1. Majanduse liberaliseerimine ( piirangute vähendamine) Majandus 2. Privatiseerimine e. erastamine. Uus majanduspoliitika kukkus läbi, loodetud majandustõusu asemel süvenes riigis kriis ja elanikkonna elatustase langes. 3. Mihhail Gorbatsov riigi majandusliku arengu kiirendamine, riigijuhtkonna uuendamine. Boriss Jeltsin riigipöördekatseaugustiputsi vastu välja, Likvideeris mõne päevaga poliitilise segaduse riigis. Aleksander Jakovlev avalikustamise poliitika eestvedaja, Läänemaailma demokraatia kogemuste sobitamine Nõukogude ühiskonda. 4. LIIDULEPING leping, mis pidi hoidma NSVLi koos RIIKLIKU ERAKORRALISE SEISUKORRA KOMITEE RESK, ühendus, mis juhib riiki juhul, kui valitseja seda teha ei saa. GORBATSOVI KODUAREST RESKi võimuletulek, Gorbatsovi aresti panek, et mitte allkirjastada liidulepingut, mis pidi koos hoidma NSVLi. AUGUSTIPUTS riigipöördekatse SÕLTUMATUTE RIIKIDE ÜHENDUS SRÜ, 1991
Ta pidi riigi kriisist välja viima, säilitades sotsialistliku ühiskonnakorra. Esimesena pidi ta kiirendama riigi majandusliku arengut. Pidi toimuma perestroika teel. Mihhail Gorbatsov Avalikustamine Majandusuuenduste kõrval tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost (avalikustamine) Sõnavabaduse avardumine. Tsensuurireeglid pehmenesid. Ajalugu räägiti tõepärasemalt (massimõrvad jne.) Kontaktide tihenemine muu maailmaga. Üheks avalikustamise eestvedajaks oli Aleksander Jakovlev proovis demokraatiat sobitada nõukogude ühiskonda. Aleksandr Jakovlev Uutmoodi mõtlemine välispoliitikas Gorbatsovi võimuletulekuga muutus NSV Liidu välispoliitiline kurss. Uuenev juhtkond seadis oma eesmärgiks suhete parandamist lääneriikidega. Gorbatsov pakkus välja ulatusliku relvastuse vähendamise kava, mida aga lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude ja Ameerika vahelised suhted hakkasid paranema pärast Reagani ja Gorbatsovi tippkohtumist. Uutmoodi mõtlemine
sellega rahul majandus- perestroika ja relvastuse vähenemine muudatuste tulemused... NSVL jaoks?- nõukogude liidu lagunemine Ida-euroopa jaoks?- kommunistlike reziimide kokkuvarisemine; riigid said iseseisvaks, NSVL vägede väljaviimine maailma jaoks?- külma sõja taandumine; ida ja lääne suhete paranemine Gorbatsov- peasekretär(1985-1989) hiljem NSVL president. Perestroika poliitika algataja Jeltsin- vene föderatsiooni juht lõi SRÜ Jakovlev- avalikustamispoliitika eestvedaja, proovis läänemaailma demokraatia kogemusi sobitada nõukogude ühiskonda Gorbatsovi lähikóndlane liiduleping- NSVL presidendi teadmata sõlmitud Venemaa, Valgevene ja ukraina omavaheline leping 8 september 1991 Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee- RESK 19august 1991 Gorbatsovi koduarest-keeld mille järgi ei tohtind ta riigist lahkuda 19.august 1991 augustiputs-riigipöördekatse 1991 19 august Sõltumatute Riikide Ühendus- SRÜ 08.12
21 Gorbatšovi lähikond- lased tunnistavad, et perestroika algataja aitas oma tegevusega Liidu lagunemisele paratamatult tublisti kaasa (mingil määral tunnistab Gorbatšov seda ka ise), kuid elas seda raskelt üle. Jeltsin seevastu ohverdas riigi kõhklemata võimule naasmise ja selle tippu tõusmise nimel.22 SÜSTEEMI KRIITIKUD Nõukogude võimuladviku viimaste tippude seas torkab mineviku ülikriitilise hindamisega silma Aleksandr Jakovlev (1923–2005), Gorbatšovi lähikondlane ja reformide ideoloog, keda on nimetatud perestroika arhitektiks või selle halliks kardinaliks. Demokraatiat jõuliselt apologiseerivates teostes rõhub ta nõukogude süsteemi ebaeetilisusele, selle vägivaldsusele (massirepressioonid) ja rõhutab eriti vabaduse puudumist.23 1994. aastal pöördus Jakovlev avaliku kirjaga Euroopa poliitikute ja üldsuse poole ettepanekuga mõista hukka kommunistliku režiimi 20 Tšernjajev, A. 1991
Gorbatsovi ajal: Majandus: *perestroika ümberkorraldused (1985), eraettevõtete lubamine, *majandusraskused, *üritati turumajandusele üle minna, *kaotati käsumajandus, *liiduvabariigid said rohkem iseseisvust, *500 päeva programm turumajanduse rakendamine (1990). Sisepoliitika: *Rahvasaadikute Kongress 1/3 liikmetest valiti, *inimõiguste kaitse, *piirkondlike suhete parandamine, *vabastati enamik poliitvange, *glasnost 1986 avalikustamine, Aleksander Jakovlev, presidentaalne süsteem 1989 Gorbatsov, *partei roll vähenes, *rahvuslik liikumine liiduvabariigis, *1989-1991 tagurlane/vanameelne, Kartis, et NSVL laguneb. Välispoliitika - *suhete parandamine lääneriikidega, *kokkulepe kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta, *lõpetati terrorismi rahastamine, *Afganistani sõja lõpetamine, *desarmeerimine, *Breznevi doktriini lõpetamine algas Praha kevad, * Tsernobõli avalikustamine, *90 lõpetasid tegevuse VMN, VLO.
· Liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus · Majanduslik kaos · Kaupade defitsiit 3. Milline roll oli NSV Liidu uuenemisprotsessis järgmistel isikutel ? · Mihhail Gorbatsov Kuigi ta tui võimule keerulisel ajal, aitas ta NSV probleemidele lahendust leida perestroikaga. · Boriss Jeltsin Oli Vene Föderatsiooni eesotsas, mis muutus väga võimukaks. · Aleksandr Jakovlev Avalikustamispoliitika üks eestvedaja, kes püüdis läänemaailma demokraatiat sobitada NSV ühiskonda. 4. Seleta mõisted : · Liiduleping uus liiduvabariikide majandusliku ja poliitilise ühenduse heakskiiduleping. · Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee Komitee, mis proovis võimule tulla, et takistada uue liidulepingu sülmimist. · Gorbatsovi koduarest President suleti koduaresti, et takistada uue liidulepingu sõlmimist.
Estonian Air pakub hetkel otselende 13 sihtkohta Euroopas, Skandinaavias ja SRÜ riikides. ESTONIAN AIRI AJALUGU Estonian Air asutati 1. detsembril 1991. Aeroflotilt saadi päranduseks 12 Antonov An-2 lennukit, kuid müüdi üsna kiiresti maha, viimane kustutati Eesti tsiviilõhusõidukite registrist 1996. aastal. 1995. aastal liisis Estonian Air kaks uut Boeing 737-500 lennukit, mis hakkasid asendama seniseid Nõukogude Liidu päritolu Tu-134 ja Jakovlev Jak-40 lennukeid. Uued Boeingud ehitati spetsiaalselt Estonian Airi tellimusel Boeingu tehases Seattle`is ning need alustasid lende juulis 1995 ja veebruaris 1996. 1996. aastal liisiti juurde kaks Fokker 50 lennukit, mis olid kasutuses kuni 2003. aastani. Hiljem osteti juurde veel 4 Boeing 737 seeriasse kuuluvat lennukit. 1996. aastal otsustas riik seni riigi omanduses oleva firma erastada, müües maha 66% Estonian Airi aktsiatest. Aktsiate omanikeks said 49 protsendiga
Tabelike=) India Hiina Jaapan Ande (Andres Jakovlev) 1. Kultuuri tärkamise aeg. Umbes 4500 aastat tagasi, III IV aastatuhat e. Kr (keraamika), II aastatuhat e. 3-5 sajand. aastatuhandel e. Kr. Kr (arhitektuur) 11c 2. Usundid ja religiooniõpetus Usunditeks olid hinduism, budism, Kunstiajalugu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL VIRUMAA KOLLEDŽ Töö nimetus: Newtoni rõngad Üliõpilane Roman Korshakov, Nikolaj Jakovlev Rühm RDER14 KOHTLA – JÄRVE 2016 Кольца Ньютона Цель: Определить радиус кривизны линзы: Теория: В некоторых условиях интенсивности двух источников света не слагаются, а суммарная
Franklin Delano Roosevelt Franklin Delano Roosevelt sündis 30. jaanuar 1882 New Yorgis ning suri 12. aprill 1945 Warm Springis. Ta oli Ameerika Ühendriikide 32. president. Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane. Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikku Parteis. Pärast Harvardi Ülikoolis bakalaureuseks saamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. Oluline osa tema elus oli tema naisel Anna Eleanor Rooseveldil. Ta abiellus oma kauge sugulasega aastal 1905. Nad said viis last: Anna, James, Elliott, Franklin Jr., John, Franklin Jr (I). Olles vaimustuses enda sugulase Theodore Rooseveldi edust presidendina, otsustas ta ...
oktoobril 2005. aastal, päev pärast Aleksandr Jakovlevi surma. Ta oli väga oluline isik, eriti Eesti jaoks, sest oli esimene NSV ametnik, kes tunnistas salaprotokollide Stalini ja Hitleri vahel olemasolu ning alustas selle uurimist. Sellel on suur olulisus Eesti jaoks, sest see paneb risti Eesti vabatahtlikel liitumisel Nõukogude Liiduga. Kuidas see sai olla vabatahtlik referendumi kaudu tehtud otsus, kui kõik oli enne juba otsustatud? Aleksandr Jakovlev oli just see mees, kes tugevalt toetas muutusi NSV poliitikas ja kuriteoste tunnistamist. Lennart Meri osutab sellele, et kõik Eesti iseseisvuse taastamisel osalenud teavad, et Aleksandr Jakovlevi tegevuseta oleks see võitlus palju raskem ning arvatavasti ka ohvriterohkem. Kõnes on tunda Lennart Meri austust Aleksandr Jakovlevi vastu ning tänulikust igaühele, kes aitas kaasa Eesti taasiseseisvumisel ja tundis rõõmu iseseisva Eesti edusammudest.
Husak Tsehhoslovakkia parteiliider, kes oli Moskva kuulekas käsutäitja. Broz Tito Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja sõjaväelane, 50-60ndail järgis ta positiivse neutraliteedi poliitikat Zedong Kommunistliku partei esimees, juhtivaks sai riiklik sektor (kollektiviseerimine, industrialiseerimine) Xiaoping mõõdukas kommunist, kes jäi pärast Mao surma teravas võimuvõitluses peale. Gorbatsov I NSV Liidu president, käis tippkohtumisel Reaganiga Reykjavikis. Jakovlev reformimeelne glasnosti edasiviija, püüdis läänemaailma demokraatiat sulatada nõukogude ühiskonda. Sevardnadze praegune Georgia president, oli NSV Liidu välisminister. Jeltsin radikaal, hiljem Vene Föderatsiooni eesotsas, riigipöördekatsel olid olulised sõjaväeüksused ja rahvas tema poolt. Havel kirjanik ja inimõiguste aktivist Ceausescu Rumeenia kommunistlik diktaator, rahvaülestõusu käigus kõrvaldati võimult ja hukati koos naisega.
Uuendusmeelne. Lühikest aega 1990. aastal ka president P. Mladenov (astus tagasi, sest päevavalgele tuli tema soovitus kasutada demonstrantide vastu tanke) S. Milosevic Serbia president, 1989-1997. Kosovo ründamise tõttu sõjakurjategija, suri 2006. N. Karotamm EKP juht 1944-1950. Salliv ja lähtus Eesti vajandustest J. Käbin EKP juht 1950-1978. Moskvale kuulekas, aga siiski sõbralik sell. AKA Ivan Käbin. K. Vaino EKP juht 1978-1988. Venestaja. A. Jakovlev Glasnost, avalikustamine, 1986 E. SevardnadzeNSVL välisminister, aitas reforme ellu viia
· Noorus, energilisus, karismaatilisus, eneseväljendamisoskus · Perestroika maa ümberkorraldamine · Glasnost avalikustamine · Majanduslik katastroof · Ressursside nappus · Mahajäämus lääneriikides · Suutmatus võidurelvastumisega kaasa joosta · Plahvatus Tsernobõli AEJ-s, aprill 1986 · Demokraatia eest, korruptsiooni vastu · Muudatused KP juhtkonnas · 1989 esimesed mitme kandidaadiga valimised · Välispoliitika E. Sevardnadze · Sisepoliitika A. Jakovlev · Vanameelsete surve J. Ligatsov · Ei kaotatud KP juhtivat osa ühiskonnas · Ei mindud üle turumajandusele · Augustiputs · 19.-21. august 1991 · Foros · Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee siseminister, kaitseminister, KGB juht · 25. dets. NSV Liidu laialisaatmine USA peale II maailmasõda Harry Truman (1945-1953) · Polnud populaarne, demokraat · Fair Deal ehk õiglane kurss reformide jätkamine
· Relvastuse vähendamise programm jätkub · Toetab Baltomaade taasiseseisvumist, sots leeri eraldumist · Lahesõda Iraagiga 1991 G. Ford USA president Nixoni afääride tõttu J. Carter USA president L. Beria KGB juht, Stalini parem käsi E. Sevardnadze välisminister Gorbatsovi ajal J. Dzugasvili Stalini pärisnimi J. R. MacCarthy välisminister Gorbatsovi ajal D. Eisenhower USA president 50ndatel N. Hrustsov NSVL komm partei I sekretär A. Jakovlev NSVL diplomaat, glasnosti ,,isa" G. Marshall USA riigi sekretär R. Nixon USA president 70ndate algul W. Clinton USA president 90ndatel Makatism nõiajaht USAs 50ndate algul Raudne eesriie eraldusjoon Lääneriigid | sots maa pärast II ms kuni NSVL lagunemiseni Integratsioon uhendamine, lõimumine, mitme keele üheks sulamine NLKP XX kongress Stalini isikukultuse paljastamine (Hrustsov) Perestroika maj uutmine, Gorbatsovi plaan
sööta napib. Hobune on alati energiline ja valmis tegema kõik ning oskab harjuda uue keskkonnnaga kiiresti. Seepärast tuleks eesti hobust hoida, ning hoolitseda ja arendada seda tõugu. 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1.Bellegarde, A. (1940). Eesti hobune. Tallinn: Loodus. 155 lk. 2.Dobrinin, V. P., Kalinin, V. I., Stepanov, I. N., Jakovlev, A. A. (1955). Hobusekasvatus. Moskva: Riiklik põllumajandusloomade kirjanduse kirjastus. 456 lk. 3.Maurig, H. (1988). Hobuse kasvatus ja ratsasport. Tallinn: Valgus. 326 lk. 4.Nikitin, V. P. (1953). Eriloomakasvatus. Moskva: Riiklik põllumajandusloomade kirjanduse kirjastus. 388 lk. 5.Peterson, H. (2015). Eesti hobune on osa meie looduspärandist. [e-ajakiri] http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0010/hobulugu.html ( 15.11.2015). 6.Randlaht, I
Sellega seoses tõusis TV, raadio, ajakirjanduse tähtsus. Poliitiline elu liberaliseerus suurenes sõnavabadus, tihenesid kontaktid välismaaga, välisraadiojaamade segamine lõpetati jne. (siiski veel aprillis 1986 toimunud Tsernobõli tuumaõnnetusest õiget infot ei antud). NLKP ladvik lõhenes: perestroka-meelsed tagurlikud, vanameelsed jõud M. Gorbatsov Jegor Ligatsov A. Jakovlev (glasnosti idee (Poliitbüroo liige) autor) B. Jeltsin (Moskva parteijuht, kritiseeris perestroika aeglast kulgu) Perestroikas võib eristada 2 etappi: 1) liberaliseerumine, majanduslike reformide periood 1985-1988 2) demokratiseerumine, poliitiliste reformide periood 1988-1991 Pöördepunktiks oli 1988 juunis toimunud NLKP XIX konverents, kuhu delegaadid valiti üsna demokraatlikult. Poliitilised ümberkorraldused perestroika ajal:
Ilmus kriitika Lenini suhtes. Tema oli seni olnud püha ja puutumatu. Lenini kritiseerimise kaudu jõuti juurteni. Ilmusid artiklid Lenini poolt organiseeritud veretöödest. Glasnost ei meeldi ka vanameelsetele. 1988. a 13. märtsil ilmus ajalehes " " Nina Andrejeva kurikuulus artikkel stalinismi kaitseks. See oli stalinistide juhtartikkel. vastus sellele avaldati alles 5. aprillil 1988. aastal "Pravdas" (NLKP häälekandja). Autoriks Aleksander Jakovlev. Arvatakse, et Gorbatsovi korraldusel viivitati vastamisega (saab välja selgitada, mis masti inimene keegi on). Mais 1989 toimus Rahvasaadikute kongress. Valimised polnud vabad ega demokraatlikud, osa delegaate oli sisse viidud parteifunktsionääride poolt. Suurlinnades võitsid demokraadid. Jeltsin võitis Moskvas. Kongress jäi vanameelseks. Kongressil annulleeriti siiski NSV Liidu konstitutsiooni § 6 ühiskonna juhtivaks rolliks on NLKP. Välispoliitika. 1989
Poola kaudu, varustati Solidaarsust moodsa side-ja trükitehnikaga. Takistab uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. Veenis Saudi-Araabiat naftat rohkem tootma, vähendas nafta hinda. Piirati kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSVL-i. USA algatas kõrgtehn relvastumise, millele NSVL ei suutnud vastu panna. perestroika: Gorbatsov, sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine. Glasnost, avalikustamine, salastust vähendatakse, Jakovlev. NSVL oli kaasaegse maailma vastu, tekkis demokraatlust rohkem, paljud riigid said iseseisvaks.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eva Jakovlev HALLISTE KIHELKOND Kursusetöö Juhendaja: Karl Pajusalu Tartu 2014 Murdesõnade tundmine, küsitletavale loetakse ette sõna (sulgudes selle sõna õige tähendus), tema ülesanne on moodustada selle sõnaga lause. Aame (ajame) Ame (särk) Amat (amet) Avi (haug) Elle (helde) Ikma (nutma) Japs (õun) Kaal (kael) Kamps (kampsun) Kangeste (väga) Kapust (kapsas) Kasume (kasvama)
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Vladlen Jakovlev SOMAALIA PIRAADID Organiseeritud kuritegevuse essee Juhendaja: teaduse magister Anna Markina Tallinn 2012 Sissejuhatus Piraatlus juba vanaajal oli tõsiseks probleemiks. Maailm ja ühiskond ajaloo jooksul arenes ning sellega arenes ja muutus ka piraatlus. Tänapäeval see näeb välja natuke teistmoodi erinevalt vanaajalt ning eksisteerib üsna palju piraatluse liike. Näiteks on alles aktuaalne merepiraatlus
Tema sooviks oli, et riik oleks heal järjel ja see tuli tal hästi välja. 10 4. KASUTATUD MATERJALID 1. URL=http://en.wikipedia.org/wiki/Usa_presidents 13.02.08 2. URL=http://www.infoplease.com/ipa/A0760616.html 13.02.08 3. URL=http://en.wikipedia.org/wiki/Franklin_Roosevelt 13.02.08 4. ,,Franklin Delano Roosevelt" N. Jakovlev 11 5. LISAD Jalta konverents, 1945 Franklin Delano Roosevelt Roosevelt istub oma auto roolis aprillis 1939. 12
liiduvabariigis. 1991 20. august Ülemnõukogu võttis vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". 1991 6. september NSVL'i Riiginõukogu tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust. 1991 september Balti riigid võeti vastu ÜRO'sse. Isikud: Boriss Jeltsin Vene Föderatsiooni, NSVL'i suurima liiduvabariigi juht, alates 1991. Vene Föderatsiooni president. (SRÜ loomine). Mihhail Gorbatsov NLKP peasekretär märts 1985- 25. detsember 1991 (perestroikapoliitika). Aleksandr Jakovlev Diplomaat, avalikustamispoliitika üks eestvedajaid (1986 glasnost). Gennadi Janajev RESK'i esimees, NSVL'i asepresident. (augustiputs 18. august 1991) Lech Walesa Solidaarsuse juht Poolas, sai Poola presidendiks 1990. aastal. (läbirääkimised Moskvaga, mille tulemusel peaministriks sai mittekommunist). Vaclav Havel Inimõiguste eest võitleja, sai Tsehhoslovakkia presidendiks 1989 lõpul. Tsehhoslovakkia lagunemisel sai Tsehhi presidendiks 1992. lõpul (sametrevolutsioon).
Kokkuvõte Need presidendid keda ma loetlesin on kahtlemata väga suursugused mehed ja nad ei kartnud tegutseda. Nende meeste seas polegi parimat presidenti, kõik on parimad. 10 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht 2. Ameerika presidendid 1945-2000 Hiilguse illusioonid G. Harry Bennett 3. ,,Franklin Delano Roosevelt" N. Jakovlev 11 12 13
Vähenes (veel ei lõppenud!) ajaloo moonutamine. Sellega seoses tõusis TV, raadio, ajakirjanduse tähtsus. Poliitiline elu liberaliseerus - suurenes sõnavabadus, tihenesid kontaktid välismaaga, välisraadiojaamade segamine lõpetati jne. (siiski veel aprillis 1986 toimunud Tsernobõli tuumaõnnetusest õiget infot ei antud). NLKP ladvik lõhenes: perestroika-meelsed ja tagurlikud, vanameelsed jõud M. Gorbatsov, Jegor Ligatsov,Jakovlev (glasnosti ideeautor) Jeltsin (Moskva parteijuht kritiseeris perestroika aeglast kulgu) Perestroikas võib eristada 2 etappi: 1.liberaliseerumine, majanduslike reformide periood 1985-1988 2.demokratiseerumine, poliitiliste reformide periood 1988-1991 Pöördepunktiks oli 1988 juunis toimunud NLKP XIX konverents, kuhu delegaadid valiti üsna demokraatlikult. Poliitilised ümberkorraldused perestroika ajal:
eksperimenteerimisele ja uue stiili leidmisele. Niina ja Stanislav Zuk olid esimesed Nõukogudemaa iluuisutajad, kes võitsid rahvusvahelise tunnustuse. Uue iluuisutamisstiili viljelejaks Euroopas oli prantslane Allain Giletti, kes võitis neli korda Euroopa meistri tiitli. Kõige toredamate hüpetega hiilgas NSV Liidu 1945. aasta meister S. Vassiljev. 1946. aastal võeti NSV Liidu meistrivõistlustte kavva jäätants, milles olid viis aastat järjest ületamatud A. Nekrassova ja V. Jakovlev. J. Nikolajeva tuli kuus korda NSV Liidu meistriks. Nagano taliolümpiamängud 1998. aastal olid parimateks Oksana Kazakova ja Artur Dmitrijev. Hõbeda võitsid Jelena Bereznaja ja Anton Sikharulidze, kes olid ka esimest korda ühiselt olümpial. Paljude arvates on jäätantsu kõigi aegade parimad Pasha Gristsuk ja Jevgeni Paltov. (Venemaa) Oslos tuli naiste iluuisutamises esmakordselt 1927. aastal maailmameistriks nooruke Sonja Henie Norrast. Belgia esimesed olümpiavõtijad 1928
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Vladlen Jakovlev VENE ÕIGUS Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Juhendaja: lektor Toomas Anepaio Tallinn 2011 Sissejuhatus Venemaa õiguse üks kõige olulisematest ausammastest ning üks suurematest keskaegse õiguse teostest on Vene Õigus (vene keelest Russkaja Pravda). Meieni on jõudnud päris suur hulk Russkaja Pravda osadest, kuid traditsiooniliselt jagatakse need osad lühi-, ulatusliku-, ja
kokkuvarisemine Majandus- Majandusliku arengu kiirendamine, Liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, Majanduslik kaos, Kaupade defitsiit Milline roll oli NSV liidu uuenemisprotsessis järgmistel isikutel? Mihhail Gorbatšov – Kuigi ta tui võimule keerulisel ajal, aitas ta NSV probleemidele lahendust leida perestroikaga. Boriss Jeltsin – Oli Vene Föderatsiooni eesotsas, mis muutus väga võimukaks. Aleksandr Jakovlev – Avalikustamispoliitika üks eestvedaja, kes püüdis läänemaailma demokraatiat sobitada NSV ühiskonda. Selgita mõisted Liiduleping – uus liiduvabariikide majandusliku ja poliitilise ühenduse heakskiiduleping. Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee – Komitee, mis proovis võimule tulla, et takistada uue liidulepingu sülmimist. Gorbatšovi koduarest – President suleti koduaresti, et takistada uue liidulepingu sõlmimist.
Tootjad: Iljusin Reisijaid: 186 Pikkus: 53,1 m Tiivaulatus: 43,2 m Tippkiirus: 900 km/h Lennukaugus: 10 300 km Iljusin Il-86 Tüüp: Reisilennuk Tootjad: Iljusin Reisijaid: 350 Pikkus: 59,4 m Tiivaulatus: 48 m Tippkiirus: 900 km/h Lennukaugus: 3300 km Iljusin Il-96-300 Tüüp: Reisilennuk Tootjad: Iljusin Reisijaid: 235-300 Pikkus: 53,35 m Tiivaulatus: 60,11 m Tippkiirus: 850-900 km/h Lennukaugus: 9000-12000 km Jakovlev Jak-3 Meeskond: 1 Pikkus: 8,5 m Tiivaulatus: 9,2 m Kõrgus: 2,39 m Tiiva kandepind: 14,85 m² Tühimass: 2105 kg Täismass: 2692 kg Mootor: 1× Klimov VK-105PF-2 V-12 vesijahutusega kolbmootor, 962 kW (1290 hp) Maksimaalne kiirus: 646 km/h Tegevusraadius: 650 km Lennulagi: 10 700 m Learjet 60 TüüpÄriklassi lennuk TootjadBombardier Aerospace Meeskond2 Reisijaid8+1 Pikkus17,89 m Tiivaulatus13,35 m Lennukaugus4454 km Let L-410 Turbolet
reformimeelsed. Kuid putšiste tabas ebaõnn, sest Jeltsinit ei õnnestunud arreteerida ja Moskvas olevate väeüksuste juhataja Gratšov läks Jeltsini poole üle. Ka enamik liiduvabariike ei toetanud riigipöördekatset ja nii saadeti nende vastu sõjavägi. Kõige suuremad väekontingendid saadeti Eesti, Läti ja Leedu vastu. Moskvas aga algasid barrikaadide ehitused ja rahvas koondus Jeltsini kaitseks. Temaga liitusid ka populaarsed perestroikafiguurid Eduard Ševardnadze ja Aleksandr Jakovlev ning tšellist Mstislav Rostropovitš. 20. augusti õhtul püüdsid putšistidele lojaalseks jäänud väed Venemaa Ülemnõukogu hoonet (Valge Maja) vallutada ja tapsid 3 inimest. Samal ajal kuulutas Eesti end iseseisvaks ja rahvast kutsuti üles kaitsma strateegilisi positsioone, näiteks teletorni. Läti kuulutas end iseseisvaks 21. augustil. Ka Moskvas oli juba selge, et putš on läbi kukkunud. 21. augustil läksid
kommunistliku partei juhtkonnas Poliitbüroos kui ka valitsusringkondades. Majandusuuenduste kõrval tõusis alates 1986. aastast päevakorrale uus märksõna glasnost (avalikustamine). See tähendas salastuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Avalikustamisega kaasnes ka poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Üheks avalikustamise eestvedajaks oli pikka aega välismaal diplomaatilisel tööl viibinud Aleksander Jakovlev, kellest sai Gorbatsovi lähikondlane. Jakovlev püüdis läänemaailma demokraatia kogemusi sobitada nõukogude ühiskonda. Gorbatsovi võimuletulekuga muutus ka Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. Välisministriks sai Eduard Sevardnadze. NSV uuenev juhtkond seadis oma eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast Gorbatsovi ja president Reagani tippkohtumist, mis toimus 1986. aastal Reykjavíkis. Nõukogude
kommunistliku partei juhtkonnas Poliitbüroos kui ka valitsusringkondades. Majandusuuenduste kõrval tõusis alates 1986. aastast päevakorrale uus märksõna glasnost (avalikustamine). See tähendas salastuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Avalikustamisega kaasnes ka poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Üheks avalikustamise eestvedajaks oli pikka aega välismaal diplomaatilisel tööl viibinud Aleksander Jakovlev, kellest sai Gorbatsovi lähikondlane. Jakovlev püüdis läänemaailma demokraatia kogemusi sobitada nõukogude ühiskonda. Gorbatsovi võimuletulekuga muutus ka Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. Välisministriks sai Eduard Sevardnadze. NSV uuenev juhtkond seadis oma eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast Gorbatsovi ja president Reagani tippkohtumist, mis toimus 1986. aastal Reykjavíkis. Nõukogude
kommunistliku partei juhtkonnas – Poliitbüroos – kui ka valitsusringkondades. Majandusuuenduste kõrval tõusis alates 1986. aastast päevakorrale uus märksõna – glasnost (avalikustamine). See tähendas salastuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Avalikustamisega kaasnes ka poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Üheks avalikustamise eestvedajaks oli pikka aega välismaal diplomaatilisel tööl viibinud Aleksander Jakovlev, kellest sai Gorbatšovi lähikondlane. Jakovlev püüdis läänemaailma demokraatia kogemusi sobitada nõukogude ühiskonda. Gorbatšovi võimuletulekuga muutus ka Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. Välisministriks sai Eduard Ševardnadze. NSV uuenev juhtkond seadis oma eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist, mis toimus 1986. aastal Reykjavíkis. Nõukogude
kommunistliku partei juhtkonnas Poliitbüroos kui ka valitsusringkondades. Majandusuuenduste kõrval tõusis alates 1986. aastast päevakorrale uus märksõna glasnost (avalikustamine). See tähendas salastuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Avalikustamisega kaasnes ka poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Üheks avalikustamise eestvedajaks oli pikka aega välismaal diplomaatilisel tööl viibinud Aleksander Jakovlev, kellest sai Gorbatsovi lähikondlane. Jakovlev püüdis läänemaailma demokraatia kogemusi sobitada nõukogude ühiskonda. Gorbatsovi võimuletulekuga muutus ka Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. Välisministriks sai Eduard Sevardnadze. NSV uuenev juhtkond seadis oma eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast Gorbatsovi ja president Reagani tippkohtumist, mis toimus 1986. aastal Reykjavíkis. Nõukogude
· järgnes parteikarjäär NLKP KKs, kus kureeris põllumajandust (II kõrgharidus), hiljem ideoloogiat b) Perestroika sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine: · eesmärgiks N. Liidu kriisist väljatoomine ja tugevdamine · esialgu tähendas majandusarengu kiirendamist · MN esimeheks reformimeelne Nikolai Rõzhkov c) Glasnost avalikustamine ja salastatuse vähendamine ühiskonnas: · eestvedajaks reformimeelne Aleksander Jakovlev, kes oli pikka aega välisdiplomaat · püüdis läänemaailma demokraatiat sulatada nõukogude ühiskonda · vähenes tsensuur · räägiti elu pahupooltest (kuritegevus, õnnetused (1986 Tsernobõl) · ajaloo tõepärane käsitlus · suurem roll massiteabel (TV, ajakirjandus) 2. Poliitilise elu reformimine a) Põhjused: · ummikseis majandusuuendustes · KP vanameelsete (J. Ligatsov) ja radikaalide (B. Jeltsin) kriitika
domineerinud poliitilisele ja kultuurilisele hoiakule- pilt 6 euroopastuda, kaasajastada vene kultuuri Euroopa elementide ülevõtmisega. 25. Mail 1765.aastal kõrgemal pool heakskiidetud projekti tegi andekas Peterburi arhitekt Pjotr Jegorov. Jegorov kujundas hiljem koos J. Feltjeniga Peterpuri Suveaia Neeva-poolse azuurise metallvõre ning Marmorpalee abikorpuse. Projekti realiseerimiseks saadeti pärnusse majanduskontrori arhitekti abi ivan jakovlev, kes viibis kiriku ehitusel kuni selle lõpliku valmimiseni 1768. Aastal. Pärnu püha jekaterina kriku põhiplaaniks valis arhitekt keskkupliga kaetud kreeka risi kuulise variandid, mille venne õigeusu kirik oli bütsantsist üle võtnud. Jekaterina kirikul on kolmel küljel poolsammastega toestatud lamedad kolmnurkviilud ning läänes peahoonega orgaaniliselt kokkusobitatud kolme astmeline kellatorn, mida kaunistavad karniisid, pilastrid ja voluudid
Tallinna 32. Keskkool ROBERT-HOUDIN Uurimustöö Andres Jakovlev 12c Juhendaja: Naima Klitsner Tallinn 2006 2 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..............................................................................................................4 1. MUSTKUNSTI JA ILLUSIONISMI AJALUGU.........................................................6
4.8.10 JURI ANDROPOV 1982-1984 - NLKP KK I SEKRETÄR. 4.8.11 KONSTANTIN TSERNENKO 1984-1985 - NLKP KK I SEKRETÄR. 4.8.12 MIHAIL GORBATSOHV 1985-1991 Ta tahtis sotsialismi reformida. Selle nimel rakendas perestroika. Hakkas välisriikidega suhteid arendama ja lõpetas võidurelvastumise. Välisminstriks sai Sevardnadze (praegune Gruusia president). Algas NSVLiidu lagunemine. NSVLiidu kirstunaelaks oli 1986. aastal alanud glasnost ehk avalikustamine, millele pani aluse Jakovlev. Glasnosti esimeseks katseks oli Tsernobõli katastroof. 26.04.1986 - Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimus plahvatus, mille tulemusena lendas õhku neljas reaktor. Atmosfäär kogu idaeuroopas saastus radioaktiivsete ainetega. Komparteis olid ka tagurlased, keda juhtis Ligatsov ja edumeelsed, keda juhtis Boris Jeltsin. 1988 NLKP XXVIII pleenum. Hakkas kaduma NLKP juhtivad osad. Tekkisid esimesed komparteist sõltumatud liikumised.
Kesklehti tehti Moskvas, aga trükiti väga paljudes NL-i linnades. Paljudel kesklehtedel oli 2 väljaannet, Moskva väljaanne, mis sai enne valmis, ning kohalik väljaanne, mis sai pärast valmis. Kohalik valmis nii, et ajalehe matriitsid tehti valmis Moskvas ning läkitati lennukiga suurtesse linnadesse. Kus tehti Eestis loetavad kesklehed? Leningrad, Riia, Minsk. Omaette nähtuse moodustab üks ajaleht Moskovskije Novosti, ilmus paljudes võõrkeeltes. Muide, Jegor Jakovlev, Moskovskije Novosti peatoimetaja, oli 1968. a ajakirja "Zurnalist" peatoimetaja kohalt lahti lastud liberaalse suunitluse pärast... Vabariiklike lehtede süsteemi üks omapära oli see, et nad ilmusid vabariigi põhirahvuse keeles ja vene keeles. Enamikus vabariikides domineeris põhirahvuse keel, kahes liiduvabariigis ilmus aga rohkem venekeelseid lehti Kasashtan ja Moldaavia. Kõige vähem vabariiklikke ajalehti ilmus Venemaal, ainult üks Literaturnaja
2.4.4. Soome Kui vaadata, kuidas tuli džäss Soome, peame kõigepealt konstateerima, et Eestiga võrreldes on soomlased palju eelistatumas seisus: II maailmasõja ajal said nende suuremad kultuuri- keskused suhteliselt vähe kannatada ja seetõttu on neil säilinud ka kõik arhiivid. Nii saavadki soome uurijad džässi saabumist ja arengut oma kodumaal jälgida üsnagi detailselt. 58 Seda tõestab fakt, et Estonia Valge Saali peremees Jakovlev, kellel oli pansionaat ka Riia rannas (Strobel 1979), ei kasutanud seal meie muusikuid, kuigi tal olid Strobeliga head suhted. 59 Leonid Utjossov (1895–1982), laulja ja orkestrijuht, viljeles nn teatraliseeritud džässi (tonarchiv- online.de/service/musiklexikon/db1996.html 17.03.2008). Oma laulumaneerilt meenutab mõningal määral L. Armstrongi. 37
annaabi.ee 
