SISUKORD Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Nooorus ja kooliaeg 3 Misjonärina Aafrikasse 5 Kesk-Aafrika ekspeditsioonid 7 Tagasi Londonis 9 Uued retked 10 Viimane teekond 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 1 SISSEJUHATUS Ehkki maadeuurija David Livingstone (18131873) maeti auavaldustega Londoni Westminster Abbeysse, on nii tema kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved andnud talle vastakaid hinnanguid. Livingstone'i rasked rännakud, mille katsumused näivad kohati ületavat inimvõimete piiri, kuid mida suurkujuks saanud rännumees ületas imetlusväärse sihikindlusega. Ta läbis esimesena Aafrika läänest itta, avastas Victoria joa, mitu järve ja Kongo lähtejõed. Livingstone suhtles aafriklaste kui võrdsetega ning
Varstu Keskkool 8.klass Robin Soe Maadeuurija Marco Polo Referaat Varstu 2017 1 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2 1. Sissejuhatus Minu referaadi teema on Marco Polo, sest tema kohta oli väga huvitav lugeda ja tema kohta on hea kirjutada. Minu töö eesmärk on tuua selgust Marco Polo eluloo kohta ja äratada teiste huvi tema kohta. Küsimustele millele ma otsin vastust on: Miks sai Marco Polo rikkaks ja prestiizikaks kaupmeheks?
Maadeuurija Marco Polo Sissejuhatus Minu referaadi teema on Marco Polo, sest tema kohta oli väga huvitav lugeda ja tema kohta on hea kirjutada. Minu töö eesmärk on tuua selgust Marco Polo eluloo kohta ja äratada teiste huvi tema kohta. Küsimustele millele ma otsin vastust on: Miks sai Marco Polo rikkaks ja prestiizikaks kaupmeheks? Kas Marco Polo on vangis istunud? Marco Polo Marco Polo elutee sai arvatavasti alguse 15. septembril 1254. aastal rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas. Kuigi Internet ütleb, et Marco sündis Horvaatias, Korulas, siiski leiavad paljud teadlased, et ta kodulinn on Veneetsia. Seega ei olegi teada täpne sünniaeg ja koht, ehkki see on minoorne fakt neile, kes on eelkõige huvitatud tema eluloost. Tema isa, Niccolo Polo oli kaupmees, kes tallus tihti Lähis-Ida ja Veneetsia vahelisi teid, samuti tegi ka Marco aastaid hiljem. Nõndaviisi sai Niccolo Polo väga rikkaks ja prestiizikaks kaupmeheks V...
ümbermaailmareisil. Otsustanud nähtavasti iga hinna eest reisist osa võtta, ei hoolinud ta äraütlevast vastusest oma taotlusele ekspeditsiooniga liitumiseks. Pärast vestlust ekspeditsiooni juhi Vassili Golovniniga võeti Wrangelli siiski ekspeditsiooni koosseisu. Oma osa mängis seejuures tõenäoliselt ka Wrangelli õpetaja kadetikorpuse päevilt, Adam Johann von Krusensterni eestkoste. Ekspeditsioonil sõlmis ta eluaegseks osutunud sõpruse toonase mitsmani, hilisema maadeuurija ning admirali Friedrich Benjamin Lütkega. Aastatel 182024 osales leitnant Wrangell ekspeditsioonil, mille eesmärgiks oli maade avastamine IdaSiberi ranniku lähistel, sealsete alade kaardistamine ning selgusele jõudmine Aasia ja Ameerika maailmajagude ühendatuses. Wrangelli juhtida oli Kolõmale lähetatud uurimisrühm. Enne ekspeditsioonile asumist oli Wrangell täiendanud oma teadmisi Tartu ülikooli teadlaste Otto Moritz Ludwig von
MAADEUURIJA MARCO POLO Referaat Sisukord Sissejuhatus lk 3 Marco Polo lk 3 Marco Polo seiklused Siiditeel lk 4 Tõesti juhtunud või väljamõeldis? lk 5 Pärast suurt reisimist lk 5 Kokkuvõtteks lk 6 Kasutatud kirjandus lk 7 Sissejuhatus Minu referaadi teemavalik langes Marco Polo peale, sest tema kohta oli huvitav lugeda ning mul oli ahvatlus tema kohta kirjutada. Loodan, et mul on õnnestunud koostada huvitav ettekanne lugejale. Võtan endale eesmärgiks aidata selgust tuua Marco Polo eluloo kohta erinevate allikate kombineerimise näol. Mulle on tähtis ka tuua tsitaate, mida ta on öelnud erinevates kohtades ning erinevates olukordades. Marco Polo Marco Polo elutee sai arvatavasti alguse 15. septembril 1254. aastal rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas. Kuigi Internet ütleb, et Marco sündis Horvaatias, Korulas, siiski leiavad paljud teadlased, et ta kodulinn on V...
Kui ma oleks geograaf 500a tagasi. Kui ma oleks geograaf aastal 1511, sooviksin ma olla maadeuurija ja avastaja. Ma paneksin kokku võimalikult suure ja tugeva meeskonna, ja asuks retkele eestist hawaii saarele. Ma asutaks sinna enda koloonia ja jääks sinna elama kõigest mõneks aastaks, siis suunduksin edasi austraaliasse. Kui ma austraaliasse kohale jõuaks , võtaks ma sealt kaasa mõningaid loomaliike, kindlasti känguruid, ja suunduks nendega egiptuse poole, kus nad arvatavasti saaksid elada. Keskenduksingi kõige rohkem maade avastamisele, samuti prooviksin haruldasi ja
Ajavahemikku 1450.-1650.a on vahetevahel nimetatud suurte geograafiliste avastuste ajastuks. Tol ajal rändasid Euroopa maadeuurijad ümber maailma ning avastasid mitmeid maid ja rahvaid. Kaubavahetus Euroopa ja Aasia vahel on käinud iidsetest aegadest. Kuid kaubad on rännanud ühelt kaupmehelt teisele, ilma et keegi neist oleks ise teinud läbi kogu teekonna. Esimesed maadeuurijad 1200. aastatel reisis Marco Polo Itaaliast Hiinasse. 1300. aastatel sooritas Araabia maadeuurija Ibn Batuta reisi läbi Lähis-Ida Indiasse. Ja 1400. aastate algul purjetas Hiina maadeuurija Cheng Ho Pärsiasse, Araabiasse ja mööda Aafrika rannikut lõunasse. Portugali maadeuurijad Portugallased tahtsid leida mereteed ümber Aafrika Indiasse. 1488. aastal jõudis Bartolomeu Dias Hea Lootuse neemeni. Kümme aastat hiljem sõitis Vasco da Gama sealt edasi Indiasse. Õige varsti pürgisid Portugali meresõitjad edasi Hiina ja Jaapani poole. Ameerika
meresõitjatest ja maadeuurijatest, kelle nimi on antud mõnele väinale, merele, mäele jne. Maadeavastajad on riskialtid ja eesmärgikindlad, seetõttu tahtsin teada rohkem nende elust, reisidest ja kohtadest, kus nad käisid. Ameerika 15 sajandi lõpus 16 sajandi algul jõudsid hispaanlased ja portugallased Brasiilia rannikule. Hispaanlastega kaasa olnud itaallasest maadeuurija Americo Vespucci uuris uut rannajoont üsna pikalt. Veidi hiljem sattus Brasiilia rannikule Portugali ekspeditsioon. Selle juht ei teadnud midagi hispaanlaste varasemast avastusest ja kuulutas uue maa Portugali valduseks. 1501 ühines Vespucci portugallaste järgmise Brasiilia ekspeditsiooniga. Nüüd oli ta juba veendunud, et nende ees on varem tundmatu manner ja nimetas selle Uueks Maailmaks. Sakslasest kartograaf hakkas kõige esimesena nimetama Lõuna- Ameerika idaosa Vespucci
MARCO POLO Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta.
Viljandi Mirjam Kundla Viljandi ajalugu Juba muistsetel aegadel kulgesid Viljandist läbi kaubateed, mis suundusid põhja ja lõunasse. Viljandi oli juba siis Sakalamaa keskne linnus. Arvatavasti mainiti Viljandit esimest korda 1154. aastal Araabia maadeuurija Al Idrisi Geograafias Ordumeister Volquini korraldusel alustati Viljandis kivikindluse ehitamist 1224. aastal. Linnuse ümber tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal. Kivikindluse ehitus kestis üle kahesaja aasta. Liivi orduriigi keskse tugipunktina sai Viljandi väärilised kaitseehitised, mis paiknesid kolmel järjestikusel künkal. Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. Faktid Viljandist
Meresõitjad: Henrique Meresõitja oli Portugali kuninga vend. Algatas ja organiseeris Aafrika lääneranniku uurimise. Bartolomeu Diaz oli Portugali meresõitja. Juhtis mereretke lõunast ümber Aafrika ning avastas Hea Lootuse neeme. Vasco da Gama oli Portugali meresõitja, kes avastas meretee Indiasse. Christoph Kolumbus oli Itaalia meresõitja. Tegi 4 avastusreisi. 1492. aastal avastas nn Uue Maailma. Amerigo Vespucci oli Itaalia maadeuurija. Tegi 1499-1501 aastatel merereisid Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse. Fernao de Magalhaes oli Portugali meresõitja, kes aastatel 1519-1522 sooritas esimese ümbermaailmareisi.
Lihavõttesaar 8.Klass Kuidas see avastati ? Rapa Nui avastas polüneesia pealik ja meresõitja Hotu Matu'a. Ta saabus saarele ühe või kahe kanuu ja oma suguvõsaga. On väidetud, et see juhtus 4. sajandil. Kuid viimasel ajal on tehtud ka uurimusi, mille järgi Rapa Nui asustati alles 1200. aasta paiku, mil algas massiline metsade maharaiumine. Euroopale avastas saare 5. aprillil 1722 hollandi maadeuurija Jakob Roggeveen. See juhtus lihavõtete ajal ja selle järgi nimetas ta saare Lihavõttesaareks Kultuur Saarel on palju üleelusuurusi inimkujusid ehk moaisid. Need on valmistatud monoliitidest. Algselt olid kujudel silmad ja "müts". Suurim neist asub "Paro" platool ja kaalub 82 tonni ning on 9,8 meetri kõrgune. On täpselt teadmata, mil moel nad oma asukohta viidi. Oletatavasti toimus see nööride ja puust rullide abil ning võis kaasa aidata metsade hävitamisele saarel
Viljandi Mirjam Kundla, Hendrik Vellamaa, Karl Erik Lillo, Erik Lepik Viljandi ajalugu Viljandi oli juba muistsel ajal Sakalamaa keskne linnus. Esimest korda mainiti Viljandit 1154. aastal maadeuurija Al- Idrisi poolt kui Viljandi ordulinnust. 1223. aastal loovutati Viljandi linnus rahulepinguga Mõõgavendade ordule. 1224. aastal hakati rajama ordumeister Volquini korraldusel kivilinnust varasema muinaslinnuse asemele. 1238. aastal sai Viljandi linna õigused. Viljandi ajalugu Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. 1481. aastal põletas Moskva vürstiriigi armee Ivan III juhtimisel Viljandi linna, kuid ei suutnud linnust vallutada. 1560
Raamatu lõpp, mis tundus eelnevast teosest täiesti kõrvalseisva teemana, oli siiski huvitav. Mõnes mõttes oli teos segane. Paljud asjad lihtsalt ei sobinud omavahel kokku. Kuid võibolla ei suutnud lihtsalt mina nende kokkusobimist märgata. Tuntum teos on "Carmen" Teoses on sündmuste ajaline järjestus segi . Lugeja saab algul tuttavaks ühe geograafi-maadeuurijaga, kes ööbib juhuslikus kôrtsis ja kohtab seal arvatavat môrtsukat don Joze'd. Môrtsukas pôgeneb. Sellele järgneb maadeuurija juhuslik kohtumine vôluva mustlasnaisega(Carmen), kes on osav varas ja maadeuurija(minategelane) jääb ilma oma kuldkellast. Järgneb pikk lugu don Joze ja Carmeni armastusloost: Joze on Sevilla tubakavabrikus noore ajateenijana valvekorras. Carmen töötab vabrikus ja heidab kavalaid pilke noore mehe suunas. Ûhel päeval lähevad naised tülli, sest keegi on solvanud Carmenit tema elukommete pärast ja Carmen tasub ohjeldamatus vihas, lôikab tubakalôikamise noaga haava solvaja näkku.
Detroit Meriliin Lend 11 a Detroiti asukoht Detroit on Ameerika Ühendriikide osariigi Michigani suurim linn. Asub Wayne'i maakonnas Detroiti jõe ja Erie järve ääres. Detroiti asend Wayne'i maakonnas Detroiti pitsat Detroiti lipp Detroit õhtul Andmed Linna asutas 1701. aastal prantsuse maadeuurija Antoine de la Mothe Cadillac. 2010. aasta rahvaloenduse järgi oli Detroiti elanike arv 713 777. Linna kõrgeim hoone on Renaissance Center. Linnapea on alates 2002. aastast Kwame Kilpatrick. Linna pindala on 370,4 km2. Vaatamisväärsused Henry Fordi muuseum (Henry Ford Museum). Idaturg (Eastern Market). Cranbrooki kunstimuuseum (Cranbrook Art Museum). Motowni ajaloomuuseum (Motown Historical Museum). Bailey katedraal (Bailey Cathedral). Foxi teater (Fox Theatre). Foxi teater
Neljandalt reisilt tõi palju kulda 1494 Tordesillase leping Indiasse viiva idapoolse meretee avastamine 1497 1498 Vasco da Gama ekspeditsioon Alustas retke nelja laevaga , tuli tagasi kahe laevaga Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol Brasiilia avastamine ja Uue Maailma nimesaamine Amerigo Vespucci Itaalia maadeuurija Hakkas nimetama tundamtut mandrit Uueks Maailmaks Lõuna Ameerika idaosa hakati nimetama Ameerikaks Amerigo Ameerika Esimene ümbermaailmareis Vasco Nunes de Balboa avastas 1513. aastal Vaikse ookeani 20. Septembril 1519 1522 aasta septembrini Fernao de Magalhaes uurimisretk Läänetee Indiasse oli avastatud , kuid toonastes tingimutes polnud mõttekas kasutada Maadeavastuste jätkumine
äärde. Hiina territooriumi (Ida-Hiina) esimene teadaolev kirjeldus pärineb 8.-5. sajandist eKr, mil arvatavasti koostati esimesi kaarte. Kui hiinlased hakkasid rohkem suhtlema läänepoolse maailmaga, loodi ja võeti kasutusele Siiditee, mis oli tuhandete kilomeetrite pikkune kaubatee läänest itta. Siid oli põhiline, mida mööda seda rada veeti. Lisaks olid kasutusel kaubateed Jaapanisse ning lõunapoolsed mereteed. Mööda Siiditeed reisis aastatel 1271-1274 nt itaallasest maadeuurija Marco Polo, kelle Hiinast ja tema reisist kirjutatud raamatud olid kuni 19. sajandini ühed tähtsaimad allikad Idamaade geograafiast.
4. I ümbermaailmareisi juhiks oli Adam von 4. Lõunapooluse esimesed vallutajad olid James Krusenstern. Cook ja Roald Amundsen. 5. Esimesena kirjeldasid uusi maid 5. Eesti rahvusest maadeavastajad tegutsesid kaupmehed, sõjamehed ja rändavad 19. sajandil. usukuulutajad. 6. Itaalia kaupmees Marco Polo kirjeldas 6. Marco Polo on Portugali maadeuurija, kes põhjalikult Hiinat. kirjeldas 13. sajandil Aafrikat. 7. Esimesena kandis Eesti .......... aastal 7. Bartelomeo Diaz purjetas esimesena kaardile araablane ............................ ümber Aafrika lõunatipu Indiasse. 8. Portugali meresõitja Bartolomeo Diaz jõudis 8. Hispaania meresõitjat, Ch. Kolumbust 15. sajandil esimesena Aafrika lõunatippu.
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 8. klass ,,VÄIKESED METSLASED" Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 SELLE REFERAADI PÕHITEEMAD ON: SARI ,, SEIKLUS JUTTE MAALT JA MERELT" , ,,VÄIKESED METSLASED" JA SELLE AUTOR ERNEST SETON- THOMPSON. .................................................................................................................... 3 SEIKLUSJUTTE MAALT JA MERELT....................................................................... 4 SARJA RAAMATUD ILMUMISE KRONOLOOGILISES JÄRJESTUSES:.......5 ,,VÄIKESED METSLASED"................
Tuntuim neist on ilmselt Masvingos olevad Great Zimbabwe säilmed, mis pärienvad Monomotapa impeeriumi ajast. Huvipakkuvad on ka Khami, Dhlo-Dhlo ja Naletale säilmeid. KES JA MIKS EHITAS SUUR-ZIMBABWE? 16. sajandil kuulsid Portugali kaupmehed esimeste eurooplastena sügaval Aafrika südames asuvast hiiglaslikust varametekompleksist, mis näis olevat otsekui tühjusest esile kerkinud. Kuuldused said kinnitust 1867. aastal, kui Ameerika Ühendriikides sündinud Saksa päritolu jahimees ja maadeuurija Adam Renders kogemata varemetesse sattus. Nüüd kerkis hulk küsimusi. Kes rajas need tänapäeval Suur-Zimbabwe nime all tuntud ehitised? Kes seal elasid? Millest sai alguse asula allakäi ja miks see viimaks maha jäeti? Nüüdisaegne arheoloogia on mõnele neist küsimustest vastuse leidnud, kuid veel tänapäevalgi peidab Suur-Zimbabwe endas lahendamata mõistatusi. Suur-Zimbabwe varemed paiknevad 730-hektarilisel maa-alal ja jagunevad kolmeks selgesti
ta aupaklikult mütsi maha võtma. Mõisnikud võisid talupoegi karmilt karistada. Palju sõltus muidugi mõisniku isikust. Nii heade kui ka kurjade mõisnike kohta kõneldi mitmesuguseid jutte veel sada aastat pärast seda, kui nad olid surnud. Oli mõisnike, kes rajasid koole, püüdsid talupoegade elujärge igati parandada. Mõnikord on niisuguse suhtumise põhjuseks mõisniku osaliselt eesti päritolu. Näiteks Liivimaa tuntud hobusekasvataja, maadeuurija Middendorfi ema oli eestlanna. Tavaliselt püüti eesti päritolu siiski maha salata. Mõisnikud püüdsid anda oma lastele hea hariduse. Paljud mõisnikud olid kultuurihuvilised ja käisid tihedalt läbi Euroopa haritlastega. Eestis sündisid ja kasvasid üles mitmed tolle aja tuntud riigitegelased, sõjaväelased, teadlased ning maadeuurijad. Hulk mõisnikke oli aga huvitatud mõisamajapidamise edendamisest. Nad kasvatasid ja aretasid tõuloomi, tõid mõisasse uusi aia- ja
Koostas: TAAVI. KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku- ja lahkukirjutamisel tuleb arvestada seda, et tavaliselt kirjutatakse sõnad lahku, sest nad on iseseisvad, iga sõna kohta saab esitada küsimuse. Kokkukirjutamiseks peab alati olema mingi põhjus: kas vormiline, sisuline või on kokkukirjutus saanud tavaks. Liitsõnal on üks pearõhk ja see on täiendsõnal. Iga teistest sõnadest lahku kirjutatud sõnal on oma pearõhk. NIMISÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas, s-lõpuline või lühenenud tüvega, kirjutatakse see alati põhisõnaga kokku. Elamisvääriline, kinnipidamiskoht, kirjutamisoskus, kloonimisvastane, täienduskursustele, kasvatusmeetoditega, luksusjahid, kutseharidussüsteem, soovahetusoperatsioonid Reegel #2: ! Kui täiend on ainsuse omastavas, sõltub kokku- või lahkukirjutamine tähendusest. Täiendsõna näitab, kellele/millele miski kuulub, siis kirjutatakse lahku (venna raamat). Täiendsõna näitab põhisõna liiki...
uudiste agentuur sisehaiguste kliinik kurttummade kool E OMASTAVAS KOKKU 2-silbilised las-te-aed, las-te-koor lastekaubad, lastepäevakodu naisterõivad, naistepesu naistearst, naistepäev meestesokid, meestemood noorteüritus käterätik, kätekreem, kätetöö teedevõrk, kiirtepärg, koertenäitus häälteenamus, meeltesegadus maadeuurija, nõudepesu väljakujunenud mõisted pühadekaart, hingedepäev vanadekodu, võõrastemaja rahvastepall, teenetemärk teadeteagentuur, teadetetahvel KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMISE SÕLTUMINE TÄHENDUSEST TÄIENDSÕNA AINSUSE OMASTAVAS KÄÄNDES LAHKU ESIKKOMPONENT VÄLJENDAB KUULUVUST konkreetne omanik, otsene tähendus isa maa poisi pea ema keel
Sellega valmistas ta Hispaania valitsusele pettumuse . 1494 aastal sõlmiti tordesillase leping , mille järgi pidid kõik 46ndast meridiaanist lääne poo avastatavad maad kuuluma hispaanlastele , idapoolsed aga portugallastele . 4)Aasta pärast saabus ta tagasi kaks laeva kaotanud , vürstilaadungiga tagasi koju . Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol, millelt teeniti tohutuid kasumeid. 5)Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci , kes oli kaasas hispaanlaste uurimisretkel , uuris uut rannajoont üsna pikalt . Amerigo Vespucci oli kindel , et ta oli avastanud uue tundmatu mandri , sellep hakkas ta seda ka kutsuma Uueks maailmaks . Saksa kartograaf hakkas lõuna am idaosa kutsuma esimesena Amerigo nime järgi Ameerikaks . 6)Kui Hispaania Vallutaja Vasco Nunes De Balboa oli 1513 aastal panama maakitsust ületates avastanud Vaikse ookeani , muutus India läänetee leidmine Hispaaniale eriti oluliseks
Valladolidist Sevillasse. 1541. aastaks jõudis Kolumbuse põrm Haiti saarele Santo Domingo katedraali, kus tal lasti rahus puhata 254 aastat. Kui 1795. aastal loovutas Hispaania Haiti saare prantslastele, tuli Kolumbuse luudel ette võtta järjekordne „kolimine“. Uueks puhkepaigaks sai Havanna. 1898 jõudis Kolumbus ringiga tagasi Sevillasse. Korduvate ümbermatmiste kronoloogiat järgides võiks arvata, et kuulsa maadeuurija viimaseks puhkepaigaks on Sevilla Hispaanias. Paraku Kolumbuse puhul need asjad nii lihtsalt ei käi. Nii nagu valitseb segadus sünnipaiga osas, käivad vaidlused ka säilmete tegeliku asukoha üle. Nimelt 1877. aastal avastati Santo Domingo kloostris maa seest suur tinakast kirjaga „Väljapaistev ja kuulus don Cristobal Colon“. Kastist leiti 13 suurt luud ja 28 väikest luufragmenti. Sellele leiule toetudes väidavad Dominikaani ametiisikud, et 1795
mitmuse omastavas olev vigade parandus, teaduste akadeemia, NS + järgnev NS sademete hulk, raamatute nimestik, õpilaste nimekiri NS + kahesilbiline lasteaed, meestesärk, häälteenamus, mitmuse omastavas olev keeltekool, vanadekodu, maadeuurija NS kindlakskujunenud hingedepäev, surnutepüha, rahvastepall, ühendite puhul ka teenetemärk, võõrastemaja pikemad mitmuse omastavas olevad NS ka mõnes muus käändes rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, olev NS hädasolija, maatamees, peataolek KOKKU
SUURED MAADEAVASTUSED EELDUSED JA PÕHJUSED 1. Euroopa vaimulaadi muutus kogu keskaja vältel jäi Euroopa maha araabia maailmast ning Hiinast. Renessansiaegse maailmapildi ja inimesekäsituse muutus viis keskaja kahel viimasel sajandil Euroopa juhtivaks majanduses, poliitikas ning teaduses. 2. Majanduslikud ja usulised põhjused: 2.1. Tradiotsiooniliselt on avastusretkede peamiseks põhjuseks tulus vürtsikaubandus, kuid oli olemas sügavamaidki motiive maailma avastamiseks ning leitiste kasutusele võtmiseks. 2.2. Konstantinoopoli 1453. aastal türklaste poolt mõjutas eurooplaste elu paljuski. Vanad kaubateed läksid Osmani impeeriumi kontrolli alla, kehtestati tollid. Otsiti turvalisemaid kaubateid. 2.3. Keskaja lõpul vajati aina rohkem väärismetalle. Vajadus luksuskaupade järele põhjustas väärismetallide voolamise itta, kuna Euroopa ei suutnud väljavedu katta. Kulda otsiti Aafrikast, Indiast ja hiljem Am...
loetakse ka ameerika avastajaks, kuigi varem olid seal juba ära käinud VIIKINGID. -Lääne-india saarestik asub KESK-AMEERIKAS KARIIBI MERES. Nime sai ta kolumbuselt, sest kolumbus arvas, et ta on inidas. -Ameerika sai nime AMERICO VESPUCCI järgi. -I. ümbermaailmareisi sooritas FERNAO DE MAGALHAES. 1519-1522 -KONKISTADOOR ON HISPAANIA VALLUTAJA, KES HÄVITAS LADINA-AMEERIKAT. 3) 18-19. SAJAND VIIDI LÄBI MITMEID ÜMBERMAAILMAREISE. -KUULSAIM UUSAJA MAADEUURIJA OLI JAMES COOK (ENG). PURJETAS 1768-1778 a. läbi mitmete vaikse ookeani saarestike ja uurides austraalia rannikut. 19. sajandi teisel poolel õpiti tundma aafrikat, aasiat, austraaliat ja L-Ameerika siseosi. -AAFRIKA SISEOSAD RICHARD BURTON, DAVID LIVINGSTONE, HENRY STANLEY. -AASIA- PJOTR SEMJONOV TJAN-SANSKI, NIKOLAI PRzEVALSKI. -SIBERI & SISE-AASIA ALEKSANDER VON MIDDENDORF, EDUARD VON TOLL (EST baltisakslased) -L-AMEERIKA ALEXANDER VON HUMBOLDT.
President - on paljude organisatsioonide, ettevõtete, asutuste ja riikide juhi tiitel. Saadikutekoda - diplomaatiline ametiaste, saatkonna juht. Ülemkohus - kõrgeim kohtuorgan proportsionaalne osalemine mõõdukooskõlaline osalemine kodanikuõigused - Konstitutsiooniline Konvent põhiseaduste kogu riigis Walter Raleigh - rajas Roanoke´i saarele esimese inglise koloonia Põhja-Ameerikas, nüüdses Põhja-Carolinas.(inglane) Henry Hudson - Inglise meresõitja ja maadeuurija Henry Hudson sisenes hiljem tema järgi nime saanud jõele praeguses New Yorgi osariigis.(12. sept.) William Penn - Pennsylvania on nimetatud kveeker William Penni järgi, kes rajas sinna asunduse 1681. aastal. Opetsankanu pohatanide hõimupealik, kes oli t..d.o esimene, kes asus 1618 aastal organiseerima valgete väljaajamist ameerikast. Metakomet indiaanlaste pealik, kes endale liita suurema osa Uus-Inglismaa hõimuliitudest ning viis nad sõtta valgete vastu.
tsivilisatsiooni laastavast toimest keskkonnale ning selle ajaloo uurimine on näidanud, et saareelanikud on hävitanud kunagi saart katnud palmisalud ja metsad ning seetõttu kaotanud võimaluse ehitada laevu ja paate ning sõita merele kalastama, samuti kontakti muu maailmaga. Ülerahvastatus ja toidunappus on põhjustanud veriseid sõdasid saare hõimude vahel ja inimsöömist. Euroopale avastas saare 5. aprillil 1722 Hollandi maadeuurija Jakob Roggeveen. See juhtus lihavõtete ajal ja selle järgi nimetas ta saare Lihavõttesaareks. Mo´ai kujud Lihavõttesaar on maailmakuulus suurte kivist kujude poolest,mille ehitasid rapanuilased 1250.sajandi ja 1500.sajandi vahemikus.Peaaegu pool kujudest on siiani Rano Raraku kraatri lähistel kuid sadu kujusid on sealt transporditud saare äärealadel asuvatele kividest platvormidele(ahu´ dele).Nende 887 kuju valmistamist ja transportimist
Marco Polo Marco Polo oli itaalia maadeuurija. Ta sündis 15. semptembril 1254 aastal rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271–1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas Marco Polo paljusid Hiina piirkondi. Marco suri Veneetsias 1324. aastal 70 aasta vanuselt. Marco Polo koos enda onu ja isaga läksid otse Akkasse. Nad palusid legaadilt luba minna Jeruusalemma, et võtta sealt Kristuse haual põlevast lambist õli, mida soovis suurkhaan.
LÜHIREFERAAT Mount Saint Helens Koostaja: Kirke Somelar 11.klass Juhendaja: Maie Paap Aravete 2010 2 Saint Helens on kihtvulkaan, mis asub USAS Ameerika Ühendriikides Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m. Nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St. Helensi tiitlit. Omanimelist mäge ei näinud parun, Briti suursaadik kunagi. Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid vulkaani suitsevaks mäeks. 1978. aastal hoiatasid geoloogid, et St. Helensil on seljataga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema ohtliku käitumisega minevikus ja sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul on St
Erik Punane Viiking, kes jõudis oma reisidega Gröönimaale William I (Vallutaja) Normandia hertsog, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja krooniti Inglismaa kuningaks Aquino Thomas Teoloog, pühak Püha Benedictus Kloostri rajanud munk Otto I Ottoniidide dünastia rajaja Friedrich I Barbarossa II ristisõjas osales Richard I Lõvisüda Osales III ristisõjas Vasco de Gama Avastas idapoolse meretee Amerigo Vespucci Itaalia maadeuurija Fernao de Magalhaes Esimene ümbermaailmareis Henry VIII Inglise kuningas, piiramatu võimu saavutaja Püha Patrick Misjonär Iirimaal, kaitsepühak Hieronymos Munk, kes tõlkis 4.saj Piibli ladina keelde Augustinus Kirikuisa, ,,Jumalariigist" autor Franciscus Assisist Lõi frantsisklaste ordu Jan Hus Tsehhi vaimulik, tahtis kirikut reformida Martin Luther Reformatsiooni juht, uue kiriku rajaja Johann (Jean) Calvin Sveitsi reformatsiooni teise suuna rajaja
................................................................................................... 6 1 Sissejuhatus Saint Helens on kihtvulkaan, mis asub USA-s Ameerika Ühendriikides Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m. Nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks. 2 Saint Helens Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid vulkaani suitsevaks mäeks. 1978. aastal hoiatasid geoloogid, et St. Helensil on seljataga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema ohtliku käitumisega minevikus ja sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul on St. Helens väga ohtlik vulkaan. Kaks aastat hiljem, 20
Sai Hispaanias suure au osaliseks. · Teisel reisil avastas ta Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica. · Kolmandal reisil (1498) avastas Venezuela ranniku Orinoco jõe suudme. Tekkid esmakordselt põgus kahtlus: Võib-olla on see uus manner. · Ka neljas reis (1502-1504) ei toonud oodatud kulda ja Kolumbuse merereisid olid kokkuvõtteks Hispaaniale pettumuseks. (Kolumbus suri vaesuses) 4. AMERIGO VESPUCCI Itaalia maadeuurija, kes käis kaasas hispaanlaste ekspeditsiooniga. Jõudis 15. saj. lõpus 16. saj. alguses Brasiilia rannikule. Uuris rannajoont pikalt. 1501. aastal ühines Vespucci portugallaste ekspeditsiooniga. Nüüd oli ta juba veendunud, et nad on leidnud uue mandri. Kirjas Firenzesse nimetas ta seda Uueks Maailmaks. Hiljem hakkas sakslane Martin Waldseemüller Lõuna Ameerika idaosa nimetama A.Vespucci järgi Ameerikaks. See nimi laienes kogu maailmajaole. 5. VASCO DA GAMA MEREREIS 1497
Aastal töötas ta kuni 1864. aastani Venemaa mereministeeriumis, olles aastatel 1855 1857 minister. Oma viimased eluaastad 1866 1870 veetis Wrangell Roela mõisas. Ta suri Tartus venna peret külastades ning on maetud Viru-Jaagupi surnuaiale. Lisaks Wrangeli saarele on Ferdinand von Wrangelli järgi nimetatud mäemassiiv, laht ja neem Alaskal. Ferdinand von Wrangelli nime kannab 1999. aastast Roela põhikool Lääne- Virumaal.. 1.2 Maamehest meresõitjaks Uus lehekülg tulevase maadeuurija elus avanes mitmete Ferdinandi tulevikku soosivate juhuste kokkulangemisel. Nimelt külastas oma Võrus elavat tädi Anna Helene von Rothi (s. von Romberg) Adam Johann von Krusensterni juhitud esimeselt vene ümbermaailmareisilt (1803-1806) saabunud noor mereväeohvitser, kaptenleitnant Wilhelm von Romberg. Väikeses Võrus oli sellise ohvitseri saabumine erakordne sündmus. Seda kroonisid noore von Rombergi kihlus ja pulmad Ferdinandi täditütre Juliaga, mis tõi ka Ferdinandi tema lähedusse
Minnesota Ajalugu Esimesed eurooplased, kelle saabumine Minnesotasse on dokumentaalselt tõestatud, olid prantslased Pierre Esprit Radisson ja tema õemees Medard Chouart, sieur de Grosseilliers, kes uurisid 1650. aastal maa põhjaosa. 1679. aastal kuulutas maadeuurija Daniel Greysolon, sieur Duluth, regiooni formaalselt Prantsuse kuningas Louis XIV valduseks. Indiaanlastest asutasid ala Minnesota siuud dakotad. Pärast 1700. aastat saabusid Minnesotasse odzibveid. 1763. aastal pidid prantslased maa loovutama Inglismaale. Suure Louisiana maaostuga said 1803. aastal territooriumi valdajaks Ameerika Ühendriigid. 1819. aastal rajati esimene püsiasula Ft.St. Anthony (praegune Ft. Snelling). 1837. aastal hakkasid idast saabuma suuremad kolonistide hulgad ja 1849
seltsist. Nad pesitsevad Antarktise mandril. Neil on 193 kolooniat, milles kokku elutseb 2,5 miljonit pingviinipaari. Nad on must-valged, eripäraks õrnad valged rõngad silmade ümber. Nad on umbes 30...50 cm pikad ja kaaluvad 4,5 kilogrammi. Adeelia pingviini samm on täiesti teistsugune: kohmakas ja küljelt küljele vaaruv. Pärineb vulkaanilise päritoluga Paulet' pisisaarelt Antarktika poolsaare tipus. Adeelia pingviinid on kõige arvukamad linnud Antarktikas. Liigile andis nime prantsuse maadeuurija Jules Dumont d'Urville oma naise Adélie järgi. Adeelia pingviinid talvituvad mandrijääst eemale jääval rannikualal, oma sisemaa pesitsusaladele marsivad oktoobris. Liikumisel arvestavad nad ilmselt päikese asendit. Adeelia pingviinidel on püsivad paarid ja kindlad pesitsuspaigad. Nad munevad novembris, veebruaris lähevad pingviinipojad merele. 1.1.6 Spheniscus Spheniscus on lindude perekond pingviinlaste sugukonnast. Spheniscus perekonda kuulub neli liiki
raskuspunkt läks Vahemerelt Atlandi rannikule. 3) Isikud: DIAZ esimese teadaoleva eurooplasena purjetas ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, MAGALHAES esimene reis ümber Maa, ületas esimesena Vaikse ookeani, VASCO DA GAMA esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas, COLUMBUS 12. okt, 1492 avastas Ameerika arvates, et jõudis Indiasse, HENRIQUE MERESÕITJA asutas maailma esimese meresõidukooli, AMERIGO VESPUCCI itaalia maadeuurija, kelle järgi sai nime Ameerika maailmajagu, WILLIAM JANSZOON esimene eurooplane, kes purjetas Austraaliasse, JAMES COOK maadeavastaja, kes uuris Vaikse ookeani rannikut, Põhja- Ameerikat jne, MIKOLAJ KOPERNIK pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile, GALILEO GALILEI leiutas termoskoobi ning geomeetrilise ja militaarse kompassi, MIGUEL DE CERVANTES Hispaania poeet, näite- ja
näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Tõenäoliselt koosnevadki Veenuse tasandikud põhiliselt basaltlaavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Magellan Aastal 19891994 Peamiseks ülesandeks oli kaardistada radari abil Veenuse pind ja määratleda planeedi toppograafiline reljeef. Radarimõõtmisteks ning sidepidamiseks Maaga kasutati antenni. Kosmoseaparaadid sai nime maadeuurija Ferdinand Magellan , 16. sajandi portugali maadeuurija, kes tegi esimese uurimusretke ümber Maa. Teinud ümber Veenuse piklikul, üle pooluste kulgeval orbiidil täistiiru 3 tunni ja 15 minutiga, kulus tal terve planeedi kaardistamiseks 8 kuud. Selliseid tsükleid tegi Magellan ajavahemikus 1990. a. septembrist kuni 1993. a. maini neli, mis katsid 98% planeedi kogupindalast ja võimaldasid uurida ajalisi muutusi (neid ei leitud).
leidmiseks, kuid reisil langes Barentsi ekspeditsioon Novaja Zemlja põhjaranniku juures jäälõksu. Ehitati elamuid ja talvitusid Novaja Zemljal, mis lõppes Willem Barentsi traagilise surmaga. Kuigi Barents ise suri, jõudsid mitmed reisijad Koola poolsaareni välja ning nad päästeti. Willem Barentsi järgi on nimetatud Barentsi meri. 13. William Baffin sündis 1584 a. Londonis ja suri 1622 a. Hormuze ranniku ligidal. Ta oli Briti meresõitja ja maadeuurija. Aastal 1612 saatis Baffin laeval ,,Patience" Põhja-Jäämere vetes maadeuurijat J. Halli, kes üritas leida Loodeväila. Kui Hall tapeti inuiidi poolt, esitas reisiaruande Baffin, aasta hiljem reisis Teravmägedele Moskva kompanii ülesandel, et leida uusi kalastusalasid. Reisides 1615.a. Arktikasse avastati Smithi, Lancasteri ja Jonesi väina. Pärast põhjapooluse uurimisretki keskendus Baffin Aasiale. Ta külastas Suratti ning seilas Punasel merel ja Pärsia lahel
tema käsul pandi linn põlema, Traianus Rooma keiser, kelle valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti, Vergilius rooma poeet ja kirjanik, kelle peateos on eepos ,,Aeneis", Maecenas Augustuse rikas sõber, kes aitas tall taotlusi ellu viia ja tema nimest tuleb kultuurisoosija üldnimetus metseen, Kleopatra Egiptuse kuninganna, Ceasari naine,Augustuse naine, Ptolemaios Egiptuse maadeuurija, kes mõjutas Rooma maateadust, 753 509 a eKr kuningate aeg, 509 30 a eKr vabariigi aeg, 30 a eKr 476 a pKr keisririigi aeg, 753 a eKr Rooma linna väidetav rajamine, 476 a pKr Lääne Rooma keisrivõimu ja vanaaja lõpp, keisri kukutamine võimult, jumalad jupiter (zeus) Rooma peajumal, taeva-, pikse- ja tormijumal, kelle tähtsaim pühamu oli tempel Kapitoolium, mars (ares) sõjajumal, neptuunus (poseidon)
uue mandri. Kuna aga ka neljandalt reisilt ei toodud kaasa suurt kogust kulda ega muid aardeid, peeti neid retki ebaõnnestunuteks. Portugallased ise taipasid milliseks ohuks võivad neile olla Kolumbuse avastused.1494 sõlmiti Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46-dast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele. Amerigo Vespucci o Itaalia maadeuurija, kes ühines hispaania ekspeditsiooniga, mille käigus uuriti Lõuna-Ameerika rannajoont. o 1501. a. ühines portugallaste ekspeditsiooniga, mille käigus avastati tundmatu manner. Ta nimetas selle Uueks Maailmaks. Brasiilia rannikule jõudsid hispaanlased ja portugallased samuti 15. sajandi lõpus. Amerigo Vespucci kes oli kaasas hispaanlaste ekspeditsiooniga uuris pikalt ühte rannajoont. Veidi
13.osa Ärimehe planeet. Ta ei tõstnud isegi pilku, kui prints tuli. Ta arvutas tähtede arvu kokku. Väike prints pani tähele, et ta sigaret on kustunud. 14.osa See oli kõige väiksem planeet. Seal oli ruumi ainult laternale ja laternasüütajale. Printsile meeldis, et laternasüütaja oli kohusetundlik ja truu korrale. 15. See planeet oli 10 korda suurem. Seal elas mees, kes lappas suuri ja pakse raamatuid. Ta arvas, et prints on maadeuurija. See vana härra oli geograaf. Prints kahetses, et ta oli roosi sinna jätnud. Geograaf soovitas tal planeet Maa'd külastada, kuna see olevat väga kuulus. 16.osa Planeet Maa oli hiigelsuur ja tundus printsile nagu teater töötavat. Seal oli enne elektri leiutamist palju laternasüütajaid. Seal oli palju kuningaid, joodikuid, uhkustajaid, geograafe ja ärimehi. 17.osa Ta kohtas alguses madu, kes ütles et prints on Aafrikas. Ta seletas, et Maa peal on küll
marjakorjamine). vase ja tina sulam ooperi- ja balletiteater hinna- ja turupoliitika. Vahel kolm või enam tüve (aedviljakonserv, jalgpallikohtunik, laevaremonditehas, kingsepatöökoda, allmaaraudteejaam). Kokku: lasteaed, naistepäev, meestesärk, noorteõhtu, häälteenamus, keeltekool, käterätik, maadeuurija, meeltesegadus jt – kaks silpi, omaette tähendus. Pikemad kindlakskujunenud ühendid (hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teenetemärk, vanadekodu, võõrastemaja). Sageli on parem ainsuse omastav: loengute sari: loengusari lihaste põletik: lihasepõletik pisikute kandja: pisikukandja autode hooldus: autohooldus marjapõõsaste istikud: marjapõõsaistikud. Muus käändes nimisõna –
tagasi. Algeline hõre asustus kujunes välja umbe 8000 aastat e. Kr., kui lõppes jääaeg. Lõunapoolsetele metsaaladele asunud elanikud tegelesid peamiselt küttimise ja kalastusega. II aastatuhandel e. Kr. asusid Kanadasse elama eskimode eelkäijad. 11. sajandil p. Kr. jõudsid Kanada rannikule viikingid, kelle retkedest on küll üpris vähe teada. 1497. aastal avastas Giovanni Gaboto Cape Bretoni saare. Aastatel 1534-1536 tegeles prantsuse maadeuurija Jacques Cartia St. Lawrence'i jõe piirkonna uurimisega ja nimetas need alad Uus-Prantsusmaa nime all oma isamaa valdusteks. 1663. aastal sai piirkond kroonikoloonia staatuse, 1791. aastal jagati koloonia Ülem-Kanada ja Alam-Kanada provintsideks, kusjuures mõlemad provintsid said iseseisva valitsuse. 1840. aastal provintsid taas ühendati ja Kanada sai uue põhiseaduse. Haridus. Põhikooliharidus on kõigile tasuta, peale seda on aga võimalik minna ka tasulistesse
Marco Polo Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale
Honsuga. Kord aastas, üleujutuse ajal korraldatavate Opeti pidustustega tähistati kuninga taassündi Amoni pojana. Pööraste pidustuste käigus kandisid preestrid jumaluse ja tema pere kujusid kaunistatud paatidel Niiluseni ja siis Luxori templisse. Abu-simbeli tempel Kaljusse rajutud Abu-Simbeli Suur tempel ja väiksem Hathori tempel pakuvad rabavat vaatepilti. Sajandeid liiva all olnud templi fassaadi avasta 1813. aastal maadeuurija J. L. Burckhardt. Ehkki Suur tempel on pühendatud Egiptuse suuremate linnade kaitsejumalatele- Teeba Amonile, Memphise Ptahile ja Heliopolise Ra-Harathele, ehitati see tegelikult Ramses ll austamiseks. Väiksema, jumalanna Hathorile pühendatud templi lasi Ramses ll ehitada oma lemmiknaise Nefertari auks. Templid on saanud nime Abu Sunbuli linna järgi. 33 m kõrgune fassaad nelja troonil istuva Ramses II kujuga, peas Ülem- ja Alam-Egiptuse topeltkroon, pidi avaldama muljet ja hirmutama
Lõunapooluse vallutamine Lõunapoolus on Maa pöörlemistelje ja maa kera pinna lõikepunkt, mis asub Antarktise keskosas. Esimesena jõudis lõunapoolusele Norra maadeuurija Roald Amundsen. Mandri avastamine tõmbas endale kohe teiste maade teadlaste ja meresõitjate tähelepanu. 20. sajandi algul suundusid Antarktikasse kümned ekspeditsioonid, et kaotada viimane valge laik maailma kaardilt. See referaat on Roald Amundseni ajaloolusest retkest lõunapoolusele. Tutvustus: Roald Amundsen sündis 16. juulil 1872 ja suri 18.juunil 1928. Ta sündis Oslo lähistel Borges. Ta oli pärit merekaptenite perekonnast ja teda peeti ka viimaseks viikingiks.
Granaatõuna mahl on ergutava ja immuunsüsteemi tugevdava toimega.Granaatõun on viljakuse ja võimu sümbol. Kasutamine : Toorelt süües murtakse puuvili lahti, seemned aetakse lahti, tavaliselt pähkliorgi abil, ning imetakse viljaliha seemnete küljest ära. Seemneid kasutatakse ka magustoitude ja salatite garneeringuis. Mahla võib kasutada jookide ja jää tegemisel. Ekstraktist saab valmistada tinti. Koorest saab pruulida kibedat jooki, mida nii mõnigi seikleja ja maadeuurija leidis olevat väärtusliku võitluses düsenteeria vastu. Granaatõunamahlast tehakse jookide maitsestamisel kasutatavat siirupit. Mahla tarvitatakse ka zheleemagustoitude, koogiglasuuride, puuviljajookide ja pudingukastmete valmistamise juures. Kasvatamine : Granaatõunapõõsad, mida pole mitu aastat kastetud, kasvavad ikka jõudsalt edasi. Siiski ei anna granaatõun, nagu oliivgi, mis samuti suudab vastu panna pikkadele vähese veega perioodidele, ilma piisava niiskuseta suuri hea
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
