Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses) (13)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas inimesed elasid?
  • Maailm 20nda sajandi alguses
    Kuidas inimesed elasid?
    Toimus tööstuse areng ja linnastumine . Toimus linnade slummistumine. Tekkisid teravad keskkonna ja hügieeniprobleemid. Linnades tekkis ilma juurteta massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Haridus ja arstiabi said kättesaadavaks ka madalamatele ühiskonnakihtidele. 20nda sajandi alguse linnainimese elulaadis oli palju tänapäevast: ühistransport, kraanivesi , elekter , autod, tummfilmid.
    19nda sajandi lõpu ja 20nda sajandi algust on nimetatud teadusrevolutsiooni ajaks.
    Rassism ja antisemitism
    Väljarändamisliikumine
    Antisemitism on juutide teistest rahvastest halvemaks või maailma hädades süüdlasteks pidamine. Prantsusmaal toimus nn. Dreyfusi afäär. Dreyfus oli juudipäritolu prantsuse ohvitser, keda süüdistati sõjasaladuste reetmises. Tänu avaliku arvamuse survele vabanes ta vanglast mõne aasta pärast.
    Suurbritannias toimus äge naisõiguslaste võitlus valimisõiguste vastu.
    Esimesena Euroopas said naised valimisõiguse Soomes 1905a.
    Euroopast rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse. 20nda sajandi alguses rännati välja peamiselt Ida- ja Lõuna-Euroopast.
    Töölisliikumine
    Suurbritannia kaheparteisüsteem muutus 1900ndal aastal, kui tekkis tööerakond ehk leiboristid . Liberaalid jäid kõrvale. Leiboristid seadsid oma eesmärgiks sotsialismi ülesehitamise ulatuslike reformide teel.
    Maailmamajandus
    Valitsus püüdis luua monopole ja hõivata uusi turge. Toimus ulatuslik kapitali väljavedu vähemarenenud riikidesse. Suurbritannia hakkas kodumaise tööstuse kaitsmise nimel ellu viima protekstionistliku majanduspoliitikat. 1913a möödus Saksamaa Suurbritanniast tööstustoodangu kogumahu poolest, Prantsuse majandus arenes teistest suurriikidest aeglasemalt.
    Suurriigid ja nende kolooniad
    20 saj alguses peeti väikeriike igandeiks. 20nda saj alguses nim. Imperialismi ajastuks , sest suurriigid püüdsid luua Kolooniaalimpeeriume. Suurriike oli kaheksa: Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, USA ja Jaapan.
    Suurbritannias lõppes Viktorianlik periood. Suurbritannia positsioon maailmas muutus, seoses Inglise-Buuri sõjaks. 1899- 1902 . Suurbritanniat nõrgestas ka Iiri küsimus. Iirlased nõudsid omavalitsust.
    Saksamaa konkureeris veel jagamata maade pärast.
    USA Euroopasuunaline välispoliitika oli isolatsionalistik st, et USA püüdis kõrvale jääda Euroopariikide tülidest.
    Vene Impeerium
    20. saj alguses valitses Nikolai II. Toimus mittevenelaste rahvaslik rõhumine ja venestamine . Elatustase oli palju madalam, kui lääneriikides. Enamus inimesi olid kirjaoskamatud. Lahendamata oli maaküsimus. Kodanlusel puudusid poliitilised õigused. 1904 -1905 toimus vene-jaapani sõda, kus Venemaa ei võitnud ühtegi lahingut.
    USA vahendusel sõlmiti rahuleping , millega Jaapan sai Sahhalini saare lõunaosa ja Jaapanile anti vabad käed Koreas ning osalt Hiinas.
    9ndal jaanuaril 1905 suundusid Peterburi töölised Talvepalee juurde, et anda üle palvekiri tsaarile. Sõjavägi avas rahva pihta tule ning seda nimetatakse Veriseks Pühapäevaks. Algas 1905a revolutsioon . Toimusid streigid , talurahva mässud, mõisate põletamised. 1905a. 17nda oktoobri manifestiga lubas Nikolai II Venemaa rahvale demokraatlikke vabadusi. Kuulutati välja valimised loodavasse parlamenti Riigiduumasse. Kaks esimest riigiduumat saadeti laiali. 1906-1911 oli Venemaa peaministriks Pjotr Stolõpin, kes soovis tsaari valitsusele toetajaid võita ja hakkas ellu viima agraarümberkorraldusi.
    Vastuolud suurriikide vahel.
    Suurbritannia oli maailma juhtiv suurriik ja võimsaima laevastiku omanik. Kujunes Suurbritannia-Prantsuse-Vene sõjalispoliitiline liit Antant. Saksamaa välispoliitikas oli kesksel kohal võistlus Suurbritanniaga liidrirolli pärast maailmas ja vastuolu Prantsusmaaga . Loodi Saksamaa-Austria-Ungari ja Itaalia sõjalispoliitiline liit.
    Esimene Maailmasõda
    Esimese maailmasõja põhjused:
    • Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast
    • Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel
    • Kolooniate ümberjagamine
    • Suurriikide liidusuhete mehhanism
    • Võidurelvastumine ja soov rakendada oma sõjaplaane
    • Imperialism (soov impeeriumeid luua)
    • Riikide inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid
    • Hirm kaotada oma liitlasi

    Peamine põhjus oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents. Esimese Maailmasõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28ndal juunil 1914a Bosnias.
    Saksa armee hõivas enamuse Belgiast ja osa Prantsusmaast. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse. Algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Kasutati suurtükke, kuulipildujaid, miinipildujaid, mürkgaase, tanke ja lennukeid. Ida rindel õnnestus sakslastel tagasi tõrjuda Venemaa sissetung Ida-Preisimaale. Austerlased said venelastelt kohe sõja alguses nii rängalt lüüa, et enam ei toibunudki. Ka idarindel tekkis patiseis.
    Antanti poolel astusid sõtta Jaapan, Itaalia, Portugal , Rumeenia , Kreeka ja USA. Keskriikide poolele tulid Türgi ja Bulgaaria .
    Saksa laevastik seisis kogu sõja vältel sadamates. Logelevad madrused muutusid vastuvõtlikuks revolutsioonilisele ja sõjavastasele agitatsioonide. Saksamaa üritas inglastele vastu hakata allveesõja abil.
    Venemaa kokkuvarisemine
    1917a märtsis toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon , mille tulemusel Nikolai I loobus troonist ja võimule sai Ajutine Valitsus. Saksamaa hakkas toetama Venemaa äärmusliikumisi, et sel teel saavutada Venemaa kokkuvarisemine ja sõjast väljumine. Selliste liikumiste hulgas oli Vladimir Uljanov-Lenini juhitud enamlased . 1917a. Novembris toimus Oktoobrirevolutsioon , mille tulemusel said võimule enamlased. Venemaa sõlmis Saksamaaga rahu.
    I Maailmasõja lõpp ja tulemused
    Märtsist juulini 1918a. võtsid sakslased läänerindel ette 4 suurt pealetungi. Sakslaste kauglaske suurtükid tulistasid Pariisi. Augustis-septembris algas antandi vastupealetung . Austria-Ungari lagunes Austriaks, Ungariks, Jugoslaaviaks, Tsehho-Slovakkiaks. Novembri alguseks 1918a. algas saksa laevastikus mäss, mis levis kiiresti üle riigi muutudes novembri revolutsiooniks Keiser Wilhelm II loobus troonist. 11 nov 1918 kirjutati alla Compiegne ’i vaherahule, millega Saksamaa tunnistas lüüasaamist.
    Tulemused:
    • Saksamaa pidi otsekohe evakueerima oma väe okupeeritult aladelt ja Reini jõe läänekaldalt
    • Saksamaa pidi loovutama sõjatehnikat, vedureid, vaguneid, veoautosid jne
    • Kukutati valitsevad dünastiad
    • Rahu tingimused tekitasid sakslastes kibestumist
    • Tekkis müüt revolutsiooni reetlikust noahoobist selga võidukale saksa armeele.
    • Surma sai umbes 10 miljonit ja haavata 20 miljonit inimest
    • Pärast sõda suri grippi umbes 20 miljonit inimest.
    • Tekkis niinimetatud kadunud sugupõlv

  • Revolutsioon ja kodusõda Venemaal
    1917a Märtsist novembrini
    1917a märtsis sai Venemaal võimule Ajutine Valitsus, mida esialgu juhtis Georgi Lvov , hiljem Aleksandr Kerenski. Rahvale lubati demokraatlike vabadusi ja Asutava Kogu kokku kutsumist. Ajutine Valitsus pidi oma tegevuses arvestama nõukogude survega. Ajutine Valitsus püüdis riiki kriisist välja tuua. Seati sisse riiklik vilja ja kütuse monopol , rikastele pandi lisamaksud, seati sisse progressiivne tulumaks . Ajutine Valitsus otsustas esimeses maailmasõjas osalemist jätkata. Rahva rahutuste vastu oli Ajutine Valitsus sunnitud kasutama jõudu. Enamlased otsustasid võtta suuna relvastatud ülestõusule, sest hetk oli sobiv. Kindral Kornilov tegi katse kehtestada sõjaline diktatuur, kuid tänu enamlastele see ebaõnnestus.
    Oktoobripööre
    Enamlased moodustasid relvastatud salku Punakaarti. Ööl vastu 8ndat novembrit 1917a. arreteerisid enamlased ajutise valitsuse liikmed ja kuulutasid välja nõukogude võimu.
    Teine Nõukogude konkress moodustas esimese vaimuparteilise Nõukogude valitsuse. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissaarideks ja valitsust nimetati Rahva Komissaaride nõukoguks. Võeti vastu rahu- ja maa dekreet . Maa dekreediga tühistati mõisnike suurmaa omandus .
    Nõukogude võimu esimesed kuud
    1918a jätkus Nõukogude võimu kehtestamine kogu Venemaal. Algas nn. Punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas seda, et jõukatelt võeti ära kõik, mida võtta andis. Maad said nii jõuka kui kehlid talupojad. Toimus inimeste elulaadi ja töötasude mehhaaniline võrdustamine. Kuulutati välja kõigi Venemaa koosseisu kuuluvate rahvaste võrdsus, suveräänsus ja enesemääramisõigus. 1917a. detsembris tunnustas Nõukogude Venemaa Soome sõltumatust ja Poola rahva õigust iseseisvusele. Pealinn viidi Petrogradist üle Moskvasse. Toimus Asutava Kogu kokku kutsumine ja laiali ajamine enamlaste poolt.
    Kodusõda Venemaal
    Sõda algas mais 1918a. Tsehhide – Slovakkide relvastatud väljaastumisega. Algas rahva ülestõus Nõukogude võimu vastu. Antandil tekkis põhjus Venemaa asjadesse sekkuda. Suvel 1918a. maabusid Põhja-Venemaal Inglise väed, Kaug- Idas USA, Jaapani ja Inglise väed. Otseses lahingutegevuses osaleti harva. Antant püüdis aidata Vene valgekaartlasi: Koltśak, Kornilov, Denikin , Wrangel ja Judenitś. Esimese maailmasõja lõppedes tühistas Nõukogude valitsus Bresti rahulepingu. Punaarmee valmistus taganevate saksa vägede kannul Kesk-Euroopasse tungima , et ühineda mõttekaaslastega Saksamaal. 1919a . tegid valged mitu katset kodusõda võidukalt lõpetada, kuid omavahel koostöö puudus ja vägivallaga häälestati rahvas enda vastu. Valgete juhid ei tahtnud midagi kuulda piirialade iseseisvusest, mistõttu need ei soovinud valgeid toetada.
    Nõukogude võimu all olnud aladel hakati läbi viima nn sõjakommunismi.
    Tunnused:
    • Talupoegadele kehtestati toiduainete andmise kohustus
    • Viljaga kauplemine keelati
    • Kiiruga ja vägivaldselt loodi ühismajapidamised
    • Riigistati kõik ettevõtted
    • Rahapalka enam ei makstud
    • Toimusid sundvärbamised punaarmeesse

    Linnad tühjenesid inimestest.
    Enamlus ja maailm
    Enamlased üritasid maailma revolutsiooni valla päästa. Õhutati rahulolematust ja vastuhakke Euroopas ja kolooniates. 1920-21 toimus Nõukogude-Poola sõda, mis lõppes punaarmee täieliku lüüasaamisega.
    Versailles
    Esimeses Maailmasõjas pettunud inimesed ootasid midagi uut, mis tooks püsiva rahu ja heaolu. Sõja võitnud riikides, eriti Inglismaal ja Prantsusmaal õnnelootusega soov sõjaalgatajaid, eriti sakslasi karistada . Sellised meeleolud valitsesid rahukonverentsil, mis algas Pariisis jaanuaris 1919 ning lõppes 28 juunil 1919. Versailles rahulepinguga. Mõni kuu enne I Maailmasõja lõppu tuli USA president Thomas Woodrow Wilson välja rahukavaga, mida hakati nimetama Wilsoni 14. Punktiks. Ta proovis lõpetada sõda kahjutasude nõudmiseta ja riigipiiride muutmiseta. Koloniaal vaidlused tuleb lahendada läbirääkimiste teel. Saksamaa keeldus, kuna lootis veel võita. Saksa Vabariigi põhiseadus töötas 1919 aastal välja Weimari linnas Asutav Kogu, mistõttu tolle aja Saksamaad nimetatakse Weimari Vabariigiks.
    Sõjas kõige rohkem kannatanud Prantsusmaa nõudis Saksamaalt võimalikult suuri reparatsioone. Sõja süüdlane peab kompenseerima kahjud. Inglased toetasid prantslasi, sest reparatsioonide arvelt lubati inglaste eluolu parandada.
    Versailles rahu järgi:
    * Prantsusmaa sai endale Elsass-Lotringi
    * Saksa alasid jagati Poolale, Tsehhoslovakkiale, Belgiale ja Taanile
    * Danzig kuulutati Poola-Tolli piirkonda kuuluvaks Vabariigiks.
    * Nenek anti esialgu liitlasriikide valdusse, kuid 1923 hõivas selle Leedu
    * Liitlaste käsutusse läks maavarade poolest rikas Saarimaa 15ks aastaks
    * Võitjate kätte läksid saksa asumaad
    * Saksamaa kuulutati sõja süüdlaseks ja ta pidi hüvitama tsiviilelanikele tekitatud kahju
    * Saksamaal oli keelatud suured sõja ja allveelaevad
    * Saksa relvajõud võisid koosneda sajast tuhandest elukutselisest sõjaväelasest
    Osa Saksa territooriumist jäi 15 aastaks liitlaste okupatsiooni alla. See oli Reini demilitariseeritud tsoon, kus sakslastel ei tohtinud olla sõjaväge ja kindlustusi.
    Sakslased pidasid Versailles’ lepingut ebaõiglaseks ja selle tühistamist oma esmaseks ülesandeks. Sakslased süüdistasid oma hädades Weimari vabariigi juhte, kes rahulepingule alla kirjutasid. 20nda aasta kevadel üritati Saksamaal korraldada sõjaväelist riigipööret. Rahvas riigipööret ei toetanud ja see ebaõnnestus.
    Muutused Euroopa poliitilisel kaardil
    Austria-Ungari asemele tekkis esialgu 3 riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia . Austria kuulutati vabariigiks. Ungari valis esialgu vabariikliku korra, kuid pärast enamlaste katset korraldada riigipööre, muudeti maa kuningriigiks. Võitjariigid ei lubanud troonile Habsburgide dünastia esindajat, sest Habsburge peeti esimese maailmasõja süüdlasteks. Ungarist sai kuningata kuningriik . Ungari riigipiirid kehtestati pärast esimest maailmasõda nii, et miljoneid ungarlasi jäid naaberriikide territooriumile.
    Esimese maailmasõja ajal otsustasid liitlased Osmanite impeeriumi oma mõjusfäärideks jagada. Samal ajal andsid liitlased Osmanite võimu all olnud rahvastele lubadusi tagada neile iseseisvus . Keeruliseks muutis olukorra inglaste lubadus sionistidele, et Palestiinasse luuakse juutide riik. Osmanite valitseja kirjutas pärast esimese maailmasõja lõppu rahulepingule alla, kuid rahvuslasest kindral Mustafa Kemal alustas ülestõusu ja rajas Türgi riigi, ning temast sai Atatürk. Türgi oli kaotajate hulgas ainus, kellel õnnestus liitlaste poolt peale surutud rahutingimusel tagasi lükata. Vaatamata kohalike elanike protestidele jagati Türgile kuulunud maad aladeks, mida valitsesid Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kurdid oma riiki ei saanud.
    Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Serbiast, Montenegrost ja Austria-Ungari Slaavialadest moodustati Serbia -Horvaatia- Sloveenia kuningriik, mis 1929 aastal muudeti Jugoslaaviaks. Iirimaa sai esialgu dominiooniks, hiljem vabariigiks.
    Rahvasteliit
    Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit – rahvusvaheline organisatsioon , mille ülesandeks peeti riikide vaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majanduslikku ning kultuurilise koostöö korraldamist. Rahvasteliidu idee autoriks oli USA president Thomas Woodrow Wilson. USAst Rahvasteliidu liiget ei saanud. Algul ei võetud liikmeteks Saksamaad ja tema liitlasi. 1934nda aastani jäi Rahvasteliidust kõrvale Nõukogude Venemaa. Rahvasteliidu loomisel võtsid riigid endale kohustuse mitte ohustada teiste riikide iseseisvust. Agressorite vastu pidi edaspidi rakendatama ühiseid sanktsioone. Sanktsioon – mingi abinõu. Agressor – teise riigi iseseisvust ohustav riik. Konfliktide puhkemisel tegeleti lepituskatsetega.
    Washingtoni konverents
    Toimus 1921-1922. Osalesid kaheksa Euroopa ja Aasia riiki ning USA. Lepingu põhjal nõustusid USA ja Suur Britannia piirama oma laevastiku suurust 500 000 ning Jaapan 300 000 tonnini. Teised lepped puudutasid Hiinat ning mõjupiirkondade jagamist Kagu-Aasias. Tekkis nn Versailles´ - Washingtoni süsteem.
    Versailles’ süsteemi lagunemine
    I Maailmasõja tulemusena olid Euroopa riigid USAle võlgu üle 10 miljardi dollari. 1921a tegi Saksamaa katse jätta täitmata talle pandud kohustusi, ta üritab mitte maksta reparatsioone (ei ole raha lihtsalt). Vastuseks sellele okupeerisid prantsuse väed inglaste toetusel kolm Saksa tööstuslinna. Alles pärast seda kuulutati välja reparatsioonide suurus ja maksmise kord. 132 miljardit kuldmarka. Kuna Saksamaal tekkisid makseraskused tungisid Prantsuse ja Belgia väed 1923ndal aastal Ruhri tööstuspiirkonda – seal oli kivisütt.
    Saksa kommunistid said Moskvast korralduse valmistuda relvastatud väljaastumiseks. Punaarmee tegi ettevalmistusi läände tungimiseks. Septembris 1923 lõpetas Saksa valitsus vastupanu ja jätkas reparatsioonide maksmist.
    Adolf Hitleri juhitud NSDAP ehk Natsinaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, korraldas Münchenis võimuhaaramiskatse ehk nn. Õlleputsi. See suruti kiiresti maha.
    Seoses 1923a. kriisiga kartsid suurriigid revolutsiooni puhkemist Saksamaal. USA eesvõttel loodi 1924a. Rahvusvaheline komisjon mille juhiks sai USA pankur ja riigi tegelane C.Dawes. Komisjon koostas reparatsioonide tasumise plaani, mida hakati nim. Dawesi plaaniks. Saksamaale anti laenu oma raha kindlustamiseks ning pikendati reparatsioonide tasumise aega. Iga- aastaste maksete suurus vähenes pidevalt ja jääki loeti laenuks. Veidi hiljem koostati uus plaan, mis oli Saksamaale veelgi soodsam . Hiljem vabastati Saksamaa täielikult reparatsioonidest.
    1925a. toimus Locarno konverents, seal üritati luua süsteemi, mis välistaks sõja puhkemise Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Sõlmiti Reini pakt, mille järgi pidi Saksa-Belgia ja Saksa-Prantsuse piir jääma puutumatuks ning Reini piirkond jääb demilitariseerituks. Vastutasuks sai Saksamaa loa astuda Rahvaste liitu.
    1927a. pöördus Prantsuse välisminister A.Briand USA poole ettepanekuga sõlmida kahepoolne leping, mis keelaks sõja, kui poliitika vahendi. 1928a. kirjutasid 15 riigi esindajad alla dokumendile, mida hakati nim. A. Briandi -Kellogi paktiks. Kellog oli USA riigisekretär. Hiljem liitus paktiga 50 riiki. Leping ei sisaldanud desasmeerimise nõuet ja ei näinud ette agressorivastaseid sanktsioone.
    1920ndatel aastatel algatati rahvusvaheline desarmeerimiskonverents, mis avati veebruaris 1932 Genfis . Aasta hiljem lahkus konverentsilt Jaapan. Saksamaa taotles relvastuse alal endale võrdõiguslikkust teiste riikidega, mitte relvastuse vähendamist ja otsustas samuti konverentsilt lahkuda 1932a. Vabastati Saksamaa reparatsioonidest.
    Suur majanduskriis
    Esimese maailmasõjaga muutus USA Euroopa riikide võlgnikkust võla usaldajaks. USAs algas auto- ja elektrimasina tööstuse kiire areng, järsult suurenesid ehitusmahud. Ameeriklastel tekkis veendumus , et on saabunud muretu õitsenguaeg. Inimesi õhutati raha aktsiatesse investeerima ja tarbekaupu järelmaksuga ostma. President Herbert Hoover kuulutas 1929a. ametisse astudes, et vabariiklased kaotavad USAs lõplikult vaesuse. Aktsiate hinnad olid üles kruvitud. 1928-1929a oli Ameerikas väga hea viljasaak . Euroopa riigid rakendasid tollitõkkeid. Kui Nõukogude Liit alustas talupoegadelt ära võetud vilja eksportimist polnud hindu üleval hoida enam võimalik. 24. oktoobril 1929a hakkasid suurinvestorid kiiruga oma aktsiaid müüma. Paanika viis aktsiahinnad alla ja seda nimetatakse mustaks neljapäevaks. 29. oktoobril toimus must teisipäev. Ameerika ärimehed hakkasid Euroopast oma raha ära tooma . Algas ülemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon.
    Majanduskriisis kannatas kõige rohkem Saksamaa. Kui USA pärast börsikrahhi oma raha Saksamaalt välja viis sattus Saksa majandus katastroofi äärele. Tänu asumaadest sisseveetavale toorainele muutusid odavamaks Inglismaal toodetud kaubad . Suurbritannia rakendas tollibarjääre. 1932a sai USA presidendiks Franklin Delaone Roosevelt . Ta esitas kriisist väljumise kava, mida hakati nimetama Uus Kurss . Lähtuti majandusteadlase John Keynes ´i õpetusest- Riik peab rasketel aegadel aktiivselt majandusse sekkuma. Tööpuuduse vähedamiseks korraldati ühiskondlikke töid. Farmeritele hakati maksma toodangu vähendamise eest. Panganduse alal kehtestati erakorralised seadused.
    Diktatuuride teke
    Itaalia
    Esimese Maailmasõja lõppedes oli Itaalia võitnud suurriikide seas kõige rohkem välja kurnatud . Tööstuslikult arenenud Põhja-Itaalia sai sõjategevuses tugevalt kannatada. Itaalia inimkaotused olid väga suured. Tekkis ulatuslik tööpuudus. Rahva hulgas levis rahulolematus kehtiva korraga. 1920a toimus Itaalias üldstreik.
    1919a. Toimus Benito Mussolini pooldajate kokkutulek, kus moodustati esimene võitlusliit ehk fascio. Liikumist hakati nimetama faśistlikuks. Lubati korda ja tugevat kätt. Korra kehtestamine ja rahvuse kaitsmise nimel ründasid faśistid e. mustsärklased töölismiitinguid purustasid töölisparteide hooneid ja tapsid töölisaktiviste. Liikumine muutus 1921a Rahvuslikuks Faśistlikuks Parteiks. Mussolini kuulutati duce`ks ehk juhiks. Üksik indiviidi ja klassihuvid pidid olema allutatud rahvuse huvidele. 28. oktoobril 1922a toimus faśistide marss Rooma , mis lõppes sellega, et kuningas Vittorio Emanuele III tegi Mussolinile ülesandeks moodustada valitsus. 1924a toimusid parlamendi valimised. 1925a alguses eemaldas Mussolini valitsusest kõik mittefaśistid ja hakkas valitsema diktaatorlikkult.
    Faśismi tunnused(riigi):
    * Opositsiooniline ajakirjandus suleti
    * Keelati kõik parteid peale faśistlikku
    * Anti-faśistlidel keelati riigist lahkuda
    * Asutati poliitiline politsei
    * Majanduse juhtimiseks loodi korporatiivne süsteem.
    Korporatsioonid olid ühiste elukutsetega tööandjate ja töövõtjate koondised, mille kaudu riik organiseeris klasside koostööd.
    Itaalia välispoliitika oli algusest peale agressiivne. 1935-36 vallutati Etioopia .
    Saksamaa
    Saksamaa kannatas Euroopa suurriikidest majanduskriisis kõige rohkem, sest USA viis oma investeeringud välja ja 1932a maksti reparatsioone. Tööliste sissetulekud langesid umbes poole võrra. Inimeste silmis langes süü Weimari vabariigi valitsusele ja parteidele. Kiiresti hakkas kasvama Weimari vabariiki alati kritiseerinud NSDAP populaarsus. 1932a sai NSDAP Riigipäeva suurimaks fraktsiooniks. 30. jaanuaril 1933a sai Hitlerist Saksamaa kantsler ( peaminister ). Valimiskampaania ajal ööl vastu 28. veebruarit 1933a süttis Riigipäeva hoone. Süütamises süüdistati kommuniste ja neid hakati arreteerima . Hiljem selgus, et süütajateks olid natsid. Tühistati Weimari põhiseaduse need paragrafid, mis käsitlesid isiku-, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadust. Pärast valimisi kommunistlik partei keelustati . Weimari põhiseadus likvideeriti lõplikult - parteide tegevus keelati ja kehtestati diktatuur. Riigipäevast sai esindusorgan . 1921.a.loodi SA ehk rünnakrühm, mille liikmeid nim.pruunsärklasteks. 30.juunil 1934 SA juhtkond hävitati. Mõni nädal hiljem, kui suri senine president Paul von Hindenburg , sai Hitlerist riigipea . 1925a loodi SA raames SS ehk kaitsemalev ehk mustsärklased. Esialgu oli SS Hitleri ihukaitsevägi ja täitis parteisisese politsei ülesandeid. Loodi Gestapo ehk salajane riigipolitsei.
    Tagakiusamise objektiks said juudid . Seadustega eemaldati nad riigi-,teadus- ja õppeasutustest, piirati nende tegevust majanduse ja kultuuri vallas. Nn. Nürnbergi seadustega võeti juutidelt kodakonsus ja neist said riigi alamad . Abielud aarialaste ja juutide vahel olid kehtetud ning nende abieluvälised suhted karistatavad. Suurenes oluliselt riigi sekkumine majandusse. Sõjatööstustoodang kasvas 12x. See elavdas majandustegevust ja aitas likvideerida tööpuudust, kuid see ei saanud kesta igavesti . Saksamaa riigivõlg kasvas umbes 4x. 9-10nov.1938 toimus nn. Kristallöö – natsid lõhkusid juutide ärisid, peksid neid ja põletasid sünagooge.
    Lepituspoliiika
    1932 lõpetas Saksamaa reparatsioonide maksmise (st enne Hitleri võimuletulekut). 1935 kehteastati Saksamaal üldine sõjaväekohustus ja loodi Wehrmacht - rikuti rahutingimusi. Inglismaa lootis sakslasi järelandmistega maha rahustada ja pealegi peeti NSVL poliitikat ohtlikumaks. Juunis 1935 sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe – Saksamaa soovis ehitada sõjalaevastikku, mis oleks 35% ja allveelaevastiku, mis oleks 45% inglaste omast. See oli rahu kahepoolne rikkumine ! Märtsis 1936 sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Pärast Austria-Ungari kesririigi kokkuvarisemist ei olnud „jänuk-Austria” saatus Esimese maailmasõja järgses kaoses sugugi kerge. Paljudele austerlastele näis ühinemine samakeelse ja –kultuurse Saksamaa ainsa väljapääsuna otsesest näljasurmast. Ühinemismeeleolusid tõukas tagant ka autsterlasi vallanud natsionaalsotsialismi epideemia. Erilise hoo sai see pärast 1929 börsikrahhi ja ülemaailmset majanduskriisi. Austria ja Saksamaa ühinemine oleks olnud üsnagitõenäoline, kui seda poleks takistanud Anschlussi keelustanud Versailles’ rahuleping. Austria esmane iseseisvus püsis liitlasriikide ja kogu Euroopa julgeoleku huvides. Lääneriikide positsioon muutus 1937a, kui loobuti Austria iseseisvuse tagamisest ning oldi Saksamaa rahustamiseks nõus Hitleri Anschlussi- plaanide järele andma. 1938a 12.märtsil algas Saksa vägede sissetung Austriasse, millele järgnes võimu üleandmine natsionaalsotsialistidele ja aprillis rahvahääletus Saksamaaga ühinemise „seadustamiseks”. Ühinemist toetas 99% hääletanuist. Hääletamine ei olnud paljudel juhtudel vabatahtlik, sest valitses hirm juba enne okupatsioonivähede saabumist Austrias tegutsema hakanud Gestapo repressioonide ees.
    Müncheni konverents. Tšehhoslovakkia piirid oli määranud Pariisi rahukonverents kuid nii, et riiki jäi kolm miljonit sakslast , kes elasid peamiselt Sudeedi mäestiku piirkonnas. Pärast Hitleri võimuletulekut asutati Sudeedisaksa Partei, mis joondus NSDAP järgi. Kohe pärast Austria liitmist Saksamaaga teatati, et ei lepi oma olukorraga, mis tekkis peale 1. Maailmasõda. Nende nõudmised tähendasid Tšehhoslovakkia suveräänsuse likvideerimist. Algas nn Tšehhoslovakkia kriis, mis kestis 1938. a suve. Saksamaa ähvardas Tš.-t kallaletungiga, kuid Tš. oli tugevaima sõjaväega väikeriik Eur-s ning oli valmis vastu hakkama. Sekkus Suurbritannia peamin N. Chamberlain , kes külastas Hitlerit ( lendas elus 1. Korda lennukiga). 29. sept. 1938 toimus Münchenis Saksamaa ( Hitler ), Itaalia (Mussolini), Suurbritannia ja Prantsusmaa juhti- de kohtumine. Kokkulepe kohustas Tš-t oktoobri esimese 10 päeva jooksul loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Tš-t läbirääkimistele ei kutsutud, talle esitati vaid nelja riigi ühisnõue, millega nõustuti. 30. sept. 1938 kirjutasid Hitler ja Chamberlain viimase palvel alla Inglise-Saksa deklaratsioonile, milles tõotasid rahva nimel enam mitte kunagi omavahel sõdida. ( Churchill :”Chamberlainil oli valida sõja ja häbi vahel. Ta valis häbi ja saab ka sõja.”)
    MRP e Molotovi-Ribbentropi Pakt. Kohe peale Tšehhoslovakkia likvideerimist kutsus Ribbentrop enda juurde Poola suursaadiku ja tetas, et Saksamaa soovib tagasi Danzigi ja likvideerida nn Poola koridor (Poola pääs merele ). Päev hiljem (22.03.1939) pidi Leedu loovutama Saksamaale Klaipeda piirkonna (Hitler käis seal ise). Münchenis oli Hitler lubanud, et Sudeedid on ta viimane soov! Suurbritannia peamin. Chamberlain andis Poolale tagatise , et Saksamaa rünnaku korral tullakse appi. Seejärel alustasid Suurbr. Ja Prantsusmaa läbirääkimisi NSVL -ga, et otsida võimalusi Saksamaa pidurdamiseks.
    Läbirääkimised kestsid 1939 aprillist augustini . NSVL soovis õigust viia vajadusel väed Soomesse, Eestisse ja Lätisse. Prantsusmaa oli kohe nõus, Suurbritannia nõustus juulis. Probleem tekkis siis, kui Poola polnud nõus NSVL vägesid oma territooriumile lubama. Samal ajal pidas NSVL salaja läbirääkimisi ka Saksamaaga. J. von Ribbentrop sõlmis Moskvas 23. aug. 1939 NSVL välisasjade rahvakomissari V. Molotoviga Saksa-Nõukogude mittekallaletungilepingu (10 a-ks). Salajases lisas jagati mõjupiirkondi. Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaraabia ( Moldova /Moldaavia) määrati NSVL; Leedu ja Lääne-Poola määrati Saksamaa mõjusfääri. 1. sept 1939 ründas Saksamaa Poolat ja algas 2. Maailmasõda. 17. sept ründas Poolat NSVL. 28. sept 1939 lendas Ribbentrop taas Moskvasse, kus sõlmiti piiri- ja sõprusleping koos salajase lisaga. Saksa piiri Poolas nihutati ida poole, tasuks sai NSVL Leedu. Poola riik lakkas olemast.
    Teine maailmasõda 1939-1945
    Sõja põhjused – vt. Versailles’I süsteemi lagunemine, lepituspoliitika , Müncheni konverents, MRP elluviimine , Poola jagamine
    1.sept 1939 tungis Saksamaa Poolale kallale ja algas Teine maailmasõda. 17.sept lahkus Poola valitsus riigist ja samal päeval ületas Punaarmee Poola idapiiri – algas Nõukogude-Poola soda. 27.sept alistus Varssavi. 28.sept 1939 sõitis Saksa välisminister Ribbentrop Moskvasse. Saksamaa ja NSVL sõlmisid piiri- ja sõpruslepingu, millel oli samuti salajane lisaprotokoll. Saksa huvisfääri piir Poolas nihutati ida poole, vastutasuks sai NSVL Leedu. Poola riik lakkas olemast, talle kuulunud Lääneä-Valgevene ja –Ukraina liideti NSVL’ga. Poola läänealad lülitas Berliin Suur-Saksamaa koosseisu, Varssavi ja Krakovi ümbrusest moodustati nn kindralkubermang, kuhu hakati küüditama Suur-Saksamaaga liidetud alade poolakaid. (3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja)
    NSVLiidu laienemine.
    NSVL tegi Balti riikidele ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise leping. Surve all andsid kõik kolm järele. Lepingud sõlmiti Eestiga 28sept, Lätiga 5.okt, Leeduga 10.okt 1939a. Selle järgi tuli Eestisse ja Lätisse paigutada kummassegi 25 000 ja Leedusse 20 000 punaarmeelast. Vägede sissemarss algas otkoobri teasel poolel. Balti riikide valitsusel polnud mingit võimalust kontrollida, kui palju Nõukogude sõjaväelasi tegelikult tuli. Lepingute järgi võisid nad Baltikumi jääda max 15 aastaks.
    Talvesõda
    Oktoobri algul 1939 NSVL ettepaneku alustada läbirääkimisi ka Soomele, kellelt soovis ta lisaks sõjaväebaasidele ja territooriumi Karjala maakitsusel, kus piir liiga Leningradi lähedal olevat. Soome keeldus. Novembri lõpul esitas NSVL süüdistuse, et Soome piiriäärse Manila küla juures olevat tulistatu Nõukogude territooriumi poole! Soome ei leidnud kinnitust, kuid punaarmee alustas 30.nov 1939 sõda. Vallutati piirilinn Terijoki ja kuulutati seal välja Soome Demokraatlik Vabariik, mille valitsusjuhiks pandi soomlasest communist O.V.Kuusinen. See valitsus “sõlmis” NSVL-ga vastastikuse abistamise ja sõpruse lepingu, ning selle alusel väitis NSVL, et ta ei sõdigi Soomega , vaid aitab Soome Dem. Vabariiki! Alles 1940 veebruari keskel murdsid Punaarmee ülekaalukad jõud Soome rindest läbi (venelastel halb talvevarustus, püssid ja tankid jääs – hiljem tehtud järeldused aitasid Stalingradi all sakslaste vastu, kes samuti külmusid). Sõda lõppes rahulepinguga Moskvas 12.märts 1940. Karjala läks NSVL-le, samuti tuli sõjaväebaasideks rendile anda Hanko poolsaar (Soome lõunatipp)
    Nõukogude-Saksa sõja puhkemine
    1940okt tungis Mussolini kallale Kreekale , kuid oli edutu ja pidi abi paluma Hitlerilt. Aprillis 1941 alustas Saksamaa soda Kreeka ja Jugoslaavia vastu. Seetõttu pidi Hitler lükkama NSVLiidule kallaletungi maist juunisse st 5 nädalat talve poole, milleks poldud valmis. 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed varahommikul NSVL piiri, et viia ellu plaan “ Barbarossa ” ( Stalin olevat luurelt saanud teada isegi kellaaja, kuid ei uskunud oma liitlaselt kallaletungi ning ei valimustunud selleks). NSVLiidule kuulutasid sõja ka Itaalia, Rumeenia, Slovakkia, Ungari ja Soome, kelle eesmärgiks oli tagasi saada kaotatud alad – seda nim soomlased Jätkusõjaks. Tungides kallale NSVL-le, oli Hitleri üks eesmärke likvideerida Suurbritannia võimalik liitlane .
    Atlandi harta
    Kui USA astus sõtta hakkasid tihenema tema suhted Suurbritanniaga. Usa müüs Suurbritanniale relvastust ja vastuteenena sai rendile sõjaväebaasid Lääne-Indias. Märtsis 1941 võttis USA congress vastu nn lend-lease’i seaduse. See volitas presidenti osutama abi igale riigile, kelle toetamine näis talle oluline USA enda kaitsmise seisukohalt. Abi anti võlgu! Augustis 1941 kohtusid Suurbritannia PM W. Chuchill ja USA president F.D.Roosevelt Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal. 14.aug.1941 avaldati seal Atlandi harda: 1.artikkel – Suurbritannia ja USA ei taotle käimasolevas sõjas uusi territooriume; 2.nad ei nõustu mingisuguste territoriaalsete muudatustega, mis ei ole kooskõlas asjasthuvitatud rahvaste vabalt väljendatud tahtega ( Baltikum !) 3.nad austavad kõigi rahvaste õigust valida endale valitsemisvorm . NSVL ühines sellega järgmisel kuul (!) kuna soovis lääneriikide abi.
    Hitleri-vastane koalitsioon
    01.01.1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile, mille aluseks oli Atlandi harta. Tõotati hoiduda separaatrahust (eraldi üksikult sõjast väljumast). 1942 sõlmis Suurbritannia liidulepingu NSVLiiduga, USA-ga lepiti kokku kuidas teineteist sõjas aidata. (Roosevelt soovis Staliniga 1942 kohtuda , kuid too keeldus – sõjas poldud veel eriti edukad ja otsiti endiselt kontakti Hitleriga rahu sõlmimiseks). F.D.Roosevelt, W.Churchill ja Stalin kohtusid esimest korda 28.nov-1dets.1943 Teheramos Iraanis. Roosevelt teatas, et ei kavatse sõdida NSVL-ga Balti riikide pärast (Churchill lubas juba varem). Lepiti kokku, et teine rinne avatakse Lääne-Euroopas. ( viivitades oleks NSVL väed varsti ise seal!) 1942 alustati Saksamaa strateegilist pommitamist, et purustada sõjatööstus ja õõnestad inimeste võitlusmoraali.
    Murrangulised sündmused
    Pearl Harbour
    Jaapan vallutas alasid Hiinas, Koreas jne kus kavandas Suure Ida-Aasia Ühisõitsengu Sfääri loomist st Jaapani impeerium. See häiris USA-d, kes sept.1941 kehtestas nafratarnetele embargo (keelu). Washingtonis toimunud läbirääkimistel soovis Jaapan, et USA tunnustaks tema viimase aja vallutusi – keeldus. 7.dets 1941 ründasid jaapanlased Pearl Harbouri Havai saarestikus, kus asus USA sõjaväebaas. Üliedukas üllatusrünnak. 8.dets kuulutasid USA ja Suurbritannia Jaapanile sõja. USA-le kuulutasid sõja Saksamaa ja Itaalia. Omavahel ei sõdinud vaid NSVL ja Jaapan, kellel oli neutraaliteedileping.
    Talingradi lahing
    1942. nov-ks oli NSVL koondanud Volga äärde Stalingradi lähedale 2 milj võitlejat. 19.nov 1942 algas Punaarmee pealetung ja nelja päevaga võeti sakslased “kotti” kokku 330 000 meest. Saksa armee katsed sissepiiratuteni jõuda ebaõnnestusid. 2 veebruaril 1943 andsid allesjäänud 90 000 sakslast eesotsas von Paulusega alla, kuigi Hitler oli seda keelanud. (1942 oli NSVLs antud käskkirjad, millega keelati taganeda ja kõuiki sõjavange loeti reeturiteks, kelle pered represseeriti) punaarmeed juhtis G. Zukov.
    El- Alameini lahing
    Põhja-Aafrikas tegi sakslaste juht Rommel 1.sept 1942 koos itaallastega katset alustada liikumist Alameinist lõuna poole, kuid ei saavutanud edu. Inglased B. Montgomery juhtimisel alustasid oktoobris koos ameeriklastega rünnakut ja võtsid tungides edasi Markokosse.
    Midway lahing
    Juunis 1942 üritasid jaapanlased vallutada Havai saarestikus asuvat Midway atolli, kuid said mitu päeva kestnud merelahingus hävitavalt luau (1. Kaotus 16 saj.st). Algas lääneriikide pealetung Vaiksel ookeanil.
    Normandia dessant
    1944a algul valmistusid USA ja Suurbritannia dessandiks Prantsusmaale. Inglismaale koondati 3,5 milj. Sõdurit. Operatsiooni üldjuhiks oli USA kindral D. Eisenhower (1953-61 oli USA president). Dessant algas 6.juunil 1944 Põhja-Prantsusmaal Normandias. 24 tunniga viidi üle mere 250 000 meest. Sakslaste “Atlandi vall ” murti. Juulis 1944 püüdis osa Saksa armee juhtkonnast Hitlerit kõrvaldada. Samal ajal alustas Punaarmee pealetungi Soomes, Baltikumis ja Valgevenes . Juulis jõuti Poola, kus algas vastupanuliikumise armee ülestõus, et vabastada oma jõududega pealinn ja taastada ise Poola riik. Punaarmee jäi ootama kuni poolakad sakslastelt luau saavad. Seejärel tugevnes Poolas kommunistide positsioon. Augustis ületasid punaarmeelased Rumeenia piiri – Rumeenia vahetas poolt ja kuulutas Saksamaale sõja. Sama juhtus Bulgaariaga. Kartes sissepiiramist lahkusid Saksa väed Kreekast jm.
    Saksamaa ja Jaapani kapituleerumine
    1945a jaanuaris oli Punaarmee jõudnud Saksamaa piiridesse. 4-11 veebruarini 1945 toimus NSVLiidus Krimmis Jalta konverents, kus teist korda kohtusid W.Churchill, F.D.Roosevelt ja J.Stalin. otsustati sõjajärgse maailma jagamine võitjate vahel. Saksamaa otsustati jagada okupatsioonitsoonideks.
    Berliin alistus 2.mail (Hitler tappis end 30apr, laip põletati). 8.mail 1945 Saksamaa kapituleerus. Soda jätkus veel Vaiksel ookeanil. 6.augustil 1945 heitis USA aatomipommi Jaapani linnale Hiroshimale ja 3 päeva hiljem Nagasakile. 9.augustil alustas NSVL soda Jaapani vastu (Stalin oli seda Jaltas Rooseveltile lubanud) ja vallutas Põhja-Korea, Sahhalini ja Kuriili saared. 15. Augustil Jaapan alistus. Jaapani kapituleerumise võttis 2.septembril 1945 vastu liitlaste ülemjuhataja Vaiksel ookeanil USA kindral D.MacArthur. Teise maailmasõja lõpp!
    Teise maailmasõja tulemused: hukkus u. 55 milj., haava sai 35milj., 3milj jäi teadmata kadunuks. Tsiviilisikuid oli hukkunute seas u 20-30 milj (õhurünnakutes, näljasurm, laagrites). NSVL-s küüditati terveid rahvaid süüdistatuna koostöös vaenlasega. Kriimi tatarlased, tsentseenid, ingusid. Sõja algul lahkusid Euroopa inimesed sakslaste kartuses kodumaalt . Sõja lõpus vallandas venelaste pealetung suure põgenikevoolu Läände. Pärast sõja lõppu algas inimeste ümberpaigutamine. Võitjad näiteks viisid Poolast, Tsehhist ja mujalt välja kõik sakslased, kes asustati Saksa aladele . Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile $ (USA 21% sellest). Majanduses korvati sõjakahjud kiiresti täna tööstuslik-tehn progressile (1948 aastaks sõjaeelne tase). Euroopa kaotas pärast soda juhtpositsiooni majanduses USAle (meenuta Marshalli plaani). Idablokimaades, mis sattusid NSVL mõju alla, algas tööstuse eelisarendamine, plaanimajandus , tarbekaupade tootmine teisejärguline – elatustaseme lagus . Ülemaailmse rahu kindlustamiseks asutati ÜRO- 1945 suvel otsustati selle loomine San Francisco konverentsil. 51 liikmesriiki moodustasid ÜRO Peaasamblee. NSVL, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina said eristaatuse ja neist said ÜRO Julgeoleku püsiliikmed (vetoõigusega). NSVL soovis õigust keelata ka talle mittemeeldivate küsimuste arutlusel võtmist, kuid seda õigust talle ei antud. NSVL süüdistas Läänt, et see toob ÜRO vaid oma huvide kaitseks, sest peakorter rajati New Yorki . Sõja järel muudeti riikide piire : Itaalia pidi loovutama alasid Jugoslaaviale, Kreekale ja Prantsusmaale ning loobuma aladest Aafrikas; Ungari suruti 1938a piiridesse; Bulgaarialt võeti kõik vallutatud alad; Soome tunnustas Talvesõjajärgset piiri NSVL-ga ja loovutas Petsamo (põhjas); Saksamaa alasid anti Poolale ja osa Ida-Preisimaast NSVL-le (Kaliningrad); Island iseseisvus (Taani alt); Rumeenialt läks Bessaraabia NSVL-le, Saksamaa muretses endale uue tehnika ja sai majanduse käima.
    --------------------------------------------------------------------
    Potsdami konverents
    Toimus 1945 aasta suvel Berliini lähedal. Osalesid NSV Liidu juht Stalin, USA uus president Harry Truman ja Suurbritannia peaminister W. Churchill, hiljem Clement Attlee. Põhiküsimus oli Saksamaa saatus. Saksamaa otsustati:
    • Jagada neljaks olupatsioonitsooniks USA, Suurbritannia, NSVL ja Prantsusmaa vahel
    • Demilineerida
    • Demokratiseerida
    • Demonteerida (lahti võtta) – reparatsioone ei nõutud rahas, vaid tehaste siseseadetes, millest enamus anti NSVL’le. Saksamaa muretses endale uue tehnika
    • Denatsifitseerida. Kohtuprotsess sõjakurjategijate üle toimus Dürnbergis 20nov 1945-1okt 1946. 12 inimest said surmanuhtluse , sealhulgas von Ribbendrop. Kolm inimest said eluaegse vanglakaristuse.
    • Ida-Euroopa sakslased otsustati saksamaale umber asustada. (üle 14 milj inimese)
    • Saksamaa liitlaste (Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome) tuli sõlmida rahulepingud, mis valmisid Pariisi rahukonverentsil Juulist Oktoobrini 1946. Määrati riikide piirid ja reparatsioonid.
    • Jaapanile esitati ultimatum alistumiseks

    Külm sõda
    Pärast teise maailmasõja lõppu hakkasid teravnema võitjariikide suhted. Septembris 1945 algas Londonis välisministrite nõukogu istungjärk kus jõuti üksmeelele ainult ühes küsimuses, et mis kell on lõunasöök. Lääne ja Nõukogude liidu suhete teravnemise tingis Nõukogude liidu tegevus nendes riikides, kuhu punaarmee oli jõudnud. Nendes riikides läksid kommunistide kätte siseministri ametikohad ja julgeoleku jõud: Algas riigistamine ja vägivalla poliitika. Enda mõju all olevaid riike hakkas Nõukogude liit nimetama rahvademokraatiamaadeks. Poola, Saksa demokraatlik vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania ja Jugoslaavia, kellega olid suhted vaenulikud.
    1945 aasta mais telegrafeeris Churchill trumanile, et nõukogude rinde kohale on langenud raudne eesriie . Väljend külm soda sündis 1957 aastal USAs ja selle autoriks on aatomienergeetika komisjoni esimees B. Baruch.
    Külma sõja vormid:
  • Ideoloogiline võitlus tõestamaks, et sotsialism või capitalism on parim
  • Võidurelvastumine
  • Võitlus mõjusfäärid laiendamise pärast
  • Salateenistused (KGB, CIA)
    Märtsis 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luxemburg 50ks aastaks poliitilise, majandusliku ja sõjalisekoostöö lepingu-Brüsseli pakti e lääneliit, sest saadi aru, et teisiti ei suudeta Nõukogude Liitu peatada. Kuna lepinguosalisi oli vähe, liitusid veel Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada, USA ning aprillis 1949 loodi NATO . Kui Saksa Liitvabariik võeti NATOsse lõi NSVL koos Ida-Euroopa riikidega 1955 aastal VLO e Varssavi Lepingu Organisatsioon. VLO kaudu olid liikmesriikide armed integreeritud ühtsesse süsteemi st nad allusid Moskvale.
    Trumanni doktriin , Marshalli plaan
    Kui NSVL kinnistas oma võimu Ida-Euroopas, tugevnes tema survel Türgile ja Kreekale. Sõjas neutraalseks jäänud Türgile esitas NSVL territoriaalseid nõudmisi. 1946 alustasid Kreekas kommunistid mässu, saades abi NSVLilt. Seoses Nõukogude ohuga tegi USA president Truman märtsis 1947 kongressile ettepaneku osutada nendele riikidele sõjalist ja majanduslikku abi. Ta lubas, et edaspidi annab USA samasugust abi kõikidele vabadele rahvastele, keda ähvardab samasugune oht.
    Doktriini põhimõtete rakendus oli USA riigisekretäri Marschalli plaan. Selleks, et sõjas kannatanud Euroopa rigid ei oleks kommunistlikele ideedele vastuvõtlikud, andis USA 1948-52 17le Euroopa riigile abi kolmeteist mijardi dollari eest.
    Eesmärk oli panna Euroopa majandus jalule, et USA saaks oma kaupu eksportida. USA pakkus abi kogu Euroopale, kuid tingimusel, et loobutakse ettevõtete riigistamisest ja abi kasutamist kontrollitakse. Nõukogude Liit nimetas seda teiste riikide siseasjadesse sekkumiseks ja koos Ida-Euroopa ning Soomega keelduti abist.
    1949a asutasid Nõukogude Liit ja rahvademokraatia maad vastukaaluks VNN’I ehk Vastastikkuse Majandusabi Nõukogu (NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, RUmeenia, Bulgaaria. Hiljem liitusid Saksa DV, Mongoolia , Kuuba , Vietnam ja Albaania)
    Kriisid ja kriisikolded Külma sõja ajal
    Berliini blokaad
    Saksa läänetsoonides kujunes mitme-partei-süsteem ja toimus erastamine . Idas koondus NSV Liidu ja sõjaväelaste survel võim kommunistliku partei kätte ja toimus riigistamine.
    Saksa riigimark oli väärtusetu, kuid NSV Liidu vastuseisu tõttu ei suudetud kokku leppida ühtse rahareformi suhtes.
    21 juuni 1948 asendati Saksa läänetsoonides riigimark Saksa margaga ja mindi üle turumajandusele. Nõukogude Liit vii soma tsoonis rahareformi läbi veidi hiljem. Tekkis küsimus, et milliner aha hakkab käibima lääne-Berliinis; Lääneriigid laiendasid rahareormid ka sinna.
    25 juuni 1948 blokeeris NSVL kõik Berliini läänesektorid Saksamaa läänetsoonidga ühendavad raud- ja maanteed , algas Berliini blokaad. Jäi ainult õhutee, mida NSVL ei julgenud häirida. Blokaad kestis 12 mai 1949. Lõpes peale NATO loomist. Blokaadi lõpetamisele eelnenud läbirääkimistel leppisid NSVL, USA, Suurritannia ja Prantsusmaa kokku, et lääne-Berliini ei lülitata Saksa Liitvabariigi koosseisu. 1949a loodi lane pool SLV jai das SDV.
    Korea sõda
    1945a. peale jaapanlaste alt vabanemist oli Korea jagatud kaheks: lõunaosas 38 paralleelini olid USA väed, põhjapool NSVL väed. 1948 augustis kuulutati põhjas välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik ja lõunas Korea Vabariik. Põhja-Korea juhiks sai kommunist Kim Il Sung , kes tegi NSVL ettepaneku vallutada Lõuna-Korea. Stalin nõustus. Juunis 1950a tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale ja 3 kuuga jõuti välja poolsaare kagutipuni. Septembris alustasid USA ja Lõuna-Korea väed vastupealetungi ning jõudsid 2 kuuga Hiina Rahva-Vabariigi piirini . Põhja-Koreale läksid appi Hiina „vabatahtlikud” ja 1951a maiks stabiliseerus rinne 38. Paralleeli lähedale. Algasid rahu läbiräkimised, mis venisid kuni Stalini surmani 1953, kui sõlmiti vaherahu .
    Korea sõda sundis lääne riike mõtlema Saksamaa taasrelvastamise. 1954 aasta Pariisi kokkulepete järgi võis Saksa liitvabariik luua armee ja 1955 aastal sai temast NATO liige.
    Berliini kriis
    1955 andsid lääneriigid Saksa liitvabariigile suveräänsuse. Saksa liitvabariik ei tunnustanud Saksa demokraatlikku Vabariiki. Saksa liitvabariigi riigisekretär Hallstein sõnastas doktriini. “Kui mõni riik peaks saksa demokraatlikku vabariiki tunnustama , võtab Saksa liitvabariik seda kui vaenulikku akti ja katkestab selle riigiga suhted” Ainsaks erandiks oli NSVL. 1958a nõudis NSVL, et lääneriigid viiksid oma väed lääne-Berliinist ära ja tunnustaksid SDVd. Pinge kestis kuni 13 aug 1961, kui NSVL ja SDV rajasid nn Berliini müüri. Läbikäimine ida- ja läänesakslaste vahel muutus võimatuks. Kahe Saksamaa piirile ehitati piiritõkete vöönd. 9 nov. 1989 murdis rahvas üle ja läbi Berliini müüri, Saksamaa taasühines 3. Okt. 1990a.
    Kuuba ehk Kariibi kriis
    1950ndate aastate lõpus toimus Kuubal partisani sõda USAga seotud diktaatori Batista vastu. Võitlust juhtis Fidel Castro Ruz, kes sai jaanuaris 1959a võimule. Tuginedes ületõusu armeele koondas Castro kogu võimu enda kätte. Valimisi ei korraldatud, sest Castro teadvat kõige paremini milline peab ühiskond olema. 1960a. teatas USA, et ei osta enam Kuubalt suhkrut. Castro riigistas USA kapitalile kuulunud ettevõtted. Diplomaatilised suhted USAga katkesid. Tihenesid Kuuba suhted NSV liiduga, mis ostis suhkru ära. Castro teatas, et ta on Leninlane ja riigis kehtestati ühepartei süsteem. 1962a sai USA teada, et NSV liit toimetab Kuubale maa-maa tüüpi Keskmaarakette ja pommituslennukeid. 22 oktoobril 1962 tegi USA president Kennedy avalduse, milles teatas, et Kuuba läbikäimine ülejäänud maailmaga lõigatakse läbi. USA väed kogu maailmas viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Pärast vastastikkuse läkitusi teatas Nõukogude Liit 28 oktoober 1962, et raketid võetakse maha ja viiakse koos lennukitega minema. USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Sellega oli kriis lahenenud. Nõukogude Liidu ja USA juhtide vahele seati otsetelefoni ühendus “kuum liin ”.
    Vietnami sõda
    2 september 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh Hanois välja Vietnami demokraatliku vabariigi. Saigonis maabusid prantsuse väed, sest prantsusmaa keeldus tunnustamast Vietnami iseseisvust. 1946 aasta lõpus algas prantslaste ja vietnamlaste vahel sõda. 1954 toimus Genfis Prantsuse, USA, Suurbritannia, Nõukogudeliidu ja Hiina-rahvavabariigi välisministrite konverents, kus otsustati sõda lõpetada. Vietnam jagati piki 17ndat paralleeli. Kui prantsuse väed lahkusid, tulid asemele ameeriklased . USA meelne peaminister kõrvaldas keisri, kuulutas välja Vietnami vabariigi ja hakkas ise presidendiks. USA lähtus Vietnamis niinimetatud doominoteooriast. See tähendab, et kommunistid tuli selles piirkonnas peatada, sest ühe riigi langemine tooks kaasa ka teiste riikide langemise. Põhja-Vietnamit aitasid Nõukogude liit ja Hiina-RV. Lõuna-Vietnamis toimusid pidevad riigipöörded, kuid demokraatiat ei tulnud. Kodusõja laienedes hakkas sekkuma USA. USA president Johnson teatas kongressile, et Tonkingi lahes olevat põhja-Vietnami kaatrid tulistanud USA laeva ja soovis volitusi armee kasutamiseks. (USA lavastas ise) 1964 augustis pommitasid ameeriklased esimest korda põhja-Vietnami. Ameeriklased ei suutnud partiassani soda pidavast Viet -cong’ist jagu saada. Ameeriklased hakkasid korraldama veresaunu. Nõukogude liit aitas põhja-Vietnamil luua efektiivse õhutõrje süsteemi ja USA kaotas üle 4000 lennuki. Kui sõja koledusi hakati näitama televisioonis, puhkes üle maailmne protestilaine ja mehed keeldusid sõjaväkke minemast. President Eisenhoweri ajal hakkas USA vägede arv Vietnamis arenema. President Richard Nixon otsustas väed Vietnamist välja tuua ja USAs loodi professionaalne palgaarmee .
    1972 augustis lahkusid viimased USA sõjaväelased, kuid relvadega ja nõuandjatega abistati edasi. 27ndal jaanuaril 1973 sõlmiti Pariisis rahu – kumbki pool säilitab võimu neil aladel, mis on hetkel tema valduses ja vahetatakse vangid. Kodusõda jätkus ja lõuna-Vietnam kapituleerus tingimusteta 30ndal aprillil 1975. Riigi nimeks sai Vietnami sotsialistlik vabariik. Pealinnaks Hanoi .
    Vabariiklane Nixon oli seotud Watergate’i afääriga. Tema teadmisel murti sisse Demokraatliku partei peakorterisse, et paigaldada pealtkuulamis aparaate. Nixon valetas korduvalt avalikusele, kuid pidi lõpuks tagasi astuma . Tema asemele sai Gerald Ford.
    ---------------------------------------------------------------------------
    Võidu relvastumine ja desarmeerimine
    Strateegilised relvad pidid USA ja Nõukogude liidu vahelises sõjas tagama ühele neist võidu. Tegemist oli relvasüsteemidega, mis koosnesid tuumapommist ja kandurist. 1950ndatel aastatel sai kanduriks rakett.
    Piiramine
    1963 sõlmiti Moskvas tuumarelva katsetuste osalise keelustamise leping. Keelati katsetused vees, õhus ja maa peal. Katsetada võis maa all. 1969 algasid Helsingis läbirääkimised stratreegilise relvastuse piiramise üle. SALT – Stratreegilise relvastuse piiramise läbirääkimised. 1972a kirjutasid USA ja NSVL Moskvas alla kahele kokkuleppele: 1) esimene käsitles raketitõrjesüsteemide rajamist – kumbki pool ei või neid ehitada üle kahe ja esialgu ainult ühe. Leping oli tähtajatu. 2) teine lepe käsitles strateegilise relvastuse piiramist – kumbki pool pidi järgmiseks viieks aastaks oma strateegiliste kandurite arvu külmutama 2400ni (SRP-1)
    Vähendamine
    Esimest korda hakati relvastuse ja relvajõudude vähendamise üle läbirääkimisi pidama Viinis 1973a. SRP-2 läbirääkimised hakkasid NSVL vastuseisu tõttu venima. Leping valmis 1979a ja selle järgi pidanuks kumbki pool oma kandurite arvu vähendama 2400lt 2250le. 1979a viis NSVL oma väed Afkanistaani ja USA ei ratifitseerinud (ei kirjutanud alla). 1981a sai USA presidendiks R. Reagan, kes teatas, et edaspidi peetakse START läbirääkimisi. Läbirääkimised algasid 1983a ja kestsid kümme aastat. NSVL paigutas keskmaarakette oma läänealadele nii, et laskeulatusse jäi lääne-Euroopa. USA hakkas oma rakette paigutama Lääne-Saksamaale, millele NSVLiit vastas propagandasõja ja täiendavate rakettie paigutamisega. Kuna 1983a olid läbirääkimised edutud teatas Reagan USA strateegilise kaitse algatuse kavast (Tähesõdade programm), st kosmose militaliseerimist. NSVL ei suutnud sellega kaasa minna ja 1985a. Võimule saanud M. Gorbatsov teatas soovist läbirääkimisi taasalustada. Detsember 1987a sõlmisid USA ja NSVL Washingtonis kokkuleppe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. Neid rakette oli 46. Uudseks tingimuseks oli vastastikune kohapealne kontroll likvideerimise üle.
    1990a Saksamaa taasühinemise läbirääkimiste ajal teatas NATO, et ei näe NSVLiidus enam vaenlast ja lubas vähendada relvastust ning relvajõude. 1990a nov toimus Pariisis Euroopa julgeoleku- ja koostöö nõupidamine, kus 22 riiki kirjutasid alla tavarelvastuse vähendamise kokkuleppele ja kuulutati, et külm sõda on lõppenud.
    1991a saatsid VNN ja VLO end laiali. Juulis 1991a sõlmisid USA ja NSVL strateegilise relvastuse vähendamise lepingu.
    Helsingi protsess
    1970a toimus Ida-Lääne suhete detentne ehk pinge lõrvenus. Omavahel leppisid Ida- ja Lääne-Saksamaa, suhteid parandasid NSVL ja Prantsusmaa, kes oli NATOst välja astunud . Nihe toimus ka NSVLiidu ja USA suhetes. Pingelõdvendusprotsessi ei lülitunud vaid Suurbritannia ja Jaapan. 1966a tegid VLO liikmesmaade juhid ettepaneku korraldada nõupidamine Euroopa julgeolekuprobleemide arutluseks. Lääneriigid mõistsid, et kava taga on NSVLiidu soov, et lääs tunnustaks Euroopas pärast II MS kujunenud Jõuvahekordi ja piire. 1970ndatel aastatel nõustati lootuses, et koostöö pehmendab Ida-Euroopa diktatuuri. NSVLiidu ja lääneriikide vahendajaks sai Soome, mille presidendiks oli V.K. Kekkonen .
    Nõupidamine avati 1973a juulis Helsingis, kus olid koos välisministrid. Teine etapp algas septembris 1973a Genfis ja kestis 1975nda aastani. Seal pidasid läbirääkimisi ja koostasid lõppakti diplomaadid ning eksperdid. Igas küsimuses tuli saavutada täielik üksmeel. Kolmas etapp toimus Helsingis 31juuli ja 1 aug 1975a. Lääneriike esindasid riigipead või valitsusjuhid. Ida-Euroopa maid esindasid kommunistlike parteide juhil, sest nende käes oli reaalne võim. Osales 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada. Albaania keeldus osalemast.
    Lõppakt kandis pealkirja „Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel” ning koosnes kolmest osast ehk korvist: 1) Esimese korvi sisuks oli julgeolek, mis meeldis NSVLiidule. „Osalevad pooled käsitlevad vääramatuina kõiki üksteise piire samuti nagu kõigi Euroopa riikide piire” 2) Teine korv käsitles majandus-, teadus-, tehmola- ning keskkonnakaitsealast koostööd, millest samuti oli eriti huvitatud NSVL. 3) Kolmas korv- koostöö, humanitaar - ja teistel aladel lülitati sisse Lääne survel. See andis võimaluse nõuda inimeste paleede ja informatsiooni vabamat vahetamist kõigi osalenud riikide vahel.
    Nii algas Euroopa julgeoleku- ja koostööprotsess (CSCE). Lääneriigid tunnustasid NSVLiidu ülemvõimu Ida-Euroopas.
    Rahvusvahelised suhted 1980ndatel aastatel
    Afganistaani sõda
    Kommunistide vastu võitlejad said abi USA-st, Suurbritanniast, Pakistanist. Hukkus umbes kolm miljonit Afganistani elanikku. Umbes 6 miljonit põgenes. NSVL kaotas „ametlikult” 14 000. Sõda neelas NSVL-lt tohutult ressursse. Lääne arvates 80 miljardit dollarit. NSVL-s süvenes majanduskriis. 1989 tõi NSVL väed Afganistanist välja. 1996 sai võimule usklike üliõpilaste loodud Taleban, mis kukutati 2001- 2002 USA poolt.
    NSVL
    Stalini aeg

    1924 suri Lenin ja tema asemele sai Josif Stalin. Viimane NEPi aasta oli 1927. Sügisel tekkisid raskused vilja varumise. Talupojad hoidsid vilja, sest kokkuostuhinnad olid madalad. Algul otsustas riigi juhtkond rakendada surve abinõusid nende talupoegade suhtes, kelle varud ületaid 30 tonni. 1928a alguses mindi üle sõja kommunismiaegsele praktikale ja hakati isegi seemnevilja ära võtma.
    1920ndate aastate lõpus ja 1930ndate alguses kujunes administraatiiv-bprokraatlik sotsialismimudel.
  • Käibele lasti suurel hulgal katteta paberraha
  • Alustati industrialiseerimist ehk tööstuse eelisarendamist teiste majandusharude arvelt
  • Massiline sundkollektiviseerimine maal
  • Planeerimine viisaastakute kaupa
  • Punaarmee ümberrelvastamine
  • Viidi sisse kaupade kaardisüsteem
  • Kujunes kohtuväline karistussüsteem
  • Määratleti rahvavaenlaste hulk ühiskonnas
  • Majanduses hakati massiliselt kasutama sunnitööd
  • Peeti näidiskohtuprotsesse (hirmutamiseks)
  • Hukati või saadeti maalt välja kõik Stanilile ohtlikuks muutuda võivad rivaalid
  • Algas ohjeldamatu Stalini isikukultus seoses tema 50nda juubeliga
    Industrialiseerimine tõi kaasa elanikkonna maksukoormuse kasvu. Erakorralise maksuga maksutati talupojad. Propageeriti hoogtööd ja algasid riigi laenukampaaniad. Toidukaupade hinnad tõusid ja rubla ostujõud vähenes. Tööstuse kogutoodangut möödus NSVL Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Saksamaast jäädes maha vaid USAst. Tehnoloogilise taseme, tööviljakuse ja toodete kvaliteedi tase ei vastanud maailma standartidele.
    Sundkollektiviseerimine
    Kõige rohkem oli kollektiviseerimise vastu talupoegade jõukam kiht, mis otsustati hävitada. Kulaglikuks majapidamiseks loeti neid, kus
    • Kasutati regulaarselt palgalist tööjõudu
    • Oli mehaanilise jõumasinaga veski , meierei
    • Üüriti põllutöömasinaid, ruume või tegeleti liigkasuvõtmise ja kaubarakendamisega.

    Tegelikult lasti kulaguteks 2-3 lehma ja hobuse omanikke. Täpsemalt määratlemata oli Kulagu käsilase kategooria, kuhu võis arvata igaühe, kellele kolhoos ei meeldinud. Kulaguteks tuli teha 3-5%, aga kohati tehti 15-20% elanikest. Algas talupoegade põgenemine linna. Enne püüti tappa loomad ja müüa oma asjad.
    1932a haaras nälg Ukrainat, Kaukaasiat ja Volga maid. Stalin andis välja sotsialistlikku omandi kaitseseaduse ehk niinimetatud viie viljapea seaduse, kes üritas koristatud kolhoosi põllult pudenenud viljapäid koristada sai mahalaskmise vara konfiskeerimisega või kergendavatel asjaoludel 10 aastat vangilaagrit. Nälga võis surra 6-7 miljonit inimest. 1932 kehtestati passisüsteem, kuid talurahvale passe ei antud.
    NSVL 1930ndatel
    Riigi juhtkonnas toimus pidev intellektuaalse taseme ja poliitilise kultuuri langus. Peamine oli pime ustavus kõrgemale juhtkonnale. Kõik toimis „tänu Stalini targale poliitikale”. 1934 algas ohjeldamatu massiterror (pärast Leningradi partei juhi Kirabi tapmist. Eriti rakendati terrorit mitte venerahvaste suhtes. Algas venestamine. Hävitati tuntud partei- ja riigitegelasi, Punaarmee ning julgeoleku kaadrid. Toimusid näidiskohtu protsessid. 1930ndate aastate teisel poolel kadus kaupade kaardi süsteem. 1934a võeti NSV Liit rahvasteliidu liikmeks. 1939 maist muutus NSV liidu välispoliitiline kurss, sest ametisse sai Molotov .
    NSV liit pärast II Maailmasõda
    Vaatamata tohututele kaotustele sõjas tugevdas NSV liit tõnu võidule oma positsioone maailmas. Majanduses oli eesmärk taastada eelkõige rasketööstus ja kindlustada riigi sõjalist võimsust. Tarbekaupade tootmine oli teisejärguline. 1946-1947 oli põud ja algas nälga suremine . Samal ajal eksporditi vilja Ida-Euroopasse.
    Ameerika ühendriigid
    Poliitiline ja majanduslik areng 20nda sajandi alguses
    www.pripyat.com
    www.elenafilatova.com
    20nda sajandi alguses jõudis USA maailmas esikohale tööstustoodangu poolest. Hakkasid tekkima trustid ja nende ühendused, näiteks Morgan grupp. Rockefellerite grupp nafta .
    1900ndal aastal presidendi valimistel esitas vabariiklik partei kandidaadiks senise presidendi ulja McKinley. Valimisplatvormis seati esikohale aktiivne välispoliitika ja USA positsioonide tugevdamine rahvusvaheline selts rahvusvahelises elus. Pooldati kõrgeid tollitariife. Demokraatlik partei kutsus üles võitlusele trustidega ja korruptsiooniga. Valimised võitis McKinley, kuid 1901 tapeti ja tema asemel sai Theodore Roosewelt . Takistas monopolide tegevuse reguleerimise idee – valitsusel on õigus kontrollida ja ta peab kontrollima monopolide tegevust. 1904 Võitis Roosewelt valimised. * Toimusid kohtuprotsessid trustide üle. * Loodi loodusressursside säilitamise rahvuslik komisjon. * Rajati 5 uut rahvusparki * Liha tuli kontrollida tapamajades
    1908nda aasta presidendi valimistel võitis vabariiklane William Howard Taft. 1912a võitis presidendivalimistel demokraatliku partei kandidaat Woordow Wilson. Võeti vastu uus trustidevastane seadus, millega keelati määrata erinevatele ostjatele erinevaid hindu, Aktsiate kokkuost konkurentsi nõrgestamiseks ja direktorikohtade vahetamine. USA astus esimesse maailmasõtta alles 1917nda aprillis. USA osavõtt oli tagasihoidlik . Esimesed sõdurid jõudsid rindele 1918nda alguses. Sõja ajal oli USA tööstlusel suur turg . 1914-1917 kasvas tööstluslik tootmine 20%. Enne sõda oli USA Euroopa riikidele võlgu. Sõja ajal Euroopasse tarnitud toodanguga tasus USA võlad ja tegi Euroopa riigid oma võlglasteks. Wilson esitas niinimetatud 14 punkti. Need sõnastasid põhimõtted millistel tulnuks sõlmida demokraatlik õiglane rahu.
    Isolatsionism, majanduslik õitseng
    Wilsoni peaeesmärgiks oli rahvasteliidu loomine. Rahvasteliit ei pälvinud USAs heakskiitu ja Kongress ei ratifitseerinud Versailles’ rahulepingut. Vabariiklik partei võitis ka 1920nda aasta presidendi valimistel. Presidendiks sai Warren Harding. Suri ära. Järgmiseks presidendiks Calvin Coolidge. Vabariiklaste valitsemise ajal kujunes välja välispoliitika, mida nimetati isolatsionistlikuks. USAs eitati poliitilisi liite Euroopa riikidega ja selliseid liite, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi. Oma huve realiseeriti majanduspoliitika kaudu. USA tähelepanu pöördus peamiselt Aasiale.
    Vabariiklased olid riiklikku sekkumise põhimõttelised vastased. Riik ei tohi majandusse sekkuda mitte mingil juhul. Kaubandusminister Herbert Hoover kirjutas, et Ameerikas on igal indiviidil võimalus omandada ühiskonnas selline koht, mida võimaldavad talle tema intellekt, iseloom, võimed ja auahnus – Ameerika on võrdsete võimaluste maa. Individualismi vaenlaseks on riiklik sekkumine. Riiklik omand on maailma kõigi viletsuste allikas. Vabariiklased püüdsid jõudumööda vähendada ja vältida riiklikku sekkumist. Majandus läks tõusuteed. Usas tähistati seda ajajärku sõnaga „õitseng” ehk prosprity.
    USA II MS järel
    Pärast sõda oli vaja demobiliseerida hiigelarmee ja sõjatööstuses tuli läbi viia rekonversioon ehk üle viimine rahuaja kaubatootmisele. Üle tootmis kriisi, mida algul kardeti, ei tekkinud. Sõja ajal olid inimesed raha kogunud mistõttu nõudlus kaupade järele oli suur. USAs osati tänu uue kursi ajal saadud kogemustele tootmist ja tarbimist reguleerida. Võeti vastu seadus, mille kohaselt endised sõjamehed said soovikorral riigilt kergesti laenu ettevõtte või farmi rajamiseks või maja ostmiseks . Neid, kes tahtsid haridust omandada, abistas riik aja vältel, mis võrdus sõjaväe teenistuses oldud aastatega pluss üks aasta. Tänu sellistele abinõudele ei tekkinud tööpuudust.
    1947ndast aastast toimus USA välispoliitikas pööre – loobuti isolatsionalismist, algas see Trumani doktriiniga. Nõukogude liidu pidurdamise nimel hakkas USA sõlmima liite teiste riikidega. 1947 sõlmisid USA ja Ladina-Ameerika riigid vastastikkuse abistamise lepingu. Pakti osalised kohustusid ühiselt võitlema agressiooniga. See pakt oli USA esimene sõjalispoliitiline liit rahu ajal. 1949 aprillis loodi NATO. 50ndatel aastatel tekkis USAs nii nimetatud markatism. Nimetus tulenes vabariiklasest senaatori Mac Carthy nimest, kes 1950ndal aastal väitis, et USA valitsusasutustesse olevat imbunud kommunistid. Tema meetodiks olid pooltõed, alusetud väited, ja otsene laim. Kongress ja massiteabe vahendid läksid temaga kaasa. Kujunes nõiajaht, mille käigus süüdistati paljusid liberaalselt mõtlevaid inimesi. 1954ndal aastal lakkas senat Mac Carthyt toetamast ja mõistis tema tegevuse hukka.
    1946ndal aasta kongressi valimistel esinesid vabariiklased loosungi all „kas pole küllalt?” – Selle küsimusega mõtlesid nad uue kursi poliitikat. Vabariiklased võitsid valimised.
    Presidendi valimistel kandis Trumani programm nimetust õiglane kurss ehk Fair Deal. Õiglane kurss – tõotati reformide jätkamist uue kursi vaimus . Edaspidi süvenes kriitika Trumani välispoliitika aadressil. 1952 aastal loobus Truman uuesti kandideerimast. 1952 aasta presidendivalimised võitis vabariikliku partei kandidaat kindral Dwight Eisenhower. Asepresidendiks sai Richard Nixon. Eisenhower lubas kärpida föderaalvalitsuse võimu, välispoliitikas näidata tugevat kätt ja lõpetada Korea sõda. Vabariiklased ütlesid, et nad asendavad pidurdamisdoktriini tagasitõrjumisdoktriiniga (roll back ). Riigisekretär Dulles kinnitas 1954 aastal kommunistlikku agressiooni peatamiseks on USA valmis kasutama ka tuumarelva. Et vajaduse korral suudetaks anda otsustav vastulöök ka otse NSV Liidule endale hakati laiendama strateegilist lennuväge. Kommunismi käest kedagi ei vabastatud ja tegelikkuses oli vabariiklaste välispoliitika pidurdamisdoktriini jätk. Oluliselt ei muutunud ka sisepoliitika . Ettevõtete tegevusvabadus laienes, kuid mingit tagasipöördumist uue kursi eelsesse aega ei toimunud. Valitsuse sõjalised tellimused muutus oluliseks osaks USA majanduse arengu reguleerimisele. Kujunes välja niinimetatud sõjalis-tööstuslik kompleks . Kriitikat Eisenhoweri aadressil põhjustasid USA majanduse suhteliselt aeglane areng ja Nõukogude Liidu edu rahvusvahelisel areenil ning kosmosetehnika valdkonnas. 1960nda aasta presidendivalimstel oli vabariiklikku partei kandidaadiks Nixon ja demokraatlikku partei kandidaadiks John Kennedy, kes võitis napilt. Esimest korda toimus kandidaatide ja seal jättis Kennedy endast parema mulje. Asepresidendiks sai Lyndon Johnson. USAd hakkas juhtima uus põlvkond poliitikuid . Kennedy valimis programm kandis pealkirja „New Frontier ” ehk uus rajajoon, milleni USA rahvas lubas viia. Kennedy nimetas 1960ndaid aastaid kõige otsustavaimateks USA ajaloos. USA rahvuslik koguprodukt kasvas umbes 7% aastas, see on suurim tuum USA ajaloos.
    Kennedy vähendas makse, mistõttu nii üksikisikutel kui ettevõtetel jäi senisest rohkem raha kätte. Üksikisikud ostsid rohkem, ettevõtted laiendasid tootmist ja tööpuudus vähenes. Tekkis inflatsioon , sest valitsus kulud jäid endiseks ja tekkinud puudujääk kaeti paberraha väljalastega. 22 november 1963 Kennedy mõrvati Dallases . Presidendiks sai Lyndon Johnson, kes jätkas reformi poliitikat. 1964a presidendi valimistel kandis Johnsoni programm pealkirja „Great Society” ehk suur ühiskond. Tsitaat „Suur ühiskond tugineb küllusele ja vabadusele kõikide jaoks. Ta nõuab lõputegevust vaesusele ja rassilisele ülekohtule.” Johnson võitis ülekaalukalt Ta saatis korda rohkem sotsiaalsete reformide vallas kui ükski teine president.
    Neegrite olukord
    Maal ei vajatud neegrite töökäsi. Lahkusid maalt ning siirdusid linnadesse. Linnades asusid neegrid elama odavamatesse ja viletsamatesse elurajoonidesse st kesklinnadesse. Valged kolisid samal ajal uutesse linnajagudesse ääre ehk aeglinnades.
    /--/
    Eesti rahvameelne eduerakond Jaan Tõnissoni juhtimisel korraldas enda ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks . Talurahva ühenduseks oli Eesti maarahva liit. Linna keskkihte ja ametnikkonda koondas Eesti Tööerakond. Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev. Täidesaatva organina valis Maapäev Maavalitsuse, mida juhtis esialgu Jaan Raamot, hiljem Päts. Tallinnas toimunud Rahvuskongressil püstitas tööerakonna liider Jüri Vilms uue sihi – taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatust Venemaa koosseisus .
    Septembri lõpus hõivasid Saksa väed lääne-Eesti saarestiku . Venemaa ebaeduga sõjas kaasnes enamlaste populaarsuse kasv. Enamlased alustasid alustasid ettevalmistusi relvastatud võimu haaramiseks. Sakslaste sõjaline edu tõi päevakorda Eesti iseseisvumise küsimuse. Maapäeva 25nda augusti koosolekul leidis Tõnisson, et kuna venelastelt pole abi loota , siis tuleb viia Eesti küsimus rahvusvahelisele areenile. Peeti vajalikuks saata Euroopasse telegatsioon.
    Iseseisvuse väljakuulutamine
    Võimu võtmiseks moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-Revolutsiooni komitee, mille eesotsas oli Viktor Kingissepp. 27ndal oktoobril 1917 ilmusid toompeale sõjarevolutsiooni komitee volinikud ning kõrgem täidesaatevvõim läks Poskalt üle Kingissepale. Täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude täitevkomitee, mida juhtis Jaan Anvelt . Kui Eesti asutavakogu valimistel selgus, et enamlased ei võida, siis valimised katkestati. Piirati kodanikuõigusi, suleti ajalehti, arreteeriti rahvuslasi ja kirikud muudeti rahvamajandiks. Majandusreformid algasid pankade riigistamisega, seejärel riigistati ettevõtted ja ärid. Maa kuulutati riigi omandiks, kuid talurahvale maad ei antud. Loodi ühismajandid.
    Maapäeva koosolekul novembri keskel 1917 deklareeriti, et Eesti tulevase riigikorra
    Kehtivaks tunnistati ilmalik abielu ja juutidele anti kodanikuõigused. Loodi üksteisele järgnevate koolitüüpide süsteem.
    Rahvusliku liikumise keskuseks kujunes Berliini ülikool. Eriline osa rahvusliku vabadusvõitluse ettevalmistamisel oli Friedrich Ludwig Jahn algatatud turni liikumisel. Ta leidis, et noormehi on vaja ette valmistada võitluseks võõrvõimu vastu mitte ainult moraalselt vaid ka füüsiliselt. Suurt rolli kujunevas rahvuslikus liikumises edendasid kirjandus ja teater.
    Üliõpilasliikumine
    Pärast Viini kongressi, mis lõpetas Napoleoni sõjad, püsis Saksamaa kindlustatus, kuid Saksa riikide arv vähenes kolmekümne neljale. Kongressi otsusel moodustasid need riigid Saksa Liidu, mille kõrgeim organ oli riigipeadest või nende esindajatest koosnev Liidu Päev. Liidupäeva otsused olid soovituslikud.
    Rahvusliku liikumise kandjateks said üliõpilased. Üliõpilasliikumise keskuseks sai Jena ülikool. 1817 otsustasid Jena üliõpilased tähistada kahte suurt tähtpäeva. Lutherliku reformatsiooni kolmesajandat ja Leipzigi lahingu neljandat aastapäeva. Kokku tuli umbes 500 üliõpilast üle Saksamaa. Korraldati tõrvikrongkäik Wartburgi lossi juurde. Pärast rongkäiku heideti tõrvikutest tehtud lõkkesse kaprali kepp, paavsti bullat meenutav paberirull ja taburlikke raamatuid. Nii üliõpilased kui professorid rõhutasid kõnedes Sakslaste ühtsust ning esitati nõue Saksamaa ühendada. 1818 toimusid Jenas üle Saksamaalised üliõpilaspäevad, kus asutati Üle-Saksamaaline Üliõpilasliit. Liidu värvideks kinnitati must-punane- kuldne .
    Seltsiliikumine
    Rahvusliku liikumise järgmine etapp algas ühtse rahvuse idee jõudmisega seltsi liikumisse, st laiematesse rahvahulkadesse. Tekkisid kultuuriseltsid ja meestelauluseltsid. Järgnevaks sammuks kujunesid ühislaulmised, mis esialgu toimusid piirkonniti. 1845 peeti Würzburgis esimene Saksa laulupidu . Saksa laulupeod said eeskujuks ka eestlastele.
    Rahvuslik poliitiline liikumine
    Rahvuslikku ühendamist taotleb poliitiline liikumine tekkis seoses majandusliku arenguga. Kujunesid tööstuspiirkonnad. Oluliseim oli Reini piirkonnas asuv Ruhr. Masinaehituskeskuseks sai preisimaa pealinn Berliin. Algas raudteede rajamine. Tekkis kodanlus, keda huvitas maa ühendamine majanduslikel põhjustel. Preisimaa algatusel loodi 1834a Saksa Tolliliit , kuhu kuulus 18 tähtsamat riiki.
    1832a organiseerisid saksa liberaalid suure koosoleku Pfalzis. Kokku tuli umbes 30 000 inimest Saksamaa eriosadest. Põhinõudena esitati ühtse saksa riigi loomine. S
    Saksa rahvusriigi loomine
    Saksamaa ühendamiseks oli kaks võimalust: 1) ühendamine dünastilisel teel mõne suurema saksa riigi valitseja võimu alla. Kõigepealt Austria Habsburgid või preisi Hohenzollernid. 2) Saksamaa ühendamine revolutsioonilisel teel.
    Revolutsiooni puhkemisele Saksamaal andis tõuke 1848 aasta Veebruarirevolutsioon Pariisis. Rahva liikumise survel moodustati uued liberaalsed valitsused. 1848 aasta mais valiti Preisi Asutav kogu, mis võttis vastu põhiseaduse.
    Lahendamaks revolutsiooni põhiküsimust st Saksamaa ühendamist valiti 1848 mais üle saksamaaline parlament Rahvuskogu . Rahvuskogu tegutses Frankfurdis. Põhiülesandeks kuulutati Saksa riigi loomine ja selle põhiseaduse välja töötamine. Valiti ajutine täitevvõimu juht ehk riigihoidja. Frankfurdi parlament ei asutanud keskasutusi ega sõjaväge ning keskvõim jäi vaid nimeliseks. Preisi kuningas tagandas liberaalse valitsuse ning Asutavalt Kogul lasti vastu võtta kuninga kingitud põhiseadus. Piirati poliitilisi vabadusi ning kuningale jäi Veto õigus.
    1849 jõudis Frankfurdi parlament põhiseaduse koostamisega lõpule. Kuulutati välja ühtne Saksa keisririik . Kõik 36 riiki säilitati, kuid nende valitsejad pidid alluma keisrile. Tuli luua kahekojaline Riigipäev, mille esimeseks kojaks kavandati valitav Rahvakoda ja teiseks riiki esindav Riikidekoda. Nähti ette ühtset välispoliitikat ja sõjaväge. Frankfurdi parlament valis saksa keisriks Preisi kuninga kuid too keeldus.
    1849ndal aastal sõlmisid Preisimaa, Saksimaa, Hannover kolme kuninga uniooni , millega ühines veel 28 Saksamaa riiki. Preisimaa tugevdamiseks pidas kuningas Wilhelm I vajalikuks sõjaväge reorganiseerimist. Wilhelm I määras Preisi valitsusjuhiks Otto Leopold von Bismarck , kes viis sõjaväe reformi läbi.
    Tema sihiks oli muuta Preisimaa suureks riigiks kasutades sõjalist jõudu. Likvideeriti Saksa Liit. 1867a sõlmiti Preisi eestvõttel Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulus 19 riiki. Erinevalt senisest Saksa Liidust oli uus ühendus föderaalriik. Kõrgeim võimuorgan oli Riigipäev, riigipeaks Preisi kuningas ja juhtivaks ametiisikuks oli Liidu kantsler.
  • Vasakule Paremale
    Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #1 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #2 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #3 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #4 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #5 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #6 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #7 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #8 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #9 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #10 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #11 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #12 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #13 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #14 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #15 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #16 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #17 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #18 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #19 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #20 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #21 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #22 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #23 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #24 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #25 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #26 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #27
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 617 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sceery Õppematerjali autor
    Maailm 20 saj. alguses
    Maailm 20nda sajandi alguses Kuidas inimesed elasid? Rassism ja antisemitism Väljarändamisliikumine Töölisliikumine Maailmamajandus Suurriigid ja nende kolooniad Vene Impeerium Vastuolud suurriikide vahel Esimese maailmasõja põhjused Venemaa kokkuvarisemine I Maailmasõja lõpp ja tulemused Revolutsioon ja kodusõda Venemaal 1917a Märtsist novembrini Oktoobripööre Nõukogude võimu esimesed kuud Kodusõda Venemaal Enamlus ja maailm Versailles’ Muutused Euroopa poliitilisel kaardil Rahvasteliit Washingtoni konverents Versailles’ süsteemi lagunemine Suur majanduskriis Diktatuuride teke Itaalia Faśismi tunnused Saksamaa Lepituspoliiika Müncheni konverents MRP e Molotovi-Ribbentropi Pakt Teine maailmasõda 1939-1945 NSVLiidu laienemine Nõukogude-Saksa sõja puhkemine Atlandi harta Hitleri-vastane koalitsioon Murrangulised sündmused Pearl Harbour Talingradi lahing El-Alameini lahing Normandia dessant Saksamaa ja Jaapani kapituleerumine Teise maailmasõja tulemused Potsdami konverents Külm sõda Trumanni doktriin Marshalli plaan Kriisid ja kriisikolded Külma sõja ajal Berliini blokaad Korea sõda Berliini kriis Kuuba ehk Kariibi kriis Vietnami sõda Võidu relvastumine ja desarmeerimine Piiramine Vähendamine Helsingi protsess Rahvusvahelised suhted 1980ndatel aastatel Afganistaani sõda NSVL Stalini aeg Sundkollektiviseerimine NSVL 1930ndatel NSV liit pärast II Maailmasõda Isolatsionism majanduslik õitseng USA II MS järel Iseseisvuse väljakuulutamine Üliõpilasliikumine Seltsiliikumine Rahvuslik poliitiline liikumine Saksa rahvusriigi loomine

    Sarnased õppematerjalid

    II maailmasõda ja külm sõda
    26
    docx

    II maailmasõda ja külm sõda

     Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi.  Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. II maailmasõda 1939-1945 Blokid II maailmasõjas Saksamaa ja tema liitlased e. Teljeriigid (Axis)– blokk hakkas kujunema Berliin-Rooma teljest (1936) ja laienes Antikominterni paktiga (Jaapan) . Itaalia ja Saksamaa olid 1939.a. mais sõlminud Teraspakti, pärast seda kui Itaalia vallutas Albaania. Pärast MRP-d oli Mussolini solvunud ja seetõttu ei osalenud II ms alguses kuni Prantsusmaa vallutamiseni. Sõja esimesel perioodil, pärast Molotovi-Ribbentropi pakti (23. august 1939), olid Saksamaa ja NL liitlased . Pakti põhjal oli Saksamaal vaba voli tegutseda läänes, Venemaal idas. Lääneriigid – enne sõja algust mingit blokki ei olnud. Hitleri-vastane koalitsioon kujuneb sõja käigus (Allies). I Sõda Euroopas 1. Poola vallutamine - Saksamaa demonstreerib kogu maailmale välksõda (Blitzkrieg) 1.september 1939.a

    Ajalugu
    Ajaloo riigieksami kordamine 2010
    23
    docx

    Ajaloo riigieksami kordamine 2010

    22* Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: 1* Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. 2* Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 3* Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. 4* Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. 5* Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. 6* Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). 7* Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. 8* Rahvustevahelised vastuolud Euroopas.

    Ajalugu
    Ajaloo konspekt-
    18
    doc

    Ajaloo konspekt.

    Venemaa deklareeris, et tunnustab ilmtingimatta Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatus ning loobub vabatahtlikult igaveseks ajaks kõigist õigustest Eesti rahva ja maa kohta, Eestlased said õiguse kodumaale tagasipöölardumiseks(okteerus ligi 40k eestlast). Kodusõda kestis 402 päeva ning nõudis Eest rahvalt 3600inimelu. 275-292LK Majandus kriis 1929-1933 a. 1917-1938a. ­kontrolltööks Maailm kahe maailma sõja vahel. 11.nov 1918a saksamaa kapituleerus. Esimene maailma soda oli lõppenud. 1919a jaanuaris algas Pariisis rahu konverents, mille tähtsamaks tulemuseks oli sama aasta 28ndal juunil sõlmitud Versaili rahu leping. Lepingu järgi sai Prantsusmaa taasElsass Lotring oma valdusesse. Endise saksa keisri riigi alasid jagati ka äsja tekkinud Poola riigile ja Tsehhoslovakkiale ning Pelgiale

    Ajalugu
    Üldajalugu 20-sajandil
    12
    pdf

    Üldajalugu 20. sajandil

    AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 ÜLDAJALUGU 20. SAJANDIL MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 UUE SAJANDI ALGUS Suurriikide huvid Suurbritannia ­ soov säilitada liidri roll kõiges Euroopas. Venemaa ­ soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa ­ soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa ­ soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada

    Ajalugu
    Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses
    15
    doc

    Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

    1930ndate aastate rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate alguses toimus desarmeerimiskonverents (relvastuse vähendamine kuni sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki

    Ajalugu
    AJALOO KT II MS
    8
    docx

    AJALOO KT II MS

    tegutseb Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 12. ,,Lahing Inglismaa pärast" ­ mis oli, miks, millal, millega lõppes, kuidas kulges. 1940 aastal toimunud õhusõda Inglismaa ja Saksamaa vahel kus Inglismaa võitis. 13. Winston Churchill ­ kes oli suurbritannia peaminister 14. Sõjategevus Balkanil ­ miks, millal, mis riigid vallutati, millal Kui hitler oli inglismaal ebaõnnestunud, pöördus ta itta balkanimaade poole. Alguses läks ta appi mussolinile et aidata vallutada kreeka. Endaga kaasa sundis hitler tulema ka rumeenia, ungari ja bulgaaria. 6 aprill 1940 ründas hitler jugoslaaviat ja vallutas selle kiirelt. Aprilli lõpuks oli vallutatud ka kreeka. Järgmiseks tahtis hitler võimu vahemerel. Vallutati ka kreeta, malta jäi alistumatuks. 15. Sõjategevus Aafrikas ­ mis toimus Aafrikas 1940-1941 Peale balkanimaadel möllamist läks sõda üle ka aafrikasse. 1940 läks aafrikasse itaalia, appi tuli jälle hitler

    Ajalugu
    Maailm enne Teist maailmasõda ja Teine Maailmasõda
    12
    doc

    Maailm enne Teist maailmasõda ja Teine Maailmasõda

    MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern · Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaai

    Ajalugu
    Ajalugu 3-kursus
    26
    docx

    Ajalugu 3. kursus

    nepi tulemusel kasvas todoang paranes inimeste elu 1926 saavutati sõja eelne tase tööstuses 1928 põllumajandus toodang oli 25 % suurem kui en ne sõda 1924 suri lenin partei ja riigijuhiks sai jossif stalin ta otsustas lõpetada nepi loosungiks sai sotsialism ühel maal st nõukogude liit taheti muuta tugevaks kui lääne riigid ning seejärel taheti maailmale peale suruda oma tahet nep lõpetati 1927 kahe kuni 3 aastaga lõhuti nepiga saavutatu muutused 1920 ndate lõpus 30ndate alguses 1. lõpetati igasugune turumajandus talurahvalt hakati jälle jõuga vilja ära võtma algas industrialiseerimine algas talurahva sunniviisiline kollektiviseerimine majandust hakati planeerima 5 aastakute kaupa punaarmee ümberrelvastamine kaupu sai osta talongide alusel kohtuväline karistussüsteem algas „rahvavaenlase otsimine“ näidiskohtuprotsessid kõik stalini vastased kõrvaldati stalini isikukultus

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (13)

    gettheclip profiilipilt
    gettheclip: põgus ülevaade, aga materjali on palju
    23:12 17-01-2012
    mesfits profiilipilt
    Kaspar Kuldkepp: Hea, aga külma sõja lõppu pole.
    15:42 12-04-2013
    painkiller89 profiilipilt
    painkiller89: ei leidnud seda mida vaja oli
    23:42 19-06-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun