II maailmasõda ja külm sõda (0)

II maailmasõda ja külm sõda
SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA:
 
1.     Molotov -Ribbentropi pakt                                                                     1939
2.   Teise Maailmasõja algus                                                                      1.september 1939
3.   Nõukogude Liit tungin Poolale kallale                                                 17. september 1939
4.   Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis                                          14. juuni 1941
5.   Saksamaa tungib kallale NSV Liidule                                                 22. juuni 1941
6.   Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne                                       6. juuni 1944
7.   Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas                               8. mai 1945
8.   Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda                                       2. september 1945
 
ISIKUD:
 
        STALIN -  NSV Liidu partei- ja riigijuht , osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel.
        HITLER - Saksamaa füürer , raamatu '' Mein Kampf'' autor.
       CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija.
       KINDRAL FRANCO -  Hispaania diktaator ,vabariikliku valitsuse kukutaja.
        MUSSOLINI - Itaalia diktaator,  hukati partisanide poolt 1945.a.   
       CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal.
       DE GAULLE - Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president .
       MOLOTOV- NSV Liidu välisminister , sõlmis MRP.
        ROOSEVELT - USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel
       RIBBENTROP-  Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP.
       EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president.
       MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president.
       ŽUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva , Stalingradi, Kurski ja Berliini all.
        PETAIN - Prantsusmaa ''Au ja häbi '', Vichy valitsuse juht.
 
KONVERENTS
AASTA
OTSUSED
ATLANDI HARTA-
USA ja Suurbritannia , (hiljem) NSVL
1941
 
Sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus.
Lubati taastada kõikide sõja käigus sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus.
TEHERAN -
USA,  Suurbritannia, NSVL
1943
 
Teise rinde avamine Prantsusmaal, Saksamaa purustamise järel alustada sõda Jaapaniga. Saksamaa jaotamine Poola riigipiiril.
JALTA-
USA,  Suurbritannia, NSVL
1945 veebruar
Kooskõlastatakse Saksamaa lõplik purustamine. Sõjajärgne maailmakorraldus. ÜRO asutamine.
POTSDAM -
USA,  Suurbritannia, NSVL
1945 juuli-august
Saksamaa sõjajärgne haldamine . Sõjaroimade kohtu alla andmine. Natsionaalsotsialistide partei hävitamine.
Ettevalmistused
Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa-, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika.
Eesmärgid
Saksamaa – Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi.
Nõuk. Liit (Venemaa) – Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome).
Itaalia – Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse.
Jaapan – Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust.
 
Saksamaa okupeeris Austria (nim. anšluss ) Nad liitusid . Tšehhoslovakkia läks järk-järgult Saksa võimu alla:
        1938 nõudis Hitler Tšehhilt Sakslastega asustatud alasid endale.
         Lääneriigid valmistusid Tšehhi kaitseks sekkuma.
        Suurbritannia peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks septembris 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tšehhilt Saksale.
        1939 kevadel vallutasid Sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud , Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta.
Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada.
Lepingud ja paktid

1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta.

1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid.

1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping.

MRP Molotov - Ribbentropi pakt. (välisministrid)
1939 aastal pidasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks. Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis 23.aug 1939 hoopis Saksamaaga mitte kallaletungi lepingu (MRP).Kestvus 10 aastat. Lubati jääda erapooletuks kui teine mõne kolmanda riigiga sõtta astub.
    Saksamaa oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada Nõuk. Liidu seisukohta. Hitler oli nõus kokkuleppele jõudmise korral osa Poolast Venemaale andma.
    Lepingule lisati salaprotokoll (Nõuk. Liit eitas selle olemasolu 1980-te lõpuni. Sellega jagati Ida-Euroopa. Saksale-Poola lääneosa ja Leedu.
Nõuk. Liidule Poola idaosa , Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia (Moldova).
MRP kasulikkus:
*Saksamaale:

Võis julgelt rünnata Poolat.

Venemaaga sai kergemini ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu seista.

Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks.
*Venemaale

Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku.

Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele.
 
 
                   Teise maailmasõja puhkemise põhjused
 
Poliitilised eeldused

• Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada.
  

        Sõlmiti MRP.

• Versailles ’ süsteem osutus ebapüsivaks.
  

 
Majanduslikud eeldused

• Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin.
  
• Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust)
  

Ideoloogilised eeldused

• Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi.
  
• Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände.
  

 
II maailmasõda 1939-1945
Blokid II maailmasõjas
Saksamaa ja tema liitlased e. Teljeriigid (Axis)– blokk hakkas kujunema Berliin - Rooma teljest (1936) ja laienes Antikominterni paktiga (Jaapan) . Itaalia ja Saksamaa olid 1939.a. mais sõlminud Teraspakti, pärast seda kui Itaalia vallutas Albaania . Pärast MRP-d oli Mussolini solvunud ja seetõttu ei osalenud II ms alguses kuni Prantsusmaa vallutamiseni.
Sõja esimesel perioodil, pärast Molotovi-Ribbentropi pakti (23. august 1939), olid Saksamaa ja NL liitlased . Pakti põhjal oli Saksamaal vaba voli tegutseda läänes, Venemaal idas.
Lääneriigid – enne sõja algust mingit blokki ei olnud. Hitleri-vastane koalitsioon kujuneb sõja käigus ( Allies ).
I Sõda Euroopas
1. Poola vallutamine - Saksamaa demonstreerib kogu maailmale välksõda ( Blitzkrieg )
1.september 1939.a. Saksamaa kallaletungiga Poolale algas II maailmasõda
3.sept. - Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja - läänerindel algas nn. kummaline sõda
17.september - idast tungis Poolasse NSVL
28.sept. oli Poola purustatud ning NSVL ja Saksamaa sõlmisid piirilepingu, millega täpsustati riikidevahelist piiri - Saksamaa lubas Leedu NSVLle.
2. NSVL alustab Baltimaade alistamist - baaside aeg
Septembris nõudis NSVL Soomelt ja Baltimaadelt sõja ähvardusel maad sõjaväebaaside rajamiseks. Kuna Baltimaade autoritaarsed valitsejad ei julgenud võtta otsustusriski, siis sai NSVL oma tahtmist. 28.sept. 1939 sõlmiti Eesti NSVL vastastikuse abistamise pakt. Eestisse tuli vene sõjavägi, samal päeval lahkusid baltisakslased . Taolised lepingud sõlmiti ka Läti (5. okt) ja Leeduga (10. okt). Soome keeldus.
3. Talvesõda 30.nov. 1939 - 12. märts 1940.
Kuna Soomelt nõuti lisaks baasidele ka territooriume (Karjala maakitsust, kuna piir oli Leningradile liiga lähedal), siis Soome parlament keeldus. NSVL lavastas piiriprovokatsiooni ja moodustas Soome Demokraatliku Vabariigi valitsuse, nn. Terijoki valitsuse, valitsusjuhiks Otto Kuusinen ning alustas Soome vastu sõda novembris 1939 - Talvesõda. Sõda kestis kuni märts 1940. Soome vastupanu juhtis marssal Mannerheim. Sõda lõppes Soomele Karjala maakitsuse ja Viiburi kaotusega, kuid säilitati iseseisvus.
4.Saksamaa asub vallutustele Põhja-Euroopas
9. aprill 1940 asus Saksamaa uuesti pealetungile - esmalt hõivati Taani (paar päeva), siis Norra (vastupanu juunini ). Quisling .
5. Baltimaade okupeerimine
Juunis 1940 nõudis NSVL Baltimaadelt lisabaaside lubamist. 17.juuni tulid Punaarmee üksused üle Eesti piiri - algas okupatsioon . Moodustati Moskvale kuulekas valitsus, eesotsas Vares -Barbarus. 21.juuli kuulutati uue, ebademokraatlikult valitud Riigivolikogu poolt Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liideti NSVLga.
Sarnaselt toimus NSVLga liitmine ka Lätis ja Leedus.
6. Prantsusmaa vallutamine
10.mai 1940 ründasid sakslased üheaegselt Luksemburgi, Belgiat, Hollandit ja Prantsusmaad, möödudes Maginot’ liinist. Esimesed kolm riiki olid paari nädalaga vallutatud. Briti väed evakueeriti Dunkerque’is.
Sakslaste pealetung jätkus lõuna suunas - 14. juuni jätsid prantslased Pariisi. 10. juunil alustas Prantsusmaa vastu sõda ka Itaalia (rünnak lõunast ).
22.juuni sõlmis Prantsusmaa sakslastega vaherahu (Compiégne’i metsas). Selle põhjal okupeerisid sakslased Prantsusmaa põhjaosa ja lääneranniku, lõunaosas moodustati saksasõbralik nn. Vichy valitsus, eesotsas marssal Pétain. Prantsusmaa vastupanu hakkas Inglismaalt juhtima Charles de Gaulle – 18. juuni kõne.
7. Lahing Britannia pärast (Battle of Britain )
Sõja alguses oli Inglismaal vahetatud välja senine lepituspoliitikat ajav peaminister Chamberlain tugeva ja otsustava Winston Churchilli vastu.
a) operatsioon Merelõvi: - meresõda - esialgu üritas Saksamaa meredessanti - kukkus läbi.
b) õhusõda - Inglismaa linnade pommitamine10. juuli-31 okt. 1940, kuid Inglismaad ei alistatud
c) katse kehtestada blokaad
5. sept. - kuigi USA kuulutas välja neutraliteedi, kujunesid USA -GB erilised suhted, mis seisnesid relvade ja sõjavarustuse müügis. Märtsis 1941 - USA lend- lease poliitikas GB suhtes - Kongress volitas presidenti osutama ainelist abi igale riigile, kelle toetamine näis talle oluline USA enda kaitsmise seisukohast . Kuna toetuse vajajad olid hetkel maksujõuetud, siis abi kas laenati (lend) või renditi (lease)
27. sept. 1940 sõlmiti Kolmikpakt – kujunes lõplikult teljeriikide blokk. Saksamaa, Itaalia ja Jaapan kohustusid üksteist aitama kui kellelegi neist peaks kolmas riik (va NSVL) kallale tungima. Hiljem liitusid veel Ungari, Rumeenia , Bulgaaria , marionettidest Slovakkia, Horvaatia (Soome oli küll Jätkusõjas S. liitlane , aga ei kirjutanud alla Kolmikpaktile. Kolmikpakt oli suunatud eeskätt USA vastu, et see jääks neutraalseks – ähvardati sõjaga kahel rindel. NSVLi informeeriti paktist ja pakuti võimalust isegi liitumiseks.
8. Sõda Aafrikas: Lisaks sellele alustasid 1940.a. septembris itaallased Põhja-Aafrikas sõda Inglismaa kolooniate vastu, jäid hätta ja sakslased Rommeli juhtimisel tulid veebruaris 1941 appi - algas kõrbesõda Suessi kanali hõivamise pärast.
9. Sõda levib Balkanile
Itaallased tahtsid 1940.a. oktoobris vallutada Kreekat, aga jäid hätta. Sakslased tulid appi ning vallutasid aprillis 1941 nii Kreeka kui Jugoslaavia (põhjus – Kreekast oleks britid ulatunud pommitama Rumeenia naftavälju). Moodustati Horvaatia marionettriik, suurem osa Jugoslaaviast okupeeriti. Balkani operatsiooni tõttu lükkus sõda NSVLi vastu edasi 5 nädalat talve poole.
10. mai – Hessi lend Šotimaale.
II Sõda kujuneb maailmasõjaks
1. Kallaletung Nõukogude Venemaale
1940. sügisel oli selge, et Britanniat ei vallutata, Saksamaa, Jaapan ja Itaalia sõlmisid Kolmikpakti. Saksamaa võttis suuna sõjale NSVLga - töötati välja Barbarossa plaan.
- 22.juuni 1941 - Saksamaa tungis NSVL-i ja liikus kiiresti edasi kolmes suunas
- lõunas Kiievi suunas
- keskel Moskva suunas
- põhjas Leningradi suunas
- Juulis, peale kallaletungi NSVL-le sõlmisid GB ja NSVL leping ühisest sõjategevusest
- 14. august - USA ja GB Atlandi harta.NSVL liitus sellega 24. sept.(vt. Fj., lk.23) - määrati kindlaks sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted ja lubati mitte tunnustada vahepealseid piiride muutmisi
Sakslaste pealetung kulges edukalt kuni talveni, siis takerduti:
- sept. 1941 algas Leningradi blokaad (kuni jaanuar 1943)
- sept. algas Moskva lahing, kus Wehrmacht sai esimest korda lüüa - 6. detsembril asusid venelased pealetungile, mis kestis kuni 1942 kevadeni ja lõid sakslased tagasi.
- 1941 nov. laiendati lend-lease ka NSVL-le, NSVL, USA ja GB vastastikune sõjaline abi
2. Saksamaa vallutab Baltimaad
Vahetult enne sõja algust oli Baltimaades toimunud esimene massiküüditamine - 14.juuni 1941 – küüditati NSVL poolt Siberisse ligi 50 000 inimest. Seetõttu tervitati siin sõja algust ja vähemalt esialgu suhtuti sakslastesse positiivselt. Kuna Stalin oli käskinud jätta sakslastele põletatud maa, siis asusid seda taktikat teostama hävituspataljonid. Juuli algul olid sakslased ületanud Eesti piiri, 28.august oli võetud Tallinn. Kuid omariiklust ei taastatud, vaid Baltimaadest loodi Saksamaale alluv riigikomissariaat Ostland. Eesti kuulus selle koosseisu kindralkomissariaat Estlandina. Võim saksa sõjaväevalitsusel - Litzman, kohalikuks haldamiseks moodustati Eesti Omavalitsus , eesotsas Hjalmar Mäe.
3. USA sekkub sõtta – sõda Vaiksel ookeanil
7. dets 1941 - Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harborit Havai saarestikus. Järgmisel päeval kuulutas USA Jaapanile sõja - seepeale kuulutasid Jaapani liitlased Saksamaa ja Itaalia USA-le sõja. algas sõda Vaiksel ookeanil, kus oli esialgu edukas Jaapan - välksõda, mis kestis kuni märts 1942 (3,8 milj.km², sh. Malaisia koos Briti tähtsaima sõjalise tugipunktiga Singapuriga, USAlt Filipiinid, osa Uus-Ginead, suurema osa Indoneesiat,Birma, Saalomoni, Bismarcki ja Gilberti saared. Jaapani sissetung ähvardas Austraaliat ja Alaskat.)
NSVLi ja Jaapani vahel kehtis 1941.a. kevadest neutraliteedileping
III Murrang sõjas 1942.a.
1. 1. jaanuar 1942 Washingtonis Ühinenud Rahvaste deklaratsioon - 26 Kolmikliidu vastast riiki kirjutasid alla ühise tegevuse kokkuleppele - Washingtoni pakt, millega vormistub Hitleri-vastane koalitsioon
Juudiküsimuse nn. lõplik lahendamine (Endlösung) - jaan. 1942 Wannsee konverents - koondada juudid idaaladele rajatavatesse surmalaagritesse - Auschwitz, Majdanek, Treblinka jt. Hukati ligi 11 milj inimest, neist 5-6 milj juudid - holokaust.
2. Murrang sõjas 1942.aastal - murrangut tähistavad kolm lahingut
I - Vaiksel ookeanil toimus USA sõda Jaapani vastu. Murranguks sai lahing Midway atolli juures juunis 1942 - seejärel muutus pealetungivaks pooleks USA
II - Põhja-Aafrika toimus Kõrbesõda Saksamaa ja GB vahel. Murrang toimus 1942.a. oktoobris-novembris El-Alameini all - peale seda oli GB pealetungiv pool ja 1943.a. kevadeks olid sakslased seal lüüa saanud.
III - Venemaal toimus murrang Stalingradi lahinguga . Stalingradi lahing algas juulis 1942, 19.novembril alustasid venelased pealetungi Žukovi juhtimisel ja nelja päeva pärast võeti 330 000-meheline saksa väekoondis kotti - andsid alla (marssal von Paulus ) 2.veebruaril 1943.a.
- Hitler püüdis kriisist välja tulla 18.veebruaril 1943 totaalse sõja väljakuulutamisega
IV Liitlaste otsustav pealetung 1943.a.
- jaanuaris 1943 toimus USA-I valitsusjuhtide (Roosevelt, Churchill ) Casablanca konverents - eesmärk Saksamaa kapitulatsioon.
1. a) Idarindel
- Leningradi blokaadi murdmine - Stalingradi all alanud pealetungiga samal ajal asusid venelased pealetungile ka mujal - laiendati avaust Leningradi blokaadi rõngas ja jaanuaris 1943.a. murti blokaad.
- tankilahing Kurski kaarel juuli-august
Suvel üritasid sakslased uut pealetungi - koondati kõik jõud Kurski piirkonda - 50 kõige lahinguvõimelisemat diviisi, neist 20 tanki - ja motoriseeritud diviisi 5.juulil algas pealetung Kurski kaarel. Venelased teadsid sakslaste plaane, paiknemist ja rünnaku algusaega. Olid koondanud sinna tunduva jõudude ülekaalu. 12.juulil läksid venelased pealetungile ja 23.augustit loetakse lahingu lõpuks ja sellega läks idarindel initsiatiiv venelaste kätte.
b) USA ja GB tegid dessandi Sitsiilias. Selle peale Itaalias sisekriis ja kuningas tagandas Mussolini 25.juulil 1943 ja septembris sõlmis uus Itaalia valitsus liitlastega vaherahu. Sellega polnud sakslased nõus - okupeerisid septembris Põhja- ja Kesk-Itaalia, vabastasid Mussolini ja panid ta uuesti enda loodud Salo vabariigi etteotsa.
Itaalias jätkus nüüd saksa vägede tugev vastupanu liitlaste edasitungile.
2. Teherani konverents 1943 - Roosevelt, Churchill, Stalin
- liitlased avavad teise rinde Prantsusmaal
- NL kuulutab peale Saksamaa purustamist Jaapanile sõja
- NL tunnustas Poola eksiilvalitsust
- liitlased tunnustasid NL 1940.a. piire , aga keeldusid Baltimaade annekteerimise õiguspärasuse tunnustamises

V. Sõja lõpp 1944.a.-1945

1. Sõda jõuab Saksamaa piiridele
a) Idas NL pealetung kogu rinde ulatuses
- sõda Baltimaades. 9.märtsil oli Tallinna pommitamine, 22.septembril vallutati Tallinn. Enne seda tegi Eesti Rahvuskomitee katse taastada iseseisvust: peaminister presidendi kohustes J.Uluots määras ametisse O.Tiefi valitsuse.
- Soome sõlmis vaherahu 19.septembril.
- 1. august –2. oktoober Varssavi ülestõus – 250 000 tapetut, 85% linnast hävitatud
b) Liitlaste edasitung
- 6.juuni – Operatsioon Overlord. 6.juunil (D-day) avati liitlaste dessandiga Normandias II rinne. ülemjuhataja D. Eisenhower .
- 20.juulil tegid sakslased Hitlerile atentaadikatse - von Stauffenberg, mis ebaõnnestus. - 25.juulil alustasid liitlased pealtungi ja hõivasid Loode-Prantsusmaa. 25.augustil vabastati Pariis - seal puhkenud juba varem ülestõus. Pariisi vabastasid prantslased ise. 15.augustil tegid liitlased (USA-Pr) dessandi Lõuna-Prantsusmaal Cannes'i piirkonnas. Septembri keskel jõudsid liitlased Siegfridi liinile ja seal pealetung takerdus.
- 1. juuli 1943-22. juuni 1944 Bretton -Woods’is ühinenud rahvaste majandus- ja finantskonverents. IMF, GATT, IBRD – lepitakse kokku Bretton-Woods’i süsteemis.
- 16.detsembril 1944 sakslaste pealetung Ardennides - murdsid liitlaste rinde 100 km laiuselt läbi. Churchill pidi pöörduma abipalvega Stalini poole, et need alustaks oma pealetungi plaanitust varem. Liitlased suutsid oma positsioonid taastada jaanuari lõpuks ja alustasid nüüd pealetungi.
2. Jalta konverents (Krimmi konverents) - Roosevelt, Churchill, Stalin
11.veebr. 1945 toimus USA-Ingl-NL juhtide teine kohtumine Jaltas. Kuna sel ajal olukord rindel soodne NLle ja USA oli huvitatud NL abist sõjas Jaapaniga), siis otsused vastasid Moskva huvidele.
- Ida- ja Kesk-Euroopa anti NL mõjusfääri
- lepiti kokku Saksamaa lõplikus purustamises ja okupeerimises
- määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht
3. Saksamaa purustamine 1945.a.
1945.a. algas pealetung Saksamaale kolmest suunast.
1) Briti ja Kanada väed Loode-Saksamaalt
2) USA Lõuna-Saksast ning Austriast.
3) Idast - jaanuarist alates venelaste kiire edasitung Poolas ja Ida-Preisis, jõudsid jaanuaris Saksamaa piiridesse . - 25.aprill NL ja USA kohtumine Elbel
aprill-juuni 1945 – San Francisco konverents – asutati ÜRO. Organisatsioon jõustus 24. oktoobril, mida tähistatakse ÜRO päevana.
Samal päeval, mil toimus kohtumine Elbel, piirasid venelased Berliini ümber (marssal Žukov). Berliin kapituleerus 2.mail. 28.aprill kommunistlikud partisanid hukkasid Mussolini. 30.apr. Hitleri enesetapp.
- 4.mail kohtusid läänest tulevad liitlased Itaaliast tulevate vägedega
7. mai – Jodl kapituleerus Reims ’is lääneliitlastele.
8.mail Saksamaa kapituleerus NSVLle - Kapitulatsiooniaktile kirjutasid alla Žukov ja Keitel.
NSVL, USA, I. ja Pr. võtsid kõrgema võimu Saksamaal enda kätte.
4. Potsdami konverents - Truman , Attlee, Stalin
- Kolme riigi tippjuhi kolmas ja viimane kohtumine toimus juba pärast Saksamaa kapituleerumist 1945.a. juuli-august Potsdamis. Selleks ajaks Roosevelt surnud - tema asemel Truman ja Churchilli asendas poole konverentsi peal uus Briti peaminister Attlee.
- Saksamaa staatus peale sõda – jagati okupatsioonitsoonideks. Ka Berliin ja Austria jagati
- moodustati välisministrite nõukogu, mis valmistas ette Saksamaa liitlastega sõlmitavate rahulepingute projektid (Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Soome).
5. Jaapani purustamine
1945.a. suvel, Potsdami konverentsi ajal, said ameeriklased valmis aatompommi
- 6.august Hiroshima , 9.august Nagasaki
- 9.august - NL kuulutas Jaapanile sõja, vallutas Mandžuuria, Põhja-Korea, Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared.
- 2.sept. 1945 - Jaapani kapitulatsioon USA vägede ülemjuhatajale McArthur ’ile
Ajalugu – Külm sõda
Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 – 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Külma sõja tunnused on võidurelvastumine ja pidev tuumasõja oht (tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina), kahepooluselise maailma tekkimine (USA, lääneriigid ja Jaapan vs. NSVL ja teised kommunistlikud riigid (SDV, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina, Mongoolia , Põhja-Korea, Laos, Vietnam , Kuuba )), kriisid ja sõjad, raudne eesriie ( lõhe kahe maailma vahel), uued sõjalis-poliitilised liidud. Arengumaad on endised kolooniad , mis on saavutanud iseseisvuse. Kolmanda maailma (umbes 100 riiki) moodustasid peamiselt arengumaad, kes ei tahtnud liituda ei esimese- ega teise maailmaga, kuigi mõlemad soovisid uusi liitlasi. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) on 1949. aastal moodustatud lääneriikide sõjalis-poliitline liit. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) on 1955. aastal moodustatud kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline liit. Trumani doktriiniga väitis USA, et end tuleb Nõukogude ohu eest kaitsta. Marshalli plaaniga anti seitsmeteistkümnele riigile 13 mlrd dollarit abi, tingimusel, et öeldakse lahti kommunismist. SRP (Strateegilise Relvastuse Piiramise lepingud) SALT ja START sõlmiti aastatel 1972 ja 1979. Strateegiline relv koosneb tuumapommist ja kandurist. 1975 oli pingelõdvenduse tipphetk, siis toimus ka Helsingi ’75 (Helsingi protsess, moodustatakse Euroopa julgeoleku ja koostöö protsess CSCE, mis aastast 1995 kannab OSCE nime; Helsingis kirjutas sellele alla 33 riiki Euroopast ja 2 Ameerikast). Brežnevi doktriini (1968 Tšehhi kriis – 1989) sisuks oli kommunistlikke riikide abistamine , kui nad jäävad hätta kommunistliku ühiskonna ülesehitamisel. Eisenhoweri doktriin ehk doominoteooria väitis, et kui üks kolmanda maailma riik sattub „kommunismi küüsi“, järgnevad sellele pea ka teised. Sellest lähtuti Vietnami sõjas. John Kennedy oli aastail 1961 – 1963, Kuuba kriisi ajal, USA president. Nikita Hruštšov oli NSVL juht peale Stalinit (1955 – 1964), ka Kuuba kriisi ajal. Fidel Castro Ruz oli Kuuba diktaator 1. jaanuarist 1959 , partisanisõja algataja. Imre Nagy püüdis Ungaris reforme teha ja Nõukogude korra vastu mässu algatada, see suruti tankidega väga veriselt maha. Ho Chi Minh oli 2. septembril 1945 välja kuulutatud Vietnami Demokraatliku Vabariigi (Põhja-Vietnami) juht. Tema nime kannab endine Saigon . Kuuba kriis toimus aastal 1962. Sel aastal paigutas Venemaa Kuubale toomapommi kandvad raketid , USA saatis Kuuba ümber mereblokaadi. Kriisi kõrgperiood oli 22. – 28. oktoober, peale seda teatas Hruštšov, et toob Kuubalt raketid ära. Suessi kriis toimus aastal 1956 ning selle põhjuseks oli 1869-ndal aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolt rajatud Suessi kanal . 1952. aastal riigipöördega võimule tulnud Gamal Abdel Nasser alustab natsionaliseerimist, natsionaliseeritakse ka Suessi kanal. Kriisis osalesid Egiptus , Inglismaa, Prantsusmaa, Iisrael, eemalt ja NSVL ja USA. 1958-ndal aastal otsustab ÜRO, et kanal jääb Egiptusele. Berlini müür rajatakse aastal 1961, nelja okupatsiooniga Saksamaast tekib SLV ja SDV. Vietnam
KÜLMA SÕJA KRIISID
Kriis
Osalevad riigid
Probleem
Tulemus
Berliini blokaad
(1948-1949)
NSVL, Saksamaa,
USA
NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon.
Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult.
Korea sõda
(1950-1953)
NSVL, USA, Hiina
Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale
Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik;
1953 sõlmiti vaherahu
Berliini kriis
(1953-1961)
USA, NSVL, Saksamaad
Põgenemine kommunistlikult poolelt demokraatlikule poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki.
Valmis Berliini müür.
Ungari ülestõus (1956. a oktoober)
Ungari, NSVL
Kremli juhtkond otsustas Ungari sõjaliselt okupeerida. Ungari astus VLOst välja. NSV okupeeris Ungari. Relvakokkupõrked kestsid 2 kuud, hukkus tuhandeid.
Lääneriigid talle appi ei läinud. Järgnesid massirepressioonid, 200000 inimest põgenes kodumaalt . Võimud tegid küll ka mõningasi järeleandmisi.
Afganistani sõda (1979-1989)
NSVL, Afganistan , USA, Suurbritannia, Pakistan , Hiina
Detsembris viis NSVL oma väed Afganistani, sõda algas. Sissid said abi USAlt , Suurbritannialt, Pakistanilt, Hiinalt.
NSVL ei saanud nende maid kõigele vaatamata. Sõda läks maksma 80 miljardit USA dollarit. NSVL süvenes majanduskriis . 1989 tõi NSVL oma väed sealt ära. Sõda polnud sellega aga kaugeltki veel lõppenud.
Vietnami sõda (1959-1973)
USA, Vietnam, Prantsusmaa, Suurbritannia
Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile loa viia väed Vietnami. Tõukeks saiTonkingi lahe intsident. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi.
Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik.
Kuuba ehk Kariibi kriis
NSVL, Kuuba, USA
Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis; Sotsialistlik revolutsioon. Kommunismimeelsus ja USA vastasus ; maailm oli kolmanda maailmasõja äärel;
NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata.