50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Pilane
Õppematerjali autor
3. Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks. *Venemaale 1. Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku. 2. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu Läänemerele. Teise maailmasõja algus 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939 b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939. 2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega. Talvesõda Põhjused mis viisid sõjani: *Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi. * Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 a. novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. *Tulemused: 1940.aasta 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi loovutama mitmeid alasid
AASTATEL · 1925. aastal toimus Locarno konverents · Osa võtsid Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa · Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, kindlustades Saksamaale Versailles's paika pandud lääne piiri · Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu ajastule · 1928.a Briand'i Kellogi pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid, millele kirjutasid alla 15 riiki, hiljem lisandus veel 48 · Uut maailmasõda aga ei suudetud ära hoida ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933 · 1920.ndate a. majandustõus osutus lühiajaliseks · Esimesed kriisid ilmnesid põllumajanduses seoses ületootmisega · 29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika, müües väärtpabereid mille hinnad langesid kohutava kiirusega · Inimesed kaotasid mõne päevaga enamiku oma varandusest · Kõrged tollimaksud viisid kriisi Euroopasse ja kaugemalegi PÕHJUSED: · Ületootmine
Paljud austerlased pooldasid natse, korraldati ,,rahvahääletus", mille tulemusel Austria liideti Saksamaa külge ,,rahva soovil". Austriast sai Suur-Saksamaa osa Ostmark. Suurriigid ei protesteerinud. Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmise maana Tsehhoslovakkiat. Ettekäändeks kasutati Tsehhoslovakkia lääne osas elavate sakslaste olukorda Sudeedimaal (3 miljonit). Septembris 1938 nõuti Sudeedimaa loovutamist Saksamaale, muidu alustatakse sõda. Tsehhoslovakkia keeldus (ainus demokraatlik riik Ida-Euroopas). Lääneriigid ei olnud sõjaks valmis ja lootsid kokkuleppida. 29. Septembril 1938 sõlmiti Müncheni kokkulepe Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel (Briti peaministri Chamberlaini eestvedamisel). Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ja n.ö. tagama sellega ülejäänud riigi puutumatuse. Tsehhoslovakkia oli sunnitud alistuma ja lääs oli rahul. Briti poliitik Winston Churchill
5. Sakslaste eluruumi suurendamise (Suur-Saksamaa) idee. 6. NSV Liidu soov levitada kommunismi ning taastada impeerium oma endises ulatuses. Saksamaa ja tema liitlased: Saksamaa ja Nõukogude Liit. Alates 1939 augustist (MRP) kuni Saksamaa poolse kallaletungini NSV Liidule 22.juunil 1941 võib neid kahte riiki pidada liitlasteks (nt Poola vallutamisel), kuigi otsest sõjalist liitu ei sõlmitud. Samas ei kuulutanud lääneriigid 1939 septembris Stalinile sõda, lootes arvatavasti varsti puhkevale Saksa-Nõukogude sõjale. Saksamaa ja Itaalia. 1930.aastate teisel poolel alanud Itaalia ja Saksamaa koostöö viis nende vahel nn Teraspakti sõlmimiseni 1939 mais. Sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses toetama. Samas ei lülitunud Itaalia sõtta veel septembris 1939, kuna Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga ning polnud veel sõdimiseks valmis. Nähes Saksamaa edu 1940 kevadel ja suvel
5. Sakslaste eluruumi suurendamise (Suur-Saksamaa) idee. 6. NSV Liidu soov levitada kommunismi ning taastada impeerium oma endises ulatuses. Saksamaa ja tema liitlased: Saksamaa ja Nõukogude Liit. Alates 1939 augustist (MRP) kuni Saksamaa poolse kallaletungini NSV Liidule 22.juunil 1941 võib neid kahte riiki pidada liitlasteks (nt Poola vallutamisel), kuigi otsest sõjalist liitu ei sõlmitud. Samas ei kuulutanud lääneriigid 1939 septembris Stalinile sõda, lootes arvatavasti varsti puhkevale Saksa-Nõukogude sõjale. Saksamaa ja Itaalia. 1930.aastate teisel poolel alanud Itaalia ja Saksamaa koostöö viis nende vahel nn Teraspakti sõlmimiseni 1939 mais. Sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses toetama. Samas ei lülitunud Itaalia sõtta veel septembris 1939, kuna Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga ning polnud veel sõdimiseks valmis. Nähes Saksamaa edu 1940 kevadel ja suvel
5. Sakslaste eluruumi suurendamise (Suur-Saksamaa) idee. 6. NSV Liidu soov levitada kommunismi ning taastada impeerium oma endises ulatuses. Saksamaa ja tema liitlased: Saksamaa ja Nõukogude Liit. Alates 1939 augustist (MRP) kuni Saksamaa poolse kallaletungini NSV Liidule 22.juunil 1941 võib neid kahte riiki pidada liitlasteks (nt Poola vallutamisel), kuigi otsest sõjalist liitu ei sõlmitud. Samas ei kuulutanud lääneriigid 1939 septembris Stalinile sõda, lootes arvatavasti varsti puhkevale Saksa-Nõukogude sõjale. Saksamaa ja Itaalia. 1930.aastate teisel poolel alanud Itaalia ja Saksamaa koostöö viis nende vahel nn Teraspakti sõlmimiseni 1939 mais. Sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses toetama. Samas ei lülitunud Itaalia sõtta veel septembris 1939, kuna Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga ning polnud veel sõdimiseks valmis. Nähes Saksamaa edu 1940 kevadel ja suvel
5. Sakslaste eluruumi suurendamise (Suur-Saksamaa) idee. 6. NSV Liidu soov levitada kommunismi ning taastada impeerium oma endises ulatuses. Saksamaa ja tema liitlased: Saksamaa ja Nõukogude Liit. Alates 1939 augustist (MRP) kuni Saksamaa poolse kallaletungini NSV Liidule 22.juunil 1941 võib neid kahte riiki pidada liitlasteks (nt Poola vallutamisel), kuigi otsest sõjalist liitu ei sõlmitud. Samas ei kuulutanud lääneriigid 1939 septembris Stalinile sõda, lootes arvatavasti varsti puhkevale Saksa-Nõukogude sõjale. Saksamaa ja Itaalia. 1930.aastate teisel poolel alanud Itaalia ja Saksamaa koostöö viis nende vahel nn Teraspakti sõlmimiseni 1939 mais. Sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses toetama. Samas ei lülitunud Itaalia sõtta veel septembris 1939, kuna Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga ning polnud veel sõdimiseks valmis. Nähes Saksamaa edu 1940 kevadel ja suvel
Hispaania kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Ansluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada. Toimus juuli 1936 kuni 1. aprill 1939, kui Franco sõja lõppenuks kuulutas. Võitis vastuhaku pool ehk Franco ning pärast seda kehtestati Hispaanias Franco diktatuur.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid