Kuigi Venemaa lahkumine sõjast 1917. aasta lõpus andis Keskriikidele teatud eelised (kadus sõdimine ühel rindel), ei suutnud see päästa Keskriike lüüasaamisest.. Ka Saksamaal levisid revolutsioonilised meeleolud, 1918. aasta novembris tekkis Saksa laevastikus mäss, mis levis kiiresti üle kogu maa, muutudes Novembrirevolutsiooniks. Pidevalt suurenesid majanduslikud raskused ning tüdimus sõjast. Keiser Wilhelm II põgenes riigist, kuulutati välja Saksa Vabariik. Nimetada Keskriikide lüüasaamise põhjusi 1) Ülekaal inimjõus Entente’i poolel 2) Teljeriikide Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria suhteline nõrkus. Saksamaa oli ainukesena äärmiselt tugev selles liidus. 3) Sakslastel nurjus sõja alguses „Blitzkrieg“ (äkksõda, kus taheti vallutada kiirelt Pariis), mis kulmineerus kurnamissõjaga. 4) Ümberpiiratud Teljeriikidel oli palju vähem võimalusi võitmiseks. 5) Sõda venis pikale, kuna sakslased olid paremad sõdurid ning neil oli lahinguväljal
3. globaliseerumine Õ lk 9 Majanduse areng kiirenes (kasvas kaupade ja teenuste hulk). Oluliseks tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kiiresti, odavamalt ja suuremates kogustes transportida. Tõelise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. Kõik see muutis riigid üksteisest rohkem sõltuvaks. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks 4. Antanti ja Keskriikide kujunemine, liitude eesmärgid Õ lk 12 - 16 Kolmikliit- 1879 Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882 liitus Itaalia Saksamaa-soovis uusi kolooniaid haarata. Laiendada oma poliitikat Euroopa tasandilt maailma tasandile. Purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniad sooviti ümber jagada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Austia-Ungari- Tugevdada oma positsioone Balkanil Itaalia- Kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu.
Austria-Ungari ja Venemaa vahel Balkani pärast Võitlus kolooniate ümberjaotumise pärast • Alahinnati ohtu: suurriigid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse • Sõda romantiseeriti: kujutati üleva ja heana • Puudusid organisatsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise • Sõjaline mõtlemine levis rohkem kui diplomaatia 7. I maailmasõja osapooled, taotlused ja plaanid. 8. Olulised sõjasündmused 1914-1918. 9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused. Saksa väed olid kurnatud, rahvas kaotas usu oma armeesse, vale taktika, majandus ei suutnud rahuldada sõjaväe nõudmisi, Saksa liitlased jätsid ta maha 10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga. • elatustase langes, tekkis toidupuudus, levisid epideemiad, kehtestati üldine töökohustus • mitmed väikesed riigid lootsid kehtestada iseseisvust (Soome, Eesti, Läti)
(gaasimürgituse saab 15000 sõduri, nendest 5000 sureb). 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus ning sellele järgneva pealetungiga sunnib Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Peale seda vallutatakse Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustub idarinne piir ning Vene väge ei suudeta siiski purustada. Türgi vägi tõrjutakse Kaukaasiast välja. · 23. mail 1915 kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja. · 14. mail astub sõtta Bulgaaria Keskriikide poolel. Sügisel vallutatakse Keskriikide ja nende liitlaste poolt Serbia 1916 Saksamaa olukord halveneb ning otsustatakse anda pealelöögi vastase läänerinne peatoele Verduni kindlusele (21. veebruar) Venemaa alustab 4. juunil Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi. Galiitsia vallutatakse kolme ja poole kuuga. Austria-Ungari säilitab oma võitlusvõime tänu Saksamaale. Pealetungi Verdunis peatatakse ja sõda hakkab intensiivsemalt käima idas. 1
Versailles' süsteem- õiglane või ebaõiglane? Esimene maailmasõda, mis toimus aastail 1914-1918, puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel, kuid peapõhjuseks võis siiski arvata Saksamaa ning Suurbritannia võitlust liidrirolli üle maailmas. Avalöögiks saab siiski nimetada Slovakkias, Sarajevos toimunud atentaat Franz Ferdinandile, kes oli Austria-Ungari vürst. Keskriikide poolel olid Saksamaa, Austria-Ungari, pärast ka Türgi ja Bulgaaria. Itaalia, kes esialgu sõtta ei sekkunud ja Keskriikide poolel oli, astus 1915. aastal samuti Antandi riikide poolele, kuhu kuulusid Venemaa, Prantsusmaa ning Suurbritannia. Ka Jaapan, Portugal, Kreeka ning Ameerika Ühendriigid astusid Antandi riikide poolele. Oli ilmselge, et Antandi riikidel oli rohkem ning võimekamaid liitlasi, kui Keskriikide poolel. Saksamaal oli väga hästi arenenud sõjavarustus ning
1. Pariisi rahukonverents ja selle otsused 1. Esimene maailmasõda. Täida tabel Sõda algas 1914 a. – Sõda lõppes 1918 a. Antanti kuulunud riigid Keskriikide liitu kuulunud riigid Suurbritannia Saksamaa Prantsusmaa Austria Itaalia, Venemaa Ungari Mis tulemustega esimene maailmasõda lõppes? Kaotas: Keskriikide liitu kuulunud riigid Võitis: Antanti kuulunud riigid 2. Pariisi rahukonverents. Täida tabel: Suurbritannia Ameerika Prantsusmaa Ühendriigid Riigi esindaja David Lloyd Woodow Wilson Georges George Clemenceau Peamised Tahtis säilitada Tagada rahu Muuta saksamaa nii
(gaasimürgituse saab 15000 sõduri, nendest 5000 sureb). 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus ning sellele järgneva pealetungiga sunnib Saksa- Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Peale seda vallutatakse Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustub idarinne piir ning Vene väge ei suudeta siiski purustada. Türgi vägi tõrjutakse Kaukaasiast välja. · 23. mail 1915 kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja. · 14. mail astub sõtta Bulgaaria Keskriikide poolel. Sügisel vallutatakse Keskriikide ja nende liitlaste poolt Serbia 1916 Saksamaa olukord halveneb ning otsustatakse anda pealelöögi vastase läänerinne peatoele Verduni kindlusele (21. veebruar) Venemaa alustab 4. juunil Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi. Galiitsia vallutatakse kolme ja poole kuuga. Austria-Ungari säilitab oma võitlusvõime tänu Saksamaale. Pealetungi Verdunis peatatakse ja sõda hakkab intensiivsemalt käima idas. 1
Üle 700 aasta tekkis eestlastel reaalne sanss astuda võitlusse iseenda peremeheks saamise eest. Ma arvan, et me peaksime oma riigi sünniloos tähtsustama ka Esimest maailmasõda, mis täitis eeltingimused omariikluse eest võitlemiseks. Sõja osapooled Euroopa suurriikidest olid pärast 4. augustit 1914 sõtta astunud Austria-Ungari ja Saksamaa ühelt poolt ning Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia teiselt poolt (väiksematest riikidest sattus Keskriikide rünnaku alla ainult Belgia). Hiljem tuli sõtta Itaalia, Antandi poolel. Keskriikide poolel astusid peale Saksamaa ja Austria-Ungari välja, vaid Türgi, liitus 1914.a novembris, ja Bulgaaria. 23. augustil 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. Veel suurem mõju maailmasõja käigule oli Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias
· Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega. · 22.aprillil kasutasid sakslased mürkgaasi, lõid küll inglastel paljud sõdurid rivist välja, kuid Inglismaa suutis Saksa rünnaku tagasi lüüa. · Kaitseks mürkgaaside vastu võeti kasutusele gaasimaskid, mistõttu mürkgaaside kasutamine käi suurema sõjalise efektita. Gorlice lahing (2.mai 1915 ) · Saksamaa proovis otsustada sõja staatust idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja sundida. · Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende rinne murti 35km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma. Verduni lahing ( 21.veebruar 1916 ) · Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud. · Saksamaa tahtis anda löögi vastase peatoele- Verduni kindlusele.
· Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega. · 22.aprillil kasutasid sakslased mürkgaasi, lõid küll inglastel paljud sõdurid rivist välja, kuid Inglismaa suutis Saksa rünnaku tagasi lüüa. · Kaitseks mürkgaaside vastu võeti kasutusele gaasimaskid, mistõttu mürkgaaside kasutamine käi suurema sõjalise efektita. Gorlice lahing (2.mai 1915 ) · Saksamaa proovis otsustada sõja staatust idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja sundida. · Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende rinne murti 35km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma. Verduni lahing ( 21.veebruar 1916 ) · Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud. · Saksamaa tahtis anda löögi vastase peatoele- Verduni kindlusele.
jõud kahaneks kindlust kaitstes), kuid prantslased pidasid vastu · 31.05-01.06.1916 toimus Jüüti merelahing sakslaste ja brittide vahel · 01.07.1916 alustasid prantslased Somme'i jõe ääres vastupealetungi (esmakordselt sõdade ajaloos võeti kasutusele tankid), selle lahingu tulemusena (kestis novembrini) vallutati väike ala ränkade kaotuste hinnaga · 27.08.1916 liitus sõjaga Rumeenia, kes soovis Transilvaaniat ja Banatit · Septembris purunes Rumeenia sõjavägi tänu Keskriikide pealetungile · 06.12.1916 hõivasid Keskriigid Bukaresti · 12.12.1916 tegi Saksa valitsus kõikide Keskriikide nimel ettepaneku sõda lõpetada, kuid Antandi riigid lükkasid selle tagasi · 1916. a. lõpuks oli sõjaline initsiatiiv Antandi käes, kuigi kumbki pooltest ei saavutanud ülekaalu. Keskriigid kannatasid toidu-, tooraine- ja küttepuudust mereblokaadi tõttu. Kurnatud oli ka Austria-Ungari, nende riigis kasvas slaavi rahvaste vastupanu. 1917: · 1917
Rahulepingu tagajärjel lagunes Austria-Ungari ja asemele tekkisid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia ning lõunaslaavi piirkonnad moodustasid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi.Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome.See oli nende riikide jaoks suur võit.Ennem oli mõeldamatu nende riikide teke Euroopas, kuna valitsesid ainult suur riigid ja nende koosseisu kuulusid väike rahvad. Atandi riike võib ka pidada võitjateks, kuna nad saavutaisd võidu Keskriikide üle, misest et sõjakahjustused ja majanduslik kahju ja hukunute arvu poolest olid nemadki kaotajad.Atandi riigid said Saksamaa kooloniad enda haldusse, mis oli ka üks peamisi põhjusi enne sõjalagust, kui Sakasamaa võim tugevnes väljaspool Euroopat.Atandi riikidel oli võim maailamas. Võitjaks võib pidada ka kogu ühiskonda.Sõdadega alati kaasneb tehnika areng, mis hiljem võetakse kasutusele ka igapäevaselt.Atandi riigid kui ka Keskriikide vahel käis võitlus parema
tekkis positsioonisõda e Vene armee ning sundides neid kaevikusõda, rindepikkus oli 720km. Ida-Preisim lahkuma. Joseph Joffre- Pr armee ülemjuhataja. 1915 Ypres’i lahing (22.04). Antandi Gorlice lahing (02.05). riikide väed proovisid läbi murda Saksamaa proovis otsustada lääner, see ei läinud läbi. Sakslased sõja saatust idarindel, kuhu piirdusid läänerindel kaitsega. 22.04 koondati 54% Keskriikide kasutasid sakslased lahingus kloori jõududest, eesmärk oli Vene sisaldavat mürkgaasi, mille sõjast välja sundida. Vene armee tulemusel sai gaasimürgituse 15000 andis küll tagasilöögi, kuid sõdurit, kellest 5000 suri nende rinne murti 35km ulatuses läbi ning S-A vägi sundis Vene väed Galiitsiast
Venemaa oli sellest väga huvitatud, sest ta tahtis tugevdada võimu Musta mere väinade üle ja kindlustada juurdepääsu Vahemerele. Inglismaa aga tahtis pidurdada Saksamaa tugevnemist ja reguleerida ka omavahelisi suhteid koloniaalvallutustel. 1907. aastal kirjutatigi lepingule alla , millega jagati Iraan mõjusfäärideks ja Venemaa ei pretendeerinud enam Afganistanile. Selle lepinguga sai lõpliku ilme kolmikkokkulepe ehk Antant (Triple Entente) ja see oli vastukaaluks keskriikide (Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia) 1882. aastal loodud Kolmikliidule. 20.sajandi algul oli rahvusvaheliste pingete ohtlik allikas Balkan, kus tugevnesid ka sealsete maade iseseisvuspüüded. 1908.aastal vallandus Bosnia kriis. Bosnia ja Hertsegoviina olid Berliini kongressi otsusele vormiliselt jäänud Türgi võimu alla , kuid tegelikult valitses AustriaUngari. AustriaUngari okupatsioonivõimuga aga ei olnud rahvas rahul ja süvenes ka Serbiameelne
Saksa kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksale. 1915 1915. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ja 22. aprillil kasutasid nad Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse sai 15000 sõduri, nendest 5000 suri). Saksa (kindralstaabi ülem Erich von Falkenhayn) püüdis sõja saatust otsustada idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest. Saksa eesmärk oli sundida Venemaa sõjast välja astuma. Veebruaris andis Saksa vägi Augustowi metsades löögi Vene 10. armeele aga seda ümber piirata ei õnnestunud. Vene vägi vallutas Karpaatides 22. märtsil Przemysli. 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa
kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksale. 1915. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ja 22. aprillil kasutasid nad Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse sai 15000 sõduri, nendest 5000 suri). Saksa (kindralstaabi ülem Erich von Falkenhayn) püüdis sõja saatust otsustada idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest. Saksa eesmärk oli sundida Venemaa sõjast välja astuma. Veebruaris andis Saksa vägi Augustowi metsades löögi Vene. armeele aga seda ümber piirata ei õnnestunud. Vene vägi vallutas Karpaatides 22. märtsil Przemysli. 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa
Sõjategevus 1915-1917 Tööleht õpiku Lähiajalugu I 6. peatüki juurde I Miks kujunes Esimese maailmasõja rinnetel välja positsioonisõda? Iseloomusta positsioonisõda! Kas Sinu arvates on positsioonisõda sõduritele kergem või raskem kui manööversõda? Põhjenda oma vastust! II Nimeta sõjatehnilisi uuendusi, mida tõi kaasa Esimene maailmasõda! * * * III Kirjuta punktiirile, millised uued riigid astusid maailmasõtta 1915. aasta jooksul! Antant Keskriigid ................... ...................... IV Täida tabel Esimese maailmasõja tähtsamate lahingute kohta aastatel 1915- 1917! (Kasuta ka kaarti lk 44!) lahing aeg koht osalejad lahingu tulemus iseloo- mustus Verduni lahing Somme`i...
1914 aasta olulisemad sündmused 28.juunil serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 28.juulil Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.augustil Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.augustil Saksa väed purustasid Vene teise armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.septembril Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoobril Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsembril Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 1915 aasta olulisemad sündmused Veebruaris Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia vastu. 22.aprillil sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mail Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed.
armeed ja sundis Vene 1 armee Ida Peisimaalt lahkuma Samal ajal sundisid 4 Vene armeed 0, 7 miljonit meest Austria-Ungari väe u 0,85 miljonit meest Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid ümber Przemysli kindluse. Pärast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka Idarindel positsioonsõda, mis nõudis miljoniliste armeede olemasolu. Serbia vägi 247000 meest lõi Austria-Ungari 260000 meest rünnakud tagasi. Kui Türgi astus sõtta, Keskriikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja Mesopotaamia rinde 23. augustil kuulutas Saksamaale sõja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse mis kuulus Saksamaale. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919. sõlmisid liitlased Saint- Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920. Trianonirahu Ungariga, 10. augustil 1920
3. I maailmasõja puhkemise põhjused. I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: o võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast o mõjupiirkondade ja asumaade pärast o sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju o puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt 4. Riigid mis kuulusid Keskriikide hulka ja riigid, mis sõdisid Antandi poolel. Keskriigid ehk Nelikliit oli sõjaline liit Esimese maailmasõja ajal, kuhu kuulusid: Saksamaa; Austria-Ungari; Türgi; Bulgaaria (liitus 1915). Keskriigid sõdisid Antandi moodustanud Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Algselt oli Keskriikide hulgas oli ka Itaalia, kes aga hiljem asus Antandi poolele. Antant oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa keisririigi, Prantsusmaa ja
7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksale. 1915 aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ja 22. aprillil kasutasid nad Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse sai 15000 sõduri, nendest 5000 suri). Saksa (kindralstaabi ülem Erich von Falkenhayn) püüdis sõja saatust otsustada idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest. Saksa eesmärk oli sundida Venemaa sõjast välja astuma. Veebruaris andis Saksa vägi Augustowi metsades löögi Vene 10. armeele aga seda ümber piirata ei õnnestunud. Vene vägi vallutas Karpaatides 22. märtsil Przemysli. 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa- Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa.
ESIMENE MAAILMASÕDA 1. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL BLOKKIDE KUJUNEMINE.. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul kujunesid Euroopas välja järgmised sõjalis-poliitilised rühmitused. 1. 1879. a. - liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. Kuigi hiljem liitus ka veel Itaalia, osutus viimase poliitika kaunis kõikuvaks. Kolme riigi ühendust nimetati Kolmikliiduks ehk Keskriikide blokiks. 2. 1893. a. - liiduleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel. Viimane otsis liitlast Saksa ohu tõttu. Venemaa oli aga suurte riiklike laenude tõttu sattunud Prantsusmaast finantssõltuvusse. 3. 1904. a. - liiduleping Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale´ks(südamlik leping). Käibel ongi sellest lepingust alates nimetus antant, mis tähendab riikide kokkulepet, näidates nende ühist arusaamist ja vaadete
6. novembril alustasid austerlased vastupealetungi, surudes serblased rasketes lahingutes omakorda taganema ja vallutasid 2. detsembril Serbia pealinna Belgradi. 3. detsembril alguse saanud vastupealetungis ajasid serblased Austria-Ungari ved kaheteistkmne pevaga oma riigi territooriumilt vlja. Serbia vastu sooritatud karistusaktsioon ei toonud 1914. aastal Austria-Ungarile mingit edu ning nende ved kaotasid surnutena le 40 tuhande mehe.[2] Kui Trgi astus stta Keskriikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja Mesopotaamia rinde. 23. augustil kuulutas Saksamaale sja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksamaale. [redigeeri] 1915 Austria-Ungari mgiktid 1915. aastal pdsid Antandi riikide ved lbi murda lnerinnet, mis aga ei linud neil korda. Sakslased piirdusid lnerindel peamiselt kaitsega. 22. aprillil kasutasid sakslased Teises Ypres'i lahingus kloori sisaldavat
Eessõna 1914.a juulis puhkenud Esimese Maailmasõja üheks tulemuseks oli mitme Euroopa impeeriumi lüüasaamine ja lagunemine ning Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluseni jõudsid soomlased, lätlased, eestlased, leedukad, poolakad ning slovakid. Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometigi kõigi osalevate maade ja rahvaste jaoks raskeks kastumuseks, mille negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha. Üldinfo Antandi ja Keskriikide imperialistlik sõda, nimetati maailmasõjaks suure sõjatandri (ülr 4 mlj. Km2 rinnete kogupikkuseks 3000 km, sõjategevus laienes Euroopast Aasiasse , Aafrikasse ja ookeanidele) ning sõdivate riikide rohkuse tõttu (esialgu 8 riiki, neis kokku 732 mln elanikku, sõja lõpus Antandi poolel 34 ja Keskriikide poolel 4 riiki, neis kokku rohkem kui 1,5 mrd elanikku, s.o umbes 75% tolleaegsest maakera rahvastikust. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel
3.Kuidas oli Sarajevo antentaat seotud I MS algusega? 1 )Liitlaslepingute olemas olu , Saksamaa astus kaitseks välja , Venemaa Serbia ja sõjategevus algas.2)Suur sõjakartus4.Millal toimus... Tannenbergi lahing- 1914 a Venemaa sai Serbia vägede käest lüüa. Somme'i lahing- 1916 Inglased-Prantsalsed alustasid pealetungi et tunigda läbi saksa rinde ,kus hukkus ligi 1 mil sõdurit. Ypresi lahing- 1915 a. Sakslaste pealetung mis lõppes edutult.5.Nimeta kolm riiki ,kes sõdisid Keskriikide poolel! Austria-Ungari,Saksamaa,Türgi,Bulgaaria6.Veebruarirevolutsioon Venemaal!24.veb 1917. Võimult kukutatakse valitseja (tsaar) et luua demokraatliku korraga riik. Rahva ülestõus valitseva korra vastu soov omada rohkem õigusi ja võrdsust ühiskonnas. 7.Milles väljendus rev situatsioon Aasias i MS järel? Rahvas hakkab soovima endale rohkem õigusi ja võrdusust. Ei taheta alluda enam imperialistlike riikide kontrolli alla. India autonoomia soovimus tahe. Hiina 4. Mai revolutsioon
kesköö paiku kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Sakslastele ei tulnud Inglismaa sõttaastumine küll ootamatult, kuid siiski arenesid sündmused nende jaoks mustalt, sest nad lootsid, et Inglismaa jääb neutraalseks. Sellele järgnes uus ebameeldiv üllatus: Itaalia kuulutas end neutraalseks, kes oli 1882. aastal ühinenud Saksamaa ja Austria-Ungari sõjaliiduga (Kolmikliit). Ta sekkus sõtta juba 1915. aastal, ning siis mitte oma seniste liitlaste, Keskriikide, vaid Antandide pool. Sõja algus tekitas kõigis sõtta astunud riikides ulatusliku vaimustuspuhangu. Sõjavaimustus haaras kaasa ka seda seni vastustanud vasakpoolsed poliitikud. Sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates kuulsust ja au ning olles veendunud, et hiljemalt aastavahetuseks ollakse kodus tagasi. Puhkenud sõda laienes kiiresti Euroopa piiridest väljapoole, sest kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes
· Kujunes välja positsiooni- ehk kaevikusõda 1914 Idarinne · Sõjategevus algab Venemaa rünnakuga saksamaa vastu eesmärgiga kergendada prantslaste olukorda · Erinevalt läänerindest kujuneb idarindel manöövrisõda. · Suurim lahing Tannenbergi lahing, mis lõppes venemaa lüüasaamisega. Paul von Hindenburg: saksa vägede juht Tannenbergi lahingus. 1915 Sõtta astusid: · Itaalia atanti poolt · Bulgaaria keskriikide poolt o Bulgaaria sõttaastumine tähendas Serbia kokkuvarisemist Läänerinne 1915 · Aprillis 1915 kasutatakse YPRES' juures esmakordselt gaasi. 1916 · Sõtta astus Rumeenia ja Portugal atanti poolel · Hakkab ilmnema sõjatüdimus Läänerinne 1916 Verduni lahing: maailma sõja veriseim lahing Henri petain Prantsusmaa au Somme'i lahing tanki esmakasutamine I maailma sõja lõpp Pariisi rahukonverents Resti rahu · 3
Tekkis 19. saj lõpus. Saksamaa eesmärgiks oli saada liitlasi ning võidelda oma loomuliku vastase Prantsumaa vastu. Itaalial on probleem Austiaga, kes okupeeris Põhja- Itaaliat pikka aega ning sellepärast oli ebakindel partner. Antant oli 1907. aastal sõlmitud liit Prantsuse, Venemaa ja Suurbritannia vahel vastukaaluks Keskriikidele. Prantsusmaa ja Venemaa sõlmisid liidu juba aastal 1894. 1904. aastal sõlmiti Prantsuse Suurbritannia leping. 1915 tuli Itaalia Keskriikide poolelt üle Antanti. Venemaad hirmutas Sakamaa ühinemine ning võimalik soov Poola ja Baltimaade üle ning sellepärast mindigi Antanti. 1917. aastal sõlmis Venemaa Sakamaaga separaatrahu(Brest-Litovski rahuleping). 1904-1905 Venemaa Jaapani sõda, milles Venemaa sai haledalt lüüa, mis viin venelaste moraali väga alla. I Maroko kriis 1905: Sakamaa ei olnud valmis Maroko pärast Prantsusmaaga sõtta minema. Tegelikult ei olnud ka Prantsusmaa
· SÕJATEGEVUS 1915: · Ypres'i lahing (22. aprill) Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega 22. aprill kasutasid sakslased lahingus mürkgaasi, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, kellest 5000 suri · Gorlice lahing (2. mai) Saksamaa proovis otsustada sõja saatust idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja sundida Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende rinne murti 35 km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma · SÕJATEGEVUS 1916: · Verduni lahing (21. veebruar) Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud Saksamaa tahtis anda löögi
üldkriis. Saksamaal, Austrias, Poolas, Soomes ja Argentiinas tekkis sõja lõpus ning mitmel pool mujal varsti pärast sõja lõppu rev. marksistlik partei. Peale Venemaa toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, Türgis ja Bulgaarias. Esimeses maailmasõjas ei lahendatud seda põhjustanud vastuolusid. Versailles-Washingtoni lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge. Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja Antandi poolel (6 179 000 meest). Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 (Venemaal umbes 18 miljonit, Suurbritannias 8 miljonit, Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5 miljonit, USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 mln. Austria-Ungaris 9 miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad.
Kas 1.st Maailmasõda oleks saanud ära hoida? 1. Maailmasõda on ajaloo üks verisemaid sõdasid, ainult Teine maailmasõda oli ohvriterikkam. 1. Maailmasõda kestis aastatel 1914-1918, Antandi ja Keskriikide vahel. Hukkunuid oli 1.s Maailmasõjas umbes 10 miljonit. 1. Maailmasõja vältimine oleks olnud võimatu, sest maailmas käis suur maade jagamine ning ilma võitluseta ei tahtnud keegi oma maid loovutada. Enne sõda olid paljud riigid omavahel lepingud sõlminud ning valitses pingeline olukord, mitmed maad soovisid endale asumaid juurde, näiteks oli Saksamaa huvitatud Poolast, Prantsusmaast, Baltimaadest, ta tahtis kaotada ka Suurbritannia ülekaalu merel, Austria-Ungari ning Venemaa vahel oli tülitsemist ning ka Prantsusmaa ja Inglismaa soovisid endale maid. Palju jagelemist oli ka kolooniate pärast, mis küll enamjaolt suudeti kompromissidega lahendada. Seega oleks võinud mingisugunegi uus tüli Kolmikliidu ja Antandi sõtta kihutada n...
Esimese maailmasõja tagajärjed Esimene maailmasõda toimus 1914-1918. See oli konflikt kahe suure leeri Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi ( Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Kreeka, USA ) riikide vahel. Millised olid esimese maailmasõja tagajärjed? Ma arvan, et sõjal oli palju negatiivseid tagajärgi. Üheks suureks kahjuks oli pärast sõda majanduskriis. Riikides kasvas tööpuudus ja maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega. Kõige suuremat majandussurvet sai tunda Saksamaa, sest ta pidi maksma reparatsioone Antandi riikidele. Saksamaa pidi ka loovutama 1/8 oma territooriumist ja võeti ära luba omada allveelaevu ja lennuväga, sõjaväge pidi vähendama 100 000 meheni, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Kõik sõjas osalenud riigid, kelle terrritooriumil lahinguid toimusid, pidid palju kulutama hoonete taastamisele. Sõjapurustuseid oli kokku umbes ...
Rahvusvahelised suhted 19. sajandi II poolel. Uusaeg § 15-21. ülevaade Ühiskonna mõtestamine • Konservatism – alalhoidlikkus E.Burke (aadel, maaomanikud) • Liberalism – vabameelsus poliitikas: usu, sõna, trüki- koosolekute vabadus; võrdsus seaduse ees ( kodanlus)- • Liberalism majanduses –A.Smith vabaturumajandus • Rahvuslus, rahvusriikide teke, rahvuslik ärkamisaeg • Romantism • Sotsialistid-utopistid (utoopia- unistus ideaalsest riigist) R.Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad sunnitud tegema poliitilisi ja majanduslikke järeleandmisi: • Kehtestati põhiseadus või hakati seda välja töötama • Valitsemisse kaasati liberaalse kodanluse esind...
1930 ei tule rahvasteliit konfliktidega toime, 1939 algas 2 maailmasõda, rahvasteliit saadeti laiali 1946 Locarno konverents 1925- piirilepingud Saksamaaga Briand- Kellogi pakt- 1928, loobumine sõjast Rahvusvahelised suhted 1930. tel rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjused: 1. diktatuuride võidukäik- Jaapan taotles ülemvõimu Aasias. NSVL, Hispaania agressiivne välispoliitika, sõjatööstuse arendamine, sõjaväe suurendamine. 2. Keskriikide, Itaalia, Jaapani pettumus rahulepingutes- revanzi taotlus, algas Versailles`i lammutamine, kui tugevneti 3. lääneriikide passiivsus- lepitus ehk rahustamispoliitika 4. ülemaailmne majanduskriis- kasvas äärmusliikumiste mõju( kommunistid, natsid). 5. uued sõjalised liidud- 1936 Kominterni vastane pakt, 1936- Berliini Rooma telg ja muud kahe ja kolmepoolsed lepingud. Sõjakollete kujunemine: Jaapan ründas Hiinat ja vallutas Mandzuuria,
president teatas samuti, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi, kuid Inglismaa diplomaatia jättes mulje, et saareriik jääb suurest sõjast Euroopas kõrvale. Selline hoiak julgustas Saksamaad veelgi aktiivsemalt tegutsema. Sõdivate osapoolte sõjaplaanid Euroopa suurriikidest olid pärast 4. augustit 1914 sõtta astunud Austria-Ungari ja Saksamaa ühelt poolt ning Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia teiselt poolt (väiksematest riikidest sattus Keskriikide rünnaku alla ainult Belgia). Hiljem tuli sõtta Itaalia, Antandi poolel. Keskriikide poolel astusid peale Saksamaa ja Austria-Ungari välja, vaid Türgi, liitus 1914.a novembris, ja Bulgaaria. 23. augustil 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. Veel suurem mõju maailmasõja käigule oli Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning
Esimene maailmasõda (1914-1918) 1. Mõiste sõdivate riikide koosseisud -def. Maailmasõda-laiahaardeline sõda kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailmariikidest. -sõdivate riikide koosseisud: 1) keskriikide blokk: Saksamaa, A-U, Türgi, Bulgaaria 2)Antant: SuurBritannia, Prantsusmaa, Venemaa, USA(1917), Itaalia, Jaapan, Belgia 2. sõja põhjused LK 36 1)Suurbritannia, ja S võitlus liidrirolli pärast maailmas 2)Venemaa, A-U konkurentsi mõjupiirkondade pärast Balkanil, 3)Kolooniate ümberjagamine S. 4) S. ja Pr vastasseis (prantsusmaa soovis saada revansi 1870/71 Prantsuse Preisi sõjas saadud kaotuse eest) 5)Natsionalismi levik 6)Suurriikide liinusuhete???? süsteem
Kirjuta punktiirile, millised uued riigid astusid maailmasõtta 1915. aasta jooksul! Antant ↔ Keskriigid Itaalia Bulgaaria Inglismaa Türgi Kas 1917. aasta lõpuks oli Esimeses maailmasõjas ilmnenud selge ülekaal Antandi või Keskriikide poolel? Põhjenda oma arvamust! Kummalgi, sest mõlemad osapooled ei suutnud oma rünnakuid lõpuni viia ning nende rünnakud peatati ennem kui oleks toimunud läbimurre. Mis oli ja milles seisnes Schlieffeni plaan? Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa
(1881-94),Nikolai II (1894-1917) 1.maailmasõja 1.positsioonisõda,2.tankid,3.mürkgaas,4.gaasimask, relvad/uuendused 5.allveelaevad,6.dirizaablid (tsepeliin),7.lennukid, 8.autod Sõjalised liidud Antant:Inglismaa,Prantsusmaa,Venemaa 1.maailmasõja eel Kolmikliit:Saksamaa,Austria-Ungari,Itaalia 1.maailmasõjas keskriikide Saksamaa,Austria-Ungari,Türgi,Bulgaaria poolel sõdinud riigid USA osariigid 1776 ja 2004 13 ja 50 (lipp) (triibud,tähed) Eesti Päästekomitee liikmed K.Päts,J.Vilms,K.Konik (1918 veebruar) Kolm Vene revolutsiooni 1.1905.a.revolutsioon,2. Veebruarirevolutsioon(2.1917) 3.Oktoobrirevolutsioon(10.1917) (Saksamaal toimus Novembrirevolutsioon (11.1918)
häving. Lähis-Idas ja Euroopas moodustuvad mitmed uued riigid. Saksamaa kolooniad ja endise Osmanite riigi alade jaotamine teiste riikide vahel. Rahvasteliidu moodustamine. Verssailes´ rahu põhiautorid Kaotused Liitlased: 5 525 000 langenut 12 831 500 haavatut Keskriigid: 4 121 000 teadmata kadunut 4 386 000 langenut 8 388 000 haavatut 3 629 000 teadmata kadunut Liitlaste jõudude suurus Keskriikide jõudude suurus oli kokku 25,248,321 meest. oli kokku 42,959,850 meest. Uute riikide teke Venemaa lagunemisel: Suurbritanniast eraldus: 06.12.1917-Soome 21.01.1919-Iirimaa 16.02.1918-Leedu 24.02.1918-Eesti 11.11.1918-Poola 18.11.1918-Läti Austria-Ungari lagunemisel 28.10.1918-Tsehhoslovakkia 16.11.1918- Ungari Sõnaseletused Neutraliteet on riigi väljakuulutatud püsiv staatus ja hoiak, mis keelab liitumise sõjaliste liitudega.
1) Miks teravnesid suurriikide vahelised suhted XX saj algul? Seetõttu, et Euroopa riigid hakkasid grupeeruma sõjalistesse blokkidesse, mis pingestas suhteid. Kuna liitudel olid ühised vaenlased, siis teravnesid suhted mitteliitlastega ja tihti ka loobuti varasematest liitudest, et sõlmida uusi, mis pingestas suhteid veelgi. 2) Tehke kokkuvõte 2 sõjalise liidu kujunemisest – Kolmikliit ja Antant: - millal, millised riigid ja miks ühinesid? 1879. a. - liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. Kuigi hiljem liitus ka veel Itaalia, osutus viimase poliitika kaunis kõikuvaks. Kolme riigi ühendust nimetati Kolmikliiduks ehk Keskriikide blokiks. 1904. a. - liiduleping Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale´ks(südamlik leping). Käibel ongi sellest lepingust alates nimetus Antant, mis tähendab riikide kokkulepet, näidates nende ühist arusaamist ja vaadete kokkulangevust välispoliitilistes ja julgeolekualas...
Kas Versailles rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli mõistlik tegu? 1918. aasta novembris lõppes esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu keskriikide- Saksamaa, Austria, Ungari jne üle. Suurt osa maailmast haaranud hirmus sõda nõudis miljoneid inimelusid ning jättis sügava jälje inimeste teadvusse. Sõjajärgsetel aastatel räägiti palju sellest, et ilmasõja koledused ei tohi kunagi korduda. Sõlmiti kokkuleppeid ja loodi organisatsioone, mis pidid aitama rahumeelselt lahendada rahvusvahelisi tülisid. Esimene maailmasõda kestis rohkem kui neli aastat. Rahutingimusi ja sõjajärgse maailmakorralduse plaane hakati välja töötama juba siis, kui rinnetel käisid veel lahingud. Kõigepealt lepiti kokku Compiegne'i vaherahu, millega lõpetati sõjategevus. Nüüd ootas ees püsivate rahulepingute väljatöötamine. Sel eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, ...
pärast maailmas. Esimese maailmasõja ajendiks oli sai austria ungari troonipärija herts hertsogi franc ferdinari tapmine 28 juunil 1914 Bosnias sarajevos. 28.juuli 1914 austria ungari kuulutas serbiale sõja esimesel augustil saksamaa kulutas venemaale sõja, kolmandal augustil saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja. Neljandal inglismaa kuulutas saksamaale sõja. Nii astusid sõtta euroopa suur-riigid. Väiksemates riikides sattus keskriikide rünnaku alla serbja kõrval belgja. Euroopa suur-riikides jäi esialgu kõrvale vaid itaalia, kes sekkus sõtta 1915 aastal antandi poolel. Konflikti paisudes maailmasõjaks liitusid järgnevail aastail antandiga järk- järgult pea kõik maailmariigid. keskriikide poolel astusid peale saksamaa ja austria- ungari välja vaid türgi ja bulgaaria. Läänerindel üritasid sakslased ellu viia kindralstaabi ülema A von Sclicffeli sõjaplaani seda nimetatigi Sclicffeli plaaniks
KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. I maailmasõda 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28. juuni 1914 mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi 28. juunil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja Saksamaa – Saksa armee pealetung läbi Belgia ja
Rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustati ja uuesti mehitati. Kirjuta punktiirile, millised uued riigid astusid maailmasõtta 1915. aasta jooksul! Antant Keskriigid Kas 1917. aasta lõpuks oli Esimeses maailmasõjas ilmnenud selge ülekaal Antandi või Keskriikide poolel? Põhjenda oma arvamust! Mis oli ja milles seisnes Schlieffeni plaan? Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest
aastal oli nende võlg USA'le 21 miljardit dollarit). Venemaa väljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel jagunes maailm kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks ning algas kapitalismi üldkriis. Peale Venemaa toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, Türgis ja Bulgaarias. Positiivne oli see, et paljud riigid said tagasi oma vabaduse. Negtiivne oli see, et Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja Antandi poolel (6 179 000 meest). Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 (Venemaal umbes 18 miljonit, Suurbritannias 8 miljonit, Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5 miljonit, USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 mln. Austria-Ungaris 9 miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad. 2
Esimese maailmasõja lühikokkuvõte ja tagajärjed 28. juunil tapsid serbia salaorganisatsioonid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. A-U poolele asus Saksamaa, kes kuulutas 1.augustil Venemaale ja 3.augustil Prantsusmaale sõja. 4. augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Ameerika astus sõtta alles 1917. aastal. PLAANID Saksamaa sõjaplaan oli oma olemuselt välksõja plaan. Sõjaplaan töödeldi välja kindralstaabi ülema von Schileffeni eestvedamisel. Prantsusmaa plaan oli suunata kogu jõud kindlustusele. Venemaa soovis purustada Ida-Preisimaal Saksa väed. Inglismaa aga kavatses saavutada oma eesmärgid teiste abiga, toetades oma liitlasi rahaliselt. LÄÄNERINNE algas Saksa vägede tungimisega Luksemburgi ja Belgiasse. 1914.a. augusti lõpus toimus piirilahing. Prantsuse armeed ja üks inglise armee olid sunnitud taganema. Septembris lõid prantslased pariisi tunginud sakslased tagasi lah...
Demokraatia kahe maailmasõja vahel Esimese maailmasõja tulemusena saavutasid Antandi riigid eesotsas Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA-ga võidu Keskriikide üle. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. Sõda nõudis aga miljoneid inimelusid ning sõja tulemusel toimus palju muutuseid üle terve maailma. Näiteks rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi, kujunes välja sõjavaenulikkus ehk patsifism. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus ka paljude maade siseriiklik elukorraldus. Tugeva
positsioonisõda Idarindel, 17.08.1914 Venemaa tungib Ida Preisimaale, Tannebergi lahingus lüüakse vene väed puruks Venelased edukad Galiitsias Austria-Ungari vastu 1915.a ohvrite rohke positsiooniõda Saksamaa ja Prantsusmaa vahel läänerindel Aprill Ypres´i juure mürkgaas, sakslased kasutasid, keemiarelvade ajastu algus Mais Itaalia kuulutab sõja Austria-Ungarile Bulgaaria läheb keskriikide poolele Serbia vastu, seega purustati Sõtta astub Türgi Kolmikliitude poolele(venelased tahtsid Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid) Gallipoli dessant( Inglased püüavad hõivata neid väinu, aga ei suuda) Idarindel 2. Mail 1915 Gorlice operatsioon, Saksamaa tungib läbi vene kaitseliinide, aga peatub Septembris Saksa pealetung Riia-Daugavpilsi-Pinski joonel Schliffeni plaan: Kõigepealt välksõjaga hävitada Prantsusmaa, seejärel Venemaad
Venemaale.1721a.Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Uusikaupunki rahuleping. 19saj. Napoleonisõjad. Osalesid peaaegu kogu Euroopa.Napoleon oli ebaseaduslikult võimu haaranud valitseja.Auahne ja soovides kõiki Euroopa riike enda alluvusse.Selles osutusid vastupane kaks suurriiki Inglismaa ja Venemaa. Waterloo lahingus purustati Napoleoni väed,Venemaa ja teiste suurriikide koalitsioonide ühendamises 1815a. 20saj. I maailmasõda 1914-1917aAtantide ja Keskriikide vahel.Atandid olid:Inglismaa,Prantsusmaa,Venemaa ja teised liitlased.Keskriigid olid:Saksamaa Austria-Ungari ja Bulgaaria.Algas 1914a.Saraajevo atentaadiga ja lõppes Compiegne-i vaherahuga 1918a.Sõda tõi kaasa suure tehnika arengu.Kasutusele võeti autod,pommituslennukid(esimesed õhurünnakud tehti Zepeliiniga)ja kuulipildujad.Uued riigid:(1917)Soome; (24.02.1918)Eesti;Leedu,Tsehhoslovakkia,Poola,Ungari,Läti (1918)ja Iirimaa(1919). 2) 17saj. Inglise revolutsioon ja Kodusõda
kilomeetreid edasi. • Vastaste väed nõrgenesid & Venemaa muutus murelikuks oma väe reservipuuduse tõttu ja pidurdas pealetungi. !2 • Rumeenia toetus tekitas Antandile rohkem kahju. Liitlane sai lüüa & Venemaa pidi rinnet pikendama. • Saksa sai sündmuste kokkulangemiste tõttu enda käsutusse naftaväljad, arendati allvee- ja õhuvägesid, paranes Keskriikide toiduvaru. 6. Maailmasõja lõpuperiood: • 1917 toimus Venemaal riigipööre, võimule tulid enamlased. • Venemaa & Saksamaa vahel toimus pidev rahu sõlmimine (nt. Bresti vaherahu). • Venemaa loobus Ukrainast ja Baltikumist. Saksamaa tungis edasi. • Saksat ründasid liitlased (Inglismaa, USA, Prantsusmaa). Saksamaa suruti alla. • Saksamaa sunniti alla kirjutama 11. novembril 1918 rahulepingule Compiegen’i metsas. Saksamaa pidid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
