Saksamaa Liitvabariik 1. Millel baseerus SLV majanduskasv 1950´-1960´? (3) · Väikesed sõjalised kulutused · Toetumine vabale turumajandusele ja eraomandile · USA laenud ja investeeringud 2. Kellelt pärineb termin ,,sotsiaalne turumajandus" ja mida see tähendab? Termin pärineb Ludwig Erhard´ilt ja see tähendab ,,heaolu kõigile"- majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel ning sotsiaalabi vaestele. 3. Millised on SLV tugevamad erakonnad? Kristlikud demokraadid- Kristlik Demokraatlik Liit Sotsiaaldemokraadid- Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei 4. Kuidas nimetatakse SLV parlamenti? Bundestag 5. Kuidas nimetatakse valitsusjuhti? Kes on praegu valitsusjuht? Liidukantsler ja hetkel on selleks Angela Merkel 6. Millised linnad on olnud SLV pealinnad? Bonn ja Berliin 7. Mis tähendab termin ,,raudne eesriie" ja kuidas see seondub Saksamaaga? Piir Nõukogude Liidu ja kommunistlike riik...
Ei tahtnud Saksamaa enam pidada lubadust, et ta ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad. Venemaa ja Prantsusmaa - 1893. aastal sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Prantsuse-Vene koostöö oli Saksamaale äärmiselt vastumeelt. 2. Suurriikide eesmärgid sõja eel. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Et laiendada oma poliitikat Euroopa tasandil maailma tasandile, vajas Saksama võimsat laevastikku. Selle rahamiseks võttis Riigipäev vastu mitu eriseadust, mis esitasid otsese väljakutse Briti impeeriumile. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. 3. I maailmasõja puhkemise põhjused. I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: o võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast o mõjupiirkondade ja asumaade pärast
Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSVLi. MRP kasulikkus: *Saksamaale: 1. Võis julgelt rünnata Poolat. 2. Venemaaga sai kergemini ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu seista. 3. Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks. *Venemaale 1. Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku. 2. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele. Välksõda Sõja algus kui Saksama ründas Poolat ning võitis väga kiiresti, sest nendel olid tangid, aga Poolal hobused. Barbarossa plaan- sakslaste NSV Liidu vastane välksõda 2.5 kuuks kolmel suunal: Armeegrupp Nord pealetung Leningradile Armeegrupp Mitte pealetung läbi Valgevene Moskvale Armeegrupp Süd pealetung Ukrainasse Luftwaffe ülemvõim õhus- hävitati vastase lennuväljad Tankiväed piirasid sisse Punaarmee üksused Punaarmee suured kaotused- 3,5 milj. langenut 1941.a Jaapani purustamine
Samuti oleks ka koloniaal valduste küsimuses lahendatud ära avaliku diskutsiooni teel. Saksaväe juhatus lükkas selle tagasi, lootes veel võita I MS ja sai hoopis rängemad tingimused, Versaillese rahulepingu järgi. Saksamaaga sõlmitud Versallie lahuleping, mis kirjutati alla Versaille lossi peeglisaalis. 28.juuni 1919 Versaille rahuleping. Seejärgi jäi saksamaa ilma 1/8 territoorimusist. 1) Elsas Letringi piirkond läks taas Prantsusmaa kätte 2) Poola koridoriga tükeldati Saksama ära Dantsigi linn nim ümber dankstiks ja see kuulutati Poola tolli piirkonnas vabalinnaks.
Len n u r i d m o o t o a kt i i v d Re p i d u r i Click icon to add picture Click icon to add picture ud te e Ra Au t o d r a tta d o ot o r M I G U T U S OT E PA TO München a) (Saksama e n s b u rg (Saksama a) Reg eipzig a) (Saksama L Rosslyn Click icon to add picture Click icon to add picture frika)
2003 1,60 2,77 4,90 1,31 2,38 2,61 2004 2,29 2,70 6,39 1,94 2,54 3,16 2005 2,23 2,82 5,49 1,77 2,06 2,92 Keskmine 1,91 2,83 5,62 1,72 2,06 2,80 Tabel 2. Teravilja saagikuse kirjeldav statistika. Saksama Eesti Soome a Läti Leedu Poola 2 Keskväärtus 1,88 2,84 5,66 1,73 2,07 2,81 Standard viga 0,11 0,09 0,13 0,07 0,09 0,07 Mediaan 1,91 2,88 5,62 1,78 2,09 2,89
Berliini kriisid Sissejuhatus Berliini blokaad Berliini kriis Berliini blokaad 24. juuni 1948-11. mai 1949 Toimus Berliini linnas Saksamaal. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareform,mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne-Berliin sõltuks neist. Saksama lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. 1955. a. võeti Saksa LV NATO liikmeks. Õhuliinid Berliini Berliini kriis 1953-1961 Osalesid: USA, NSVL, Saksamaa Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d,pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa Lvpoliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDV-d tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõiks,et SDV-d tunnustatakse lääneriikide poolt. 1958
· Krooniti 1701. aastal ja temast sai Preisi kuningas Frederich I · Austria pärilussõda (1740-1748), kus Preisi vallutas Sileesia · Seitsmeaastane sõda (1756-1763), Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalisatsioonile · Preislased kaotasid mitu lahingut, kuid Frederich II suutis valdused säilitada Prantsuse revolutsiooni mõju · Saksa keiser loovutas peale Vestfaali rahu suveräänsuse välispolitika ja sõjaväe küsimustes Saksa vürstidele. · Saksama killustus paljudeks riigikesteks · Sakslaste rahvusliku ühendamise idee võtsid omaks saksa tippharitlased · Esiplaanile tõusis rahvuse mõiste · Esialgu tõlgendati rahvusliku ühtsust kultuurilisena Johann Gottlieb Fichte · Suure filosoofi Immanuel Kanti õpilane, astus välja Saksamaa uuenemise eest · Edu saavutamiseks pidas revolutsiooniliste põhimõtete omaksvõttu · Rõhutas mõtte vabadust ja tahte sõltumatust · Mõistis hukka absolutistliku monarhia
2010 aasta andmetel on USA SKT 46,653 Esmasektoris töötab 1,20% rahvastikust Sekundaarsektoris töötab 21,90% rahvastikust Teenindussektoris töötab 76,90% rahvastikust USA import on $1,445,000,000,000 ja eksport $994,700,000,000 Suurimad ekspordi partnerid on Kanada, Mehhiko, Hiina, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa Suurimad ekspordi artiklid on põllumajanduslikud tooted, tööstuslikud toorained, kapitalikaubad Suurimad impordi partnerid on Hiina, Kanada, Mehhiko, Jaapan, Saksama Suurimad impordiartiklid on põllumajanduslikud tooted, tööstuslikud toorained, kapitalikaubad, tarbekaubad USA-s on telefone 1000 inimese kohta 870,3 Usa-s on internetikasutajaid 1000 inimese kohta 744,6 Ingrid Lauringson 10A
neljandast ja viiendast seisusest Ühiskondlikud liikumised · Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: · Revisionistid - Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada · Vene enamlased - V. Lenini eestvedamisel pahempoolsed sots.dem-id · Tsentristlik suund - Karl Kautsky eestvedamisel · Anarhistid - eitasid riiki Euroopa rahvad ja riigid Pr.maa Austria- Hispaani Ing.ma Saksama Ungari Itaalia a a a Valitsemine Parteid Välispoliitik a Sisepoliitika Ülesanne 1. Seleta suurriigi mõistet 20. saj. alguse arusaamadele toetudes. 2. Leia viis vastuolu, mis iseloomustasid maailma 20. saj. algul. 3. Nimeta muudatusi majanduselus 20. saj. algul. TÄNAN KUULAMAST!
Ololololololololololololo 1936 võtab Hitler vastu väga tõsise otsuse ja viib oma väed Reini demiliseeritud tsooni. (seotud Lääneriikide lepituspoliitigaga) Lääneriigid ei reageeri Ikka. (Suurbritannia, Prantsusmaa ja belgia, Itaalia küll protestisid selle vastu kuid ei teinud midagi). 35 aastal astub Saksamaa välja Rahvasteliidust, et saada vabamaid käsi. 1936 Berliini-Rooma telje allakirjutamine tegi lõpu kõikidele lootustele ühisets Lääne- Euroopast saksama vastu ja jagas Euroopa kahte leeri. Sellel on kolm sätet: 1) Saksamaa tunnustab Etioopi vallutamist Itaalia poolt 2) 36 puhkes Hispaania kodusõda. Kohutatakse seal abistama Frankot (Saksama tehnikaga, elusjõuga toetab Itaalia) 3) Mõjusfääride jaotus Doonau maad(Balkan) 3 (Sudeedima hõivamine 1938 kõige suurem järeleandmine HITLERILE, pidi tagama rahu vähemalt 50 a ) Agressorite bloki kujunemine:
Sakslaste sõjaplaan kukkus läbi, sest Schliffeni plaan kukkus läbi, sõda toimus kahel rindel, merel oli ülekaal Antantil Saksamaale korraldati mereblokaad Inglismaa poolt Sõja ajal toimus sõjategevus 2 tähtsamal rindel, kus sõdisid järgmised riigid. 1. Läänerinne Prantsusmaa, Suurbritannia, hiljem ka Itaalia (1915) ja USA (1917) 2. Idarinne Venemaa, Serbia, Kreeka, Rumeenia USA astus I maailmasõtta, sest oli andnud liitlastele palju laene ja sest et Saksama lasi põhja Lusitania reisilaeva, kus oli ka palju ameeriklasi. Sõja ajal võeti kasutusele uusi relvi: allveelaevad, kuulipildujad, pommid, tankid. Prantsusmaal käis positsioonisõda. See tähendas, et välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, mistõttu oli hästikindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda
Stalin · 1924 suri Lenin · Esile tõusis partei peasekretär Stalin · Kehtestas kontroli komparte liikmete üle · Ainus eesmärk saavutada võim · 1929 ainuvõim Hitler · Natsionaalsotsialistliku Saksa töölispartei juht · Saadeti vangi, kuna üritan Münhenis võimu haarata · Kirjutas ,,Mein Kampfi" · 1933 kantsler · Haaras kogu võimu · 1933 märts sai erakorralised volitused · Saksama diktaator e füürer Mussolini · Fasistide liikumine · 1922 marsi rooma · Alludes survele Mussolinile peaministri koht · Likvideeris demokraatliku riigikorra · 1925 piiramatu võim Stalinism Totalitaare ainupartei. Äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaat. Ühiskonna elu rangelt reglemeeritud . Salapolitsei. Bolsevismi ideoloogia. Juhikultus. Agressiivne välispoliitika. Massiterror. Olematute vaenlaste otsimine.
aktiivselt kriiside reguleerimisel ning edendada laiahaardelist partnerlust, koostööd ja dialoogi teiste Euro-Atlandi piirkonna riikidega. 1949. aastal, liidu sünniga oli selles 10 liikmesriiki, Põhja-Ameerikast ja Euroopast. Need riigid olid Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani. Aastatel 1952 kuni 1982 liitusid veel Kreeka, Türgi, Saksama Liiduvabariik ja Hispaania. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja ühtse Saksamaa tekkimist liideti NATO'ga ka endise Saksamaa Demokraatliku Vabariigi alad. 1999. aastal liitusid Poola Tsehhi ja uNgari ning kahetuhande neljandal aastal Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. NATO tähtsus ning aktiivsus suurenes märgatavalt pärast 11. Septembri sündmusi kui NATO alustas Afganistaani missiooni. See missioon on suurimaid katsumusi NATO ajaloos,
alndasid hinda indigo veelgi, jäid India hiiiglasuured istandused sööti. Saksamaa sai indigo eksportijaks maailmas. 3. Mis mõjutas keemiatööstuse arengut 20.sajandil kõige enam ja milline keemiatööstuse haru selle tulemusena eriti kiiresti arenes? Kõige enam mõjutasid keemiatööstuse arengut 20. sajandil maailmasõjad. Teatavasti vajavad sõjamasinad hiigelkoguses kütust ja riigid, kellel see puudub jäävad isolatsiooni korral väga raskesse olukorda. Saksama on ükss nendest riikidest, kellel puudub oma nafta, sellepärast alutatigi Saksamaal varakult alternatiivkütuste otsinguid. Selle tulemusena arenes mootorkütust tootev tööstusharu eriti kiireti. 4. Nimeta riigid, kus keemiatööstus eriti tugevalt arenenud. Keemiatööstuses on esikohal Ameerika. Teisel kohal on Jaapan. Nendele järgnevad Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia. 5. Põhiorgaanilise tööstuse toorained ja nende kasutamine Täida tabel
-ism Ekspressio- Impressio- Neoklassit- Sümfooni- Hilisrom nism nism sism line jazz sm Tekkimise 20. sajandi 1860.ndatel 1920.ndatel 1920.ndatel 20. sajan aeg algul aastatel aastatel aastatel algul Tekkimise Saksamaa Prantsusmaa Euroopa USA Saksama koht Austrias Kujutav Maalid olid Impressio- Kujutavasse Tekkis selleks, Hilisrom kunst sünged, nistlikule kunsti tungisid et ühendada olid huvi grotesksed. maalikunstile on joon, kontuur euroopalik looduses
tema heaks arvab. Just sellepärast pooldan minagi diktatuurile demokraatiat. Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. II Maailmasõda sai alguse sellega, et A. Hitleri Saksama ja J. V. Stalini Nõukogudeliit tahtsid oma maavaldusi ja võimu suurendada. Tänu sellele koostati Molotov-Ripentropi pakt kus panti paika mõjuvõimu piirid. Just tänu sellele algaski II maailmasõda. Siinkohal ma vastan teie esitatud küsimusele: kui diktatuursed suurriigid ennem Teist Maailma sõnda oleks olnud demokraatilukd kas siis II maailma sõda oleks ära jäänud? Jah ma arvan, et sõda oleks siis olemata olnud, kuna demokraatias on valikuvabadus ja inimene saab
Teise maailmasõja kronoloogia Sisaldab kõiki teise maailmasõja tähtsamaid sündmusi, koos seletuste ja täpsete kuupäevadega. 1939-1945 1939: 1. september - Saksamaa väed tungivad Poolasse, algab teine maailmasõda. 3. september - Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17. september - Punaarmee vallutas Poola idaosa, NSV ja Saksama vahel sõlmitakse sõprus- ja piirileping. November - Algab NSV ja Soome vaheline talvesõda, NSV võidab Karjala maakitsuse. 1940: Punaarmee okupeerib Baltimaad ja võtab Rumeenialt Bessaraabia. Kevad - Saksa armee vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi, alustab pealetungi Prantsusmaale. 22. juuni - Compiegne’i metsas sõlmitakse Saksa-Prantsuse vaherahu, Saksamaa okupeerib kaks kolmandikku Prantsusmaast. Sügis - Berliinis sõlmitakse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline
poliitikat ja tema alluvuses töötasid sakslased kes kontrollisid eestlaste maa,linna-ja vallavalitsuse tegevust. Eesti Omavalitsusest sai okupatsioonivõimu abistav institutsioon,mille eesotsas oli Hjalmar Mäe.Omavalitsus püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat,kuid need katsed põrkusid Berliini vastuseisule ning tegelikkuses jäi Omavalitsus pelgalt sakslaste käepikenduseks. Eesti kavatseti muuta koos teiste Balti riikidega Suur-Saksama koostisosaks,kõigi taolised plaanid lükati sõjajärgsesse aega. Majandusolud Saksa majanduspoliitika Eestis oli vastuoluline.Kuna Eestist pidi saama suur osa Suur-Saksamaast siis aitasid Saksa võimud mingil määral kaasa majanduskahjudehüvitamisele jasõjapurustusele.Pärast sõda oleks Eestist tõenäoliselt kujundatud põllumajanduspk,sakslastele pakkus huvi ka siinne põlevkivi. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud müüginormid
ilma ka Eesti ja teised Balti riigid. 14. juunil 1941 toimus Eestis suurküüditamine mille käigus küüditati kokku 10 000 eestlast. Naised ja lapsed viidi siberisse ja mehed vangilaagritesse, kus enamik hukkusid. Samal ajal toimusid suured küüditamised Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas, Poolas ja Moldovas, suur osa neist inimestest nägid oma kodumaad viimast korda. Nõukogude võimu ajal küüditati Eestist üle 30 000 inimese. Kui teine Maailmasõda oli lõppemas ja Saksama oli purustatud panid punaarmeelased seal toime eriti jõhkraid kuritegusid. Saksamaale ja Austriasse sissemarsil mõrvasid punaarmeelased 56 000 tsiviilisikut, 3 miljonit saksa naist, vanurit ja last deporteeriti Venemaale. Punaarmeelased vägistasid ka kõige tagasihoidlikumal hinnangul üle ühe miljoni saksa naise. Vägivalda saatis ennenägematu julmus. «Tapa! Sakslased ei ole inimesed!», «Murra vägivallaga germaani naiste rassikõrkus, võtke neid kui seaduslikku sõjasaaki
Juhtis NSVL kuulusid Ida-Euroopa kommunistlikud riigid Eesärk: majanduslik koostöö VLO- Varssavi lepingumaade Organisatsioon Sõjaline ja poliitiline liit Loodi 1955.a ja moodustati Ida-Euroopa sotialistlike riikide poolt vastukaaluks NATO-le Pt. 33 Berliini ülestõus 1953. a, Ungari ülestõus 1956, kriisid Poolas, Praha kevad 1968 osata ette antud väidet kokku viia õige sündmusega. Berliini ülestõus 1953.a- Rahutused haarasid kogu Ida-Saksama 1953.a juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis asvasid massimeeleavaldusteks Lääneriigid aga jätsid ülestõusnud saatuse hooleks, mis võimaldas ülestõusu kiiresti maha suruda Ungari ülestõus 1956- 1956.a oktoobris puhkes rahvaülestõus Ungaris Samal ajal toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks
Wilsoni "14 punktis" on välja toodud ka seisukohti, mis kõikide riikide suhtes õiglased olid. Näiteks saladiplomaatia lõpetamine ja vaba kauplemine kõikide riikide vahel. Võitjariigid nõudsid Saksamaalt oma sõjaliste jõudude vähendamist 100 000- pealisele palgaarmeele, ja kehtestas piirid, kus võis sõjavägi tegutseda. Võitjate poole pealt vaadates on see muidugi õiglane, kuna Saksamaa oli tugev vastane ning kardeti tema tugevnemist. Saksama poole pealt oli see ilmselgelt väga ülekohtune. Võib öelda, et isegi riigi suveräänsuse piiramine, nagu ka see, et Saksamaa ja Austria ei tohtinud tulevikus ühineda. Tulevikus maksis selline otsus võitjariikide poolt aga rängasti kätte. Versailles' süsteem oli väga mitmekülgne. See tähendab, et kõik kehtestatud seadused ja reparatsioonid, riigipiirid, rahvusriigid, teatud riikide ignoreerimine, territooriumite tagastamised, võisid olla nii ebaõiglased kui ka õiglased
*Näitajad metsavarude suuruse hindamiseks: aastane juurdekasv m3/ha, puiduvaru, metsasus *metsatüüpide iseloomustus metsatüüp levik puuliigid iseloomustus Vihmamets Brasiilia, indoneesia, Sekvoia, mahagon, 50 m3/ha, väga palju kongo dv eeben, sandlipuu looma ja taimeliike Leht-ja segamets Kanada, eesti, Pöök, tamm, vaher, Paiknevad saksama, taani hikkoripuu põhjapoolkera parasv 5-10 m3 Okasmets Usa, kanada, norra, Kuusk, mänd, nulg, 1-2 m3/ha venemaa seedermänd, lehis *metsade majandamise põhinõue: aastas tohib maha võtta vähem, kui juurde kasvab *arenenud riikide ja arengumaade metsamajanduse võrdlus: Brasiilia Prantsusmaa
II Maailmasõja eellugu 1. Mis riik vallutati esimesena Saksama poolt ning mis kuus/aastal? 2. Mida tähendab anluss või millega on see seotud? 3. Mis riigi alasid nõudis Hitler järgmisena ning mis kuus/aastas? 4. Mis riigi peaminister üritas leida lahendust? Mis oli mehe nimi? 5. Kus, mis riigid ning millal kirjutasid alla kokkuleppele? 6. Millal vallutasid sakslased kogu Tehhoslovaia? Miks oli see võimalik? 7. Mis riigi linna sakslased endale nõudis? Mis alad nad okupeerisid? Mis riigile suruti peale majanduslepe? 8
lennujaamu 14 Majandus • Töövõimelised isikud: -29.94 miljonit • Töötud isikud: -10.3% (maailmas järjestuselt 108-s) • Allpool vaesuse piiri olevad isikud: -7.9% • Inflatsioon: -0.7% MAJANDUSGEOGRAAFIA Majandusgeograafiline asend • Piirneb järgmiste riikidega: -Hispaania -Belgia -Luksemburg -Saksamaa -Šveits -Itaalia -Monaco • Paikneb Vahemere, Atlandi ookeani ja La Manche’i väina ääres Eksport • Prantsusmaa ekspordib: -Saksama -Hiina -Itaalia -Hispaania -Belgia ja Luksemburg -Suurbritannia -Holland Import • Impordib neist riikidest: -Saksamaa -Belgia -Itaalia -Hispaania -Holland -Suurbritannia -USA Maavarad • Prantusmaal leiduvad maavarad: -Kivisüsi -Maagaas -Nafta -Uraanium -Raud -Boksiit Boksiit -Kaaliumkloriid/naatriumkloriid -Väävel Raudteevõrgustik • 2012 seisuga raudteevõrgustik 30 013km pikkune • Prantsusmaad katavad
75% Sündimus (1000 elaniku kohta) Sündimus 8,18 10,37 31,49 45,46 8,18 13,82 10,37 Saksama Eesti Zimbabwe Afganista USA 31,49
väliskaubanduse geograafias? a) eksport 1987 NSVL Vabariigid, 2003 EL liikmesriigid b) import 1987 NSVL Vabariigid, 2003 EL liikmesriigid + Hiina, Jaapan, Venemaa, Ukraina 25. Mis iseloomustab Eesti kaubavahetust? Riik Eksport Import Venemaa Toiduained, keemia tooted. Masinad, puit, metall, keemia tooted. Soome Masinad, puit, rõivad. Masinad, keemia, metall Saksama Masinad, puit Masinad, keemia, toiduained, metall. a Rootsi Masinad, rõivad, puit Masinad, keemia tooted, metall.
Valimisedu oli Solidaarsusele ootamatu, sest nad ei olnud sellega arvestanud. Valimised surusid opositsioonile pihku võimu, mida ta ei olnud veel valmis üle võtma. Kuid võtta tuli. Jaruzelski oli sunnitud tõdema: "Valimistulemused on kohutavad." Maailma mastaabis oli Solidaarsuse võit kõnekas. Ida-Saksamaa: müürirevolutsioon Erich Honecker keeldus tunnistamast,et midagi on kommunislikku süsteemiga valesti aga tegelikkuses oli Ida-Saksama sisemiselt mädanemas. Reostus mürgitas õhku ja vett, majandus oli alla käimas. Ungari piiri avanemist ruttasid ära kasutama tuhanded idasakslased, hakates Ungari (kuhu minek oli lihtne) kaudu Läände tormama. Honecker blokeeris peagi edaspidise põgenemise Ungarisse. Meeleheitel idasakslased pöördusid Tsehhoslovakkiasse ning kogunesid Prahas asuva Lääne-Saksamaa saatkonna ette. Põgenikud keeldusid lahkumast kuni
Erich Maria Remarque ,,Tagasitee" 1) Kirjelda romaani tegevusaegse Saksama olustikku (miljöö, meeleolud). Saksamaal olid väga halvad ajad. Terve maa oli pikast sõjast räsitud. Saksamaa oli rüüstatud ja vaesuses. Ühelt poolt valitses majanduslik kaos, inimestel polnud süüagi. Maal oli olukord natuke kergem kuna inimestel olid loomad ja oma saak, mis karanteerisid kaetud toidulaua. Linnas oli aga seis katastroofiline ja seetõttu käidi rongiga linnast eemal, taludest toitu palumas ja varastamas. Samas ei olnud ju ka oma talu
DEMOKRAATIA: Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned Demokraatia rahvavõim Iseloomulikud jooned : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises; kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu. Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30.aastal Tätsamad demokraatlikud riigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA. DIKTATUUR: Diktatuuri mõiste ja tekke põhjused Euroopas 1920.-30.aastail Diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Tekke põhjused: Muutused ühiskonnas; sõja mõju; pettumine Versailles` süsteemis; majanduslikud raskused; terav riigisisene võimuvõitlus; valimiskünnise puudumine. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarne riik: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne riik: võim koon...
Reisilaevade uputamisest tuli loobuda. Tulemuseks oli USA sõttaastumine 1917. aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolel. 7. Compiegne’i vaherahu 11. november 1918 Saksamaa pidi oma väed välja viima kõikidelt okupeeritud aladelt lisaks ka Elsass ja Lotringist ning Reinimaalt. Kogu sõjavarustus koos allveelaevade ja ookeanilaevastikuga tuli liitlastele üle anda. 8. Wilsoni 14 punkti sisu ning hinnang selle teostamisele 9. Versailles’ rahuleping 28. juuni 1919 Saksama ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riigid. Saksamaa pidi Prantsusmaale loovutama Elsass ja Lotringi, ning muid alasi Belgiale, Taanile, Poolale, Leedule ja Tšehhoslovakkiale. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 100 000 mehele, ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, pidi maksma kahjutasu võitjariikidele. 10. St. Germaini rahuleping Austriaga 10. septembril 1919
1. Maailm Esimese maailmasõja järel Olukord pärast sõda majanduses ja ühiskonnas Rahulolematus - Saksamaa meelest Versailles´i rahuleping ebaõiglane, Ungari pidi loovutama oma territooriumist, Jaapan ja Itaalia jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel
2. Romaani kunst 10.saj algus-12.saj lõpp rõdud=empoorid, empoori asemel käik= trifoorium (romaani keelt kõnelenud rahvad (itaallased, prantslased) Rooma eeskujud, linnade areng, ehitusmeistrid mungad- kiritkud, *travee- 4-samba vaheline ala, pseudotrifoorium ( kitsas) kaitsemüürid, kuninga võim hakkab kinnistuma( Pr, It) senjööride õigus sõda pidada, kodusõjad, juhtiv riik- Saksama Elbeni, teiselpool -sammas- piilar paganad. Roomas keisriks Otto I 962. Püha Saksa-Rooma Keisririik *Lääne-Euroopa kunsti areng, taastub kiviarhitektuur, lubimört *Romaani sambad- lihtne kapiteel, väike ornament, *peamine tunnus: ümarkaar ( Vana-Rooma) looma, taime kujutis, piilar-sammas ARHITEKTUUR * Kiriku sees triumfikaar-tsansepti kohal
3 Lacalut laste 1. Lacalut 4 2. Laste , vanusele 0-4 aastat 3. Sobib piimahammastele 4. Koostises olev aminofluoriidid (olaflur) kaitseb tõhusalt kaariese eest. Vitamiinid A ning E hoolitsevad suuõõne tervisliku seisundi eest. Ei sisalda suhkrut. Fluorisisaldus 250 ppm, ohutu allaneelamisel. 5. Valge värv 6. Vaarika maitseline 7. Pakendis 50 ml. 8. Tootja: Saksama 9. 6.20.- euro 4 Colgate 1. Golgate 2. Sobib kogu perele. Ei ole soovitav alla 7-aastastele lastele 3. Kaitseb hambaid kaariese eest. Vähendab hambakattu. 4. Sisaldab fluoriidi 5. Valge värv 6. Tugev mündimaitsega 7. Pakendis 100 ml. 8. Brasiilia 9. 1.73.- euro 5 2 SAMPOON 1Kellele
Esimene sissemakse 20 mrd dollarit Prantsusmaa: Rikkus praegu ja veel suurem rikkus tulevikus sellised on Versailles´ lepingu tulemused 1923 Prantsusmaa okupeeris Ruhrimaa Hüpeinflatsioon 15.nov 1923 maksis 1 $ 4 200 000 000 000 marka Dawesi plaan: aastas 1 mrd, USA laen Demilitariseerimisest militariseerimiseni 1931 Saksamaa lõpetab reparatsioonide maksmise 1932-34 desarmeerimiskonverents 1933 Saksamaa astub välja Rahvasteliidust Sõjalised kulutused : Saksama Suurbritanni Prantsusma Itaalia a a a 1932 253 milj 426 milj 509 milj 271 milj 1936 3,6 mrd 847 milj 834 milj 916 milj 1939 4,5 mrd 1,8 mrd 1,8 mrd 873 milj Versaille´s süsteemi lammutamine 1. märts 1935 Saarimaa liitmine Saksamaaga 16. märts Saksamaa taastab sõjaväekohustuse 18. juuni Saksa-Inglise mereväekokkulepe 7. märts 1936 Saksa väed sisenevad Reini jõe demilitariseeritud tsooni 25
Resoluutselt piirati eraettevõtete tegevust, põhiliste põllumajanduskaupade eksport koondus keskühistute kätte. Majanduskriisini oli pearõhk karjamajandusel, kriisiaastatel hakati üha rohkem rõhku panema viljakasvatusele. 1932. aastaks kattis teraviljasaak juba Eesti aastase teraviljavajaduse, kuid loomapidamisest saadud tulud vähenesid 1932/33. aastal võrreldes 1927. aastaga peaaegu poole võrra (66,8 miljoni kroonini ehk 4,2 miljonit eurot). SAKMAA MAJANDUS Saksama läks kriisifaasi järk järgult ja suhteliselt varakult. Nimelt 1927. aastal vähenes Saksamaal tarbeesemete tootmine ja järgmisel aastal ka tootmisvahendite valmistamine. Kui USA oli 1929. aastal Saksamaalt oma rahad välja tõmmanud, sattus Saksamaa majandus katastroofi äärele. Saksa valitsus otsustas rahvusliku valuuta ostuvõimet iga hinna eest hoida, sõltumata tööpuuduse tasemest. Valitsus nägi väljapääsu deflatsioonis (ringluses oleva paberraha hulga vähendamises)
oma territooriume suurendama 3. Sõjaajend ja sõjakuulutused LK36-38 -1914 tapetaks A-U troonipärija Franz Ferdinand-tapja serbialane Gavrilo Princip -28.07.1914 kuulutas A-U sõja Serbiale -1 aug 1914 kuulkutas sõja saksamaa Venemaale -3. 08. 1914 Saksamaa sõja Prantsusmaale -4 aug suurbritannia kuulutas sõja saksamaale kuna saksamaa kavatses rünnata neutraalset belgiat -4aug venemaa kuulutas sõja Austria ungarile Schlieffeni sõjaplaan LK 39-40 saksama sõjaplaan - plaani sisu- lühikeses sõjas kiire võidu saavutamine Pantsusmaa pidi vallutatama 39 päevaga tegi sõjaplaani üle 20-e aasta suri enne sõda ei näinud oma plaani toimist Sõjategevus 1914 1 Läänerinne Augusti alguses tungisid sakslased luksemburghi ja belgiasse -Marne' Lahing - Saklaste eesmärk vallutada Pariis Prantsuse endiste vägede rünnakutega tõrjuti Sakslased tagasi Viisid oma vägesi sihtpunkti taksodega
a kuulutas kommunistide liider Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi. 10.NATO, Euroopa liit, ÜRO. VLO. vastandlikes sõjaliste liitude moodustamise(NATO, VLO), -1948.a sõlmisid suurbritannia, prantsusmaa,belgia, Holland, luksemburg lääneliidu. Neid oli liiga vähe, et NSVL vastu astuda. Seetõttu astusid 10 EU RIIKI koos usa ja kanadaga 1949 a Põhja-atlandi lepingu organisatsiooni ehk Natosse. Põhimõte:kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Prantsusmaa ja saksama lõid 1952.a euroopa söe ja teraseühenduse, euroopa liidu eelkäija. Vastukaaluks asutas NSVL 1949.a Vastastikuse majandusabi nõukogu.VMN. –vastastikuse koostöö suurendamine.nsvl moodustas ka Varssavi Lepingu Organisatsiooni (vlo).- diktaadi elluviimise vahendid.Nsv liitu ja Ida-euroopa sotsialistlikke riike ühendav blokk. 11.Koloniaalsüsteemi lagunemise algus: India iseseisvumine. Sõja ajal oli indiia vabadusliikumine tugevnenud
Esimese maailmasõja põhjused ja algus. Kiirelt arenev Saksama soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purutasta Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. Valla päästa maailmasõda, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: Alahinnati ohtu ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisvalt. Sõda romantiseeriti 20.sajandi algul oli levinud veel kujutelm, et sõna on romantiline, ülev ja hiilgav
Saksamaa,põhjuseks lüüa saamine Prantsuse-Preisi sõjas aastal 1870-1871,samuti ka Elsass- Lotringi piirkonna kaotamine. Saksamaa vastasteks liitlasteks Venemaa ja Inglismaa Suurbritannia-Inglismaa oli suurim koloniaalriik maailmas ja võimsama laevastiku omanik. Inglise-Buuri sõda (1899-1902) Lõuna-Aafrikas. Sõda näitas inglaste suutmatust hakkama saada vähemuses olevate buuridega ning nõrgendas Suurbritannia rahvusvahelist positsiooni. Peamiseks välisvaenlaseks oli Saksama,kes võttis suuna maailmapoliitikale.See sundis Inglismaad loobuma senisest hiilgava isolatsiooni poliitikast ja otsima endale liitlasi,kelleks said Prantsusmaa ja Venemaa. Sarnasus- Prantsusmaa ja Suurbritannia ühiseks tugevaks vaenlaseks oli Saksamaa. Prantsusmaa ja Suurbritannia tegelesid suure koloniaalpoliitikaga. USA ning Suurbritannia tegelesid isolatsionistliku välispoliitikaga. Sõjaliselt üsna tugevad riigid. 3. Milline oli NSVL positsioon 1920
edetabelis 9. alagupi 6.6.2009 Holland 3. võitja 6. alagrupi 9.9.2009 Inglismaa 7. võitja 5. alagrupi 9.9.2009 Hispaania 2. võitja Saksama 4. alagrupi 10.10.2009 4. a võitja 1. alagrupi 10.10.2009 Taani 16. võitja 7. alagrupi 10.10.2009 Serbia 13. võitja 8. alagrupi 10.10.2009 Itaalia 4. võitja
selle mitme riigi püüe lahendada poliitilistest sisekriisidest tekkinud probleeme võiduka sõjaga. Esimese Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos ( 1914). Atendaadi eest peeti vastutavaks Serbiat. Austria Ungari sai Saksamaalt nõusoleku Serbia-vastase sõja aöustamiseks ja üleeuroopalikuks sõjaks. 28.juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Venemaa vastas sellega mobilisatsiooniga, seepeale kuulutas Saksama 1.augustil Venemaale ja 3. Augustil Prantsusmaale sõja. Riikide eesmärgid · Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülemvõim merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning anastada Baltimaad, Poola ja Ukraina. · Austria- Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooniat, Türgi Tagakaukaasiat. · Suurbritannia eesmärk oli lüüa oma ohtlikemat võistlejat, Saksamaad. Saada Türgilt Mesopotaamia ja kindlustuda Egiptuses.
Jaapani purustamine 1945 alustasid ameeriklased rünnakut jaapani saartele; jaapan ei mõelnudki alistuda; Sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku uue kohutava purustusjõuga relva-tuumapommi. 6.augustil 1945. heideti selline pomm Hiroshimale ja 9 augustil Nagasakile; 2.sep 1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt; Pariisi rahukonverents Pariisi toimunud rahukonverents arutas läbi rahulepingute projektid10-20 võtjariigi ning Saksama euroopa liitlaste vahel ning 10 veebruaril 1947 kirjutati rahulepingud alla; Jaapaniga sõlmisid võitjariigid va. NSVL, Poola ja Tsehhoslovakkia rahu 8.sept 1951. Nürnbergi protsess Kohtumõistmine natsilike partei ja juhtide üle; Tesies maailmasõja tagajärjed Seninägematud purustused ja kaotused; kokku hukkus ligi 60 miljonit inimest; neist kõie rohkem NSVL(üle 20 milj)ja Hiinas(10 milj); tsiviilelanike arv; Suurele ohvrite hulgale vaatamata ei toonud ka Teine MS õiglast
ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksama piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida- Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 4. Mullad muutuvad happelisemaks
50 e rahvastiku e plahvatus vananemin rahvastiku tüüp e tüüp 40 Ugand 30 a 20 Guatema India la Saksamaa 10 Riik Ugand Guatema India Saksama a la a sündimus 20,9 ‰ 47,5 26,9 ‰ 8,3 ‰ suremus ‰ 7,5 ‰ 5,0 ‰ 10,9 ‰ loomulik 11,7 13,4 ‰ iive ‰ 25,9 ‰ -2,6 ‰ 29%
· 1765.a. talurahvakaitse põhimõtete laiendamine eramõisatele LINNAD, KAUBANDUS, TÖÖNDUS varauusaegsed linnad - · Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnud, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva · Vana-Pärnu kaotas 1599.a. linnaõiguse, kuna too sai Liivisõjas täielikult purustada uued linnad - · Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru kaubanduse iseloomustus - piirkonnad, kaubad · siinne kaubandus koondus võõramaiste, peamiselt saksama ja inglismaa kaupmeeste kätte · arenesid kaubanduslikult rohkem sadamalinnad · peamiseks veoartikliks eestis teravili - Rootsi ja Soome · teiseks ekspordikaubaks olid valdavalt Venemaalt pärit lina, kanep ning laevaehituskraam - mastipuit, plangud, lauad jms - peamiselt viidi Madalmaadesse ning vähem ka Saksamaale · Sisse toodi hispaania ja prantsuse soola, metalli(rauda, vaske), soolaheeringat ja
vanematekogule). Enamlased saatsid Maapäeva aga laiali ning J.Tõnisson kui deklaratsiooni juht saadeti maalt välja (hakkas tegema välisdelegatsiooni juhina selgitustööd iseseisvuse saavutamiseks). Jaanuari 1918 valimistel Asutavasse Kogusse said enamlased 37% häältest siiski tähendas see iseseisvust nõudvate rahvuslaste võitu. Enamlased katkestasid valimised, kehtestasid piiramisseisukorra ja saatsid mitmed baltisakslased Siberisse. Väljakuulutamine : 1918 algul oli Saksama sooviks tagandada Venemaa sõjast ning võita sõda Läänes enne Ameerika vägede prantslastele-inglastele appi tulemist. Enamlased kasutasid läbirääkimistel venitamistehnikat, lootes Saksamaal revolutsioonile. Veebruaris 1918 alustas Saksa armee pealetungi hõivati osa Valgevenest, Ukrainast (rünnati Eestit, Lätit). Vana Vene armee ei avaldanud vastupanu, algas üldine põgenemine. Maapäeva vanematekogu otsustas 19.veb. kuulutada Eesti iseseisvaks moodustati Eesti Päästekomitee
2 x õhuniiskusega samuti metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO äike. 2, Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. “Must Kolmnurk” Tsehhi, Poola, Saksama piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevafd, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 2. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 2. Mullad muutuvad happelisemaks
(Iraan) sai valitsejaks peale silmade) Riyadh jumala kõnesid + palvust Euroopa peale dhimmid almus maks, keelatud on süüa sealiha, teadmata hidra islami versioone (Türgi, Muhamedi judaistid, mis antakse viisil tapetud loomi, veri, alkohol Muhamedi Piibli lugudest, Mihrab Saksama surma) kristlased, oma varanduse usutakse 5 asja: 1) Jumal on üks 2) rännak keelab moee a) zoroastristid pealt inglid on sõnumitoojad 3) Mediinasse, ebajumalate kõige Uthman ibn heategevuseks prohvetid ja pühad raamatud millest algas austamise tähtsam
satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO 2) Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus, SO2, äike. Happesademete tagajärjed: 1)kahjustab taimkatet. SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksama piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu- Soomes ja Ida-Lapimaal 2) Kahjustab veekogusid. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 3) Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 4) Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte
annaabi.ee 
