aasta lõpus Uus Kurss - riigi jõudis kohale suur sekkumine ülemaailmne majandusse, lõpetati majanduskriis keeluseadus SISEPOLIITIKA - liberaalide asemele - keskmiselt kaks - kahekümnendatel kerkisid leiboristid valitsust aastas võimul vabariiklased 1919-1939 (Tööerakond) - majanduskriis tekitas - kolmekümnendatel - Edward VIII ja Wallis rahva seas võimul demokraadid Simpsoni skandaal diktatuuriihaluse (F.D. Roosevelt) - vasakparteid lõid - probleem maffiaga
Suurbritannia kahe maailmasõja vahel Getter Orav 12. klass Suurbritannia sisepoliitiline elu Toimusid suured muutusedtähtsaimaks oli valimisseaduse demokratiseerimine Briti kaheparteisüsteemis tõusis konservatiivide põhirivaaliks leiboristid (Tööerakond) Enamiku ajast olid võimul siiski konservatiivid Tööerakond Esialgu olid leiboristid vaid võimas opositsioonierakond, kuid 1924. pääsesid nad võimule Tööerakond toetas mõõdukat sotsialiseerimisprogrammi (riik sekkub rohkem majandusse ja elanikele makstakse teatud riigipoolseid sotsiaaltoetuseid) Majandus Suurbritannia oli endiselt arenenud tööstus ja kaubandusmaa Oma majandusliku ülemvõimu maailmas oli aga kaotanud Raskeks koormaks osutus USAle tekkinud võlg Briti ettevõtetes kasutati vananenud tehnikat, söe kasutamine elektritööstuses
tunnustavad Briti monarhi oma riigipeana. Probleemid ühinemisel Euroopa Ühendusega: • Mida vähem asumaid Suurbritannia omas, seda enam üritati läheneda Eurooa riikidele. • 1960. aastaks sai Euroopa Ühendusest Suurbritannia suurim majanduspartner ja tekkis huvi liitu astuda. • Esialgu liitumine ebaõnnestus sisepoliitiliste vastuolude tõttu: kui vastava ettepaneku tegid konservatiivid, siis hääletasid leiboristid vastu (1961, 1970); kui võimul leiboristid, siis hääletasid konservatiivid vastu (alates 1964-1969). • 1963.a. takistas liitumast Prantsusmaa president de Gaulle (põhjuseks kartus, et koos Suurbritannia liitumisega kasvab Euroopa Ühenduses ka USA mõju). • 1972.a. sõlmiti liitumisleping ja ühinetakse 1973.a. 1975.a. korraldatati veel täiendav referendum EÜ-sse kuulumise osas ja rahvas hääletas poolt.
autotööstuses. • Briti koloniaalimpeeriumi lagunemine. 1940. aastate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950. aastatest alates Aafrikas. Enamik neist astus India eeskujul Briti Rahvaste Ühendusse, mida 1953.a. tuntakse Rahvaste Ühendusena. Suurbritannia säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Samas tähendas impeeriumi lagunemine Suurbritannia rahvusvahelise tähtsuse langust. • Suurbritannias säilis kaheparteisüsteem: konservatiivid ja leiboristid. 1945.a. võitsid leiboristid, kes asusid teostama vasakpoolseid reforme. 1951.a. tulid taas võimule konservatiivid, kes ajasid mõnevõrra parempoolsemat poliitikat ning üritasid SB rahvusvahelisi positsioone taastada. Prantsusmaa • Majanduse areng: riiklik rekonstruktsiooniprogramm 1945/46 • Prantsusmaa on koos Saksamaaga Euroopa integratsiooni eestvedaja. • Sisepoliitika: IV vabariik 1946-1958 V vabariik 1958
dus, Berliinis okupats. sektorid, sõjaline taandumine said majanduasbi Indo-Hiinast 1954 USA-lt, NATO asutajariigid Ühine massikultuuri staadiumisse jõudmie 50-ndatel. 60-ndad: kaotavad palju kolooniaid, madal majandusareng 70-ndad: osalemine Helsingi protsessis, aktiivsed OSCE liikmed GB - võimul kord konservatiivid, kord leiboristid, 60-ndad: 1966 MM tiitel jalkas, Biitlite edu, IRA tegevuse algus 1968 1973 Euroopa majandusühendusse vastuvõtt 1979 võimule Thatcer ning koostöö USA-ga suureneb veelgi Põhja-Iirimaa vastuolud 1982 Falklandi sõda 1997 leiboristid, eesotsas Blairiga võimule. FRA Inglise- ja Ameerikavastasus. 1949 a põhiseaduse järgi sai Pr-st parlamentaarne (IV)vabariik, mis kesti 1958.aastani.1958 V vabariik (presidentaalne)ja võimule tuli de Gaulle
Riikide sisepoliitiline ja majanduslik areng 20. sajandi alguses 20. sajandi alguses toimus maailmas palju muutusi: arenes nii sisepoliitika kui ka majandus. Tekkis keskklass, kes moodustas leiboristliku partei ning hakati nõudma erinevaid õigusi. Ülemaailmne kaubandusvõrk arenes seoses raudteevõrgustiku suurenemisega. 20.sajandil arenes üle maailma nii vee- kui ka maismaateede võrgustik. Üleilmastumise seisukohast väärivad erilist tähelepanu kaks Euroopast lähtuvat raudteeliini. Üks neist on BerliinBagdadi raudtee, mis ühendas Berliini Pärsia lahega, ning kavandati nii poliitilistel kui majanduslikel kaalutlustel. Teine väga tähtis raudtee oli Trans-Siberi liin Tseljabinskist Vladivostokini. 1905. aastal ühendati see juba varem rajatud raudteedega ning seoti Balti meri Vaikse ookeaniga, mis tegi kõnealusest raudteest maailma pikima katkematu raudtee. Ma arvan, et raudtee võimaldas hõivata uusi alasid majandusl...
Inglismaal toimus koloniaalimpeeriumi lagunemine suhteliselt rahumeelselt. 1940. aastate teisel poolel algas Inglise koloniaalimpeeriumi lagunemine Aasias. (india jagunes Pakistaniks (isalmiusuline riik, koosnes esialgu kahest osast: lääne ja ida tänapäeval Bangladesh) ja Indiaks) 1950.60 aafrikas. 1960-70 Ladina-Ameerika, Okeaania. Suurim kaotus oli India kaotamine Peamised kaks parteid külma sõja perioodil: Leiboristid riigi osa suurendamine majanduses. Riigistasid olulisi tööstusi raudteed, söe- ja terasetööstus. Konservatiivid riigi osa vähendamine majanduses. Müüsid ettevõtted erakätesse, mis leiboristid olid riigistanud. 1970. I poolel sai Inglismaast Naftat tootev maa põhjamere nafta. Võeti kasutusele, sest OPEC oli tõstnud naftahinda toimuvate kriiside tõttu. Falklandi sõda saar Atlandi ookeani lõunaosas, mis on olnud tüliküsimuseks Inglismaa ja Argentiina vahel. 1960
Uus raha Saksa mark. Järgnes plahvatuslik majandusareng. Sisepoliitika Kommunismi leviku Säilis kaheparteisüsteem – Moodustati Ajutine Valitsus; Kolm tsooni liitusid üheks peatamine – makartism leiboristid ja konservatiivid. pahempoolsed vaated; väga demokraatlikuks, korraldati Bundestagi (kommunistide eemaldamine, ebastabiilne poliitiline olukord valimised, mille võitsid parempoolsed hukkamine, vallandamine). – 12 aasta jooksul 22 valitsust kristilikud demokraadid. Kantsleriks sai
Raudne eesriie-Ida, ja lääneriikide vahel olev piir,mis takistas idariikidel suhtlust lääneriikidega.külm sõda-sõda lääne ja idariikide vahel.trumani doktriin-vabade rahvaste toetamine sise-ja välissurve eest.marshalli plaan-isesisvunud riikide aitamine majanduslikult.berliini blokaad-nsvl lõikas ära lääne-berliini muust maailmast,et see annaks alla ja liituks nsvl-da.võidurelvvastumine-uute relvaliikide väljatöötamine ja katsetamine,usa ja nsvl vahel,usa sai esimesena tuumapommi.nato-1949,et vastu seista nsvl kasvavale agressiivsusele(usa,lux,holland,belgia,prants,suurbrit)euroopa söe-ja teraseühendus-1952 euroopa riikide omavaheline majanduse aitamine.vlo-nsvl jaa kesk ja ida-euroopa riigid 1955,nsvl diktatuuri ellu viimiseks.hiina kodusõa-1946- 1.okt.1949.kommunistid tahtsid võimu haarata.1949 kuulutati välja hiina rahvavabariik Mao Zedongi poolt.demokraatia laienemine-Itaalia ja kreeka said demokraatlikuks,alandati valijate vanuse a...
Demokraatlikud riigid ja demokraatia laienemine Demokraatia aastatel 1920-1930 Eestis praegu teostab rahvas oma võimu valimas käies ning rahvahääletusel osaledes. Samuti saab kandideerida riigiametites. Demokraatiale on iseloomulik: Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel Kodanikuvabadused (õigus avaldada meelt; sõnavabadus; õigus tööle, perele, kodule) Kodanikuõigused(õigus inimväärsele elule; juriidilisele kaitsele; haridusele; töötada riigiametites; sõjaväeteenistusele) Demokraatia areng, valimisõiguse laienimine: Valida saavad naised (esimesena Uus-Meremaal, viimasena Shveits ja Liechtenstein) Kaotatakse kõrge vanusetsensus Kaotatakse varanduslik tsensus Impeeriumite lagunemisel tekivad uued demokraatlikud riigid Liberalism- Uuendustele vastuvõtlikud ning vaba turumajanduse pooldajad Konservatism- Kõik, mis toimib olgu vana, hea ja järgi proovitud, eraomandi toetajad Sotsialistid- Tööliskonna huvede kaitsaj...
Nende liikumine süvenes. Juri Andropov, kes üritas karmide administratiivsete võtetega arengule uut hoogu anda, mõsistmata, et käsumajandus oli end ammendanud. Lõpuks oli nõukogude majandus pankrotis, relvastus neelas tohutuid ressursse ja mahajäämus USA-st oli suur. Suurbritannia Pärast sõda näis olema oma võimsuse tipus, saavutanud võidu Saksamaa üle. Säilisid koloniaalimpeeriumid. Säilis kaheparteisüsteem, võimul olid kord konservatiivid, kord leiboristid. Leiboristid vasakpoolsed ideed, konservatiivid parempoolsed. Parlamentaarne monarhia, kus troonil elisabeth II. Koloniaalimpeeriumite järk-järguline kaotamine. Majandus kasvas ja heaolu kasvas, ehkki mitte nii suurte sammudega kui Saksamaal. Suur ülemereturg. Konservatiivne revolutsioon haaras kaasa esimesena inglased. 1979 peaministriks Margaret Thatcher, kes lubas lõpu teha sotsialismi võimutsemisele Suurbritannias. Viis oma otsused elu karmi käega ning vastuseisust
Mainimata ei saa jätta antifasistlikke meeleolude üha laiemat levikut ja süvenemist brittide hulgas. Kahtlemata aitas ebaedule kaasa Briti ühiskonna kauaaegsed parlamentaarsed ja demokraatlikud traditsioonid, mis ei võimaldanud äärmusrühmitustel (nagu fasistid seda ju olid) laiemat ühiskondlikku kõlapinda saavutada. Samuti Ühendkuningriigis üha tugevnev ametiühingu- ja töölisliikumine, millise peamine poliitiline väljund leiboristid kasvatasid 1920. ja 1930. aastatel jätkuvalt oma mõjuvõimu ning sai just siis üheks kahest suurest erakonnast. Ühtlasi tõrjusid leiboristid briti erakondade seas liidrirolli eest võitlejate seast välja liberaalid, kes alles sajandi esimesel kümnendil duelleerisid edukalt konservatiividega. Konservatiivid, leiboristid ja liberaalid olidki kahe maailmasõja vahel Suurbritannia kolm juhtivat erakonda, kes jagasid omavahel ära suurema osa parlamendikohtadest
- 29. okt. 1929 paanika New Yorgi börsil (tagajärjena vajus kokku pangandus) - USA hakkas tagasi nõudma laene, mis viis kriisi üle ka Euroopasse - PÕHJUSED: ületootmine; vale majandamine liiga suured laenud; valitsuse vead kriisi ajal - TAGAJÄRJED: tööpuudus, nälg, vaesumine Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel - Inglismaa: valimisseaduse demokratiseerimine mehed al. 21.a/naised al. 30.a; leiboristid e. tööpartei; majanduses valitses vaba turg; arenenud tööstus-ja kaubandusmaa, samas oli võlgu USA-le ja tehnika oli vananenud; tööpuudus; I omas palju asumaid ja dominioone, seepärast mõjutas kriis teda vähem, samuti loobus I naelsterlingi kullaväärtusest; I püüdis olla tasakaalu hoidja, oli ka kommunismivastane - USA: kujunes urbanistlik ühiskond, kiire areng majanduses, tehnika areng, naiste
Inglismaa Valitsemine: · Riigikord parlamentaarne monarhia o Ülemkoda lordid o Alamkoda III seisus · Troonil Elisabeth II (Riiki juhib tegelikult peaminister parlamendiga) · 2 parteilisus o Leiboristid Tööerakond; sekkuvad majandusse (sotsiaalprogrammid, tööstusettevõtete natsionaliseerimine) o Konservatiivid ei sekku majandusse Majandus: · Thatcher muutis kokkuhoiupoliitikat Suletakse kahjumiga ettevõtted (varem pumbati kahjumiga ettevõtetesse raha) · Kahjumiga ettevõtete sulgemise tõttu tööpuudus · Majandus hakkas taas tõusma tänu kõrgtehnoloogia arendamisele töökohad tulevad tagasi Sisepoliitika
riigid Demokraatlikud vabadused laienesed.valimisõiguslike inimeste arv, ka naised said(inglismaa1918,prantsusmaa 1944,sveits1917) Demokraatlikud ideoloogiad-konstervatiivid võtsid üle liberaalide vaateid majandusküsiustes-vaba turg, üksikisiku vabadused, liberalid kaotasid hääli sotsiaaldemokraatidele-saks, pr, põhjam 19.s, inglismaal 20.s algul töökarti e leiboristid, toetasid riigi suuremat sekkumist majandusse, USA-arenes kiiresti-majandus, väline võimsus, inimesed rikkamad, vabariiklased ja demokraadid-mõlemad pooldasid vabaturumajandust, riigi sekkumist peati lubamatuks Kuritegelikud rühmitused-maffiad-salaalkohol, väljapressimised, tapmised, narko, prostitutsioon, hasartmängud. Kuulsaid AlCapone Chicagos-1913 vangistati tulude varjamise eest
Esimesena kehtestati diktatuur venemaal, kus võimule tulid kommunistid.Kommunistidearvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Fasistidele ning Natsionaalsotsialistidele oli meelepärane rahvuse üllistamine , enda hädades võõrriikide süüdistamine ning reeturitest riigijuhtide tümitamine. Lemmikuks oli neil maha teha teisi rahvusi ja Kommuniste. 8. Loetle USA erakonnad ja Inglismaa erakonnad USA-Demokraadid, vabariiklased Inglismaa-Konservatiivid ja Leiboristid 9.Mõisted 1) Inflatsioon-raha väärtuse langus 2) New Deal-President Roosevelti majandusreformid 3) Börsi krahh-aktsiate hinna väga järsk langemine 4) Majanduslik liberalism-vaba majandus 5) Suur depressioon-majanduskriisi põhjustatud seisund 6) Briti impeerium-Suurbitannia ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi. 7) Henry Ford-Esimene inimene ,kes tegi auto masstoodangu liini. 8) Al Capone-1920
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: · lagunesid suured monarhiad Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa · uute riikide hulgas rohkem Vabariike kui monarhiaid · laienes sisemine demokraatia- laienes valimisõigus naistele Uus-Meremaa 1893, Austraalia 1902, Soome 1906, Eesti 1919 Demokraatia kriisi põhjused: · demokraatlike traditsioonide nõrkus · liiga palju väikseid erakondi parlamendis · majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid igasugused vabadused, reformid · konservatiivid traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed: · sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid klassi...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond SUURBRITANNIA MAJANDUS 20. 21. SAJANDIL Referaat Tartu 2009 Suurbritannia majandus 20.sajandi algusest kuni Esimese maailmasõjani Suurbritannia Ühendkuningriik selle tänapäevases tähenduses sai alguse 1. mail 1707. aastal, kui allkirjastati Inglise Kuningriigi ja Soti Kuningriigi ühinemisleping. Suurbritannia majandus arenes väga kiiresti ja kuni 19. sajandi keskpaigani oli ta veel majanduslikult juhtiv riik kõikidel mittepõllumajanduslikel aladel, kuid sarnaselt teistele riikidele tabas Suurbritanniat 19. sajandi lõpul majanduskriis. Sellest väljumine ei olnud aga Suurbritannia jaoks niivõrd lihtne kui noortele kapitalistlikele riikidele USA-le ja Saksamaale ning kuigi enamikus tööstusharudes oli tegelikult ki...
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: *Lagunesid suured monarhiad- impeerimud(Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi) *Uute riikide hulgas oli rohkem vabariike , kui monarhiaid, paljudes riikides, kehtestati demokraatlik riigikord. *Laienes sisemine demokraatia- üldine valimis õigus naistele. Demokraatilikud ideoloogiad- A.Demokraatlikud: Parempoolsed: Liberaalid-vabadused, vaba turumajandus, Konservatiivid- (asusisd toetama vaba turu reforme) pereesksus. Vasakpoolsed: Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid- (tööerakond) sotsiaalsed õigust, suuremat riigi abi. B.Mittedemokraatlikud: Vasakpoolsed: kommunistid- klassivõitlus, tööklassi diktatuur. Parempoolsed:natsionaalsotsialistid ja fasistid- Rahva ühtlus, tugev võim mõju kasvas peale I maailmasõda. Sõja järgne kriis eriti Saksamaal. Suurbritannia- Probleemid majanduses:* ei olnud maailma esimene ja juh...
Mis riigid olid Pariisi rahukonverentsil peamised otsustajad? Kes olid rahul ja kes mitte rahukonverentsi tingimustega? Miks? USA, Prantsusmaa, Suurbritannia.Rahul olid võitjariigid kuna neile maksti reparatsioone ning nad said kasumit.Rahul polnud kaotajariigid kuna nad pidid palju asju ära loovutama ning maksma.Rahul polnud ka mõned võitjariigid, kuna nende arvates said nad liiga vähe kasumit ja kaotajariigid said liiga leebed tingimused. Millised tingimused kehtestati Saksamaale Versailles' rahulepinguga? · Pidi võitjatele reparatsioone maksma · Armeed vähendati 100 000 meheni jalaväes, 15 000 meheni mereväes. · Keelati ajateenistus. · Pidi loovutama 1/8 oma alast ja kõik oma kolooniad. · Loodi Reini demilitariseeritud tsoon Mis eesmärgil loodi Rahvasteliit? Mis olid selle nõrkused? Rahvasteliitu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö.Nõrkused olid, et neil puudu...
iseseisvusid. Enamik neist astus India eeskujul ka Briti Rahvaste Ühendusse, mida 53'dast aastast teatakse lihtsalt Rahvaste Ühendusena. Briti impeeriumi lagunemine kujunes suhteliselt valutult ning S säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Samas tähendas see rahvusvahelise tähtsuse langust, S'ist oli saanud tavaline Euroopa riik S'is säilis kaheparteisüsteem, võimul olid kord konservatiivid, kord leiboristid. Esimesed sõjajärgsed valimised võitsid leiboristid. Leiboristid asusid teostama vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust ning laiendasid tunduvalt sotsiaalhooldussüsteemi. 51. a. tulid võimule konservatiivid, parempoolse poliitikaga. Prantsusmaa sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas seisnud kindral Charles de Gaulle moodustas maa vabastamise järel 1944a. Ajutise Valitsuse
· 1940. aastate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950. Aafrikas. Enamik neist asus India eeskujul Briti Rahvaste Ühendusse, mida 1953. aastast teatakse lihtsalt Rahvaste Ühendusena. · Briti impeerium lagunes, kuid SB säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. · Rahvusvaheline tähtsus langes · Säilis kaheparteisüsteem(kord võimul konservatiivid, kord leiboristid) · Leiboristid asusid teostama vasakpoolseid reforme, nad riigistasid osa tööstust ning laiendasid tunduvalt sotsiaalhooldussüsteeme. · Konservatiivid üritasid rahvusvahelisi positsioone taastada. PRANTSUSMAA · Kindral Charles de Gaulle moodustas maavabastamise järel 1944. aastal. Kommunistlik maailmasüsteem 14.02. · 1950. a-te algul oli kommunistide võimu all 13 riiki. Iseloomulikud jooned:
Raudne eesriie-NSVL eraldas enda mõju all olevad riigid muust maailmast, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda-See kujutas endast lääne demokraatia ja kommunismi vastasseisu,mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Ei oldud küll otseses sõjategevuses, kuid üritati oma üleolekut majanduses, poliitikas ja kultuurielus maksma panna. Vastast prooviti edestada uute võimsate relvade tootmises, USA ja NSVL soovisid saavutada Euroopas poliitilist ülekaalu, üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas maailmas . Külma sõja alguseks oli berliini blokaad 1948. Trumani doktriin-1947a kuulutas Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu;selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid Marshalli plaan-1947a kuulutas USA riigisekretär välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa ...
traditsioonilistes söekaevurite lüüasaamisega tööstusharudes, nagu söe ja tekstiilitööstus Inglismaal oli ka kõrge tööpuudus, eriti majanduskriisi ajal INGLISMAA POLIITILINE OLUKORD 1918. aastal viidi läbi valimisreform Valimisõiguslike isikute osakaal suurenes 3 korda Seda peamiselt tööliste arvelt Seepärast tugevnes Tööpartei ehk leiboristide positsioon 1923. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid esmakordselt pahempoolse valitsuse Kõigele vaatamata jäi poliitiline olukord siiski stabiilseks diktatuuri ei kehtestatud Tänu stabiilsele poliitilisele olukorrale ja valitsuse kiirele tegutsemisele ( näiteks naelsterlingi devalveerimine), suutis Inglismaa kriisist kiiresti väljuda Inglismaa positsioon maailmamajanduses tugevnes PRANTSUSMAA Pärast sõda sai Prantsusmaa endale suured tööstuslikud piirkonnad See elavdas majandust
väljaastumisega Nõukogude Liidu imperialistliku poliitika vastu. Mis veel huvitavam selle nime andis Thatcherile ajaleht Krasnaja Zvezda ja seda levitas Moskva raadio, arvates oma rumaluses, et naeruvääristab nii Suurbritannia peaministrit. Ajalugu näitas, et Thatcher kannatas võrdluse raudse kantsleriga (s.t Bismarckiga) edukalt välja. Selle kõrvale sobis orgaaniliselt vastumeelsus kõrgete maksude suhtes, mida Thatcher eriti kirkalt väljendas 1966. aastal, märkides, et leiboristid oma maksupoliitikaga ei tüüri mitte sotsialismi, vaid kommunismi suunas. Ning lõpuks tõsiasi, et napilt enne peaministriks saamist julges ta välja öelda paljude brittide hirmu: võõra rahva, s.t oluliselt erineva kultuuritaustaga immigrantide sissevool ei pruugi tuua head. Thatcheri imago raudse leedina kinnistus lõplikult Falklandi sõjaga 1982. aastal, millele ka toonane Eesti üliõpilaskond üsna tähelepanelikult kaasa elas, kusjuures arvamused ei jagunenud
Neid nähti 21+, sõltumata nende söekaevandused suleti. ohtu ja Saksamaa seisusest. Kaevurid streikisid. tugevnemist ei Konservatiivide Majanduskriis polnud tahetud. Samas toetati põhirivaaliks tõusid tänu asumaadele nii Saksamaad liberaalide asemel suur, kuna sealt Prantsusmaa vastu. leiboristid ehk sisseveetavad kaubad Võitlesid Tööerakond. Nad said langetasid SB kaupade rahvusvahelise ka mõeneks ajaks hinda ja tegid need kommunismi vastu. võimule, toetasid riigi konkurentsivõimelisem sekkumist majandusellu aks. Teravaks ja teatud probleemiks riigis oli sotsiaaltoetuste tööpuudus. maksmist.
valimissüsteemist. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. Majoritaarne valimissüsteem on vanim ning see on kasutusel USA-s, Suurbritannias, Indias, Kanadas ja Austraalias ning rahvas valib parlamenti just majoritaarse süsteemi järgi. Riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, nagu on parlamendis kohti. Igas ringkonnas saab valituks üks kandidaat, kes pääseb parlamenti. Suurbritannias on 2 suurt erakonda: konservatiivid ja leiboristid ehk sotsiaaldemokraadid, väikseid erakondasid üldiselt ei valita. Võidab lihthäälte enamus. Majoritaarne valimissüsteem on üldjoontes valijatele mõistetav ja see soosib üheparteilise valitsuse teket, mis on reeglina pikaajalisem kui koalitsioonivalitsus. Samuti on saadiku vastutus omavalitsusringkonna ees suurem kui proportsionaalses valimissüsteemis, seega peab saadik kõvasti pingutama, et järgmine kord taas valituks osutuks. Kuid sellel
seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid, nende uus liider- H.Truman. 1952a. loobus Truman kandideerimast, presidendiks sai D.D.Eisenhower. Suurbritannia Kadus koloniaalsüsteem. Erinevalt mitmest teisest suurriigist kulges Briti impeeriumi lagunemine suhteliselt valutult ning Suurbrit. säilitas endistes kolooniates maj. ja poliitilise mõju. (Rahvaste Ühendus) Säilis kaheparteisüsteem , kord võimul konservatiivid, kord leiboristid. Leiboristid asusid teostama vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust ning laiendasid tunduvalt sots. hooldussüsteeme. Konservat. ajasid mõnevõrra parempoolsemat poliitikat, üritasid Suurbrit. rahvusvahelisi positsioone taastada. Saksa maj.ime NSVL tsoonis S.-l kehtestati totalit. riigikord, lääneriikide tsoonides asuti aga teostama dem. reforme. 1948 a. algatasid vabadel valimistel valitud liidumaade esindusorganid uue, 3 läänepoolselt okupats. hõlmava
purustatud Euroopasse oma kaupu. Riik muutus veel rikkamaks ning sai laiendada oma sotsiaalprogramme. Erinevalt mitmest teisest suurriigist kulges Briti impeeriumi lagunemine suhteliselt valutult ning Suurbritannia säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Suurbritannia sisepoliitikas suuri muutusi ei toimunud. Säilis kaheparteisüsteem, st võimul olid kord konservatiivid, kord leiboristid. Esimesed sõjajärgsed valmised võitsid leiboristid, kes asusuid teostama vasakpoolseid reforme. 1951.aastal said taas võimule konservatiivid. Prantsusmaa kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas seisnud kindral Charles de Gaulle moodustas maa vabastamise järel 1944.aastal ajutise valitsuse. 1964. aastal sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Prantsusmaa majanduspoliitika muutus üpris vasakpoolseks. 1947. aastast alates keeldusid teised erakonnad koostööst Prantsusmaa Kommunistliku Parteiga
SÕDADEVAHELISEL AJAL. SUURBRITANNIA 1. SISEPOLIITIKA– Pärast Esimest maailmasõda toimusid üsna suured muutused. Tähtsaim oli valimisseaduse demokratiseerimine. 1918 aastal said valimisõiguse kõik sõltumata varalisest seisust, mehed alates 21. eluaastast ning naised alates 30. eluaastast. Hiljem langes ka naistel see 21.eluaastani . Muutused toimusid ka Briti kaheparteisüsteemis: konservatiivide põhirivaaliks tõusid liberaalide asemele leiboristid (Tööerakond). Esimene leiboristlik valitsus oli võimul vaid mõned kuud, teine aga pidas juba kauem vastu. Enamik ajast olid võimul siiski konservatiivid. 2. MAJANDUS – oli arenenud tööstus ja kaubandusmaa. Võlg USA-le. Kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses. Suleti kaevandusi. Töölised saadeti tänavale. Streigid. Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. 3
varasema kaheparteisüsteemi, kus olid konservatiivid ja liberaalid. ja 1929. aastaks tõrjuti liberaalid üldse sellest süsteemist välja Sotsiaal–demokraatia on poliitiline vool, mis pooldab sotsialismi rajamist rahumeelsete vahenditega, kusjuures sotsialismi all mõeldakse Inglismaal hästikorraldatud sotsiaalsüsteemi — liiga suurte varanduslike erinevuste kaotamine inimeste vahel, sõna–, trükivabadust ja õigusriiki. Esmakordselt said leiboristid võimule 1924. aastal paariks kuuks, seejärel olid võimul 1929–31, pärast seda võimutsesid konservatiivid kuni II maailmasõja lõpuni. 1925 valiti esimene naisminister. 1926. aastal oli Inglismaal esimene üldstreik kaevurite tööpäeva pikendamise vastu. Streik kestis 9 päeva ja lõppes hoolimata 4 miljoni inimese osavõtust tulemusteta. Inglise majandust 1920ndail aastail iseloomustab languse tendents, st. rahvuslik koguprodukt vähenes
· 1960. seksuaalrevolutsioon: rasestumisvastaste tablettide müügiletulek · Woodstocki rokifestival, hipiliikumine: vabadus, narkootikumid ja seks · Terroristlikud organisatsioonid- Punaarmee, Punased Brigaadid · Kolmanda tee otsing: Tsehhoslovakkia katse rajada inimnäoline sotsialism, kuid NSV Liit nurjas selle Inglismaa · Riigivorm: parlamentaarne monarhia · Riigipea: Elizabeth 2 · Parteid: leiboristid ja konservatiivid · Prestiiz: madalam kui varem (Suessi kriis, kolooniate kaotamine, ülemereturg, tööpuudus) · Poliitika positiivsed jooned: ÜRO Julgeoleku Nõukogu alaline liige, tuumariik, briti rahvanduse elujõulisus · Emotsioonide teke: Beatles´i edu, omamoodi ´´maailma vallutamine 1960 a., sport(jalgpalli MM võit 1966 a.) Saksamaa Liitvabariik · Riigipea: Konrad Adenauer
Euroopa rahvad ja riigid Inglismaa 20sajandi algul oli Inglismaa suurimaks koloniaalriigiks maailmas. Koloonitel oli eriline osa Inglismaa elus: 1) Kapitali paigutamine kolooniatesse andis suuri sissetulekuid. 2)Odav tööjõud muutis kasulikuks tööstuse arendamise kolooniates. 3) Kolooniate omandamisega kaasneb laevanduse kiire areng. 4) Ametnikele ja ohvitesridele avanesid head võimalused karjääri teha. Kolooniate eksplanteerimine mõjutas ka Inglismaa enda majanduse arengut: 1) Kapitali paigutamine kodumaal vähenes. 2) vähenes Inglismaa osa maailma tööstuse kogutoodangus. 3) Levis raha ebatootlik kulutamine. 4) Odava vilja sissevedu tõi kaasa nisu ja odra külvipinna vähenemise ja külade tühjenemise. 1901 suri kuninganna Victoria, troonile sai Edward VII ja siis aastast 1910 Georg V. Inglismaal valitses jätkuvalt kahe partei süsteem, võimul olid vaheldumisi liberaalid ja konservatiivid. 1900 loodi tööerakond (leiboristid). Erakond ühendas...
vägivald ja hirmuvalitsemine , leebem tsensuur , Totalitaarne diktatuur Täielik võim rahva ja riigi üle , ühe isiku ja partei käes , inimõiguste rikkumine , hirmuvalitsemine , vägivald ( küüditamine , surmalaagrid ) , Saksamaa , NSVL , Itaalia . Demokraatia Prantsusmaal ja Inglismaa näitel : Prantsusmaa Vabariik , mitme partei süsteem , Inglismaa Monarhia ( konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia ) , 2 parteid ( leiboristid ja konservatiivid ) USA Föderaalriik , presidentaalne vabariik , Vol 3 Demokraatlik Eesti 1920-1934 Autoritaarne Eesti- 1934-1940 Võrreldus : Põhiseadused Eesti vabariigi 1920 -1930 lõpp - 1 : 1920 kõige demokraatlikum , 2 : 1934 (vapside põhiseadus , rakendas Konstatin Päts ) , 3 : 1938 (riigikogu 2 kojaline pluss president , peaminister ) , 4 : 1992 ( tugineb esimesele põhiseadusele ) Võrdlus Eesti vabariigi valitsemine 1920 ja 1930 aastatel :
moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. Söetööstuses kujunenud probleemid viisid 1926.aastal viisid Inglismaa ajaloo esimese üldstreigini, mis lõppes palga tõusu nõudnud söekaevuritele lüüsaamisega. Tööpuudus püsis ühtlaselt kõrgel. 1918.aasta valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikute arv pea kolmekordseks. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas tugevdas Tööpartei ehk leiboristide positsioone. 1923.aasta valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse. (kuigi järgnevatel valimistel võidutsesid taaskord konservatiivid). Kõigele vaatamata jäi Inglismaa poliitiline olukord üldiselt stabiilseks. See aitas Inglismaal edukamalt kui paljudes teistes riikides tulla toime ülemaailmse majanduskriisi mõjudega. Inglismaa väljus kriisist teistest Euroopa riikidest kiiremini ja suutis seetõttu oma positsiooni maailmamajanduses mõnevõrra tugevdada. Välispoliitikas oli Suurbritannia sunnitud
kooshoidmiseks. 1940ndate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950ndate lõpul Aafrikas. Enamus astusid Briti Rahvaste Ühendusse., Impeeriumi lagunemine kulges suhteliselt valutult ning SBR säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Vähenes Suurbritannia rahvusvaheline tähtsus. Kunagisest metropolist sai üks Euroopa riik teiste seas. Säilis kaheparteisüsteem kord võimul konservatiivid, kord leiboristid. Esimesena võimul leiboristid, kes asusid tegema vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust, laiendasid sotsiaalhooldussüsteemi. 1951 konservatiivid üritasid SBR rahvusvahelist positsiooni taastada (8). 2.4 Prantsusmaa Charles de Gaule moodustas 1944 aastal Ajutise Valitsuse. Valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud, esimestel valimistel said palju hääli ka kommunistid. 1946 koostatud põhiseaduse kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. De Gaulle
Inglismaa osa maailma majanduses kahanes. raskeks muutus olukord tööstusharudes, nagu söe -ning tekstiilitööstuses. Aeglane kaasaminek moodate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. Tööpuudus , streigid, kus nõuti palgatõusu. 16.Kuna valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikute arv pea kolmekordseks. Tööliste osatähtsus suurenes valijate hulgas. Tätsamad parteid- tööpartei ehk leiboristide positsioon. 1923a. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse. 17.Diktatuuri oht tekkis 1919 aastal , . Prantsusmaal oli 42 valitsust, st et valitusse keskmine eluiga oli lühem kui pool aastat. See tekitaski rahvas pahameelt ja pettumust demokraatias. Olukord pingestus ning tekkis kriis. See likvideeriti tänu selelle, et prantsuse kommunistis ja sotsialistid sõlmisid 1934a. koostööleppe ja esitasid Rahvarinde idee, mis avas võimaluse ka koostööks kodanlike erakondadega. 18
USA ja Jaapan. USAs elasid eurooplased ja Jaapan hakkas ruttu läänelikke valitsemisviise üle võtma. Aasia ja Aafrika olid jagatud kolooniateks. Euroopa tsivilisatsiooni, mille aluseks on isikuvabadus ja inimestevõrdsus, eraomand ja turumajandus ning demokraatia loeti ainuõigeks valitsemise viisiks. 5. Iseloomustage mõne riigi arengu iseärasusi 20. sajandi algul. Inglismaa- tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu. Võimule tulid leiboristid, kes suunasid oma energia vaesuse vähendamisse ja rahastasid mitmeid sotsiaalprogramme. Inglismaa andis Iirimaale autonoomia ja kakles teiste suurriikidega kolooniate pärast, mis oli üsna kallis. Pärast viktoriaanlikku ajastust tulid välja inimesed, kes ei tahtnud enam elada ,,traditsioonilist" elu. Toimus palju mässe, miitingud ja pikette. Naisõiguslased(sufrazetid) korraldasid protestiüritusi.
2)Tööerakond. * Parlamentaarse monarhiaga riik, riigipeadeks kuningas v kuninganna: 1)George VI , 2) Elizabeth II. *Parlament kahekojaline: 1)ülekoda e Lordide koda. 2) alamkoda. *Valitsusejuht on peaminister: 1)Margaret Thatcher.2)John Major. 3)Tony Blair.4)G.Brown. 5)David Cameron. *Margaret Milda Thatcher ,,Raudne Leedi":1975.a- >valiti konservatiivide juhiks. 1982.a->alustas Falklandi sõda Argentinaga. Maj.poliitika kujundaja. Majandus:*Peale II MS võimul leiboristid,kes panustasid majanduse reguleerimisse:1)natsionaliseeriti ettevõtted.2)loodi tervisekindlustussüsteem. *1970.a maj.kriis, selle põhjused:1)Madal kasvutempo.2)sots programmide ülepaisutatus. 3)kahjumiga töötavate riigiettevõtete pidamine.4)nafta hinna tõus. * 1980.a rajendas M.Thatcher monetaristlikku majanduspoliitikat (tätserism). Välispoliitika:*Üheks eesmärgiks peale II MS oli säilitada SBR koht suurriikide seas: 1)oli NATO asutajaliikmeks(1949.a). 2)1956
ja riiklike abiprogrammide toel kindlustatud. Eesmärgiks on võrdsete võimaluste tagamine kõigile. Majanduse kiire areng ning elutaseme tõus tugevdasid Ühendriikide positsiooni maailmas veelgi. Ühendriikide sise-ja välispoliitika peamiseks eesmärgiks sai kommunismi leviku pidurdamine. Pärast sõda lagunes Briti impeerium, mis tähendas Suurbritannia rahvusvahelise tähtsuse langust. Suurbritannia säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Võimule tulid leiboristid, kes asusid teostama vasakpoolseid reforme - riigistasid osa tööstus ning laiendasid tunduvalt sotsiaalhooldussüsteemi. 1951. tulid võimule aga konservatiivid, kes üritasid Suurbritannia rahvusvahelisi positsioone taastada. Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati okupatsioonitsoonideks. Majandusolukord oli äärmiselt raske. Raha oli kaotanud väärtuse ning must turg õitses. Kehtestati sotsiaal turumajandus –
Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti parandada Euroopa majanduse olukorda ning nõrgestada kommunistide mõju. Stalin keelas selle Nõukogude mõjusvääris, kuid Jugoslaavia ignoreeris keeldu. Berliini blokaad- 1948- NL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest), et linna alistuma sundida ning seda endaga liita. USA tagas õhusilla abil Lääne- Berliini varustamise ning NSVL oli sunnitud 324 pä...
Tony Blair Anthony Charles Lynton Blair on sündinud 6 mail 1953. Ta oli Suurbritannia peaminister 2. mai 1997 27. juuni 2007. Alates 1983 kuulus ta Parlamenti ja 1994. aastal sai Briti Leiboristliku Partei esimeheks ja tema juhtimisel võitsid leiboristid järjest kolmed parlamendivalimised. Ta astus kõikidelt positsioonidelt tagasi 2007. aastal. Tony Blair'il on üks vanem vend Sir William Blair, kes on kohtunik (High Court of Justice) ja noorem õde Sarah. Lapsepõlves elas ta perega nii Sotimaal Edingburghis kui ka Adelaide'is Austraalias. Suurema osa lapsepõlvest elas ta siiski Durhamis Inglismaal, kus tema isa õigusteaduse loenguid andis. Kõrghariduse sai St. Johni kolledzis, mis on üks Oxfordi Ülikooli kolledzitest
1) Külma sõja algus, rahvusvahelised suhted peale II maailmasõda (kahepooluselise maailma kujunemine, lääne ja ida mõisted, külma sõja mõiste ja avaldumisvormid, osapooled, organisatsioonid) Lääs: Lääne-Euroopa demokraatlikud riigid ja USA. Ida: NSVL( tahtis mõjusfääri laiendada) Külm sõda- sõjalist tegevust pole, kuid tahetakse üksteisest paremad olla ning tekib mitu kriisi. Külma sõja vahendid: vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside valla päästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine. NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949, sõjaline organisatsioon võitlemaks kommunismi ja NSVL-i vastu. ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 1945, rahu-, julgeoleku-, arengu- ja inimõigusküsimused. VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, 1949, vastukaaluks Marshalli plaanile. VLO- Varssavi lepingu organisatsioon, 1955, ...
vananenud ning söe kasutamine energiaallikana oli liiga kulukas. Sellest hoolimata ei läinud Suurbritannial aga kõige kehvemini, kuna tänu impeeriumile veeti sisse odavaid võõramaiseid tooraineid, mis alandas toodetud kaupade hindu ning kaupu müüdi edukalt ka kriisiaastatel. 11. Millised parteid olid võimul Suurbritannias 20.sajandil? Kelle poolt tõrjuti kõrvale liberaalid ja miks? 20.sajandil olid võimul konservatiivid ja Leiboristlik Partei ehk Tööerakond. Leiboristid tõrjusid liberaalid kõrvale tänu valimisõiguste laiendamisele. 12.Mis moodustasid Briti impeeriumi? Briti impeeriumi moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad. 13. Mille poolest erines dominiooni staatus ülejäänud asumaadest? Dominioonid olid peaaegu iseseisvad liikmesriigid. Neil oli oma parlament valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus, kuid riigipeana tunnistati Inglise kuningat. 14. Millised riigid võitlesid aktiivsemalt oma iseseisvumise nimel? Iirimaa ja India 15
SUURBRITANNIA: 1940-ndatelaastate lõpul iseseisvusid Briti asumaad aasaias, 1950.alates Aafrikas.Enamik neist astus India eeskujul Briti rahvaste ühendusse,mida 1953.a teatakse lihtsalt Rahvaste Ühendusena.Sõjast toibuti valutult, säilitati majanduslik ja poliitiline mõju.Samas impeeriumi langus tähendas rahvusvahelise tähtsuse langust. 1956.Suessi kriis andis viimse hoobi GBRi juhtpositsioonile maailmas. Säilis kaheparteisüsteem,kord võimul konservatiivid,kord leiboristid. 1945-Esimestel sõjajärgsetel valmisitel võitsid leiboristid,kes saavutasid alamkojas absoluutse enamuse.Nad asusid toetama vasakpoolseid reforme:Riigistasid oma tööstust ning laiendasid tunduvalt sots.hooldussüsteemi..1951-võimule konservatiivid,kes üritasid GBR-i rahvusvahelisi positsioone taastada. Beatlesi edu vallutas maailma, 1960 Inglise meeskonna võit Mmil.Rahvaste ühendus osutus elujõuliseks, aafirka ja aasia riikide elanikud kes inglismaale elama asusid-tekitas
Kolm liidrit leppisid kokku löödud Saksamaa okupeerimises. Saksamaa kapituleerus 8.mail 1945.aastal, peaaegu viis aastat pärast päeva, mil Churchillist sai peaminister, sõda Euroopas oli lõppenud. Juulis toimus Potsdami konverents, kohtusid Churchill, Truman ja Stalin. Kuid Churchilli viibimine kohtumisel jäi lühikeseks, ta oli kaotanud oma koha peaministrina. Churchilli kodumaal oli toimunud valimised ning konservatiive tabas kaotus. Rahva südamed vallutasid leiboristid. 26.juulil astus Churchill tagasi ning uueks peaministriks sai Clement R. Attlee. Churchill võttis koha sisse opositsioonis, ta rõhutas parlamendis riikliku kaitse vajadust ning hoiatas läänt kommunismi ohu eest. Poliitika, loengute andmine, maalimine ja kirjutamine hoidsid Churchilli tegevuses, kuid need tegevused ei rahuldanud täielikult tema suurt energiat. Ta leidis tegevust Chartwell Manor`is, oma maavalduses Kent`is. Ta tundis uhkust oma karja ja võidusõidu hobuste üle
-1960.aastatel. Eestvedajaks Ludwig Erhard. Brandenburgi väravad - väravad, mis olid Ida-ja Lääne-Berliini piiriks. Rajati 18.sajandil. Konservatiivid - alates 19.sajandist Suurbritannia Konservatiivse partei liikmed, kes tähtsustavad traditsioone. Falklandi sõda - sõda Suurbritannia ja Argentiina vahel 1982.aastal, kui Argentiina okupeeris SBR-le kuulunud Falklandi saared aastal 1981. Seejärel sekkus ja vallutas saared tagasi SBR. Leiboristid - alates 19.sajandist Suurbritannia Leiboristliku partei liikmed, kaitsevad tööliste huve Thatcherism - Suurbritannia peaministri Margaret Thatcheri majanduspoliitika 1980.aastatel, mis pooldas ranget rahapoliitikat, maksude vähendamist, riigiettevõtete erastamist. Rakendati vabaturumajandust, suleti kahjumiga töötavad ettevõtted, modernisseeriti tootmistehnoloogiat. Ungari ülestõus - 1956.aastal Ungaris mäss, kus rahvas soovis kommunistlikku võimu kukutada
Olulist piirkonda Soomelt. Island iseseivus sõja ajal. Potsdami rahukonverents. USA Tõusis läänemaailma võimsamaks riigiks. Muutus diplomaatia: isalotasiooni asemel asus USA looma liite teiste riikidega, lootes sedasi peatada kommunismi levikut. Sisepoliitikas väljendus see makartismina. Suurbritannia Puudu jõud impeeriumi kooshoidmiseks. Asumaad Aasias ja Aafrikas iseseivusid. Rahvusvahelise tähtsuse langus. Säilis kaheparteisüsteem konservatiivid, leiboristid. Prantsusmaa Sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest (eesotsas kindral Charles de Gaulle, kes moodustas 1944. aastal Ajutise Valitsuse). 1946. aastal Koostatud ja referendumil heaks kiidetud põhiseaduse kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Majanduspoliitika muutus vasakpoolseks. Uus poliitiline süsteem osutsuski ebakindlaks, võimule said tsentristlikud erakonnad, kes olid nii kommunistide kui ka gaulle'istide vastu, suutmata samas riiki tõhusalt juhtida
on kasulik nii endistele kolooniatele kui ka metropolile. · Probleemid ühinemisel Euroopa Ühendusega: Mida vähem asumaid Suurbritannia omas, seda enam üritati läheneda Eurooa riikidele. 1960. aastaks sai Euroopa Ühendusest Suurbritannia suurim majanduspartner ja tekkis huvi liitu astuda. Esialgu liitumine ebaõnnestus sisepoliitiliste vastuolude tõttu: kui vastava ettepaneku tegid konservatiivid, siis hääletasid leiboristid vastu (1961, 1970); kui võimul leiboristid, siis hääletasid konservatiivid vastu (alates 1964-1969). 1963.a. takistas liitumast Prantsusmaa president de Gaulle (põhjuseks kartus, et koos Suurbritannia liitumisega kasvab Euroopa Ühenduses ka USA mõju). · 1972.a. sõlmiti liitumisleping ja ühinetakse 1973.a. 1975.a. korraldatati veel täiendav referendum EÜ-sse kuulumise osas ja rahvas hääletas poolt. · EÜ-sse astumine tõi kaasa majanduse ratsionaliseerimise ja moderniseerimise (inglise kaubad
Hukkus väga palju tsiviilisikuid. Kasvas kommunistliku diktatuuri mõju. Tekkis nn. Teine Maailm, kommunistlik blokk. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Mitmel pool maailmas muutusid riigipiirid USAst sai maailma võimsaim riik DEMOKRAATLIKE RIIKIDE ARENG Sisepoliitilised muutused a) Suurbritannias: konstitutsiooniline monarhia alates 1936-1952 George VI, alates 1952 Elisabeth II vaheldumisi olid võimul konservatiivid ja leiboristid impeerium lagunes Põhja-Iirimaa tekitas tervaid konflikte b) Prantsusmaal: 1946a. võeti vastu uus põhiseadus ning kehtima hakkas IV vabariik presidentaalne 1947-ndani valitsuses ka kommunistid 1958 V vabariik. Poolpresidentaalne. Impeerium lagunes 1968 noorterahutused c) Saksamaa Liitvabariik 1949 uus põhiseadus, millega kehtestati föderatiivne vabariik. Kahekojaline parlament: Bundestag ja Bundesrat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
