1. Oli Austria keiser ja Ungari kuningas a 1914 Franz Joseph I 2. Foch kirjutas alla sellele rahulepingule Versailles’ leping 3. Mõtles välja Saksamaa sõjaplaani Kindralstaabi ülem von Schileffen 4. Tähtis koosolek, mis toimub Pariisist kümmekond kilomeetrit Monarhiftlme koosolek 5. Seal linnas hukkus Franz Ferdinand (mis riigis see on tänapäeval) Sarajevos, tänapäeval Bosnia ja Hertsegoviinas 6. Leping mis sõlmiti 1904 Inglise-Prantsuse Entente Cordiale ehk Südamlik Leping 7. Kes kellele esimesena sõja kuulutas Austria Serbiale 8
maailmasõjas, majanduslik kaos, maaküsimuse lahendamatuss (maa ikka mõisnikel), Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse. Tulemus: Nikolai II astus tagasi, Ajutine Valitsus sai võimule. Oktoobrirevolutsioon: Ajutise Valitsuse autoriteet oli langenud nii madalale, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks olnud edukas ning Lenin võttis enamlastega võimu üle. 9. Kes on : Lenin, Kerenski, Foch, Araabia Lawrence, Mustafa Kemal. – Mustafa Kemal – Türgi Vabariigi president. Lenin – enamlaste juht venemaal. Kerenski – Ajutise Valitsuse esiotsas. Foch – liitlasvägede ülemjuhataja kindral. 10. Kodusõda Venemaal: miks puhkes, kes sekkusid, kuidas lõppes? – Algas 1917 kui paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlike võimumehi tunnustamast. Puhkes 1918 uue hooga. Tekkisid „valged“
SÕJA LÕPP Venemaa ja Saksamaa positsioonid • Venemaal tekitasid majandusraskused ja inimkaotused suure rahulolematuse keisrivalitsuse ja sõjaväe ülemjuhataja vastu. • Sisekriisi tulemusel kukutati tsaarivalitsus 1917. a märtsis (vana kalendri järgi veebruaris) - Veebruarirevolutsioon. • Saksamaa toetas enamalaste kildkonda. Lenin tuligi 1917. aasta novembris riigipöördega võimule (vana kalendri järgi oktoobris) - Oktoobrirevolutsioon. • Nov. lõpus 1917 sõlmiti Idarindel vaherahu. Separaatrahu Brestis • Saksamaa alustas Idarindel suurpealetungi, millega hõivati Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. • Seejärel oli Lenini valitsus sunnitud 3. märtsil 1918 sõlmima Bresti (Brest-Litovski) rahu. Kolmikliidu kapituleerumine • Aprillis 1917 astus lõpuks sõtta ka USA. • Keskriigid tegid veel viimaseid samme enne jõuvahekordade muutumist. Võeti ette suured pealetungid läänerindel. • Augustis-septembris 1918 ...
November-Detsember 1917 - Edutult lõppeb inglaste tankirünnak Cambrais linna lähistel. November 1917 - Venemaal toimub riigipööre. 1917. aasta lõpul - Bolsevikud sõlmivad sakslastega vaherahu. 1918 - Saksamaa jätkab pealetungi Venemaale. Märts 1918 - Bolsevikud sõlmivad Saksamaaga Brestis rahu. Kevad 1918 - Läänerindele on koondatub üle 80% diviiside üldarvust. Märts-Juuli 1918 - Saksa väed võtavad ette 4 suurt pealetungi. September 1918 - Antandi vägede ülemjuhataja Foch algatab vastupealetungi Saksamaale. November 1918 - Läänerindel on juba üle 2 miljoni Ameerika sõduri. Sügis 1918 - Türgi ja Bulgaara väjuvad sõjast. 11. November 1918 - Kirjutatakse alla Compiegne'i metsas Antandi vägede ülemjuhataja Foch'i salongvagunis alla vaherahule, mis lõpetab Esimese maailmasõja.
· Prantsusmaa, Suurbritannia c) Keskriigid olid: · Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa · AustriaUngari, Saksamaa, Venemaa, Türgi , Bulgaaria · Saksamaa, AustriaUngari, Türgi, Bulgaaria d) 19181920.a. toimus: · kodusõda Venemaal · kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus · kaotatati toiduainete riigile andmise kohustus e) Antandi vägede ülemjuhataja oli : · Adolf Hitler · Marssal Foch · Franscisco Franco f) Suurtööstuse eelisareng ehk: · kollektiviseerimine · plaanimiseerimine · indursraliseerimine g) Suurbiritannia põhilisteks väljaveoartikliteks olid: · rauamaak, puit, puuvill · kivisüsi, riie, masinad · rauamaak, riie, puuvill h) Dominioonil on oma: · parlament, valitsus, kohtusüsteem, seadusandlus · parlament, seadusandlus, kohtusüsteem · parlament, valitusus
aasta alguses uuesti pealetungi. Venemaa väljumine sõjast võimaldas Saksamaal oma väed idarindelt läänerindele ümber paigutada. 1918. aasta kevadel oli läänerindele koondatud juba kaheksakümmend protsenti diviiside üldarvust. Saksamaa väejuhatus lootis nüüd läänerindel otsustavat edu saavutada. 1918. aasta märtsist kuni juulini võtsid Saksamaa väed ette neli suurt pealetungi. Liitlaste ülemjuhataja F. Foch aga suutis organiseerida eduka kaitse ja ühteaegu teha ettevalmistusi vastupealetungiks. Suvel läkski sõjaline initsiatiiv liitlaste kätte ning septembri lõpul alustasid nad üldpealetungi. Kurnatud Saksa väed ei suutnud 1918. aasta sügisel liitlaste rünnakule enam mingit vastupanu osutada. Saksa väejuhatus tegi keisrile ettepaneku pöörduda liitlaste poole rahupakkumisega. Ebaedu rindel tõi kaasa ka sisepoliitilise kriisi Saksamaal
12. Miks ja kelle poolel astusid sõtta Itaalia ja Ameerika Ühendriigid? Millal? 13. Uuendused sõjapidamises (tankid, lennukid, allveelaevad, raadioside, mürkgaasid jm). Kes? Millal? Mõju sõjategevusele? 14. Esimese maailmasõja tulemused ja tagajärjed. 15. 16.Isikud: keiser Nikolai II president Woodrow Wilson keiser Wilhelm II liitlasvägede ülemjuhataja F. Foch keiser Franz Joseph Vladimir Uljanov (Lenin) ertshertsog Franz Ferdinand 17. 18.Mõisted: imperialism separaatrahu positsioonisõda okupatsioon manööversõda separatism maailmasõda 19. 20.Olulisemad daatumid:
Nõukogude valitsuse ja Saksamaa vahel sõlmitu Bresti rahu (võimaldas Saksamaal kasutada Venemaa, Ukraina, Baltimaade materiaalseid resursse). Saksa ülemjuhataja kindral Ludendorff lootis läänes saavutada täielikku võitu. 8. jaanuaril kuulutas USA president Wilson välja 14 punkti ehk tulevase maailmakorralduse kava. Inglismaa ja Prantsusmaa loosid lõpuks ühise sõjaväe juhatuse. Väejuhatajaks sai Foch. Juulis hakkasid sakslased taanuduma (ga päev saabusid uued USA deviisid rindele). Sügisel oli Saksa armee veel sõitlusvõimeline, kuid tagaka hakkas lahgunema. Ludendorff palus 26. septembril vaherahukõnelusi, 7.-9. novebril levis üle Saksamaa revolutsioon ning keiser astus tagasi. 11. novebril kirjastati Compiegne'i metsas vaherahu. 6. Miks Saksamaa kaotas sõja? Kuna tema tagala hakkas lagunema. Saksamaal levis revolutsioon. Keiser astus tagasi.
Imperialism- ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. positsioonisõda- rinne püsis paigal, sõjategevust oli vähe, kumbki pool oli äraootaval seisukohal. manööversõda- püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. separaatrahu- rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest liitlastest eraldi. okupatsioon- riigi maa-ala ajutine hõivamine teise riigi relvajõudude poolt. separatism- eraldumispüüe. keiser Nikolai II- oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses aastatel 18941917. keiser Wilhelm II - oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 18881918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises. keiser Franz Joseph- oli Austria keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867. Aastast. ertsher...
mail, 1916) Saksamaa ja Inglismaa vaheline sõjaajaloo kõige suurem merelahing, kus kumbki osapool võitu ei saavutanud. Ülemvõim merel võimaldas liitlastel kiiresti hõivata ka Saksa kolooniad Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. Üksnes Ida-Aafrika suutis väike Saksa grupeering peaaegu sõja lõpuni vastupanu osutada. 8. Compiegne 'i vaherahu - (11.novembril, 1918) lõpetati sõjategevus I maailmasõja rinnetel. Allakirjutamine toimus kindral Foch 'i salongvagunis. Sõjalised tegevused lõpetati, sest Saksamaa kurnatud väed ei suutnud enam vastu panna ja sõjast väljusid ka Saksamaa liitlased Bulgaaria, Türgi ja Austria-Ungari. 9. *uute riikide teke Soome, Leedu, Eesti, Poola, Läti, Tsehhoslovakkia, Ungari, Iirimaa *kodanike eluolu muutumine (naised ja noored said tööle minna) *uued moestiilid ja ellusuhtumine, moraalireeglid (kasutusele tulid lühemad kleidid, seelikud, et
sündmustele. Rahutused kasvasid üle poliitiliseks üldstreigiks ning need suruti jõuga maga: sõjaväe üksused läksid rahva poolele üle, rahvast hakati relvastama. 27. 02 õhtuks oli pealinn ülestõsunud tööliste ja sõdurite käes. 6. Woodrow Wilson - USA president, kes tegi ettepaneku õiglase rahu sõlmimiseks, mis lükati sõdivate poolte poolt tagasi (töötas väljas 14 punkti). Ferdinand Foch - Prantsusmaa marssal 1918, Briti leidmarssal 1919, Poola marsall 1923. Tema koondas liitlasvägede jõud otsustavaks vastulöögiks (sakslaste vastu), kasutades selleks järjest suuremas ulatuses rindele saabuvaid ameerika üksusi. Paisati sakslased tagasi. Andis ka tabava hinnangu Versailles’ rahulepingule. Wilhelm II - Saksa keiser. 8. oktoober vaherahukõnelused Compiegne’is, millega lõpetati sõjategevused I MS-s. 7. 18
suuri sõjalaevu ja allveelaevu. Esimene maailmasõda tõi kaasa palju halba, kuid samas ka rohkelt uuendusi, milleta me elu tänapäeval ette ei kujutaks. Kuigi ma sõda ei poolda, arvan ma siiski, et oleme paljuski tänuvõlglased just esimesele maailmasõjale, sest auto ja lennuk, mis on tänapäeva elu lahutamatu osa, töötati välja just tollel ajal. Esimene maailmasõda olekski võinud jääda ainsaks suureks sõjaks, kuid nagu ütles ka Prantsuse vägede ülemjuhataja Ferdinand Foch sõja lõpus sõlmitud Versailles rahulepingu kohta: "See ei ole rahuleping, see on vaherahu 20 aastaks". Kindral ei eksinudki palju, umbes 20 aasta pärast oligi käimas Teine maailmasõda, mis oli paljustki põhjustatud just Esimesest ilmasõjast, kuna Saksamaa soovis oma vaenlastele tehtud kahjude eest kätte maksta.
I MAAILMASÕJA PÕHJUSED Vastuolud suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamisel Vastuolud riikide ja rahvaste vahel Euroopas endas Uued ühiskonnakihid nõudsid rikkuse ja võimu ümberjagamist Valitsused leidsid, et sisemisi pingeid on alati võimalik leevendada sõja abil I MAAILMASÕJA PÕHJUSED Kristlikud väärtused olid taandumas Fr Nietzsche üliinimese teooria: inimesed hääbuvad, tekitades enne seda midagi uut, nimelt üliinimese, kes loob uued väärtused Usuti, et oma rahvus on eriline, väljavalitud Ei osatud prognoosida sõja pikalevenimist Sõdivad riigid - Antant Inglismaa Prantsusmaa Venemaa Belgia USA Itaalia Kanada ... jne, kokku 34 riiki Sõdivad riigid - Kolmikliit Saksamaa Austria Ungari Türgi Bulgaaria SCHLIEFFENI PLAAN Saksa sõjaplaan Alfred von Schlieffen (pildil) oli Saksa kindralstaabi juht Plaani eesmärk Läänes kiire edu ...
Wilhelm II - mingi saksa väejuht, tänu kellele i maailmasõda viiiist hakkas? Nikolai II - venemaa viimane keiser, poola väejuht Albert Einstein - suht obvious, füüsika Sigmund Freud - Austria neuroloog ja tuli välja erinevate psühholoogiliste jms teooriatega Paul von Hindenburg - saksamaa sõjaväelane ja riigiteadlane, president ka Erich Ludendorff - saksa kindral esimeses maailmasõjas Philippe Petain - prantsusmaa sõjaväelane ja riigiteadlane Ferdinand Foch - prantsusmaa kindral, I maailmasõjas liitlasvägede juhtija Alfred von Schlieffen - prantsusmaa ja saksamaa sõjaväelane, schlieffni plaan David Lloyd George - suurbritannia peaminister Georges Clemenceau - prantsusmaa riigiteadlane, peaminister, ajakirjanik Woodrow Wilson - ameerika president 1913-1921 MÕISTED: Monopol - püsiv turuseisund, kus teatud toodet või teenust pakub ainult üks müüja
Versailles' süsteem- kas lüüa saanute karistamine või uus kord? Esimese maailmasõja lõppedes algas julgeolekuotsingute seisukohalt teine etapp, mil selle sõja võitjad tahtsid seda tugevdada kaotajate võimalikult suurema nõrgestamisega, teisest küljest tehti aga ka mitmesuguseid algatusi rahvusvahelise koostöö organiseerimiseks, mis kõik küll jäid poolikuteks või ebaõnnestusid. 1917. aastal varises Venemaa, 1917.-1918. aastal sõlmiti Bresti rahuleping ning 1919. aastal, 28. juunil sõlmiti Versailles' rahuleping. Alustuseks võin öelda, et olen kindlal seisukohal, et Versailles' süsteem oli kindlasti kaotajate karistamine. Maailmasõja kaotajate, täpsemalt peamise kaotaja, Saksamaa paikapanemine algas Compiagné' i vaherahuga. 7. novembril 1918 saabusid Saksamaa esindajad Compiagné' i metsa Prantsusmaal, kus asetses marssal Foch' i staabirong. Nüüd algas Saksamaa surumine kohale, kus lääneriigid te...
Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) · 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. · 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. · 8. augustil 1918.a. andsid Prantsuse ja Inglise korpused tankide toetusel Amiensi juures ränga hoobi ja paiskasid nad tagasi. 1918.a. septembris tunnistas saksa väejuhatus end sõjaliselt lööduks.
Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) · 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. · 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. · 8. augustil 1918.a. andsid Prantsuse ja Inglise korpused tankide toetusel Amiensi juures ränga hoobi ja paiskasid nad tagasi. 1918.a. septembris tunnistas saksa väejuhatus end sõjaliselt lööduks.
aasta veebruaris kuulutas saksa väejuhatus välja allveesõja. SÕJA LÕPP JA TAGAJÄRJED 1917. november toimus Venemaal riigipööre. Võimule tulid bolsevikud (enamlased) ning nad sõlmisid sakslastega vaherahu. Kuid saksamaa kasutas venemaa nõrkust ära ja tegi uue pealetungi. 1918 sõlmiti uuesti rahu kuid sakslased jätkasid edasiliikumist. Nüüd, kui Venemaa oli sõjast kõrvale jäänud paigutas saksmaa kõik oma väed läänerindele, et võitu saavutada. Antandi vägede ülemjuhata Foch aga suutis organiseerida eduka kaitse. Saksmaa ei suutnud enam vastupanu osutada. Toimus revolutsioon, samal ajal väljusid sõjast ka Bulgaaria, Türgi ja Austria-Ungari. Saksmaa oli sõjaliselt kokku varisenud. 11. november 1918 kirjutas Antandi vägede ülemjuhataja Foch'i salongvagunis Compiegne'i metsas alla vaherahule, mis lõpetas esimese maailmasõja. Saksmaa kohustus kahe nädala jooksul kõigilt vallutatud territooriumitelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid
I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.0...
Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Jaapan, Prantsusmaa, USA, Inglismaa jt) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austra-Ungari, Türgi, Bulgaaria). Tähtsamad kuupäevad: 28.juuni 1914 tapeti serbia salaorganisatsiooni liikme poolt Austria troonipärija Franz Ferdinand. 23.juuni- 4.aug riigid kuulutasid üksteisele sõja ja sellega algas I MS. 26-30 aug 1914 Tannenbergi lahing 14.sept 1914 Marne lahing, sellega peatatakse sakslaste pealetung. 22.apr 1915 Ypresi lahing 31.mai 1916 Jüüti merelahing Saksa- Inglismaa. 1.juuli- nov 1917 Somme lahing 14.sept 1917 kuulutati Venemaa vabariigiks. 6.nov 1917 riigipööre Venemaal. 23.dets 1917 algab interventsioon Venemaal. 3.märts 1918 Sõlmib Venemaa Saksamaaga Bresti rahu miles loobub Taga-Kaukaasiast. 9.nov 1918 kuulutati Saksamaal välja vabariik. 11.nov 1918 kirjutati Compiegne m...
soodsalt sakslased suutsid läbimurde peatada. Sama aasta oktoobris Capetto all alanud pealetungi said Itaallased tugevalt lüüa, kuid õnneks Prantsuse-Inglise väed hakkasid Saksamaa edasitungi peatama. 12 Sõja lõpp 1918. aasta märtsist kuni juulini võtsid Saksamaa väed ette neli suurt pealetungi. Liitlaste ülemjuhataja F. Foch aga suutis organiseerida eduka kaitse ja ühteaegu teha ettevalmistusi vastupealetungiks. Suvel läkski sõjaline initsiatiiv liitlaste kätte ning septembri lõpul alustasid nad üldpealetungi. Kurnatud Saksa väed ei suutnud 1918. aasta sügisel liitlaste rünnakule enam mingit vastupanu osutada. Saksa väejuhatus tegi keisrile ettepaneku pöörduda liitlaste poole rahupakkumisega. Ebaedu rindel tõi kaasa ka sisepoliitilise kriisi Saksamaal. Võimule tuli
28.07.1914 – 11.11.1918 (Franz Ferdinandi hukkamine – Compiegne’I vaherahu) I MS põhjused ja sõjale kaasaaidanud asjaolud: Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel – Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, kuid Pr ja SB olid sellele vastu. 2) Sooviti mõjupiirkondi ja asumaid suurendada. Kaasaaidanud asjaolud: 1) Alahinnati ohtu - ei peetud maailmasõda võimalikuks ja ei pingutatud selle ärahoidmise nimel 2) Sõda romantiseeriti – sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Sooviti ja oodati sõda. 3) Polnud organisatsioone, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed: Saksa: Shclieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel Venemaa alistamine. Sõda plaaniti võita 3-4 kuuga. Prantsuse: Plaan 17 - Seati saksa piirile tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile (ei uskunud, et Saksa Belgia neutraliteeti rikub), taheti Lotri...
P. von Hindenburg kindral, Sks armee eesotsas E. Luddendorff Sks kindral, staabiülem Hindenburg ja Luddendorff suutsid koos vene väed taanduma sundida. H. Petain Pr kindral; juhtis Verduni kaitset viis võidule A. Brussilov kindral, vene rindejuhataja; juhtis pealetungi A-Ungaris J. Joffre juhtis Marne'i lahingus Antandi vägesid, nurjates Sks sõjaplaani G. R. Nivelle Pr. armee ülemjuh; 1917.a tapatalgud, kus Pr Sks poolt tagasi löödi F. Foch Sks juht Marne'i lahingus G. Clemenceau Pr peamin T. W. Wilson USA president D. Loyd George UK peamin Clemenceau, Wilson ja Loyd George olid Versailles' rahulepingu initsiaatorid. V. E. Orlando Itaalia peamin; algselt kutsuti konverentsile, aga ei kaasatud otsustamisele V. Uljanov Lenin; Rahvakomissaride Nõukogu esimees (enamlaste + vasakpoolsete koalits. valitsus) M. Kemal Türgi vab president, kelle sõlmitud rahuleppega saadi osa kaotatud aladesst tagasi
Paul von Hindenburg - oli Saksamaa sõjaväelane kes juhtis sjas idarinnet ja võitsid selle sõja Philippe Pétain - oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1918) Aleksei Brussilov (ka Brusilov) – Vene kindral, juhtis vene vägesid läänemerel ja mõtles välja brusslovi taktika Robert Nivelle - oli prantsuse sõjaväelane. 1916. aasta mais anti Verduni lahingus tema juhtimise alla 2. armee ning tänu temale suruti sakslased sama aasta lõpus tagas Ferdinand Foch – Prantsuse armee liitlasvägede ülemmarssal, kes aitas välha mõelda compegnie vaherahu, lõi sakslased tagasi viimases lahingus pariisi külje all, marne lahingus. Woodrow Wilson - 8. jaanuaril 1918 pidas ta kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopa ülesehitamiseks peale Esimest maailmasõda. See kõne oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks. Thomas Edward Lawrence – inglise sõjastrateeg vms kes aitas araablaatel türklaste vastu võidelda
· 1917 riigipööre venemaal · Võimule tulnud bolsevikud sõlmisid sakslastega vaherahu · Saksamaa aga alustas 1918 alguses uuesti pealetungi, märtsis sõlmiti Brestis rahu, venemaa loobus Ukrainast, Baltikumist. · Saksa väed jätkasid ikkagi edasiliikumist, vallutati Krimm, viidi väed Gruusiasse ja maabuti Soomes. · Venemaa väljumise tõttu sõjast paigutas Saksamaa oma väed üle läänerindele ja lootis seal otsustavat edu saavutada, Antandi vägedejuhataja Foch aga suutis organiseerida eduka kaitse ja valmistus vastupealetungiks. Compiegne'i vaherahu: · Saksamaa väed ei suutnud Antandi rünnakule vastupanu osutada, saksamaa varises sõjaliselt kokku. · 11.nov.1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. · Saksamaa alistus ja kohustus kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. Sõja mastaapsus ja sotsiaalne pale:
sõjategevuse enda kasuks pöörata. *21.märtsil 1918 algas Somme'i pealetung: esialgu oli sakslastele edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kaugusele Pariisist. Sakslaste edul oli kõrge hind: 1918 märtsist aprilli keskpaigani olid Saksa armeed kaotanud viiendiku algkoosseisust. Raskelt laastas lääneliitlastest kehvemini toidetud saksa sõjaväge ka Euroopas leviv nakkushaigus ,,hispaania gripp" Liitlasvägede ülemjuhataja Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. 18.juulil 1918 läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid teises Marne'i lahingus sakslased tagasi. Sakslaste pealetung oli läbikukutatud. Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine: *8.augustil 1918 andsid Prantsuse ja Inglise korpused sakslastele ränga hoobi ning paiskasid nad tagasi. Saksa väed tõmbusid tagasi *29.sept. 1918 tegi Saksamaa ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi.
Sissejuhatus Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-18 ja selles osalesid paljud riigid. Sõja põhjuseksoli 1871. Aastal ühendatud Saksamaa soov jagada ümber asumaad, Saksamaa jaSuurbritannia võistlemine maailmaturul ning Saksamaa ja Prantsusmaa võitlemine Mandri-Euroopas ülemvõimu saavutamise pärast. Sõja ajendiks sai Austria-ungari troonipärija Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. 1.Sõja algus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 mln. km²) ja sõdivateriikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailmarahvastikust). Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-1918 ja selles osalesid paljud riigid. Sõjapõhjuseks oli 1871.aastal ühendatud Saksamaa soov jagada ümber asumaad, Saksamaa jaPrantsusmaa võistlemine maailmaturul ning Saksamaa ja Prantsusmaa võitlemine Mandri-Euroopas ülemvõimu saavutamise pärast Sõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi ja tem...
ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. 8. augustil 1918.a. andsid Prantsuse ja Inglise korpused tankide toetusel Amiensi juures ränga hoobi ja paiskasid nad tagasi. 1918.a. septembris tunnistas saksa väejuhatus end sõjaliselt lööduks.Saksa vägede lüüasaamine läänerindel kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast. 29
Ajaloo kontrolltöö, I maailmasõda Sõdivad riigid 1897.a. tegid Saksamaa ja Austria-Ungari liit 1882.a liitus nendega Itaalia 1915.a Itaalia läks Antante'i poolele üle 1893.a Venemaa ja Prantsuse liit 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liit 1907.a Inglismaa liit Venemaaga Antante (Ing, Pr, Vene, It, USA, Belgia, Serbia, Jaapan ) -------Keskriigid (Türgi, Sks, A-U, Bulg) Ajend 1914. a Balkani püssirohu kelder 1908-1914.a oli Bosnia-Hertsogoviina Austria-Ungari võimu all, kuid slaavlased ei olnud sellega rahul. Nemad tahtsid levitada panslavismi ja seega korraldati atentaat A-U troonipärijale Franz Ferdinandile. Rühmituste Noor-Bosina ja Must-Käsi juhtimisel toimunud atentaat läks algselt vett vedama, juhuse tõttu õnnestus. Põhjused Territooriumite laiendamine, mõjuvõimu laiendamine, vastuolud riikide vahel, asumaade ümber jagamine, rahvuslikud vastuolud ( panslavism pangermanism ) Plaanid Saksamaa Schliefferi plaan st välksõda, pe...
*Versailles' rahuleping võitjate (Prantsusmaa, USA, Inglismaa) ja Saksamaa vaheline leping. 25. Riigipöörded ja kodusõda Venemaal. - 26. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. Eesti Vabadussõda. - 27. Isikud: - *J. Vilms Päästekomitee liige; üks sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelane, asutas Eesti Tööerakonna. *K. Päts Eesti riigitegelane; Eesti Vabariigi I president. *V.Kingissepp Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. *F. Foch Prantsuse väejuht; tänu temale ei karistatud sakslasi veel karmimalt. *W. Wilson USA president; aitas Pariisi rahukonverentsil rahu luua. Tegi rahukava, millega ei arvestatud. *M. Kemal Türgi president; tema abil õnnestus Türgil sõlmida antandiga uus ja soodsam rahuleping. *L. Kornilov Vene kindral; tegi ettepaneku rahutused jõuga maha suruda, millest keelduti. *V. Uljanov (Lenin) Venemaa bolsevike juht; Oktoobrirevolutsiooni läbiviija.
Trianoni rahuleping | 1920 Sõlmiti I maailmasõja võitjariikide ja Ungari vahel. Lepinguga määrati kindlaks Ungari piirid. Võeti ära tohutult territooriumit, elanikkonda kellest 3.3 miljonit olid Ungarlased. Võeti ära pääs merele. Arme suurus kärbiti 35 000. Pidi maksma reparatsioone. Isikud: Wilhelm II - Saksa keiser. Franz Ferdinand - Austria troonipärija. Ferdinand Foch - Prantsusmaa kindral. Woodrow Wilson - Ajalooprofessor ühes Ameerika parimas ülikoolis, president alates 1912. Aastast (14 punkti)(Ameerika) David Lloyd George - Suurbritannia peaminister. Advokaat Walesist. Hea esinemisoskus.(Inglismaa) Georges Clemenceau - Prantsusmaa peaminister. Mäletas kahte Prantsusmaa hõivamist sakslaste poolt.(Prantsusmaa) Mõisted: Imperialism - suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada.
riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. 8. augustil 1918.a. andsid Prantsuse ja Inglise korpused tankide toetusel Amiensi juures ränga hoobi ja paiskasid nad tagasi. 1918.a. septembris tunnistas saksa väejuhatus end sõjaliselt lööduks. Saksa vägede lüüasaamine läänerindel kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast. 29
riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. 8. augustil 1918.a. andsid Prantsuse ja Inglise korpused tankide toetusel Amiensi juures ränga hoobi ja paiskasid nad tagasi. 1918.a. septembris tunnistas saksa väejuhatus end sõjaliselt lööduks. Saksa vägede lüüasaamine läänerindel kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast. 29
Sakslaste esmase paanika põhjustas asjaolu, et inglased olid panustanud tankidele, mis tekitavad sakslastes esialgu paanikat. Idarindel alustas Saksa armee pidevat pealetungi ning oli edukas. Venemaal toimunud revolutsiooni järel alustati Saksamaaga läbirääkimisi separaatrahu asjus, mis sõlmiti 03.03.1918 Brestis. Rahu oli Venemaale hävitav. 1918 aasta algul vahetati uuesti välja liitlaste ülemjuhataja, kelleks seekord sai F. Foch. Septembris alustasid liitlased üldpealetungi, mida sakslased ei suuda enam tagasi tõrjuda. Algab sisepoliitiline kriis, kus sakslased nõuavad juba rahu sõlmimist. Oktoobrikuuga langevad sõjast välja ka Saksamaa endised liitlased, mis tähendab, et sakslastel pole enam pääsu. Novembri algul kukutatakse ka keiser ning 11.11.1918 sõlmitakse Compeigne´i vaherahu. Esmane tingimus oli, et sakslased peavad oma väed vallutatud aladelt ära tõmbama. See andis
välismaalased) Nikolai II Venemaa viimane tsaar (Tema surm ja kukutamine tekitas pingeid välisriikidega, kus valitsesid endiselt monarhid) Lev Trotski Petrogradi nõukogu juht, Lenini parem käsi (viis pigem revolutsiooni läbi, mitte Lenin) Vladimir Lenin Enamlaste liikumise üht juhtfiguure, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht Viktor Kingissepp Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht Ferdinand Foch Prantusmaa kindral, korraldas Prantsusmaa kaitset sakslaste vastu David Lloyd George Suurbritannia riigimees, kes osales Versailles' rahulepingul George Clemenceau Prantsusmaa riigimees, osales Versailles' rahulepingul Woodrow Wilson USA president, osales Versailles' rahulepingul SELGITA: Schlieffeni plaan *sakslaste rünnakuplaan Venemaa ja Prantsusmaa purustamiseks {"Lõunasöök Pariisis, õhtusöök Peterburis" Pariisi hävitamine oli tähtis(taheti 40 päevaga ära rünnata)
Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. 8. augustil 1918.a. andsid Prantsuse ja Inglise korpused tankide toetusel Amiensi juures ränga hoobi ja paiskasid nad tagasi. 1918.a. septembris tunnistas saksa väejuhatus end sõjaliselt lööduks. Saksa vägede lüüasaamine läänerindel kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast.
2) Marne' lahing september 1914 Pariisi kaitseks, algab kaevikusõda. 3) Verduni lahing 1916, 10 kuud (juuli-dets) ,,hakklihamasin" mõlemalt rindelt väga kõva rünnak. 4) Somme' lahing 1916, 4 kuud 1,3miljonit meest, Suurbritannia kasutab esimest korda tanke. 5) Cambrai lahing 1917, nov-dets õhuvägi-turmtuli-tankid-mehed 6) Jüüti 1916, Suurbritannia ja Saksamaa kaotus Juuli 1918 uueks ülemjuhatajaks saab Ferdinard Foch, kelle käe läbi algas Antandi ülekaalukate jõudude vastupealetung. Kaotus kaotuse järel tabas Keskriike, kuni nad majanduslike ja sõjaraskuste all kokku vajusid. Esimesena palusid vaherahu Bulgaaria ja Türgi, siis Austria-Ungari ning viimaks Saksamaa koos liitlastega. 9.novembril toimub Novembrirevolutsioon, kus Saksa keiser Wilhelm II põgeneb riigist, võimu haaravad sotsialistlikud erakonnad ning kuulutatakse välja Weimari ehk Saksa vabariik. Samal ajal algavad ka avalikud
Saksa pealetung läänerindel ja lääneliitlaste vastupealetung: · 21. märts 1918 Somme'i all algas sakslaste pealetung, mis oli sakslastele edukas · Juuli keskpaigaks olid sakslased tunginud 60 km kaugusele Pariisist, kust linna alustati suurtükkidega pommitama · Rünnakus kaotas Saksamaa 20% oma algsest koosseisust, kaotusele aitas kaasa inglaste vankumatu vaprus, halb toitlustus ja ,,hispaania gripp" · Liitlaste kindral Foch suutis koondada väed otsustavaks vastulöögiks · 18. juuli 1918 liitlased astusid Pariisi all vasturünnakule ja paiskasid sakslased tagasi Amiens'i lahing Kanada ja Austraalia korpuste tanki üksused (600 tanki) paiskasid sakslased uuesti tagasi Bulgaaria ja Türgi väljumine sõjast: · 29. september 1918 Bulgaaria alustas Antantiga vaherahuläbirääkimisi, sest oli just tunnistanud Saksamaa lüüasaamist · 30
Tallinna Tööstushariduskeskus ESIMENE MAAILMASÕDA Referaat Egne Raba 205 RMÜ TALLINN 2009 Sisukord Eessõna 1914.a juulis puhkenud Esimese Maailmasõja üheks tulemuseks oli mitme Euroopa impeeriumi lüüasaamine ja lagunemine ning Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluseni jõudsid soomlased, lätlased, eestlased, leedukad, poolakad ning slovakid. Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometigi kõigi osalevate maade ja rahvaste jaoks raskeks kastumuseks, mille negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha. Üldinfo Antandi ja Keskriikide imperialistlik sõda, nimetati maailmasõjaks suure sõjatandri (ülr 4 mlj. Km2 rinnete kogupikkuseks 3000 km, sõjategevus laienes Euroopast Aasiasse , Aafrikasse ja ookeanidele) ning sõdivate riikid...
Arvestuse küsimused. 1. Saksamaa 1919-1929 1) territoriaalsed muutused (millistele riikidele ja kui suure osa ter-st): Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Schleswig Taanile, Posen, osa Pommerist ja Sileesiast läksid taasloodud Poola koosseisu, Hultschin Tsehhoslovakkiale, Memel Leedule. Ümberjagamisel ei arvestatud rahvaste endi soove, 53.4% elanikest olid sakslased. 2) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused: kolooniad Aafrikas läksid Suurbritanniale, Prantsusmaale, Belgiale ja Portugalile; Okeaanias Austraaliale; Aasias Jaapanile. 3) sõjalised piirangud(4 punkti): Sõjaväge vähendati 100 000 meheni. Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikes koosnev sõjavägi. Vähendati relvastust ja tehnikat. Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas kuulutati demitaliseeritud tsooniks 4 )reparatsioonid: Määrati sissemakseks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kuid ka see ostus ebareaalseks. 2. 192...
Oktoobri algul vallutasid sakslased Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa. Venemaa väljus sõjast Brest-Litovskis sõlmitud vaherahuga. Caporetto katastroof. Itaalia kaitses Caporettot. Selle aga vallutasid koos sakslased ning austria-ungarlased. Caporetto sai lüüasaamise sünonüümiks. Läänerindel 1918. Keskriigid lootsid peale Venemaa väljaastumist võitu. Inglise vägesid neil siiski purustada ei õnnestunud. Liitlasvägede ülemjuhataja Ferdinand Foch organiseeris vastuseisu. Juulis haarasid Prantsuse-Inglise väed initsiatiivi. 26. septembril algas Entente'i üldpealetung. Sõja lõpp. Saksa armeed olid välja kurnatud. Üksteise järel langesid välja Saksamaa liitlased. 29. septembril oli vaherahu sõlminud Bulgaaria, 31. oktoobril tegi seda Türgi. 3. novembril kapituleerus Austria-Ungari. 11. novembril kirjutati salongvagunis alla Compiègne'i vaherahule, millega lõppes Esimene maailmasõda.
Pärnu Koidula Gümnaasium Esimene maailmasõda Referaat Pärnu 2011 Sissejuhatus Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma.. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas võitles...
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Esimene Maailmasõda Toomas Tamre 23-AR Tallinn 2008 Sarajevo atentaat ja sõja algus: Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus: turgude, toorainete, kapitali, ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sõlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902)...
Litovskis sõlmitud vaherahu põhjal (3. III 1918. a.) sõjast. TEISED SÕJATANDRID. Alates 1915. aastast olid Itaalia rindel toimunud ägedad võitlused, ilma et kumbki pool oleks saavutanud otsustavat edu. Saksa väed vallutasid Caporetto, mis sai kogu lüüasaamise sünonüümiks. Alles kohale toodud Inglise- Prantsuse väed lõid Itaalias uue rinde. AASTA 1918 LÄÄNERINNE. Aprillis määrati liitlasvägede ülemjuhatajaks kindral F. Foch /fos/, väga tugev sõjateoreetik. Tema juhtimisel toimus kaitse organiseerimine lakkamatutele Saksa rünnakutele ning samaaegselt koondati juba jõudusid ka vasturünnakuteks. 26. IX 1918. a. algas Antandi üldpealetung. Ameeriklased, kes olid Antandi poolel sõtta astunud juba 1917. a. aprillis, olid lõpuks ka võimelised lahingust osa võtma. Siiani polnud nad jõudnud veel kuskil initsiatiivi üles näidata, kuna puudusid sõjakogemused.
Gustav Adolfi Gümnaasium VIII klass Esimene Maailmasõda Referaat Juhendaja Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................3 SÕJA PÕHJUSED....................................................4 MAAILMASÕJA AJEND........................................4 SÕJA ALGUS...........................................................5 SÕJA OSAPOOLED................................................6 SÕDIVATE POOLTE PLAANID............................6 SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL..........................7 SÕJATEGEVUS IDARINDEL................................9 SÕJA LÕPP............................................................10 ELUOLU SUURE SÕJA AJAL.............................10 KOKKUVÕTE.......................................................11 2 ...
Esseerid olid siiski enamlaste vastased, kuid nad hävitati. 1918. üheparteivõim. Bresti rahu. Brest-Litovski kindluses rahuläbirääkimised Saksamaaga, venelased venitasid ja 17. veebruar 1918. alustas Saksamaa uuesti sõjategevust. Hõivatu Baltimaad, Ukraina. Venelased nõustusid nüüd kohe. 3. märtsil 1918. sõmiti Bresti rahu, sakslased said suure maa-ala Venemaalt. Venemaa väljus sõjast. USA kuulutas Saksamaale sõja 6. aprillil 1917. Liitlasvägede ülemjuhataja Foch. Amiensi juures lahin 8. august 1918. Sai Luddendorffi vägi suure hoobi, ,,must päev." Sakslased said aru, et nad ei suuda seda sõda võita. 29. septembril tegi keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. 29. sept Bulgaaria alustas rahuläbirääkimisi Pransusmaa ja Inglismaaga. Türgi kokkuvarisemise äärel. Thomad Edward Lawrence, inglise sideohvitser, pidas edukalt kõrbesõda, sest oli suutnud türklaste vastu mässule kihutada araablased. 30. okt kirjutas Türgi
Kordamisküsimused: 1. Mille poolest läksid ajalukku vennad Wrightid? 2.Milles väljendusid rassism ja antisemitism 20. sajandi alguses? Dreyfusi afäär? 3. Sufrazettide liikumine. 4. Millistest Euroopa maadest rännati 20. sajandi algul enim välja Põhja_Ameerikasse? 5. Võrdle sotsiaaldemokraatiat ja kommunismi. Sarnasused ja erinevused? 6. Mida kujutas endast Suurbritannia protektsionistlik väliskabanduspoliitika? 7. Mida tähendab mõiste "imperialism"?. 8. Miks pidasid Euroopa suurriigid kolooniate omamist kasulikuks? 9. Nimeta 3 briti ja 3 Prantsuse koloniaalvaldust 20. sajandi algul? 10. Inglise-Buuri sõda? 11. Mida tähendab mõiste "dominioon"? 12.Sarajevo mõrv? 13.Schlieffeni plaan? 14.Sõjategevus Läänerindel 1914. aasta sügisel. Marne`i lahing? 15.Sõjategevus Idarindel 1914-1915? 16.Mida tähendab mõiste "positsioonisõda"? 17. Verduni ja Somme`i lahingud 1916. aastal? 18. Jüüti merelahing? 19. Brussilovi pealetung? 2...
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite koh...
Kas kõige ülekohtusemana tajuti Saksamaal: · Asumaade äravõtmist? · Poola koridori loomist? · Saksamaast tehti peamine sõjasüüdlane, reparatsioonimakseid? · Või muud? Versailles´i rahulepingust · Prantsuse president Clemenceau: "See on tasumise päev, mida me pool sajandit oleme oodanud. Tasumise päev on tulnud." · USA president Herbert Hoover: ,,Versailles' is kägistati õiglus ja õigusmõistmisest sai ebaõiglus." · Marssal Foch: "See ei ole rahu, vaid kahekümneaastane vaherahu." Mida me kaotama peame! Saksa plakat Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase · 20% Kolmas tase Neljas tase Viies tase
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
