Tartu liberaalid: juht- Jaan Tõnisson. Rahvusluse esindajaks kujunes päevaleht Postimees, mis tõstis esile rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Andis lugejale mõista, et vene impeeriumi pol korraldus on aegunud, piiramatu isevalitsus tleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga.Peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega. Tallinna radikaalid: juht- Konstantin Päts. Ilmus päevaleht Teataja, mis propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuseks majanduslike pos haprust. Sihiks seati maj olukorra parandamine. Eesmärkide saavutamiseks loodi liit vene demokraatiaga. 1904 linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased välja ja päts sai linnapeaks. Sotsiaaldemokraatia: sotsialismi ideed jõudsid Eestisse 19saj lõpul, jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi: tööstustööli...
Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Liberaalid kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivi parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele valimisloa andmine, võrdsuse kehtestamine. Majandusraskused ja poliitiline
Liberalism ehk vabameelsus on poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on isikuvabaduse, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine. Algselt tähendas liikumisvabadust ja mõttevabadust. Liberalism on suund majanduses, poliitikas ning filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadustest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalistidel olid uued mõtted, mille hiljem konservatiivid üle võtsid. Sellega jäid Liberaalid kriisi. Sellegipoolest on kõik see mõjutanud meie tänapäevast poliitikat, see on see, mida me täna tunneme ja teame. 2) Kas peamised diktatuuriideoloogiad on tänapäevaks hääbunud ? Põhjenda. Me kindlasti kõik tahame uskuda, et diktatuuriideoloogiad on tänapäevaks hääbunud, aga tegelikult see nii ei ole. Meie arusaamadesse ei mahu enam diktatuur. Et keegi võiks olla nii vägivaldne ja haarata omale jõuga võimu. Et riik kontrollib kõike, eesotsas türanniga ja
Inglismaa Kuressaare Gümnaasium Eliis Mets, Maria Pihlas, Mairi Kaseorg, Kris- Endrik Tambaum 8a Kuningavõim · Victoria (1837-1901), viktoriaalne ajastu · Victoria- lugupeetud, ei sekkunud riigiasjadesse · 1901 sai kuningaks Edward VII- hea suhtlemisoskusega · Edward VII sekkus rohkem ka riigiasjadesse Kuningavõim Liberaalid ja konservatiivid · Mõlemad konkureerisid võimu pärast · Algul olid võimul liberaalid- kohustasid alghariduse omandamist, ametiühingutel oli tegevusvabadus, valimistel said osaleda peaaegu kõik · Vahepeal kerkisid esile ka konservatiivid · 1905 said uuesti võimule liberaalid Majanduslik areng · 19. saj. Inglismaal juhtiv positsioon maailmas · Sealne raha (naesterling) usaldusväärseim · Inglismaa käsutuses oli odav tööjõud ja tooraine
Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P
Riik peaks tegelema inimeste füüsilise ja mittesotsiaalse turvalisusega. Sotsiaalse heaolu tagamisel on esmatähtis traditsiooniliste koosluste roll. Kristlik demokraatia Heaoluriik ja kodanikuühiskond Riigi ülesanne on pehmendada turumajanduse poolt põhjustatud ebavõrdsust ühiskonnas->sotsiaalne turumajandus. Tänapäeval on vasak- ja parempoolsus lähenenud: Rõhutatakse aktiivse kodaniku ideaali Suhtumises heaoluriiki on liberaalid nõustunud selle vajadusega, samas püütakse turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele Uus vasakpoolsus ehk nn kolmas tee leiab, et heaoluriik peaks olema paindlikum ja konkurentsivõimelisem ning nõudma indiviidilt suuremat panust. Erinevused on säilinud suhtumises võrdusesse. Uusparempoolsed leiavad, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus. Uusvasakpoolsed leiavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks hariduse, kontrollima
POLIITILISED IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi peamist rolli näevadki liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Nii lähtutakse heaolu
3) Kirjelda utopistide ideaalühiskonna põhimõtteid Thomas More’i ja Tommaso Campanella näitel? 4) Saksamaa ajaloolise koolkonna olemus? Koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? 5) Millist/milliseid ühiskonnakihti/-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! 6) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! 1) Olemus: liberaalid, esindasid klassikalist majandusteadust, suure prantsuse revolutsiooni eel, põllumajandusliku kapitalismi ideoloogid. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile. Füsiokraadid olid vabakaubanduse ja vabamajanduse pooldajad, pidasid rikkuse allikaks põllumajandust, kõige populaarsemad olid nad 18.saj teisel poolel. Füsiokraadid toetasid takistuste ja kitsenduste kaotamist põllumajanduslikule ekspordile ning tööstustoodangu impordile.
Napoleon lll pööras tähelepanu majanduse arengule. Kui Prantsusmaa sai vabaks siis tehti muudatusi. Kehtestati kodanikuõigused, püüti vähendada kiriku mõju koolis ning ühiskonnas tervikuna. Jõustus sunduslik algharidus. Usuõpetus koolides asendati moraaliõpetusega. Riiklikul tasemel hinnati ümber mitmed ajaloosündmused. Kommunaarid vabastati kõikidest süüdistustest ning karistustest. Riigi hümniks kinnitati ´´Marseljees´´. Inglismaal tegutsesid kaks parteid, liberaalid jakonservatiivid. Liberaalid olid juhtivamal kohal. Valimisõigus anti palgatöölistele. Liberaalid tegid mitmeid reforme ja eraldasid eelarvest suuri summasi laevastiku ehitamiseks. Prantsusmaal oli aktiivne välispoliitika, ent peagi tabasid neid tagasilöögid. Nende peamiseks eesmärgiks sai lüüasaamise heastamine. Inglismaa oli majandusliku võimsuse tipus ning neil oli tugevaim sõjalaevastik. Prantsusmaa majanduse põhisuund oli põllumajandus
25. XX sajandi esimesed aastad............................................................................. 1 Tartu liberaalid..................................................................................................... 1 Tallinna radikaalid................................................................................................ 2 Sotsiaaldemokraatia............................................................................................ 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon........
a, naised(min 30.a)kaotati 10a.prst sufrazett-naisõiguslane. Liberalism ja konservatism.. L. Olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. K. Arvates oli hea see, mis ajaloos läbi proovitud, ei tormanud kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemu., 19.saj lõpul hakkasid ka nemad rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sellega said enda poole valijaid, kes varem olid liberaalide poolel. Peale I ms kaotasid liberaalid oma senise mõju. Konservatiivsed erakonnad juhtivad paremerakonnad peale sb ka mujal riikides Nende vastasteks osutusid sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Sb esindas sotsiaaldemokraatlikku suunda 20.saj algul loodud tööerakond ehk leiboristlik partei Neid nimetati parempoolseteks. Nende arvates oli riigi kohus toetada abivajajaid=> suuremad maksud; elanike vahel ei oleks varalist eba= ümberkorraldused e reformid, sellel eesmärgil. 1920-30 Skandinaavias etteotsa.
Ajaloo arvestus PT 1-3 Mõisted. Reparatsioon- kaotaja riik peab hüvitama võitja riigile tehtud kahju Kapituleerumine- tingimusteta alistumine Diktaktuur- ainuvõim Inflatsioon- raha väärtuse langemine, kuid hindade tõusmine Demokraatia- rahvavõim PT 1a Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Esimese maailmasõja lõpp, Pariisi rahukonverents Sündmused. Compiegne vaherahu sõlminine(11. November 1918, Prantsusmaal)- sellega lõppes 4 aastat kestnud esimene maailmasõda Pariisi rahukonverents(1919-1920)- rahuleping, mis sõlmiti võitjate(antant-Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) ja kaotajate(keskriigid-Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari) vahel. Vaersailles rahuleping(28. Juuni 1919)- sõlmiti rahuleping võtjate ja Saksamaa vahel. See sündmus oli Saksamaa jaoks alandav, sest lepingutingimused olid alandavad: · Saksamaa kaotas Sudeedimaa ja moodutati Poola koridor · Kee...
parlamenti seadusi muutma. 1840. aastatel tabas Iirimaad Kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda, mis tappis üle 1,5 miljoni inimese. Daniel O'Connell 1775-1847 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tsartistlik liikumine Võimule tulnud liberaalid saatsid täide hulga reforme kodanluse huvides, mis tekitas pettumust tööliste seas. Suurenes tööpuudus ja peagi alustati massiliikumist, mida hakati kutsuma tsartismiks. Tsartistid soovisid uut parlamendireformi üldise valimisõiguse alusel, mille jaoks koguti üle miljoni allkirja, kuid parlament lükkas selle tagasi. Et uut reformi saada korraldati massimiitinguid, demonstratsioone ja ka ülestõuse. Tsartism sai lõpu 1840. aastate lõpus ja valitsus tegi hulga ümberkorraldusi.
inimene või firma, kes arvestab teiste huvide ning vajadustega. Kasumit saavad teenida vaid need tooted ja teenused, mida keegi vajab. Riigistatud ja monopoolne tootmine aga pakub vaid neid kaupu ja teenuseid, mida ta ise arvab inimesi vajavat. Pahatihti osutub see arvamus ekslikuks! Eraomanik on parem peremees kui riik Liberaalsete ideede sihtgrupiks on vabad omanikud, kes konkureerivad üksteisega erapooletute reeglite alusel. Liberaalid eeldavad, et isiklikes huvides tegutseja ning isikliku vara ja raha kasutaja käitub efektiivsemalt ja vastutavamalt kui võõra varaga opereeriv riigiametnik. Kuna riik pole oma tulu teeninud, vaid omandanud selle maksudena, on tal ka paratamatu kalduvus Liberaalid on sallivad Olulisel kohal on meie jaoks sallivus: vabadus ja inimväärikus ei tunne rahvuslikke piire. Liberaalid on valmis poliitiliseks koostööks kõikide erakondadega eeldusel, et viimased ei
poliitiline vaade, mis pooldab vabadust, võib seda ka piirama hakata? Peaaegu, et iga valitsusvorm on tekkinud vastureaktsioonina eelmisele. Nii tekkis ka liberalism ühiskonnas, kus inimeste elu ning selle kvaliteet oli määratletud juba sündides. Klassikaline liberalism levis 18 ja 19 sajandil, ning selle peamine eesmärk oli tagada inimese vaba tegutsemine riigi sekkumiseta. Klassikalises liberalismis kehtis põhimõte - igaüks saab vastavalt oma võimetele. Seega ei hoolinud tolleaegsed liberaalid eriti sotsiaalhoolekandest ega kõigi ühiskonnaliikmete toimetulekust. 20. sajandil tekkis ühiskondlike olude muutumise tõttu sotsiaalliberalism, mis vastupidiselt klassikalisele liberalismile pidas riiki oluliseks. Riik oli sotsiaalliberalistlikus vaates midagi võimaldav, mitte piirav vorm. Samuti muutus suhtumine neisse, kelle sotsiaalsed võimalused olid väikesed. Tekkis arusaam, et inimestel oli sotsiaalne vastutus teiste inimeste ees. Rajati ala mida przktilist korda saadeti?
Rahva elujärje parandamine. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sn astmeline tulumaks. 2. Reformierakon Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia. Täpsemalt inimese vabaduse ülimuslikkusest mis tahes ühiskondlike institutsioonide ja eeskätt riigi suhtes. Liberaalid pooldavad ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga tarbimiselt. Liberaalid on valmis poliitiliseks koostööks kõikide erakondadega eeldusel, et viimased ei tegutse avalikult ega varjatult demokraatliku riigikorralduse vastu. 3. Isamaal ja Res Publica Liit Mõistame ja esindame kõigi ühiskonnaliikmete huve ja taotlusi. toetume kultuurile ja humanistlikule traditsioonile. näeme inimest kui ühiskonna
Palju parteisid, terav poliitiline 1. Põhiseaduslik monarhia võitlus 2. Seadusandlik võim- 3. 20 aasta jooksul 41 valitsust – parlament ebastabiiline poliitika Täidesaatev võim-valitus. 4. Kooloniate ülestõusukatsed 3. Peamised poliitilised 5. Asumaid oli vähem jõud: konservatiivid ja liberaalid Diktatuuridega võitlemiseks loodi Rahvusrinne, kuhu Sõe asemel vedelkütus koondusid pahempoolsed Välismaised toorained erakonnad Suleti kaevandusi Tunduvalt vähem kolooniaid Briti impeeriumil ülisuured moolad kogu maailmas.
KONSERVATISM- Poliitiline ideoloogia, mille aluspõhimõteteks on muutuste negatiivseks pidamine ning vältimine, nägemus ühiskonnast kui orgaanilisest ning hierarhilisest tervikust, inimeste ebatäiuslikkus ja sünnipärane ebavõrdsus ning riigi suhteliselt suur roll. Inimese ebatäiusliklikkus – rõhutab pigem inimese tundeid ja emotsionaalsust. Seega on loomult ebatäiuslik, mitte nii mõistlik ega hea, kui kipuvad arvama liberaalid. Hierarhia põhimõte – Konservatiivsele ideoloogiale omane sotsiaalse hierarhia põhimõtte tähtsustamine põhineb holistlikul lähenemisel ühiskonnale kui tervikule. Konservatiivid usuvad, et ühiskonna liignevõrdsustamine tähendab väljapaistvate inimeste allasurumist keskmiste tasemele, mis lõpeb ühiskonna stagneerumisega. Riigi rolli vahetumine - Konservatismi järgi ei põhine poliitiline võim riigis mitte
Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul. Kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Tekkis palju uusi seltse. Need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused. Liberaalid- venestamise kui ka saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavad kadakasaklust.Tõnisson . Andis lugejale mõista, et Vene impeeriumi korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Postimees. Radikaalid- Teataja. Konstantin Päts asutajaks. A.H. Tammsaare, Johannes Voldemar Veski jm. Vastupidi Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majandus...
· 1860- ebaõnnestus Mehhiko vallutamine. Samal ajal teravnesid Napoleon 3 suhted teiste Eouroopa riikidega, kes ei soovinud, et Prantsusmaa liigselt tugevneks · 1870juulis-Sõda Prantsusmaa ja Preisimaa vahel.Prantsusmaa oli halvasti ette valmistanud, · 1870 4.septmeber- kuulutati Prantsusmaa taas vabariigiks · 1871- Pariisi barrikaad · 1893- sõlmiti sõjaline liit INGLISMAA · kuninganna Victoria valitse Inglismaal 1837-1901 · 1870- juhtival kohal olid liberaalid · 1870 teisel poolel hakkas kasvama konsevatiivide mõju · 1867- parlamendi reform · 1860 kujunes Iirimaal feenide liikumine, mis seadis eesmärgiks Inglismaast sõltumatu vabariigi loomise relvastatud võitluse abil · 1870- Inglismaad ja tema kolooniaid hakati nimetama Briti impeeriumiks · 1893- loodi tööerakond e. Labor Party · 1901- kuningaks sai EDWARD 7 · 1905- tulid uuesti võimule liberaalid AMEERIKA ÜHENDRIIGID
eestvedaja oli Jaan Tõnisson, eesmärk oli astuda vastu venestumisele ja saksastumisele ning arendada rahvuslikku eneseteadust ja eesti keele arendamist, nõuti eesti keelset kooliharidust. Rahvuslikke sotsiaaldemokraatide ajalehte oli ,,Uudised", eestvedaja oli Peeter Speeke, eesmärk oli, et riigikord peaks olema demokraatlik vabariik, kus kehtiksid kodanikuvabadused. Mille poolest erinesid Tartu liberaalide ja Tallinna radikaalide vaated? Tartu liberaalid eitasid klassivõitkust, Tallinna radikaalid ei eitanud. Tartu liberaalid rõhutasid vasty hakkamist saksastumisele ja venestumisele, Tallinna radikaalid rõhutasid majanduse parandamist. Tartu liberaalid jäid suures poliitikas tagasihoidlikuks pidades liigset ambitsioonikust väikerahvale hädaohuks, Tallinna radikaalid tahtsid olla osa ,,suurest poliitikast". Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused?
Toorid (olid kuni 1830. aastate alguseni parlamendis ülekaalus) ja viigid konkureerisid võimu pärast inglismaal. Inglismaa vananenud valimiskorraldus jättis tugevad majandusringkonnad parlamendist välja. Nende huvide väljendajad, viigid, nõudsid parlamendireformi, mis toimuski 1832. aastal. Alandati varanduslikku tsentsust, suurenes hääleõiguslike valijate arv, vanade parteide asemel uued parteid: tooridest said konservatiivid ja viigidest liberaalid. Inglismaa vahekord iirimaaga keeruline. Iirimaal kasvatati peamiselt kartulit ning tegeleti karjakasvatusega, talupoegade õlul lasus ränk maksukoorem. Katoliku usku iirlased ei võinud olla mingisuguses riiklikus ametis, ei tohtinud endale maad osta ega protestantidest inglastega abielluda, nad võisid küll valida kuid neil endil puudus võimalus kandideerida Iiri parlamenti. Iirlaste mäss inglismaa vastu suruti veriselt maha ja Iiri enda parlament kaotati ning iiri ühendati inglismaaga
Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega? Nad pidid võtma mehe tööd üle, enesetunne paranes, olid medõed sõjas. Vaata õpikust pilti lk 30 ja iseloomusta paari lausega sufrazettide liikumist. I maailmasõda töid mehed kodudest välja, alguse sai sufrazettide liikumine. (naisõiguslased) hakkavad rohkem sekkuma majandusse. 2.Täida lüngad. Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesid uuenduse poolt, konservatiivid pooldasid alalhoidlikkus traditsioonides kinni. Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivi parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistide ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus ei oleks erinevate kihtide vahesid. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele
5. Vaimult suureks(arendame keskkonnateadlikkust; kultuuriasutuste toetamine) 6. Aktiivne kodanik, tugev riik (meedia vabaduse kaitsmine; ID-kaardi edasiarendamine; ). 7. Eestis on hea elada (konservatiivne kodakondsus-ja immigratsioonipoliitika; haritud eestlased kodumaale tagasi; mitte-eestlastele tasuta keeleõpe algtasemel). Reformierakond Maailmavaade: Parem Eesti kõigile! 1. Esikohal on inimese vabadus. 2. Liberaalid pooldavad ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga nende tarbimiselt. 3. Turul saab edukalt tegutseda see inimene või firma, kes arvestab teiste inimeste ja firmade huvide ning vajadustega. 4. Liberaalid eeldavad, et isiklikes huvides tegutseja ning isikliku vara ja raha kasutaja käitub efektiivsemalt ja vastutavamalt kui võõra varaga opereeriv riigiametnik. 5
___________________________________________________________________________ _ 6. Leia paariline. Nõukogude Venemaa-Kommunistid Saksamaa-natsionaalsotsialistid Itaalia - Fašistid Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu-Eesti 7. Koosta 4-5 lauselised kokkuvõtted USA ühiskonna kohta 1920. aastatel. USA sisepoliitika (erakonnad, kongress, president) ja vaba turu võidukäik Ameerikas oli kaks võitlevat parteid: Demokraadid ja liberaalid. Valitsemiskorraldus on Ameerikas demokraatlik. Riigi tööd juhtis president, keda valiti enamasti kordamööda liberaalide ja demokraatide hulgast.1920. aastail oli USA-s vaba turg kus riik saavutas vapustaid tulemusi uue tehnika kasutusevõtmisel mis võimaldas tarbekaupade hulgitoomist.________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________
Ajaloo kokkuvõte 20.sajandi alguses nõrgenes venemaa surve eestile ja tekkisid mitmed seltsid. Kui rahvuslik liikumine laienes, siis tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud :liberaalne ja sotsialism. Nii Tartu liberaalid kui Tallinna radikaalid olid oma eesmärgiks seadnud eesti riigi loomise. Tartu liberaalid olid selle juures aga tugevalt vastu venemaale ja pidasid avalikes kohtades kõnesid. Tallinna radikaalid aga kasutasid vene demokraate ära , kelle abil nad tõrjusid baltisakslased linnavalitsusest välja.Sotsiaaldemokraatiat aitas eestis levitada sotsialistid , kes tegutsesid illegaalselt ja pidasid salakoosolekuid ja levitasid keelatud kirjandust. Nendega liitus palju tudengeid ja gümnaasiumi õpilasi.Eesti rahvuslikud sotsialistid nõudsid demokraatliku riiki ja
filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi iseloomustab soov kaitsta Prantsuse revolutsiooniga kätte võidetud vabadusi ning vajadus põhjendadad majanduslikult eduka kodanluse püüdlusi saada poliitilist võimu. Liberalism võrdsustas kõik inimesed seaduse ees. Liberalismi peamiseks kantsisks 19. sajandil oli Inglismaa. Liberalistid Liberaalid nõudsid sõnaõigust, koosolekuõigust, ühinemisõigust ja usuvabadust. Liberaalid pooldasid: Konstutsioonilist monarhiat või vabariiki Valimisõiguste järkjärgulist laiendamist Võimude lahusust Romantism Romantism on kunsti suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.-1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja individualism.
· laienes sisemine demokraatia- laienes valimisõigus naistele Uus-Meremaa 1893, Austraalia 1902, Soome 1906, Eesti 1919 Demokraatia kriisi põhjused: · demokraatlike traditsioonide nõrkus · liiga palju väikseid erakondi parlamendis · majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid igasugused vabadused, reformid · konservatiivid traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed: · sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid klassivõitlus, töölisklassi diktaktuur parempoolsed: · natsionaalsotsialistid ja fasistid rahvuslik ühtsus, tugev võim, Saksamaa, Itaalia Ameerika Ühendriigid
Jonathan Swift ÜLDANDMED: MÕISTED: · 16671745 · Kõrge ja madalakontsalised Doorid · Rahvuselt Iiri inglane (konservatiivid) ja Viigid (liberaalid) · Õppis õigusteadust · Totalitaris m riik kontrollib kogu · Praost Dublini kirikus isiklikku, majanduslikku ja poliitilist elu, juhikultus, ainuvalitsus · Türannia vägivallarezii m ja ...
Aga suured tööstuslinnad nagu Birmingham ja Manchester, kus elas palju inimesi, ei olnud üldse esindatud. Sel viisil jättis vana valimiskorraldus suured majandusringkonnad parlamendist välja. Nende huvide eest seisidki viigid, kes nõudsid parlamendireformi. See toimus aastal 1832. Pehkinud kohad jagati ära linnadele, enamarenenud põllumajanduspiirkondadele ja Iirimaale ning Sotimaale. Ümberkorraldustega suurenes hääleõiguslike valijate arv. Tooridest said konservatiivid ja viikidest liberaalid. Inglismaa suhted Iirimaaga olid ülimalt keeruliselt. Iirimaa oli vaene piirkond ja maad olid põhiliselt Inglise aadli käes. Talupojad olid rentnikud ning nende õlul lasus ränk maksukoorem. Viljakasvatamine andis Iirimaal vähe tulu, seetõttu kasvatati peamiselt kartulit ja tegeldi karjakasvatusega. Elu muutus veel keerulisemaks rahvuslik surve. 17. sajandil vastuvõetud seaduste järgi ei võinud katoliku usku iirlased töötada üheski riigiametis ega
on oma kapitali ettevõttesse investeerinud ega ei soovi ebaõnnestumist. Sotsialismi puhul on vastupidi, riik investeerib ettevõtetesse kapitali ja määrab ametitele inimesed. Liberaalide arust ongi sotsialismi majanduse vähetootlikkuse nõrkuseks just see, et ettevõttejuhid ei võta töö planeerimist ja uuendamist väga tõsiselt, sest nemad pole ettevõttesse oma kapitali investeerinud. Liberalism ei poolda ka sõdu ega vägivalda. Liberaalid usuvad, et igale probleemile on võimalik leida ka rahulikul teel lahendus. Igal rahval peab olema võimalus luua oma riik või võimalus valida, millise riigi võimu all nad elada tahavad. Füüsilise jõu kasutamine on liberaalide silmis viimane lahendus, millest tuleks siiski hoiduda. Liberaalid ei pea tarvilikuks ka relvatööstuse arendamist, sest see tooks riigi majandusele ainult kahju. 19-20. sajandi
(um. 1930) valimisõigus mehed al. 21 eluaasta mehed, naised naised al. 30 eluaasta iseloomulikud jooned a) rahva määrav osa a) juht b) kodanikuvabaduste b) ainupartei ja õiguste c) sala ja julgeoleku olemasolu teenistus d) propaganda erakonnad Liberaalid Natsionaalsotsialistlik konservatiivid Saksa Töölispartei Sotsiaaldemokraadid Kommunistlik partei Leiboristlik Partei Fasistlik partei Esiriigid Prantsusmaa Saksamaa Suurbritannia Nõukogude Liit USA Jagunemine Otsene demokraatia Autoritaarne ja ja esindusdemokraatia totalitaarne
Inglismaa 19. sajandil. · Inglismaal oli parlamentaalne monarhia. · Toorid ja viigid konkureerisid omavahel parlamendis. · Pärast aastal 1832 toimunud parlamendireformi said tooridest konservatiivid ja viigidest liberaalid. · 19. sajandil oli Iirimaa seotud Inglismaaga, ning Iirlaste õigusi kitsendati Inglaste poolt. · Tsartistlik liikumine oli tööstusliikumine. · Töölised hakkasid endile nõudma paremaid töö tingimusi. · Loodi ``Rahva harta´´ · Nõuti, et 21. aastased mehed saaksid ka valimisel osaleda. · Pärast tööstusliikumist kehtestati 10-tunnised tööpäevad. · 1837-1901. aastatal oli Inglismaal valitsejaks Victoria I.
suurt varalist ebavõrdsust-reformid, tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste rajamiseks 4. Miks õnnestus konservatiividel võita enda poole valijaid, kes varem andsid hääle liberaalide poolt? Sest konservatiivid ei pooldanud reforme ning leidsid et kõige parem on see, mis varem ajaloos juba edukalt järele proovitud 5. Milline erakond tõrjub 20.sajandil liberaalid kõrvale ja saab teiseks mõjukamaks parteiks Suurbritannias? Tööerakond ehk Leiboristlik Partei 6. Nimeta mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised. Valitsema asumise aeg, riigid, kus tegutseti, juhid ja olulisemad ideed. *kommunism valitsema asumise aeg: 1917 (20.sajand) riik: Venemaa juht: Vladimir Lenin idee: ajaloo liikumapanevaks jõuks oli nende meelest klassivõitlus *fašism valitsema asumise aeg: 1922 (30.sajand) riik: Itaalia juht: Benito Mussolini
Liberalism ja Fasism Liberalism Termin 'liberalism' tuleneb ladina keelest (liberalis: vabaduse-, vaba-). Liberalism kui poliitiline ideoloogia kujunes välja 19. saj. alguses. Tolle aja liberalismi võib nimetada klassikaliseks liberalismiks, mis tugines 17.-18. sajandil eksisteerinud loomuõiguse teoorial. Liberaalid on kasutanud selliste tuntud loomuõiguse teoreetikute nagu Thomas Jeffersoni ideid. Klassikaline liberalism põhines ka utilitarismil (inglse keeles utility: kasulikkus, praktilisus). James Stuart Mill ja Jeremy Bentham olid teoreetikud, kes arvasid, et loomuõigusest üksi on inimese mõistmiseks vähe. Nad pidasid oluliseks inimese püüdlist saavutada rahuldust. Klassikalise liberalismi tunnused on: Usk negatiivsesse vabadusse - igaüks peab olema vaba vahelesegamistest ja tal peab olema
(1919–1921). Sõja tulemusena sai Iirimaa dominiooni õigused kuid Põhja– Iirimaa jäi endiselt Inglismaale. Valimisõigus oli antud haritud ja/või varakatele üle 30aastastele naistele. 1922. aastast alates kannab Inglismaa Suurbritannia ja Põhja–Iirimaa Ühendatud Kuningriigi nime. 1923 tõrjus sotsiaaldemokraatlik leiboristidepartei – tööerakond kõrvale varasema kaheparteisüsteemi, kus olid konservatiivid ja liberaalid. ja 1929. aastaks tõrjuti liberaalid üldse sellest süsteemist välja Sotsiaal–demokraatia on poliitiline vool, mis pooldab sotsialismi rajamist rahumeelsete vahenditega, kusjuures sotsialismi all mõeldakse Inglismaal hästikorraldatud sotsiaalsüsteemi — liiga suurte varanduslike erinevuste kaotamine inimeste vahel, sõna–, trükivabadust ja õigusriiki. Esmakordselt said leiboristid võimule 1924. aastal paariks kuuks, seejärel
Aajaloo KT Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul · Tekkisid erakonnad ( Tartu liberaalid, Tallinna radikaalid, sotsiaaldemokraadid) · Tekkisid uued seltsid karskus-, sportlaste-, pritsimeeste. · Tekkisid pankade eelkäijad MAJANDUSÜHISTUD, mis kuulusid talupoegadele. · Tekkisid erinevad poliitilised voolud (sotsialism ja rahvuslus. Liberaalid Seisukohad: · Rahvusliku eneseteadvuse edendamine · Konstitutsioonilise-monarhia pooldamine · Eestlaste kaasamine kohalikku valitsemisesse Juhtfikuur : Jaan Tõnisson Häälekandja: Postimees Radikaalid
mõisade põletamine ja rüüstamine, suruti maha tänu karistussalkadele,erakondade loomine(tartus eesti rahvameelne eduerakond, arvas, et venemaal tuleks sisse seada konst.monarhia. Tallinnas eesti sotsiaaldemokraatliktööliste ühisus-eesmärgiks kukutada tsaarivalitsus ja demokraatia asemele tuua)ebaõnnestunud rahvaasemike koosolek 27.11.05, läks nimetatud parteide pärast lõhki, peeti 2 eraldi koosolekut-sotsid ja liberaalid, rahvuslike liidrite põgenemine välismaale.Kahe revolutsiooni vahel-venestumise tinglik jätkumine, enamlaste esiletõus, riigiduuma valimine, KOVdes läheb võim eestlaste kätte, rahvuskultuuri arengu kiirenemine(haridusseltside loomine, kirjanduslik ühing Noor-eesti, 1909 asutati tartus eesti rahva muuseum, kutselise teatrite loomine- vanemuine, endla ja estonia)majanduse areng hoogustub-tallinnast tööstuslinn,
· Prantsusmaa tugevalt parempoolne 1912 Peale I maailmasõda · Leviva kommunismi vatsu hakati looma konservatiivseid ja liberalistlikke ühendusi (natsid, fasistid) · Äärmuslik parempoolne võim hakkas valitsema Itaalias ja Saksamaal · Konservatism Inglismaal ja mujal maades Peale I maailmasõda · Levis aina rohkem · Suhtuti väga demokraatiavastaselt · 20ndatel sai konservatismi suurimaks vastaseks sotsialism. Kardeti revolutsiooni · Liberaalid üritasid USA mõtteviisi ja elu muuta ajakirjade, jazzi, tehnika ja riietumisstiiliga. · Kõike seda tehti, et muutusi läbi suruda ja vabameelsemat ühiskonda saavutada Aitäh kuulamast!
Prantsusmaa tegeles ka aktiivselt koloniaalpoliitikaga,temast sai koloniaalvalduste poolest suuruselt 2 riik. Inglismaa Kuningavõim. Kuninganna Victoria oli väga armastatud valitsejanna.Ta ei sekkunud riigiasjadesse.1901.aastal ai kuningaks Edward VII,tal oli hea haridus ja suhtlemisoskus ning ta sekkus ka oma emast rohkem riigiasjadesse,eriti välispoliitikasse. Liberaalid ja konservatiivid. Võimu pärast konkureerisid Liberaalid ja konservatiivid.Kuni 1870.aastateni olid juhtival kohal liberaalid.Nende ajal kehtestati kohustuslik algharidus,anti ametiühingutele tegevusvabadus ,anti valimisõigus ka maatöölistele.Siis said enamasti võimule konservatiivid.Siis tulid võimule jällegi liberaalid ja nii kordamööda. Majanduslik areng. Inglismaa oli 19.sajandil juhtiv tööstus-,rahandus- ja kaubanduskeskus maailmas.Inglise majandusliku edu aluseks oli teistes riikides toimunud tööstuslik pööre ja üleminek
Imp.Poliitika- püüti maid ja rahvaid kaasajastada. 1970. Jagasid suurbritannia ja venemaa iraani omavahel võrdselt ära-. India tehti sõltuvaks ja suruti peale eurooopa haldussüsteemi. Hiinaga sõlmiti ebavõrdsed lepingud.koloniaalpoliitika tagajärjed: Lääne tsivilisatsiooni levitamine,Koloniaalrahvaste traditsioonide hävitamine ja purustamine, Kolooniate majanduse kasutamine. Inglismaa sisepoliitika: parlamentaalne monarhia. Liberaalid kuulutasid sõja vaesusele.erakonnad.liberaalid, konservatiivid, ametühingud,surfazetid.ehitati veel sõjalaevu. Välispoliitika: relvastuse võidujooks merel saksamaaga. Valgete alustel mistõttu briti impreerium muutus ajapikku Briti Rahvaste Ühenduseks. Valitsus püüdis leida kompromisse koloniaaltülides saksamaa ja prantsusmaaga Maroko pärast. Prantsusmaa sise-:võimul olid liberaal-demokraatid. Rahvuseliku majanduse edukas areng ning elutaseme tõus.III vabariik
Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega? Muutus see, et nad said valimisõiguse, lubati valida alates 30. eluaastast. … Sufražett oli 19. Sajandi lõpul ja 20. Sajandi alguses naiste õiguste eest võitleva liikumise liige. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. TV lk 14-15 ül 2 Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. Sajandil. Liberaalid kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivsed parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdsust
KONTROLLTÖÖ (Demokraatia ja diktatuurid maailmas) 9. klass kokku 30 punkti I variant 1. Millised demokraatlikud liikumised olid Euroopas olemas juba enne I MS? (3 punkti) 1) Liberaalid 2) Sotsiaaltemokraadid 3) 2. Täida lüngad. (10 punkti) 1) riigi korra paranemist 2) fasistid 3) natsianaalsatsalistid 4) kommunism 5) 6) sõjaväge 7) oma rahvust 8) Venemaal 9) Kommunistid? 10) Itaalias 3. Iseloomustab Prantsusmaa majanduslikku olkukorda pärast I MS. (4 punkti) Prantsusmaal oli tollimaks, pühendatud võõramaisele toor ainele. Tekstiili tööstus. 2 on puudu veel!!!! 4. Täida tabel Roosevelti reformide kohta. (2 punkti)
Palju parteisid, terav poliitiline 1. Põhiseadulsik monarhia võitlus 2. Seadusandlik võim- 3. 20 aasta jooksul 41 valitsust – parlament ebastabiiline poliitika Täidesaatev võim-valitus. 4. Kooloniate ülestõusukatsed 3. Peamised poliitilised 5. Asumaid oli vähem jõud: konservatiivid ja liberaalid 4. Monarhia kriis 1936. Diktatuuridega võitlemiseks Edvard loobus troonist loodi Rahvusrinne, kuhu Wallis Simpsoni pärast. koondusid pahempoolsed erakonnad Tunduvalt vähem kolooniaid Sõe asemel vedelkütus Välismaised toorained
kuninga õigus võtta makse ja pidada alalist sõjaväge ilma parlamendi loata. See seadus tagas parlamendi valimise vabaduse ja sõnavabaduse parlamendis selle liikmetele. Liberaalide arvates oli nii majanduse kui muude elualade arengu eelduseks üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus (pr laissez faire las minna). Liberalism kaitses tollal eeskätt jõukamate ja haritumate kodanike huve ning oli suhteliselt mõõdukas. Liberaalid võitlesid algul küll piiramatu kuningavõimu vastu, kuid soovisid selle asemele kahekojalist parlamenti ja konstitutsioonilist monarhiat. Nad pooldasid küll parlamentarismi, kuid mitte üldist valimisõigust. Toonane liberalism oli tihedalt seotud ka rahvuslusega. Liberalismi traditsioonis on tema ajaloo jooksul olnud palju voole. Neis k õigis on erinevustele vaatamata ühised viis järgmist põhimõtet:
Tänavad kitsad ja räpased. Aja jooksul tingimused linnas aga hakkasid paranema-kanalisatsioon. Kodanlus-ühiskonna keskklass, vastatndab aadlile kui ka talupoegadele ja käsiöölistele, proletariaat-töölisklass. Imperialism- suurriikide oma territooriumi suurendamine (kolooniad, naaberriigid) 10. POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL (õpiku II osast lk 14-16) Prantsuse revolutsiooniga toimuvad muudatused. Konservatiivid tahtsid vana korda hoida. Seejuures liberaalid tahtsid uut hoida. Kuningavõimu tahtsid konservatiivid, liberaalid aga vabariiki. Liberaalid tahtsid võrdseid poliitilisi õigusi kõigile, konservatiivid arust pidi olema ainult rikastel. Majanduslik ebavõrdsus mõlematel ei olnud vajalik. Sotsialistid tahtsid majandusliku võrdsust, kuna töölised elasid väga halvasti. Tööliste õiguste väljavõitlemine, ühisomand, töökohustus. Markistid võtsid rikkamate käest vara ära vägivaldsel teel ja kuulutasid riigi omaks. 11
Shovinism e marurahvuslus oma rahvust peeti teistest paremaks.imperealism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas.koloniaalsüsteem imperealistid koloniseerisid väikseid ja vaeseid riike muutes , need oma toorainebaasideks , hiljem ka turuks. Tihti elas kolooniais rohkem inimesi kui emamaal.anarhistid kodanliku korra kukutamine, klasside likvideerimine , ei poolndanud diktatuuri. Revisionistidpidasid Marxi õpetust vananenuks, leidsid et seda tuleks parandada. Toetasid sotsialismi.veneenamlased olid Lenini eestvedamisel, nende arust oli ainus tee sotsialismile vägivald ,revolutsioo ja diktatuur.tsentristid(Karl Kautsky) Püüdis leida keskteed revisionistide ja veneenamlaste vahel. Etioopia iseseisvusenne Euroopa vallutusi Aafrikas tekkinud riikidest suutis 1914a iseseisvaks jääda.IngliseBuuri sõda (buuridhollandi päritolu asunikud) Sõja algul osutasid Inglastele vastupanu,hiljem aga muutus surve liiga tuge...
" Thomas Hobbes vestupidine Miltonile, kaitses absolutistlikku kuningavõimu. ,,Leviathan" inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku, kui sotsiaalset. Julgeolek ja rahu on ühisk. Tähtsaimad vajadused. Eitas isikuvabadusi, revolutsioon oli kuritegu. Jumala olemus on haaramatu. John Locke Liberalismi rajaja. Kõrgeim võim riigis peaks kuuluma parlamendile. Rõhutas üksikisiku vabaduse tähtsust. Tema ideed võtsid omaks tulevased liberaalid viigid. Valitsuse põhiülesanne on omaldi kaitse. Inglise parlament alates 1256: · Alamkoda, mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi · Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid James I, Mary Stuarti poeg, pidas end jumala poolt määratud kuningaks ning talle olid parlamendi õigused vastuvõtmatud. Põhiprobleemiks maksude määramine ning tööstuslikud ja kaumabduslikud monopolid.
demokraatlikud vabadused, laiendada valimisõigust ning anda kokkukutsutavale Riigiduumale õigus osaleda seaduste väljatöötamisel. 5. Mis aastal ja miks võtsid narodnikud kasutusele terrori? 1870. aastate lõpul. Esialgu püüdsid narodnikud oma ideid propageerida rahulikul teel, kuid siis võeti kasutusele terror, kus tapeti kõrgemaid riigiametnikke, et sel viisil kehtivat riigikorda kukutada. INGLISMAA: 1. Mis aastani olid juhtival kohal liberaalid ja mis siis kehtestati? Liberaalid olid juhtuval kohal 1870. aastani. Nende ajal kehtestati Inglismaal kohustuslik algharidus ning anti ametiühingutele tegevusvabadus. 2. Iseloomusta majanduslikku arengut Inglismaal 19. sajandil. Mis oli majandusliku edu aluseks? Inglismaa oli 19. sajandil juhtiv tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus maailmas. 1850. aastaks andis Inglismaa ligi 40% kogu maailma tööstustoodangust. Kaubad vedas üle maailma laiali võimas kaubalaevastik
mis ei ole neid vabadustest ilma jätnud. Locke rõhutas inimese enda kogetud aistingute tähtsust ja elu vältel saadud kogemuste ühendamist mõistuse abil. Industrialiseerimine ja kapitalismi kiire areng soosis liberaalsete ideede levikut. Klassikalise liberalismi ideed levisid eriti anglosaksi maades. Juhtiv roll oli ka prantslastel ja inglastel. Liberaalid seadsid esiplaanile üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna-, trüki-, koosolekute-, ühingute- ja südametunnistusevabadust. Enamik liberaale arvas, et oma ideaale suudavad nad ellu viia rahulikul teel. Liberaalide tähtsaim ideoloog Prantsusmaal oli kirjanik ja poliitik Henri Benjamin Constant de Rebecque, kes pooldas konstitutsioonilist monarhiat, kuid