Ajaloo riigieksami kordamine 2010 (3)

2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul:

• 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid.
  
• Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine.
  
• Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud:
  

• Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik.
  
• Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid ; üritas saavutada suuremat osatähtsust
  

maailmas.
2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23)

• KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT ):
  
• Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena.
  
• 1879 .a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping.
  
• Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu.
  
• Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma “loomuliku vastase” Prantsusmaa vastu.
  
• Austria-Ungari lähenemisele Saksamaale aitas kaasa tema konkurents Venemaaga Balkani poolsaarel mõju suurendamise pärast.
  
• 1882.a.- Itaalia ühineb Saksa /Austria-Ungari liiduga.
  
• Samas oli Itaalia kõikuvatel seisukohtadel ehk ebakindel partner - näiteks sõlmis Itaalia 1902 .a. leppe Prantsusmaaga, et võimaliku suure sõja korral jääb ta Prantsusmaa suhtes neutraalseks.
  

• ANTANT ( ENTENTE ):
  
• Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel ).
  
• 1893.a.- Venemaa- Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine.
  
• Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel.
  
• Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele . Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari.
  
• 1904 .a.- Prantsusmaa- Inglismaa leping (entente cordinale ehk “südamlik kokkulepe”).
  
• Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas ning Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale .
  
• Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas.
  
• 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping.
  
• Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad.
  
• Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne).
  

1. I MAAILMASÕDA:
1.1. Sõja põhjused:

• Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada.
  
• Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas.
  
• Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist.
  
• Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad.
  
• Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel.
  
• Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine).
  
• Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid.
  
• Rahvustevahelised vastuolud Euroopas.
  
• Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne.
  

1.3. Sõja algus:

• Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia ) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud . (Vt. õpik lk.53).
  

Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale (28.juuli)
Sõjale eelnes Austria-Ungari ultimaatum , mida Serbia ei saanud vastu võtta.
Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas välja mobilisatsiooni
Saksamaa nõudis selle tühistamist; Venemaa keeldus.
Saksamaa sõjakuulutus Venemaale (1august)
Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale (3.august)
Saksamaa nõudis Prantsusmaalt piirikindlustuste üleandmist, millest Prantsusmaa loomulikult keeldus.
Saksamaa alustas sõjategevust Belgia vastu.
Saksamaa nõudis Belgialt vaba läbipääsu oma vägedele Prantsusmaale; Belgia keeldus; samas Belgial liiduleping Inglismaaga.
Inglismaa sõjakuulutus Saksamaale (3.aug).
1.6. Sõjategevus aastatel 1914-1918: (Vt.õpik lk.55-63)

• Läänerinne:
  

• Inglismaa ja Prantsusmaa contra Saksa väed.
  
• sõjategevus toimus valdavalt Kirde-Prantsusmaa ja Belgia territooriumil.
  
• Saksamaa loobus peale esialgset kiiret edu Schliffeni plaanist ja võetakse suund Pariisile, mida kaitstakse iga hinna eest. Marne ´i lahinguga sakstaste edasitung peatatakse.
  
• alates septembrist 1914 algas positsioonisõda - kaevikusõda; sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustatakse ja uuesti mehitatakse. Kindlustused sügavuti- 2-3 kaitseliini, igas 3 kaevikuterida.
  
• Positsioonisõja eeldused:
  

• miljoniliste armeede olemasolu (sõja lõpus 67 miljonit meest sõdivate riikide armeedes)
  
• industriaalühiskond (tööstusühiskond)- suudab varustada armeed laskemoona , relvade, toiduainete ja mundritega.
  
• uute relvade massiline kasutuselevõtt - kuulipildujad, kauglaskekahurid jne.
  
• uut tüüpi kaitseehitised - kaevikud, betoonist punkrid, okastraat (väikesed üksused võisid hoida pidevat kaitseliini).
  
• sakslaste sõjalpaan varises kokku, sest välksõda ei õnnestunud.
  
• Läänerinde kogupikkus 740 km. Positsioonisõda tõi kaasa tohutud inimkaotused . Näiteks: Verduni lahingus 10 kuu jooksul ~ 1 miljon; Somme´i lahingus 4 kuu jooksul hukkus 1,3 miljonit meest.
  

• Idarinne :
  

• Saksamaa ja Austria-Ungari contra Venemaa.
  
• manööversõda - püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine.
  
• Venemaa oli Austria-Ungari vägede vastu edukas, Saksamaa vastu mitte; samas oli Saksamaa sunnitud osa jõude Läänerindelt ära tooma, toetamaks Austria-Ungari vägesid Idarindel.
  
• 1915 kevadel toimus sakslaste läbimurre Idarindel ja rinne seiskus Riia- Pinski joonel (1917.aastani).
  
• seejärel algab ka Idarindel positsioonisõda.
  

NB! Lisaks peamistele rinnetele Euroopas toimus sõjategevus ka Balkanil , Itaalias, Kaukaasias, Lähis-Idas, Aafrikas, Aasias ja Okeaanias.
1.7. Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: (Vt. ka õpik lk.65-66).

• sõda oli raske koorem kõikide sõdivate riikide majandustele.
  
• tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, mundrid, toiduained) tootmiseks.
  
• majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid.
  

• riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu
  
• riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast
  
• riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine
  
• riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka)
  

• tööjõu puudus:
  

• kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; naised tulevad kodunt välja hakkavad osalema ühiskondlikus elus
  
• mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a)
  
• keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida
  

• puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, neile kehtestati kaardisüsteem:
  

• kõige raskem oli olukord Saksamaal (Briti laevastiku blokaadi tõttu) jaVenemaal
  
• nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu
  

• sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA:
  

• andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene
  
• Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest puudus)
  

1.8. Esimese maailmasõja tulemused:

• Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest.
  
• lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid .
  
• Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia .
  
• sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks).
  
• sõjaaastad:
  

• purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, muutus naiste mood -lühikesed seelikud ja poisipea, seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned).
  
• tõid kaasa vaimseid kannatusi, tekkis nn. kadunud sugupõlv.
  

• tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse.
  
• suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas. Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks.
  
• tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), seetõttu üritati peale I maailmasõda luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas (näiteks Rahvasteliit , desarmeerimisprogrammid).
  
• võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes viis hiljem revanšitaotluste kasvule, Saksamaa agressivsuse kasvamisele ja lõppkokkuvõttes II maailmasõja puhkemisele.
  
• I maailmasõda kiirendas tohutult teaduse (näiteks keemia, meditsiin) ja tehnika arengut (näiteks autod, lennukid ).
  
• sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende kolooniates iseseisvuspüüdluseid.
  

2.1. VENEMAA 1917-1920:
2.1.1. Veebruarirevolutsiooni põhjused: (Vt. ka õpik lk.67-68)

• Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda:
  

• riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine - ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg).
  
• sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus.
  
• rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt “pühamees” Grigori Rasputin ist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916).
  
• poliitiliselt aktiviseerusid nii kodanlikud kui sa sotsiaaldemokraatlikud parteid. Viimaste mõju oli eriti suur sõja tõttu vaesunud tööliste ja väikekodanluse seas, kelle hulk oli sõja-aastail kasvanud just suurlinnades.
  
• vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. Sõda andis võimaluse relvastumiseks ja rahvusväeosade moodustamiseks.
  

2.1.2. Veebruarirevolutsioon :

• 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstartsioonid, loosungiks “Maha sõda! Maha isevalitsus!”.
  
• Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril v.k.j. (8.märts-naistepäev u.k.j.) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle.
  
• 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus (AV). 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski.
  

2.1.3. Kaksikvõim: (Vt. ka õpik lk.68-70)

• Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid:
  

• Ajutine Valitsus (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), mis teostas riigivõimu.
  
• Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ( TSSN ) (omas mõju tööliste ja sõdurite seas, seal olid esindatud sotsialistlikud parteid). Nõukogu teatas, et toetab AV-d seni, kuni täidetakse TSSN nõudmisi.
  

• Põranda alt tuli välja Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei vasakpoolne tiib e bolševikud ( enamlased ), kelle juhiks oli Vladimir Uljanov ( Lenin ). Parteid rahastas Saksamaa, kes lootis, et enamlaste eestvedamisel toimub Venemaal revolutsioon ja Venemaa väljub sõjast.
  
• Venemaa muutus ajutiselt väga demokraatlikuks riigiks: lubatud olid kõik demokraatlikud vabadused ; kehtestati poliitiline amnestia ja usuvabadus ; lubati kokku kutsuda Asutav Kogu, mis määraks ära Venemaa edasise riikluse põhimõtted.
  
• AV ei lahendanud aga mitmeid olulisi küsimusi:
  

• ei suudetud stabiliseerida rahandust ja majandust
  
• ei tagatud suurlinnade toiduainetega varustamist - sügisel algas linnades nälg
  
• maaküsimust ei lahendatud (see taheti lahendada jätta Asutavale Kogule)
  
• ei antud kõikidele vähemusrahvustele autonoomiat (Eesti näiteks sai autonoomia 1917.a. märtsis)
  
• jätkati liitlaste survel sõda
  

• AV suutmatuse tõttu olukorda riigis stabiliseerida oli rahvas rahulolematu ja suvel 1917.a. toimus Petrogradis mitu rahvarahutuste lainet. Enamlased, kelle populaarsus oli TSSN-ides kiiresti kasvanud, võtsid kursi relvastatud ülestõusule. Suuresti tänu enamlastele õnnetus takistada kindral Kornilovil sõjaväelist riigipööret augustis 1917.a. See suurendas veelgi enamlaste populaarsust.
  

2.1.4. Oktoobrirevolutsioon (ka oktoobripööre) (Vt. ka õpik lk.70-72)

• Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a. ( oktoobris v.k.j.), arreteeriti Ajutine Valitsus (selle juhil A.Kerenskil õnnestus põgeneda) ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e. Punakaart .
  
• Uus valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, koosnes ainult enamlaste partei liikmetest. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ja valitsust juhtis Lenin (V. Uljanov). Uue valitsuse eestvedamisel võeti vastu 2 dokumenti:
  

• Rahudekreet - tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta (liidendusteta kellegi kasuks) ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning teiste rahvaste vägivaldse liidendamise katseteta.
  
• Maadekreet - millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele.
  

• Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolševike (enamlaste) võimulpüsimine; rahva poolehoiu (sõdurite, tööliste, talupoegade) võitmine; väljuda sõjast ja sõlmida separaatrahu Saksamaaga (et see hiljem sobiva juhuse saabudes tühistada).
  

2.1.5. Nõukogude võimu esimesd kuud:

• enamlased natsionaliseerisid suurettevõtted, pangad ja suurmaavaldused, hiljem ka väikeettevõtted.
  
• alustati maa jagamist vastavalt maadekreedile sööjate arvu või hobuste arvu järgi.
  
• tühistati sise- ja välisvõlad.
  
• ühtlustati pensionid , töötasud.
  
• kiriku maad natsionaliseeriti (õigeusu kirik pani enamlased selle eest kirikuvande alla).
  
• tunnustati rahvaste enesemääramisõigust:
  

• tunnustati nende alade iseseisvust, mis olid niikuinii juba eraldunud.
  
• hiljem üritati kaotatud alasid relvajõul tagasi saada.
  

• olulisimaks sammuks oli sõja lõpetamine (vajalik riigi päästmiseks majanduslikust kaosest ja kindlustamaks enamlaste võimulpüsimist. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaaga separaatrahu Brestis. Kuna rahu sõlmiti Venemaa jaoks ebasoodsate tingimustaga, siis esimesel võimalusel see tühistati (kasutati ära Novembrirevolutsiooni puhkemist ja Saksamaa kokkuvarisemist I maailmasõjas).
  
• teiste sotsialistlike parteide nõudel kaasati ajutiselt valitsusse vasakpoolsed esseerid , kuid koostöö ei laabunud. Juulis 1918 toimus esseeride mäss, mis suruti maha.
  
• teiste parteide / rahva survel kutsuti kokku Asutav Kogu (1918.a. algul), kuid kuna enamlased ei saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali.
  

2.1.6. Kodusõda ja intervensioon 1917-1920: (Vt.ka õpik lk.80-81)

• Intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (näiteks: revolutsiooni mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks).
  
• Sõdivad pooled:
  

Punased
Valged
Bolševikud
monarhistid
töölised (15%)
kodanlikud parteid
talupojad (kehviktalupojad) 85%
sotsialistlikud parteid (esseerid, menševikud)
ääremaade rahvuslased , kel eesmärgiks iseseisvus ( ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad)

• Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa + tšehhide-slovakkide korpus (I maailmasõja aegsed Austria-Ungari vägede ülejooksikud).Välisriigid osalesid sõjategevuses vähe, kuid andsid valgetele peamiselt finantsilist ja materiaalset abi.
  
• Välisriigid sekkusid kodusõtta, sest:
  

• kartsid maailmarevolutsiooni levikut.
  
• soovisid Venemaal enamlaste kukutamist ning Venemaa taastamist endistes piirides (lepitud oleks ehk Poola ja Soome iseseisvusega).
  

• Sõjategevus toimus suurel territoorimil ja vahelduva eduga.
  
• Iseloomulik oli manööversõda - liiguti raudteedel ja veeteedel; kasutati ratsaarmeesid ja mõlemapoolset partisanivõitlust.
  
• Punaste käes oli Kesk-Venemaa tööstuspiirkonnad - eeliseks tööstus, mis võimaldas Punaarmeed varustada; miinuseks kütuse ja toiduainete puudus.
  
• Enamlased rakendasid kodusõja aastatel sõjakommunismi poliitikat.
  
• Mõlemad pooled kasutasid terrorit vallutatud aladel (kodusõjast tingitud keskaegne metsikus jäi külge ka peale kodusõja lõppu).
  
• Kodusõja võitsid enamlased, kes sellega tagasid ka enamliku / kommunistliku diktatuuri püsimajäämise aastakümneteks.
  

2.1.7. Maailmarevolutsiooni idee teostamise kavad: (Vt.ka õpik lk. 79-86)

• Enamlased üritasid organiseerida revolutsioone ja riigipöördeid ka teistes Euroopa ja Aasia riikides, lootuses kasutada I maailmasõja tulemusena tekkinud ebastabiilsust ära maailmarevolutsiooni levitamiseks.
  
• Enamlaste katsed ebaõnnetusid. Murranguliseks kujunes Vene-Poola sõda (1920-1921), kus Punaarmee sai poolakatelt täielikult lüüa. Nõukogude Venemaa jätkas aga maailmarevolutioonii idee kultiveerimist ja riigipöörete ettevalmistamist teistes riikides (näiteks Eestis 1924.a.1.detsembri kommunistide mässukatse).
  

• I maailmasõja tulemusena:
  

• said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris.
  
• lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil).
  
• muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes.
  
• kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas.
  
• Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse.
  
• Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu.
  
• Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne.
  

1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda:

• I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemise arengu tulemusena (näiteks Venemaaga seonduv ).
  
• Venemaa- I maailmasõja tulemusena toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Veebruarirevolutsiooniga 1917.a. Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Riigi jätkuv osalemine sõjas ja enamlaste Ajutist Valitsust õõnestav tegevus viisid enamlaste võimuhaaramisele 1917.a. oktoobris. Enamlaste poliitikast tingitud sisesegadused ja Saksamaa edukas pealetung 1918.a. alguses viis riigi jätkuva nõrgenemise ja lagunemiseni. Vene impeeriumist eraldusid:
  

• Soome
  
• Eesti
  
• Läti
  
• Leedu
  
• Poola
  
• Kõigi viie Venemaast eraldunud riigi puhul tuli iseseisvumist kaitsta ka relvajõul (näiteks Eesti Vabadussõda 1918-1920, teistel analoogne sündmustik).
  

• Austria- Ungari: oli sõjaliselt nõrk kogu I maailmasõja jooksul. Riigis domineerisid poliitiliselt austerlased (e. sakslased ), samal ajal moodustasid valdava osa elanikkonnast hoopis slaavi päritolu rahvad . See viis rahvuslike vastuolude kasvuni riigis ja lõppkokkuvõttes kaotuseni sõjas, keisri kukutamiseni ja vabariigi väljakuulutamiseni, mis aga ei hoidnud ära riigi lagunemist:
  

• Austria jäänukriik (pärast I maailmasõda üritati küll liituda Saksamaaga, kuid võitjariigid keelasid selle Saksamaa liigse tugevnemise kartuses . Austria ühendati Saksamaaga ajutiselt 1938-1945).
  
• Tšehhoslovakkia
  
• Ungari
  
• Jugoslaavia (moodustati Serbia- Horvaatia - Sloveenia riikidest).
  

• NB! Vt.ka Euroopa poliitilist kaarti kahe maailmasõja vahel õpik lk.91.
  
• Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas (kaotsi läksid Palestiina, Liibanon , Süüria, Iraak - need territooriumid anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla).
  
• Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile).
  

2. Pariisi rahukonverents 1919-1920 (Vt. ka õpik lk.88-92):

• Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused sõja kaotanud Keskriikidele. Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (selleks, et need ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid).
  
• Versailles `i rahulepe (1919):
  

Sellega määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga:

• Saksamaad sunniti loovutama mitmesuguseid alasid (Elsass- Lotring Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile , Poolale, Tšehhoslovakkiale).
  
• Määratleti Saksa armee lubatud suurus-100tuhat meest.
  
• Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri pealvee-sõjalaevu.
  
• Reini jõe vasak kallas pidi jääma desarmeerituks- seal ei tohtinud viibida Saksa üksused ja sinna ei tohtinud ehitada kaitseehitisi.
  
• Ajutiselt eraldati Saksamaast Saarimaa, Danzig (vabalinn) ning Memeli (Klaipeda) piirkond.
  
• Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone-nende suurus jäi täpselt määratlemata.
  

• Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid; nõrgestada Saksamaad selleks, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Rahuleppega saavutati soovitule hoopis vastupidine tulemus: reparatsioonide maksmisega nõrgestati Saksamaa niigi nõrka majandust ning viidi see kaosesse ning lõppkokkuvõttes viis see sisepoliitilise kriisini 20.ndate algul. Hiljem viis reparatsioonide maksmine Saksamaal suure majanduskriisi süvenemiseni ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa Hitleri võimulepääsemisele. Samuti teravdasid rahvusvahelist olukorda teised rahuleppe punktid, mis tekitasid sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada.
  
• Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks.
  
• NB! Enam-vähem analoogilised rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures ka riikide lagunemist (Vt.ka poliitilise kaardi muutumine):
  

• 1919.a. Ungariga Trianoni leping.
  
• 1919.a. Austriaga Saint-Germaini leping.
  
• 1919.a. Bulgaariaga Neuilly leping.
  
• 1920.a. Türgiga Sevresi leping.
  

3. Rahvasteliidu loomine 1920 (Vt. ka õpik lk.92):

• Otsus Rahvasteliidu (RL) loomiseks ja organisatsiooni põhikiri võeti vastu Pariisi rahukonverentsil 1919.a., põhikiri jõustus 1920.a.
  
• Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt W.Wilsonilt; organisatsiooni eesmärgina nähti riikidevaheliste tülide lahendamist rahumeelsete vahenditega ja majandusliku ning kultuurilise koostöö teostamist liikmesriikide vahel.
  
• Rahvasteliidu ülesehitus sarnanes tänapäeva ÜRO-le (Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile):
  

• Rahvasteliidu Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest; igaühel neis oli üks hääl; Täiskogu korralised nõupidamised toimusid tavaliselt kord aastas.
  
• Rahvasteliidu Nõukogu koosnes viiest alalisest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest (alalised liikmed olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, projektis ka USA). Kuna Nõukogu pidi hääletama ühehäälselt, oli võimalik mõnel sinna kuuluval suurriigil selle otsuseid blokeerida.
  
• Organisatsiooni peakorter asus neutraalses Šveitsis, Genfi linnas.
  

• Rahvasteliiduga liitusid algselt 44 riiki (peamiselt I maailmasõjas võitjate poolel osalenud riigid); kaotajaid esialgu liikmeteks ei võetud.
  
• Kuigi RL-i eesmärk oli ära hoida I maailmasõjagaga sarnaseid konflikte, organisatsioon oma põhiülesannet täita ei suutnud. Selle põhjused olid:
  

• RL-i põhikiri, mis võimaldas RL-i Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (e. keeld)- sellega oli võimalik nurjata näiteks RL-i poolt kohaldatud sanktsioone mõne agressorriigi vastu.
  
• Mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale: USA Senat ei ratifitseerinud (e. ei kinnitanud) RL-i põhikirja, kuigi Wilson oli üks RL-i loomise peamisi initsiaatoreid (USA ei tahtnud loobuda isolatsionismipoliitikast ja kardeti, et selle liikmena tõmmatakse USA mõnda konflikti, milles osalemisest ise ei oldud huvitatud); Saksamaa lahkus ise 1934.a. (liikmeks sai 1926.a.); Nõukogude Liit visati välja 1939.a. agressiooni pärast Soome vastu (liige 1934.a.).
  
• RL hõlmas peamiselt Euroopa riike; Ladina- Ameerikast liitujaid oli üksikuid ; Aasias ja Aafrikas oli iseseisvaid riike käputäis.
  
• 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu; Jaapani kallaletungi vastu Hiinas; NSVL kallaletungi vastu Soomes jne.).
  
• RL-i mannetust ja jõuetust näitas otseselt II MS-i puhkemine, mis viis organisatsiooni sisulisele lagunemisele. RL-i järglaseks sai II MS-i lõpul rajatud ÜRO.
  

. Versailles`i süsteemi lammutamine Saksamaa poolt (Vt. ka õpik lk.160-163):

• 1933.a. alguses sai Saksamaal kantsleriks A. Hitler , kes samal aastal kehtestas järk-järgult NSDAP (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei) diktatuuri ühiskonnas ja sai ise Saksamaa ainujuhiks (füüreriks).
  
• Natside võimuletulekuga Saksamaal võeti suund Saksamaa endise võimsuse taastamisele, seda aga segasid Versailles`i rahulepingu sätted ning mitmed teised rahvusvahelised lepingud. Kasutades ära soodsaid rahvusvahelisi olusid ja demokraatlike riikide suutmatust Saksamaad takistada, alustas A.Hitler Versailles`i süsteemi lammutamist. See väljendus järgmistes sammudes:
  

• 1932.a.- Saksamaa keeldus maksmast võitjariikidele reparatsioone, viidates süvenenud majandusraskustele “suure majanduskriisi” tingimusis (NB! Seda tehti juba enne Hitleri võimulepääsu).
  
• 1935.a.- Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja senise 100-tuhandelise armee asemele hakati looma üle miljoni-mehelist Wehrmacht `i.
  
• 1935.a.- sõlmiti Inglise- Saksa mereväekokkulepe. Sellega lubas Inglismaa alustada Saksamaal allveelaevade ja suurte pealveelaevade ehitamist; seejuures määrati kindlaks ka suhe Inglise laevastikku (ehk palju sakslased neid rajada võivad). Inglismaa lootis selle leppega pidurdada Saksamaa relvastumist ( salaja oli nii-kui-nii relvi toodetud); väikeseid järeleandmisi tehes üritati sakslasi n.ö. maha rahustada. Tegelikult lükkas Inglismaa poliitika A.Hitlerit edasistele Versailles`i rahulepingu rikkumistele (karistust ju ei järgnenud) ja aitas sel moel tegelikult kaasa II maailmasõja puhkemisele.
  
• 1935.a. rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa taas Saksamaaga.
  
• 1936.a.- A.Hitler saatis Wehrmacht`i üksused Reini demilitariseeritud tsooni. Hitler kasutas ära selle, et maailma tähelepanu oli Itaalia agressioonil Etioopia vastu. Samas ei olnud ka Inglismaal ja Prantsusmaal enam midagi teha; suure armeega taasrelvastatud Saksamaad ei saanud enam selliselt kohelda, nagu seda tehti Ruhri kriisi ajal 1923.a. ja õige aeg Saksamaa korralekutsumiseks oli maha magatud.
  
• Versailles`i ja Locarno lepingute rikkumisena saab vaadelda ka Müncheni konverentsi (1938) otsuseid Tšehhoslovakkia suhtes; Austria liitmist Saksamaaga (1938) ja A.Hitleri nõudmisi revideerida piire ka teiste naaberriikidega.
  

• Saksamaa lähenemine Itaaliale ja Jaapanile algas 1930-ndatel aastatel (I maailmasõjas olid nad olnud vaenlased). Lähenemisele aitas kaasa ideoloogiate sarnasus Saksamaa ja Itaalia puhul; Jaapani kartus sattuda rahvusvahelisel tasandil isolatsiooni ning kõigi kolme puhul soov ajada agressiivset välispoliitikat (selle teostamiseks vajati teistelt riikidelt tuge või mittevahelesegamist).
  

14. Müncheni konverents 1938: (Vt. ka õpik lk.165-167):

Kriisi põhjuseks olid Saksamaa nõuded Tšehhoslovakkias elavate sudeedisakslastest vähemusrahvuse autonoomia laiendamiseks ning hiljem nõuded nendega asustatud alade liitmiseks Saksamaaga.

Tšehhoslovakkia oli valmis oma iseseisvust kaitsma (surusid näiteks maha sudeedisakslaste mässukatse); samuti loodeti lääneriikide sekkumisele. Saksamaa omakorda ähvardas nõudmiste mittetäitmise korral alustada sõda.

Probleemi lahendamiseks kutsuti Itaalia eestvedamisel kokku Müncheni konverents (osalised-Itaalia / Mussolini ; Saksamaa / Hitler; Inglismaa / Chamberlain; Prantsusmaa / Daladier).

Lääneriigid olid võimaliku sõja kartuses nõus Saksamaale järele andma (loodeti sellega Saksamaa maha rahustada; samas soosis see Saksamaad edasisi nõudmisi naabritele esitama); Tšehhoslovakkia esindajaid kohale ei kutsutud ning hiljem olid need sunnitud sakslastele järele andma. Tegemist oli ka Locarno lepingu rikkumisega (Prantsusmaa pidi olema Tšehhoslovakkiale garandiks).

Tšehhoslovakkia lõplik likvideerimine viidi lõpule 1939.a. kevadel, kui suurem osa esialgu alles jäänud territooriumist liideti Saksamaaga; ülejäänust moodustati Slovakkia nukuriik või anti jupikesi teistele naabritele.

Vt. kaart õpik lk.166.
16. Molotov -Ribbentropi pakt 1939: (Vt. ka õpik lk.169-172):

1939.a. kevadel alustas Saksamaa uut väljapressimiskampaaniat nüüd juba Poola vastu, nõudes viimaselt nn. Poola koridori (mis oleks võimaldanud Saksamaal maismaaühendus saada oma Ida- Preisimaa aladega) ja nõusolekut Danzigi ühendamiseks (eraldatud Saksamaast Versailles`i rahuleppega; vabalinna staatuses ).

Nähes Saksamaa järeleandmatust edasiste nõudmiste esitamisel alustasid lääneriigid (Prantsusmaa ja Inglismaa) läbirääkimisi NSVL-ga Saksamaa võimalikuks ohjeldamiseks . NSVL aga hakkas läbirääkimisi kasutama väljapressimiseks, nõudes lääneriikidelt nõusolekut nõukogude vägede sisseviimiseks Baltikumi, Poolasse ja Rumeeniasse. Samal ajal pidas NSVL ka salajasi kontakte Saksamaaga.

Sarnased huvid (soov ajada agressiivset välispoliitikat) ja olud (diktatuur) viisidki Saksamaa ja NSVL kokkuleppe sõlmimiseni Saksa välisministri J.von Ribbentropi ja välisasjade rahvakomissari V.Molotovi vahel Moskvas, 23.augustil 1939.a.

Leppe avalik pool käsitles mittekallaletungi lepet kahe riigi vahel ja majandusalast koostööd (eeskätt tooraine ja kütuse ostmist Saksamaa poolt, mida oli vaja sõdimiseks Läänes 1939-1940) ja salajase poolega jagati mõjusfäärid Ida-Euroopas (Saksamaale Lääne-Poola ja esialgu ka Leedu; NSVL-le Soome,Eesti, Läti, hiljem ka Leedu, Bessaraabia) ning lepiti kokku septembris alustatava Poola riigi likviteerimise suhtes.

Hitler vajas lepingut alustamaks “suurt sõda” Lääne-Euroopas (plaanid selleks olid koostatud juba 1937.a.), selleks vajas ta aga seljataguse kindlustamist ( I maailmasõja ajal kogetu e. kahel rindel sõdimise tulemus oli Saksamaale juba tuttav). Stalinile polnud lääneriikidele surve avaldamine kasu toonud ning suhete parandamine Saksamaaga võimaldas tal hõivata Vene impeeriumi lagunemisel kaotsi läinud alad. MRP sõlmimine pani otsese aluse ka II maailmasõja puhkemisele.

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945:
1. Blokid II maailmasõjas:

• Saksamaa ja tema liitlased:
  

• Alates 1939.a. augustist (MRP-st) kuni Saksamaa poolse kallaletungini NSVL-le 22.juunil 1941.a. võib neid kahte riiki pidada liitlasteks (näiteks Poola vallutamisel), kuigi otsest sõjalist liitu ei sõlmitud. Samas ei kuulutanud lääneriigid 1939.a.septembris Stalinile sõda, lootes arvatavasti varsti puhkevale Saksa-Nõukogude sõjale.
  
• 1930.ndate teisel poolel alanud Itaalia ja Saksamaa koostöö viis nende vahel nn. Teraspakti sõlmimiseni 1939.a. mais; sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses toetama . Samas ei lülitunud Itaalia sõtta veel septembris 1939.a., kuna Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga ning polnud veel sõdimiseks valmis. Nähes Saksamaa edu 1940.a.kevadel ja suvel Läänerindel Prantsusmaa ja Inglismaa vastu, kuulutas ka Itaalia Prantsusmaale sõja (kuigi sõjalist tähtsust see enam ei omanud).
  
• Ühised huvid viisid Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahelise Kolmikpakti sõlmimisele 1940.a. septembris. Leppega kohustuti üksteist toetama juhul, kui neid ründab mõni suurriik (kedagi konkreetselt nimetamata), kellega nad ei ole sel hetkel sõjajalal. Pakti üks peamisi eesmärke oli hoida USA II maailmasõjast eemal; samas oli see oluline see ka Saksamaale, saavutamaks Jaapani näol teatud vastukaalu Nõukogude Liidule (kuigi Jaapan NSVL vastu 1941.a. sõtta ei astunud ).
  
• Kolmikpaktiga liitus aja jooksul ka teisi riike: Slovakkia (mis oli tekkinud seoses Tšehhoslovakkia likvideerimisega ning oli Saksamaast sõltuvuses), Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria . Väikeriigid ühinesid Kolmikpaktiga peamiselt hirmust Moskva ees, Rumeeniat tõukas ühinemisele kaasa ka soov saada tagasi NSV Liidule kaotatud Bessaraabia. 1941.a. suvel liitus sõjaga NSV Liidu vastu ka Soome (1941-1944 nn. Jätkusõda) saamaks revanši kaotuse eest Talvesõjas 1939-1940 (Jätkusõtta astumise provotseeris siiski NSVL, kes Soomet esimesena pommitas).
  

Potsdami konverents (1945.a.juuli-august):

• Osalised olid muutunud: kohal oli Stalin ; 1945.a. kevadel surnud Roosevelti asendas uus president H. Truman ; Inglismaad esindas algul W. Churchill , peale valimiskaotust aga C.Attlee.
  
• Konverentsi otsused:
  

• Seal teavitas Truman Stalinit edukast aatompommikatsetusest, mis oli toimunud päev enne konverentsi algust (Stalin lääneriikide hämmastuseks üllatust ülesse ei näidanud, kuna teadis tuumaprogrammist luure kaudu)
  
• Määrati kindlaks NSV Liidu sõtta astumise kuupäev Jaapani vastu.
  
• Saksamaa suhtes otsustati:
  

• desarmeerida
  
• demilitariseerida
  
• demokratiseerida (kuigi erinevad arusaamad demokraatia olemusest viisid hiljem Saksamaa lõhenemiseni)
  
• denatsifitseerida ja mõista sõjakurjategijate üle kohut (mida ka Nürnbergi protsessil tehti)
  
• arutleti Saksamaa reparatsioonide küsimusi (demonteerimine).
  
• Saksamaa jagati okupatsioonitsoonidest (Stalini nõudel said lisaks NSV Liidule, Inglismaale ja USA-le okupatsioonitsooni ka Prantsusmaa- ettepanekuga üritati lääneriike omavahel tülli ajada).
  

• Teravaid vaidlusi põhjustasid erimeelsused Ida-Euroopa küsimuses, eriti Poola-Saksa piiri küsimuses ning Nõukogude Liidu tegevuse suhtes Ida-Euroopa okupeeritud riikides, kus oli juba tasahilju alustatud sovietiseerimist.
  

• Kokkuvõttes kasutas Stalin ära tekkinud soodsat olukorda ja saades II maailmasõjas ootamatult lääneriikide liitlasteks, saavutas Nõukogude Liidu oma mõjusfääri nihutamise Euroopa südamesse. NSV Liidu tegevus Ida-Euroopas ja katsed mõjusfääri laiendamiseks Euroopas ja teistes piirkondades (Hiinas, Koreas , Lõuna-Euroopas ja mujal) viisidki külma sõja puhkemiseni.
  

II maailmasõja tulemused: (Vt. ka õpik lk.40-41)

• 2.septembril 1945.a. Jaapani kapitulatsiooniga lõppenud II maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit; haavata sai 35 miljonit ning 3 miljonit jäi teadmata kadunuks .
  
• Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holocaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne.).
  
• Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile $.
  
• Kiirenes teaduslik-tehniline areng.
  
• Muutus Euroopa poliitiline kaart- likvideeriti enne II maailmasõda eksisteerinud riike (Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire.
  
• USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes . USA muutus demokraatliku läänemaaailma liidriks .
  
• Vastavalt 1945.a. San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO, mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (Vt. ka õpik lk.36).
  
• Tekkis NSV Liidust sõltuvate satelliitriikide süsteem Ida-Euroopas.
  
• Nõrgenesid koloniaalimpeeriumid, mis võimaldas nende asumaadel alustada võitlust iseseisvuse eest.
  

• Kujunes välja külm sõda demokraatliku Lääne ja kommunistliku Idabloki vahel.
  

II MAAILMASÕDA
MIKS? Mis eeldustel?

Versailles’ süsteem - vigane, ebaõiglane

Rahvasteliidu suutmatus suurriike ohjeldada - Saksa astus nt isegi välja...

(Saksa rahva pettumus - et ainult neid sõjas süüdistati)

Lääneriikide lepituspoliitika + Austria, Tsehhoslovakkia vallutamine lisasid Saksamaale kindlust

MRP – nii Saksamaa kui NSV Liit said kindla tagala, jagades isegi huvisfäärid

Majanduskriis – Hitler arendas kriisist väljumiseks sõjatööstust ning vajas edukaid vallutussõdu.
NSV Liidu Punaarmee vajas sõjalist rakendust, et õigustada selle olemasolu ja väljaarendamist.

Hitleri Suur Saksamaa idee, Stailini maailmakommunismi idee.

Hispaania kodusõda – hea proov + muud rahv. vah. pinged

• MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT – mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel.
  

Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NSVL välisasjade rahvakomissar Vjatšeslov Molotov allkirjastasid MRP 23. Augustil 1939 Moskvas

• Stalin tahtis Euroopa riike teineteise vastu sõtta, et kommunism saaks võimule. (Tal oli maailma suurim armee, plaanis ise sobival hetkel ise sõtta sekkuda.)
  
• Hitler vajas Poola ründamiseks kindlat seljatagust. (I MS näitas et 2 rinnet korraga pole tore)
  
• Avalik osa: mittekallaletungi lepe (10 a) – mõlemad pooled ei plaaninud pidada. (Enne teised, siis omavahel) Ei tohtinud osaleda teineteisele vaenulikes sõjalistes liitudes + maj. koostöö.
  
• Salajane lisaprotokoll: jagati mõjusfäärid Ida-Euroopas (Saksamaale Lääne-Poola ja Leedu; NSVL-le Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia)
  

( NB! 28. sept tehti parandus)
II MAAILMASÕDA.
1939 IV veerand – II maailmasõda algab.
POOLA PURUSTAMINE:

• 1. SEPTEMBER 1939 – Saksa vägede sissetungiga Poolasse ALGAB II MAAILMASÕDA!
  

Hitleri plaan – purustada Poola enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Saksa-Poola piiril provokatsioonid. Lõpuks süüdistati Poolat Saksamaa ründamises ja Hitler tungis sõda kuulutamata kallale.

• 3. september – Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutavad Saksamaale sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekku.
  

- Saksa sõjavägi oli suurem, parem. (Ratsaväe vastas tankid , Luftwaffe (saksa õhujõud) hävitasid Poola lennuväe, ühendusteid, tagalat.)

• 17. september 1939 – Poolale tungib kallale ka NSV Liit, kes hõivab Ida-Poola
  
• 28. september 1939 Piiri- ja sõprusleping – MRP parandusleping. NSV Liit sai ka Leedu, Saksa sai Poola alasid juurde.
  
• 6. oktoobriks on sõjategevus Poolas lõppenud. Saksa ja NSVL väed pidasid ühise võiduparaadi. NSV Liit loovutas vastavalt piirileppele osa vallutatud Poola aladest .
  

• 30. november – NSV Liit alustab sõjategevuse Soome vastu (Talvesõda kuni 12. märts 1940)
  

• 12. märts – Talvesõda lõppeb rahulepinguga. Soome loovutab Karjala maakitsuse ja Hanko poolsaare, kuhu tuleb Nõukogude sõjaväebaas.
  

SAKSAMAA TUNGIB NSV Liidule KALLALE:

• 22. JUUNI 1941 – Saksa väed ületavad NSV Liidu piiri. (Koos Rumeeniaga + Itaalia, Slovakkia, Ungari) Soomlased liitusid 26. juuni – alustasid Jätkusõda.
  

• sakslastel 3 väegruppi: Nord , Mitte, Süd. Punaarmeel 178 diviisi VS 153 Saksa ja 23 liitlaste diviisi.
  
• Luftwaffe pommitas Nõukogude lennuväe puruks, saavutas õhus ülemvõimu.
  
• Saksa tankid tungisid Punaarmee kaitsesse, piirasid ümber.
  
• Punaarmee kaotused tohutud, lisaks paljud punaväelased andsid end vangi
  

• 14. AUGUST 1941 – ATLANDI HARTA. Sõja eesmärgid, sõjajärgse maailmakorralduse panid paika W. Churchill (Ing) ja F.D. Roosevelt (USA) (24. sept liitus NSVL) Sai alguse Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine. pandi paika, et ei taotleta omakasu, et kõik rahvad maailmas peaks tegema maj. koostööd, tuleb loobuda sõdadest maailmas.
  

• ’41 sügiseks sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene, Ukraina . Neid võeti kui vabastajaid.
  
• Otsustaval hetkel loobus Hitler Moskva ründamisest, suunas enamus vägesid Kiievisse, kus hävitati punaarmee väed ja alles siis pöörduti tagasi Moskvasse. Selleks tõi Hitler Leningradi alt vägesid ära = saksa väed ei suutnud linna vallutada. Piirasid selle siiski sisse.
  

-8. september alanud Leningradi blokaadis suri nälga 640 tuh

• Septembris asusid Saksa väed Moskva all pealetungile.
  
• 2. detsember – Sakslased Moskva eeslinnadeni, siis edasiliikumine takerdus. (Külmus, puudus talvevarustus, läbimatud teed, kurnatus) (Lisaks sellele oli Punaarmee ehmatusest toibunud. Stalin õhutas patriotismi (nim sõja Suureks Isamaasõjaks), leevendas terrorit mõnel alal, kasutas lääneliitlaste abi, tõi Siberist osa üksisi ära jne)
  
• 6. detsember 1941 – Punaarmee vastupealetung Moskva all. Saksa üksused löödi tagasi. Kuigi nad stabiliseerisid olukorra ja sõjas murrangut ei toimunud, kukkus Hitleri välksõja plaan läbi.
  

SAKSA pealetung idarindel. STALINGRADI lahing.

• ’42 suvel asus Saksa armee uuele pealetungile, lootes lõigata läbi Volga jõe, vallutada Kaukaasia naftaväljad. Punaarmee rünnak Harkovi all lõppes katastroofiga. Saksa tankideviisid jõudsid juuli lõpuks Volga jõe ja Kaukasuseni. Siis nõudis Hitler Stalingradi vallutamist.
  
• novembriks ’42 oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all. Punaarmee valmistus sel ajal ründama Ungari ja Rumeenia üksisi, kuid Hitler ignoreeris hoiatusi
  
• 19. november 1942- NSVL väed alustasid Staliningradi juures pealetungi ning piirasid Saksa armee sisse. Hitleri plaan vägesid õhust varustada kukkus läbi.
  

1943

• 2. veebruar 1943 – Saksamaa kaotab Stalingradi lahingu. Hoop, millest ei suudetudki toibuda.
  

• Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine:
  

• II maailmasõja alguses moodustasid Hitleri vastase koalitsiooni tuumiku Suurbritannia (koos oma asumaade ja dominioonidega) ning Prantsusmaa. Samas aktiivset sõjategevust Saksamaa vastu ei kuni 1940.a. kevadeni ei arendatud (nn. Kummalist sõda). Seda tingis osalt lääneriikide lootus Saksamaaga siiski kokkuleppele jõuda ja teisalt kardeti NSV Liidu otsest sekkumist Saksamaa poolel, sest aastatel 1939-1941 võib neid kahte siiski pidada liitlasteks.
  
• 1940.a. suvel sundis Saksamaa pärast edukat välksõda Lääne-Euroopas Prantsusmaa kapituleeruma ja sõjategevuses Saksamaa vastu jäid osalema vaid Inglismaale evakueeruda suutnud prantsuse üksused kindral deGauelle juhtimisel.
  

• 1940-1941.a. toimus peamine võitlus Inglismaa ja Saksamaa vahel (kandudes Mandri-Euroopast peamiselt merele ja õhuvõitlusele ning kolooniatesse). Kuigi USA veel avalikult sõjategevusse ei sekkunud, tihenes tema koostöö Inglismaaga ning seisnes eelkõige nn. lend-lease`is (tööstustoodete, toiduainete ja relvade tarnimine tasuta või võlgu). USA adus küll Saksamaa ja Jaapani ohtlikuse kasvu, kuid avaliku arvamuse sunnil oldi kuni Jaapani kallaletungini USA Vaikse ookeani tähtsama sõjaväebaasi Pearl Harbour`i vastu 7.detsembril 1941.a. siiski otsesest sõjategevusest eemal.
  
• 1941.a. 22.juunist oli sõjaga Saksamaa vastu seotud ka NSV Liit. Endistest liitlastest olid saanud seoses Saksamaa kallaletungiga vaenlased (väidetavalt ennetanud sakslased venelaste rünnakut). See sündmus viis ka suhete paranemiseni lääneriikide ning NSVL vahel (näiteks USA lend-lease`iga antav abi NSVL-le).
  
• Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D. Roosevelt ) ja Inglismaa (peaminister W.Churchill) poolt 1941.a. augustis sõlmitud Atlandi Harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal ). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja põhimõtted; mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted; mõlemad lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist; lubati taastada kõigi II maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Sisuliselt võis USA liitumist antud leppega võtta ka Saksamaa vastu sõtta astumisega. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu).
  
• Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel II maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis.
  

Sõjategevuse iseloomustus: Vt.õpik lk.4-39.

Murrang II maailmasõjas:

• Kuni 1941.a. lõpuni Saksa armee kaotusi sisuliselt tundma ei pidanud. Välksõjataktikat kasutades viidi peaaegu kõik operatsioonid edukalt lõpule. Tagasilöögi osaliseks said sakslased ainult võitluses Suurbritanniaga, keda ei õnnestunud põlvili suruda ning ebaedu tuli taluda ka pealetungil idarindel, kus Saksa väeosad paisati tagasi Moskva alt (detsembris 1941.a.)
  
• 1942.aastaks olid Saksamaa ja tema liitlased vallutanud / alistuma sundinud :
  Euroopas
  Poola (1939); Taani, Norra, Holland , Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa (1940); Jugoslaavia, Kreeka (1941); sakslased olid võitluses NSV Liidu vastu jõudnud kuni Volga jõeni ja Kaukaasiani
  Aafrikas
  üritasid Saksa ja Itaalia üksused vallutada Egiptust ja saada oma kontrolli alla Suessi kanal
  Aasias ja Okeaanias
  Jaapan oli hõivanud briti valdused (Hongkong, Malaisia , Singapur, Birma ); jaapanlaste poolt oli üle võetud Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad ( Vietnam , Laos, Kambodža); vallutati Hollandile kuuluv Indoneesia; USA-lt Filipiinid ; enamus Vaikse ookeani saarestikke ning ohustati juba Briti Indiat ja Austraaliat.
  
• Samas saabus 1942.-1943.a. sõjategevusse pööre, kus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaõnn kadus ning edukat vastupealetungi alustasid Hitleri- vastase koalitsiooni väed:
  
• Murrangulised lahingud II maailmasõjas:
  

• El- Alameini lahing (1942.a. Põhja-Afrikas Egiptus )
  

Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid neid 1943.a. Põhja-Aafrikast lahkuma. See võimaldas liitlastel viia lahingutegevuse üle Euroopasse / Itaaliasse ja viis lõppkokkuvõttes Mussolini kukutamiseni ning Itaalia sõjast väljaastumiseni (NB! Saksamaa okupeeris seepeale Põhja- ja Kesk-Itaalia ning rinne jäi sisuliselt 1945.aastani pidama .

• Midway merelahing (1942.a. Vaiksel ookeanil Midway atolli lähedal)
  

USA merevägi purustas suurema osa Jaapani lennukikandjaid. See võimaldas haarata ameeriklastel enese kätte initsiatiiv õhus ning alustada Vaikse ookeani saarestike tagasivallutamist ning Jaapani saarte lauspommitamist.

• Stalingradi lahing (1942.a.-1943.a. vahetusel)
  

Lõppes sakslaste edukas pealetung idarindel. Saksa väekoondis Stalingradi all piirati sisse ja purustati; ligikaudu 130 000 meest langes vangi. Algas NSVL vägede pealetung idarinde kõikides lõikudes ning sakslased alustasid taganemist.

• Kurski lahing (1943.a.)
  

Luhtus sakslaste viimane suurpealetung idarindel, kus üritati võtta Kurski piirkonnas kotti sinna koondatud nõukogude väegruppi.

• Teise rinde avamine (Põhja-Prantsusmaal Normandias 6.juunil 1944.a.)
  

Liitlasvägede (britid, prantslased, poolakad ja USA ning teiste riikide üksused) maabumine Prantsusmaal sundis sakslasi suve lõpuks Prantsuse ja Belgia alad loovutama ja keskenduma oma piiride kaitsmisele. Hitler oli sunnitud tooma idarindelt lisavägesid, mis kergendas nõukogude pealetungi.
TAGAJÄRJED.

• hukkus u 60 miljonit inimest (NSVL üle 20mln, Hiinas 10mln, Saksamaa 7mln...)
  
• hukkunutest oli palju tsiviilelanikke (enim NSVLs ja Saksamaal) : genotsiid, holokaust , vägivallapol.
  
• terve Euroopa oli sõjast laastatud (kaasnes demokraatia kriis)
  
• lüüa said natsistlik Saksamaa, militaristlik Jaapan, fasistlik Itaalia
  
• Nõukogude Liit tugevnes – kasvas kommunistliku diktatuuri mõju
  
• Balti riigid jäid NSV Liidu mõju alla, NSVL kontrollis Kesk- ja Ida-Euroopat
  
• Inimeste usk progressi oli kadunud (teadust, tehnikat oldi kasutatud sõjas täielikult ju)
  
• Teine maailmasõda tingis KÜLMA SÕJA
  

1. Külm sõda:
1.1. Külma sõja kujunemine:

• Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas “Teise rinde” avamise küsimustes jne.
  
• Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid:
  

• Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas
  
• NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas.
  

• Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid “saladuses”, siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris ; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis). (Vt. ka õpik lk.48-50)
  
• Lõpliku hoobi rahulikule kooseksisteerimisele panid:
  

• NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva- meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). (Vt.ka õpik lk.52-53)
  
• erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes.
  

Külma sõja mõiste:

• Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures;vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises ( NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes ).
  
• Külma sõja vastandiks on “kuum sõda”- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel.
  
• Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus).
  
• Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega.
  

1.3. Külma sõja osapooled:

• NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania ), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja- Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas ( Kuuba ) ja Aafrikas.
  
• Samas polnud Idabloki riigid alati ühtsed ning aeg-ajalt loobusid osad neist järgimast Moskva poliitilist joont (näiteks Hiina RV, Rumeenia ja Jugoslaavia, Albaania).
  
• Kõigile neile olid iseloomulikud:
  

• diktatuurirežiimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte)
  
• “sotsialistlik demokraatia” (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga)
  
• kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi , ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle
  
• tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega)
  
• plaani- ja käsumajandus
  
• kultuuri ideologiseeritus
  
• ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus
  

Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses):

Potsdami konverents: (1945.a. suvi): Vt. II maailmasõja aegsed konverentsid ja Potsdami konverentsi otsused Saksamaa suhtes.
2.2. Trumani doktriin : (1947) (Vt. ka õpik lk.52):

• See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht.
  
• See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile (abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning NSV Liidu territoriaalsete nõudmistega sõjas neutraalseks jäänud Türgile), millest nähtus Moskva soov laiendada oma mõjualuseid territooriumeid Vahemere suunas. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas USA anda edaspidigi abi neile riikidele, keda Moskva ohustab.
  

2.3. Marshalli plaan: (1948-52) (Vt. ka õpik lk.60; 63-64):

• Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule.
  
• Samas pakkusid Ühendriigid abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas.
  
• Abist loobus ise Soome (kes oli langenud NSVL mõju alla ehk finlandiseerunud) ja Hispaaniale ei pakutud (kuna seal võimutses diktaatorina F.Franco).
  

2.4. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN): (1949) (Vt. ka õpik lk.64):

• Loodi 1949.a. peale seda, kui Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse.
  
• Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine . Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle.
  
• VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki lagunemisega.
  

. Berliini blokaad : (1948.a. juuni-1949.a. mai) (Vt. ka õpik lk.51-52):

• Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks.
  
• Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele; NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist (allutati kõik parteid kommunistide diktaadile, alustati tööstuse natsionaliseerimist ja põllumajanduse kollektiviseerimist, mindi üle plaani- ja käsumajandusele, viidi läbi repressioone teisitimõtlejate ning Moskva-joonega mittenõustujate suhtes jne.).
  
• Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma . Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist.
  

2.7. Saksamaa lõhenemine: (1949) (Vt. ka õpik lk.57-63):

• Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (okupeerivate riikide erinev poliitika ida- ja läänetsoonides, Berliini blokaad). Mõlemad pooled (NSVL ja lääneriigid) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist.
  

1949.a. mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja võeti vastu põhiseadus; Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a.välja Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). Seega oli külma sõja tõttu lõhenenud esimene maailma riikidest- üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel:

• SLV oli demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik riik
  
• SDV oli ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik sotsialistlik riik
  

• Saksamaa lõhestatusele teeb lõpu Idabloki kokkuvarisemine 1980-ndate teisel poolel, mis viis Saksamaa ühinemiseni 1990.a. 3.oktoobril.
  

Korea sõda: (1950-1953) (Vt.ka õpik lk.66;76;78):

• Teise maailmasõja aastatel oli Korea poolsaar allutatud jaapanlaste poolt. Jaapani kapituleerudes 1945.a. jagati Korea poolsaar nagu Saksamaagi okupatsioonitsoonideks:
  

• poolsaare põhjapoolne osa NSVL-le
  
• lõunapoolne osa USA-le.
  

• Analoogiline Saksamaaga oli ka okupeerivate riikide poliitika erinevus okupatsioonitsoonides. See viis kahe riigi kujunemiseni 1948.a.- Põhja-Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV); Lõuna-Koreas kapitalistliku orientatsiooniga Korea Vabariik (KV).
  

Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung sellega nõustuda ei soovinud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta oma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV Liidu mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas.

• Korea sõda puhkes Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. KRDV-d toetasid Hiina “vabatahtlikud” ning suurt sõjalist ja majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed (milles lõviosa moodustasid USA üksused). Rinne stabiliseerus 1951.a., vaherahuläbirääkimised aga venisid ning lõplik vaherahu sõlmiti alles peale Stalini surma 1953.a. Kuna kumbki pool edu sõjas ei saavutanud, jäi Korea poolsaar ja rahvas jagatuks kahe riigi ja kahe süsteemi (kommunismi ja kapitalismi) vahel ning on seda kuni tänaseni..
  

Berliini kriis ja Berliini müüri püstitamine: (1961) (Vt. ka õpik lk.84)

• Kahe Saksamaa kujunemine (1949.a.) olukorda Saksamaal ei stabiliseerinud. SDV ja tema selja taga seisev NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis ning taotles selle piirkonna liidendamist SDV-ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist.
  
• SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin- Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted (ehk teisisõnu käsitles SLV ennast saksa rahva ainsa seadusliku esindajana). Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine “kommunistlikust paradiisist” Lääne-Saksamaale.
  
• 1961.a.13.augustil ehitas SDV paari päevaga ümber Lääne-Berliini müüri (Berliini müüri), millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. See sündmus viis igasuguse läbikäimise lõppemiseni kahe Saksamaa vahel kuni 1960-ndate lõpuni /1970-ndate alguseni . Siis hakkasid suhted taas veidi soojenema seoses üldise pingelõdvendusega külmas sõjas ja sotsiaaldemokraatide pääsemisega võimule SLV-s.
  
• 1940-ndate teisel poolel seoses Ida-Euroopa sovietiseerimisega hakati rääkima “raudsest eesriidest” Lääne- ja Ida-Euroopa vahel, mille all mõisteti Nõukogude bloki poolt kehtestatud salastatust, repressioone, eriti aga tõkkeid inimeste, kaupade ja mõtete vabale liikumisele. Terminit kasutas esmakordselt W.Churchill oma Fultoni kõnes 1946.a. Berliini müür, kui osa “raudsest eesriidest”, murti läbi 1989.a. seoses kommunistliku režiimi kokkuvarisemisega SDV-s ning lammutati paari aasta jooksul.
  

Kuuba ( Kariibi ) kriis: (1962) (Vt. ka õpik lk.84-85; 128-129)

• 1959 .a. kukutasid F. Castro poolt juhitud partisanid USA-meelse Kuuba diktaatori Batista. See ja Castro uue valitsuse edasised sammud ( maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine) viis suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel.
  
• Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele toetust / liitlasi võimaliku konflikti korral USA-ga. Siin tuli Kuubale rõõmuga appi Hruštšovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurirežiim.
  
• 1962.a. avastas USA luure Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president J.F.Kennedi Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette ära viima. See samm omakorda pingestas niigi külmas sõjast pingelisi suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni, mis oleks võinud vabalt kasvada üle uueks maailmasõjaks.
  
• Saades aru olukorra tõsidusest leppisid osapooled teatava kompromissiga:
  

• Moskva tõi Kuubast raketid ära
  
• USA lõpetas Kuuba blokeerimise ning nõustus Castro režiimi võimulejäämisega
  
• USA ja NSV Liidu vahel loodi nn. kuum liin , mille kaudu oli kiiresti võimalik ühendust saada mõlema riigi liidritel
  

• Kuuba jäi kuni 1980-ndate lõpuni suureks NSV Liidu liitlaseks- sai venelastelt iga-aastast suurt majandus- ja relvaabi ning toetas NSV Liidu poliitikat kõigil võimalikel juhtudel (näiteks Kuuba vägede saatmine Angoolasse, kaitsmaks sealset Moskva-meelset valitsust või vasakpoolsete sissirühmituste toetamine Ladina-Ameerikas).
  

Vietnami sõda: (1964-1973) (Vt.õpik lk.86-87):

• Vietnami sõjaga seonduvad sündmused ( eellugu , käik ja tulemused) on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos.
  
• Vietnam ja sellega piirnevad lähemad alad kuulusid alates 19.sajandist Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise maailmasõja ajal langesid Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad jaapanlaste kätte. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945.a.suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja ja kuultasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, alustades sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist.
  
• Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud; see omakorda viis nende vahel sõja puhkemiseni (1946-1954). Mõlemat sõdivat poolt toetasid liitlased- Vietnami DV-d kommunistlikud Hiina RV ja NSVL; Prantsusmaad aga USA (kes lootis sellel moel tagada enesele Prantsusmaa toetust oma poliitikale Euroopas; vähemtähtis ei olnud ka kommunismi tagasitõrjumistahe Aasia regioonis). 1954.aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, NSVL ja Hiina RV). Vastavalt saavutatud kokkuleppele nähti ette Vietnami jagamine kaheks: kommunistlikuks Vietnami DV-ks Põhja-Vietnamis (pealinn Hanoi ) ja lääneriikidele (st. ka kapitalismile) orienteeritud Vietnami Vabariigiks (pealinn Saigon). Kaugemas tulevikus oli ette nähtud ka mõlema riigi ühendamine. Prantsusmaa pidi antud piirkonnast oma väed välja tõmbama ja andma iseseisvuse ka teistele sealsetele aladele (Laosele ja Kambodžale).
  
• Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV riigi jagamisega ja toetas kommunistlike partisanide sõjategevust Lõuna-Vietnamis; see omakorda viis USA kohaloleku suurenemiseni- põhjuseks doominoteooria ehk kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane.
  
• 1964-1973 aastatel puhkes Vietnamis uus sõda, millist tuntaksegi Vietnami sõja nime all. Antud perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. Hanoid omakorda toetasid punahiinlased ja venelased (majanduslik ja sõjaline abi, sõjalised eksperdid).
  
• Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada; selle põhjuseks oli eelkõige:
  

• vastase partisanisõja taktika , mille käigus ei pääsnenud ameeriklaste tehniline ülekaal maksvusele (sama probleemiga olid venelased kimpus Afganistanis ja Tšetšeenias).
  
• USA käsi hakkas siduma sõjavastase kriitika suurenemine kodumaal ja maailmas tervikuna (1960-ndate lõpust kasvas kogu maailmas vasakpoolsus , esile kerkised vägivallatust pooldavad hipid).
  
• suured kaotused suurendasid sõjatüdimust.
  

• Seetõttu üritasid ameeriklased sõda nn. vietnamiseerida:
  

• hakkasid oma regulaarvägesid välja viima
  
• suurendasid sõjalist toetust Lõuna-Vietnamile ja üritasid kommunistidega sõdida n.ö. võõraste kätega.
  

• 1973.a jõudsid sõdivad pooled küll uue rahulepingu sõlmimiseni (USA ja Vietnami Vabariik ühelt poolt ning Vietnami DV teiselt poolt), aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga (kommunistide initsiatiivil) ning 1975.a.olid Saigoni päevad loetud (alad ühendati aasta hiljem Põhja-Vietnamiga).
  
• Vietnami sõda oli USA suurim tagasilöök külma sõja jooksul:
  

• doominoteooria kippus täide minema (kommunistid tulid lisaks Lõuna-Vietnamile võimule ka Laoses ja Kambodžas).
  
• NSVL ja Hiina RV mõju Kagu-Aasias kasvas.
  
• USA sõjalisele enesekindlusele anti tugev löök.
  
• kaasnes USA maine langus maailmas.
  
• NSV Liidu mõju suurenes arengumaades, kus ebastabiilse majanduse tõttu valiti nõukogude majandusliku ja sõjalise abi nimel sotsialistlik orientatsiooni.
  

• 1970-ndate algul algas Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine. Moskva lootis seal saavutada seda, et lääneriigid tunnustaksid Euroopas välja kujunenud jõuvahekordi ja piire; lääs omakorda lootis läbi sellise koostöö mahendada Ida-Euroopa diktatuurirežiime. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975.a.(Soome oli tippkohtumiseks sobiv nii läänele (kapitalistlik riik), kui ka idale (finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga:
  

• tunnustati olemasolevaid piire Euroopas
  
• lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös
  
• humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis
  
• alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, kuna NSV Liit ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu.
  

Külma sõja lõpp:

• 1980-ndate teisel poolel alanud Idabloki lagunemine viis ka paratamatult külma sõja lõppemisele:
  

• üks külma sõja osapooltest varises kokku
  
• NSV Liidu survest vabanenud Ida-Euroopa riigid alustasid laiaulatuslikke reforme ja võtsid kiiresti kiiresti kursi ühinemisele ülejäänud Euroopaga (Euroopa Liidu ja NATO-ga).
  

• 1980-ndate aastate teisel poolel lõppes võidurelvastumine ning endised vaenlased alustasid läbirääkimisi desarmeerimiseks:
  

• 1990.a. Pariisis lepiti kokku tavarelvastuse vähendamises Atlandi ookeanist Uuraliteni
  
• samal kohtumisel teatati ka ametlikult külma sõja lõpetamisest
  
• 1991.a. leppisid USA ja NSVL kokku strateegilise ründerelvastuse vähendamise osas kuni 1/3 võrra
  
• lääneriigid tulid NSV Liidule (ja tema õigusjärglasele Venemaale) rahaliselt appi tuumarelvade likvideerimisele, milleks viimasel raha ei jätkunud jne.
  

• Külma sõja lõppedes:
  

• lakkas eksisteerimast senine bipolaarne (ehk kahepooluseline ) maailm
  
• sõjaliselt muutus maailm pigem ühepooluseliseks. Rahvusvahelistes suhetes domineerisid lääneriigid (NATO ja Euroopa Liit), eriti aga USA.
  
• Ühendriigid üritasid ka 1990-ndatel lühikest aega mängida politseiniku rolli demokraatia kaitsjana maailmas (näiteksvälja edukalt lõppenud Lahesõda Iraagi ja selle diktaatori S.Husseini vastu 1991.a.).
  

• Külm sõda lõppes demokraatlike ning turumajanduslike riikide võiduga plaanimajanduslike diktatuuririikide üle, näidates viimaste ebamajanduslikkust ning sisemist nõrkust demokraatia puudumise tingimustes.
  

Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa DV-s ja Saksamaade ühendamine (1990):

• Samal ajal kui teistes Ida-Euroopa riikides algas 1980-ndate teisel poolel vaikselt demokratiseerimisprotsess, ei juhtunud SDV-s esialgu midagi. Samas suurenes majanduslangus ja taas hakkas kasvama põgenikevool läände, mis majanduslangust veelgi süvendas (oskustöölised / insenertehniline kaader lasi jalga).
  
• 1989.a. sügisel algas seda kiirem sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine:
  

• alustati demonstratsioone demokraatia taastamiseks
  
• SDV juhkonna katsed rahva rahulolematuse kasvu veidigi pidurdada läbi lubaduse alustada reforme jäid lootusetult hiljaks
  
• senine kommunistlik diktaator E.Honecker vahetati välja liberaalsema kommunistliku tegelase vastu)
  
• 9.novembril 1989.a. murdis rahvas läbi Berliini müüri
  
• 1990.a. alguses said mittekommunistid enamuse ka SDV valitsuses
  
• sama aasta kevadel toimunud vabadel valimistel võitsid mittekommunistid, kes võtsid suuna SDV ühendamisele SLV-ga.
  

• Läbirääkimised Saksamaade ühendamise küsimuses algasid 1990.a. kevadel; samas sekkusid protsessi ka II maailmasõja võitjariigid:
  

• NSV Liit muretses jõudude tasakaalu lõpliku kadumise pärast Euroopas
  
• Poola kartis, et ühinenud Saksamaa hakkab talle esitama territoriaalseid nõudmisi endiste II maailmasõja eelsete alade tagastamiseks ( 1970.a. oli SLV sõlminud NSVL-I ja Poolaga nn. idalepingud, millega SLV tunnustas SDV -Poola vahelise piirina Oder- Neisse jõgede joont; lepingusse oli aga lisatud klausel, et ühinenud Saksamaa seda ei tunnista).
  

• Läbirääkimised toimusid 2 + 4 põhimõttel:
  

• kaks Saksamaad arutasid küsimused läbi
  
• suurriigid - USA, Prantsusmaa, Suurbritannia ja NSV Liit kooskõlastasid need
  
• eelkõige tuli järgi anda NSV Liidult ühinemiseks nõusoleku saamiseks (oma nõudmistele suurema kaalu andmiseks oli NSVL-il ka oma surveabinõu- SDV-s baseeruvad nõukogude väed). Selleks lubati vähendada ühinenud Saksamaa sõjaväe suurust; lubati finantseerida Gorbatšovi reformipoliitikat jne.
  

• 1990.a. 3.oktoobril kaks Saksamaad ühinesid; ühinenud Saksamaast sai Euroopa mõjuvõimsaim majandusriik; samuti on SLV 1990-ndatel mänginud määravat rolli Euroopa Liidu tegevuses jne.
  

. Suur depressioon (Suur majanduskriis) 1929.a.-1933.a (Vt. ka õpik lk.120-121):

• Suure majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s.
  
• Põhjuseks:
  

• Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut.
  
• Tehnilised uuendused põllumajanduses ( traktorid , kombainid jne.) vähendasid tööjõuvajadust ja suurendasid laostunud farmerite ja töötute hulka.
  
• Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil (“must neljapäev” ja “must teisipäev” 1929.a. oktoobris).
  
• Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse.
  
• Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mille tõttu vaesemad inimesed polnud võimelised tarbima.
  
• Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist.
  
• Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (e. rakendasid protektsionismi) jne.
  

• Majanduskriis levis ahelreaktsioonina USA-st ka Euroopa riikidesse.
  
• Kõige raskemini tabas kriis Saksamaad; põhjuseks:
  

• USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt.
  
• Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone (1932.a. Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise).
  
• Uus hüperinflatsiooni laine.
  
• Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes ( teostati deflatsioonipoliitikat- st.et inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt majanduse arengule.
  
• Laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud.
  

• Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud. Samas langes ka nendes riikides tootmise tase; suurenes tööpuudus; palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne.
  

Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (näiteks natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.).