Rahvusvaheline olukord 1918-1939 · 1914-1918 Esimene maailmasõda · Antante: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA · Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Itaalia(1915 vahetas poolt!) · Esimene maailmasõda lõppes 11.nov. 1918 Compegnie vaherahuga · Rahulepingute väljatöötamisega tegeldi Pariisi rahukonverentsil · USA'd esindas president Woodrow Wilson · Prantsusmaad esindas peaminister Georges Clemencau · Suurbritanniat esindas peaminister Lloyd George · Kaotajaid kutsuti lepingutele alla kirjutama · 28
neutraliseerimisele. Seega plaan ebaõnnestus üldiselt. 2) Briti plaan oli sekkuda Eur-sse vaid ekspeditsioonikorpusega ja pidada üldiselt meresõda, anda liitlastele raha ja relvi. Kuid ekspeditsioonikorpus aeti laiali, seetõttu tuli Eur mandrile mehi saata polnud varem plaanitud. Nii nende sõjaplaan ei õnnestunud. 3) A-U plaan oli segane: anda löök Serbiale ja jätkata sõjategevust Vene vastu Visla ja Bugi alal. 4) Venel ega It-l plaani polnud. Rahulepped: Kokku 5 rahulepet: antante-sks (28.06.19) antante-austria (10.09.19) antante-bulgaaria (27.09.19) antante-ungari (4.06.20) antante-türgi (10.08.20). Kõigis rahulepetes olid üldised punktid: *kõik kaotajad pidid territ ära andma *reparatsioonid *kaotajate sõjaväe suurust piirati *Sm kohta oli eraldi punkt: võeti ära Reini parem kallas (demilitariseeritud tsoon) ja Habsburgide dün. keelati võimule saada, keelati Suure Sm idee ja Sm kaotas kõik kolooniad. Territ. muutused: 1) Belgia sai:
Ajaloo kontrolltöö, I maailmasõda Sõdivad riigid 1897.a. tegid Saksamaa ja Austria-Ungari liit 1882.a liitus nendega Itaalia 1915.a Itaalia läks Antante'i poolele üle 1893.a Venemaa ja Prantsuse liit 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liit 1907.a Inglismaa liit Venemaaga Antante (Ing, Pr, Vene, It, USA, Belgia, Serbia, Jaapan ) -------Keskriigid (Türgi, Sks, A-U, Bulg) Ajend 1914. a Balkani püssirohu kelder 1908-1914.a oli Bosnia-Hertsogoviina Austria-Ungari võimu all, kuid slaavlased ei olnud sellega rahul. Nemad tahtsid levitada panslavismi ja seega korraldati atentaat A-U troonipärijale Franz Ferdinandile. Rühmituste Noor-Bosina ja Must-Käsi juhtimisel toimunud atentaat läks algselt vett vedama, juhuse tõttu õnnestus. Põhjused
ametit ei pidanud ta kaua. ItaaliaTürgi sõja päevil (19101911) sai temast sotsialistide parim ajakirjanik ja hiljem töötas ta toimetajanasotsialistide ajalehes L´Avanti ('Edasi'). Esimeses maailmasõjas Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti 1914.a. oktoobris Itaalia sotsialistide parteistvälja ja oli kuni sõja lõpuni Antante valitsuste palgaline mõjuagent avaldades ajakirjanduses patsifistliku sisuga artikkleid. Sõjaaastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas enda Rahvuslik Fasistlikuks Parteiks. Põhiline toetajaskond olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja futuristid. Fasistid
Saksamaa pidi loovutama suure hulga maid, sealhulgas Elsass-Lotringi Prantsusmaale, kokku 1/8 oma territooriumist. Sõjaväe hulga hakati seadusega piiritlema, lubatud oli vaid 100 000 meest, keelati üldise sõjaväekohustuse kehtestamine, allveelaevastik, lennuvägi ning seati ka piirangud laevastikule. Majanduslikult kõige kahjulikum karistus oli reparatsioonide maksmine, mille kogusummat algselt ei määratud. Kaotaja oli ka Venemaa, kes kuulus küll Antante´i poolele, kuid lahkus sõjast varem, sest Venemaal hakkas kodusõda, mille võitsid enamlased ja mille tulemusena kehtestati totalitaarne riik. Venemaa kaotas sõjas mitu miljonit sõdurit ning majandus oli põhja vajumas. Valitses tooraine ning tööjõupuudus ning Venemaa kaotas ka osa oma territooriumist. Seega mõjus sõda ka Venemaale laastavalt. Esimene maailmasõda ei toonud endaga kaasa midagi head, kuid siiski polnud eri riikide olukord selle lõppedes sama
see liit tekitas teistes riikides pahameelt Euroopale tundus, et loovad omavahel kamba ja teised tahtsid ka kamba luua. Prants ja vene. 1893 – teine riikide blokk hakkab kujunema Prantsusmaa ja Vene vahel (kui saksa ühte ründab, tuleb teine appi) Pr ja Vene koostöö oli saksa jaoks kohutav look Vene-Pr liiduga ühines ka Inglismaa 1904 London sai teha Pr’ga liidulepingu (Ingl-Pr) Entente Lerdiale/ Antante-lepingu nimi Hakati tegema sõjalisi plaane saksa vastu Oli Pr-Vene ja Pr-Ingl liidulepingud, puudus Vene-Ingl 1907 Ingl parandas Venega suhted; sõlmiti liiduleping. Jagati ära mõjusfäärid. 1907 riikide blokid said valmis Antant ja kolmikliit vastamisi Itaalia vihkas Austriat – seetõttu kolmikliit eriti ei töötanud Kolmikliit – eesmärgid: Kandev jõud saksa Soovis saada võimalikult palju kolooniaid üle maailma
Sõtta minnakse mingil eesmärgil, olgu selleks siis religioonne, ajalooline või geopoliitiline põhjus. Sinna saadetakse mehi teadmisega, et nad ei pruugi elusast peast kodumaale naasta. Nii juhtus 20. sajandi alguses, mil mitmed riigid võitlesid kolooniate pärast, et oma valdusi suurendada. Esimene maailmasõja üks põhjuseid ongi see. Algas sõjaline tegevus, millest võtsid osa mitmed suurriigid ning moodustati kaks leeri: Keskriigid ja Antante. Selles sõjas võeti kasutusele mitmeid strateegilisi asju, mida sõjaajaloos polnud varem kasutatud. Näiteks lennukid, tankid, gaas. Samuti toimus ka positsioonisõda ehk tuhanded mehed varjusid kaevikutes. Nad pesitsesid seal ligi aasta, vaevlesid toidupuuduse ja epideemiate käes ning otsene sõjaline tegevus puudus. Sellest on raamatu, ,,Läänerindel muutuseta'', kirjutanud maailmakuulus kirjanik Erich Maria Remarque
töötute arv ulatus 6 miljonini (ligi 45% töölistest) ja tööstustoodang vähenes 1929. aastaga võrreldes 40%. Adolf Hitler viis Saksamaa riigikantslerina läbi edukat sisepoliitikat, mis võimaldas leevendada majanduskriisi tulemusi ning saavutas suure toetuse Saksamaa elanikkonna seas. Saksamaa välispoliitika oli 1930. aastatel suunatud Saksamaale kahjuliku Esimese maailmasõja lõpetanud Versailles' rahulepingu revideerimisele. Rahulepinguga püüdsid sõja võitnud Antante riigid piirata Saksamaa majandusliku ja sõjalise võimuse taastamist. 1933. aastal sai Saksa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei valimistel 17,3 miljonit häält ja võitis koguni 230 saadikukohta, saades Riigipäeva suurimaks parteiks. 1933. aastal soovitas osa ministreid president Paul von Hindenburgil pakkuda kantsleri koht Hitlerile ja põhiseaduslikul teel tuligi võimule Adolf Hitler. Valimiste päev kuulutati "Ärganud rahva päevaks".
• Peagi tüdines ja naasis ajakirjanduse ning poliitika juurde, mis viis ta veelkord vanglasse. Mõne aja pärast oli tuntud kui üks andekamaid ja ohtlikumaid Itaalia noori Sotsialiste • Asutas oma ajalehe “La Lotta di Classe” ("Klassivõitlus"), mis osutus vägagi edukaks • 1912. aastal määrati ta kohaliku sotsialistide ajalehe "L'Avanti!" toimetajaks Esimeses maailmasõjas • Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel • Kuni sõja lõpuni oli Antante valitsuste palgaline mõjuagent, avaldades ajakirjanduses patsifistliku sisuga artikleid • Sõja-aastatel oli sõdurina rindel ning sai seal haavata • 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõja- veteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (Võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas end Rahvuslik Fašistlikuks Parteiks • Põhiline toetajaskond: erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja futuristid
· 7. Jaanuar 1919 algab rahvaväe vastupealetung · 1.veebruar vabastati Paju lahingus Valga · 1919 viib Laidoner sõjategevuse Läti ja Venemaa pinnale, kus sõjaraskus peaks jääma vene Valgete õlule · Vabastatakse Läti, aga Ulmanise valitsus kukutatakse peagi · Algab Landeswehri sõda, Võnnu lahing · 23. Juuni marsivad eestlased Võnnu linna sisse · Eesti väeüksused liiguvad edasi Riia peale, kus Antante`i esindajate survel kirjutatakse alla vaherahu ja ennistatakse Ulmanise valitsus · Tänu sõjaväsimusele tekib elav huvi Venemaa pakutud rahuläbirääkimiste vastu · Esimesed rahuläbirääkimised lõppevad, kui loodearmee alustab Vene valgetega Petrogradi ründamist, edutult · Rahvavägi võtab tagnevalt Vene valgete armeelt relvad ja jääb punaarmeega Narva all silmitsi · Detsember 1919 algavad heitlused Narva pärast
Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas Sõjalisete liitude kujunemine-Antant, Kolmikliit KOLMIKLIIT – initsiaator Saksamaa Saksamaa ja Austria-Ungari-1879.a. - kuna Austria-Ungari oli killustatud ja soovis kaitset, Saksamaa soovis rohkem võimu Euroopas ja maailmas Itaalia ühinemine – 1882. a. – soovis end kaitsa võimaluk rünnaku eest Prantsusmaalt Antante Venemaa ja Prantsusmaa – 1893.a. – Wilhem II (Saksamaa) loobus edasikindlustuslepingust Venemaaga, olukord muutus ohtlikuks, kardetisõjalist ohtu kolmikliidult, Prantsusmaa kartis Saksamaad Inglsimaa ja Prantsusmaa – 1904.a. südamlik kokkulepe-Inglsimaa ja Venemaa – 1907.a. – Inglismaa otsustas, et Euroopa jõudude tasakaal on ohus, kartis kolmikliitu ja Prantsusmaa Venemaa vahelist lepingut
Sõda merel Briti sõjamerelaevastiku ülemvõim Põhjamerel. Saksamaa mereblokaad. Saksa kolooniate hõivamine. Meremiinid. 1915 Saksamaa alustas piiramatut allveesõda. USA reisilaeva Lusitania uputamine. 1916. a Jüüti merelahing S vs Briti. Saksamaal ei õnnestunud purustada Briti mereväge ega mereblokaadi. Ülestõus Kieli mereväebaasis 1918. Muudatused sõdivate poolte koosseisus 1914 -1917 Antante - kokku üle 20 riigi Suurbritannia + dominioonid Prantsusmaa Venemaa Serbia Belgia Rumeenia Kreeka Jaapan Itaalia (liitus 1915) USA (liitus 1917) Keskriigid Saksamaa Austria-Ungari Türgi (1914) Bulgaaria (1915) USA sõtta astumine President Wilson 1917. a suured USA väeüksused (palgasõdurid) Prantsusmaale USA laenud Antant'i riikidele USA sõjatööstuse areng Sõja hädad
Andante - Südamete liit: Suurbritannia, Venemaa, Prantsusmaa. 1893 - liiduleping Prantsusmaa ja Tsaari Venemaa vahel. 1904 - liiduleping Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel. Suurbritanniale jäi Egiptus, Prantsusmaale Maroko. 1907 - liiduleping Suurbritannia ja Venemaa vahel. Jagati mõjusfäärid aasias: Afganistaan Suurbritanniale; Venemaa ja Suurbritanni nõustusid mitte sekkuma Tiibeti asjadesse; Iraani põhja oas Venemaale, lõuna osa Suurbritanniale. 1915 - Itaalia liitus Antante'iga. I maailmasõjast võttis osa 38 riiki. Neist 34 olid Antante'i poolel. 70% maailma elanikkonnast. 9 Anatantei vastu võitlesid Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi - Nelik Liit ehk Keskriikide liit. Suhted Venemaa ja Saksamaa vahel: Saksa keisri valitsus proovis Venemaaga sõlmida liidulepingut Suurbritannia ja Parantsusmaa vastu. Kui see ei õnnestunud, sest Venemaa oli majanduslikult Prantsusmaast sõltuv - võlad
Vasakmeelsete propaganda leidis sobiva toetuspinnase sõjast tüdinud masside näol. Samas teated selle kohta, et Vm-l kõneldakse avalikult enam sõja lõpetamisest ja rahulepingu sõlmimisest, jõudsid ka Vm liitlasteni, tekitasid ärevust. Rahustamaks lääneliitlasi saatis välismin Miljukov 18.apr teele dipl noodi, kinnitades, et Vm jääb liitlaskohustustele ustavaks, ei alusta separaatseid rahuläbirääkimisi keskriikidega ja lõpetab sõja koos Antante riikidega. Tema noot tekitas siseriigis tohutult pahameelt Revol demokr hulgas. Paar päeva pärast selle teele saatmist, 20.apr tulid Petr tänavatele suured rahvahulgad loosungite all: „Maha sõda, maha Miljukov, maha AV!“. Põhiosa rahvast oli ilmselgelt sõjast tüdinud ja rahu ihkav mass, mingi osa oli ka kindlasti enamlastel. Enamlased olid häälestunud AV vastu, igatsesid kukutamist. Valitsusmeelsed korraldasid vastudemonstratsiooni 21.apr, avaldasid toetust AV-le jne.
annaabi.ee 
