuses Antandi riigid soovisid igati Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. Osalesid vaid võitja riigid, kaotajad jäid välja samuti ka balti riigid. Kuldne nelik: George Clemenceau (Prantsusmaa peaminister), Woodrow Wilson (US president), Daivid Lloyd George (GB peaminister) ja Vittorio Emmanuele Orlando (Itaalia peaminister.) (2) Uued riigid peale I maailma sõda. KAART! Kadus ära Austria-Ungari keisririik (Austria muutus väikeseks vabariigiks ja Ungari kuningriigiks), Austria-Ungari aladele tekkis Tsehhoslovakkia vabariik + Sudeedimaa, Austria-Ungari lõunaslaavi alad läksid Serbia-Horvaatia-
teooriatega Paul von Hindenburg - saksamaa sõjaväelane ja riigiteadlane, president ka Erich Ludendorff - saksa kindral esimeses maailmasõjas Philippe Petain - prantsusmaa sõjaväelane ja riigiteadlane Ferdinand Foch - prantsusmaa kindral, I maailmasõjas liitlasvägede juhtija Alfred von Schlieffen - prantsusmaa ja saksamaa sõjaväelane, schlieffni plaan David Lloyd George - suurbritannia peaminister Georges Clemenceau - prantsusmaa riigiteadlane, peaminister, ajakirjanik Woodrow Wilson - ameerika president 1913-1921 MÕISTED: Monopol - püsiv turuseisund, kus teatud toodet või teenust pakub ainult üks müüja Imperalism - suurriikide poliitika, mille eesmärgiks on oma mõju suurendamine kogu maailmas Antant - Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia Kolmikliit/Keskriigid -Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Teadusrevolutsioon - etapp 16.,17 sajandil, mil arenesid teadus ja teadmised
Türgiga Ungari ja Türgi kaotasid suure osa oma territooriumist Pariisi rahukonverentsil koostati ka Rahvasteliidu põhikiri W.Wilsoni 14 punkti Rakendada diplomaatia Relvastuse vähendamine Belgia iseseisvuse taastamine Rahu säilimiseks Rahvasteliit Poolast iseseisev riik Väljaspool territoriaalvett rahu Kolm uue maailma arhdekti: Suurbritannia peaminister David Lloyd George Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau USA president Woodrow Wilson Türgi ja teiste riikide iseseisvumine Türgis tõusid esile rahvuslased koos kindral Mustafa Kemaliga rahulepingu vastu Antandi toetusel viis Kreeka omad väed Türgisse, kuid sai sõjas lüüa 1922.a Kukutasid ülestõusnud sultan ning 1923.a sai Türgist vabariik, mille presidendiks sai Mustafa Kemal Uuenend riik sõlmi uue rahulepingu, mispeale sai ta osa kaotatud aladest tagasi
I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.0...
Compiegnei'i vaherahu tingimused: 1. Saksamaa pidi väed välja viima kõigilt okupeeritud aladelt, lisaks Preisimaa, Elsass ja Lotring 2. Sakslastel tuli liitslastele üle anda oma sõjavarustus 3. Saksamaa pidi vabastama kõik sõjavangid PARIISI RAHUKONVERENTS 1919-1920 Eesmärk: Koostada rahulepingud Saksamaa ja tema liitlaste jaoks. Peamised otsustajad : Suurbritannia peaminister David Lloyd George Prantsusmaa peaminister George Clemenceau USA president W.Wilson 28.juuni 1919 Versailles'i lossi peeglisaalis kirjutati alla rahuleping Saksamaaga Versailles'i rahuleping: territoriaalsed muudatused: 1. Saksamaa pidi loovutama Elsass-Lotringi 2. Saksamaa pidi loovutama alasid Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale, Tsehhoslovakkiale, jäi ilma ~kaheksandikust territooriumist 3. Pidi loovutama kolooniad Sõjaväelised piirangud: 1. Pidi vähendama oma sõjaväge 100 000-le mehele 2
mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Loodi Rahvasteliit, et arendada majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Järgnev aastakümme oli suhtselt rahulik, rahu kindlustamiseks sõlmiti mitmeid lepinguid. Pariisi rahukonverents Sooviti kättemaksta Saksamaale, mis ei langenud kokku Wilsoni 14 punktiga. Kõiges püüti kättemaksta, isegi konverentsi avamispäev oli Saksa keiserriigi välja kuulutamis päev. Tähtsamad otsused võeti vastu Wilsoni, Clemenceau ja Lloyd George salajastel läbirääkimistel. Sakslased olid kohustatud alla kirjutama, kuigi polnud nõus lepingu tingimustega, muidu ähvardati sõjalise jõuga. 1930.ndate sõjakolded Halvenes Prantsusmaa olukord, keda hakkas ähvardama Saksamaa. Kaug-Idas muutus sõjakaks Jaapan, kes tahtis Aasia valitsejaks. Rünnati Hiinat, Rahvasteliidu nõuet viia väed välja eirati ning Jaapan kuulutati agressoriks, mistõttu lahkus RL'st
taastamine). 3)Teravalt tõusis päevakorda kiriku osa ühiskonnas: 1901 saadeti loata tegutsevad religioosssed organisatsioonid laiali. 1902-1906 suleti üle 3000 kirikukooli ja keelati vaimulikel organisatsioonidel õpetamine. 1905 vastuvõetud seadusega lahutati kirik riigist. Kiriku varandused võeti riiklikult arvele ning kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus. 1906 aastal sai peaministriks George Clemenceau, kes üritas läbiviia mitmeid sotsiaalseid reforme (ebaõnnestunult). 1913 valiti presidendiks raymond Poincare, kelle juhtimisel valmistuti sõjaks Saksamaaga. Prantsusmaa välispoliitikas toimusid järgmised sündmused: 1)Koloniaalpoliitikast põhjustatud rivaalitsemine Inglismaaga suudeti lõpetada 1904 aasta Südamliku Rahuga. 2) Suhteid Saksamaaga varjutasid aga konfliktid Maroko pärast. 3) üritati maha suruda marokolaste vastupanu 4)tugevdati liitu Venemaaga Saksamaa vastu.
taltsutada võimalikke agressoreid. Paraku jäid Rahvasteliidust välja mitmed maailma võimsamad riigid (nt USA), see muutis Rahvasteliidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita võetud ülesandeid. 10. Tähtsamad sündmused ja isikud: 1882, 1907; 1914 28. juuni, 1916; 1918 märts, 3. 1918 11. nov; 1919 Pariisi rahukonvrents, 28 juuni 1919; Franz Ferdinand, Wilhelm II, Nikolai II, Wilson, Clemenceau, Lloyd George. 1882 – Kolmikliit (Sõjalisse liitu kuulusid: Itaalia, Saksamaa, Austria-Ungari) 1907 – Antant (Sõjalisse liitu kuulusid: Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa) 28. juuni 1914 – Serbia päritolu terrorist G.Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi Sarajevos. 1916 – Verduni lahing (Kestis ligi 10 kuud, kuid sakslased ei suuntud prantslasi murda
1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist A. Prantsusmaale Elsass-Lotringi B. Belgiale Eupen Malmidy C. Taanile schleswig-holsteini D. Tsehhoslovakkiale Sudeedid E. Poolale osa oma ida ja kagu territooriumist (Preisimaast) F. Leedule osa Klaipeda äärsest piirkonnast
Iseloomusta suurriike 20. sajandi algul Inglismaa Prantsusmaa Saksamaa USA Riigikord Parlamentaarne Demokraatlik Keisririik Vabariik monarhia vabariik Majandus Tugev laevastik, Veini- ja 90% maailma Monopoolsed kalevi tootmine, siiditootmine värvitoodangust, ettevõtted, suured kolooniad terasetööstus, autotööstus, metallurgia suurpangandus Sisepoliitika Isolatsioon, 2-e Parem-ja vasak- Keisri kõrval 2-e partei parteiline süsteem, poolsete parteide valitseb kansler süsteem naisõiguslased oma...
1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu. Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ? Venemaa(Eesti,Läti,Leedu,Poola,Soome, Nõukogude Venemaa), Austria-Ungari(Austria, Ungari, Tsehho- slovakkia) , Saksa keisri-riik(Saksa Vabariik) ja Osmani riik(Türgi Vabariik) Kes kuulusid ...
Ajalugu 1. Ims lõpetamiseks kogunesid 26 riigi juhid Pariisi. 1919-1920 aastal toimus Pariisi rahukonverents. Peaotsustajateks olid seal USA - Wilson, Suurbritannia Lloyd George ja Prantsusmaa Clemenceau. Otsus oli, et kaotajad on sõja puhkemises süüdi. 28. juuni 1919 sõlmiti Versailles´ rahuleping. See sõlmiti Saksamaa ja Antaanti vahel. Kaotajate kohustused: 1) peavad loovutama territooriume 2)peavad maksama reparatsioone 3) piirangud sõjaväele Rahulepingu tingimused: 1) Saksamaa kaotas oma kolooniaid, ligi 1/8 oma territooriumist. Prantsusmaa sai tagasi Elsass- Lotringi, Belgia, Taani ja Tsehhoslovakia said väiksemad alad,
Jaan Poska Eesti poolt, A.Joffe Vn-lt. Tähtsus: 3500 eestlast langes. Eestlaste võit. 1. Nõukogude Vn tunnustas iseseisvat e. Suveräänset Eesti riiki. 2. Saime 15 mln kuldrubat Vn-lt (jätkus 1922ni) 3. Saadi Vn-lt vaguneid ja laevu Rahvusvahelised suhted 20ndatel aastatel · Pariisi rahukonverents 18.jaan 1919-1920 Osa võttis 26 riiki, kui otsustavad hääled neljal. 1.) Suubritannia D.L.George 2.) Prantsusmaa Clemenceau 3.) USA Woodrow Wilson demokraat 4.) Itaalia Orlando Eesmärk teha kokku I MS tulemustest ning määrata kindlaks sõjajärgne korraldus.Vn ei kutsutud. · Versaille'i leping 28.juuni 1919 1.) Sks kaotas kõik meretagused valdused ning umbes 1/8 oma Euroopa aladest. (Danzig)(Gdansk) ja Elsass- Lotring. 2.) Sks sõjaväge vähendati kuni 100 000 meheni. Sõjavägi pidi saama vabatahtlikuks. 3.) Sks pidi maksma reparatsioone, s
MITMEPARTEILINE POLIITILINE SÜSTEEM. Prantsusmaa sisepoliitiline elu tugines 1875. a. jõustunud põhiseadusele ning seda kutsuti kolmandaks vabariigiks. Põhiseaduse järgi teostas täidesaatvat võimu 7 aastaks valitud president. Seadusandlikuks võimuks oli Saadikutekoda koos Senatiga. Nii oli Prantsusmaal välja kujunenud parlamentaarne riigikord. Kodanlike parteide kõige pahempoolsema tiiva moodustasid radikaalid ja radikaalsotsialistid, kelle tähtsaim liider oli G. Clemenceau /klemenso:/. Parlamentlikus võitluses sai ta kuulsaks valitsuste kukutajana ja Vene tsarismi ägeda ründajana. KIRIKU JA KOOLI SUHTED. Teravaks poliitiliseks probleemiks Prantsusmaal kujunes kiriku ja kiriklike organisatsioonide osa ühiskonnas. Jõukatest perekondadest lapsed, eriti tüdrukud said tihtipeale oma hariduse kloostri- või kirikukoolides, kus järgiti paljuski keskaja traditsioone ja elulaadi. 1902.a. parlamendivalimistel olid edukad
12. Osmani impeeriumis elavatele mitte-türgi rahvastele anda enesemääramisõigus. Türgi suveräänsus kehtestada Türgi piirides. Vaba läbipääs Dardanellidest. 13. Luua iseseisev Poola riik. Poola peab saama rahvusvahelise garantii ja väljapääsu merele. 14. Luua rahvusvaheline organisatsioon, garanteerimaks riikide poliitilist ja territoriaalset sõltumatust. Peamised otsustajad Pariisi rahukonverentsil. Suur nelik George Clemenceau (1841-1929). Prantsuse peaminister, inimesena küüniline, hüüdnimi "Tiiger" uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks (vasakult kolmas) se Woodrow Wilson (1856-1924). Ameerika olmas tase Ühendriikide president. Pidas ennast Euroopa Neljas tase päästjaks (paremalt esimene) Viies tase
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visat...
Maailm 20 saj. Algul Iseloomulikud jooned: 1. Valitses eurotsentrism st. maailma juhtivaks piirkonnaks peeti euroopat. Need riigid omasid otsustavat osa. 2. XIX/XX saj, algul algas üleminek imperialism ajastule (suurriikide püüd saavutada valitsev seisund kogu maailmas, selle aja 56-st riigis oli 8 suurriiki: SB, Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Itaalia, Jaapan, Austria-ungari, Venemaa. 3. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid, vabu maid enam ei ole. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid: SB, Prantsusmaa ja Venemaa. Koloniaalriik=metropol=emamaa, millel on asumaad (koloonia) Dominioonid asumaa, kus on kohalik omavalitsus. On asumaa kõrval olevad paremas korras maad. Dominiooniks saab see riik, kus on valgenahalisi rohkem, kui pärismaalasi. 4. Algas võitlus suurriikide vahel maailma teritoriaalse umber jagamise pärast. Tekivad es...
1. Benito Mussolini oli Itaalia valitseja(peaminister), diktaator 1922 kuni 1943, siis mõnda aega oli ta vangis ning tuli uuesti võimule 1943 ja oli valitseja 1945 aastani, mil ta maha lasti. Tuli võimule 1922 kui toimus nn Marss Rooma ehk Mussolini koos oma toetajatega liikus itaalia pealinna, et nõuda Itaalia kuningalt (Itaalia oli kuningriik ja võimul oli Vittorio Emanuele III) valitsuse üleandmist. Ühesõnaga see oli demonstratsioon. Mussolini oli oma fašistidega meeletult populaarne rahva seas, sest rahvas uskus nn tugevasse valitsejasse ning võimule tuli ta seepärast, et Itaalia oli I maailmasõja ajal poolt vahetanud ning ta kuulus võitjariikide hulka, kuid Inglismaa ja Prantsusmaa ei tahtnud talle mingit tükki Saksamaast ega ka Saksa kolooniast midagi anda, ühesõnaga ta jäeti ilma suurema autasuta I MS eest (tuleta meelde I MS, kes võitis ja mis seisus oli Itaalia, alguses oli ta ju Saksamaa poolt, kuid 1915 vahetas poolt ja läks ...
loovutama põhiosa oma relvastusest, sh kõik allveelaevad loovutama suurema osa oma raudtee-veeremist · Pariisi rahukonverents. Võitnud imperialistlikud riigid surusid 28. juuni 1919 Saksamaale peale Verssailes' rahu: see nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul piiras tema iseseisvust kuid säilitas Saksamaa sõjalise jõu kui potensiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu · David Lloyd George (Suurbritannia), Vittorio Orlando (Itaalia), Georges Clemenceau (Prantsusmaa) ja Woodrow Wilson (USA) , Verssailes' rahu põhiautorid · SÕJA TULEMUSED: · Võitjad said palju eeliseid ja uusi maid 10. sept 1919 sõlmiti rahu Austriaga 27. sept 1919 Bulgaariaga 4. juuni 1920 Ungariga 10. august 1920 Türgiga. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile ette majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi
suutis sõdureid innustada, Brussilov uus vene rindejuhataja kindral, kelle juhtimisel asuti edukale pealetungile, Rasputin oli väga suur mõju tsaariperekonnale, mille tõttu tsaariperekonna maine langes katastroofiliselt, samuti ka poolehoid Nikolai II Venemaa Keiser, Kerenski Ajutise valitsuse peaminister, Lenin, Lvov enamlaste juht , Kornilov üritas Venemaal sõjaväelist riigipööret. Põrus. Wilson USA president, Lloyd George inglise peaminister, Clemenceau pr. peaminister Kemal türklaste väejuht, tema juhtimisel peeti sõda Versaille's rahule alla kirjutanud valitsusega, hõivati osa alasid tagasi ja kuultati ilmalik vabariik välja, Mannerheim sõjaväe ülempealik juhtis vägesid koos valgetega punaste vastu, Trotski punaarmee rajaja ja ülemjuhataja 8) Lahingud (aeg, sõdivad pooled, eesmärk/tulemus): Marne'i inglaste ja pr. Ühisväed panid sakslaste edasitungi seisma sept. 1914. Ypres'i aprill 1915, sakslased
1.Compiegne`i vaherahu- vaherahu,mille sõlmisid sõdivad pooled 18.nov.1918ja millega lõppes sõjategevus Pariisi rahukonverents-konverents, mis töötas välja püsivad rahulepingud Versailees`s lossis ja mis töötas rohkem kui aasta Reparatsioon-kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka valluta...
jaanuaril 1919, kust võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõidnud riiki. Sülmitit Versailles’ leping Saksamaaga. 43. Versailles` rahuleping – 28.juuni 1919, eesmärgiks teha kokkuvõta I maailmasõjast, uue maailmakorralduse määramine. 44. Suur nelik - Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister. 45. Suur kolmik - Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau ), USA riigipea ( Wilson ) ja Suurbritannia peaminister ( Lloyd George) Nende otsustega pidid kõik teised riigid nõustuma. 46. Saksamaa saatus ( kaart) – territoriaalsed muutused (kaotas Elsass-Lotringu Prantsusmaale, Sudeedisaksamaa Tsehhoslovakkiale, Memmel Leedule. Ei othtinud omada sõjalaevu,takne, allveealevu. Armee suurus max 10 000 palgasõdurit. Reisi tsoon 15 aastaks liitlasetele. Sõjasüüdlane + lahjutasude maksmise kohustus 47
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
