Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi Selma Lagerlöf Teos on välja antud aastal 1926 Stockholmis, eesti keelde on tõlkinud Vladimir Beekman. Algselt pidi sellest saama Rootsi koolide geograafia õpik. Raamatus on kirjeldatud Rootsi loodust ning kirja on pandud palju legende. Peategelane, Nils Holgersson, on jutu alguses sõnakuulmatu laps, kes soovib palju halba. Tundub, et ta ei hoolinud kellestki. Sellest, et Nils kohtleb teisi elusolendeid negatiivselt, saabki raamatu alguse. Poiss kiusab härjapõlvlast, kes karistab poissi. Nils läheb koos koduhane ja metshanedega rändama, tänu millele ta lõpuks mõistab, et kui kohelda enda ümber olevaid elusolendeid hästi ning austusega, vastatakse sulle samaga. Ta tunneb ennast süüdi, et valmistas vanematele palju peavalu. Autor on väga hästi kirjeldanud ümbrust ning on osavalt põiminud jutu sekka huvitavaid legende. Algul ei hoolitud
2. Milliste füüsikute nimedega on seotud aatomifüüsika? Aatomfüüsika on seotud nimedega Paul, Schrödinger,Nils Borh, De Broglie, Werner Heisenberg. 3.Mis on aatom? Millest koosneb aatom? Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevatest elektronidest. 4. Kes sõnastas planetaarse aatomimudeli ja mis aastal? Planetaarse aatomimudeli sõnastas Nils Borh aastal 1911. 5. Milline on planetaarne aatomimudel? Planetaarne aatomimudel sarnaneb päikesesüsteemile, sest aatomimudeli tuuma ümber tiirlevad elektronid. 6. Aatomi läbimõõt, tuuma läbimõõt? Aatom läbimõõt on 10 -8cm, tuuma läbimõõt on 10 -13cm väiksem. 7. Mida ei võimalda seletada aatomi planetaarmudel? Aatomi planetaarmudel ei võimalda seletada aatomite püsivust ega sama elemendi aatomite täpset sarnasust ning taastatavust. 8
Tallinna Tehnikaüli Informaatikainstitu Töö Graafika Üliõpilane Nils Varik Õppejõud Jüri Vilipõld na Tehnikaülikool ormaatikainstituut Graafika Õppemärkmik 082723 Õpperühm MATB-14 Oled konn ja tahad üle tee saada. Liiklus on küll tihe, kuid õige aja saad kindlasti rõõmsalt üle tee. Kaks autot liiguvad etteaimatavalt, ette kolmanda auto eest, sest tema rikub liiklusreegleid. Saab regu raskusastet: konna kiirust ning liikluse tihedust(siinkohal üritasin tih jäljendada teelõigu pikkusega)
Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. Astrid Lindgreni teosed : "Pipi Pikksukk" "Väikevend ja Karlsson katuselt" "Vahtramäe Emil" "Meisterdetektiiv Blomkvist" "Hulkur Rasmus" "Tjorven, Pootsman ja Mooses" "Röövlitütar Ronja" "Vennad Lõvisüdamed" "Bullerby lapsed" "Mio, mu Mio" "Madlike" "Madlike ja Jaanikingu Põnn" "Hakkaja Kaisa" "Lärmisepa tänava lapsed" "Lärmisepa tänava Lota" "Pöialpoiss Nils Karlsson" "Päevanurme" "Britt-Mari puistab südant" "Lastepäev Bullerbys" "Kati Pariisis" "Kati Itaalias" "Rasmus, Pontus ja Lontu'' "Pöialpoiss Nils Karlson"
Chamonix 1924 kuld: Thorleif HAUG Norra hõbe: Thoralf STRÖMSTAD Norra pronks: Johan GROTTUMSBRAATEN Norra St Moritz 1928 Kuld: Per Erik HEDLUND Rootsi Hõbe: Gustav JONSSON Rootsi Pronks: Volger ANDERSSON Rootsi Lake Placid 1932 Kuld: Veli SAARINEN Soome Hõbe: Väinö LIIKKANEN Soome Pronks: Arne RUSTADSTUEN Norra Garmisch-Partenkirchen 1936 Kuld: Elis WIKLUND Rootsi Hõbe: Axel WIKSTRÖM Rootsi Pronks: Nils-Joel ENGLUND Rootsi St Moritz 1948 Kuld: Nils KARLSSON Rootsi Hõbe: Harald ERIKSSON Rootsi Pronks: Benjamin VANNINEN Soome Oslo 1952 Kuld: Veikko HAKULINEN Soome Hõbe: Eero KOLEHMAINEN Soome Pronks: Magnar ESTENSTAD Norra Cortina d'Ampezzo 1956 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Fyodor TERENTYEV USSR Squaw Valley 1960 Kuld: Kalevi HÄMÄLÄINEN Soome Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Rolf RÄMGARD Rootsi Innsbruck 1964 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi
laiusega keskosa, siis carving- ehk liivakell- suusad on keskelt kitsamad. Suusaliidu hooaja lõpetamisel selgusid parimad 2011/2012 hooaja parimad Tõnis Luik- Parim meesjuunior mäesuusatamises Triin Tobi- Parim naisjuunior mäesuusatamises Tormis Laine- Parim noormees mäesuusataja Carmen Piho-Parim neiu mäesuusataja Warren Trace Smith-Parim mäesuusataja Mäesuusakool · on Eesti Suusaliidu liikmesklubi, mida juhib Nils Kroon. · Mäesuusakool tegeleb algajate ja edasijõudnud mäesuusatajate koolitamisega. Kooli treenerid on Nils Kroon ja Mati Pütsepp. Kokkuvõte Suusapuhkus on parim viis aktiivselt puhata. Mäest alla tuhisedes ununevad kõik argimured ning jääb ainult rõõm puhtast valgest lumest ning kiirest laskumisest. Tänan kuulamast!
Pärnu Täiskasvanutegümnaasium Maris Lott 10. BH klass SAAMI KEELED Referaat Juhendaja:Reet Sai eesti keele õpetaja Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 1. SAAMI RAHVUS............................................................................................................4 2. SAAMI KEELED.............................................................................................................5 3. TUNTUIMAD SAAMID................................................................................................. 8 4. GEOGRAAFILINE PILT PAIKNEMISEST.................................................................9 KOKKUVÕTE.......................................
Oboe Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Sünnimaa on oboel Prantsusmaa. Esiisaks on keskaegsed salmeid. Sajandite jooksul pill täiustus. 17. sajandil lisandus klappmehhanism. 18.-19. sajandil suurenes sõrmeavade hulk. Oboel on kahekordne lesthuulik. Pilli pikkus on u. 60 cm. Ulatus on b-g3 Kõla on nasaalne, pisut pirisev. Keskmises registris kõlab mahlakalt ja kandvalt. Kõrges registris pingutatult. Kõike väljendusrikkam on pill laulvates, aeglastes meloodiates. Kasutusel on ka altoboed ehk inglisarved. Inglisarv on tavalisest suurem ja madalama kõlaga. Huulik on pikendatud. Kõlalehtri ots meenutab pirni. Mõlemad pillid on valmistatud eebonipuust. Kuulsaimad eesti mängijad: Kalev Kaljus, Nils Rõõmussaar.
7.3 Käesolevast Lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada pooltevaheliste läbirääkimistega. Juhul, kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlused seadusandlusega ettenähtud korras. 7.4 Käesolev Leping on koostatud eesti keeles kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks antakse Töötajadle ja teine jääb Tööandjale. POOLTE ANDMED: Tööandja: Nils Suhov Töötajad: 10663533 OÜ, Ik: 3912152220 Lehestiku tn 20, Aadress: Sõle tn 3 12258 Tallinn Telefon: 51865216 Pank: Swedbank 1106722359 Liitumine kogumispensioniga JAH/EI
Autori sõnutsi ,, ...võib kella kümneni õhtul töötav ema viia võsukese pärast lasteaia sulgemist perekeskusesse, kus tema eest hiliste õhtutundideni hoolt kantakse" ( Niitra 2009 : 4 ). Tekstist selgub, et üksikemadel on võimalus tööl olles lapsed päevakeskusesse viia ( Niitra 2009 ). Minu arvates on Euroopa Liidu poolt tehtud otsus õige, kuna üksikemadel on tõesti raske üksi oma lastega toime tulla. Kasutatud kirjandus: Niitra, Nils 2009. Üksikemad saavad Euroopa Liidult lapsehoidja.- Postimees nr 265, lk 4.
Saamid Pjotr and Cambu ( ° °) Saamid ehk laplased elavad Soome, Rootsi, Norra põhjaosas ja Vene aladele jääval Koola poolsaarel. Nad on arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. Saamidel on rikkad kultuuritraditsioonid mis elavad ka tänapäeval. Igapäevaselt tehakse käsitööd , lauldakse vanu laule, tantsitakse tantse ja kantakse rahvariideid. Nende lipp Saami Tüüpiline laul on joig. Laulul arvatakse olevat eriline vägi, see võimaldab tunda ühtekuuluvust mõne nähtusega , paiga, puu, kivi, looma või inimesega. Saam võib laulda kõigest mida näeb või ette kujutab. Joigudel on vähe sõnu. Pillidest on enam levinum võrutrumm Võrutrummi mängisid samaanid (nõiad) Rahvusvaheliselt tuntud saami joigajate hulka kuulus Nils-Aslak Valkeapää ja kuulub tänini Wimme Saari. Laulud https://www.youtube.com/watch?v=_ FzEpXNOjCY&index=2&list=PLcxaWAfluA48yWZz 4IJiZtL5j1sbLWawT https://www.youtube.com/watch?v=Ix-_ 3JhHjcA&li...
"Võluri müts" 1948 "Muumipapa memuaarid" 1950 "Ohtlik jaanipäev/südasuvi" 1954 "Trollitalv" 1957 "Nähtamatu laps ja teised lood"1962 "Muumipapa ja meri" 1965 "Novembri lõpus" 1970 Looming "Skulptori tütar" 1968 "Kuulaja" 1972 "Suveraamat" 1972 jt Koomiksid (muumid) Pildiraamatud "Kes trööstib tillut?" 1959 jt Adaptsioonid Marionettide sari Saksamaal 19591960 Multifilmid, lühifilmid Jaapanis, Rootsis, Soomes, Nõukogude Liidus 1969 Muumimaa 1993 Tunnustused 1953 Nils Holgerssoni preemia 1966 H.C. Anderseni preemia 1992 Selma Lagerlöfi auhind Rootsi Akadeemia auhinnad Kasutatud allikad Muumide koduleht www.moomin.com/tove Jansson, T. (1975). Muumitroll. Tallinn: Eesti Raamat Tove Jansson. Vikipeedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Tove_Jansson
algselt sihtinud nad auväärt hoonet taguotsaga. Püha Peetri kiriku juures võib näha vendade Grimmide tuntud muinasjutust "Bremeni linna moosekandid" inspireeritud skulptuure. Selle kvarteti koosseisus on muidugi ka kass. Räägitakse, et kui neid loomi hõõruda, siis täituvad kõik sinu soovid. On huvitav, et Riias on olemas ka "ametlikud kassid". Nende nimed on Kuzja ja Muris ja nad elavad Riiaraekojas. Kaks aastat tagasi võttis Riia linnapea Nils Ušakovs loomade varjupaigast kaks kassi. Kuzja ja Muris figureerivad nüüd tihti kohalikus pressis.
Lõuna- Mörest. Kuninga ustavad mehed ja foogtid olid neis ringkondades tapetud. Mujalgi oli löönud leegitsema viha ühe uue kuningliku korralduse pärast. Inimestele ei meeldinud, et praostid hakkavad tegema aruandeid kümniste kohta, mis saab igal aastal kirikumajadesse viidud. Gustav otsustas kohe tugevate ja kiirete sõjaliste löökide kasuks, erinevalt enda eelnevate mässude jagu saamise taktikast. See vallandas peagi suure ülestõusuliikumise. Mässuliste juhiks sai Nils Dacke. Kuningas nõudis teiste piirkondade foogtidelt, et nad puhkenud ülestõusu tähelepanuta jätaksid või maha vaikiksid. Ta ei tahtnud, et mässuliste arv suureneks. Kuid Dacke oli 12 enda kiirete aktsioonidega sellest taktikast üle. Paari nädalaga kogus ta palju liitlasi. Gustavile tuli appi taani kuningas Christian III, kellega ta oli varem lepingu teinud. Kuid
Planeet Marss Nils Joonas Põldme Markus Põldmäe · Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet · Marss on Maast 2 korda väiksem · Päikesest asub 1.5 korda kaugemal, kui Maa · Temperatuur on 2 korda külmem, kui Maal · Aasta on 2 korda pikem, kui Maal · Päev on pool tundi pikem · Gravitatsioon on umbes 40 % Maa omast · Temperatuuri ulatus on +25°C...-125°C · Marsil ilmnevad aastajad ja kliimavöötmed · Keskmine temperatuur on päeval paarkümmend kraadi, öösel 100 kraadi alla nulli · Atmosfääri rõhk on väga kõrge · Koosneb peamiselt süsinikdioksiidist · Leidub ka lämmastikku, argooni, hapnikku, veeauru · Pooluste piirkondi katab süsihappelume kiht · Enamik pindalast meenutab punast kivikõrbe · Nn mandrid on keskmiselt 3 km kõrgused · Marsi pinnal on palju meteoriidikraatreid · Marsil asub Päikesesüsteemi kõige kõrgem mägi, mis on 24 km kõrgune · Pikk lõhe Valles Marineris, mis on 5000 km pikk, 120 km laiune ja 8...
vennatütre salapärast kadumist, kellele pakub oma abi ka Lisbeth Salander. Teosest ei puudu kirg ega vägivald. Nii on filmiski vägivallastseene, aga ka maalilisi loodusvaateid. Trioloogia sisu on väga päevakohane. Nagu raamatuski on meie maailmas häkkerid, börsihaid, ajakirjanikud, töösturid, vägistajad ja mõrvarid. Raamat lahkab erinevaid probleeme, mis esinevad ka meie ühiskonnas. Lisbeth Salanderi piinas ja kasutas jõhkralt ära tema kriminaalhooldaja Nils Bjurman. Kuid Lisbeth polnud alistuva loomuga. Kättemaksuks piinas ta Bjurmani koletul moel ning seetõttu oli Bjurmanil järgmistel nädalatel suuri raskusi istumisega. Peale selle kasutas ta ka tätoveerimismasinat, millega kirjutas Bjurmani suurele kõhule: ,,Ma olen sadistlik siga, lurjus ja vägistaja". Minu arvates on see ehtne näide tänapäeva ühiskonnast. Iga nädal võib kuulda kuidas
Ilmalikus kujutavas kunstis olid populaarsed miniatuursed portreed. Nende loojatest tuntuim Elias Brenner. Rokokoo tume ja karm 18.sajandi keskel kunsti tellijaid vähe, endiselt peamiselt kirik tuntuim kirikumaalide looja oli Mikael Toppelius, kes kaunistas 40 kirikut 18.sajandi lõpp Gustav III aeg klassitsism. Nils Schillmark Hämeenlinna kirik, 1789. Eeskujuks Rooma Panteon Sündmused kunstielus 19.sajandil 1830 maalikunsti kooli asutamine Turus, 1845 muudetakse joonistuskooliks 1846 asutatakse Soome kunstnike ühendus 1848 asutatakse Helsingi joonistuskool. Kuni 1863 ainus õpetaja B.A.Godenhjelm R.W.Ekman, rahvusliku maalikunsti rajaja 1849 asutatakse Ateneum, hoone valmib 1887 R.W.Ekman, Kreeta Haapsalo soittaa kannelta, 1868
Ideid oma raamatutegelaste loomiseks pole ta saanud mitte lastelt, vaid on kõik ammutanud omaenda fantaasiast. Alles 38-aastasena, juba Stockholmis elades, libises ta jäisel tänaval, nihestas jala ja oli sunnitud mõnda aega liikumatult nelja seina vahel istuma. Nii hakkakski ta raamatuid kirjutama. A.Lindgren on käinud ka Eestis. 4. 5. Raamatud 1. ,,Väikevend ja Karlsson katuselt" 2. ,,Pöialpoiss Nils Karlsson" 3. ,,Kati Pariisis" 4. ,,Kati Itaalias" 5. ,,Kati Ameerikas" 6. ,,Jõulujutud" 7. ,,Hakkaja Kaisa" 8. ,,Britt-Mari puistab südant" 9. ,,Pipi Pikksukk" 10. ,,Väikevend ja Karlsson katuselt" 11. ,,Vahtramäe Emil" 12. ,,Meisterdetektiiv Blomkvist" 13. ,,Hulkur Rasmus" 14. ,,Tjorven, Pootsman ja Mooses" 15. ,,Röövlitütar Ronja" 16. ,,Vennad Lõvisüdamed" 17. ,,Bullerby lapsed" 18. ,,Mio, mu Mio" 19. ,,Madlike" 20. ,,Madlike ja Jaanikingu Põnn" 21. ,,Kaisa" 22
Energiajoogid Nils-Gregory Aer Joosep Jussi Monster-500 ml Alustatud Ameerikas 2002 aastal 240 Kcal Kofeiinisisaldus 160 mg Tauriinisisaldus 0,4% (~2200mg) Tarbi mõõdukalt Effect-500 ml Alustatud Saksamaal 240 Kcal Kofeiinisisaldus 160 mg Tauriinisisaldus 0,4% (~2200mg) Tarbi mõõdukalt Red Bull-250 ml Alustatud algselt Tais kuid modifitseeritud Austrias 125 Kcal Koffeiinisisaldus 0,03% (~75mg) Tauriini sisaldus 0,4% ehk 1000mg=1g (70 korda vähem kui on inimekehas) Lastele ja koffeiini tundlikele inimestele mitte soovitatud Energiajookides leidub Kokaiinitaime lehed Click to edit Master text styles Kola pähkel Second level Kuivatatud õisikud (Syzygium Third level Fourth level aromaticum) ...
KORDAMISKÜSIMUSED. AATOMIFÜÜSIKA. 1. Mis on aatomifüüsika, millal loodi? Füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega. 2. Milliste füüsikute nimedega on seotud aatomifüüsika? Nils Borh, De Broglie, Werner Heisenberg, Schrödinger, Paul 3.Mis on aatom? Millest koosneb aatom? Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Tuum, elektronid 4. Kes sõnastas planetaarse aatomimudeli ja mis aastal? 1911. 5. Milline on planetaarne aatomimudel? Sarnaneb päikesesüsteemile, tuuma ümber tiirlevad elektronid 6. Aatomi läbimõõt, tuuma läbimõõt?
kukkuma vastu tuuma. DE BROGLIE HÜPOTEES Igal osakesel on olemas laine omadused, mille lainepikkust saab arvutada valemist =h/(mv) h=6,63*10-34Js Hiljem leidis see hüpotees katselist kinnitust. Tänapäeval ei loeta mitte elektroni ennast laineks, vaid elektroni käitumine on tõenäosluslik ja vastava tõenäosusfunktiooni kuju on laineline. Seda fn´i nim LAINEFUNKTSIOONIKS. Rutherfordi aatomi täiustamisega tegeles Taani füüsik NILS BOHR (postulaadid 1) elektron võib tiirelda ümber aatomi tuuma ainult kindlatel lubatud orbiitidel, kusjuures lubatud orbiidil viibiv elektron ei kiirga eml. 2) elektron kiirgab/neelab eml kvandi e footoni siis kui ta liigub ühelt lubatud orbiidilt teisele. En1-En2=hf Bohril õnnestus oma teooria abil tuletada valem, mis kirjeldab vesiniku aatomi spektrit. Teooria jääb keerulisemate aatomite spektrite kirjeldamisel jänni. Suutis kirj vesiniku aatomi spektri. Elektron asub tuumale lähimal
"Consolationes" (1961) "Ühe Pärnust pärit poeedi palgepooli" (1965) "Tsooloogia ehk ingel lindudega" (1966) "Ühe keelega kannel" (1979) "Viis on viis" (1986) "Lugemik" (luule valikkogu, 1991) Väikeraamatuna on ilmunud tema essee "Kunstnik eesti kirjanduses" (1975) Aastal 2000 ilmus kaante vahel 19551959 toimunud Arvo Mägi ja Arno Vihalemma vaheline kirjavahetus "Kord Vihalemm elas Ystadis" Ta on rootsi keelest tõlkinud Nils Ferlini luulevalimiku "Laule ja luulet" (1984) Vihalemma maalilaad on selge Pallase pitseriga ja kohanenud hiljem Rootsis koos saatusekaaslastest väliseesti kunstnikega. Maastiku ja olustikumaalid näitavad Vihalemma tundlikku looduskäsitlust, natüürmordid ja aktid tutvustavad teda kui ergast poeeti, abstraktsed maalid loovad seose kunstniku graafikaga, mis on üles ehitatud pideva joone kulgemisele. "Södermandlandes vastu kevadet" (1945)
GIUSEPPE VERDI – „DON CARLOS“ Marek Leotoots, Ainar Maripuu, Christopher Gilden, Nils Kiisler, Maarek Paalberg ja Robert Ellik SISU Ammustel aegadel sõlmiti abielusid tihti poliitilistel põhjustel. nt:abielu Felipe II ja Elizabeth de Valois vahel Kuigi Elizabeth oli algul lubatud Felipe II pojale (Carlosele), ei hoolinud sellest keegi, kuna abielludes Felipe II-ga sõlmitaks vaherahu kahe riigi vahel Carlos armastas Elizabethi ning vastupidi. 1.VAATUS Põlvitades oma vanaisa haual, kohtub Carlos
Terminid · SNARE, soluble N-ethylmaleimide sensitive factor adaptor protein; · Receptors TMD, Trans-membrane domain; · PR, Pathogenesis-related; · qRT-PCR, quantitative Real Time PCR; · CDD, Conserved Domain Database; · HMM, Hidden Markov Model; · MSA, Multiple sequence alignment; · PDB, Protein Data Bank; · DOPE, Discrete Optimized Protein Energy; · MOF, MODELLER Objective Function; · NILs, Near-isogenic lines · Leaf rust; · Ustilago maydis, maisinõe seen · bread wheat, Triticum suvitrühvel L · tobacco, Nicotiana tabacum · oder, Hordeum vulgare · riis O. riis indica · nr: mitte ülearune; · S-PI, susceptible patogeen nakatunud, · S-M, susceptible negative control; · GAPDH Glütseraaldehüüd-3-Fosfaat Dehüdrogenaas 3.5. SNARE geenide up-regulation leherooste nakkuse ajal nisus · Paremaks arusaamiseks SNARE geenide funktsioonist mRNA tasemel,
Nils Kreuger 1885 moodustasid kunstnikerühma Oponendid,soovides uuendada rootsi maalikunsti koos Karl Nordströmiga asutasid 1890 Varbergikooli, eeskujuks Gaugaini tööd eriti mõjutatud Prantsuse impressionistidest olid Karl Nordström & August Strindberg ühtlasi hakkasid esile tõusma naiskunstnikud Eva Bonnier ja Hanna Pauli Modernism Saabus Rootsi 1909 Abstraktselt maalisid Hilma af Klint, Nils von Darel ja Gösta Adrian Nilsson 20ndate teisel poolel levib sürrealism (Jonson, Mörner) Ekspressionism (Erixon, Hjort, Ivan Ivarsson, Inge Schiöler) Rangemat ja formaalsemat abstraktset minimalismi esindas Ollle Baertling Modernismiperioodi skulptuur Carl Eldh Strindbergi portree Carl Milles Purskkaevude looja (Poseidoni kuju Göteborgis, Orfeuse grupp Stockholmi kontserdimaja ees)
• maalinud ka freskosid ning seinamaale, Kesktalveohve Rahvamuuseumis • liljefors-ülitäpselt loodust ning liikuvaid loomi kujutavad maalid • eugene jansson- inspireeritud vincet van Gogh'i töödest, lihtsad, suured geomeetrilised vormid, idüllilised stockholmi-motiivid, jõulised mehefiguurid. • Ernst josephssoni- meisterlikud õliportreed. Tema töödes inspireerisid hilisemar modernismi. • Portreekunstiga tegelesid richard bergh ja nils kreuger • 1885.a soovides uuendada roosti maalikun st, kooodustasid kunstnikerühma oponendid • 1890.a asutasid r. Bergh ja n kreuger koos karl nordströmiga nn. „varbergikooli“, mille stiili võttis eeskujuks paul gauguini tööd ning vastandus realikstlikule maastikumaalile • eriti mõjutatud prantsuse impressionistidest oli nordström ja tema sõber, multitalent august strindberg
Tallinna Tehnikaüliko Informaatikainstituut Töö Massiivid Üliõpilane Nils Varik Õppejõud Jüri Vilipõld na Tehnikaülikool rmaatikainstituut Massiivid Õppemärkmik 082723 Õpperühm MATB-14 Tee maatriks Tee vektor OP_Mas Kustuta Maatriks 73 58 -25 93 75 -89 90 -27 5 127 -32 -6 127 -32 -6 147 -15 -70 90 -27 5 90 -27 5 90 -27 5
Selma Lagerlöf ,,En herrgårdssägen" (1899). Boken är en historia om den unge studenten Gunnar Hede. Hans passion i livet är att spela fiol. Han drömmer om att bli en känd musiker, men det blir han inte. Det finns en ekonomisk verklighet i familjegården(Munkhyttan). Han bestämmer att han ska göra allt som möjligt at rädda hemgården. Han går ut vandrar och handlar för att få pengar, men efter svåra händelser gör det honom sinnessjuk. Visserligen fortsätter han sin verksamhet och får snart in så mycket pengar att Munkhyttan kan räddas, men även efter det driver han runt i byarna med sin kappsäck och fiol. Ingrid är en föräldralös flicka som bor i en kärlekslös fosterfamilj som har tagit hand om henne sedan hon var 13 år och hennes morfar dött. Hon blir svårt sjuk och är döendes. Hon blir begravd skendöd. När Gunnar går förbi den nya graven får han höra ljud från graven. Han sätter sig och spelar fiol vid graven och det hörs mera ljud från...
Janel Altroff Janika Lentsius Meelis Vind Kalle Koppel Imre Eenma (pikoloflööt) (bassklarnet) Tõnu Künnapas Kaupo Olt Valdek Põld Maret Orgmets Ants Õnnis TROMBOON OBOE FAGOTT TROMPET Andres Kontus Nils Rõõmussaar Peeter Sarapuu Indrek Vau Peeter Margus Aleksander Kristjan Kungla Erki Möller Väino Põllu Hännikäinen Kadri-Ann Nuut Ivar Tillemann Johannes Kiik Heli Ernits Kaido Suss István Baráth (basstromboon) Tõnis Traksmann Andres Lepnurm
septembril 1970 Sveitsis Locarnos pärast kuuendat insulti . Kuid aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947 ka kodakondsuse. 1940 läks ta Mexico City'sse, kus ta ajas korda oma immigratsiooni- ja lahutuspaberid. Ta peatus Bevery Wilshire Hotellis ja pärast omas ta kahekorruselist maja Westwoodis (maja kuulus enne Nils Bagge'ile). Enne ja pärast aastaid Los Angeleses oli tal tuline afäär Marlene Dietrich'iga. Kuid siis saabus taas sõda ja Remarque kolis taas Beverly Wilshire hotelli, kus ta alustas oma kuulsat raamatut "Triumfikaar" ("Arc de "Triomphe"). Ka seda raamatut saatis suur edu. Ameerikas üksi müüdi seda raamatut üle 2 miljoni. Pärast seda kolis ta New Yorki, kus ta elas Ambassadori hotellis. Seal kirjutas ta ka raamatu "Varjud Paradiisis".
Mina neiu panin maha ammugi Sina kannad teda ikka edasi Vegetatsioon (teadlik) Teeme näo, nagu poleks kuulnud. Teeme nii, nagu üldse ei teaks. Mitte midagi, mitte iial. Siga jääb seaks. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding http://lepo.it.da.ut.ee/~kristit/jv2.html http://lepo.it.da.ut.ee/~kristit/jv3.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juhan_viiding.htm Nils Joonas Põldme 7. B klass 11. jaanuar 2009
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Detail Üliõpilane Nils Varik Õppemärkmik Õppejõud Jüri Vilipõld Õpperühm aülikool tituut ail 082723 MATB-14 ( ( 1 S t =2 ab- c 2+ 2 r 2 2 V = abd-c d -
tegid ning jõid põhimõtteliselt igal õhtul. Tia sai kokku oma eksiga, kellega ta lootis midagi enamat, seni kuni tuli välja, et sellel mehel on olemas perekond. Seda juhust, et Tia enam temaga tegemist ei taha teha kasutas Sigrid ära ning kui Tia sellest kuulis, ei tahtnud ta temaga enam mingit tegemist teha. Tial oli suhe ka oma töötajaga, Nilsiga, kes vahepeal sehkendas tema naabri Biancaga. Kui Nils aga palgatõusu soovis vallandas Tia ta. Tial oli periood, kus ta tarbis ravimeid, et oma alkoholisõltuvusest lahti saada, see aga ei õnnestunud. Jõulude ajal hakkas Tia uuesti suhtlema nii Sigridi kui ka Nilsiga. Bianca, kahe lapse ema, ilma meheta. Bianca oli teinud lapse teise mehega, kes oli abielus. Kuigi ta mees otseselt lapse kasvatamisse ei sekkunud , sokutas Bianca oma last ikkagi suveks tema poole maale ja üritas võimalikult palju oma last teiste inimeste hoolalla saada
Tori kihelkonna naiste rahvarõivad Koostasid KristjanArtur Reek ja Nils Kristjan Kasak Asukoht Tori alevik asub Pärnu maakonna kirde osas ning on samanimelise valla keskuseks. Tori alevikku ümbritsevad järgmised Tori valla külad: Oore, Kuiaru, Selja, Muraka, Levi, Võlli ja Randivälja. Aleviku asutamisaastaks loetakse 1887. Juba 1909 a. oli17 puumaja ning 93 elanikku. Tori naiste rõivad Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati:
Vabariigi 93. aastapäeva kõne Austatud direktor, õpetajad, õpilased ja teised, kes te täna siia kogunenud olete. Täna on Eesti Vabariigi 93. sünnipäev. Õnnitlen teid kõiki selle pidupäeva puhul meil on riik, mille üle õigustatult õnne ja rõõmu võime tunda. Saame seda teha siiralt, Eesti Vabariik on maailma riikide seas rahvusvahelises võrdluses heas positsioonis. Seda tasub endale ikka ja jälle meelde tuletada. Eesti kuulub nii Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), Euroopa liitu, NATOsse kui ka OECDsse ja nii edasi ja nii edasi. Eesti Riik areneb pidevalt ja kiires tempos edasi. Need on kõik asjaolud, mis tunduvad juba meile täitsa tavalised, aga nii direktor, õpetajad ja teised vanemad inimesed mäletavad kindlasti, et 20 aastat tagasi ei olnud selline tulevik Eestile sugugi ette kindel. Aga riigi sünnipäeva puhul, võiksime me kõik kasvõi korraks nende asjade peale rohkem mõelda. K...
Laenutuse omapärad. Nn. ketiraamatukogu. II periood 16.-17. sajand Thomas Bodley. Oxford`í ülikooli raamatukogu taasavamine 1603 BODLEIANA TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU ALGUSPERIOOD Academia Gustaviana asutamine. 1647.a. Ludwig Hintelmani pärandus. Esimene palgaline raamatukoguhoidja Laurentius Ludenius. 1650.a. esimene raamatuost kuninganna Kristiina toetusel Stokholmi raamatukauplejalt Janssoniuselt. Tegevuse katkemine Tartus sõja tõttu. ACADEMIA GUSTAVO-CAROLINA Nils Gyldenstolpe 2700 köiteline raamatukogu. Ülikooli tegevuse ülekandumine Pärnusse. Põhjasõja mõjud akadeemilisele elule. Ülikooli raamatukogu evakueerimine Stokholmi. Iseloomulikke jooni Rootsi-aegsele ülikooli raamatukogule: fondi suurus ja koostis, laenutamine. ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 18.-19. SAJANDIL Ülikoolide raamatukogude III periood. Göttingeni Ülikooli raamatukogu 1743 Kuraator Gerlach Adolph von Münchhausen Direktor Christian Gottlob Heyne 1764-1812
kaugel sellest. Vaatluse all on hoopis erinevad psühholoogilised häired. (Obsessiv- komplulsiivne Jänes; Sügava depressiooni ja pessimismi all kannatav Iiah; tähelepanu häiretega ja hüperaktiivne Tiiger; ärevushäirete ning madala enesehinnangu all kannatab Notsu; jms). Seda informatsiooni võib nii ühtpidi kui teisiti võtta. Lugege seda kui lihtsalt teadmiseks võtmiseks.) 23. S.Lagerlöfi Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi, komposisatsiooni eripära ja seos folklooriga. SELMA LAGERLÖF (1858-1940)- NILS HOLGERSSONI IMELINE TEEKOND LÄBI ROOTSI (1906/1907) Olles edukas õpetaja, tehti Lagerlöfile ettepanek kirjutada maateaduste lugemik Rootsi kohta. Nii hakkaski S. L. kirjutama, kuid esialgsest lugemikust arenes välja hoopiski lastele mõeldud seikluslik muinasjutt Nilsist ja tema kummalisest teekonnast läbi Rootsimaa. Loo
10-aastasena. Need aastad olid edukad kaubanduses, arenesid Taanis linnad ja ehitati uusi hooneid. Kuid ta sekkus kolmekümneaastasse sõtta, mis kujunes Taanile katastroofiks. 1612. aastal tal ebaõnnestus rünnata Stockholmi ja rootslased purustasid Göteborgi. 3. Reformatsioon. Olavus Petri Toimus Gustav Vasa võimu ajal. Olavus Petri levitas Rootsis Martin Lutheri õpetuse. Stockholmis muudeti jumalateenistust rootsikeelseks. Tema vend sai peapiiskopiks 1531. aastal. 4. Nils Dacke Nils Dacke juhtis kõige suurema talupoegade ülestõusu Rootsi ajaloos 1542. aastal. Probleemiks oli kuninga (Gustav Vasa) maksupoliitika, kiriku ja kuninga vastuolud. 1544. aastal mässi suruti maha ja juhid hukati. 5. Erik XIV Erik XIV oli Rootsi kuningas pärast Gustav Vasa. Temal olid poolvennad Johan ja Karl. Erik piiras nende õigusi, sest kartis, et nad saavad võimu enda kätte. Liivi sõjal toetas Erik sakslasi ja 1561. aastal võttis endale Põhja-Eesti. 1568
Taani-Muusika on idülliline. Looduses pole suuri kontraste nii ka muusikas. Fantastika on helge ja õilis. Väga tugevad saksa mõjud. Taani kunst muusika on väga vana. Kopenhaageni õukonnas oli muusika elu alati kõrgel järjel ja on teada et 1612 aastaloli õukonnas palgal üle 30 laulja ja üle 30 pillimängija pluss veel 16 trompetisti. 1689 aastal lavastati esimene ooper. Välismaalaste tulv oli nii suur et oma muusikat ei olegi. 19 sajandi kuulsamad mehed olid Johhan Peeter Hartmann ja Nils Willhelm Gade. Norra -Loodus on karm külm meri kosed kaljud. Kõige karmima kliimaga. Muusikas on palju kurje vaime ja olendeid. Alates trollidest. Hingelt tundub norrakas lüürik olevat. Vaene aga uhke rahvas kuni 20 sajandini. Tal puudus sajandeid iseseisvus. 14 saj alates oli sõltuv taanist. Keel oli taani, rõivas oli taani. 19 sajandi algul lööb norra taanist lahti aga liidetakse kohe rootsiga. 1885 aastal saab ametlikuks keeleks norra keel. 1905 tuleb norrale iseseisvus
Eesti Vabariigi presidendid Eestil Vabariigil on olnud kolm presidenti. Need on Konstantin Päts, Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Praegu on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Kohalikud räägivad, et tema ema Olga pidi ta sünnitama ühe teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Vanemad kolisid Raeküla alevisse. Siin õppis Konstantin Nikolai koolis, edasi õppis Riia vaimulikus seminaris, siit lahkus enne lõpetamist ja läks Pärnu Gümnaasiumi. 1898.a. lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist Konstantin Päts advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Sajandivahetuseks oli Tallinn kujunenud suureks sadama- ja vabrikulinnaks. Siin kasvas ka eestlaste arv. Konstantin Päts taipas, et tuleb ühendada edumeelsed eestlased,...
lihtlabased pettused? Mina vastan jaatavalt mõlemale. See, kas keegi kuskil meid jälgib ja meiega ühendust proovib saada, on hetkel lahendamata mõistatus. Aga selles, kas keegi kuskil lisaks meile olemas on, olen ma täiesti kindel, sest puuduvad tõendid selle kohta, et kedagi peale meie ei eksisteeri ja samas on olemas palju väiteid nende olemasolu kinnitamiseks. Kasutatud kirjandus: ,,Teine maailm. Kahtleja käsiraamat" Jouko Aho, Nils Edelman, Kari Enqvist, Jukka Häkkinen, Timo Kaitaro, Sakari Kallio jne. http://www.hot.ee/fiction/artiklid/ufo.htm http://www.otsimrat.net/ufolehekulg/VILJARING.HTM http://et.wikipedia.org/wiki/Viljaringid http://et.wikipedia.org/wiki/Maav%C3%A4lise_elu_otsingud
Berliini olümpiamängud Berliini olümpiamängudel pandi Kristjan Palusalu välja mõlemas maadlusviisis. Esialgne plaan oli lasta mehell paar matsi vabamaadluses teha ja siis loobuda, et kreeka-rooma stiilis paremini esineda.Mees ei tahtnud aga katkestamisest kuuldagi tõi Eestile kaks medalit.Vabamaadluse raskekaalus oli 11 maadlejat. Esimeses ringis seljatas Palusalu Josef Klapuchi (aega kulus 10.50). Vastase seljatasid ka Hjalmar Nyström ja Nils Åkerlindh.Teises ringis seljatas Palusalu Robert Herlandi (Prantsusmaa; 6.45) ja tõusis liidriks. Üks miinus oli Åkerlindhil, kes 2:1 võitis Nyströmi, ja Werner Bürkil (Sveits). Georg Gehring seljatas Mehmet Çobani (Türgi) 3 minutiga.Kolmandas ringis võitis Palusalu Çobani 3:0, kuigi õiglasem tulemus olnuks 2:1. Åkerlindh sai seljavõidu, Nyström oli vaba.Neljandas ringis seljatas Palusalu Bürki (6.15)
hakanud väge juhtisid ooberst Peter Stolpe ja Heinrich von Ahnen, ning selle ülesandeks olid vallutada Põltsamaa ning Laiuse linnus. Tallinnast alustanud väe eesotsas oli Karl isiklikult. Tema ratsaväge juhtis Otto von Uexküll ning jalaväge Samuel Nilsson. Karli väes oli ka Eestimaa aadlilipkond ooberst Ewert Delwigi juhatuse all. Karli kaaskonda kuulusid muuhulgas suurte sõjakogemustega Karl Henriksson Horn, hertsogi poeg Carl Carlsson Gyllenhielm, krahv Magnus Brahe ning Nils Turesson Bielke. Rootsi laevastikku ja ühtlasi ka kahurväge juhtis admiral Joachim Scheel, kes pidi laevadega Tallinnast Pärnu alla suurtükke viima. Poola väed olid paigutunud linnustesse, Jürgen Fahrensbach asus 750 jalaväelase ja 2000 ratsanikuga Rencēnis.“ (http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi-Poola_s%C3%B5da_%281600%E2%80%931611%29) (05.06.2015) 1.3. Liivi sõda „Liivimaa sõda või Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil,
elektromagnetlaineid ei kiirga (Bohri I postulaat). Aatom kiirgab või neelab elektromagnetlaineid siirdel ühest statsionaarsest olekust teise (Bohri II postulaat). Bohri aatomimudeli katseline alus on aatomi kiirgusspektri joonte paiknemine seeriatena. 1 11.1. Valguse kiirgumine ja neeldumine (Bohri mudel) Esimesena kirjeldas aatomis toimuvaid protsesse Nils Bohr 1913.a., kes kasutas selleks osalt klassikalisi ettekujutusi, näiteks elektroni trajektoor. Ta esitas oma postulaadid, tuginedes vesiniku kiirgusspektri analüüsile: 1) Lõpmatust hulgast elektroni orbiitidest, mis on lubatud klassikalise mehaanika reeglite järgi, realiseeruvad vaid mõned kindlaile energiaile vastavad orbiidid. Need on nn. statsionaarsed orbiidid, kus elektron tiirleb energiat kiirgamata.
magamata öö on niivõrd märkimisväärse efektiga, siis julgen pakkuda, et kaks magamata ööd vähendaksid õppimisvõimet rohkem kui 2 korda ilmselt umbes poole võrra. Seega olen vastanud esimesele küsimusele ilma uneta targaks ei saa! 6. Nüüd aga jõuaksin oma essee teise olulise osani kas magamise ajal on võimalik ka uusi teadmisi omandada või teha avastusi? On ju ajaloost teada näiteid, et nii mõnigi kuulus avastus on tehtud magades. Näiteks nägi Nils Bohr aatomi ehitust unes ja perioodilisustabeli leiutaja Dmitri Mendelejev on väitnud, et just unes nägi ta, kuidas peaksid keemilised elemendid tema tabelis paiknema. Huvi äratab ka hiljuti tehtud avastus, et imikud õpivad magades. Lisaks pakub mõtlemisainet ka eelmise sajandi keskel sündinud teooria hüpnopeedia, nn uni-õpe või unes õppimine(ingl sleep-learning), mis oleks võinud kardinaalselt muuta õppeprotsessi ja seda oluliselt kergendada. Hüpnopeedia
Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque elust... Aastal 1916, 18 aasta vanuselt alles kooli lõpetanud, pöördus Remark I maailmasõtta Saksamaa rindele. Pärast sõda sai ta tööd spordiajakirjanikuna ja abiellus Jutta (Jeanne) Zabonaga aastal 1925, kuid see abielu ei kestnud kaua, ainult 1932 aastani. Remark töötas ka veel väikekaupmehena, kooliõpetajana ja isegi autotöökoja töölisena. Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta" (Im Westen nichts Neues), mis tõi talle kuulsust peaaegu üleöö. Seda bestsellerit müüdi üle 3,5 miljoni koopia vähem kui 18 kuuga ning rezissöör Lewis Milestone käe all valmis sellest aastal 1930 ka film. Kuid aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt...
säilinud olevat traditsioon õige looduslähedase eluviisi osas, kuna elatakse maal, kõik inimesed siin tahavad ja harivad põldu vähemalt oma tarbeks, säilinud mingis osas külakogukondlik kord, mis on naabrit ja maa vajadusi arvestav. Siin ei olda niiväga kaubanduskettide kolmekordselt röövpakendatud toidu lõa otsas (omakasvatatud toit on garanteeritud, kuna on maa, kuhu külvata ja ka traditsioon, kuidas seda teha ei ole siin olnud läbi lõigatud ). Nils Gregerson pakkunud välja mõiste ’’süvainkarnatsioon’’(deep inkarnatsioon), mis peaks tähistam Jumala radikaalset inkarnatsiooni kogu mateerias. Inkarnatsioonilises ja sakramentaalses teoloogias väidetakse , et jumal on kohal tervenisti igas seemneivas. Kristus on kohal kõigis loodutes ning ma võin leida Kristuse kivist, tulest, veest ja isegi köiest, sest Kristus on seal sees (Tsit. Larry Rasmussen , ’’Weiting for the Lutherans’’ , 37.). Kasutatud kirjandus :
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 8. klass ,,VÄIKESED METSLASED" Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 SELLE REFERAADI PÕHITEEMAD ON: SARI ,, SEIKLUS JUTTE MAALT JA MERELT" , ,,VÄIKESED METSLASED" JA SELLE AUTOR ERNEST SETON- THOMPSON. .................................................................................................................... 3 SEIKLUSJUTTE MAALT JA MERELT....................................................................... 4 SARJA RAAMATUD ILMUMISE KRONOLOOGILISES JÄRJESTUSES:.......5 ,,VÄIKESED METSLASED"................
Tema oskus kasutada filosoofilisi väljendeid ja aforisme oli omamoodi kunst, ta teadis täpselt millal ja mida öelda. Theodor oli pärinud vanaisa raamimistöökoja ning oli jätkanud traditsiooni ning hakkas ka ise pildiraamijaks, ta tunnetas kunsti, enda näppude, hinge ja südamega see tegevus oli ta jaoks südamelähedane ja tähtis. Theodori unistuseks oli maal, see oli Rootsi kuulsaima kunstniku Nils Dardeli ,,Pistodaga Madonna". Ta peres oli alates vaarisast üks must laegas, kes oli selle soetanud 12. novembril 1903. misjonioksjonilt laegas oli kujunenud pere reliikviaks. Sellesse laekasse pandi alati raha, kui seda oli, kuid sealt ei võetud mitte kunagi mitte midagi välja. Aastakümnetega oli laekasse kogunenud suur summa, veidi üle 90 tuhande Rootsi krooni, selle raha kasutab ta hiljem ära Madonna ostmiseks.
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Taavi Tammekivi 10B klass Tabasalu Ühisgümnaasium Sisukord 1 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Kokkuvõte 4. Mõtteterad teosest 5. Info autorist ja tema loomingutest 6. Minu enda arvamus 7. Midagi huvitavat veel Kokkuvõte 2 Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes , nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
